Teksti suurus:

Tervisekaitsenõuded lasteluttidele

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:06.09.2002
Avaldamismärge:RTL 2000, 33, 460

Tervisekaitsenõuded lasteluttidele*

Vastu võetud 01.03.2000 nr 14

Määrus kehtestatakse «Rahvatervise seaduse» (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804) paragrahvi 8 lõike 2 alusel.

 

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

 

§ 1. Rakendusala

(1) Käesolevad tervisekaitsenõuded (edaspidi nõuded) kehtivad rõngasluttide, lutipudelite, pudeliluttide, närimisrõngaste ja alla 36 kuu vanuste laste suu ning suulimaskestaga kokkupuutumiseks kavandatud teiste lapsehooldusvahendite või nende osade (edaspidi lastelutt) kohta.

Lapsehooldusvahend on toode, mis on kavandatud imikule või väikelapsele (edaspidi laps) imemiseks, suhu panemiseks, toitmiseks, rahustamiseks või magamajäämise hõlbustamiseks.

(2) Nõudeid kohaldatakse ka rinnapiimapumba materjali suhtes.

(3) Nõudeid ei rakendata enneaegse lapse toitmiseks ja eridiagnoosiga haige lapse toitmiseks kasutatava luti, sealhulgas Pierre-Robin sündroomiga lapse luti mõõtmete kohta.

(4) Nõuded on kohustuslikud lasteluttide valmistajatele, importijatele ja turustajatele.

§ 2. Nõuded lasteluti ohutusele

(1) Iga lastelutt peab tavapärase kasutamise korral olema kasutaja tervisele ja elukeskkonnale ohutu ning valmistatud:
1) sobivast, ohutust, stabiilse koostisega ja vastupidavast materjalist;
2) lapsele sobiva kuju, suuruse, konstruktsiooni, mõõtmete ja massiga.

(2) Lastelutt peab olema piisavalt tugev, ei tohi takistada lapsel hingamist, põhjustada lämbumisohtu ega ohustada lapse elu ja tervist.

(3) Lastelutt peab olema kergesti pestav ja puhastatav ning ei tohi olla saastunud tõvestavate mikroobidega. Rõngaslutt peab turustamisel olema steriilses müügipakendis.

(4) Lasteluti juures ei tohi kasutada vahtmaterjali, pappi, paberit, klaasi, karvastatud kummi ega muid karvase pinnaga ja ebemeid eraldavaid või kiude ja kilde andvaid materjale.

(5) Lastelutt ei tohi sisaldada lenduvaid, kergesti süttivaid ning plahvatusohtlikke aineid või osi, mis võivad süttida, muutuda kasutamisel süttivaiks, moodustada plahvatavaid segusid kuumutamisel või mikrolaineahjus soojendamisel.

(6) Lasteluti plastosade valmistamiseks võib kasutada monomeere, lähteaineid ja lisaaineid, mida on lubatud kasutada Vabariigi Valitsuse 17. mai 1999. a määrusega nr 156 «Toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatavate nõuete, nende gruppide kohta esitatavate erinõuete ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodite kinnitamine» (RT I 1999, 50, 549) kehtestatud korra ja loetelu kohaselt, kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti.

(7) Lastelutist või selle osast ei tohi tavapärase kasutamise ja õige hooldamise korral migreeruda kahjulikke aineid toitu ning lapse sülge koguses, mis võib kahjustada lapse tervist ja saastata toitu.

(8) Migreerunud aine(te) kogust määratakse migratsioonikatsel käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud nõuete kohaselt, kasutades lapse sülge jäljendavat lahust (edaspidi süljesimulant), toitu, toidusimulanti või rahvusvahelistes standardites määratletud teisi lahuseid. Migratsioonikatse viiakse läbi üksnes neis katsetingimustes, mida loetakse teaduslikele uuringutele tuginedes raskeimateks.

(9) Nõuetele vastavust kontrollitakse harmoneeritud standardite EVS-EN 71-1,2,3:1999 «Mänguasjade ohutus», EN 12586:1999 «Child care articles - Soother holder-Safety requirements and test methods», pr EN 1400-1,2 3 «Child care articles-Soothers for babies and young children-Part 1,2,3» ja nendes märgitud standardite või rahvusvaheliste muude standardite nõuete kohaselt.

(10) Turustada, importida või muul viisil tasu eest või tasuta üle anda võib lastelutte, mille kohta on välja antud «Rahvatervise seaduse» (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804) paragrahvi 12 lõigete 1 ja 8 kohaselt lasteluti terviseohutust tõendav dokument, «Toote nõuetekohasuse tõendamise seaduse» (RT I 1997, 81, 1362; 1999, 92, 825) kohaselt kuni 31. detsembrini 2000. a vastavustunnistus või «Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse» (RT I 1999, 92, 825) alusel alates 1. jaanuarist 2001. a vastavussertifikaat.

§ 3. Nõuded märgistusele ja antavale teabele

(1) Turustada, importida või muul viisil tasu eest või tasuta üle anda võib lastelutte, mis on märgistatud ja varustatud kasutamisjuhise või teabelehega, materjali identifitseeriva märgistuse ja muu vajaliku teabega.

(2) Lasteluti müügipakendil tuleb anda järgmine teave:
1) lasteluti ja luti materjali nimetus;
2) valmistaja, turustaja või importija nimi, aadress ja asukoht või registreeritud kaubamärk või tootja Eestis asuva esindaja nimi, aadress ja asukoht;
3) millises vanuses (väljendatuna kuudes) lapsele on toode kavandatud;
4) säilitamise ja kasutamise tingimused või eritingimused, kui need on olulised;
5) kasutamise aeg ja viimane tähtpäev (kuu ja aasta);
6) hoiatused ja ohutuse laused («Teie lapse tervise kaitseks. HOIATUSED:») või viide nende asukohale müügipakendi sees oleval teabelehel, kasutamisjuhises ja/või tootel.

(3) Lutipudeli, pudeliluti ja rõngasluti ohutuse laused esitatakse järgmises sõnastuses: «Teie lapse tervise kaitseks. HOIATUSED: «Luti kasutamisel võib laps võõrduda rinnast», «Enne kasutamist korralikult pesta», «Täitke kasutamisjuhise nõudeid ja soovitusi», «Ärge kastke lutti magusainesse», «Vahetage lutti pärast ühe- (või kahe-) kuulist kasutamist», «Enne esmakordset kasutamist asetage lutt viieks minutiks keeva vette»». On lubatud kasutada ka teistsuguseid sõnastusi.

(4) Temperatuuri mõõtmiseks ja teisteks spetsiaalseteks protseduurideks mõeldud lastehooldusvahenditel peab esitama esimesena hoiatuse: «Ärge jätke järelevalveta ja eemaldage lapse suust kiiresti! Ärge kasutage lapse rahustajana!».

(5) Ühekordselt kasutatava rõngasluti või pudeliluti pakendil peab olema hoiatus: «Ühekordseks kasutamiseks».

(6) Ei tohi levitada inimese tervist ja elukeskkonda kahjustada võivaid ideid, arvamusi ja veendumusi ja muud teavet sõnas, trükis või muul viisil lasteluti müügipakendil, kasutamisjuhisel või vahetult tootel. Ei tohi esitada ühtegi otsest või kaudset viidet,
1) mis soosib lutipudelist toitmist (näiteks: «Lapsele hea, emale lihtne»);
2) mis reklaamib toodet tõestamata väidetega «Mittetoksiline», «Antiallergiline» või muud sellised väited.

(7) Märgistus trükitakse, pressitakse sisse või kantakse lasteluti müügipakendile või otse tootele muul selle püsivust tagaval tehnilisel viisil hästi loetavalt ja üheselt mõistetavalt.

(8) Võõrkeelse märgistusega lasteluti müügipakendile antud teabele tuleb lisada originaaltekstist lähtuv ja käesolevatele nõuetele vastav eestikeelne teave.

§ 4. Nõuded kasutamisjuhisele

Lasteluti kasutamisjuhis peab sisaldama teavet:
1) millises vanuses (väljendatuna kuudes) lapsele lastelutt on kavandatud;
2) pesemise, puhastamise ja desinfitseerimise nõuded;
3) kasutamiskõlbmatuks muutumise või kulumise nähtavad tunnused;
4) lisaks paragrahvis 3 sätestatule asjakohased hoiatused: «Eemaldada kõik sildid enne lapse kätte andmist», «Pärast kasutamise lõpptähtaega mitte kasutada», «Kontrollige pudeli tihendusketast ja hoidke see lapsele kättesaamatus kohas», «Testige lasteluti vastupidavust venitades lutti otsast», või muu vajalik tekst;
5) asjakohased hoiatused ja soovitused lapsevanemale: «Lusikaga toitmine ja tassist jootmine on lapse tervisele ohutum kui lutipudelist jootmine», «Lutipudelist toitmine võib muuta lapse suu kuju, rikkuda hambaid ja põhjustada keskkõrvapõletikku», «Lutipudelist toitmine võib ohustada lapse tervist»;
6) kasutamisjuhises esitatud teabe koostamise kuupäev.

 

2. peatükk

NÕUDED LASTELUTI FÜÜSIKALISTELE JA MEHAANILISTELE OMADUSTELE

 

§ 5. Nõuded lasteluti konstruktsioonile

(1) Lasteluti konstruktsioonis ei ole lubatud kasutada hõlpsasti eralduvaid ja lapsele kättesaadavaid väikeseid osi, teravaid servi, metallteravikke, karedaid pindasid, ripatseid, kette, kinnitusklambreid ning ühtegi sellist osa,
1) mis võib last vigastada;
2) mis võib sattuda lapse hingamisteedesse;
3) mida laps saab alla neelata;
4) mis mahub kokkusurutud kujul lapse suhu või katsetamisel 31,7 millimeetrise läbimõõduga väikeste osade silindrisse;
5) mis vastupidavuse ja ohutuse katsetel eralduvad või murduvad osadeks, mida laps saab kasutamisel ala neelata.

(2) Lastelutil ei tohi olla pilusid ega avausi, kuhu lapse sõrm võib kinni jääda. Pilu laius või avause diameeter mis tahes asendis ei tohi olla vahemikus 5,5-12 millimeetrit (mm).

(3) Lasteluti pinnad, mis puutuvad kokku lapse suu ja suu limaskestaga, peavad olema värvikindlad, sissepressitud kaunistusteta ning kleeppiltideta.

(4) Joogikruusid, närimisrõngad ja muud lapsel käeshoidmiseks mõeldud lapsehooldusvahendid ei tohi olla raskemad kui 100 grammi.

(5) Joogikruusid, närimisrõngad, kõristid, pigistatavad ja laulvad lelud ning imikute tegevuskeskused ei tohi tekitada tugevat müra ja nende tekitatud üksiku mürasündmuse helirõhutase LpAls, mõõdetuna sageduskarakteristikul A, ei tohi ületada 85 dBA. Helirõhu piiktase LpCpeak, mõõdetuna sageduskarakteristikul C, ei tohi ületada 110 dBC.

§ 6. Nõuded lasteluti kinnitustele, ühendustele ja nööridele

(1) Iga kinnitus lasteluti ja nende osade ühendamiseks või lapse riiete või muu eseme külge kinnitamiseks peab olema ohutu ja küllalt lühike, et see ei keerduks ümber lapse kaela.

(2) Ühendusketi, -nööri või kinnituspaela pikkus, ka pärast  kahe paela kokkusidumist ja väljavenitamist ei tohi ületada 220 mm, kui seda on venitatud jõuga (25±2) N.

(3) Nööri, keti või paela silmuse perimeeter ei tohi ületada 380 mm, kui seda on venitatud jõuga (25±2) N.

(4) Nööri või rullikeeratud paela jämedus (väikseim mõõt) peab olema vähemalt 1,5 mm.

(5) Paela laius peab olema vähemalt 6 mm.

(6) Ise sissetõmbuva nööri mehhanismi maksimaalne tagasilöögijõud võib olla 10 N.

(7) Jäiga kinnituse maksimaalne pikkus võib olla 9 mm ja laius mitte laiem kui pael.

§ 7. Nõuded täitematerjalile

(1) Lastehooldusvahendis kasutatav pehme täitematerjal ei tohi sisaldada mingisuguseid teravaid või kõvu koostisosi (metallkuulid, naelad, nõelad, killud jms).

(2) Vedelikuga täidetud lastelutid (sh silikoonlutid, närimisrõngad) ei tohi kasutamisel ega asjakohaste katsete tegemise ajal lekkida, praguneda ega lõhkeda.

(3) Vedelikutäidisega lasteluti märgistuses peab märkima, mitme kuu vanusele lapsele on toode ette nähtud.

§ 8. Nõuded rõngaslutile

(1) Rõngaslutt peab sobima lapsele pikaajaliseks suus hoidmiseks, peab olema lapse eale vastav, varustatud vajalike hoiatustega ohutu kasutamise ja hooldamise kohta. Rõngaslutt peab olema vastupidav korduvale pesemisele, keetmisele ning desinfitseerimisele.

(2) Rõngasluti osad: imemiseks ettenähtud lutt, allaneelamist takistav õhuavadega kaitseplaat (shield) ja käsitsemiseks kujundatud rõngas või nupp (knob) peavad olema sileda pinnaga, teravate servadeta, väljaulatuvate teravikkudeta ja kleeppiltideta.

(3) Luti kaitseplaat peab olema küllalt suur ja kõva ning vähemalt kahe õhuavaga, millest iga ava pindala on vähemalt 20 ruutmillimeetrit (mm2). Luti kaitseplaadi õhuavade servad peavad asuma:
1) teineteisest vähemalt 12 mm kaugusel ja
2) kaitseplaadi äärest vähemalt 5 mm kaugusel.

(4) Lutt peab olema kinnitatud kaitseplaadi külge niisugusel viisil, et ta ei läheks kasutamisel lahti ja et laps ei saaks tõmmata lutti läbi kaitseplaadi avause.

(5) Luti pikkus ehk luti imemissügavus ei tohi ületada 35 mm.

(6) Rõngasluti rõngas peab olema painduv või hingedega kokkumurtav ning rõnga läbimõõt lutti läbival suunal ei tohi ületada 35 mm.

 

3. peatükk

NÕUDED LASTELUTI KEEMILISELE KOOSTISELE

 

§ 9. Üldmigratsioon ja erimigratsioon

(1) Plastosadest migreerunud aine(te) suurim lubatud summaarne kogus ehk üldmigratsiooni piirmäär on:
1) 1 milligramm migreerunud aineid 1 ruutdetsimeetri pinna kohta (1 mg/dm2);
2) 6 milligrammi migreerunud aineid kilogrammi kohta (6 mg/kg).

(2) Erimigratsiooni piirnorm ehk teatava aine või teatava funktsionaalse rühmaga ainete suurim lubatud kogus, mis võib migreeruda lapse sülge, süljesimulanti või toitu, on kümme korda väiksem kui on lubatud kasutada käesoleva määruse paragrahvi 2 lõikes 6 sätestatud nõuete kohaselt.

§ 10. Pehmest polüvinüülkloriidmaterjalist lastelutis ftalaatide sisaldus

(1) Pehmest polüvinüülkloriidmaterjalist (edaspidi PVC-materjalist) või PVC-materjali ja elastomeeri sisaldava lasteluti või selle osade valmistamisel, mis on kavandatud lastele suhu panemiseks, on lubatud kasutada üksnes selliseid aineid ja koostisosi, mis ei sisalda üle 0,1 massiprotsendi ftalaate:
1) diisononüülftalaat   (DINP) CAS Nr 28553-12-0 EINECS Nr 249-079-5;
2) di(2-etüülheksüül)ftalaat   (DEHP) CAS Nr 117-81-7 EINECS Nr 204-211-0;
3) dioktüülftalaat   (DNOP) CAS Nr 117-84-0 EINECS Nr 204-214-7;
4) diisodetsüülftalaat   (DIDP) CAS Nr 26761-40-0 EINECS Nr 247-977-1;
5) bensüülbutüülftalaat   (BBP) CAS Nr 85-68-7 EINECS Nr 201-622-7;
6) dibutüülftalaat   (DBP) CAS Nr 84-74-2 EINECS Nr 201-557-4,
kus CAS Nr on CAS registrinumber (CAS - Chemical Abstracts Service) ja EINECS Nr on EINECSi registrinumber (European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances).

(2) Lelud ning nende osad, mis ei ole kavandatud lastele suhu panemiseks, mis on tehtud pehmest PVC-materjalist, mis sisaldab käesoleva paragrahvi eelmises lõikes nimetatud ftalaate, peavad olema varustatud hoiatusega:
1) müügipakendil pikas sõnastuses «Mitte suhu panna pikaks ajaks, kuna võivad eralduda tervisele ohtlikud ftalaadid!»,
2) lelul lühikeses sõnastuses «Mitte suhu panna!».

§ 11. N-nitrosoamiinide ja N-nitrosoühendeid moodustavate ainete migratsioon

(1) Kummist ja elastomeerist valmistatud lastelutist ei tohi migratsioonikatsel ettenähtud tingimustel migreeruda süljesimulanti mis tahes avastatavas koguses N-nitrosoamiine ja N-nitrosoühendeid moodustavaid aineid, mille avastamispiiriks on:
1) 0,01 milligrammi N-nitrosoamiine kilogrammi (mg/kg) lasteluti kohta;
2) 0,1 milligrammi N-nitrosoühendeid ja N-nitrosoühendeid moodustavaid aineid kilogrammi (mg/kg) lasteluti kohta.

§ 12. Vinüülkloriidi monomeeri sisaldus ja migratsioon

(1) Lastelutis, mis on valmistatud pehmest PVC-materjalist või vinüülkloriidi polümeeridest ja kopolümeeridest ning mida on kasutatud kasutamisjuhendi kohaselt, võib vinüülkloriidi monomeeri (edaspidi vinüülkloriid) maksimaalne sisaldus olla 1 milligramm valmistoote kilogrammi (mg/kg) kohta.

(2) PVC-materjalist lastelutist ei tohi migreeruda toitu, toidu- või süljesimulanti vinüülkloriidi mis tahes avastatavas koguses. Vinüülkloriidi avastamispiiriks loetakse 0,01 mg/kg.

§ 13. Keemiliste koostisainete sisaldus ja migratsioon

(1) Silikoonkautðukist lasteluti või selle luti osa asjakohasel katsetusel ei tohi lenduvate koostisainete sisaldus ületada 0,5% massist.

(2) Elastomeerist ja termoplastist lasteluti või selle osa proovist migratsioonikatsel migreeruda lubatud keemiliste koostisainete kogused ei tohi ületada järgmisi piirmäärasid:
1) 2-merkaptobensotiasooli (MBT) või 2(3H)-bensotiasooltiooni CAS Nr 149-30-4 (IUPAC 1,3-bensotiasool-2-tiool) 8 mg/kg toote kohta, määramispiir 0,1 µg/ml proovilahuses;
2) antioksüdant (BHT) - 2,6-di-tert-butüül 4-metüülfenool CAS Nr 128-37-0 (IUPAC 2,6-di-tert-butüül-p-kresool) 30 µg/100 ml või 60 µg/dm2;
3) antioksüdant 2246 - 2,2--metüleen-bis(6-(1,1-dimetüületüül)-4-metüülfenool CAS Nr 119-47-1 (IUPAC 6,6--di-tert-butüül-2,2-.metüleen-di-p-kresool) 15 µg/100 ml või 30 µg/dm2.

§ 14. Keemiliste elementide sisaldus ja migratsiooni piirmäärad

(1) Lasteluti või selle osa migratsioonikatsel katsetatud toote (või selle osa) kilogrammi kohta migreeruda lubatud keemiliste elementide suurim lubatud kogus milligrammides ei tohi ületada järgmisi piirmäärasid:

antimon, Sb

15 mg/kg;

plii, Pb

25 mg/kg;

arseen, As 

10 mg/kg;

kroom, Cr

10 mg/kg;

baarium, Ba

100 mg/kg;

elavhõbe, Hg 

25 mg/kg;

kaadmium, Cd

20 mg/kg;

seleen, Se

100 mg/kg;

(2) Niklisisaldus nahaga kokku puutuvates lasteluti metallosades ei tohi ületada 0,5 mikrogrammi ruutsentimeetri pinna kohta nädalas (µg/cm2/nädalas).

 

4. peatükk

LASTELUTI OHUTUSE KATSETAMINE

 

§ 15. Proovi ettevalmistamine ja ohutuse katsetamine

(1) Lasteluti või selle osade nõuetele vastavuse tõendamiseks tehakse katsed käesoleva määruse paragrahvi 2 lõigete 6, 8 ja 9 sätete kohaselt.

(2) Eri värvi ja erinevast materjalist lasteluti osi katsetatakse eraldi.

(3) Lasteluti proove peab füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste katsetamiseks, keemilis(t)e koostisaine(te) ja migreeruvate aine(te) määramiseks hoidma kümme minutit keevas vees ja konditsioneerima 40 tundi standardsel rõhul, temperatuuril (23±2) ?C ning suhtelisel niiskusel (50± 5)%.

§ 16. N-nitrosoamiinide ja N-nitrosoühendeid moodustavate ainete migratsiooni määramine

(1) N-nitrosoamiinide ja N-nitrosoühendeid moodustavate ainete maksimaalne sisaldus määratakse migratsioonikatsel, kasutades värskelt valmistatud süljesimulanti.

(2) Süljesimulandi valmistamiseks lahustatakse 1 liitris destilleeritud või samaväärse kvaliteediga vees 4,2 grammi naatriumvesinikkarbonaati (NaHCO3), 0,5 grammi naatriumkloriidi (NaCl), 0,2 grammi kaaliumkarbonaati (K2CO3) ja 30 milligrammi naatriumnitritit (NaNO2). Süljesimulandi pH peab olema 9.

(3) Migratsioonikatse tehakse lasteluti proovi ja süljesimulandiga. Asjakohane proov, mis on võetud piisavast arvust lasteluttidest, pannakse 24 tunniks süljesimulanti, mille temperatuur on 40(±2) °C. Lapse suulimaskestaga kokkupuuteks ettenähtud pind peab olema süljesimulandiga täielikult kaetud.

(4) N-nitrosoamiinide migratsioon määratakse käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt saadud süljesimulandi teatavast kogusest. N-nitrosoamiinid ekstraheeritakse (uhutakse) nitrosoamiinidest vaba diklorometaaniga (DCM) ja määratakse gaasikromatograafiliselt.

(5) N-nitrosoühendeid moodustavate ainete migratsioon määratakse käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt saadud süljesimulandi teisest teatavast kogusest. Lahus hapustatakse soolhappega ja N-nitrosoühendid (või N-nitroositavad ained) muudetakse N-nitrosoamiinideks. Seejärel ekstraheeritakse süljesimulandi lahusest N-nitrosoamiinid DCM-iga ja määratakse gaasikromatograafiliselt.

§ 17. Rakendamine

(1) Määrus jõustub 1. aprillil 2000. a.

(2) Pärast nimetatud tähtpäeva peatada lasteluttide turustamine, importimine või muul viisil tasu eest või tasuta  üleandmine, mis kahjustab või võib kahjustada inimese tervist ja ei vasta käesoleva määruse paragrahvide 2, 5, 6, 8-14 või paragrahvi 3 lõike 5 nõuetele.

(3) Kuni 1. juunini 2000. a on lubatud jätkata lasteluttide müüki, mis ei vasta käesoleva määruse paragrahvi 3 lõigete 1, 2 ja 6 ning paragrahvi 4 märgistamise ja teabe andmise nõuetele.

 


*Arvestades Euroopa Ühenduse Komisjoni otsuse 1999/815/EÜ (EÜT L 315, 9.12.1999, 46-49), Euroopa Ühenduse Komisjoni soovituse 98/485/EÜ (EÜT L 217, 05.08.1998 lk 35-37), Euroopa Ühenduse Komisjoni direktiivi 93/11/EMÜ (EÜT L 093, 17.04.1993 lk 37-38), Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivide 89/109/EMÜ (EÜT L 40, 11.2.1989, lk 38) ja 90/128/EMÜ (EÜT L 075, 21.03.1990, lk 19) nõudeid.

Eiki NESTOR
Minister

Hannes DANILOV
Kantsler

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json