Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.12.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 14.04.2004
Avaldamismärge: RT I 2003, 20, 118

Välja kuulutanud
Vabariigi President
18.02.2003 otsus nr 357

Kaevandamisseadus

Vastu võetud 29.01.2003


1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab inimese, vara ja keskkonna ohutuse ning maardlate säästliku kasutamise tagamiseks nõuded:
1) kaevandamisel ja allmaakaeveõõne teisesel kasutamisel;
2) kaevandamise ja allmaakaeveõõne teisese kasutamise projekti kohta;
3) ettevõtjale, kes tegeleb kaevandamisega, allmaakaeveõõne teisese kasutamisega või nende tööde projekti koostamisega;
4) vastutavale spetsialistile ja tema nõuetele vastavuse hindajale ja tõendajale;
5) vastutuse ja riikliku järelevalve kohta.

(2) Käesoleva seaduse §-st 4 tulenevad ohutusnõuded laienevad ka tegevusele, mis ei ole kaevandamine ja allmaakaeveõõne teisene kasutamine, kuid millega kaasnevad §-s 15 nimetatud enamohtlikele tegevusaladele iseloomulikud ohud.

(3) Füüsilisest isikust kinnisasja omanikule, kellel on vastavalt maapõueseadusele (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562; 1998, 64/65, 1005; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2000, 54, 348; 102, 670; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387) õigus oma kinnisasja piires asuvat maa-ainest või maavara kaevandada isikliku majapidamise tarbeks kaevandamisloata, ei laiene käesolevas seaduses sätestatud nõuded, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud ohutusnõuded.

§ 2. Teiste seaduste kohaldamine

(1) Kui inimesele, varale ja keskkonnale kaevandamisest või allmaakaeveõõne teisesest kasutamisest tulenevate ohtude vältimine on reguleeritud teise seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga, kohaldatakse teisest seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid nõudeid käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

(2) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kaevandamisel või allmaakaeveõõne teisesel kasutamisel tulenevad töötervishoiu ja tööohutuse seadusest (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362; 2001, 17, 78; 2002, 47, 297; 63, 387).

(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375) sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

(4) Ehitusgeoloogilistele ja -geodeetilistele töödele kohaldatakse ehitusseaduses (RT I 2002, 47, 297; 99, 579) sätestatut. Allmaaehitise ehitamisele kohaldatakse ehitusseaduses sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Ehitusseaduses sätestatut ei kohaldata töötava kaevanduse osaks oleva allmaaehitise ehitamisele ja kasutamisele.

§ 3. Mõisted käesoleva seaduse tähenduses

(1) Kaevandamine on:
1) maavara või maa-ainese kasutamise eesmärgil nende maapõuest väljamisel, allmaakaeveõõne rajamisel, geoloogilisel uuringul või kaevanduse osaks oleva allmaaehitise ehitamisel maapõues tehtav töö;
2) maavara või maa-ainese kaevandamise või esmatöötlemisega seonduv vedu;
3) maavara või maa-ainese esmatöötlemine, sealhulgas maavara või maa-ainese tööstuslikul viisil purustamine, sorteerimine, veetustamine, brikettimine ja ladustamine, või
4) puistangute moodustamine, kaevandatud ala või puistangute rekultiveerimine.

(2) Allmaakaeveõõs on loodusliku lasundiga kaetud tühik maapõues, kus selle suuruse ja ligipääsetavuse tõttu saavad viibida inimesed, samuti muu tühik maapõues, milles on allmaakaeveõõnele iseloomulikud ohud ja kus saavad viibida inimesed.

(3) Allmaakaeveõõne teisene kasutamine (edaspidi kaeveõõne teisene kasutamine) on allmaakaeveõõne kasutamine otstarbel, mis näeb ette inimese viibimise selles, kuid ei ole seotud kaevandamisega.

(4) Allmaaehitis on inimtegevuse tulemusena allmaakaeveõõnde loodud rajatis, mis ei ole töötava kaevanduse osa.

(5) Kaevandus on maavara või maa-ainese kaevandamisega seonduv tootmisüksus, mis koosneb maavara või maa-ainese kaevandamiseks vajalikest rajatistest ja hoonetest.

2. peatükk KAEVANDAMINE JA KAEVEÕÕNE TEISENE KASUTAMINE

§ 4. Ohutusnõuded

(1) Kaevandamisel ja kaeveõõne teisese kasutamise korral tuleb tagada inimese, vara ja keskkonna ohutus.

(2) Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise kohal (edaspidi  objekt) tuleb rakendada meetmed:
1) tulekahju, plahvatuse ning tervisele ohtliku keskkonna tekkimise ja leviku vältimiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks;
2) piisavate hoiatus- ja teiste kommunikatsioonisüsteemide olemasoluks, et tagada abistamis-, evakuatsiooni- ja päästeoperatsioonide viivitamatut alustamist ja nende tõrgeteta teostamist;
3) ohutsoonide tähistamiseks ning piiramiseks;
4) veega täitunud kaeveõõne läheduses töötamise korral vee läbimurde vältimiseks;
5) maapinna vajumise ja varisemise ärahoidmiseks või juhtimiseks.

(3) Allmaakaeveõõnes viibivate isikute üle tuleb pidada arvestust käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud ohutusnõuetes ettenähtud korras. Allmaakaeveõõnes viibivad isikud peavad olema varustatud vajalike kaitsevahenditega.

(4) Allmaatööd peavad olema tagatud päästeseaduse (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598; 2000, 50, 316; 2001, 50, 283; 2002, 42, 267; 61, 375; 63, 387) alusel korraldatava mäepäästeteenistusega.

(5) Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 5. Kaevandamise peatamine ja lõpetamine

(1) Kaevandamine tuleb kaevandamise kohal peatada või lõpetada nii, et oleks tagatud inimese, vara ja keskkonna ohutus ning kaevandamata maavara hilisem võimalik kaevandamine.

(2) Kaevandamise peatamine on kas ajutine või pikaajaline maavara või maa-ainese kaevandamise katkestamine majanduslikel kaalutlustel või avarii tagajärjel, mis nõuab pikemaajalisi korrastustöid. Kaevandamise peatamiseks ei loeta lühiajalist kaevandamise peatamist, mis on vajalik seadmete remondiks või objekti korrastamiseks.

(3) Kaevandamise lõpetamine on maavara või maa-ainese kaevandamise lõpetamine kaevanduse või karjääri sulgemise eesmärgil.

(4) Kaevandamise peatamise ja lõpetamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 6. Kaeveõõne teisese kasutamise luba ja allmaaehitise ehitus- ja kasutusluba

(1) Allmaaehitise ehitamiseks peab olema ehitusseaduse alusel väljastatav ehitusluba. Ehitusloa taotluse puhul peab nimetatud allmaaehitise ehitusprojekt vastama ehitusseaduses ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja arvestama vastavaid mäendustingimusi.

(2) Allmaaehitise kasutamiseks, samuti kaeveõõne teiseseks kasutamiseks peab olema ehitusseaduse alusel väljastatav ehitise kasutusluba. Ehitise kasutusloa taotlusele tuleb lisada Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni vastav nõusolek. Tehnilise Järelevalve Inspektsioon kontrollib nimetatud allmaaehitist või allmaakaeveõõnt, milles hakatakse tegelema kaeveõõne teisese kasutamisega. Kontrolli tulemustest lähtuvalt annab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon oma nõusoleku allmaaehitise kasutamiseks või kaeveõõne teiseseks kasutamiseks või keeldub sellest, kui rakendatud meetmed ei taga inimese, vara ja keskkonna ohutust.

§ 7. Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise projekt

(1) Kaevandamise või kaeveõõne teisese kasutamise projekt (edaspidi  projekt) on kaevandamiseks või kaeveõõne teiseseks kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb:
1) kaevanduse või teiseselt kasutatava kaeveõõne plaanist;
2) geoloogilistest joonistest;
3) kasutatava tehnoloogia skeemidest;
4) seletuskirjast, milles sisaldub kirjeldus inimeste, vara ja keskkonna kaitseks rakendatavate meetmete ja kaevandamise puhul kaevandatud alade rekultiveerimise ning mäendustingimuste ja kasutatava tehnoloogia kohta;
5) muudest õigusaktides ettenähtud dokumentidest.

(2) Projekt peab olema koostatud vastavalt lähteülesandele ning sellises mahus ja nii, et selle järgi oleks võimalik kaevandada või kaeveõõnt teiseselt kasutada.

(3) Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise projektile esitatavad nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 8. Markšeideritöö ja markšeideridokumentatsioon

(1) Markšeideritöö on maavara või maa-ainese kaevandamisel tehtav mõõdistamine ja dokumenteerimine.

(2) Kaeveõõne rajamine peab olema tagatud markšeideritööga. Markšeideritööd tuleb korraldada nii, et hiljem oleks võimalik mõõdistamistulemusi dokumentaalselt kontrollida.

(3) Markšeideritööga tuleb tagada:
1) kaeveõõne projektikohane suunamine;
2) teostatud tööde mõõdistamine ja dokumenteerimine;
3) väljatud maavara või maa-ainese koguse ning maavara või maa-ainese varu määramine;
4) markšeideridokumentatsiooni koostamine.

(4) Markšeideritöö tegemisel peab mõõdistamisel lähtuma kehtivast geodeetilisest süsteemist.

(5) Markšeideritöö korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

3. peatükk UURINGU- JA KAEVANDAMISLOA OMANIK JA ETTEVÕTJA

§ 9. Uuringu- ja kaevandamisloa omanik

(1) Uuringu- või kaevandamisloa omanik käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellele nimetatud luba on maapõueseaduse alusel väljastatud või võõrandatud.

(2) Uuringu- või kaevandamisloa omanik peab tagama, et kaevandamise projekti koostab ja kaevandab käesoleva seaduse §-s 10 nimetatud isik, kes kohustub kinni pidama uuringu- või kaevandamisloa tingimustest.

§ 10. Õigus tegutseda ettevõtjana

(1) Kaevandamine, kaeveõõne teisene kasutamine või vastava projekti koostamine on isikul (edaspidi ettevõtja) lubatud käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud vastutava spetsialisti ja §-s 20 nimetatud registri registreeringu olemasolu korral.

(2) Ettevõtja võib kaevandamise, kaeveõõne teisese kasutamise või vastava projekti koostamisega tegeleda vastutava spetsialisti pädevuse ulatuses.

§ 11. Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamisega tegeleva ettevõtja kohustused

Kaevandamise või kaeveõõne teisese kasutamisega tegelev ettevõtja peab tagama käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise, sealhulgas:
1) kaevandama või kaeveõõnt teiseselt kasutama kooskõlas nõuetekohase projektiga;
2) valdama nõuetekohaseks kaevandamiseks või kaeveõõne teiseseks kasutamiseks piisavaid vahendeid;
3) rakendama kaevandamisel või kaeveõõne teisesel kasutamisel üksnes erialase ettevalmistusega isikuid;
4) määrama vastutava spetsialisti ja tagama vastutava spetsialisti kohustuste täitmise;
5) tagama allmaakaeveõõnes viibivate isikute arvestuse;
6) teatama uuringu- või kaevandamisloa omanikule uuringu- või kaevandamisloa või projekti nõuetest kõrvalekaldumisest;
7) teavitama viivitamatult Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni objektil toimunud õnnetusest või avariist.

§ 12. Projekti koostamisega tegeleva ettevõtja kohustused

Projekti koostamisega tegelev ettevõtja peab tagama käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise, sealhulgas:
1) tagama projekti nõuetele vastavuse;
2) tagama projekti vastavuse lähteülesandele;
3) tagama, et projekti koostavad selleks tööks piisava erialase ettevalmistusega isikud;
4) määrama vastutava spetsialisti ja tagama vastutava spetsialisti kohustuste täitmise;
5) säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud projektid vähemalt seitse aastat projektikohase töö lõpetamisest arvates.

§ 13. Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamisega tegeleva ettevõtja kohustuslik dokumentatsioon

(1) Kaevandamise või kaeveõõne teisese kasutamisega tegeleval ettevõtjal peavad olema järgmised dokumendid:
1) kaevandamise või kaeveõõne teisese kasutamise projekt;
2) riskianalüüsi puudutavad dokumendid;
3) tööohutusjuhendid ning seadmete ja masinate kasutusjuhendid;
4) markšeideridokumentatsioon.

(2) Allmaatöödega tegeleval ettevõtjal peavad lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele olema järgmised dokumendid:
1) avarii likvideerimise plaan;
2) maa all viibivate isikute üle arvepidamise kord;
3) veekõrvaldus-, tuulutus- ja elektrivarustusskeem ning muud tehnoloogiaskeemid.

(3) Maavara või maa-ainese kaevandamisega tegelev ettevõtja peab iga kalendriaasta või aastateks jaotatud pikema perioodi kohta koostama arengukava, mis tuleb esitada kaevandamise asukoha järgsele kohalikule omavalitsusele teadmiseks viimase nõudmisel. Ettevõtja tegevust käsitleva arengukava eesmärk on tagada tõhus kontroll kaevandamisega keskkonnale avaldatava mõju üle ja tegevuse optimaalne ulatus.

(4) Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamisega tegeleva ettevõtja kohustuslikule dokumentatsioonile esitatavad nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(5) Allmaatöödega tegelev ettevõtja peab tagama allmaakaeveõõne paiknemist kajastava plaani säilimise ja alaliseks säilitamiseks üleandmise Maa-arhiivile kooskõlas arhiiviseaduses (RT I 1998, 36/37, 552; 1999, 16, 271; 2000, 92, 597; 2001, 88, 531; 93, 565; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 82, 480) sätestatud nõuetega.

4. peatükk VASTUTAV SPETSIALIST

§ 14. Vastutav spetsialist

(1) Vastutav spetsialist on isik, kes:
1) on pädev õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt korraldama ja juhtima kaevandamist või kaeveõõne teisest kasutamist või vastavate projektide koostamist;
2) võtab endale kohustuse tagada kaevandamisel või kaeveõõne teisesel kasutamisel või vastavate projektide koostamisel käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmine.

(2) Vastutava spetsialisti määramine ei vabasta ettevõtjat kaevandamisest või kaeveõõne teisesest kasutamisest või vastavate projektide koostamisest tulenevast vastutusest.

§ 15. Teatud tegevusalade vastutavale spetsialistile esitatavad nõuded

(1) Enamohtlikel tegevusaladel tegutseva ettevõtja vastutaval spetsialistil peab olema erialane ettevalmistus, töökogemus ja teadmised ulatuses, mis tagab vastaval tegevusalal tema juhitavate tööde ohutuse.

(2) Projekti koostamisega tegeleva ettevõtja vastutaval spetsialistil peab olema vastav ettevalmistus ja vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus projekteerimisega tegeleva ettevõtja juures ulatuses, mis tagab nõuetekohase projekti koostamise.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vastutava spetsialisti nõuetele vastavuse peab olema hinnanud ja tõendanud käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud isik.

(4) Enamohtlikud tegevusalad käesoleva seaduse tähenduses on:
1) allmaatööd;
2) veealune kaevandamine sügavamal kui kaks meetrit, välja arvatud muda kaevandamine;
3) kaevandamine, mille käigus ettevõtja teeb ise lõhketöid;
4) põlevkivi kaevandamine;
5) kaevandamine karjääris, mille kaevandamisloas lubatud maksimaalne aastatoodang on üle 200 000 tonni;
6) kaevandamine karjääris, mille ee astangu kõrgus on üle viie meetri.

§ 16. Vastutava spetsialisti kohustused

(1) Vastutav spetsialist on kohustatud tagama:
1) tööde tegemise vastavalt projektile;
2) tööde tegemisel ohutusnõuete ja teiste käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise;
3) tööde tegemise erialase ettevalmistusega isikute poolt, kelle käsutuses on tööde tegemiseks vajalik dokumentatsioon ja vahendid ning keda juhendatakse piisavalt ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks;
4) objekti ohutu kasutamise;
5) tööde dokumenteerimise korraldamise.

(2) Vastutav spetsialist võib vastavalt töö mahule ja tegevussuunale määrata vastutavaid järelevaatajaid, kelle ülesandeks on konkreetsel töölõigul töö korraldamine, töötajate juhendamine ja ohutuse tagamine.

5. peatükk ISIKU NÕUETELE VASTAVUSE HINDAJA JA TÕENDAJA

§ 17. Isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine

(1) Isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine käesoleva seaduse tähenduses on menetlus, mille käigus tehakse kindlaks vastutava spetsialisti nõuetele vastavus ja tõendatakse seda vastava pädevustunnistuse väljastamisega.

(2) Isiku nõuetele vastavuse hindamisel ja tõendamisel kontrollitakse isiku vastavust käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetele ning kontrollitakse samuti vastavat töövaldkonda puudutavate õigusaktide tundmist.

(3) Isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 18. Isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja

(1) Isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendajana võib tegutseda juriidiline isik käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud registri registreeringu olemasolu korral.

(2) Isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja peab:
1) omama vajaliku erialase ettevalmistuse, väljaõppe ja kogemusega töötajaid;
2) valdama vahendeid isiku nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks;
3) olema sõltumatu, asjatundlik, erapooletu ja mittediskrimineeriv;
4) omama kogu isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendajana tegutsemise aja jooksul kehtivat ja käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud tingimustele vastavat vastutuskindlustust;
5) olema isiku nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks akrediteeritud.

(3) Isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja akrediteerijale kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse (RT I 1999, 92, 825; 2002, 6, 20; 44, 282) §-s 14^1  sätestatut.

(4) Isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja peab pärast oma tegevuse lõpetamist ja käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud registrist kustutamist ühe kuu jooksul Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile üle andma kogu isiku nõuetele vastavuse hindamist ja tõendamist puudutava dokumentatsiooni.

§ 19. Vastutuskindlustus

(1) Isiku nõuetele vastavuse hindajal ja tõendajal peab olema vastutuskindlustus kindlustussumma ulatuses, mis tagab tema tegevuse tõttu kolmandale isikule tekkida võiva kogu kahju hüvitamise ja mis on vähemalt 500 000 krooni.

(2) Kui kindlustusleping on sõlmitud omavastutusega, hüvitab kindlustusandja tekitatud kahju kogu ulatuses ja nõuab omavastutuse summa tagasi kindlustusvõtjalt.

6. peatükk ETTEVÕTJA REGISTREERIMINE

§ 20. Registreerimistaotlus

(1) Ettevõtja esitab riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri (edaspidi register) volitatud töötlejale registreerimistaotluse.

(2) Registreerimistaotluses peavad sisalduma:
1) ettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed, registrikood või isikukood, viimase puudumisel sünniaeg;
2) tegevusala (isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine, kaevandamine, kaeveõõne teisene kasutamine või projektide koostamine), millel soovitakse tegutseda;
3) kaevandamise, kaeveõõne teisese kasutamise või projektide koostamise puhul ühe või enama vastutava spetsialisti nimi või nimed ja kontaktandmed;
4) kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise puhul objekti nimetus ja asukoht;
5) registreerimistaotlusele alla kirjutanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.

(3) Registreerimistaotluse esitaja vastutab registrile esitatud andmete õigsuse eest.

(4) Ettevõtja võib registreerimistaotluses esitada lisaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusaladele täpsustatud andmed tegevusala kohta, millel ta soovib tegutseda.

(5) Registreerimistaotluse ja registreeringuandmete muutmise taotluse vorminõuded ja esitamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 21. Registreeringu tegemine ja registreeringuandmete muutmine

(1) Registri volitatud töötleja teeb registreeringu kahe tööpäeva jooksul registreerimistaotluse või registreeringuandmete muutmise taotluse saamise päevast arvates nimetatud dokumentide alusel. Ettekirjutuse ja väärteo kohta käiva registrikande teeb Tehnilise Järelevalve Inspektsioon käesolevas seaduses sätestatud tähtaegadel.

(2) Registreeringuandmed on:
1) registreeringu number;
2) registreeringu tegemise kuupäev;
3) ettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed, registrikood või isikukood, viimase puudumisel sünniaeg;
4) tegevusala, sealhulgas täpsustatud andmed tegevusala kohta, millel soovitakse tegutseda;
5) vastavalt soovitud tegevusalale ühe või enama vastutava spetsialisti nimi või nimed ja kontaktandmed;
6) kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise puhul objekti nimetus ja asukoht;
7) andmed ettekirjutuse, samuti väärteo ja selle eest määratud karistuse kohta.

(3) Registreeringuandmed avaldatakse registri veebilehel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 7 nimetatud registrikande ettekirjutuse kohta kustutab ettekirjutuse täitmise korral Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. Väärteo ja selle eest määratud karistuse kohta tehtud registrikande kustutab registri volitatud töötleja aasta möödumisel väärteo eest määratud karistuse täitmise hetkest arvates.

§ 22. Registreeringu tegemisest keeldumine

(1) Registri volitatud töötleja teeb registreeringu tegemisest keeldumise otsuse kahe tööpäeva jooksul registreerimistaotluse saamise päevast arvates või registreerimistaotluses puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja möödumisel, kui:
1) ettevõtja esitatud registreerimistaotlus ei ole nõuetekohane;
2) ettevõtja kohta käivad registreeringuandmed on eelnenud 60 päeva jooksul registri volitatud töötleja poolt kustutatud käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punkti 2 alusel;
3) ettevõtja on esitanud registreerimistaotluses valeandmeid, millel on registreeringu tegemisel oluline tähtsus;
4) ettevõtjat on karistatud tegevusloata, litsentsita või registreeringuta tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba, litsents või registreering oli nõutav, ja möödunud ei ole karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 2002, 82, 477) § 25 lõikes 1 nimetatud tähtajad.

(2) Teade registreeringu tegemisest keeldumise kohta edastatakse registreerimistaotluse esitanud isikule viie tööpäeva jooksul registreeringu tegemisest keeldumise otsuse tegemise päevast arvates.

§ 23. Registreeringu kustutamine

(1) Registri volitatud töötleja kustutab registreeringuandmed kahe tööpäeva jooksul:
1) registris registreeritud ettevõtja taotluse alusel taotluse saamise päevast arvates;
2) käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 sätestatud Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni otsuse alusel kas selle otsuse vaidlustamise tähtaja möödumisel, kui otsust ei vaidlustatud, või kui otsus vaidlustati, siis vaidlustatud otsuse jõusse jätnud kohtuotsuse jõustumise päevast arvates;
3) kohtuotsuse alusel, millega registris registreeritud ettevõtjalt võetakse registreeritud tegevusalal tegutsemise õigus, sellise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates;
4) registris registreeritud ettevõtja likvideerimise või füüsilisest isikust ettevõtja surma korral sellest teada saamise päevast arvates;
5) kui registris registreeritud ettevõtja on esitanud registreerimistaotluses valeandmeid, millel oli registreeringu tegemisel oluline tähtsus, selle avastamise päevast arvates.

(2) Teade registreeringuandmete kustutamise kohta edastatakse registris registreeritud ettevõtjale viie tööpäeva jooksul registreeringuandmete kustutamise päevast arvates. Teadet ei edastata, kui registrist kustutati andmed ettekirjutuse ja väärteo kohta.

§ 24. Täiendavate andmete esitamise kohustus

Registris registreeritud ettevõtja peab registri volitatud töötlejat viie tööpäeva jooksul teavitama registreeringuandmete muutumisest või registreeritud tegevusalal tegevuse lõpetamisest.

7. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE

§ 25. Riikliku järelevalve teostaja

Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tehnilise Järelevalve Inspektsioon (edaspidi inspektsioon).

§ 26. Inspektsiooni pädevus

(1) Inspektsiooni pädevusse kuulub:
1) järelevalve objektidel tööde ohutu korraldamise üle, samuti järelevalve isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja tegevuse üle;
2) objektidel toimunud õnnetuse või avarii põhjuste väljaselgitamine;
3) ettekirjutuste ja otsuste tegemine;
4) projekti kontrollimine.

(2) Inspektsiooni peadirektor võib järelevalvealaste küsimuste lahendamiseks moodustada ekspertide komisjone. Ekspertide komisjonil on nõuandev funktsioon.

§ 27. Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku õigused ja kohustused

(1) Riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus:
1) kontrollida õigusaktide täitmist takistamatult ja ette teatamata;
2) järelevalve teostamise eesmärgil viibida objektil, samuti siseneda ettevõtja tööruumidesse;
3) saada järelevalve teostamiseks vajalikku teavet, tutvuda asjakohaste dokumentide või nende koopiatega ja saada nendest ärakirju;
4) peatada töö objektil või nõuda inimeste eemaldamist objektilt, kui korduvalt rikutakse õigusaktides sätestatud nõudeid või kui töö jätkamine ohustaks inimest, vara või keskkonda, kuni õigusrikkumise või vastava ohu kõrvaldamiseni;
5) teha ettekirjutusi.

(2) Inspektsiooni peadirektoril või tema volitatud ametiisikul on käesoleva seaduse alusel inspektsiooni pädevusse kuuluvates küsimustes õigus kohustada ettevõtjat teavitama avalikkust tekkinud ohtudest või edastada selline teade ettevõtja kulul.

(3) Riiklikku järelevalvet teostav ametiisik peab oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi.

(4) Riiklikku järelevalvet teostav ametiisik peab tagama talle teatavaks saanud äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadusega ei nähta ette selle avaldamist.

§ 28. Ettekirjutus ja otsus

(1) Käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumise lõpetamiseks, sealhulgas nõuetele mittevastava kaevandamise, kaeveõõne teisese kasutamise või vastavate projektide koostamise peatamiseks või inimeste eemaldamiseks objektilt, teeb riiklikku järelevalvet teostav ametiisik ettekirjutuse, milles:
1) esitab nõude õigusrikkumise lõpetamiseks;
2) esitab vajaduse korral nõude õigusrikkumisega seotud tegevuse osaliseks või täielikuks peatamiseks või
3) kohustab tegema edasise tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid.

(2) Inspektsiooni peadirektoril või tema volitatud ametiisikul on õigus ettekirjutuse korduva täitmata jätmise korral teha otsus, milles fikseeritakse ettekirjutuse täitmata jätmine ning mis on registreeringuandmete registrist kustutamise aluseks.

(3) Kui inspektsiooni ametiisiku ettekirjutus tehti ettevõtja kohta, kes on registreeritud käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud registris, kannab inspektsioon andmed ettekirjutuse kohta registrisse viie tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud otsus tehti ettevõtja kohta, kes on registreeritud käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud registris, edastab inspektsioon registri volitatud töötlejale sellekohase teate otsuse kohta koos otsuse koopiaga kahe tööpäeva jooksul.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud otsus tehakse isikule teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib riiklikku järelevalvet teostav ametiisik rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

§ 29. Ettekirjutuse ja toimingu vaidlustamine

(1) Inspektsiooni ametiisiku ettekirjutuse või toiminguga mittenõustumise korral on õigus esitada kirjalik vaie inspektsiooni peadirektorile kümne tööpäeva jooksul ettekirjutusest või toimingust teada saamise päevast arvates.

(2) Vaiet ei saa esitada inspektsiooni peadirektori haldusakti või toimingu peale.

(3) Vaide esitamine ei võta kohustust täita ettekirjutust.

(4) Inspektsiooni peadirektor vaatab vaide läbi ja teeb otsuse 14 tööpäeva jooksul selle esitamise päevast arvates. Vaide menetlemisest ei saa osa võtta ametiisik, kelle ettekirjutuse või toimingu peale vaie on esitatud.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsus tehakse vaide esitajale teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

§ 30. Projekti kontrollimine

(1) Inspektsioonil on riikliku järelevalve käigus õigus kontrollida kaevandamise või kaeveõõne teisese kasutamise projekti vastavust nõuetele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kontrollimiseks on inspektsioonil õigus kaasata pädevaid isikuid (eksperte), kes esitavad oma kirjaliku arvamuse, või tellida põhjendatud juhtudel kontrollimiseks vajalik hindamisteenus.

(3) Kontrollimise kulud kannab inspektsioon. Kui tuvastatakse, et kaevandamise või kaeveõõne teisese kasutamise projekt ei vasta nõuetele, kannab käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevate kontrolltoimingute dokumentaalselt tõendatud kulud projekti tellinud isik.

8. peatükk VASTUTUS

§ 31. Valeandmete esitamine ja andmete muutumisest teatamata jätmine

(1) Riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri volitatud töötlejale valeandmete esitamise või registreeringuandmete muutumisest teatamata jätmise või tähtaegselt esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 32. Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ning projekti koostamise nõuete rikkumine

(1) Kaevandamise või kaeveõõne teisese kasutamise nõuete rikkumise või kaevandamise või kaeveõõne teisese kasutamise projekti koostamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 33. Isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise nõuete rikkumine

(1) Isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja poolt isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 34. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 31–33 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 31–33 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tehnilise Järelevalve Inspektsioon.

(3) Kui väärteo pani toime ettevõtja, kes on registreeritud käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud registris, kannab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon registrisse andmed väärteo koosseisu ja selle eest määratud karistuse kohta. Kui otsust ei vaidlustatud, kantakse andmed registrisse väärteo kohta tehtud otsuse peale edasikaebamise tähtaja möödumisest, või kui otsus vaidlustati, siis vaidlustatud otsuse jõusse jätnud kohtuotsuse või Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni määruse jõustumisest kahe tööpäeva jooksul.

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED

§ 35. Üleminekusätted

(1) Ettevõtja, kellele on enne käesoleva seaduse jõustumist mäetööde või geoloogiliste tööde teostamiseks väljastatud tegevuslitsents, mille kehtivuse tähtaeg lõpeb pärast käesoleva seaduse jõustumist, võib tegevuslitsentsil märgitud tegevusalal tegevuslitsentsi alusel tegutseda tegevuslitsentsil märgitud tähtpäevani.

(2) Käesoleva seaduse §-s 10 nimetatud ettevõtja võib §-s 20 nimetatud registri registreeringuta tegutseda 2004. aasta 1. maini.

(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist tehnilise järelevalve seaduse (RT I 1998, 64/65, 1005; 2002, 61, 375; 63, 387) § 15 alusel väljastatud tunnistused kehtivad nende kehtivusaja lõpuni ning vastavalt pädevuse ulatusele loetakse need võrdväärseks vastutavalt spetsialistilt nõutava pädevustunnistusega.

(4) Isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja puudumise korral täidab käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud ülesandeid Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt tehtavate isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise toimingute eest võetakse riigilõivu.

§ 36. Päästeseaduse muutmine

Päästeseaduses (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598; 2000, 50, 316; 2001, 50, 283; 2002, 42, 267; 61, 375; 63, 387) tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse tekstis asendatakse sõnad «majandusminister» ning «teede- ja sideminister» sõnadega «majandus- ja kommunikatsiooniminister» vastavas käändes;
2) paragrahvi 20 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Allmaaehitises, allmaakaeveõõnes ja nendega vahetult ühenduses olevas pealmaahoones või -rajatises (edaspidi allmaarajatis) korraldab tulekustutus- ja päästetöid mäepäästeteenistus.

(2) Mäepäästeteenistuse allmaarajatises tagab kaevandamist või allmaakaeveõõne teisest kasutamist teostav ettevõtja.

(3) Allmaarajatistes tulekustutus- ja päästetööde tegemise korra, päästeasutustega tehtava koostöö korra ning allmaarajatistes tehtavate tulekustutus- ja päästetööde eeskirjad kehtestab Vabariigi Valitsus.

(4) Mäepäästeteenistuse töötajatetele laienevad käesoleva seaduse §-dest 30 ja 30^1  tulenevad nõuded.»;
3) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 8–11 järgmises sõnastuses:« (8) Üldplaneering ja detailplaneering kooskõlastatakse planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) § 17 kohaselt maavalitsuse või kohaliku omavalitsuse määratud juhtudel riigi või kohaliku omavalitsuse päästeasutusega.

(9) Kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku, ehitusloa või ehitise kasutusloa taotlemisel ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 99, 579) kohaselt esitatava ehitusprojekti peab olema kirjalikult heaks kiitnud riigi või kohaliku omavalitsuse päästeasutus, kui projekteeritakse ehitist, mille suhtes on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded.

(10) Kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku, ehitusloa ja ehitise kasutusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti kiidab riigi või kohaliku omavalitsuse päästeasutus heaks või keeldub heaks kiitmast 10 päeva jooksul ehitusprojekti esitamise päevast arvates.

(11) Kohalik omavalitsus võib kirjaliku nõusoleku anda, ehitusloa ja ehitise kasutusloa väljastada, kui riigi või kohaliku omavalitsuse päästeasutus on käesoleva paragrahvi lõike 10 kohaselt ehitusprojekti kirjalikult heaks kiitnud.»;
4) paragrahv 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 27. Riikliku tuleohutusjärelevalve kohustused ja õigused

(1) Riikliku tuleohutusjärelevalve kohustused on:
1) järelevalve objekti, tegevuse ja seadme töö tuleohutusnõuetele vastavuse üle;
2) järelevalve tuleohutusnõuetele vastavuse üle planeerimises, projekteerimises ja ehituses;
3) haldussunni rakendamine tuleohutusnõuete rikkumise korral;
4) tuleohutusnõuete rikkumise asjade kohtueelne menetlus seadusega ettenähtud juhtudel ja korras;
5) tulekahjude arvestus ja analüüs;
6) tuleohutusalane selgitustöö;
7) üld- ja detailplaneeringu kooskõlastamine;
8) kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku, ehitusloa ja ehitise kasutusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti heakskiitmine ehitise tuleohutusnõuetest lähtuvalt.

(2) Riigi või kohaliku omavalitsuse päästeasutusel on õigus teha talle kooskõlastamiseks esitatud üld- ja detailplaneeringule ning heakskiitmiseks esitatud ehitusprojektile tuleohutusalane ekspertiis.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ekspertiisi tegemiseks on riigi või kohaliku omavalitsuse päästeasutusel õigus kaasata üld- ja detailplaneeringu, ehitusprojekti või ehitise ekspertiisi tegemiseks pädevaid isikuid (eksperte). Ekspert esitab oma arvamuse kirjalikult.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ekspertiisi kulud, sealhulgas eksperdi tasu, kannab ehitist ehitada või kasutada sooviv isik. Ekspertiisikulude suuruse määrab riigi või kohaliku omavalitsuse päästeasutuse juht oma otsusega. Käesolevas paragrahvis nimetatud eksperdi tunnitasu ei või olla suurem riigiteenistujate palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäärale vastava tunnitasu kolmekordsest määrast.»;
5) paragrahvi 28^2  punkt 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 37. Maapõueseaduse muutmine

Maapõueseaduses (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562; 1998, 64/65, 1005; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2000, 54, 348; 102, 670; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 5, § 24 ning peatükid VI ja VII tunnistatakse kehtetuks;
2) seaduses asendatakse sõnad «allmaaehitise rajamine» sõnadega «allmaaehitise ehitamine» vastavas käändes.

§ 38. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 55, 331; 53, 310; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1; 18, 97; 23, 131; 24, 135; 27, 151 ja 153; 30, 178; 35, 214; 44, 281; 47, 297; 51, 316; 57, 358; 58, 361; 61, 375; 62, 377; 90, 519; 102, 599; 105, 610; 2003, 4, 20) tehakse järgmised muudatused:
1) 7. peatüki 10. jao pealkiri muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:«10. jagu
Maakatastriseaduse, maapõueseaduse ja kaevandamisseaduse alusel teostatavad toimingud»;
2) paragrahvid 109, 109^1 , 109^2  ja 109^3  , § 183 lõiked 2^1 , 2^2  ja 2^3  ning 7. peatüki 19^1 . jagu tunnistatakse kehtetuks;
3) 7. peatüki 10. jagu täiendatakse §-ga 109^4  järgmises sõnastuses:« § 109^4  . Vastutava spetsialisti nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise toimingud

(1) Kaevandamisseaduse §-s 15 nimetatud vastutava spetsialisti nõuetele vastavuse tõendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(2) Vastutava spetsialisti pädevustunnistuse pikendamise ja duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.»

§ 39. Tehnilise järelevalve seaduse kehtetuks tunnistamine

Tehnilise järelevalve seadus (RT I 1998, 64/65, 1005; 2002, 61, 375; 63, 387) tunnistatakse kehtetuks.

§ 40. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. detsembril.

(2) Käesoleva seaduse § 36 jõustub 2003. aasta 1. mail.

(3) Käesolevas seaduses ministri määruse kehtestamiseks sätestatud volitusnormid jõustuvad käesoleva seaduse Riigi Teatajas avaldamise päeval. Käesoleva seaduse alusel kehtestatavad ministri määrused jõustuvad seaduse jõustumise päeval, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.Riigikogu aseesimees Tunne KELAM