HALDUSÕIGUSEnergeetika

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Maagaasiseadus (lühend - MGS)

Maagaasiseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:14.04.2004
Avaldamismärge:RT I 2003, 21, 128

Välja kuulutanud
Vabariigi President
18.02.2003 otsus nr 367

Maagaasiseadus

Vastu võetud 29.01.2003

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus reguleerib maagaasi (edaspidi gaas) impordi, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi gaasivõrgu (edaspidi  võrk) kaudu ning võrguga liitumist.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused peavad olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav gaasivarustus.

  (3) Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375) sätestatut, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 2.  Mõisted

  Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) võrk on gaasipaigaldis või selle osa, mis on vajalik gaasi jaotamiseks, kusjuures võrku kuuluvaiks ei loeta tarbijapaigaldisi;
  2) gaasipaigaldis on gaasitorustike, seadmete ja abiseadmete ning nendega seotud ehitiste kohtkindlalt ehitatud talituslik kogum;
  3) tarbijapaigaldis on kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal omavahel ühendatud gaasitorustike ja abiseadmete talituslik kogum tarbija varustamiseks gaasiga;
  4) võrgupiirkond on maa-ala, kus asub ja kus arendatakse ühe võrguettevõtja omandis või valduses olevat võrku;
  5) tegevuspiirkond on tegevusloaga kindlaks määratud ala, kus gaasiettevõtja tegutseb;
  6) liitumispunkt on võrgu ja tarbijapaigaldise ühenduskoht;
  7) võrgu teeninduspiir on piir, milleni võrguettevõtja võrku lepingu alusel haldab;
  8) tarbija on isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat gaasi oma tarbeks;
  9) võrguettevõtja on ettevõtja, kes kasutab võrku võrguteenuse osutamiseks.

2. peatükk GAASITURU KORRALDUS 

1. jagu Gaasituru osalised 

§ 3.  Turuosaline

  Turuosalised on gaasiettevõtja ja tarbija.

§ 4.  Gaasiettevõtja

  Gaasiettevõtja on ettevõtja, kes tegutseb vähemalt ühel tegevusalal, milleks on gaasi import, edastamine, jaotamine või müük, ning kes vastutab nende tegevustega seonduvate kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste lahendamise eest.

§ 5.  Gaasi vabatarbija

  (1) Gaasi vabatarbija on tarbija või gaasiettevõtja, kelle tarbijapaigaldise kaudu tarbitakse kalendriaastas üle 200 000 m3 gaasi.

  (2) Gaasi vabatarbijal on õigus osta gaasi igalt bilansihaldurilt võrgu tehniliste võimaluste piires.

§ 6.  Gaasi väiketarbija

  Väiketarbija on tarbija, kelle tarbijapaigaldise kaudu tarbitakse kalendriaastas kuni 200 000 m3 (kaasa arvatud) gaasi.

2. jagu Gaasituru korraldus 

§ 7.  Gaasi import, edastamine, jaotamine ja müük

  (1) Gaasi import on gaasi toimetamine tolliterritooriumile tolliseadustiku (RT I 2001, 88, 531; 2002, 44, 284; 61, 375; 63, 387; 92, 528; 2003, 2, 17) tähenduses.

  (2) Gaasi edastamine käesoleva seaduse mõistes on lisaenergia abil gaasirõhu tõstmisega teostatav gaasi transportimine piirkondlike jaotustorustikeni.

  (3) Gaasi jaotamine käesoleva seaduse mõistes on isevoolse gaasi transportimine piirkondlike või kohalike jaotustorustike kaudu tarbijapaigaldisteni.

  (4) Gaasi müük käesoleva seaduse mõistes on gaasi üleandmine isikule tasu eest või tasuta.

§ 8.  Gaasiettevõtja kohustused

  (1) Gaasiettevõtja peab tagama tarbija gaasiga varustamise vastavuses käesoleva seaduse, tegevusloa tingimuste ja sõlmitud lepinguga.

  (2) Gaasiettevõtja peab oma raamatupidamises pidama eraldi arvestust gaasi edastamise, jaotamise, müügi ja nende tegevustega mitteseotud tegevusalade kohta.

  (3) Gaasiettevõtja peab lubama Energiaturu Inspektsioonil (edaspidi  inspektsioon) kontrollida oma raamatupidamist ning andma oma majandustegevuse kohta vajalikke selgitusi.

  (4) Gaasiettevõtja esitab gaasi müügiga seotud asjakohased andmed Statistikaametile. Andmete loetelu ja andmete esitamise korra ning andmeid sisaldava dokumendi vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 9.  Gaasi müük

  (1) Gaasi müügiga tegeleval gaasiettevõtjal (edaspidi  gaasi müüja) on kohustus müüa võrgupiirkonnas kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele gaasi vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele.

  (2) Gaasi müügihind tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud:
  1) vajalike tegevuskulude katmine;
  2) vajalikud investeeringud müügikohustuse täitmiseks;
  3) põhjendatud tulukus.

  (3) Gaasi müük toimub ostu-müügilepingu alusel. Ostu-müügilepingus fikseeritakse muu hulgas piirhind.

§ 10.  Gaasi hind väiketarbijale müügi korral

  (1) Gaasi müüja peab väiketarbijale müüdava gaasi piirhinnad kooskõlastama Energiaturu Inspektsiooniga.

  (2) Inspektsiooni nõudel peab gaasi müüja selgitama ja põhjendama piirhindade moodustumist.

  (3) Hinna kooskõlastamist taotlev gaasi müüja peab lubama inspektsioonil kontrollida oma raamatupidamist ning andma oma majandustegevuse kohta vajalikke selgitusi.

  (4) Inspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirhindade kooskõlastamise kohta otsuse 30 päeva jooksul, alates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest. Eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemisel võib inspektsioon pikendada seda tähtaega 90 päevani, teatades tähtaja pikendamisest enne esialgse tähtaja möödumist taotluse esitajale.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud hinnataotluse menetlemise tähtaeg peatub, kui inspektsioonile ei ole esitatud tema nõutud teavet, mis on vajalik hinnataotluse kooskõlastamiseks.

  (6) Gaasi müüja võib müüa oma tegevuspiirkonnas gaasi hinnaga, mis ei ületa inspektsiooni kooskõlastatud piirhinda.

  (7) Piirhinnad kooskõlastatakse sõltuvalt kalendriaastas tarbitava gaasi kogusest ja on ühtsed gaasi müüja kogu tegevuspiirkonnas.

  (8) Gaasi müüja peab avaldama oma tegevuspiirkonnas kehtestatud piirhinnad üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt kolm kuud enne nende kehtima hakkamist.

3. jagu Bilansivastutus 

§ 11.  Bilansivastutusega seonduvad mõisted

  (1) Bilanss käesoleva seaduse mõistes on tasakaal turuosalise ostetud ja võrku antud gaasikoguse ning turuosalise müüdud ja võrgust võetud gaasikoguse vahel igal kauplemisperioodil.

  (2) Bilansihaldur on gaasiettevõtja, kes on käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras sõlminud bilansilepingu süsteemihalduriga oma tegevuspiirkonnas bilansi tagamiseks.

  (3) Bilansiselgitus on bilansi kindlaksmääramine kauplemisperioodil nii, et selle tulemusena on võimalik koostada turuosalise bilanss.

  (4) Bilansivastutus on bilansihalduri kohustus tagada bilanss.

  (5) Bilansileping on süsteemihalduri ja bilansihalduri sõlmitud leping, mille alusel müüb süsteemihaldur bilansihaldurile või ostab temalt igal kauplemisperioodil bilansi tagamiseks vajaliku koguse gaasi;

  (6) Kauplemisperiood on ajavahemik, mille vältel turuosaline on kohustatud tagama oma bilansi. Käesoleva seaduse järgi loetakse kauplemisperioodiks üks ööpäev.

  (7) Määratud tarne on gaasi müük, mille puhul gaasiettevõtja müüb turuosalisele igaks kauplemisperioodiks varem kokkulepitud ja käesolevas seaduses sätestatud korras bilansihaldurile varem teatatud kindla gaasikoguse.

§ 12.  Bilansivastutuse korraldamine

  Majandus- ja kommunikatsiooniminister võib anda määrusi bilansivastutuse tagamise korraldamiseks.

4. jagu Gaasisüsteem ja süsteemivastutus 

§ 13.  Gaasisüsteem

  Gaasisüsteem käesoleva seaduse mõistes on gaasi jaotamise tehniline süsteem, mille moodustavad Eesti territooriumil asuvad võrgud koos asjakohaste juhtimis-, kaitse- ja sidesüsteemidega.

§ 14.  Süsteemivastutus

  Süsteemivastutus on süsteemihalduri kohustus tagada sõlmitud lepingute kohaselt igal hetkel gaasisüsteemi varustuskindlus ja bilanss.

§ 15.  Süsteemihaldur

  (1) Süsteemihaldur käesoleva seaduse mõistes on võrguettevõtja, kelle omandis või valduses on jaotusvõrk ja kes omab gaasi mõõtesüsteeme riigipiiril.

  (2) Süsteemihaldur peab käesolevast peatükist tulenevaid õigusi teostama ja kohustusi täitma viisil, mis on teiste gaasiettevõtjate ning võrgu kasutajate suhtes erapooletu ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiv.

§ 16.  Süsteemihalduri kohustused

  (1) Käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud kohustuse täitmiseks süsteemihaldur:
  1) tagab gaasisüsteemi varustuskindluse;
  2) planeerib ja juhib gaasivarustust gaasisüsteemis, gaasi jaotamist võrgus ning gaasi tarbimist, arvestades seejuures gaasisüsteemi tehnilisi piiranguid;
  3) tagab koostöö naaberriikide gaasisüsteemidega, arvestades nende süsteemide tehnilisi piiranguid reaalajas;
  4) selgitab temale edastatud andmete alusel gaasisüsteemi bilanssi ja bilansihaldurite bilanssi eesmärgiga tagada gaasituru efektiivne toimimine, gaasisüsteemi bilansi hoidmiseks tehtud kulutuste õiglane jagamine bilansihaldurite vahel käesoleva seaduse, selle alusel kehtestatud õigusaktide ning süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel sõlmitud lepingute kohaselt;
  5) sõlmib bilansilepinguid;
  6) täidab muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid.

  (2) Süsteemihaldur peab läbipaistvaid protseduure kasutades ostma oma kohustuste täitmiseks gaasi ja teenuseid tingimustel, mis ei tee vahet eri gaasiettevõtjate vahel ega sisalda põhjendamatuid piiranguid.

  (3) Süsteemihaldur ei või avaldada seoses oma ülesannete täitmisega saadud teavet kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teabe edastamine on vajalik käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.

§ 17.  Süsteemihalduri õigused

  (1) Süsteemihalduril on õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks bilansihaldurilt gaasitarnete suurendamist või vähendamist vastavalt gaasi impordiks ja ostuks sõlmitud lepingutele.

  (2) Süsteemihalduril on õigus anda teistele võrguettevõtjatele ja tarbijatele täitmiseks kohustuslikke korraldusi tarbijate gaasitarbimise piiramiseks või katkestamiseks, kui see on vajalik tema kohustuste täitmiseks.

  (3) Süsteemihalduril on õigus kehtestada süsteemivastutuse täitmiseks gaasisüsteemi kasutamise tehnilisi piiranguid.

  (4) Süsteemihalduril on õigus nõuda kõigilt turuosalistelt ja kohalikult omavalitsuselt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet.

  (5) Süsteemihalduril on õigus nõuda bilansihaldurilt õigusaktis ja sõlmitud lepingutes sätestatud nõuete ja kohustuste täitmist ning nende nõuete täitmata jätmise või kohustuste rikkumise korral keelduda bilansihalduriga lepingu sõlmimisest, leping lõpetada või kasutada muid lepingu või õigusaktiga ettenähtud õiguskaitsevahendeid.

3. peatükk VÕRGU TOIMIMINE 

§ 18.  Võrguga liitumine

  (1) Võrguga liitumine käesoleva seaduse mõistes on tarbijapaigaldise või teisele võrguettevõtjale kuuluva võrgu ühendamine võrguga.

  (2) Võrguettevõtjal on kohustus võrgu tehniliste võimaluste piires liita võrguga kõik võrguettevõtja võrgupiirkonnas asuvad vastava taotluse esitanud isikud (edaspidi liituja), kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust.

  (3) Liituja taotluse rahuldamata jätmist peab võrguettevõtja kirjalikult põhjendama 30 päeva jooksul, alates taotluse saamisest.

  (4) Liituja taotluse alusel väljastab võrguettevõtja võrguga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused).

  (5) Liitumistingimused peavad olema:
  1) läbipaistvad ja üheselt mõistetavad;
  2) sarnaste liitujate võrdse kohtlemise põhimõtet järgivad;
  3) konkreetse liitumise tehnilisi ja majanduslikke tingimusi arvestavad;
  4) võrgu arendamise ja stabiilsuse huve arvestavad;
  5) võrgu tehnilisi võimalusi arvestavad.

  (6) Liitumistingimustes määratakse kindlaks:
  1) liitumispunkt;
  2) mõõtesüsteemi asukoht;
  3) võrgu teeninduspiir;
  4) liituja ja võrguettevõtja kohustused;
  5) liitumistasu kalkulatsioon;
  6) liitumistingimuste kehtivusaeg;
  7) muud eritingimused.

  (7) Võrguga ühendatud tarbijapaigaldise või selle omaniku vahetumisel ei võeta liitumistasu, kui üheaegselt on täidetud järgmised tingimused:
  1) ühendamine olemasoleva tarbijapaigaldisega toimub nii, et liitumispunkti asukoht ei muutu;
  2) ei taotleta endise tarbija sõlmitud lepingus määratud summaarse tarbimisvõimsuse muutmist;
  3) on säilinud tehnilised tingimused liituja tarbijapaigaldise ühendamiseks.

§ 19.  Võrguga liitumise lepingu sõlmimine

  (1) Võrguga liitumiseks sõlmivad võrguettevõtja ja võrguga liidetava tarbijapaigaldise omanik või tema volitatud esindaja kirjaliku lepingu.

  (2) Lepingus määratakse muu hulgas kindlaks:
  1) liitumispunkt;
  2) mõõtesüsteemi asukoht;
  3) võrgu teeninduspiir;
  4) liitumistasu suurus;
  5) liitumise tehnilised tingimused;
  6) lepingu täitmise tähtaeg.

  (3) Inspektsioonil on õigus kontrollida liitumisest keeldumise, liitumistasu ja lepingutingimuste põhjendatust.

§ 20.  Liitumistasu arvutamine

  (1) Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu.

  (2) Liitumistasu arvutamisel lähtutakse sellest, et tagada konkreetseks liitumiseks vajalik:
  1) investeeringute katmine;
  2) keskkonnanõuete täitmine;
  3) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
  4) põhjendatud tulukus.

  (3) Liitumistasu suuruse arvutab võrguettevõtja.

  (4) Kui liitumise tehniliste tingimuste muutmine liitumispunktis toimub võrguettevõtja algatusel, tasub kulud võrguettevõtja.

  (5) Võrguettevõtja võib võtta põhjendatud tasu gaasitarbimise tehniliste tingimuste muutmise eest, mis toimub tarbija või teise gaasiettevõtja algatusel.

§ 21.  Võrguettevõtja tegevuspiirkond

  (1) Võrguettevõtja piiritleb oma võrgupiirkonna.

  (2) Võrguettevõtjal võib olla mitu võrgupiirkonda, mis koos moodustavad võrguettevõtja tegevusloas märgitud tegevuspiirkonna.

  (3) Eri võrguettevõtjate tegevuspiirkonnad võivad kattuda.

  (4) Kui võrguettevõtjad lepivad omavahel kokku tegevuspiirkondade vastastikuses muutmises, peab kogu territoorium, kus võrguettevõtjad tegutsevad, olema tegevuspiirkondadega kaetud ka pärast piirkondade muutmist.

  (5) Võrguettevõtjad peavad käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tegevuspiirkondade vastastikusest muutmisest teavitama inspektsiooni ning lisama teatele omavahel tegevuse ja kohustuste jaotuse kohta sõlmitud kokkuleppe.

§ 22.  Võrguettevõtja kohustused

  (1) Võrguettevõtja on kohustatud tagama võrguühendust omavate isikute varustamise gaasiga käesoleva seaduse, tegevusloa tingimuste ja sõlmitud lepingu kohaselt.

  (2) Võrguettevõtja vastutab tema omandis või valduses oleva võrgu toimimise ja korrasoleku eest.

  (3) Võrguettevõtja on kohustatud arendama võrku selliselt, et oleks tagatud tema võrgupiirkonnas olevate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine.

  (4) Võrguettevõtja peab korraldama võrgust tarbitava gaasi koguste mõõtmise ja pidama sellekohast arvestust, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

  (5) Võrguettevõtja on kohustatud andma kõigile teistele võrguettevõtjatele vajalikku informatsiooni, et tagada gaasi jaotamine ja müük viisil, mis on kooskõlas omavahel ühendatud võrkude kindla ja tõhusa kasutamisega.

  (6) Võrguettevõtja võib oma tegevuse lõpetada ainult juhul, kui ta on andnud käesolevast paragrahvist tulenevad kohustused üle teisele võrguettevõtjale.

  (7) Võrguettevõtja peab vähemalt 12 kuud enne oma tegevuse lõpetamist kirjalikult informeerima inspektsiooni lõpetamisajast ja -kavast ning esitama piisava ülevaate asjaoludest, mis tagavad käesolevas paragrahvis sätestatud nõuete täitmise.

§ 23.  Võrguteenus ja selle hind

  (1) Võrguteenus käesoleva seaduse mõistes on võrgu kaudu gaasi edastamise või jaotamise teenuse osutamine.

  (2) Võrguteenuste hinnad peavad olema põhjendatud, lähtudes võrgu toimimiseks ja arendamiseks, töö- ja varustuskindluseks, võrgu kaudu jaotatava gaasi mõõtmise ja mõõtmisandmete edastamiseks ja arvestamiseks vajalikest kulutustest ning põhjendatud tulukusest nii, et oleks tagatud tarbija häireteta varustamine gaasiga.

  (3) Võrguteenuste hinnad tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud:
  1) vajalike tegevuskulude katmine;
  2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
  3) keskkonnanõuete täitmine;
  4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
  5) põhjendatud tulukus.

  (4) Võrguettevõtja peab võrguteenuste hinnad ja nende kehtestamise alused, välja arvatud gaasi transiidi korral, esitama inspektsioonile kooskõlastamiseks ja inspektsiooni nõudel põhjendama hindade moodustumist.

  (5) Inspektsioon menetleb käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud hinnataotlust käesoleva seaduse § 10 lõigetes 2–5 sätestatud korras.

  (6) Võrguettevõtja peab avaldama oma tegevuspiirkonna võrguteenuste kooskõlastatud hinnad üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt kolm kuud enne nende kehtima hakkamist.

§ 24.  Mõõtmine ja mõõtesüsteemide paigaldamine

  (1) Võrguettevõtja peab tagama kõigi tema võrku sisenevate ja võrgust väljuvate gaasikoguste kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise.

  (2) Gaasi müügi puhul määratud tarne alusel peab bilansiselgitus põhinema kauglugemisega mõõteseadme mõõtetulemustel, mis võimaldab määrata gaasikoguseid kauplemisperioodide kaupa.

  (3) Võrguettevõtja paigaldab oma valduses olevas võrgus projektikohase mõõtesüsteemi koos vajalike lisaseadmetega võimalikult tarbimiskoha lähedale omal kulul, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

  (4) Kui tarbija olemasolev mõõtesüsteem ei vasta kehtivatele tehnilistele nõuetele, asendab võrguettevõtja selle omal kulul, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

  (5) Kui tarbija soovib tarbijapaigaldise võimsust muuta, vahetab või seadistab võrguettevõtja mõõtesüsteemi ja tarbimisvõimsust piiravad seadmed. Ümberseadistamisega seotud kulud katab tarbija.

§ 25.  Omavoliline tarbimine

  (1) Gaasi omavoliline tarbimine on:
  1) tegelikult tarbitud koguse varjamine või vähendamine arvestusseadmete rikkumise, näidu moonutamise, mõõtesüsteemi või selle osade või sulgearmatuuri rikkumise teel;
  2) mõõtmata tarbimine võrguühenduselt võrguettevõtja loata;
  3) tarbimine kehtiva kirjaliku lepinguta.

  (2) Omavoliliselt tarbitud gaasi eest võib võrguettevõtja nõuda tasu omavoliliselt tarbitud gaasikoguse kuni kolmekordse maksumuse ulatuses.

  (3) Omavoliliselt tarbitud gaasikoguse ja selle maksumuse määramise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 26.  Gaasivarustuse katkestamine ja taastamine

  (1) Võrguettevõtjal on õigus katkestada võrguühendus tarbijale ette teatamata, kui on ohustatud inimeste elu, tervis, vara või keskkond.

  (2) Võrguettevõtjal on õigus katkestada võrguühendus gaasi omavolilise tarbimise tuvastamise hetkest viivitamata.

  (3) Võrguettevõtjal on õigus katkestada gaasivarustus, teatades sellest vähemalt seitse päeva ette, kui:
  1) tarbijapaigaldis halvendab teise tarbija gaasiga varustamist või võrgu tehnilisi parameetreid;
  2) on takistatud võrguettevõtja ligipääs tarbija omandis või valduses oleval territooriumil asuvale mõõtesüsteemile selle kontrollimiseks või asendamiseks või gaasipaigaldise käitamiseks vajalike tööde tegemiseks;
  3) on rikutud gaasi ostu-müügilepingus või seaduses sätestatud tingimusi.

  (4) Enne gaasivarustuse katkestamist käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhtudel on võrguettevõtja kohustatud andma tarbijale mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ning võrguühenduse katkestamisest kirjalikult teavitama. Teatises peavad sisalduma:
  1) gaasivarustuse katkestamise põhjus;
  2) puuduse kõrvaldamise tähtaeg.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud põhjustel katkestatud võrguühendus ja gaasivarustus taastatakse pärast seda, kui tarbija on tasunud põhjendatud katkestamis- ning taasühendamiskulud tingimusel, et leping ei ole lõpetatud.

4. peatükk TEGUTSEMINE TEGEVUSLOA ALUSEL 

§ 27.  Tegutsemisõiguse andmine

  (1) Tegevusluba on Energiaturu Inspektsiooni otsusega ettevõtjale antav õigus tegutseda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusalal.

  (2) Tegevusluba on nõutav järgmistel tegevusaladel:
  1) gaasi import;
  2) gaasi müük;
  3) võrgu kaudu gaasi edastamise või jaotamise teenuse osutamine;
  4) süsteemihalduri teenuste osutamine.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tegevusluba ei pea taotlema isik, kes müüb gaasi ainult oma liikmetele, rentnikele või üürnikele, kui selline müük ei ole tema põhitegevus ja müük toimub ühe kinnistu või vallasasjaks oleva ehitise ja selle teenindamiseks vajaliku maa piires.

  (4) Ühel ettevõtjal võib olla mitu tegevusluba tegutsemiseks mitmel käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4 nimetatud tegevusalal.

  (5) Tegevusluba annab õiguse asjakohaseks tegevuseks ainult tegevusloa omajale. Tegevusluba ei saa üle anda teisele ettevõtjale.

  (6) Tegevusloa eest ja selle muutmise eest, välja arvatud käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktides 1, 2 ja 6 nimetatud andmete muutmisel, tasutakse riigilõiv.

§ 28.  Nõuded tegutsemisvormile ja kapitalile

  (1) Käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud tegevusaladel tegutsemiseks võib tegevusluba taotleda äriregistrisse kantud või asutamisel olev aktsiaselts või osaühing, kellel on tehnilised võimalused ja vajaliku oskusega personal tegutsemiseks taotluses märgitud tegevusalal ning kelle tegevus vastab keskkonnakaitse, tööohutuse ja muudele õigusaktidega ettenähtud nõuetele.

  (2) Võrguettevõtja aktsia- või osakapital peab olema vähemalt 500 000 krooni.

§ 29.  Tegevusloa taotlemine

  (1) Tegevusloa saamiseks esitab tegevusluba taotlev ettevõtja (edaspidi  taotleja) inspektsioonile taotluse, milles on järgmised andmed:
  1) ettevõtja nimi;
  2) ettevõtja asukoha aadress ja sidevahendi number;
  3) äriregistri kood, välja arvatud asutamisel oleva äriühingu puhul;
  4) taotletav tegevuspiirkond;
  5) käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 sätestatud tegevus, milleks tegevusluba taotletakse, ja kavandatava tegevuse kirjeldus;
  6) tegevusloa taotluse esitamise kuupäev, taotlusele allakirjutanud isiku nimi, ametinimetus ja sidevahendi number.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisab taotleja:
  1) süsteemihalduri kinnituse selle kohta, et gaasi edastamine ja jaotamine on gaasisüsteemi tehniliste võimaluste seisukohalt lubatav ega ohusta varustuskindlust, kui taotletakse luba gaasi impordiks võrgu kaudu;
  2) tegevuspiirkonnas asuvate võrkude asendiplaani ja kirjelduse;
  3) andmed, mis kinnitavad taotleja ja taotletava tegevuse kohta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste ja nõuete täitmist.

  (3) Inspektsiooni nõudel peab taotleja tõendama kõigi taotleja ja taotletava tegevuse kohta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste ja nõuete täitmist.

§ 30.  Tegevusloa andmise otsustamine

  (1) Tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsustab inspektsioon taotleja esitatud taotluse ning sellele lisatud ja inspektsiooni nõudel täiendavalt esitatud andmete alusel, lähtudes seejuures käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatust ning objektiivsuse, läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest.

  (2) Inspektsioon teeb motiveeritud otsuse tegevusloa andmise või andmisest keeldumise kohta 60 päeva jooksul, arvates käesoleva seaduse nõuetele vastava taotluse ja kõigi sellele lisatavate dokumentide ning inspektsiooni poolt taotlejalt käesoleva seaduse alusel täiendavalt nõutud andmete esitamisest.

  (3) Tegevusloa andmise otsusest teavitatakse tegevusloa taotlejat kolme tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemisest.

  (4) Inspektsioon kannab käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 sätestatud andmed asjakohase otsuse tegemisest arvates kolme tööpäeva jooksul riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registrisse (edaspidi register). Andmed avaldatakse registri veebilehel.

§ 31.  Tegevusloa andmisest keeldumine

  (1) Inspektsioon võib keelduda tegevusloa andmisest, kui:
  1) taotleja ei esita käesoleva seaduse alusel nõutavaid andmeid või esitab eksitavaid või tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente;
  2) taotleja ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ettevõtjale esitatavatele nõuetele või tal puuduvad nõutavad majanduslikud ja organisatsioonilised eeldused ja tingimused tegevuseks, milleks ta tegevusluba taotleb;
  3) taotluses nimetatud tegevus ei ole kooskõlas käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetega;
  4) on põhjendatud kahtlus, et taotleja ei ole suuteline täitma õigusaktis sätestatud kohustusi või tegevusloaga kehtestatavaid tingimusi;
  5) tegevusloa andmine oleks vastuolus käesolevas seaduses seatud eesmärkidega;
  6) taotlejale varem käesoleva seaduse alusel antud mis tahes tegevusluba on tunnistatud kehtetuks kolme aasta jooksul enne tegevusloa saamiseks taotluse esitamist muul kui käesoleva seaduse § 35 lõikes 2 sätestatud alusel;
  7) taotlejat on karistatud tegevusloata tegutsemise eest tegevusalal, milleks käesoleva seaduse kohaselt on nõutav tegevusluba, ja möödunud ei ole karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 2002, 82, 477) §-s 25 nimetatud tähtajad;
  8) taotleja on mõistetud mis tahes süüteo eest sundlõpetamisele ning sellekohane kohtuotsus on jõustunud;
  9) tasumata on tegevusloa taotlejalt võetav riigilõiv.

  (2) Tegevusloa andmisest keeldumise otsuse kohta edastatakse kirjalik motiveeritud teade taotlejale kolme tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemisest.

  (3) Enne tegevusloa andmisest keeldumise otsustamist peab inspektsioon andma taotlejale mõistliku tähtaja tegevusloa andmist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks. Tähtaja andmisest teavitab inspektsioon taotlejat, näidates ära tegevusloa andmist takistavad asjaolud ning aja, mille jooksul need tuleb kõrvaldada.

§ 32.  Tegevusloa andmed ja tegevusloa tingimused

  (1) Tegevusloa andmise otsuses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
  1) tegevusloa andmise aeg;
  2) tegevusloa saaja ärinimi, äriregistri kood, asukoha aadress ning sidevahendi number;
  3) käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 sätestatud tegevusala, millel tegutsemiseks tegevusluba on antud;
  4) tegevuspiirkond;
  5) tegevusloa tingimused.

  (2) Tegevusloa osaks on tegevusloa tingimused, mille kehtestab inspektsioon tegevusloa andmise otsusega ja mida tegevusluba omav ettevõtja on kohustatud täitma.

  (3) Tegevusloa andmise otsuses märgitakse tingimustena:
  1) süsteemihalduri poolt esitatavad gaasisüsteemi tehnilisi võimalusi ja varustuskindlust arvestavad gaasi impordile kohaldatavad nõuded vastavalt käesoleva seaduse § 29 lõike 2 punktis 1 sätestatule;
  2) käesoleva seaduse § 22 kohane arenduskohustus;
  3) muud tingimused, kui see on vajalik varustuskindluse või käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise või eesmärkide saavutamise tagamiseks või konkreetse tegevuse eripära arvestamiseks.

  (4) Tegevusloa tingimused jõustuvad koos tegevusloa jõustumisega või muul inspektsiooni määratud tähtajal.

  (5) Ettevõtja, kes mis tahes põhjusel ei saa täita tegevusloa tingimusi või käesolevas seaduses sätestatud kohustusi, peab sellest viivitamata kirjalikult teavitama inspektsiooni, märkides ära, mis põhjusel ja milliseid tingimusi, ülesandeid või kohustusi ta ei suuda täita, ning võimaluse korral taotlema tegevusloa tingimuste muutmist.

§ 33.  Tegevusloa andmete ja tingimuste muutmine

  (1) Ettevõtja on kohustatud viivitamata teavitama inspektsiooni käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 sätestatud andmete muutumisest.

  (2) Inspektsioon võib pärast tegevusloa andmist gaasiettevõtja põhjendatud kirjaliku taotluse alusel muuta tegevusloa tingimusi või lisada uusi tingimusi, järgides seejuures käesolevas seaduses sätestatut ning võrdse kohtlemise ja vaba konkurentsi põhimõtteid.

  (3) Inspektsioon esitab muutunud andmed registrile nende saamisest alates kolme tööpäeva jooksul.

§ 34.  Tegevusloa kehtivus

  (1) Tegevusluba hakkab kehtima tegevusloa andmise otsuse tegemise päevale järgnevast päevast või otsuses sätestatud tähtpäevast. Asutamisel olevale äriühingule antav tegevusluba hakkab kehtima taotleja äriregistrisse kandmise päevast või tegevusloa andmise otsuse tegemise päevale järgnevast päevast sõltuvalt sellest, kumb neist on hilisem.

  (2) Tegevusloa kehtivus lõpeb:
  1) tegevusloa kehtetuks tunnistamisega;
  2) tegevusloa omaja lõpetamisega.

  (3) Tegevusloa kehtivus ei lõpe gaasiettevõtja ühinemisel, jagunemisel või ümberkujundamisel.

  (4) Ühinemise korral kehtib ühendatavale ühingule käesoleva seaduse alusel antud tegevusluba samadel tingimustel edasi ühendava ühingu tegevusloana. Ühinemisel uue ärihingu asutamisega kehtib ühinevale ühingule käesoleva seaduse alusel antud tegevusluba samadel tingimustel edasi asutatava äriühingu tegevusloana.

  (5) Jagunemise korral kehtib jagunevale ühingule käesoleva seaduse alusel antud tegevusluba samadel tingimustel edasi omandava ühingu tegevusloana niivõrd, kuivõrd omandavale ühingule üleantavat vara kasutatakse tegevusloa alusel toimuvas tegevuses. Vajaduse korral peavad jagunev ja omandav ühing taotlema tegevusloa tingimuste muutmist.

  (6) Ümberkujundamise korral kehtib ümberkujundatavale ühingule käesoleva seaduse alusel antud tegevusluba samadel tingimustel edasi uue ühingu tegevusloana.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 nimetatud juhtudel teeb inspektsioon tegevusloa eelmise või uue omaja taotlusel otsuse, millega muudetakse tegevusloa andmeid ja tegevusloa tingimusi.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 sätestatu ei mõjuta inspektsiooni õigust tunnistada tegevusluba kehtetuks käesolevas seaduses sätestatud alustel.

§ 35.  Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

  (1) Inspektsioon võib tunnistada tegevusloa kehtetuks, kui:
  1) selgub, et tegevusloa omaja on esitanud tegevusloa taotlemisel teadlikult eksitavaid või tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente;
  2) selgub, et tegevusloa omaja ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides gaasiettevõtja kohta kehtestatud nõuetele või tal puuduvad nõutavad majanduslikud ja organisatsioonilised eeldused ja tingimused tegevuseks, milleks talle tegevusluba anti;
  3) tegevusloa omaja tegevus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;
  4) tegevusloa omaja ei täida käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi või tegevusloa tingimusi;
  5) tegevusloa omaja annab tegevusloast tulenevaid õigusi õigusvastaselt edasi kolmandale isikule;
  6) tegevusloa omaja on mõistetud mis tahes süüteo eest sundlõpetamisele ning sellekohane kohtuotsus on jõustunud;
  7) tegevusloa omaja on korduvalt rikkunud maksuseadusi;
  8) selgub, et esineb mõni asjaolu, mis käesoleva seaduse kohaselt oleks tegevusloa andmisest keeldumise aluseks;
  9) tegevusloa omaja ei ole tegevusloas märgitud tegevust alustanud tegevusloa andmisest arvates 12 kuu jooksul või lõpetab selle tegevuse tegevusloa kehtivusajal.

  (2) Inspektsioon võib tunnistada tegevusloa kehtetuks tegevusloa omaja taotluse alusel, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevat asjaolu on võimalik kõrvaldada, annab inspektsioon selleks tegevusloa omajale mõistliku pikkusega tähtaja.

  (4) Inspektsioon esitab tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse selle tegemisest arvates kolme tööpäeva jooksul registrile.

§ 36.  Tegevuse jätkamise kohustus

  (1) Kui tegevusloa kehtivusaeg lõpeb või kui Energiaturu Inspektsioon tunnistab tegevusloa kehtetuks, peab ta vajaduse korral otsustama, milliseid abinõusid on vaja rakendada tegevusloa alusel toimunud tegevuse jätkamiseks ning tegevuse jätkamiseks vajaliku vara säilimiseks.

  (2) Tegevusloa kehtivusaja lõppemisel või tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral peab tegevusloa omaja inspektsiooni nõudel jätkama õigusaktist ja tegevusloa tingimustest tulenevate kohustuste täitmist inspektsiooni määratud aja jooksul.

5. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 

§ 37.  Riikliku järelevalve teostaja

  (1) Riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab Energiaturu Inspektsioon.

  (2) Inspektsioon kasutab enda käsutuses olevat teavet üksnes seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

§ 38.  Riikliku järelevalve teostaja õigused

  Oma ülesannete täitmiseks on inspektsioonil õigus:
  1) saada turuosalistelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt andmeid, mis on vajalikud käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmiseks;
  2) siseneda kohapealseks kontrollimiseks turuosalise territooriumile, ruumidesse ja rajatistesse, tutvuda seal järelevalve teostamiseks vajalike dokumentide, muu teabe ja asjaoludega ning teha väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid;
  3) kontrollida gaasiettevõtja raamatupidamist ja saada vajalikku teavet tema majandustegevuse kohta;
  4) kontrollida käesolevas seaduses sätestatud juhtudel gaasiettevõtja rakendatavat hinnakujundust;
  5) kooskõlastada gaasi piirhindu ning võrguteenuste hindu käesolevas seaduses sätestatud korras ja juhtudel;
  6) kontrollida tegevusloa eest riigilõivu tasumist;
  7) teha oma pädevuse piires ettekirjutusi ja otsuseid;
  8) kehtestada gaasi ajutine edastamis- või jaotamishind mitte kauemaks kui kaheks kuuks olukorras, kus edastamis- või jaotamishind ei ole põhjendatud ning gaasiettevõtja ei järgi inspektsiooni tehtud ettekirjutust;
  9) esindada Eestit õigusaktidega ettenähtud korras rahvusvahelistes organisatsioonides ning teha koostööd välisriikide energiaturgu reguleerivate asutustega.

§ 39.  Inspektsiooni ettekirjutus ja otsus

  (1) Käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks teeb inspektsioon ettekirjutuse, mis sisaldab järgmisi andmeid:
  1) isik, kellele ettekirjutus on tehtud;
  2) andmed ettekirjutuse objektiks oleva asjaolu kohta, õigusrikkumise lõpetamise nõue ning vajaduse korral õigusrikkumisega seotud tegevuse osalise või täieliku peatamise nõue;
  3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
  4) viide ettekirjutuse vaidlustamise võimalusele, kohale, korrale ja tähtajale;
  5) ettekirjutuse tegemise kuupäev, ettekirjutuse teinud ametiisiku ees- ja perekonnanimi, ametinimetus ja allkiri.

  (2) Teave ettekirjutuse kohta koos ettekirjutuse koopiaga esitatakse viivitamata registrile.

  (3) Ettekirjutuse korduva täitmata jätmise korral on inspektsioonil õigus teha otsus, milles fikseeritakse ettekirjutuse korduv täitmata jätmine ning mis on ettevõtja tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuses märgitakse:
  1) otsuse tegemise aeg ja koht;
  2) otsuse sisu;
  3) otsuse alus;
  4) otsuse teinud ametiisiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
  5) märge otsuse vaidlustamise võimaluse, tähtaja ja korra kohta.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsus esitatakse viivitamata selle vaidlustamise tähtaja möödumisel, kui otsust ei vaidlustata, või kui otsus vaidlustatakse, siis selle jõusse jätnud kohtuotsuse jõustumise päevast arvates registrile.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalvet teostav ametiisik rakendada enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse tegemist asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras sunnivahendit. Sunniraha ülemmäär on 20 000 krooni.

§ 40.  Sundvõõrandamine

  (1) Lisaks kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (RT I 1995, 30, 380; 59, 1006; 2002, 47, 297; 61, 375) § 3 lõikes 1 sätestatud aluste kohaldamisele võib inspektsioon taotleda:
  1) tegevusloas sätestatud tegevuses kasutatava vara sundvõõrandamist, kui tegevusloa alusel tegutsev isik ei täida käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 sätestatud kohustust;
  2) tegevusloas sätestatud tegevuses kasutatava vara sundvõõrandamist, kui tegevusloa kehtivusaeg on lõppenud või tegevusluba on tunnistatud kehtetuks ja sellel varal põhineva tegevuse jätkamine kooskõlas käesoleva seadusega ei ole tagatud, mis võib seada ohtu gaasisüsteemi varustuskindluse;
  3) võrgu ja selle kasutamist võimaldava piiratud asjaõiguse sundvõõrandamist, kui võrgu omanik ei täida käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud kohustusi või kui võrgu omanikust või kasutajast võrguettevõtjal ei ole käesoleva seaduse kohast tegevusluba.

  (2) Inspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel taotleda sundvõõrandamist üksnes juhul, kui ta on sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsusest teavitanud sundvõõrandamise esemeks oleva vara omanikku ning vara omanik ei ole sundvõõrandamise aluseks olevat asjaolu inspektsiooni antud mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldanud.

  (3) Inspektsioonil ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud kohustust juhul, kui selle kohustuse täitmine võib seada ohtu varustuskindluse.

  (4) Sundvõõrandamine toimub kinnisasja sundvõõrandamise seaduse kohaselt.

6. peatükk VASTUTUS 

§ 41.  Andmete muutumisest teatamata jätmine

  Juriidilise isiku poolt käesolevas seaduses nõutud andmete muutumisest Energiaturu Inspektsioonile teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 42.  Tegevusloa tingimuste täitmata jätmine

  Juriidilise isiku poolt tegevusloa tingimuste täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 43.  Gaasi müük või võrguteenuse osutamine kooskõlastamata piirhinna või piirhinda ületava hinnaga

  Juriidilise isiku poolt gaasi müümise või võrguteenuse osutamise eest kooskõlastamata piirhinna või kooskõlastatud piirhinda ületava hinnaga – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 44.  Võrku ühendamise kohustuse rikkumine ja põhjendamatu liitumistasu võtmine

  Võrguettevõtja tegevuspiirkonnas asuva käesoleva seaduse ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastava tarbijapaigaldise võrku ühendamise kohustuse rikkumise või põhjendamatu liitumistasu võtmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 45.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 41–44 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 82, 480; 86, 504; 105, 612; 2003, 4, 22) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654) sätteid.

  (2) Käesoleva seaduse §-des 41–44 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Energiaturu Inspektsioon.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 46.  Energiaseaduse alusel riigiga sõlmitud lepingu tähtpäev

  Energiaseaduse (RT I 1997, 52, 833; 2001, 52, 303; 88, 531; 93, 565; 2002, 25, 145; 41, 251; 49, 311; 63, 387; 82, 482) alusel sõlmitud ettevõtja ja riigi leping kehtib turuloas märgitud tähtpäevani.

§ 47.  Turuloa kehtivus

  (1) Energiaseaduse alusel antud turuluba kehtib turuloas märgitud tähtpäevani.

  (2) Energiaturu Inspektsioon registreerib enne käesoleva seaduse jõustumist väljaantud kehtivad turuload riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

§ 48.  Ettevõtja tegevuse vastavusse viimine seaduses sätestatud nõuetega

  Enne käesoleva seaduse jõustumist energiaseaduse alusel tegutsenud gaasiettevõtja peab oma tegevuse viima vastavusse käesolevas seaduses sätestatud nõuetega ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

§ 49.  Riigilõivuseaduse muutmine

  Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 53, 310; 55, 331; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1; 18, 97; 23, 131; 24, 135; 27, 151 ja 153; 30, 178; 35, 214; 44, 281; 47, 297; 51, 316; 57, 358; 58, 361; 61, 375; 62, 377; 90, 519; 102, 599; 105, 610; 2003, 4, 20) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 264 järgmises sõnastuses:« 264) maagaasiseaduse alusel teostatavad toimingud;»;
  2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:« (12) Käesoleva seaduse § 1881 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevusloa andmisel tasub selle saaja riigilõivu tegevusloa kehtivusaasta eest 10 päeva enne järgmise kehtivusaasta algust.»;
  3) seadust täiendatakse §-ga 1881 järgmises sõnastuses:« § 1881. Tegevusloa andmine ja tegevusloa tingimuste muutmine

  (1) Maagaasiseaduse § 27 lõikes 2 nimetatud tegevuseks antava tegevusloa eest tasutakse riigilõivu järgmiselt:
  1) gaasi import – 10 000 krooni kehtivusaasta kohta;
  2) gaasi müük – 4000 krooni kehtivusaasta kohta;
  3) gaasi võrgu kaudu edastamise või jaotamise teenuse osutamine – 4000 krooni kehtivusaasta kohta;
  4) süsteemihalduri teenuste osutamine – 30 000 krooni kehtivusaasta kohta.

  (2) Kui maagaasiseaduse § 27 lõikes 2 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks väljastatud tegevusloa tingimusi muudetakse tegevusloa omaja algatusel, tasub viimane riigilõivu, mille suurus on 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigilõivu määrast.»

§ 50.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. juulil.

Riigikogu aseesimees Tunne KELAM

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json