Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Õiguskantsleri seaduse muutmise ja sellega seotud seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 11.02.2003

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 26. veebruari 2003. a otsusega nr 381

§ 1. Õiguskantsleri seaduses (RT I 1999, 29, 406; 2000, 92, 597; 2001, 43, 240; 58, 353; 2002, 30, 176; 57, 357) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Õiguskantsler lahendab eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle tekkinud vaidluse põhiseaduse ning teiste seaduste alusel.»;

2) seaduse 4. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«4. peatükk
JÄRELEVALVE PÕHIÕIGUSTE JA -VABADUSTE JÄRGIMISE ÜLE

1. jagu
Üldsätted

§ 19. Õigus pöörduda õiguskantsleri poole

(1) Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks õiguskantsleri poole taotlusega kontrollida, kas riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või organ, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik (edaspidi järelevalvealune asutus) järgib põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava.

(2) Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole lepitusmenetluse läbiviimiseks, kui ta leiab, et füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik on teda diskrimineerinud:
1) soo,
2) rassi,
3) rahvuse (etnilise kuuluvuse),
4) nahavärvuse,
5) keele,
6) päritolu,
7) usutunnistuse või usulise veendumuse,
8) poliitilise või muu veendumuse,
9) varalise või sotsiaalse seisundi,
10) vanuse,
11) puude,
12) seksuaalse suundumuse või
13) muu seaduses nimetatud diskrimineerimistunnuse tõttu.

(3) Avaldusealuses asjas ei tohi olla jõustunud kohtuotsust ega samaaegselt toimuda kohtumenetlust või kohtueelset kohustuslikku kaebemenetlust.

§ 20. Õiguskantsleri menetluse vormivabadus ja eesmärgipärasus

(1) Kui seadus ei sätesta menetlustoimingu vormi ja muid üksikasju, määrab toimingu vormi ja üksikasjad õiguskantsler, lähtudes eesmärgipärasuse, tõhususe, lihtsuse ja kiiruse põhimõttest ning vältides isikule üleliigsete kulutuste ja ebameeldivuste tekitamist.

(2) Õiguskantsler võib volitada käesolevas peatükis õiguskantslerile ettenähtud toiminguid sooritama õiguskantsleri asetäitja-nõuniku või nõuniku.

§ 21. Uurimispõhimõte ja erialaasjatundja

(1) Õiguskantsler selgitab välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral kogub tõendeid omal algatusel.

(2) Õiguskantsler võib küsida asja lahendamiseks erialaasjatundja arvamust.

§ 22. Taandamine

Õiguskantsleri asetäitja-nõunik või nõunik taandab enda asja menetlemisest, kui ta kahtleb oma erapooletuses. Asetäitja-nõuniku või nõuniku taandamiseks esitab avaldaja või vastustaja taotluse õiguskantslerile. Taotlust peab põhjendama.

§ 23. Avalduse esitamine

(1) Avaldaja esitab avalduse isiklikult või volitatud esindaja kaudu.

(2) Lepitusmenetluses diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks võib esindajaks olla ka isik, kellel on õigustatud huvi jälgida võrdse kohtlemise nõuete täitmist.

(3) Avalduses esitatakse järgmised andmed:
1) avaldaja nimi, postiaadress ja isikukood või sünnikuupäev;
2) avaldaja õigusi väidetavalt rikkunud asutuse nimetus või isiku nimi (edaspidi vastustaja);
3) avalduses käsitletud tegevuse piisavalt selge kirjeldus.

(4) Avaldaja esindaja lisab avaldusele esindusõigust tõendava dokumendi.

(5) Kui avaldus ei vasta lõigetes 3 ja 4 esitatud nõuetele ja puudust on võimalik kõrvaldada, küsib õiguskantsler avaldajalt täiendavaid selgitusi või annab avaldajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.

(6) Avaldajal on õigus esitada avaldus suuliselt. Sel juhul vormistab avalduse kirjalikult õiguskantsler.

(7) Statistilistel eesmärkidel võib õiguskantsler küsida avaldajalt ka muid kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud andmeid. Avaldajal on õigus andmete esitamisest keelduda.

(8) Õiguskantsler võib tunnistada avalduse ja selle andmed asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui seda taotleb avaldaja või kui õiguskantsler leiab, et avaldusele juurdepääsu on vaja piirata isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.

§ 24. Avalduse edastamine

Kui õiguskantslerile esitab avalduse kinnipeetav, ajateenija või psühhiaatriahaiglas, erihooldekodus, üldhooldekodus, lastekodus või noortekodus viibiv isik, edastab asjaomane asutus selle viivitamata oma kulul adressaadile sisu kontrollimata.

§ 25. Avalduse läbi vaatamata jätmine

(1) Õiguskantsler jätab avalduse läbi vaatamata, kui avalduse lahendamine ei kuulu tema pädevusse.

(2) Õiguskantsler võib jätta avalduse läbi vaatamata, kui:
1) avaldus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ja avaldaja on jätnud puuduse tähtaja jooksul kõrvaldamata;
2) avaldus on ilmselgelt alusetu.

(3) Õiguskantsler teeb avalduse läbi vaatamata jätmise avaldajale kirjalikult teatavaks. Teates tuleb avalduse läbi vaatamata jätmist põhjendada.

§ 26. Menetluse alustamine

Kui õiguskantsler võtab avalduse menetlusse, teeb ta selle avaldajale teatavaks ja nimetab teates toimingud, mida ta avalduse menetlemiseks on teinud või peab vajalikuks teha.

§ 27. Vaba juurdepääs ja ametiabi

(1) Õiguskantsleril on asja menetlemise käigus vaba juurdepääs järelevalvealuste asutuste ning lepitusmenetluse poolte valduses olevatele dokumentidele ja muule materjalile ning kohtadele. Asutus või isik peab võimaldama õiguskantsleril tingimusteta ja viivitamata saada asutuse või isiku valduses olevaid dokumente ja muid materjale ning pääseda asjaomasesse kohta.

(2) Järelevalvealune asutus osutab õiguskantslerile menetluses ametiabi.

§ 28. Teabe nõudmine

Õiguskantsleril on õigus nõuda oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. Järelevalvealune asutus, lepitusmenetluse pooled ning muud isikud ja asutused edastavad teabe õiguskantsleri määratud tähtaja jooksul.

§ 29. Seletuse võtmine

Õiguskantsler võib nõuda, et järelevalvealune asutus ja lepitusmenetluse pooled annavad avalduse asjas kirjaliku seletuse. Asutus või isik täidab nõude õiguskantsleri määratud tähtaja jooksul.

§ 30. Ütluse võtmine

(1) Õiguskantsler võib menetluses võtta ütluse isikult, kelle kohta on andmeid, et ta teab asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning on võimeline andma nende kohta õigeid ütlusi.

(2) Kriminaalmenetluse koodeksi (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 2002, 85, 503; 82, 480; 2003, 13, 67) § 51 lõigetes 2, 3 ja 3¹ nimetatud isik võib keelduda ütluse andmisest, välja arvatud juhul, kui seda soovib isik, kelle kohta andmeid avaldatakse.

(3) Ütlust andma kutsutud isik on kohustatud ilmuma õiguskantsleri kutse peale. Kutses esitatakse isiku kohta järgmised andmed:
1) nimi;
2) ilmumise aeg ja koht;
3) selgitus, mis asjas, kellena ja mis eesmärgil isik välja kutsutakse;
4) ilmumata jäämise tagajärgede kirjeldus.

§ 31. Erialaasjatundja, tõlgi ja tunnistaja kulude hüvitamine

(1) Kui õiguskantsleri menetlusse kaasatud erialaasjatundja või tõlgi töö ei kuulu tema ametikohustuste hulka, tasustatakse erialaasjatundjat või tõlki õiguskantsleri eelarvest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 1998, 43–45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425; 2000, 51, 319; 55, 365; 2001, 21, 113; 34, 186; 53, 313; 93, 565; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 64, 390; 92, 529; 2003, 13, 64) §-dega 53 ja 55 sätestatud alustel ja korras.

(2) Kui õiguskantsleri kaasatud tunnistaja tööandja ei ole riik ega muu järelevalvealune asutus, makstakse isikule töölt või igapäevategevusest eemalviibimise eest hüvitist õiguskantsleri eelarvest tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dega 53 ja 55 sätestatud alustel ja korras.

(3) Menetluses osalev isik või asutus võib kaasata menetlusse erialaasjatundja, tõlgi või tunnistaja ka oma kulul.

§ 32. Menetletava juhtumi avalikustamine

(1) Õiguskantsleril on õigus teha menetletava avalduse sisu ja menetluse lõpptulemus teatavaks massiteabevahendis või muul viisil, avalikustamata andmeid, mis võimaldavad isikute tuvastamist.

(2) Õiguskantsler võib avalikustada ütluse andmisest põhjendamatult keeldujate nimed.

2. jagu
Järelevalve õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimise üle

§ 33. Järelevalve ulatus

Õiguskantsler kontrollib, kas järelevalvealune asutus järgib põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ja hea halduse tava.

§ 34. Menetluse alustamine

(1) Õiguskantsler alustab menetlust isiku avalduse alusel või talle laekunud teabe alusel omal algatusel.

(2) Õiguskantsler võib esitatud avalduse jätta läbi vaatamata, kui:
1) avaldus on esitatud pärast ühe aasta möödumist ajast, mil isik sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest;
2) isikul on võimalik esitada vaie või kasutada muid õiguskaitsevahendeid;
3) kui toimub vaidemenetlus või muu mittekohustuslik kohtueelne menetlus.

(3) Kui õiguskantsler alustab menetlust omal algatusel, teatab ta asjaomasele asutusele menetluse alustamise põhjuse ja eesmärgi.

§ 35. Õiguskantsleri tegevuse takistamine

(1) Õiguskantsleri tegevuse takistamine on:
1) õiguskantsleri eest tema ülesannete täitmiseks vajaliku teabe varjamine, teabe andmisest kõrvalehoidmine või teabe andmisest alusetu keeldumine;
2) seletuse või ütluse andmisest kõrvalehoidmine või seletuse või ütluse andmisest alusetu keeldumine;
3) puuduliku või ebaõige seletuse, ütluse või teabe andmine;
4) vaba juurdepääsu teostamise takistamine.

(2) Õiguskantsleril on õigus taotleda selle ametiisiku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist, kes takistab õiguskantsleri või tema nõuniku tegevust.

(3) Õiguskantsler võib tegevuse takistamisest teavitada avalikkust.

§ 35¹. Menetluse lõpp

(1) Õiguskantsleri menetlus lõpeb õiguskantsleri seisukohavõtuga, milles ta annab hinnangu selle kohta, kas järelevalvealuse asutuse tegevus on õiguspärane ja hea halduse tava nõuetega kooskõlas.

(2) Õiguskantsler võib kritiseerida, anda soovitusi ja muul viisil väljendada oma arvamust, samuti teha ettepaneku rikkumise kõrvaldamiseks.

(3) Õiguskantsleri seisukoht tehakse avaldajale ja menetluses osalenud järelevalvealusele asutusele kirjalikult teatavaks. Seisukoht on lõplik ega ole kohtus vaidlustatav.

§ 35². Õiguskantsleri ettepaneku täitmise tagamine

(1) Õiguskantsleri soovituse või ettepaneku saanud asutus teatab õiguskantslerile tema määratud tähtaja jooksul, kuidas on soovitust või ettepanekut järgitud.

(2) Õiguskantsleril on õigus esitada oma soovituse või ettepaneku täitmise kohta järelepärimisi. Järelepärimise saanud asutus vastab viivitamata.

(3) Kui õiguskantsleri soovitust või ettepanekut ei täideta või järelepärimisele ei vastata, võib õiguskantsler teha selle kohta ettekande asutuse üle järelevalvavale asutusele, Vabariigi Valitsusele või Riigikogule.

(4) Õiguskantsler võib soovitusest või ettepanekust ja selle täitmisest või mittetäitmisest teavitada avalikkust.

§ 35³. Tasuta õigusabi ja riigilõivust vabastamine

Õiguskantsler võib oma pädevusse kuuluvas asjas soovitada, et avaldajale antaks riigi kulul tasuta õigusabi või et avaldaja vabastataks riigilõivust kohtumenetluses.

§ 35⁴. Seaduserikkumisest teatamine

Kui õiguskantsler leiab, et ametiisik on rikkunud põhiseadust või seadust, teatab ta sellest kirjalikult uurimisorganile või muule pädevale organile ning vajaduse korral edastab neile asjakohased andmed ja dokumendid.

3. jagu
Lepitusmenetlus diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks

§ 35⁵. Diskrimineerimisvaidluse lahendamise pädevus

(1) Õiguskantsler kontrollib füüsilise või eraõigusliku juriidilise isiku tegevust ning viib läbi lepitusmenetluse isiku avalduse alusel, kes leiab, et teda on diskrimineeritud § 19 lõikes 2 nimetatud tunnuse tõttu.

(2) Õiguskantsleri pädevusse ei kuulu avaldus, mis käsitleb füüsilise või eraõigusliku juriidilise isiku tegevust:
1) registreeritud põhikirjaga usuühendustes usu tunnistamisel ja viljelemisel või vaimulikuna töötamisel;
2) perekonna- või eraelu suhetes;
3) pärimisõiguse teostamisel.

§ 35⁶. Õiguskantsleri poole pöördumise tähtaeg

Õiguskantsler võib jätta esitatud avalduse läbi vaatamata, kui see on esitatud pärast nelja kuu möödumist ajast, mil isik sai väidetavast diskrimineerimisest teada või oleks pidanud teada saama.

§ 35⁷. Lepitusmenetluse alustamine

(1) Pärast avalduse menetlusse võtmist edastab õiguskantsler avalduse ärakirja vastustajale, kelle tegevus on avalduses vaidlustatud, ning määrab tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kirjalikus vastuses võib vastustaja teha ettepaneku vaidlus lahendada.

(2) Õiguskantsler edastab lõikes 1 nimetatud kirjaliku vastuse ärakirja avaldajale. Avaldaja teatab määratud tähtaja jooksul õiguskantslerile, kas ta nõustub vastustaja lahendusettepanekuga.

(3) Kui avaldaja nõustub lõikes 2 nimetatud lahendusettepanekuga ja lahendus loob õiglase tasakaalu poolte õiguste vahel, loeb õiguskantsler avalduse lahendatuks ja lõpetab menetluse.

§ 35⁸. Menetluse läbiviimine

(1) Lepitusmenetluse käigus peetav istung on kinnine. Lepitusmenetluse dokumente ega teavet ei avalikustata.

(2) Lepitusmenetluse andmeid võib avalikustada §-s 32 ettenähtud viisil.

(3) Seletuste ja suuliste ütluste võtmine ning vaba juurdepääsu kasutamine protokollitakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375) §-s 18 ettenähtud korras.

§ 35⁹. Avalduse läbivaatamine istungil

(1) Isiku avalduse võib vaadata läbi istungil avaldaja ja vastustaja või nende esindajate juuresolekul. Õiguskantsler võib kohustada pooli isiklikult ilmuma.

(2) Õiguskantsler määrab istungi toimumise aja ja koha ning teeb need teatavaks avaldajale ja vastustajale.

(3) Istungit juhatab õiguskantsler, kes:
1) selgitab avalduse sisu ja asjakohaseid õigusnorme;
2) annab avaldajale võimaluse esitada oma seisukoht ja selle põhjendused;
3) annab vastustajale võimaluse esitada oma seisukoht, kas ta tunnistab avaldaja väiteid või vaidleb neile vastu.

(4) Istungil tutvutakse dokumentidega ja muude tõenditega ning hinnatakse neid. Õiguskantsleri nõusolekul võib istungile kutsuda ja seal ära kuulata tunnistajaid ja erialaasjatundjaid.

(5) Istung protokollitakse haldusmenetluse seaduse §-s 18 ettenähtud viisil.

§ 35¹⁰. Lepitusmenetluse lõppemine

Lepitusmenetlus lõppeb, kui:
1) see katkestatakse,
2) kokkuleppele ei jõuta või
3) õiguskantsler kinnitab kokkuleppe.

§ 35¹¹. Lepitusmenetluse katkestamine

(1) Lepitusmenetlus katkestatakse, kui:
1) avaldaja edastab õiguskantslerile kirjaliku teate selle kohta, et ta loobub esitatud avaldusest,
2) vastustaja ei esita §-s 35⁷ nimetatud kirjalikku vastust õiguskantsleri määratud tähtaja jooksul või teatab vastuses, et ta keeldub lepitusmenetluses osalemast või
3) avaldaja või vastustaja jätab õiguskantsleri määratud tähtaja jooksul menetlustoiminguid mõjuva põhjuseta sooritamata, keeldub nende sooritamisest või takistab lepitusmenetluse korraldamist muul viisil.

(2) Lepitusmenetluse katkestamisest teatab õiguskantsler avaldajale ja vastustajale kirjalikult.

§ 35¹². Vaidluse lahendamise ja kokkuleppe sõlmimise ettepanek

(1) Õiguskantsler teeb ettepaneku lahendada vaidlus ja sõlmida kokkulepe lepitusmenetluse pooltele teatavaks istungi lõpus või teatab istungil tähtaja, mille jooksul ta teeb ettepaneku avaldajale ja vastustajale teatavaks.

(2) Ettepanek väljendab õiguskantsleri põhjendatud seisukohta, mis tal on diskrimineerimise kohta kujunenud menetluse käigus kogutud tõendite ja tuvastatud asjaolude alusel. Ettepanekus võib soovitada vastustajal sooritada asjakohaseid toiminguid ning võtta meetmeid hüvitise maksmiseks ja avaldaja õiguste taastamiseks. Õiguskantsler võib teha vastustajale ettepaneku hüvitada erialaasjatundja, tõlgi või tunnistaja mõistlikud kulud, mida on teinud või peab tegema avaldaja.

(3) Õiguskantsler selgitab pooltele §-s 35¹⁴ nimetatud kokkuleppe kinnitamise tagajärgi.

(4) Avaldaja ja vastustaja võivad õiguskantsleri ettepaneku saamisest alates 10 tööpäeva jooksul esitada õiguskantsleri ettepaneku kohta oma seisukoha, mis väljendab nõustumist või mittenõustumist ettepanekus tooduga. Seisukoha esitamata jätmist käsitatakse ettepanekuga nõustumisena.

§ 35¹³. Kokkuleppe kinnitamine

(1) Kui avaldaja ja vastustaja nõustuvad õiguskantsleri ettepanekuga, kinnitab õiguskantsler kokkuleppe ja teeb selle pooltele kirjalikult teatavaks.

(2) Kui avaldaja või vastustaja ei nõustu õiguskantsleri ettepanekuga, sedastab õiguskantsler, et kokkulepet ei saavutatud, ning teeb selle pooltele kirjalikult teatavaks.

§ 35¹⁴. Kokkuleppe täitmine

(1) Õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe on lepitusmenetluse pooltele täitmiseks kohustuslik. Kokkulepe täidetakse kokkuleppe ärakirja saamise päevale järgnevast päevast alates 30 päeva jooksul, kui kokkuleppes ei ole määratud teist tähtaega.

(2) Kui kokkulepet ei ole lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul täidetud, võib avaldaja või vastustaja esitada õiguskantsleri kinnitatud kokkuleppe kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikuga sätestatud korras.

§ 35¹⁵. Kohtusse pöördumine

(1) Kui lepitusmenetlus on katkestatud või kui õiguskantsler on sedastanud, et kokkuleppele ei ole jõutud, on avaldajal õigus teate saamisest alates 30 päeva jooksul pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse või seadusega ettenähtud kohtueelse menetluse organisse.

(2) Õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe on lõplik ega ole kohtus vaidlustatav, välja arvatud juhul, kui õiguskantsler on oluliselt rikkunud lepitusmenetluse normi, mis mõjutas või võis mõjutada kokkuleppe sisu.

(3) Kaebuse halduskohtusse õiguskantsleri poolt lepitusmenetlusnormi olulise rikkumise tuvastamiseks võib esitada 30 päeva jooksul kokkuleppe kinnitamise teatavakstegemisest alates.

(4) Kui kohus tuvastab õiguskantsleri poolt lepitusmenetluse normi olulise rikkumise, mis mõjutas või võis mõjutada kokkuleppe sisu, loetakse õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe tühiseks ning isikul on õigus kohtuotsuse jõustumisest alates 30 päeva jooksul pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.

4. jagu
Õiguskantsleri tegevus võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisel

§ 35¹⁶. Võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte edendamine

Võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamiseks täidab õiguskantsler järgmisi ülesandeid:
1) analüüsib, kuidas mõjutab õigusaktide kohaldamine ühiskonna liikmete seisundit;
2) teavitab Riigikogu, Vabariigi Valitsust, valitsusasutusi, kohaliku omavalitsuse asutusi ja organeid ning teisi asjast huvitatud isikuid ja avalikkust võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisest;
3) teeb Riigikogule, Vabariigi Valitsusele, valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse asutustele ja organitele ning tööandjatele ettepanekuid õigusaktide muutmiseks;
4) võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise huvides arendab koostööd, mida üksikisikud ning juriidilised isikud ja asutused teevad siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;
5) koostöös teiste isikutega edendab võrdse kohtlemise ja võrdõiguslikkuse põhimõtet.»;

3) seaduse 5. peatüki pealkiri «Õiguskantsleri ametkond» asendatakse pealkirjaga «Õiguskantsleri Kantselei»;

4) paragrahv 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 36. Õiguskantsleri Kantselei

(1) Õiguskantsleri Kantselei on õiguskantslerit kui põhiseaduslikku institutsiooni teenindav asutus.

(2) Õiguskantsler kantselei juhina kinnitab kantselei ning selle struktuuriüksuste põhimäärused, struktuuri ja koosseisu.

(3) Õiguskantsler otsustab kantselei teenistujatele allkirjaõiguse andmise ja selle ulatuse.

(4) Õiguskantsleri Kantselei registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.

(5) Õiguskantsleri ja käesoleva seaduse § 38 lõigetes 5 ja 6 nimetatud nõunike vastuvõtuajad teatatakse üleriigilise levikuga ajalehtedes.»;

5) paragrahv 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 42. Õiguskantsleri Kantselei eelarve

(1) Õiguskantsleri Kantselei eelarve kinnitab õiguskantsler, lähtudes riigieelarvest.

(2) Õiguskantsleri Kantselei eelarves nähakse ette vahendid konsultatsioonide, tõlkimise ja ekspertiisi eest tasumiseks kuni 20 protsendi ulatuses aasta palgafondist. Konsultandi, tõlgi ja erialaasjatundja tasu maksmise korra kehtestab õiguskantsler.»

§ 2. Täitemenetluse seadustiku (RT I 1993, 49, 693; 2002, 83, 489; 110, 654; 2003, 13, 64) § 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 25 järgmises sõnastuses:

« 25) õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe lepitusmenetluses.»

§ 3. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (RT I 1996, 3, 57; 2000, 25, 144) § 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Töövaidluskomisjon keeldub avalduse vastuvõtmisest või lõpetab asja menetluse, kui:
1) nõue on juba lahendatud töövaidluskomisjonis või kohtus,
2) nõue on esitatud lahendamiseks kohtule,
3) vaidlevad pooled on sõlminud õiguskantsleri kinnitatud kokkuleppe vaidluse lahendamiseks või
4) nõude lahendamine ei kuulu töövaidluskomisjoni pädevusse.»

§ 4. Menetluses olevate asjade lahendamine

Seaduse jõustumisel lahendatakse õiguskantsleri menetluses olevad avaldused riigiasutuste tegevuse peale varem kehtinud korras.

§ 5. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu aseesimees Tunne KELAM