Puude raskusastme määramise ja lisakulude tuvastamise kord

Õigusakt

Väljaandja:	Sotsiaalminister
Akti liik:	määrus
Teksti liik:	terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:	28.02.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:	09.04.2004
Avaldamismärge:

Vali redaktsioon:

Eelmine ...

01.06.2002

Järgmine ...

Hetkel kehtiv

Võrdle redaktsioone

Puude raskusastme määramise ja lisakulude tuvastamise kord

Vastu võetud 08.01.2002 nr 9
RTL 2002, 10, 104
jõustumine 01.01.2002

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

27.03.2002/55 (RTL 2002, 47, 654), 13.04.2002

17.02.2003/25 (RTL 2003, 26, 397), 28.02.2003

Määrus kehtestatakse “Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse” (RT I 1999, 16, 273; 82, 749; 88, 803; 2001, 3, 10; 100, 648; 102, 671) § 2¹ ja § 2² lõike 1 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrus kehtestab puude raskusastme määramise ja lisakulude tuvastamise korra.

(2) Puude raskusaste määratakse ja lisakulud tuvastatakse arstliku ekspertiisiga (edaspidi ekspertiis).

§ 2. Ekspertiisi tegija

(1) Puude arstliku ekspertiisi (edaspidi ekspertiis) teeb ekspertiisikomisjon või ekspertarst.

(2) Ekspertiisi teeb pensioniameti ekspertarst, välja arvatud lõikes 3 ja lõikes 4 sätestatud juhtudel.

(3) Kui inimese puude tuvastamine nõuab erineva kvalifikatsiooniga ekspertarstide hinnangut, teeb ekspertiisi pensioniameti ekspertiisikomisjon (edaspidi ekspertiisikomisjon).

(4) Kui inimese põhiliseks tervisehäireks on psühhiaatriline haigus, teeb ekspertiisi ekspertarst, kellega Sotsiaalkindlustusamet on sõlminud töövõtulepingu.

(5) Puude tuvastamise otsuse vaidlustamisel tehakse täiendav arstlik ekspertiis “Riikliku pensionikindlustuse seaduse” § 40 lõike 2 alusel moodustatud vaidluskomisjoni töökorras sätestatud alusel.

[RTL 2003, 26, 397 – jõust. 28.02.2003]

§ 3. Ekspertiisi taotlemine

(1) Ekspertiisi taotlemiseks pöördub isik perearsti poole. Kui isikul ei ole perearsti, täidab käesoleva määruse mõttes perearsti ülesandeid esmatasandi arstiabi osutav üldarst.

(2) Perearst täidab “Riikliku pensionikindlustuse seaduse” § 16 lõike 11 alusel kehtestatud arstliku ekspertiisi taotluse (edaspidi ekspertiisitaotlus) vormi.

(3) Perearst tutvustab isikule ekspertiisitaotluses sisalduvaid andmeid ning isik kinnitab oma allkirjaga ekspertiisitaotlusel, et on teadlik ekspertiisi eesmärgist.

(4) Hoolekandeasutuses ööpäevaringselt elavale isikule ekspertiisi taotlemiseks esitab hoolekandeasutus perearstile teatise, kus on loetletud toimingud, milles isik vajab kõrvalabi või juhendamist väljaspool hoolekandeasutust, koos finantseerimise allikatega. Kui isik vajab puude tõttu individuaalset abivahendit, märgitakse teatises selle kasutamisega seotud kulud ja finantseerimise allikad.

(5) Haiglas viibivale isikule ekspertiisi taotlemiseks esitab tervishoiuasutus perearstile teatise, kus on loetletud isikule osutatavad teenused koos finantseerimise allikatega.

(6) Lõigetes 4 ja 5 nimetatud teatised lisab perearst ekspertiisitaotlusele.

(7) Perearst esitab või saadab ekspertiisitaotluse ekspertiisikomisjonile või Sotsiaalkindlustusametile viie tööpäeva jooksul kõigi ekspertiisitaotluse täitmiseks vajalike andmete saamise päevast. Ekspertiisitaotlus saadetakse Sotsiaalkindlustusametile, kui isiku põhiliseks tervisehäireks on psühhiaatriline haigus.

(8) Kui isik vajab oma terviseseisundi tõttu regulaarset eriarstiabi vähemalt kuus korda aastas, võib isiku soovil ekspertiisitaotluse täita ja ekspertiisikomisjonile või Sotsiaalkindlustusametile esitada või saata tema eriarst, informeerides sellest isiku perearsti.

(9) Kui ekspertiisitaotlus sisaldab andmeid isiku psüühika- või käitumishäirete kohta, informeerib eriarst ekspertiisi taotlemisest perearsti ainult isiku kirjalikul nõusolekul.

(10) Kui ekspertiisitaotluses sisalduvad andmed isiku terviseseisundi kohta on puude raskusastme määramiseks ja lisakulude tuvastamiseks ebapiisavad, tagastab ekspertiisikomisjon või Sotsiaalkindlustusamet ekspertiisitaotluse kümne tööpäeva jooksul selle saamise päevast ekspertiisitaotluse edastanud arstile, teatades, millised andmed tuleb täiendavalt lisada.

(11) Ekspertiisitaotluse edastanud arst esitab või saadab ekspertiisikomisjonile või Sotsiaalkindlustusametile täiendatud ekspertiisitaotluse viie tööpäeva jooksul kõigi täiendavate andmete ja dokumentide saamise päevast.

[RTL 2003, 26, 397 – jõust. 28.02.2003]

§ 4. Isikliku rehabilitatsiooniplaani koostamine

(1) Isiklik rehabilitatsiooniplaan (lisa) on rehabilitatsiooniasutuses isiku enda või tema seadusliku esindaja aktiivsel osalemisel koostatud kirjalik dokument, milles antakse hinnang isiku tegevusvõimele ja kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusele ning tuuakse ära isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integreerumiseks vajalikud tegevused.

(2) Isiklik rehabilitatsiooniplaan koostatakse ekspertiisikomisjoni või Sotsiaalkindlustusameti suunamisel:

1) igale puude raskusastet taotlevale lapsele;

2) 16-aastasele ja vanemale inimesele, kui ekspertiisitaotluses sisalduvad andmed isiku tegevusvõime ning kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajaduse kohta on puude raskusastme määramiseks ebapiisavad või isikliku rehabilitatsiooniplaani koostamine on vajalik isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integratsiooniks.

(3) Isiklik rehabilitatsiooniplaan koostatakse ühes eksemplaris, mis edastatakse ekspertiisikomisjonile või Sotsiaalkindlustusametile. Ekspertiisikomisjon või Sotsiaalkindlustusamet teeb rehabilitatsiooniplaanist koopia ja edastab rehabilitatsiooniplaani originaali isikule koos puude ekspertiisi otsusega.

(4) Kui rehabilitatsiooniplaanis sisalduvad andmed isiku tegevusvõime ning kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajaduse kohta on puude raskusastme määramiseks ja lisakulude tuvastamiseks ebapiisavad, tagastab ekspertiisikomisjon või Sotsiaalkindlustusamet rehabilitatsiooniplaani kümne tööpäeva jooksul selle saamise päevast rehabilitatsiooniplaani koostanud rehabilitatsiooniasutusele, teatades, millised andmed tuleb täiendavalt lisada.

[RTL 2003, 26, 397 – jõust. 28.02.2003]

§ 5. Puude raskusastme määramise alused

(1) Puude raskusastme määramisel võetakse arvesse:

1) terviseseisund;

2) tegevusvõime;

3) kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest;

4) kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata;

5) elukeskkond;

6) puudest tingitud lisakulud;

7) rehabilitatsiooniplaani olemasolul selles ettenähtud tegevused.

§ 6. Puude raskusastmed

Isikule määratakse:

1) sügav puue, kui isik vajab pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt;

2) raske puue, kui isik vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval;

3) keskmine puue, kui isik vajab regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas.

§ 7. Puude raskusastme määramise päev

(1) Puude raskusastme määramise päevaks loetakse ekspertiisitaotluse ekspertiisikomisjonile või Sotsiaalkindlustusametile esitamise päev või postiga saatmise korral lähtekoha postitempli kuupäev.

(2) Ekspertiisitaotluse täiendamisel loetakse puude raskusastme määramise päevaks lõikes 1 sätestatud kuupäev, kui täiendatud ekspertiisitaotlus on ekspertiisikomisjonile või Sotsiaalkindlustusametile esitatud või saadetud kolme kuu jooksul täiendavate andmete vajaduse kohta teate saamisest.

(3) Ekspertiisitaotluse hilisemal täiendamisel loetakse puude raskusastme määramise päevaks täiendatud ekspertiisitaotluse ekspertiisikomisjonile või Sotsiaalkindlustusametile esitamise päev või postiga saatmise korral lähtekoha postitempli kuupäev.

§ 8. Puude raskusastme kestus

(1) Kuni 65-aastasele isikule määratakse puude raskusaste tähtajaga:

1) pool aastat;

2) üks aasta;

3) kaks aastat;

4) kolm aastat.

(2) Vähemalt 65-aastasele isikule võib puude raskusastme määrata tähtajatult, kui terviseseisundi tõttu tema kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadus eeldatavalt ei muutu.

(3) Kui puude raskusastme määramise ajal on isikul kehtiv töövõime kaotuse protsent, määratakse talle puude raskusaste püsiva töövõimetuse kestuse lõpuni, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks.

(4) Puude raskusastme kestuse määramisel lähtub ekspertiisikomisjon või ekspertarst haiguste ja vigastuste raskusastmest, organismi funktsionaalsest seisundist ja selle muutumise senisest kiirusest, edasisest prognoosist ning rehabiliteerimise võimalustest.

§ 9. Korduvekspertiis

(1) Puude tuvastamisel määrab ekspertiisikomisjon või ekspertarst korduvekspertiisi tähtaja hiljemalt puude raskusastme kestuse viimaseks kalendrikuuks.

(2) Isiku taotlusel esitab või saadab perearst või eriarst korduvekspertiisi tähtajaks ekspertiisikomisjonile või Sotsiaalkindlustusametile uue ekspertiisitaotluse.

(3) Terviseseisundi muutumisel võib isik taotleda korduvekspertiisi enne § 8 lõikes 1 sätestatud puude kestuse lõppemist või § 8 lõikes 2 sätestatud juhul.

§ 10. Puude raskusastme määramise otsus

(1) Ekspertiisi komisjon või ekspertarst teeb puude raskusastme määramise või määramata jätmise otsuse (edaspidi otsus) kümne tööpäeva jooksul ekspertiisiks piisavate andmete saamisest.

(2) Otsuses märgitakse:

1) puude raskusaste;

2) puude raskusastme määramise päev;

3) puude raskusastme kestus;

4) korduvekspertiisi tähtaeg;

5) puude raskusastme määramise või määramata jätmise alus.

(3) Ekspertiisikomisjon või Sotsiaalkindlustusamet esitab või saadab kümne tööpäeva jooksul, arvates ekspertiisi otsuse vastuvõtmise päevast, isikule ekspertiisi otsuse koos sisulise põhjendusega ning ekspertiisidokumendid esitanud või saatnud arstile ekspertiisi otsuse koopia.

(4) Kui ekspertiisi tegi § 2 lõikes 2 või lõikes 3 sätestatud juhul isiku asukohajärgse pensioniameti ekspertarst või ekspertiisikomisjon, edastatakse otsuse kinnitatud koopia lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul ka isiku elukohajärgsele pensioniametile.

(5) Pensioniamet väljastab soovi korral puudega lapsele pensionitunnistuse, mis tõendab puude raskusastet ja kestust.

[RTL 2003, 26, 397 – jõust. 28.02.2003]

§ 11. Ekspertiisialaste vaidluste lahendamise kord

(1) Kui isik ei ole puude raskusastme määramise või määramata jätmise otsusega nõus, võib ta pöörduda Sotsiaalkindlustusameti juures oleva vaidluskomisjoni poole kolme kuu jooksul otsusest teadasaamisest.

(2) Vaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral on isikul õigus pöörduda halduskohtu poole kolme kuu jooksul vaidluskomisjoni otsuse teatavaks tegemisest.

§ 12. Varasemate õigusaktide kehtetuks tunnistamine

[käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 13. Määruse jõustumine

[käesolevast tekstist välja jäetud]

Sotsiaalministri 8. jaanuari 2002. a määruse nr 9

“Puude raskusastme määramise ja lisakulude tuvastamise kord”

l i s a

ISIKLIK REHABILITATSIOONIPLAAN

Rehabilitatsiooniasutus

(nimetus)

Registrinumber

__ __ __ __ __ __ __ __

Aadress, postiindeks

Telefon

Faks

E-post

Rehabilitatsiooniplaani koostanud isik

(ees- ja perekonnanimi, telefon, e-post)

Klient

(ees- ja perekonnanimi)

Isikukood

__ __ __ __ __ __ __ __ __ __ __

Vanus

Elukoha aadress, postiindeks

Telefon kodus

kodus

tööl

Perekonnaseis

__ vallaline

__ abielus

__ vabaabielus

__ lahutatud

__ lesk

Suhtluskeel

__ eesti keel

__ vene keel

__ (muu, nimetada)

Haridus

__ kõrgharidus

__ keskharidus

__ keskeriharidus

__ kutseharidus

__ põhiharidus

__ algharidus

__ hariduseta

Sotsiaalne staatus

__ töötab

__ ei tööta

__ õpib

__ vanaduspensionär

Kliendi seaduslik esindaja või kontaktisik

(ees- ja perekonnanimi)

Isikukood

__ __ __ __ __ __ __ __ __ __ __

Vanus

Elukoha aadress, postiindeks

Telefon kodus

Telefon tööl

Suhtluskeel

__ eesti keel

__ vene keel

__ (muu, nimetada)

Kliendi probleemid ja eesmärgid (kliendi / esindaja hinnangul):

Peamised

Probleemid

Eesmärgid

Täiendavad

Probleemid

Eesmärgid

Olen nõus minu isikuandmete, sh delikaatsete isikuandmete töötlemise ja töötlemiseks edastamisega kolmandatele isikutele, kui see on vajalik minu puude raskusastme määramiseks, rehabilitatsioonivajaduse väljaselgitamiseks või rehabilitatsiooniprotsessi läbiviimiseks. Nõusolek on antud vabatahtlikult.

Kliendi või tema seadusliku esindaja allkiri

Tegevusvõime uuring ja hinnang

1. Sotsiaaltöötaja

uurib ja hindab kliendi sotsiaal-majanduslikku toimetulekut ning suhteid sotsiaalvõrgustikus (vt lisa 1 - laste puhul, lisa 2 - noorte ja täiskasvanute puhul).

- Sotsiaalvõrgustiku ja inimestevaheliste suhete hindamine (perekond, sugulased, sõbrad, tööandja, muu ümbruskond)

- Toimetulekuoskuste hindamine, iseseisvus ja teistest sõltuvus

- Elamistingimuste ja majandusliku toimetuleku hindamine

- Kohanemisvõime hindamine

Hinnang

Soovitus

Hindaja nimi ja allkiri

2. Arst

2.1. Arst

uurib ja hindab kliendi tervislikku üldseisundit. Psüühiliste erivajadustega täiskasvanute puhul täita lisaks lisa 3.

- Kliendi üldseisundi hindamine

- Vajadusel abivahendi ja / või erinevate ravimeetodite määramine

- Vajadusel eriarsti konsultatsiooni määramine

- Kutsesobivuse ja töövõimaluste hindamine lähtudes tervislikust seisundist (alates 15. eluaastast)

Hinnang

Soovitus

Hindaja nimi ja allkiri

Hindaja eriala

2.2. Eriarst

uurib ja hindab kliendi organsüsteemide taastusravi vajadust.

Hinnang

Soovitus

Hindaja nimi ja allkiri

Hindaja eriala

3.Õde

uurib ja hindab kliendi toimetulekut terviseseisundist tulenevalt.

- Haigusteadlikkus ja haiguskriitika

- Raviplaani täitmine

- Kliendi suhted lähedastega; lähedaste informeeritus ja suhtumise mõju patsiendi tervislikule, sh psüühilisele seisundile

- Võimalikud stressorid ja nende mõju terviseseisundile

- Võimalused ja piirangud terviseseisundiga kohanemisel

Hinnang

Soovitus

Hindaja nimi ja allkiri

4. Psühholoog (psühholoog-kutsenõustaja) uurib ja hindab klienti käitumuslikust / arengulisest seisukohast (kutsevaliku ja töötamise võimalusi ning kutsesobivust valitud erialal - alates 15. eluaastast)

- Käitumise hindamine

- Emotsionaalse seisundi hindamine, sellest lähtudes kliendi võimaluste hindamine hariduse, täiendus- ja ümberõppe, kutsevaliku ja tööhõive alal

- Suhtlemis- ja kontaktivõime ning kootööoskuste hindamine

- Arengudiagnostika - probleemsed valdkonnad

- Psühhodiagnostika - kognitiivsete protsesside hindamine, isiksuseomaduste hindamine

- Õpioskuste hindamine - probleemsed valdkonnad, hariduslikud erivajadused

- Kutseõppe sobivuse psühholoogiline hindamine

- Kutsevaliku ja töötamise perspektiivide hindamine lähtudes kliendi motivatsioonist, püsivusest, võimetest jm.

- Töötingimuste hindamine lähtuvalt erivajadustest

Hinnang

Soovitus

Hindaja nimi ja allkiri

5. Logopeed / eripedagoog

uurib ja hindab kliendi igapäevase suhtluse, õppimise ning toimetuleku võimalusi psühholingvistilisest seisukohast.

- Kõne-eelse kommunikatsiooni hindamine

- Kõne ja keele seisundi hindamine (kõne produktsioon, arusaamine, suhtlus, omapärased ilmingud)

- Arendus-õppimisvõimaluste määratlemine

Hinnang

Soovitus

Hindaja nimi ja allkiri

Hindaja eriala

6. Füsioterapeut

uurib ja hindab kliendi füüsilist tegevusvõimet arengulisest ja / või õppe- ja tööprotsessi seisukohast.

- Liigutusliku arengu ja füüsilise tegevusvõime hindamine

- Liigutuslikku arengut, õppe- ja tööprotsessi toetava füsioteraapia vajaduse väljaselgitamine

- Liigutuslikku arengut, õppe- ja tööprotsessi toetavate abivahendite väljaselgitamine

- Õppe- ja töökeskkonna ümberkujundamise vajaduse väljaselgitamine

- Kutsesobivuse ja töövõimaluste hindamine lähtudes füüsilisest tegevusvõimest

Hinnang

Soovitus

Hindaja nimi ja allkiri

7. Tegevusterapeut

uurib ja hindab kliendi tegevusvõimet lähtudes tegevustervikutest.

- Tegevustervikute uurimine ja hindamine: eneseteenindusoskused (liikumine, siirdumine, söömine, riietumine, pesemine, WC-toimingud, enesehügieen), eakohaseid mängulisi (lastel) ja vabaajategevusi takistavate tegurite väljaselgitamine

- Tegevuseelduste uurimine ja hindamine

- Tegevusvõimet mõjutavad muud tegurid (käelised oskused; eluaseme, õppe- või töökoha kohandamise vajadus), tegevusvõime hoidmiseks / tõstmiseks vajalike abivahendite määramine

Hinnang

Soovitus

Hindaja nimi ja allkiri

Domineeriv puudeliik või muu häire:

__ psüühikahäire

__ keele- ja kõnepuue

__ kuulmispuue

__ nägemispuue

__ liikumispuue

__ muu

Hinnang kliendi tegevusvõimest tulenevale kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadusele (märgi ristiga vastavas lahtris):

Tegevus

Vähemalt kord nädalas

Igal ööpäeval

Ööpäevaringselt

Ei vaja

Hügieenitoimingud

Söömine

Riietumine

Liikumine

Suhtlemine

Juhendamine

Järelevalve

__ Sügav puue:

pidev kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus ööpäevaringselt

__ Raske puue:

kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus igal ööpäeval

__ Keskmine puue:

regulaarne kõrvalabi ja juhendamine väljaspool oma elamiskohta vähemalt kord nädalas

Tegevuskava

Eesmärk¹

Tegevused eesmärgi saavutamiseks

Ajakava (kestus, sagedus)

Teostaja

Märge tegevuse täitmise ja aja (sagedus, kestus) kohta²

Tulemuse hindamine³

Põhilised asjaolud, mis soodustavad rehabilitatsiooniplaani elluviimist:

Põhilised asjaolud, mis takistavad rehabilitatsiooniplaani elluviimist:

Rehabilitatsiooniplaani täitmist koordineeriv isik või asutus

(ees- ja perekonnanimi või nimetus)

Aadress, postiindeks

Telefon

Faks

E-post

Rehabilitatsiooniplaani koostanud isiku allkiri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Rehabilitatsiooniplaani koostamise kuupäev . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Rehabilitatsiooniplaan kehtib kuni . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kliendi või tema seadusliku esindaja allkiri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Rehabilitatsiooniplaani täitmise ja rehabiliteerimise tulemuslikkuse hindamine

(täidetakse uue rehabilitatsiooniplaani koostamisel ja võrdlemisel eelmise rehabilitatsiooniplaaniga: hinnangule lisatakse koopia eelmise rehabilitatsiooniplaani tegevuskavast)

Rehabilitatsiooniplaanis püstitatud eesmärk

Saavutatud tulemus

_____________________

Võimaluse korral väljendada mõõdetavana

Täidab tegevuse teostaja

Rehabilitatsiooniplaani lisa 1

Kliendi andmestik
isikliku rehabilitatsiooniplaani koostamiseks

1. Isikuandmed
Klient		(ees- ja perekonnanimi)
Lasteasutus¹		__ kodune			__ tavakoolis eriprogramm
		__ tavalasteaed			__ tavakooli eriklass
		__ tavalasteaia erirühm			__ erikool
		__ erilasteaed			__ koduõpe
		__ tavakool
Lasteasutuse nimetus ja kontaktandmed¹

Sotsiaalne võrgustik (sh leibkonnaliikmed)
Nimi	Vanus		Seos kliendiga			Hinnang suhtele²


Harrastused

2. Toimetulek
Sissetulekud
Pere või isiku sissetulekud (sissetulekuliigi olemasolul märkida X)			__ Palk või muud tasud
			Rahalised toetused:
				__ puuetega inimeste sotsiaaltoetused
				__ peretoetused
				__ toimetulekutoetus
				__ töötu abiraha
				__ pension
				__ ravikindlustushüvitised
				__ muu
Sissetulekute piisavus (piisavuse korral märkida X)			__ toiduks			__ ravimiteks / hooldusvahenditeks
			__ riieteks / jalatsiteks			__ transpordiks
			__ eluasemekuludeks			__ huvitegevuseks
			__ erivajadustega seotud kuludeks / rehabilitatsiooniks



Osutatavad teenused
Teenus	Saaja (isik või pereliige)		Maht / ajavahemik			Teenuse vastavus kliendi vajadustele / probleemid


Muu abi
Abi liik	Saaja (isik või pereliige)		Maht / ajavahemik			Abi vastavus kliendi vajadustele / probleemid


______________
1 Täidetakse laste puhul
2 Väljendatakse järgmiselt: väga hea; hea; rahuldav; halb; väga halb

3. Elukeskkond

Eluase (märkida X)

Omandivorm	eramaja erakorter ühiselamu	üürikorter munitsipaalkorter muu ..................................
Elutingimused	kõigi mugavustega osaliste mugavustega mugavusteta
	tubade arv ühe pereliikme kohta eluruumi üldpind (m²)

Vastavus erivajadustega kliendi vajadustele	jah ei kui ei, siis täpsustada:

Elamispiirkonna tingimused, mis takistavad toimetulekut
Olulised asutused (kättesaadavuse/juurdepääsetavuse korral märkida X) toidukauplus töökoht kool/lasteaed apteek perearst muu
Täpsustada
Transport (kättesaadavuse/juurdepääsetavuse korral märkida X)
Täpsustada

4. Peresuhted (märkida X)¹


Täiskasvanud pereliikmete omavahelised suhted	head põhiliselt head, kuid aeg-ajalt esinevad probleemid sagedased tõsised probleemid tõsised probleemid, kavatsus lahutada omavahelised suhted harvad või katkenud
Pere kui terviku (lapsed ja täiskasvanud) suhted	tugevad peresidemed põhiliselt head, kuid aeg-ajalt esinevad probleemid head, kuid esinevad tõsised probleemid mõnede pereliikmete vahel pikka aega kestnud/süvenenud tõsised probleemid vastastikustes suhetes omavahelised suhted harvad või katkenud
Pereliikmete suhted sugulaste ja eraldi elavate päritolupere liikmetega	head toetatavad vastastikused suhted põhiliselt toetavad suhted, kuid aeg-ajalt probleemid sagedased probleemid tõsised probleemid, reaalne võimalus suhete katkemiseks suhetd päritoluperega/ sugulastega katkenud

5. Last kasvatava isiku toimetulek (märkida X)¹

Toimetulek oma rolliga	tuleb toime, ei vaja täiendavat abi tuleb rahuldavalt toime, aeg-ajalt vajab abi ja toetust tuleb toime järjepideva abi korral tuleb toime raskustega, abivajadus hetkel suurem kui võimalused ei tule toime, olemas objektiivne alus sekkumiseks
Informeeritus	on hästi informeeritud lapse erivajadustest on pigem informeeritud, vajaks vähesel määral lisainfot on pigem halvasti informeeritud, vajalik lisainfo ei ole üldse informeeritud
Motiveeritus info hankimiseks	on väga huvitatud on pigem huvitatud on vähe huvitatud pole üldse huvitatud
Riskifaktorid toimetulekul oma rolliga	terviseseisund (haigus/puue) ei jah sõltuvusprobleemid ei jah muud riskifaktorid ei jah

Andmestiku koostaja nimi/allkiri
Kliendi või tema seadusliku esindaja nimi/allikri
Andmestiku täitmise kuupäev

Rehabilitatsiooniplaani lisa 2

Vaimne tervis
isikliku rehabilitatsiooniplaani koostamiseks täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimestele

Klient	ees- ja perekonnanimi

		Märkida X sobiva variandi korral, vajadusel kommenteerida, hindamine tagasiulatuvalt üks kuu

1. Vaenuliku ja / või ohtliku käitumise esinemine
__ Vaenulikku või ohtlikku käitumist ei esine
__ Põhiliselt probleeme ei esine, kuid esineb kergesti ärritumist, vihastamist või solvumist
__ Märgatavad probleemid - juhuslikud agressiivsed žestid ja viha väljendus (tõukamine, vaenulikud verbaalsed väljendid, asjade purustamine)
__ Sagedased probleemid – füüsiline agressiivsus inimeste või loomade suhtes; ähvardav hoiak, tõsisemad asjade purustamised
__ Tõsised probleemid - vähemalt üks tõsisem füüsiline rünnak inimeste või loomade suhtes, vara purustamine; süütamised; puudulik kontroll seksuaalse käitumise üle
Kommentaarid:

2. Ennastkahjustava käitumise esinemine
__ Ennastkahjustavat käitumist ei esine
__ Põhiliselt probleeme ei esine, kuid aeg-ajalt pealiskaudsed ennastkahjustavad mõtted
__ Kerge risk - mitteohtlikud ennastkahjustava käitumise aktid (sisselõiked käsivarde)
__ Keskmine kuni tõsine risk - ettevalmistused ennastkahjustavaks käitumiseks (tablettide kogumine)
__ Tõsised suitsiidikatsed ja / või tõsised ennastkahjustava käitumise kavatsused
Kommentaarid:

3. Sõltuvus alkoholist või narkootilistest ainetest
__ Sõltuvusprobleeme ei esine
__ Põhiliselt probleeme ei esine, kuid aeg-ajalt on tarbinud alkoholi
__ Sagedased probleemid alkoholi kuritarvitamisega; on kahtlusi, et tarvitab narkootikume
__ Tõsine sõltuvus alkoholist ja / või narkootilistest ainetest koos kontrolli kaotamisega käitumise üle
__ Töövõimetus alkoholi / narkootiliste ainete tarbimise tõttu
Kommentaarid:

4. Kognitiivsed probleemid
__ Mälu ja orienteerumisega probleeme ei esine
__ Vähesed probleemid mälu ja orienteerumisega - unustab nimesid vm
__ Märgatavad probleemid - ei orienteeru tuttavates kohtades, ei tunne ära tuttavaid inimesi
__ Sagedased probleemid ajas, ruumis või isikutes orienteerumisega; seosetu kõne
__ Tõsised probleemid - suutmatus tunda ära lähedasi inimesi; suurenenud risk õnnetusteks; kõne arusaamtatu; stuupor
Kommentaarid:

5. Psüühikahäire esinemise määr
__ Psüühikahäireid ei esine
__ Vähesed või arvatavad psüühikahäired - isiku käitumine on rahulik, adekvaatne; sõnalised avaldused on arusaadavad
__ Märgatav psüühikahäire - käitumises ja sõnalistes avaldustes esineb veidrusi või arusaamatusi, kuid sihipärane käitumine ja suhtlemine ei ole oluliselt häiritud
__ Raske psüühikahäire - rahutu või väga endassetõmbunud olek, arusaamatu või tegelikkusle mittevastav jutt, oluliselt on häiritud sihipärane käitumine
__ Sügav psüühikahäire - sage etteaimamatu käitumine, mis häirib sageli ümbritsevaid inimesi; ei suuda ise oma olukorda hinnata; jutt arusaamatu või sõnaline kontakt ei õnnestu
Kommentaarid:

6. Vaimsed võimed, intellektipuude sinemise määr
__ Intellektipuuet ei esine, eakohane toimetulek
__ Vähene intellektipuue või tagasilangus - ei ole diagnoositud vaimset alaarengut ega dementsust
__ Märgatav intellektipuue - isikul on diagnoositud kerget vaimset alaarengut või algavat dementsust; vajab juhendamist tegevustes; muutunud olukordade puhul toimetulek häiritud
__ Raske intellektipuue või tagasilangus - diagnoositud on mõõdukat vaimset alaarengut dementsust; märgatav ja püsiv toimetuleku häire
__ Sügav intellektipuue või tagasilangus - diagnoositud on sügavat vaimset alaarengut või väljendunud dementsust
Kommentaarid:

Andmestiku täitnud arsti nimi / allkiri
Kliendi või tema seadusliku esindaja nimi / allkiri
Andmestiku täitmise kuupäev

← Tagasi | Üles ↑

Miks minu RT? Minu RT võimaldab:

Puude raskusastme määramise ja lisakulude tuvastamise kord

Puude raskusastme määramise ja lisakulude tuvastamise kord

Miks minu RT?
Minu RT võimaldab: