I. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362; 2001, 17, 78; 2002, 47, 297; 63, 387) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahv 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.

(3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka:
1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses (RT I 2000, 58, 376; 2002, 84, 492; 90, 521; 2003, 4, 20) sätestatud erisustega;
2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal;
3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle.»

§ 2. Paragrahvi 3:

1) lõikest 2 jäetakse välja sõna «tehnilised,»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 loetletud füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. Piirnorm on ohuteguri parameetri ajaühikus mõõdetud keskmine väärtus, mis 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust.»;

3) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.»

§ 3. Paragrahvi 4:

1) täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

« (3¹) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas kehtestab Vabariigi Valitsus.»;

2) lõikes 4 asendatakse sõna «ohumärgid» sõnaga «ohutusmärgid».

§ 4. Paragrahvi 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Füüsikalised ohutegurid on:
1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli;
2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk;
3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.»

§ 5. Paragrahvi 10:

1) lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

2) täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

« (7) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded alaealiste tööks kehtestab Vabariigi Valitsus.»

§ 6. Paragrahvi 12 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Tööandja kohustub teavitama oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest teist tööandjat, kes suunas oma töötajad tööülesande täitmiseks tema ettevõttesse, ning teavitama neid töötajaid enne tööülesannete täitmisele asumist töökohal esinevatest ohtudest ja juhendama, kuidas neist hoiduda.»

§ 7. Paragrahvi 13:

1) lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused;»;

2) lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajadusel nende parameetrid ning hinnatakse ohutegurite võimalikku mõju töötaja tervisele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja säilitatakse 55 aastat;»;

3) lõike 1 punktis 5 asendatakse sõnad «viima läbi» sõnaga «korraldama»;

4) lõiget 1 täiendatakse punktiga 6² järgmises sõnastuses:

« 6²) korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud;»;

5) lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 7) korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab sotsiaalminister;»;

6) lõike 1 punkt 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 17) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest;»;

7) lõike 1 punkt 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 18) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile;».

§ 8. Paragrahvi 14 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest;».

§ 9. Paragrahvi 16:

1) lõikes 6 asendatakse sõna «töötervishoiuarstiga» sõnadega «töötervishoiuteenuse osutajaga»;

2) lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (9) Tööandja võib ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, kui ta on saanud töökeskkonnaalast koolitust.»;

3) lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (10) Tööandja teavitab määratud töökeskkonnaspetsialistist Tööinspektsiooni kohalikku asutust kirjalikult kümne päeva jooksul, esitades tema ees- ja perekonnanime, ametikoha ning kontaktandmed.»

§ 10. Paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Kui ettevõttes on töötajaid vähem kui 10, on tööandja kohustatud konsulteerima töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes.»

§ 11. Paragrahvi 18:

1) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Töökeskkonnanõukogu liikmete nimed ja nende volituste kehtimise ajad pannakse välja nähtavale kohale.»;

2) täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:

« (5¹) Tööandja teavitab töökeskkonnanõukogu moodustamisest kirjalikult hiljemalt kümne päeva jooksul Tööinspektsiooni kohalikku asutust, esitades järgmised andmed:
1) nõukogu esimehe ees- ja perekonnanime, ameti ja kontaktandmed;
2) nõukogu liikmete ees- ja perekonnanimed, ametid;
3) nõukogu liikmete volituste kehtivuse aja.»;

3) lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (11) Töökeskkonnanõukogu teavitab kirjalikult hiljemalt iga aasta 1. detsembriks Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma viimase 12 kuu tegevusest.»

§ 12. Paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 19. Töötervishoiuteenus ja selle osutaja

(1) Töötervishoiuteenus on töötervishoiuarsti, töötervishoiuõe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi või ergonoomi (edaspidi töötervishoiuspetsialist) tööülesande täitmine eesmärgiga aidata kaasa töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomisele, ennetada tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet. Töötervishoiuspetsialistide tööülesanded töötervishoiuteenuse osutamisel kehtestab sotsiaalminister.

(2) Töötervishoiuteenuse osutaja on Töötervishoiu Keskuses registreeritud või Tervishoiuameti tegevusluba omav töötervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja.

(3) Töötervishoiuteenuse osutaja võib osutada järgmisi töötervishoiuteenuseid:
1) töökeskkonna riskianalüüsi tegemine, sealhulgas ohutegurite parameetrite mõõtmine;
2) töötajate tervisekontroll ja terviseseisundi hindamine;
3) töötajate taastusravi korraldamine;
4) tööandja nõustamine töö kohandamisel töötaja võimetele ja terviseseisundile;
5) tööandja nõustamine töövahendite ja isikukaitsevahendite valikul ja kasutamisel ning töötingimuste parandamisel;
6) tööandja ja töötaja psühholoogiline nõustamine.

(4) Töötervishoiuspetsialist järgib oma töös järgmisi kutse-eetika põhimõtteid:
1) hoiab oma tegevuse tõttu teatavaks saanud tootmis- ja ärisaladust, välja arvatud juhul, kui selle põhimõtte järgimisest tuleb loobuda töötajate tervise ja ohutuse kaitseks;
2) tagab töötajate tervise- ja eraeluandmete konfidentsiaalsuse;
3) teatab tervisekontrolli tulemuste kohta ettevõtte juhtkonnale ainult seda, millised piirangud on töötajale tööülesannete täitmiseks seatud tervise vastunäidustuste tõttu;
4) teavitab töötajaid kutsetöö ja töökeskkonnaga seotud ohtudest.

(5) Tööandja ja töötaja peavad andma töötervishoiuspetsialistile tema tööülesannete täitmiseks vajalikku teavet.»

§ 13. Seadust täiendatakse §-ga 19¹ järgmises sõnastuses:

« § 19¹. Töötervishoiuteenuse osutaja registreerimine

(1) Registreerimine annab töötervishoiuteenuse osutajale õiguse osutada registreerimisel väljastatud tõendis märgitud töötervishoiuteenuseid.

(2) Registreerimist taotlev isik esitab Töötervishoiu Keskusele registreerimistaotluse ja registreerimisel nõutavate dokumentide ärakirjad, sealhulgas kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ärakirjad. Käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidena töötervishoiuspetsialisti erialast pädevust tõendavat diplomit, spetsialiseerumise või täiendõppe tunnistust ning mõõteseaduse (RT I 1994, 71, 1224; 2000, 71, 442; 2002, 61, 375; 63, 387) § 13 ⁴ lõike 2 alusel kehtestatud korras väljaantud akrediteerimistunnistust töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmiseks.

(3) Töötervishoiu Keskus kontrollib registreerimistaotluses esitatud andmeid ja dokumente ning teeb registreerimise või registreerimisest keeldumise otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide esitamisest alates 30 päeva jooksul.

(4) Kui registreerimistaotluses esitatud andmed on puudulikud, määrab Töötervishoiu Keskus taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid mitte rohkem kui 15 päeva. Isikut ei registreerita töötervishoiuteenuse osutajana, kui ta esitab valeandmeid või kui ta ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumente.

(5) Kui isikut Töötervishoiu Keskuses ei registreerita, siis teatatakse talle sellest kirjalikult otsuse tegemise päevast alates 10 päeva jooksul, esitades teates registreerimisest keeldumise põhjused.

(6) Registreerimata jätmise otsuse võib isik vaidlustada halduskohtus.

(7) Töötervishoiuteenuse osutajale väljastatakse registreerimistõend.

(8) Töötervishoiuteenuse osutaja registreerimistaotluses ja -tõendis esitatavate andmete loetelu ning registreerimistaotlusele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister.

(9) Töötervishoiuteenuse osutaja on kohustatud teatama kirjalikult Töötervishoiu Keskusele registreerimistaotluses nimetatud andmete muudatustest 15 päeva jooksul muudatuste toimumisest arvates.

(10) Töötervishoiuteenuse osutaja, kelle tegevus hõlmab töötervishoiuarsti või töötervishoiuõe tööülesannete täitmist, taotleb töötervishoiuteenuse osutamiseks Tervishoiuametilt tegevusluba tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (RT I 2001, 50, 284; 2002, 57, 360; 61, 375; 62, 377; 110, 661) kehtestatud korras ja tingimustel ning temale ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 1–9.

(11) Tervishoiuamet on kohustatud teatama Töötervishoiu Keskusele kirjalikult viie päeva jooksul töötervishoiuteenuse osutamise tegevusloa väljaandmisest või selle kehtetuks tunnistamisest arvates, esitades järgmised andmed:
1) tegevusloa omaja nime, tegevuskoha ja aadressi; füüsilisest isikust ettevõtja puhul tema nime, isikukoodi, elukoha ja ärinime;
2) tegevusloa numbri ja väljaandmise kuupäeva.»

§ 14. Paragrahvi 20:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Töötervishoiu Keskuse põhiülesanded on:
1) korraldada ja koordineerida töötervishoiualast tegevust riigis;
2) osaleda töötervishoiuprogrammide väljatöötamisel ja korraldada nende elluviimist;
3) koguda ja analüüsida andmeid töötajate kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumiste kohta;
4) korraldada töötervishoiuspetsialistide täienduskoolitust;
5) anda hinnanguid töötervishoiuga seotud küsimustes;
6) registreerida töötervishoiuteenuse osutajad.»;

2) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Töötervishoiu Keskus peab töötajate terviseseisundiga seotud andmeid andmekogude seaduses (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387) sätestatud korras ja töötleb neid kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685; 2001, 50, 283; 2002, 61, 375; 63, 387).»

§ 15. Paragrahv 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 22. Tööõnnetus

(1) Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.

(2) Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks.

(3) Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi.

(4) Arst teatab raskest tööõnnetusest tööandjale viivitamatult pärast tööõnnetuse raskusastme määramist.

(5) Tööandja teatab raskest tööõnnetusest kirjalikult ühe päeva jooksul pärast arsti otsuse saamist Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kohustusliku kindlustuse andjale (edaspidi kindlustusandja) ning surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata politseile, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kindlustusandjale.

(6) Arst teatab Tööinspektsiooni kohalikule asutusele kirjalikult tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse tagajärjel töötajale vähemalt üheks päevaks töövõimetuse määramisest hiljemalt viie päeva jooksul pärast töötaja arsti poole pöördumist.»

§ 16. Paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 23. Kutsehaigus ja tööga seotud haigus

(1) Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister.

(2) Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus.

(3) Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks.

(4) Töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde.

(5) Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. Selleks nõuab töötervishoiuarst:
1) tööandjalt (tööandjatelt) töötaja eelnevate tervisekontrollide otsused ja käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 3 nimetatud töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. Kui töötamine hõlmab perioodi enne käesoleva seaduse jõustumist, nõuab ta tööandjalt seletuskirja töötaja tööolude ja töö laadi kohta;
2) töötajalt väljavõtte tervisekaardist ja tööraamatust.

(6) Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile.

(7) Tööst põhjustatud haigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale ja Töötervishoiu Keskusele, esitades järgmised andmed:
1) töötaja ees- ja perekonnanime, ameti;
2) haiguse diagnoosimise kuupäeva;
3) haiguse ja selle tekkepõhjused;
4) tööandja ja tema aadressi.

(8) Tööinspektsioon edastab Töötervishoiu Keskusele hiljemalt iga aasta 1. märtsiks kirjalikult eelmise aasta kutsehaigestumiste statistilised andmed.»

§ 17. Paragrahvi 24:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 24. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ning registreerimine»;

2) lõikes 2 asendatakse sõna «kindlustusasutusele» sõnaga «kindlustusandjale»;

3) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, kutsehaigusjuhud ja tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule.»;

4) täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

« (3¹) «Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise käigus ning tööst põhjustatud haigestumisest saadud andmed töötaja terviseseisundi kohta on delikaatsed isikuandmed, mida töödeldakse isikuandmete kaitse seaduses sätestatud korras.»;

5) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Tööinspektor uurib kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajadusel kutsehaigusjuhtumeid ja raskeid tööõnnetusi. Uurimise vajaduse otsustab Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja.»;

6) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.»;

7) täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

« (7) Tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste kohta peab Tööinspektsioon andmekogu andmekogude seaduses sätestatud korras ning kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega.»

§ 18. Paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 25. Riikliku järelevalve teostaja

(1) Riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon.

(2) Tööinspektsioon teostab käesoleva seaduse rakendusalas kasutatavate isikukaitsevahendite turujärelevalvet toote ohutuse seaduses (RT I 1998, 40, 613; 1999, 82, 753; 2000, 86, 546; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387) sätestatud korras.»

§ 19. Paragrahvi 26:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 26. Tööinspektori kohustused ja õigused»;

2) lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

3) lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) uurima surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajadusel kutsehaigusjuhtumeid ja raskeid tööõnnetusi;»;

4) lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) osalema kohaliku omavalitsuse taotlusel uue ehitise ülevaatusel enne ehitisele kasutusloa andmist;»;

5) lõike 4 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 20. Seadust täiendatakse §-ga 26¹ järgmises sõnastuses:

« § 26¹. Ettekirjutus

(1) Käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise korral on tööinspektoril õigus teha ettekirjutus, milles märgitakse:
1) ettekirjutuse tegemise aeg ja koht;
2) ettekirjutuse koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning asutuse nimetus ja aadress;
3) ettekirjutuse kohustatud subjektiks oleva füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning aadress, juriidilise isiku nimi ja postiaadress, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse nimetus ja postiaadress;
4) ettekirjutuse tegemise aluseks olevad asjaolud ja viide õiguslikule alusele;
5) ettekirjutuse resolutsioon, milles tuuakse välja kohustatud subjekti ettekirjutusest tulenevad kohustused ja nende täitmise tähtajad;
6) viide haldussunnivahendite kohaldamise võimalusele ettekirjutuses sisalduva kohustuse täitmata jätmise korral;
7) ettekirjutuse vaidlustamise kord ja tähtaeg;
8) ettekirjutuse koostaja allkiri.

(2) Ettekirjutus koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb ettekirjutuse koostajale ja teine kohustatud subjektile. Kui ettekirjutusest on vajadus informeerida kolmandat isikut, saadetakse talle ettekirjutuse koostaja kinnitatud ärakiri. Ettekirjutus toimetatakse kätte haldusmenetluse seaduses (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375) ettenähtud korras ja tähtaegadel.

(3) Ettekirjutus on tööandjale täitmiseks kohustuslik. Tööinspektoril on õigus kontrollida ettekirjutuse täitmist selles märgitud tähtaja jooksul.

(4) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib tööinspektor rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sunniraha ülemmäär on 20 000 krooni.»

§ 21. Seadust täiendatakse §-ga 26² järgmises sõnastuses:

« § 26². Ettekirjutuse vaidemenetlus

(1) Vaie ettekirjutuse peale esitatakse, vaadatakse läbi ja lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses ettenähtud erisusi.

(2) Kui tööandja ei nõustu tööinspektori ettekirjutusega, on tal õigus esitada vaie Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajale haldusakti saamisest arvates kümne kalendripäeva jooksul. Kui ettekirjutuse on teinud Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja, on tööandjal õigus esitada vaie Tööinspektsiooni peadirektorile haldusakti saamise päevast arvates kümne päeva jooksul.»

§ 22. 7. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

II. Toote ohutuse seaduses (RT I 1998, 40, 613; 1999, 82, 753; 2000, 86, 546; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387) tehakse järgmine muudatus:

§ 23. Paragrahvi 11³ lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

« 3) Tööinspektsioon.»

III. Seaduse jõustumine

§ 24. Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. juulil.