Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Maapõueseadus

Vastu võetud 09.11.1994
RT I 1994, 86, 1488
jõustumine 01.01.1995

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

I peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse ülesanne

  Käesolev seadus sätestab Eesti maapõue uurimise, kaitsmise ja kasutamise õiguslikud alused.

§ 2.  Seaduse objekt

  (1) Käesolev seadus reguleerib:
  1) maavarade geoloogilisi uuringuid ning üldgeoloogilisi uurimistöid;
  2) maavarade ja maa-ainese kaevandamise õigust;
  3) maapõue uuringuid ja kasutamist maavarade ning maa-ainese kaevandamisega mitteseotud allmaaehitiste ehitamisel;
  4) kinnisasja omaniku õigusi tema kinnisasja piirides asuvate maavarade kasutamisel.
  5) [kehtetu - RT I 2003, 20, 118 - jõust. 01.12.2003]

  (2) Põhjavee kasutamist ja kaitset ning maapõue kasutamist ehitusgeoloogilisteks uuringuteks ja allmaakaeveõõnteta ehitustegevuseks sätestavad eraldi seadused.

  (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 3.  Maapõu

  (1) Käesoleva seaduse järgi on maapõu Eesti maismaal, piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis uurimistööks, maapõue loodusvarade kasutamiseks ja allmaaehitiste ehitamiseks kättesaadav maakoore ülaosa.

  (2) Maapõue loodusvarad on maavarad, maa-aines ja põhjavesi.

§ 4.  Maavara ja maa-aines

  (1) Maavara on oma majandusliku tähtsuse tõttu riigi poolt arvele ja kaitse alla võetud kivimi, stendi, vedeliku või gaasi looduslik lasund.

  (2) Maavara on käesoleva seaduse järgi dolomiidi, fosforiidi, järvelubja, järvemuda, kristalliinse ehituskivi, kruusa, liiva, lubjakivi, meremuda, põlevkivi, savi ja turba lasund, mis on arvele võetud riiklikus registris.

  (3) Maa-aines on käesoleva seaduse järgi kivim või setend, mis ei ole maavarana arvele võetud.

§ 5.  Piirangud kinnisomandi ulatusele maapõues

  (1) Aluspõhjale kinnisomand ei ulatu, kui seda ei tingi kinnisasja kasutamise otstarve. Aluspõhi on käesoleva seaduse tähenduses ennejääaegse tekkega maapõueosa.

  (2) Riigi kinnisasja piirides asuv maavara kuulub riigile.

  (3) Maavarana arvele võetud aluspõhja savi, dolomiit, fosforiit, aluspõhja kristalliinne ehituskivi, lubjakivi, põlevkivi, ravitoimega järve- ja meremuda (ravimuda) ning tehnoloogilistes protsessides kasutatav liiv (tehnoloogiline liiv) kuuluvad riigi omandisse ning nendele teiste isikute kinnisomand ei ulatu.

  (4) Ravimudale ja tehnoloogilisele liivale esitatavad nõuded määratakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

  (5) Riigi omandis olevad maavarad ei ole looduslikus seisundis tsiviilkäibes.

§ 6.  Maardla

  (1) Käesoleva seaduse järgi on maardla geoloogiliste töödega uuritud ja piiritletud ning riiklikus registris arvele võetud maavara lasund.

  (2) Maardlad jaotatakse oma tähtsuselt üleriigilise ja kohaliku tähtsusega maardlateks.

  (3) Üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja kinnitab keskkonnaministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. Piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis asuvad maardlad on üleriigilise tähtsusega maardlad.

§ 7.  Maavarade arvestus

  (1) Maavarade arvestust peetakse riiklikus registris.

  (2) Riiklikku registrisse kantakse geoloogiliste uurimistööde ja maavarade kaevandamise tulemused maardlate kaupa.

  (3) Otsuse maardla kandmise kohta riiklikku registrisse teeb keskkonnaminister.

§ 8.  Eesti Maavarade Komisjon

  (1) Eesti Maavarade Komisjon moodustatakse Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas ning selle põhimääruse ja koosseisu kinnitab keskkonnaministri ettepanekul Vabariigi Valitsus.

  (2) Eesti Maavarade Komisjoni põhiülesanne on Vabariigi Valitsuse, valitsusasutuste ja kohalike omavalitsuste nõustamine maapõue uurimise ja kasutamise ning maavarade arvestamise ja kaitse küsimustes.

II peatükk MAAVARADE GEOLOOGILISED UURINGUD NING ÜLDGEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD 

§ 9.  Uuringuluba
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (1) Maavara geoloogiline uuring (edaspidi uuring) on käesoleva seaduse järgi geoloogiline uurimistöö maavara kaevandamise eesmärgil. Uuring on lubatud geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) alusel.

  (1¹) Maavara geoloogilise uuringu loa taotlemise ja väljaandmise menetlusele kohaldatakse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (2) Uuringuloa taotlemise ja väljaandmise korra kehtestab keskkonnaminister. Uuringuloa eest tasutakse riigilõivu.

  (3) Üleriigilise tähtsusega maardla uuringuloa väljastab Keskkonnaministeerium ja kohaliku tähtsusega maardla uuringuloa väljastab oma tööpiirkonnas keskkonnateenistus

§ 10.  Uuringuloa taotlemise avalik teatavakstegemine
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  Uuringuloa väljaandja avaldab uuringuloa taotlemise menetluse algatamise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saadab taotluse koopia uuringuala asukoha kohalikule omavalitsusele.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 11.  Uuringuloa saamise eelisõigus

  (1) Uuringualal uuringuloa saamisel on ainsaks eelisõigustatud isikuks kinnisasja omanik, kui ta on oma taotluse esitanud kahe nädala jooksul, arvates kirjaliku teate saamisest uuringuloa taotlemisest. Muul juhul väljastatakse uuringuload taotluste laekumise järjekorras.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud eelisõigused ei kehti, kui üldgeoloogilise uurimistöö loa valdaja on vähemalt kuus kuud enne üldgeoloogilise uurimistöö loa tähtaja lõppemist esitanud uuringuloa taotluse uuringuks samadel eesmärkidel, milleks tal oli üldgeoloogilise uurimistöö luba.

§ 12.  Täiendava nõusoleku vajadus uuringuloa saamiseks

  (1) Vabariigi Valitsuse nõusolekuta ei saa uuringuluba välja anda uuringuteks:
  1) riigikaitselise tähtsusega objektil ja selle ümber kehtestatud erivööndis;
  2) kui uuringud võivad häirida piirirahu või takistada riigipiiri valvamist;
  3) kalmistul;
  4) [kehtetu]
  5) kui kohalik omavalitsus või kinnisasja omanik ei ole uuringuloa väljaandmisega nõus.

  (2) Keskkonnaministri nõusolekuta ei saa uuringuluba välja anda uuringuteks:
  1) maa-alal, kus asub kaitstav loodusobjekt või loodusobjekt, mille kaitse alla võtmiseks on tehtud ametlik taotlus;
  2) seadusega ranna ja kalda kaitseks määratud maa-alal.

  (3) Kultuuriministri nõusolekuta ei saa uuringuluba välja anda uuringuteks muinsuskaitsealal, kultuurimälestisel ja selle kaitsevööndis.

§ 12¹.  Avalik istung

  Tagamaks isikute kaitse, kellele uuringud võivad põhjustada varalist kahju või kahjustada muul viisil nende huve, võib uuringuloa väljaandja oma initsiatiivil või menetlusosalise taotlusel asja arutada avalikul istungil.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 13.  Uuringuloa sisu ja kehtivus

  (1) Uuringuluba määrab maavara uuringuks vajaliku maa-ala suuruse, uuringu mahu, läbiviimise tingimused ja kestuse.

  (2) Uuringuloa esmane kestus ei tohi ületada kolme aastat. Mõjuvatel põhjustel on loa väljaandjal õigus pikendada loa kestust kuni kolme aasta võrra.

  (3) Uuringuluba kaotab kehtivuse, kui loa valdaja ei ole alustanud uuringut ühe aasta möödumisel loa teatavakstegemisest.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (4) Uuringuloa kehtivuse ajal võib loaga määratud maa-alal maavara kaevandamise luba välja anda ainult uuringuloa valdajale, kuid mitte enne uuringutulemuste riiklikku registrisse kandmist.

§ 14.  Uuringuloa väljaandmise avalik teatavakstegemine
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (1) Uuringuloa väljaandja teeb uuringuloa andmise otsuse avalikult teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saadab uuringuloa koopia uuringuala asukoha kohalikule omavalitsusele.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (2) Geoloogiliste uuringute kehtivate lubade nimekirjad kuuluvad iga-aastasele avaldamisele keskkonnaministri kehtestatud korras.

§ 15.  Uuringuloa väljaandmisest keeldumise alused

  Uuringuloa väljaandmisest tuleb keelduda, kui:
  1) loa taotleja esitab tegelikkusele mittevastavat teavet;
  2) [kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
  3) luba taotletakse maa-alale, kus asub kaitstav loodusobjekt või kultuurimälestis, mille kaitse eeskiri ei luba maavarade kaevandamist või mille kohta on esitatud taotlus kaitse alla võtmiseks;
  4) keeldutakse käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud nõusoleku andmisest;
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
  5) taotletaval uuringualal esinev maavara võimaldab kõrgema kvaliteediga toodangu saamist, kui loa taotleja on kavandanud.

§ 16.  Uuringu läbiviimise üldnõuded

  (1) Uuringut tuleb teha selliselt, et sellega keskkonnale ning teistele isikutele tekitatav kahju oleks võimalikult väike.

  (2) Uuring tuleb läbi viia ka kõigi teiste uuritaval maa-alal leiduvate maavarade kohta, mille kaevandamine on nende kasutuskõlbmatuks muutumise vältimiseks mäetehniliselt möödapääsmatu.

  (3) Uuringuloa valdaja on kohustatud korrastama uuringuks kasutatud maa-ala, sealhulgas likvideerima puuraugud ja kaeveõõned.

§ 17.  Maavarade kaevandamine uuringu käigus

  (1) Uuringuloa valdajal on õigus uuringute käigus maapõuest võtta ja kasutada loas märgitud maavarasid, kuid ainult koguses, mis on vajalik nende omaduste, rikastatavuse ja kasutatavuse määramiseks.

  (2) Kaevetöid võib teha ainult sellises ulatuses, mis on uuringu tegemiseks möödapääsmatu. Kaevandatud materjal, välja arvatud käesoleva seaduse § 18 1. lõike alusel säilitatav materjal, jääb uuringuloa valdaja omandisse.

§ 18.  Geoloogilise informatsiooni esitamine, säilitamine ja avalikustamine

  (1) Uuringute käigus saadud kivimmaterjal, puursüdamikud, proovid ja muu geoloogiline informatsioon, samuti uuringute aruanded tuleb esitada säilitamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

  (2) Uuringuloa valdaja poolt hangitud geoloogilist informatsiooni võib loa kehtivuse ajal avalikustada ainult tema nõusolekul.

  (3) Kinnisasja omanikul on õigus saada enda käsutusse geoloogilist informatsiooni maavaradest ja maa-ainesest, millele ulatub kinnisomand, kui see on tema nõudmisel uuringuloas sätestatud.

§ 19.  Uuringu läbiviimise korra kehtestamine

  Uuringu läbiviimise ja maavaravarude kinnitamise korra kehtestab keskkonnaminister.

§ 20.  Uuringuloa võõrandamine

  Uuringuloa väljaandja nõusolekul on uuringuloa valdajal loa kehtivuse ajal õigus sellest tulenevad õigused võõrandada koos uuringu käigus saadud geoloogilise informatsiooniga, kusjuures uuringuluba tuleb ümber registreerida loa väljaandja juures.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 21.  Uuringuloast loobumine

  (1) Kui uuringuloa valdaja informeerib selle väljaandjat oma soovist loobuda uuringuloast, kaotavad tema õigused kehtivuse ühe kuu möödumisel uuringuloa väljaandja poolt loobumisteate kättesaamisest.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (2) Uuringuloast loobumine ei vabasta uuringuloa valdajat uuringuloas või õigusaktides ettenähtud kohustustest.

§ 22.  Uuringuloa tingimuste muutmine ja selle kehtetuks tunnistamine

  Uuringuloa väljaandja võib muuta uuringuloa tingimusi või kehtetuks tunnistada loa, kui:
  1) loa taotlemisel on antud tegelikkusele mittevastavat teavet;
  2) uuringuga on kaasnenud ettenägematud kahjulikud tagajärjed;
  3) uuringuloa tingimusi või õigusakte on korduvalt või jämedalt rikutud;
  4) uuringuloa valdaja ei maksa käesoleva seaduse § 45 1. lõike alusel kehtestatud tasu.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 23.  Üldgeoloogilised uurimistööd

  (1) Üldgeoloogiline uurimistöö on käesoleva seaduse järgi maapõue geoloogilise ehituse ja maavarade leviku seaduspärasuste selgitamise eesmärgil tehtav geoloogiline rakendustöö või teadusuuring nagu geoloogiline kaardistamine, maavarade otsing, geofüüsikaline ja geokeemiline uuring ning sihtotstarbeline geoloogiline töö.

  (2) Üldgeoloogilise uurimistöö loa väljaandmisele laienevad käesoleva seadusega uuringuloale kehtestatud kitsendused. Kõik üldgeoloogilise uurimistööga tekitatud kahjud tasub kinnisasja omanikule (valdajale) uurimistöö loa valdaja. Kinnisasja kasutamine üldgeoloogiliseks uurimistööks on tasuta.

  (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud uurimistööde läbiviimise, sealhulgas uurimistööde loa taotlemise vajaduse hindamise ning geoloogilise informatsiooni esitamise ja säilitamise korra kehtestab keskkonnaminister.

§ 24.  Geoloogiliste tööde litsents
[Kehtetu - RT I 2003, 20, 118 - jõust. 01.12.2003]

III peatükk MAAVARADE KAEVANDAMISE ÕIGUS 

§ 25.  Kaevandamisluba
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (1) Maavara kaevandamise õigus tekib maavara kaevandamise loa alusel ja kehtib nimetatud loaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa (mäeeraldise) piirides, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 26 sätestatu.

  (1¹) Kaevandamisloa taotlemise ja väljaandmise menetlusele kohaldatakse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (2) Kaevandamisloa taotlemise ja väljaandmise korra kehtestab keskkonnaminister. Kaevandamisloa eest tasutakse riigilõivu.

  (3) Üleriigilise tähtsusega maardla kaevandamisloa väljastab Keskkonnaministeerium ja kohaliku tähtsusega maardla kaevandamisloa väljastab oma tööpiirkonnas keskkonnateenistus.

§ 26.  Kinnisasja omaniku õigus maavara kaevandada kaevandamisloata

  (1) Füüsilisel isikul, kes on kinnisasja omanik (valdaja), on õigus kaevandada oma kinnisasja piirides olevaid maavarasid kaevandamisloata ja tasuta isikliku majapidamise tarbeks maavara või sellest valmistatud asjade võõrandamise õiguseta, kui seadus ei sätesta teisiti.

  (2) Käesolevas paragrahvis nimetatud kaevandaja on kohustatud korrastama maavara võtukoha.

  (3) Maavara ei või naaberkinnisasja omaniku (valdaja) nõusolekuta kaevandada, kui see tekitab kahju tema kinnisasjale või kahjustab sellele vajalikku maapõuetuge. Kaevandaja on kohustatud naaberkinnisasja omanikule hüvitama kõik kaevandamisega tekitatud kahjud.

§ 27.  Kaevandamisloa taotlemise avalik teatavakstegemine
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  Kaevandamisloa väljaandja avaldab kaevandamisloa taotlemise menetluse algatamise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saadab taotluse koopia kaevandamisala asukoha kohalikule omavalitsusele.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 28.  Kaevandamisloa saamise eelisõigus

  (1) Kui mitu isikut on esitanud kaevandamisloa taotlused, mis täielikult või osaliselt puudutavad üht ja sama maa-ala, ja neid ei saa üheaegselt rahuldada, on kaevandamisloa saamise eelisõigus isikutel järgmises järjekorras:
  1) isik, kellel on kehtiv uuringuluba taotletava maa-ala kohta;
  2) kinnisasja omanik.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud eelisõiguste puudumisel müüakse riigi maal paikneva maavara kaevandamise luba Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras enampakkumise teel.

  (3) Enampakkumist ei saa korraldada, kui kaevandamisloa taotlemise avalikust teatavakstegemisest ei ole kaevandamisloa väljaandjale ühe kuu jooksul laekunud teisi taotlusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 29.  Piirangud kaevandamisloa saamisel

  (1) Maa-alale, kus asub kaitstav loodusobjekt, võib kaevandamisloa välja anda kaitstavate loodusobjektide seadusega (RT I 1994, 46, 773) sätestatud alustel.

  (2) Vabariigi Valitsuse nõusolekuta ei saa välja anda kaevandamisluba:
  1) riigikaitselise tähtsusega objektil ja selle ümber kehtestatud erivööndis;
  2) kui kaevandamistööd võivad häirida piirirahu või takistada riigipiiri valvamist;
  3) kalmistul;
  4) [kehtetu]
  5) kui kohalik omavalitsus on kaevandamisloa väljaandmise vaidlustanud.

  (3) Keskkonnaministri nõusolekuta ei saa kaevandamisluba välja anda seadusega ranna ja kalda kaitseks määratud maa-alal.

  (4) Kultuuriministri nõusolekuta ei saa välja anda kaevandamisluba muinsuskaitsealal, kultuurimälestisel ja selle kaitsevööndis.

§ 29¹.  Avalik istung

  Tagamaks isikute kaitse, kellele maavara kaevandamine võib põhjustada varalist kahju või kahjustada muul viisil nende huve, võib kaevandamisloa väljaandja oma initsiatiivil või menetlusosalise taotlusel läbi viia asja arutamise avalikul istungil.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 30.  Kaevandamisloa sisu

  (1) Kaevandamisluba määrab mäeeraldise suuruse, kaevandamise tingimused, kestuse ning rekultiveeritava maa kasutamise otstarbe. Kaevandamisloa võib anda ühe või mitme maavara kaevandamiseks.

  (2) Kehtiva kaevandamisloaga määratud mäeeraldise piirides ei või ühe maavara kohta välja anda teist kaevandamisluba, kuid võib välja anda kaevandamisloa varem väljaantud kaevandamisloas nimetamata maavara kaevandamiseks, kui see ei piira varem väljaantud kaevandamisloa valdaja õigusi.

  (3) Kui kaevandamisluba antakse kehtiva kaevandamisloaga määratud mäeeraldise piirides, reguleerib kaevandamislubade valdajate vahelisi suhteid kaevandamisloa väljaandja.

  (4) Kaevandamisloas võib määrata kaevandatavate maavarade aastatoodangu alam- või ülempiiri ning toodangu alampiiri saavutamise tähtaja.

§ 31.  Kaevandamisloa tähtaeg

  (1) Kaevandamisloa võib üleriigilise tähtsusega maardlate puhul välja anda kuni 25 aastaks, kohaliku tähtsusega maardlate puhul kuni 10 aastaks.

  (2) Kohaliku tähtsusega turbamaardla puhul võib kaevandamisloa välja anda kuni 25 aastaks.

  (3) Kui kaevandamisloa kehtivuse jooksul pole maavara mäeeraldise piirides täielikult ammendatud, võib kaevandamisloa väljaandja seda kaevandamisloa valdaja taotlusel pikendada.

§ 32.  Kaevandamisloaga kehtestatavad tingimused

  Kaevandamisloa väljaandjal on õigus kehtestada tingimusi, tagamaks maavara kõikide varude ratsionaalset kasutamist ning vähendamaks mäetööde kahjulikku mõju keskkonnale ja kinnisasja senisele sihtotstarbelisele kasutamisele.

§ 33.  Kaevandamisloa väljaandmise avalik teatavakstegemine
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (1) Kaevandamisloa väljaandja teeb kaevandamisloa andmise otsuse avalikult teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (2) Maavarade kaevandamise lubade kehtivad nimekirjad kuuluvad iga-aastasele avaldamisele keskkonnaministri kehtestatud korras.

  (3) Kaevandamisloa väljaandja saadab kaevandamisloa koopia kaevandamisala asukoha omavalitsusele.

§ 34.  Kaevandamisloa väljaandmisest keeldumise alused

  Kaevandamisloa väljaandmisest tuleb keelduda, kui:
  1) loa taotleja esitab tegelikkusele mittevastavat teavet;
  2) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
  3) luba taotletakse maa-alale, kus asub kaitstav loodusobjekt või kultuurimälestis, mille kaitse eeskiri ei luba maavarade kaevandamist;
  4) luba taotletakse maa-alale, mille tunnistamiseks kaitstavaks loodusobjektiks on tehtud ametlik taotlus;
  5) keeldutakse käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud nõusoleku andmisest;
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
  6) maavara kaevandamiseks vajalik kinnisasi pole käesoleva seaduse § 49 järgi loovutatud või § 53 järgi sundvõõrandatud;
  7) kaevandamiseks taotletav maavaravaru ei ole kinnitatud;
  8) ei ole ette nähtud mäeeraldise piiridesse jäävate teiste maavarade kinnitatud varude ja põhjavee kasutamist või säilitamist;
  9) kaevandamisloa taotleja kavandatud maavara kaevandamiskaod ei vasta mäetehnilistele võimalustele ja looduskeskkonna kaitse vajadustele;
  10) prognoositavad kaevandamise kahjulikud mõjutused või teistele isikutele tekitatav kahju on suurem kui saadav kasu;
  11) kaevandamine on keelatud teiste seadustega;
  12) kaevandamine tekitab olulist kahju keskkonnale.

§ 35.  Kaevandamisõiguse hind

  (1) Riigi omandisse kuuluva maavara kaevandamise õiguse hinna määrab Vabariigi Valitsus. Tasumise korra kehtestab keskkonnaminister.

  (2) Vabariigi Valitsus võib seada maavara kaevandamise õiguse hinna sõltuvaks maavara asukohast, looduskaitselisest tähendusest ja kvaliteedist.

  (3) Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada maavara kaevandamise õiguse hinna kõrgendatud määrasid maavara kaevandamise loa valdaja suhtes maavarade kadude eest ning teha tasusoodustusi või vabastada tasust.

  (4) Kaevandamisloa ostmine enampakkumise teel ei vabasta loa valdajat käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud kaevandamissõiguse hinna tasumisest.

  (5) Üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu laekub 30% ulatuses riigieelarvesse ja 70% ulatuses kohalikku eelarvesse. Piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu laekub riigieelarvesse.

  (6) Kohaliku tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse hind laekub kohalikku eelarvesse.

  (7) Kohalik omavalitsus võib kohalikku eelarvesse laekuva tasu osas teha hinnasoodustusi ja vabastada kaevandaja tasu maksmisest.

§ 36.  Kaevandamis- ja rikastamisjääkide kasutamine

  (1) Kaevandamisloa valdajal on õigus ilma kaevandamissõiguse eest tasumata käsutada kivimit ja setet, mis saadakse mäetöödel või eraldatakse maavara rikastamisel ja ei ole käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud maavara.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõige ei laiene mäetöödel saadud või maavarade rikastamisel eraldatud kivimi või sette või nendest valmistatud toodete müügile, mille puhul rakendatakse käesoleva seaduse §-s 66 sätestatut.

§ 37.  Kaevandamisloa võõrandamine

  (1) Kaevandamisloa valdajal on loa kehtivuse ajal õigus loast tulenevad õigused loa väljaandja nõusolekul võõrandada, kusjuures kaevandamisluba tuleb ümber registreerida loa väljaandja juures.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

  (2) Kaevandamisloa ümberregistreerimine toimub kaevandamisloa taotlemise ja väljaandmise korra kohaselt.

§ 38.  Kaevandamisloast loobumine

  (1) Kui kaevandamisloa valdaja informeerib selle väljaandjat oma soovist loobuda kaevandamisloast, kaotavad tema õigused kehtivuse kuue kuu möödumisel kaevandamisloa väljaandja poolt loobumisteate kättesaamisest.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (2) Kaevandamisloast loobumine ei vabasta selle valdajat kaevandamisloas või õigusaktides ettenähtud kohustustest.

§ 39.  Maavara kaevandamisega rikutud ala rekultiveerimine

  (1) Kaevandamisloa valdaja on kohustatud rekultiveerima kaevandamisega rikutud maa-ala vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

  (2) Rekultiveerimise tagamiseks kaevandamisloa valdaja kas maksab enne tööde alustamist tagatissumma deposiiti või annab varalise tagatise mõnel muul viisil. Tagatissumma tasutakse osade kaupa, mille arvutamine toimub kaevandamisega ühe aasta jooksul rikutud maa-ala suuruse järgi. Tagatissumma suuruse määrab ja tasumise korra kehtestab kohalik omavalitsus.

§ 40.  Kaevandamisloa tingimuste muutmine ja selle kehtetuks tunnistamine

  (1) Kaevandamisloa väljaandja võib muuta kaevandamisloa tingimusi või kehtetuks tunnistada loa, kui:
  1) kaevandamisloa tingimusi või õigusakte on korduvalt või jämedalt rikutud;
  2) loa taotlemisel on antud tegelikkusele mittevastavat teavet;
  3) maavara kaevandamisega on kaasnenud ettenägematud kahjulikud tagajärjed.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatule on kaevandamisloa väljaandjal õigus muuta teisi kaevandamisloa tingimusi, kui loa väljaandmisest on möödunud vähemalt viis aastat.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 41.  Maavarade kaitse

  (1) Kinnisasja omanik (valdaja) ei tohi oma tegevusega kahjustada maardlaid.

  (2) Riigi omandisse kuuluvat maavara sisaldavale maatükile tohib ehitist rajada Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Rakendatavad kitsendused ei või välistada kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist.

  (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud ehitiste säilimise eest kaevandamisloa valdaja ei vastuta, kui need on rajatud nõusolekuta.

  (4) Järve- ja meremuda kaitse korra kehtestab keskkonnaminister.

IV peatükk KINNISASJA OMANIKU NING UURINGULOA JA KAEVANDAMISLOA VALDAJA VAHELISED SUHTED 

§ 42.  Uuringuloa taotlemisest teatamine kinnisasja omanikule
[Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 43.  Kinnisasja omaniku kohustus lubada uuringuloas märgitud uuringute tegemist oma kinnisasjal

  Kinnisasja omanik (valdaja) on kohustatud lubama uuringuloa valdaja kinnisasjale loas määratud tööde teostamiseks.

§ 44.  Piirangud uuringute teostamiseks kinnisasja omaniku nõusolekuta

  Viljapuuaedades, õues ja hoonete all ning elamute ümbruses 50 meetri ulatuses on uurimine lubatud ainult kinnisasja omaniku (valdaja) nõusolekul.

§ 45.  Tasu kinnisasja kasutamise eest uuringuteks

  (1) Uuringuloa valdaja on kohustatud kinnisasja omanikule maksma kinnisasja kasutamise eest tasu, mis määratakse kokkuleppel.

  (2) Vabariigi Valitsus võib kehtestada tasu ülemmäärad, lähtudes uuringuks määratud maa-ala väärtusest.

  (3) Riigile kuuluva kinnisasja kasutamine uuringuks on tasuta.

§ 46.  Hüvitus uuringuga tekitatud kahju eest

  (1) Uuringust põhjustatud kahju eest peab uuringuloa valdaja maksma kinnisasja omanikule (valdajale) hüvitust. Kui kahju tekitati uuringuloaga sätestatud uuringu teostamise tingimusi rikkudes, on uuringuloa valdajal õigus kohtu kaudu nõuda uuringu tegijalt tekitatud kahju hüvitamist.

  (2) Enne tööde algust peab uuringuloa valdaja andma kinnisasja omanikule (valdajale) võimaliku kahju hüvituse tagatise, kui nad ei lepi kokku teisiti.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

  (3) [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 47.  Uuringuloa valdaja õigused

  (1) Uuringuloa valdajal on õigus loas määratud maa-alal rajada puurauke, kaeveõõsi ja uuringuteks vajalikke ajutisi ehitisi põhjendatud mahus, raiuda maha uuringuid takistavaid puid ning tasandada uuringuplatse.

  (2) Uuringuteks püstitatud ajutised ehitised kuuluvad uuringuloa valdajale. Uuringuloa kehtivuse lõppemisel on kinnisasja omanikul (valdajal) õigus nõuda ajutise ehitise likvideerimist uuringuloa valdaja kulul.

§ 48.  Kaevandamisloa taotlemisest teatamine kinnisasja omanikule
[Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 49.  Kinnisasja loovutamine maavara kaevandamiseks

  (1) Maavara kaevandamiseks ja selleks vajalike ehitiste rajamiseks kinnisasja või selle osa loovutamine toimub kinnisasja omaniku ja kaevandamisloa taotleja kokkuleppel.

  (2) [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

  (3) Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust maapõues, sealhulgas maavara kaevandamist sügavuses, kuhu tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu, ega nõuda selle tegevuse eest tasu.

§ 50.  Kaevandamisloaga määratud kinnisasja ostmise kohustus

  Kui kaevandamisloa tähtaeg ületab kolme aastat, on kaevandamisloa valdaja kohustatud kinnisasja omaniku nõudel ostma kaevandamisloaga määratud kinnisasja.

§ 51.  Kaevandamisloa valdaja kohustus hüvitada kinnistu teiste osadekasutamise takistamisega tekitatud kahju

  (1) Kui kinnisasja osa võõrandamisel ei saa otstarbekohaselt kasutada ka teisi kinnisasja osi, võib kinnisasja omanik (valdaja) nõuda loovutamata osade eest hüvitust.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel võib kinnisasja omanik nõuda kaevandamisloa valdajalt kogu kinnisasja omandamist.

§ 52.  Kinnisasja omaniku eesõigus osta maavara kaevandamiseks võõrandatud kinnisasi

  Kinnisasja võõrandamisel kaevandamisloa valdajale on võõrandajal või tema õigusjärglastel kinnisasja ostu eesõigus, kui kinnisasja ei kasutata enam maavarade kaevandamise otstarbel.

§ 53.  Kinnisasja ning maavara sundvõõrandamine ja sundvaldusse seadmine

  (1) Maavara, millele ei ulatu kinnisomand, kaevandamiseks võib kaevandamisloa taotleja vastavalt seadusele taotleda kinnisasja sundvõõrandamise või kinnisasjale sundvaldamise seadmise algatamist, kui kinnisasja omanik ja kaevandamisloa taotleja ei ole jõudnud kokkuleppele kinnisasja vabatahtlikus loovutamises.

  (2) Maavara, millele ulatub kinnisomand, kaevandamiseks võib kaevandamisloa taotleja vastavalt seadusele taotleda kinnisasjale sundvaldamise seadmise ja maavara sundvõõrandamise või kinnisasja sundvõõrandamise algatamist, kui kinnisasja omanik ja kaevandamisloa taotleja ei ole jõudnud kokkuleppele kinnisasja ja maavara vabatahtlikus loovutamises.

§ 54.  Tasu maavara kaevandamise eest

  Maavara, millele ulatub kinnisomand, kaevandamiseks andmise eest määratakse tasu kinnisasja omaniku ja kaevandamisloa valdaja kokkuleppel. Tasu ülemmäära kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 55.  Loovutatud maa-ala tähistamine

  Kaevandamisloa valdaja on kohustatud talle loovutatud maa-ala tähistama ja piirnevate kinnisasjade omanike nõudel maa-ala tarastama.

§ 56.  Maavara kaevandamisega tekitatud kahju hüvitamine

  (1) Kaevandamisloa valdaja on kohustatud täielikult hüvitama kõik maavara kaevandamisega tekitatud kahjud, olenemata sellest, kas töid tehti kahjustatud maa- alal või selle naabruses ning kas kahju tekkimist võis ette näha või mitte.

  (2) Kui kinnisasja kasutamisel maa väärtus väheneb, peab maavara kaevandamise õiguse valdaja kinnisasja tagastamisel maksma hüvitust maa väärtuse vähenemise eest.

  (3) Käesolevas paragrahvis ettenähtud hüvituse nõue aegub ühe aasta jooksul, arvates kahju tuvastamise päevast.

  (4) Kui kaevandamisloa valdaja on oma tegevuse lõpetanud seadusega sätestatud korras ja õigusjärglaseta, hüvitatakse kahju, mille tekkimist ei võidud ette näha, keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse §-s 4 nimetatud summade arvel.

§ 57.  Teede kasutamine kaevandamisloa valdaja poolt

  (1) Olemasolevate teede kasutamine maavara või selle kaevandamis- ja rikastusjääkide äraveoks võib toimuda ainult tee omaniku (valdaja) poolt kehtestatud korras koos kahju hüvitamisega.

  (2) Kaevandamisloa valdajal ei ole õigust takistada liiklust üldkasutatavatel teedel.

§ 58.  Kaevandamisloa valdajale loovutatud kinnisasja tagastamine
[Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 59.  Riigile kuuluva kinnisasja loovutamise kord

  (1) Riigile kuuluva kinnisasja loovutamine ja sellega seotud tasu määramine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

  (2) Otsused maavara kaevandamise õiguse ja maavara kaevandamiseks vajaliku riigimaa kasutamise õiguse andmiseks langetatakse üheaegselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 28 ning riigimaa kasutamise õiguse andmiseks enampakkumist täiendavalt ei korraldata.

V peatükk MAA-AINESE KAEVANDAMISE ÕIGUS 

§ 60.  Maa-ainese kaevandamise loa väljaandmine

  (1) Maa-ainese kaevandamise õigus tekib kohaliku omavalitsuse väljaantud loa alusel, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 62 sätestatud juhul.

  (2) Maa-ainese kaevandamise loa võib välja anda vaid kinnisasja omaniku nõusolekul ning tema ja kaevandamisloa taotleja vahelise kokkuleppe olemasolul maa-ala loovutamise kohta.

  (3) Maa-ainese kaevandamise loa väljaandmise korra kehtestab keskkonnaminister.

  (4) Riigimaa maa-ainese kaevandamiseks eraldamine ja sellega seotud tasu määramine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

§ 61.  Seaduse kohaldamine

  (1) Mulla kaevandamisele eesmärgiga viia see välja kinnisasja piiridest ja turbavarude kaevandamisele soodes pindalaga alla 100 ha kohaldatakse käesoleva seadusega maa-ainese kaevandamise kohta sätestatut.

  (2) Maa-ainese uurimisele ja kaevandamisele piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis kohaldatakse käesoleva seadusega üleriigilise tähtsusega maardlate maavarade kaevandamiseks sätestatut.

  (3) Vastavasisulise õigusakti jõustumiseni käsitab maapõueseadus mullana elutegevusest haaratud ja taimkattega koos talitlevat maakoore pindmist viljakat kihti.

  (4) Kui maa-ainese kaevandamisega kaasneb maavara kaevandamine või maavara kaevandamine tingib maa-ainese kaevandamist, kaevandatakse maa-ainest maavara kaevandamisloa alusel.

§ 62.  Kinnisasja omaniku õigus maa-ainese kaevandamiseks kaevandamisloata

  (1) Füüsilisel isikul, kes on kinnisasja omanik (valdaja), on õigus kaevandada oma kinnisasja piirides maa-ainest kaevandamisloata isikliku majapidamise tarbeks maa-ainese või sellest valmistatud asjade võõrandamise õiguseta, kui seadus ei sätesta teisiti.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isik on kohustatud korrastama maa-ainese võtukoha.

  (3) Maa-ainest ei või naaberkinnisasja omaniku (valdaja) nõusolekuta kaevandada, kui see tekitab kahju tema kinnisasjale või kahjustab sellele vajalikku maapõuetuge.

§ 63.  Piirangud kaevandamisloa saamisel

  (1) Maa-alale, kus asub kaitstav loodusobjekt, võib kaevandamisloa välja anda kaitstavate loodusobjektide seadusega (RT I 1994, 46, 773) sätestatud alustel.

  (2) Kaevandamisloa saamiseks on vaja täiendavat nõusolekut käesoleva seaduse § 29 2., 3. ja 4. lõikes sätestatud alustel ja korras.

§ 64.  Kaevandamisloa väljaandmisest keeldumise alused

  Kaevandamisloa väljaandmisest tuleb keelduda, kui:
  1) loa taotlus ei vasta käesoleva seaduse § 34 punktides 1, 3, 4 ja 5 sätestatud nõuetele;
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
  2) ei tagata kaevandatavasse maa-alasse jäävate maavarade kinnitatud varude kasutamist või säilitamist;
  3) kaevandamisel tekkivad kahjulikud mõjutused või teistele isikutele tekkiv kahju on suurem kui saadav kasu;
  4) kaevandamine on keelatud teiste seadustega;
  5) kaevandamine tekitab olulist kahju keskkonnale.

§ 65.  Tasu maa-ainese kaevandamise loa väljaandmise eest

  Maa-ainese kaevandamise loa väljaandmise eest võib kohalik omavalitsus kehtestada teenustasu.

§ 66.  Maa-ainese kaevandamise õiguse hind

  (1) Maa-ainese kaevandamisõiguse tasu riigimaal ja riigile kuuluvas veekogus määrab keskkonnaminister ja munitsipaalmaal kohalik omavalitsus.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud maa-ainese kaevandamise õiguse müügist laekuvad vahendid kohalikku eelarvesse.

  (3) Kohalik omavalitsus võib teha tasusoodustusi ja vabastada kaevandaja tasu maksmisest.

§ 67.  Nõuded maa-ainese kaevandamisel

  (1) Maa-ainese kaevandamise loaga kehtestatavad nõuded peavad tagama, et maa-ainese kaevandamise kahjulik mõju loodusele, maastikupildile ja asustusele jääks võimalikult väikeseks.

  (2) Valla- ja linnavolikogul on õigus kehtestada maa-ainese kaevandamise kahjuliku mõju vähendamiseks vajalikke eeskirju.

§ 68.  Maa-ainese kaevandamisega rikutud maa-ala rekultiveerimine

  (1) Maa-ainese kaevandamisega rikutud maa-ala peab maa-ainese kaevandamise loa valdaja loas määratud nõuete kohaselt oma kulul korrastama.

  (2) Rekultiveerimine tagatakse käesoleva seaduse § 39 2. lõikes sätestatud alustel.

§ 69.  Maa-ainese kaevandamisega tekitatud kahju hüvitamine

  Maa-ainese kaevandamisega tekitatava kahju peab maa-ainese kaevandamise loa valdaja käesoleva seaduse § 56 kohaselt hüvitama.

VI peatükk MAAPÕUE KASUTAMINE MAAVARADE JA MAA-AINESE KAEVANDAMISEGA MITTESEOTUD ALLMAAEHITISTE RAJAMISEKS 
[Kehtetu - RT I 2003, 20, 118 - jõust. 01.12.2003]

§ 70.  Allmaaehitise mõiste
[Kehtetu - RT I 2003, 20, 118 - jõust. 01.12.2003]

§ 71.  Maapõue geoloogilise uuringu teostamise kord allmaaehitise rajamisel
[Kehtetu - RT I 2003, 20, 118 - jõust. 01.12.2003]

§ 72.  Allmaaehitise rajamise kord
[Kehtetu - RT I 2003, 20, 118 - jõust. 01.12.2003]

§ 73.  Allmaaehitise rajamise loa väljastamise piirangud
[Kehtetu - RT I 2003, 20, 118 - jõust. 01.12.2003]

§ 74.  Maapõue tasuta kasutamine allmaaehitise rajamiseks
[Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

VII peatükk MÄETÖÖD 
[Kehtetu - RT I 2003, 20, 118 - jõust. 01.12.2003]

§ 75.  Mäetööde mõiste
[Kehtetu - RT I 2003, 20, 118 - jõust. 01.12.2003]

§ 76.  Mäetööde tegemise kord
[Kehtetu - RT I 2003, 20, 118 - jõust. 01.12.2003]

§ 77.  Mäetööde lõpetamine ja peatamine
[Kehtetu - RT I 2003, 20, 118 - jõust. 01.12.2003]

§ 78.  Mäetööde ohutus
[Kehtetu - RT I 2003, 20, 118 - jõust. 01.12.2003]

VIII peatükk JÄRELEVALVE 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 79.  Seaduse täitmise järelevalve korraldamine

  Järelevalve käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle toimub seadusega sätestatud korras.

§ 80.  Mäejärelevalve
[Kehtetu - RT I 1998, 64, 1005 - jõust. 01.12.1998]

§ 81.  Seaduse rakendamise eritingimus
[Kehtetu - RT I 2000, 54, 348 - jõust. 01.01.2001]

§ 82.  Füüsilise isiku vastutus
[Kehtetu - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 83.  Juriidilise isiku vastutus
[Kehtetud - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

VIII¹ peatükk VASTUTUS 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 83¹.  Maavarade, maa-ainese või maapõue ebaseaduslik kasutamine

  (1) Maavarade või maa-ainese kaevandamise või maapõue ilma loata kasutamise eest, kui luba on nõutav, või loa nõudeid rikkudes –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 83².  Maavarade, maa-ainese ja maapõue kasutamise ja kaitse nõuete rikkumine

  (1) Maavarade, maa-ainese ja maapõue kasutamise või kaitse nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 83³.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 83¹ ja 83² sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

  (2) Käesoleva seaduse §-des 83¹ ja 83² sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
  1) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon;
  2) Keskkonnainspektsioon.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

IX peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 84.  Lubade jõustumine

  (1) Käesoleva seaduse alusel väljaantud load jõustuvad ühe kuu möödumisel loa väljaandmise avalikustamisest käesoleva seadusega sätestatud korras. Load, mille väljaandmise avalikustamist ei ole käesolevas seaduses ette nähtud, jõustuvad väljaandmise päevast, kui loas ei ole määratud teisiti.

  (2) Kui käesolevas seaduses ettenähtud loa väljaandmine vaidlustatakse halduskohtus, ei tohi loa saanud isik asuda talle loaga antud õiguste realiseerimisele enne otsuse langetamist halduskohtus.

§ 85.  Seaduse jõustumine ja rakendamine

  (1) Käesolev seadus jõustub 1995. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljaantud geoloogilise uuringu luba kehtib loas fikseeritud tähtaja lõpuni.

  (2¹) Maavara kasutusluba ja maavara ajutine kasutusluba kehtivad nende ümbervormistamiseni maavara kaevandamise lubadeks. Maavara kasutusluba või maavara ajutine kasutusluba vormistatakse pärast maa kasutusõiguse tekkimist ümber maavara kaevandamise loaks, kui maa kasutusõiguse saamiseks on maavara kasutusloa või maavara ajutise kasutusloa valdaja hiljemalt kolme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates esitanud taotluse:
  1) Keskkonnaministeeriumile, kui kasutusõigust taotletakse tagastamisele mittekuuluvale maale;
  2) maa asukoha järgsele kohalikule omavalitsusele, kui kasutusõigust taotletakse tagastamisele kuuluvale maale. Kohalikule omavalitsusele esitatav taotlus peab sisaldama andmeid taotluse esitaja, taotletava maa asukoha ning suuruse ja maa senise kasutusõiguse kohta. Taotlusele lisatakse maavara kasutusloa või maavara ajutise kasutusloa kinnitatud koopia. Kohalik omavalitsus on kohustatud esitatud taotlused registreerima.

  (2²) Maavara kasutusloa või maavara ajutise kasutusloa ümbervormistamine maavara kaevandamise loaks ei lõpeta maavara kaevandamise õigust. Ümbervormistamisel väljastatava maavara kaevandamise loa tähtajaks on käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud tähtaeg, mis algab ümbervormistatava loa alusel kaevandamisõiguse tekkimise päevast.

  (2³) Maavara kasutusloa või maavara ajutise kasutusloa ümbervormistamise kaevandamisloaks avalikustab loa väljaandja käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud korras.

  (3) Käesoleva seaduse jõustumisel on tegutsevatel mäeettevõtetel õigus rajada neile maavara kasutusloaga määratud mäeeraldise piirides ettevõtte tööks vajalikke ehitisi ja kasutada olemasolevaid. Ettevõtte tööks vajalike ehitiste nimekirja kinnitab majandusminister.

  (4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud ehitiste rajamise ja kasutamisega kinnisasja omanikule (valdajale) tekitatava kahju ja tema poolt saamata jäänud tulu hüvitab maavara kaevandamise õiguse valdaja.

  (5) Kinnisasja omaniku õigused käesolevas seaduses ettenähtud lubade taotlemisel ja väljaandmisel laienevad isikutele, kellel on talumaa põlise kasutamise õigus või kelle tagastatava maa või asendusmaa kandmise kohta kinnistusraamatusse on valla- või linnavalitsus teinud korralduse.

  (6) Kuni maardla riiklikku registrisse kandmiseni loetakse maavaraks dolomiidi, fosforiidi, järvelubja, järvemuda, kristalliinse ehituskivi, kruusa, liiva, lubjakivi, meremuda, põlevkivi, savi ja turba lasundit, mille maardla varude arvestust on maapõueseaduse jõustumiseni peetud maavaravarude bilansis.

  (7) Käesoleva seaduse § 35 5. ja 6. lõige, § 39 2. lõige ja § 68 2. lõige jõustuvad 1996. aasta 1. jaanuaril.

§ 86.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]