Teksti suurus:

Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:13.03.2003
Avaldamismärge:RT I 2003, 21, 123

Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 29.01.2003

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 18. veebruari 2003. a otsusega nr 362

I. Eesti Kultuurkapitali seaduses (RT I 1994, 46, 772; 1996, 8, 166; 1997, 37/38, 571; 2002, 21, 117; 57, 357; 61, 375; 87, 506) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 4. Kultuurkapitali vara

(1) Kultuurkapitali vara moodustub:
1) laekumistest vastavalt alkoholiaktsiisi seadusele (RT I 2000, 58, 375; 102, 676; 2001, 88, 531; 2002, 90, 521; 2003, 2, 17) ja tubakaaktsiisi seadusele (RT I 1994, 54, 901; 2001, 51, 296; 87, 528; 88, 531; 2003, 2, 17);
2) laekumistest hasartmängumaksust vastavalt hasartmängumaksu seadusele (RT I 2002, 28, 158; 90, 521);
3) Kultuurkapitali heaks tehtavatest varalistest annetustest ja pärandustest;
4) Kultuurkapitali vara paigutamisest saadavast tulust;
5) muust majandustegevusest saadavast tulust;
6) muudest laekumistest.

(2) Kultuurkapitali tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks eraldab nõukogu osa varast põhikapitali täiendamiseks. Põhikapitali vähendada ei tohi.»

§ 2. Seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

« § 41. Kultuurkapitali vara kasutamine

(1) Kultuurkapital kasutab oma vara üksnes käesolevas seaduses sätestatud eesmärgil.

(2) Sihtotstarbelisi annetusi ja pärandusi võib kasutada ainult annetaja või pärandaja näidatud eesmärgil.

(3) Kultuurkapitali aastatulust eraldab Kultuurkapitali nõukogu pärast põhikapitali täiendamist ja vastavalt hasartmängumaksu seadusele kultuuriehitistele sihtotstarbeliselt laekunud summade eraldamist 75 protsenti sihtkapitalide käsutusse ning 25 protsenti maakondlike ekspertgruppide käsutusse, kultuurivaldkondade vaheliste ja maakonna kultuurivaldkonna projektide finantseerimiseks ning halduskuludeks.

(4) Kultuurkapitali vara võib paigutada vastavalt käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ja nõukogu otsustele, tagades Kultuurkapitali eesmärkide täitmiseks vajaliku varade säilimise, likviidsuse ja tootlikkuse ning riskide hajutamise.»

§ 3. Paragrahvid 5 ja 7 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 6. Kultuurkapitali majandustegevus

(1) Kultuurkapitalil on õigus käesolevas seaduses ettenähtud ülesannete täitmiseks:
1) omandada ja võõrandada kinnis- ja vallasvara;
2) anda rendile kinnis- ja vallasasju;
3) korraldada tuluüritusi ja seaduses sätestatud alustel loteriisid;
4) levitada oma sümboolikaga tooteid.

(2) Kultuurkapital ei või võtta kohustusi, mis ei tulene käesolevast seadusest, sealhulgas ei või võtta laenu ega tagada teiste isikute võlakohustuste täitmist ega pantida vara. Kultuurkapital ei või anda laenu ega asutada eraõiguslikke juriidilisi isikuid ega neis osaleda.»

§ 5. Seadust täiendatakse §-dega 61 ja 6 2 järgmises sõnastuses:

« § 61. Kultuurkapitali vara paigutamine ja selle piirangud

(1) Kultuurkapital võib korraldada vara paigutamist vahetult või teha seda varahalduri kaudu. Varahalduri leidmisel ei pea kohaldama riigihangete seadust (RT I 2000, 84, 534; 2001, 40, 224; 50, 284; 2002, 23, 131; 47, 297; 61, 375; 63, 387; 87, 505; 99, 577).

(2) Varahalduriks võivad olla:
1) Eesti Pank;
2) Rahandusministeerium;
3) Eestis registreeritud äriühing või selle filiaal, kellel on õigus tegutseda fondivalitseja, krediidiasutuse või investeerimisühinguna.

(3) Kultuurkapitali vara võib paigutada krediidiasutuste hoiustesse, väärtpaberituru seaduse (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612) § 2 lõike 1 punktides 2, 4 ja 5 nimetatud väärtpaberitesse ning kinnisvarasse. Investeeringutest tulenevate riskide maandamiseks võib Kultuurkapital omandada väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktis 6 nimetatud väärtpabereid ja teha tuletistehinguid.

(4) Kultuurkapitalile kuuluvate käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud väärtpaberite ning kinnisvara väärtus ei või moodustada rohkem kui 100 protsenti Kultuurkapitali põhikapitalist.

(5) Kultuurkapitalile kuuluvate investeerimisfondide osakute puhasväärtus ei või olla kokku suurem kui 35 protsenti Kultuurkapitali põhikapitalist, kusjuures osakuid võib omandada investeerimisfondidelt, mille vara võib vastavalt fondi tingimustele otseselt või läbi teiste investeerimisfondide investeerida väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud väärtpaberitesse.

(6) Kultuurkapital ei või omada kinnisvara soetusväärtuses rohkem kui 10 protsendi ulatuses Kultuurkapitali põhikapitalist.

(7) Ühte krediidiasutusse paigutatud hoius ei või moodustada rohkem kui 40 protsenti Kultuurkapitali varast.

(8) Ühe isiku ja selle isikuga ühte kontserni kuuluvate isikute poolt emiteeritud väärtpaberite väärtus ei või kokku moodustada rohkem kui 20 protsenti Kultuurkapitali põhikapitalist.

§ 62. Piirangud tehingute tegemisel huvitatud isikutega

(1) Huvitatud isikuteks käesoleva seaduse tähenduses on:
1) Kultuurkapitali nõukogu liikmed, juhataja ja teised Kultuurkapitali töötajad;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikute abikaasad ja lähisugulased korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145; 2001, 58, 357; 2002, 53, 336; 63, 387) mõttes;
3) Kultuurkapitali audiitor;
4) äriühingud, mille aktsia- või osakapitalist kuulub vahetult või teiste isikute kaudu üle 10 protsendi käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud isikutele;
5) äriühingud, mille juhtimisorganite liikmeteks on käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud isikud.

(2) Kultuurkapitalil on keelatud võõrandada Kultuurkapitali vara huvitatud isikutele või omandada neilt vara Kultuurkapitali vahendite arvel teisiti kui väärtpaberibörsi või muu organiseeritud avaliku väärtpaberituru vahendusel või avalikul enampakkumisel.

(3) Kultuurkapitali nõukogu liige ei saa taotleda Kultuurkapitalilt toetust ega stipendiumi.»

§ 6. Paragrahv 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 8. Kultuurkapitali tegevuse kontrollimine

(1) Kultuurkapitali tegevust kontrollib Riigikontroll vastavalt Riigikontrolli seadusele.

(2) Kultuurkapitali nõukogu kutsub Kultuurkapitali tegevuse kontrollimiseks audiitori.»

§ 7. Paragrahv 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 9. Raamatupidamine

(1) Kultuurkapital lähtub raamatupidamise korraldamisel raamatupidamise seadusest (RT I 2002, 102, 600) ja teistest õigusaktidest.

(2) Kultuurkapitali majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.»

§ 8. Seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:

« § 101. Maakondlikud ekspertgrupid

(1) Maakondlik ekspertgrupp (edaspidi ekspertgrupp) on igas maakonnas tegutsev Kultuurkapitali struktuuriüksus, kelle ülesanne on Kultuurikapitali nõukogu poolt maakonna kultuurivaldkonnale eraldatud raha jaotamine esitatud taotluste alusel ja oma algatusel.

(2) Ekspertgrupp:
1) jaotab ekspertgrupi käsutusse eraldatud raha;
2) esitab Kultuurkapitali nõukogule oma algatusel maakonna kultuurivaldkonna projekte toetuse määramiseks;
3) koostab oma tegevusest aastaaruande Kultuurkapitali nõukogule.»

§ 9. Paragrahvi 11 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kultuurkapitali tegevust juhib 11-liikmeline nõukogu, kelle koosseisu kuuluvad:
1) kultuuriminister esimehena;
2) kultuuriministri nimetatud esindaja;
3) rahandusministri nimetatud esindaja;
4) iga sihtkapitali nõukogu nimetatud esindaja.

(2) Kultuurkapitali nõukogu:
1) kehtestab Kultuurkapitali varade paigutamise ja muude tehingute tegemise korra, nähes ette finantsriskide juhtimise piirangud vara liikide, valuutade struktuuri, instrumentide ja investeeringute kestuse ning muude investeerimistunnuste lõikes;
2) jaotab aastatulu vastavalt käesoleva seaduse § 41 lõikele 3;
3) otsustab kultuurivaldkondade vaheliste projektide rahastamise, samuti sihtkapitalide ja ekspertgruppide algatatud projektide rahastamise;
4) jaotab hasartmängumaksu seaduse alusel kultuuriehitistele sihtotstarbeliselt laekunud summad vastavalt Riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingereale, toetades üheaegselt kuni kahte objekti;
5) määrab kindlaks sihtkapitalide ja ekspertgruppide poolt jaotatavate toetuste piirmäärad aastas ja kvartalis;
6) analüüsib ekspertgruppide, sihtkapitalide ja Kultuurkapitali tegevuse tulemusi;
7) korraldab iga-aastaste ülevaadete avaldamist Kultuurkapitali tegevuse kohta;
8) võtab tööle ja vabastab Kultuurkapitali siseaudiitori;
9) kinnitab Kultuurkapitali aastaeelarve, auditeeritud majandusaasta aruande;
10) määrab Kultuurkapitali halduskuludeks ettenähtud vahendite hulgas eraldi siseauditi jaoks ettenähtud eelarve ja kinnitab siseaudiitori tööplaani;
11) määrab sihtkapitalide nõukogude liikmetele ja ekspertgruppide liikmetele makstava tasu suuruse ja maksmise korra;
12) kinnitab Kultuurkapitali struktuuri;
13) nimetab ja vabastab Kultuurkapitali juhataja;
14) teostab järelevalvet juhataja, sihtkapitalide ja ekspertgruppide tegevuse üle;
15) annab arvamusi ja teeb ettepanekuid muudes kunstide ja rahvakultuuri ning kehakultuuri ja spordi arendamist puudutavates küsimustes, mis seonduvad käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisega;
16) valib käesoleva seaduse § 6 1 lõikes 1 mainitud varahalduri ja kinnitab temaga sõlmitava lepingu tingimused;
17) otsustab juhataja ettepanekul kinnisvara omandamise ja võõrandamise.»

§ 10. Paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kultuurkapitali nõukogu liige saab tasu nõukogu tööga seotud ülesannete täitmise eest. Tasu suuruse kinnitab Vabariigi Valitsus Kultuurkapitali nõukogu esimehe ettepanekul ning tasu makstakse Kultuurkapitali eelarvest halduskuludeks ettenähtud vahenditest. Tasu ei maksta Kultuurkapitali nõukogu esimehele.»

§ 11. Paragrahvi 13 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Käesoleva seaduse § 11 2. lõike punktides 1–5, 8–13, 16 ja 17 toodud küsimuste puhul võetakse otsused vastu nõukogu koosseisu lihthäälteenamusega.»

§ 12. Seadust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses:

« § 131. Nõukogu liikme vastutus

(1) Nõukogu liikmed vastutavad käesoleva seaduse nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise tõttu Kultuurkapitalile süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.

(2) Nõukogu liige vabaneb Kultuurkapitali ees vastutusest, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli või kui ta ei osalenud istungil, kus selline otsus vastu võeti.

(3) Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest.»

§ 13. Paragrahvi 15 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 14. Paragrahvi 16 lõikes 5 asendatakse sõna «kantseleile» sõnaga «juhatajale».

§ 15. Seadust täiendatakse §-dega 161–16 5 järgmises sõnastuses:

« § 161. Ekspertgrupi liikmed ja töökord

(1) Ekspertgrupp koosneb viiest liikmest ja selle koosseisu kinnitab Kultuurkapitali nõukogu kaheks aastaks maakonna kultuurivaldkonnas tegutsevate isikute hulgast.

(2) Ekspertgrupi liikmete ja töökorra kohta kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 15 ja 16 sihtkapitali nõukogude kohta sätestatut, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi.

(3) Ekspertgrupi liikmed täidavad oma ülesandeid kuni uue koosseisu kinnitamiseni Kultuurkapitali nõukogu poolt. Liikme koosseisust väljaarvamisel nimetab nõukogu ekspertgrupi vabanenud kohale uue liikme vastava maakonna kultuurivaldkonnas tegutsevate isikute hulgast.

(4) Ekspertgrupi iga koosseisu esimese koosoleku kutsub kokku Kultuurkapitali nõukogu esimees.

(5) Ekspertgrupi koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal viibib neli liiget, sealhulgas esimees või aseesimees. Erakorralise koosoleku kokkukutsumist võivad nõuda vähemalt kolm liiget.

§ 162. Juhataja

(1) Kultuurkapitali juhib ja esindab juhataja, kelle nimetab nõukogu.

(2) Juhataja volituste tähtaeg on kuni neli aastat.

(3) Juhatajaga sõlmitakse leping, millega määratakse kindlaks juhataja õigused ja kohustused, temale makstava tasu suurus ning muud tegevuseks vajalikud tingimused. Lepingule kirjutab Kultuurkapitali poolt alla nõukogu esimees.

(4) Nõukogul on õigus juhataja igal ajal tagasi kutsuda.

§ 163. Juhataja pädevus

Juhataja:
1) käsutab Kultuurkapitali nõukogu otsuste alusel Kultuurkapitali vara;
2) korraldab Kultuurkapitali nõukogu otsuste täitmist ning vastutab nende õiguspärase täitmise eest;
3) annab Kultuurkapitali nõukogule aru oma tegevusest ja esitab ülevaate Kultuurkapitali majanduslikust olukorrast neli korda aastas;
4) teavitab nõukogu kohe Kultuurkapitali majandusliku seisundi olulisest halvenemisest või muudest majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest;
5) esitab Kultuurkapitali nõukogule Kultuurkapitali aastaeelarveprojekti ja auditeeritud majandusaasta aruande;
6) võtab tööle ja vabastab töölt Kultuurkapitali töötajad, välja arvatud siseaudiitori;
7) sõlmib lepingud Kultuurkapitalist toetuste saajatega vastavalt nõukogu, sihtkapitalide nõukogude ja ekspertgruppide otsustele;
8) kinnitab Kultuurkapitali töösisekorraeeskirjad ja asjaajamisjuhendi;
9) korraldab nõukogu koosolekute protokollimise ja tagab nõukogu, sihtkapitalide nõukogude ja ekspertgruppide otsuste üle arvestuse pidamise;
10) otsustab teiste juhtimisküsimuste üle, mis käesoleva seadusega ei ole antud nõukogu pädevusse.

§ 164. Juhataja vastutus

(1) Juhataja vastutab oma kohustuse rikkumisega Kultuurkapitalile tekitatud kahju eest. Juhataja vabaneb vastutusest juhul, kui ta on tegutsenud vastavalt Kultuurkapitali nõukogu õiguspärasele otsusele.

(2) Juhataja vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest.

§ 165. Sisekontrolli süsteem ja siseaudit

(1) Kultuurkapitali sisekontrollisüsteem hõlmab kõiki juhtimis- ja tegevustasandeid ning see peab tagama Kultuurkapitali tegevuse otstarbekuse, eesmärgipärasuse ja vastavuse õigusaktidele.

(2) Kultuurkapitali siseauditi eest vastutab nõukogu poolt tööle võetud siseaudiitor. Vajadusel võib nõukogu luua vastava struktuuriüksuse siseaudiitori juhtimisel.

(3) Siseauditi käigus hinnatakse:
1) Kultuurkapitali sisekontrollisüsteemi toimimist ja selle tõhusust;
2) nõukogu, sihtkapitalide ning maakondlike ekspertgruppide rahaeraldusi ja nende kasutamist;
3) juhtimismeetmete seaduslikkust, otstarbekust ja tõhusust;
4) vara kasutamise otstarbekust;
5) olemasolevate protseduurireeglite ja dokumenteerimise piisavust Kultuurkapitali õiguspärase tegevuse tagamiseks;
6) Riigikontrolli ettekirjutuste ja audiitori ettepanekute täitmist.

(4) Siseaudiitoril on õigus tutvuda Kultuurkapitali iga dokumendiga ning saada suulisi ja kirjalikke selgitusi Kultuurkapitali juhatajalt ja töötajatelt ning igalt nõukogu, sihtkapitali nõukogu ja maakondliku ekspertgrupi liikmelt.

(5) Siseaudiitor annab nõukogule aru oma tööplaani täitmisest kaks korda aastas ning teeb jooksvalt ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja vigade vältimiseks vajalike abinõude kohta.

(6) Siseaudiitor peab viivitamatult teatama juhatajale ja nõukogu esimehele asjaoludest, mis viitavad õigusaktide rikkumisele või võivad kahjustada Kultuurkapitali vara või mainet.»

§ 16. Seaduse § 17 tunnistatakse kehtetuks.

II. Rakendussätted

§ 17. Kultuurkapitali nõukogu nimetab maakondlike ekspertgruppide koosseisud kahe kuu jooksul, alates käesoleva seaduse jõustumisest.

§ 18. Käesoleva seaduse jõustumise ajal Eesti Kultuurkapitali juhtorganina tegutsenud tegevdirektori volituste tähtajaks on neli aastat, alates käesoleva seaduse jõustumisest, kui nõukogu ei ole tema nimetamisel määranud lühemat tähtaega. Tegevdirektorile kohaldatakse Eesti Kultuurkapitali seaduses juhataja kohta sätestatut.

§ 19. Kultuurkapitali nõukogu tagab investeeringute struktuuri vastavuse Eesti Kultuurkapitali seaduses sätestatud nõuetele hiljemalt 2004. aasta 1. jaanuariks.

Riigikogu aseesimees Tunne KELAM

/otsingu_soovitused.json