Sotsiaalminister määrus algtekst-terviktekst laevandus meditsiin abi õpe kutsekvalifikatsioon koolitus avaldamine avaldatud 2003-02-26+02:00 31 RTL 2003-03-06 2003 31471 259954 2003-03-09+02:00 maarus_1_10.02.2010.xsd 259954 3 2024-01-26 Maret Mauer 156239 Laevapere liikmete esmaabi- ja meditsiiniabikoolituse õppekavad ning koolituse maht ja koolitajate kvalifikatsiooninõuded Määrus kehtestatakse «Meresõiduohutuse seaduse» (RT I 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387) § 28 lõike 3 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrust kohaldatakse kõigile meremeeste taseme- ja täiendusharidusega tegelevatele koolitusasutustele.

§ 2. Üldsätted

(1) Määrusega kehtestatakse Eestis registreeritud laevade laevapere liikmete esmaabi- ja meditsiiniabikoolituse õppekavad, koolituse maht ning koolitajate kvalifikatsiooninõuded.

(2) Esmaabikoolitus käesoleva määruse tähenduses koosneb esmaabi baasõppest ja esmaabiõppest.

(3) Esmaabi baasõppe õppekava on koostatud lähtudes «Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni», 1978 (RT II 1996, 8, 27) (edaspidi meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon) reegli VI/1 ja selle koodeksi A-VI/1 tabeli A-VI/1-3 nõuetest.

(4) Esmaabiõppe õppekava on koostatud lähtudes meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni reegli VI/4 ja selle koodeksi A-VI/4 tabeli A-VI/4-1 nõuetest.

(5) Meditsiiniabikoolitus käesoleva määruse tähenduses hõlmab esmaabikoolitust, meditsiiniliste teadmiste andmist ja haige põetamise õpetamist õppekavas antud mahus, laeval tervise kaitsmise eesmärgil rakendatavate hügieeni, töötervishoiu ja tööohutuse nõuete tutvustamist, samuti asjakohaste õigusaktide ja dokumentide vormistamise ning kaldateenistuste abi osutamise ja vastuvõtmise tundmaõppimist.

(6) Meditsiiniabikoolituse õppekava on koostatud lähtudes meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni reegli VI/4 ja selle koodeksi A-VI/4 tabeli A-VI/4-2, sotsiaalministri 23. oktoobri 2002. a määruse nr 128 «Meditsiiniabi korraldamise nõuded laeval ja Eestis registreeritud laeval nõutava meditsiinivarustuse nimekiri» (RTL 2002, 122, 1774) ning «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362; 2001, 17, 78; 2002, 47, 297; 63, 387) ja selle alusel kehtestatud õigusaktide asjakohastest nõuetest.

(7) Koolitaja käesoleva määruse tähenduses on esmaabi baasõppe, esmaabiõppe või meditsiiniabikoolituse õpetaja.

(8) Koolitusasutus käesoleva määruse tähenduses on «Meresõiduohutuse seaduse»§ 20 lõikes 3 kehtestatud nõuetele vastav meremeeste taseme- ja täiendusharidusega tegelev õppeasutus või muu juriidilisest isikust koolitusasutus.

§ 3. Õppekavad ja koolituse mahud

(1) Esmaabi baasõppe õppekava on toodud lisas 1. Esmaabi baasõppe koolituse maht on 15 tundi, mis koosneb 8 tunnist teoreetilistest loengutest ja 7 tunnist praktilisest õppest.

(2) Esmaabiõppe õppekava on toodud lisas 2. Esmaabiõppe koolituse maht on 30 tundi, mis koosneb 17 tunnist teoreetilistest loengutest ja 13 tunnist praktilisest õppest. Praktilise õppe ajal võib õpperühmas olla kuni 6 koolitatavat ühe koolitaja kohta.

(3) Meditsiiniabikoolituse õppekava on toodud lisas 3. Meditsiiniabi koolituse maht on 45,5 tundi, mis koosneb 31,5 tunnist teoreetilistest loengutest ja 14 tunnist praktilisest õppest. Praktilise õppe ajal võib õpperühmas olla kuni 6 koolitatavat ühe koolitaja kohta.

(4) Lisades 1 kuni 3 toodud õppekavad kinnitab koolitusasutuse juht, kellel on õigus õppeainete loetelu ja koolituse kogumahtu muutmata muuta õppeainete lõikes tundide arvu maksimaalselt 10% ulatuses.

(5) Lõigetes 1 kuni 3 nimetatud koolitus lõpeb suulise eksamiga. Eksami sooritanule väljastatakse «Meresõiduohutuse seaduse» § 20 lõike 2 alusel kehtestatud vormikohane tunnistus.

(6) Esmaabiõppe ja meditsiiniabikoolituse perioodiline tööalane koolitus toimub iga viie aasta järel.

§ 4. Koolitajate kvalifikatsiooninõuded

(1) Esmaabi baasõppe õpetaja võib olla tervishoiutöötaja, kes on läbinud esmaabiõpetajate koolituskursuse ja omab sellekohast tunnistust.

(2) Esmaabiõppe õpetaja võib olla erakorralise meditsiini eriala omav arst või arst, kes on läbinud täienduskursuse erakorralise meditsiini alal. Esmaabiõppe õpetaja võib praktilise õppe läbiviimiseks kaasata lõikes 1 nimetatud pädevust omavat tervishoiutöötajat.

(3) Meditsiiniabi õpetaja võib olla erakorralise meditsiini eriala arst või arst, kes on läbinud täienduskursuse erakorralise meditsiini alal. Meditsiiniabi õpetaja võib teoreetilise õppe läbiviimiseks kaasata õpetatava aine erialaspetsialisti ning praktilise õppe läbiviimiseks lõikes 1 nimetatud pädevust omavat tervishoiutöötajat.
* Määruses on arvestatud Euroopa Nõukogu direktiivi 92/29/EMÜ (EÜT L 113, 30.04.1992, lk 19–36) nõudeid.

Minister Siiri OVIIR

Kantsler Maarja MÄNDMAA

Sotsiaalministri 26. veebruari 2003. a määruse nr 31 «Laevapere liikmete esmaabi- ja meditsiiniabikoolituse õppekavad, koolituse maht ja koolitajate kvalifikatsiooninõuded»
lisa 1

ESMAABI BAASÕPPE ÕPPEKAVA

Õppeaine	Teoreetilised loengud, tundi	Praktiline õpe, tundi	Koolituse maht, tundi
1. Esmaabi olemus, kannatanu terviseseisundi hindamine, esmaabi andmise taktika.	1,0	–	1,0
2. Ülevaade inimese anatoomiast ja füsioloogiast.	2,0	–	2,0
3. Vigastatu asendi valik sõltuvalt vigastuse iseloomust ja ulatusest.	0,5	1,0	1,5
4. Esmaabi andmine teadvuseta kannatanule.	0,5	0,5	1,0
5. Elustamine.	0,5	1,5	2,0
6. Verejooksu peatamise võtted.	0,5	1,0	1,5
7. Šokk ja selle tunnused.	0,5	0,5	1,0
8. Luumurrud, põletus, külmakahjustus, elektritrauma.	0,5	0,5	1,0
9. Õnnetusjuhtumi korral kannatanu päästmine ja edasitoimetamine.	0,5	1,0	1,5
10. Muud asjakohased teemad, sh esmaabivahendid ja nende kasutamine.	1,5	1,0	2,5
Kokku tunde	8,0	7,0	15,0

Sotsiaalministri 26. veebruari 2003. a määruse nr 31 «Laevapere liikmete esmaabi- ja meditsiiniabikoolituse õppekavad, koolituse maht ja koolitajate kvalifikatsiooninõuded»
lisa 2

ESMAABIÕPPE ÕPPEKAVA

Õppeaine	Teoreetilised loengud, tundi	Praktiline õpe, tundi	Koolituse maht, tundi
1. Esmaabiandmise viivitamatud toimingud.	1,0	1,0	2,0
2. Esmaabivahendid	1,0	0,5	1,5
3. Ülevaaade inimese anatoomiast ja füsioloogiast.	2,0	0,5	2,5
4. Toksikoloogilised ohud laeval, toksiliste ainete toime organismile. Esmaabi mürgistuse korral. Antidoodid ja nende kasutamine.	1,0	2,5	3,5
5. Kannatanu terviseseisundi hindamine.	1,0	0,5	1,5
6. Seljavigastused.	1,0	2,0	3,0
7. Põletushaavad, kudede termilised kahjustused. Külma ja kuuma mõju organismile.	1,0	0,5	3,0
8. Luude, liigeste ja pehmete kudede traumad, verejooksud.	1,5	1,5	3,0
9. Kannatanu päästmisjärgne jälgimine ja hooldus, šokk ja selle tunnused, alajahtumise olemus ja vältimine.	1,25	0,75	2,0
10. Meditsiinialane nõustamine raadiokonsultatsioonikeskusest.	1,0	–	1,0
11. Laeval nõutav meditsiinivarustus.	2,0	0,5	2,5
12. Sterilisatsioon.	0,25	0,25	0,5
13. Tegevus südameseiskumise, uppumise ja lämbumise korral.	1,0	1,0	2,0
14. Meresõidu eripäraga seotud tegurite toime laevapere liikme psüühikale. Esmaabi psüühikahäirete korral.	2,0	–	2,0
Kokku tunde	17,0	13,0	30,0

Sotsiaalministri 26. veebruari 2003. a määruse nr 31 «Laevapere liikmete esmaabi- ja meditsiiniabikoolituse õppekavad, koolituse maht ja koolitajate kvalifikatsiooninõuded»
lisa 3

MEDITSIINIABIKOOLITUSE ÕPPEKAVA

Õppeaine	Teoreetilised loengud, tundi	Praktiline õpe, tundi	Koolituse maht, tundi
1. Esmaabi baasõppe ja esmaabiõppe kordamine.	3,0	3,0	6,0
2. Meditsiiniabi õnnetusjuhtumite korral:	4,0	3,0	7,0
1) pea- ja seljatraumad;
2) kõrva-, nina-, kurgu- ja silmatraumad ja -haigused;
3) sisemised ja välimised verejooksud;
4) põletus, kuumatrauma, külmakahjustus;
5) luumurrud, nihestused ja pehmete kudede vigastused;
6) haavad, verejooksud, haavainfektsioonid;
7) valu vaigistamine;
8) haavade töötlus ja õmblemine;
9) ägedad seedetrakti haigused, kõhupiirkonna traumad;
10) elementaarsed kirurgilised protseduurid;
11) sidumine ja lahastamine.
3. Haige põetamine.	1,5	1,0	2,5
4. Meditsiiniabi haigestumise korral:	3,5	1,0	4,5
1) vältimatut meditsiiniabi vajavad terviseseisundid;
2) suguhaigused;
3) troopilised ja muud nakkushaigused.
5. Alkoholi ja narkootikumide toime organismile.	2,0	–	2,0
6. Hammaste ja suuõõne haigused.	1,0	–	1,0
7. Naistehaigused, rasedus, sünnitusabi.	2,0	–	2,0
8. Päästetule meditsiiniabi andmine. Šoki ja alajahtumise olemus.	2,0	–	2,0
9. Tegevusjuhised surmajuhtumi korral merel.	1,0	–	1,0
10. Hügieeni ja ohutu töökeskkonna tagamine laeval.	1,0	1,0	2,0
11. Nakkusohu vältimine:	2,0	–	2,0
1) desinfektsioon, desinsektsioon, deratisatsioon;
2) vaktsineerimine.
12. Seadusandlus ja aruandlus:	1,5	1,0	2,5
1) asjakohased Eesti ja rahvusvahelised normdokumendid;
2) meditsiinidokumentide vormistamine ja registreerimine.
13. Laeval nõutavad ravimid, nende näidustused ja kasutamine.	3,0	1,0	4,0
14. Laeval nõutavad meditsiiniseadmed, nende kasutamine.	2,0	2,0	4,0
15. Kaldal paiknevate teenistuste antav abi:	2,0	1,0	3,0
1) meditsiinialane nõustamine raadiokonsultatsioonikeskusest;
2) haigete ja vigastatute vedu,
sh evakueerimine helikopteriga;
3) koostöö merepäästekeskustega haigetele ja vigastatutele meditsiiniabi andmisel.
Kokku tunde	31,5	14,0	45,5

]]>