Teksti suurus:

Lennundusseaduse ja päästeseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:15.03.2003
Avaldamismärge:RT I 2003, 23, 143

Lennundusseaduse ja päästeseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 12.02.2003

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 26. veebruari 2003. a otsusega nr 382

§ 1. Lennundusseaduse muutmine

Lennundusseaduses (RT I 1999, 26, 376; 2001, 87, 525; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387) tehakse järgmised muudatused:

(1) Kogu seaduse tekstis asendatakse sõna «lennuväljak» sõnaga «kopteriväljak» vastavas käändes.

(2) Paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõna «ehitamise» sõnaga «valmistamise» ning § 19 lõikes 2 sõna «ehitamisel» sõnaga «valmistamisel» ja sõna «ehitatakse» sõnaga «valmistatakse».

(3) Paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Käesoleva seaduse sätted laienevad:
1) Eesti ja välisriikide õhusõidukitele Eesti õhuruumis;
2) Eesti õhusõidukitele väljaspool Eesti õhuruumi riikidevaheliste kokkulepetega sätestatud ulatuses ja korras.»

(4) Paragrahvid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 3. Eesti õhuruum ja Tallinna lennuinfopiirkond

(1) Eesti õhuruum on Eesti maa-ala, territoriaal- ja sisevete ning piiriveekogude Eestile kuuluvate osade kohal asuv õhuruum.

(2) Tallinna lennuinfopiirkond on õhuruumiosa, milles Eesti osutab lennuliiklusteenuseid Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni poolt kinnitatud kahepoolsete kokkulepete alusel.

§ 4. Eesti õhuruumi ja Tallinna lennuinfopiirkonna kasutamine

(1) Eesti õhuruumi ja Tallinna lennuinfopiirkonna kasutamise ja lennuliikluse teenindamise korra ning lennupiirangud kehtestab Vabariigi Valitsus.

(2) Eesti õhuruumi ja Tallinna lennuinfopiirkonna kasutamist korraldab Lennuamet ning lennuliikluse teenindamise tsiviil- ja riiklikus lennunduses tagavad sertifitseeritud lennuliiklusteenistust omavad ettevõtjad.

(3) Lendamisel Tallinna lennuinfopiirkonnas tuleb juhinduda lennureeglitest. Lennureeglid kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõuetega.

(4) Tallinna lennuinfopiirkonnas võib lennata õhusõidukiga, millel on Eesti riikkondsus, Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesmaa riikkondsus või Eestiga sellekohase lepingu sõlminud välisriigi riikkondsus.

(5) Välisriigi sõjaväe õhusõiduki sisenemise Eesti õhuruumi ja väljumise õhuruumist otsustab Vabariigi Valitsus igal üksikjuhul eraldi.

(6) Lennuamet võib anda lennuloa õhusõidukile, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud nõuetele, kui lend on seotud sanitaar-, avarii-, otsingu- või päästetööde sooritamisega.

(7) Loa lennuks ülehelikiirusel Eesti õhuruumis või Tallinna lennuinfopiirkonnas võib anda Vabariigi Valitsus, kui lend ei ohusta keskkonda ja teiste õhusõidukite lende.»

(5) Paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Tsiviillennunduse riiklikku juhtimist teostavad Vabariigi Valitsus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Lennuamet käesoleva seadusega sätestatud pädevuse piires.»

(6) Seaduse 2. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2. peatükk
ÕHUSÕIDUKI VALMISTAMINE, HOOLDAMINE, LENNU- JA KESKKONNAKÕLBLIKKUS».

(7) Paragrahv 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 8. Õhusõiduki valmistamine ja hooldamine

(1) Eestis on lubatud valmistada ja hooldada õhusõidukeid ning nende osi ja varustust Lennuameti väljaantud või välisriigi vastava asutuse väljaantud ning Eestis tunnustatud, selleks tööks nõutava lennundusloa või ettevõtja sertifikaadi olemasolul ning neis dokumentides märgitud õiguste piires.

(2) Õhusõiduki valmistamiseks ja hooldamiseks sertifikaadi väljaandmise tingimused ning hooldamisel tehtavate eritööde (keevitustööd ja mittepurustavad katsed) tegemise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(3) Sertifitseerimist viib läbi ja sertifikaate annab välja Lennuamet.

(4) Järelevalve teostamiseks peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tööde tegija võimaldama Lennuameti tehnilist järelevalvet teostavale ametnikule vaba juurdepääsu töökohale, töövahenditele, õhusõiduki valmistamise, hooldamise ning selle osade ja varustuse valmistamisega seonduvale teabele ning asjakohastele dokumentidele.»

(8) Paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Õhusõiduki lennukõlblikkusnõuded ja lennukõlblikkuse tuvastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.»

(9) Paragrahvi 18:

1) lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) õhusõiduki omanik või valdaja on Eesti kodanik või isik, kellel on alaline elamisluba Eestis, või Eestis registreeritud juriidiline isik või kohalik omavalitsus või Eesti riik;»;

2) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

(10) Seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:

« § 231. Lennunduse raadioside luba

(1) Raadioside pidamiseks lennundussagedustel vahemikus 118,000 – 137,000 MHz peab isikul olema lennunduse raadioside luba, mis annab õiguse pidada raadiosidet vastavalt loale kantud tingimustele.

(2) Lennunduse raadioside lubasid annab välja Lennuamet.

(3) Lennunduse raadioside loa väljaandmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»

(11) Paragrahvis 33 asendatakse sõna «Lennuametile» sõnadega «Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile».

(12) Seaduse 6. peatüki ja § 34 pealkirjades asendatakse sõna «lennuteenistused» sõnaga «lennuliiklusteenistused».

(13) Paragrahvi 34 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

(14) Paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

« (5) Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete sertifitseerimise ja sertifikaatide väljaandmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(6) Enne lennuliikluse teenindamisel kasutatavate raadioside-, navigatsiooni- või jälgimisseadmete paigaldamis- või kasutuslubade taotlemist Sideametilt tuleb vajalike raadiosageduste kasutamine kooskõlastada Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni sageduste koordinaatoriga Eestis.»

(15) Paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 38. Lennuettevõtja

Lennuettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, juriidiline isik või asutus, kes omab kehtivat lennutegevusluba.»

(16) Paragrahvid 47 ja 48 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 47. Lennuõnnetus ja lennuintsident

(1) Lennuõnnetus on õhusõiduki kasutamisega seotud õnnetusjuhtum, mis toimub ajavahemikus isiku õhusõiduki pardale astumisest kavatsusega sooritada lend kuni kõigi pardal viibinud isikute õhusõidukist lahkumiseni ja mis põhjustab kellegi surma või raske tervisekahjustuse või mille tulemusena saab õhusõiduk tõsiseid vigastusi, on teadmata kadunud või asub ligipääsmatus kohas.

(2) Lennuintsident on õhusõiduki kasutamisega seotud, lennuohutust mõjutav, kuid mitte lennuõnnetusega lõppenud sündmus, mis toimub ajavahemikus isiku õhusõiduki pardale astumisest kavatsusega sooritada lend kuni kõigi pardal viibinud isikute õhusõidukist lahkumiseni.

§ 48. Otsingu- ja päästetööd lennuõnnetuse korral ning lennuõnnetuse ja -intsidendi uurimine

(1) Otsingu- ja päästetööd lennuõnnetuse korral toimuvad vastavalt päästeseadusele (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598; 2000, 50, 316; 2001, 50, 283; 2002, 42, 267; 61, 375; 63, 387).

(2) Tallinna lennuinfopiirkonnas toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimist korraldab sõltumatu alaline struktuuriüksus (edaspidi uurimisüksus) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. Lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise korra ning lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(3) Uurimisüksusel on õigus kaasata uurimisse eksperte ja teha ettepanekuid majandus- ja kommunikatsiooniministrile uurimiskomisjonide moodustamiseks.

(4) Lennuõnnetuse või -intsidendi uurimise peamine eesmärk on kindlaks teha lennuõnnetuse või -intsidendi põhjused, et vältida selliseid õnnetusi ja intsidente tulevikus.

(5) Uurimisega seotud asutused on oma pädevuse piires kohustatud osutama uurimiskomisjonile või eksperdile vajalikku kaasabi.

(6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peab vastavalt 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni nõuetele informeerima lennuõnnetusega seotud riikide lennundusasutusi ja Rahvusvahelist Tsiviillennunduse Organisatsiooni.»

(17) Paragrahvi 55 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Lennuliikluse juhtimise teenuse osutajal on õigus keelduda õhusõiduki teenindamisest, mille käitaja ei ole tasunud varasema lennuliikluse juhtimise teenuse eest, kui sellega ei seata ohtu inimeste elu ja tervist ega tekitata kahju keskkonnale.»

(18) Paragrahvi 56 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Piloodita, mootorita või muude ebaharilike omadustega õhusõidukite käitamiseks, samuti kuni 500 kg stardimassiga või tüübisertifikaati mitteomavate õhusõidukite käitamiseks võib majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestada eeskirjad, mis erinevad käesoleva seaduse 2.–7. peatüki sätetest, tingimusel, et oleks tagatud lennuohutus.»

(19) Paragrahvi 57 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Asutused ja ettevõtjad, kes töötlevad või koostavad või kelle juures tekib aeronavigatsioonialast teavet, peavad selle õigeaegselt edastama lennuliiklusteenistusele.»

(20) Paragrahv 58 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 58. Kindlustuse üldsätted

(1) Õhusõiduki käitamiseks ärilisel või mitteärilisel eesmärgil sõlmib käitaja juhul, kui seda ei ole teinud omanik, kindlustusvõtjana vastutuskindlustuslepingu:
1) kolmanda isiku kasuks, et hüvitada õigustatud isikule õhusõiduki tekitatud kahju;
2) reisija kasuks, et hüvitada õigustatud isikule õhuveo käigus reisijale tervisekahjustuse või surma läbi tekitatud kahju;
3) pagasi ja lasti veoks, et hüvitada õigustatud isikule õhuveo käigus pagasi ja lasti kaotsimineku, hävimise või kahjustumise läbi tekitatud kahju.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustusliku vastuskindlustuse lepingus on kindlustatu õhusõiduki valdaja.

(3) Kindlustusjuhtumiks käesoleva seaduse tähenduses on:
1) kolmandale isikule õhusõiduki tekitatud kahju,
2) reisijale õhuveo käigus tekitatud tervisekahjustus või surm või
3) pagasi või lasti kahjustumine, hävimine või kaotsiminek õhuveo käigus.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkte 2 ja 3 ning lõike 3 punkte 2 ja 3 kohaldatakse ka muu pardal viibiva isiku ja temaga kaasasolevate esemete suhtes.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 ja lõike 3 punkti 3 ei kohaldata postiveo suhtes.»

(21) Seadust täiendatakse §-dega 581–583 järgmises sõnastuses:

« § 581. Kolmandate isikute kindlustus

Kindlustussumma ümberarvestatuna Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutesse SDR peab käesoleva seaduse § 58 lõike 3 punktis 1 nimetatud ühe kindlustusjuhtumi korral kõigi hüvitisele õigust omavate isikute peale kokku olema:
1) kui õhusõiduki suurim lubatud stardimass on kuni 750 kg – vähemalt 500 000 SDR;
2) kui õhusõiduki suurim lubatud stardimass on 751 – 1999 kg – vähemalt 1 500 000 SDR;
3) kui õhusõiduki suurim lubatud stardimass on 2000 – 5999 kg – vähemalt 4 500 000 SDR;
4) kui õhusõiduki suurim lubatud stardimass on 6000 – 24 999 kg – vähemalt 12 000 000 SDR;
5) kui õhusõiduki suurim lubatud stardimass on 25 000 – 100 000 kg – vähemalt 50 000 000 SDR;
6) kui õhusõiduki suurim lubatud stardimass on üle 100 000 kg – vähemalt 90 000 000 SDR.

§ 582. Reisija kindlustus

(1) Kindlustussumma ümberarvestatuna Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutesse SDR peab käesoleva seaduse § 58 lõike 3 punktis 2 nimetatud ühe kindlustusjuhtumi korral ühe reisija kohta olema vähemalt 250 000 SDR.

(2) Käesoleva seaduse § 58 lõike 1 punktis 2 nimetatud kindlustusleping peab sätestama ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kindlustussumma piires viivituseta ettemakse tegemise õigustatud isikule tema koheste majanduslike vajaduste rahuldamiseks proportsionaalselt selle isiku poolt talutud kannatustega. Reisija surma korral peab nimetatud ettemakse olema ümberarvestatuna Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutesse SDR ühe kindlustusjuhtumi korral vähemalt 16 000 SDR ühe reisija kohta.

§ 583. Pagasi ja lasti kindlustus

(1) Kindlustussumma ümberarvestatuna Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutesse SDR peab käesoleva seaduse § 58 lõike 3 punktis 3 nimetatud pagasi kahjustumisel, hävimisel või kaotsiminekul olema ühe kindlustusjuhtumi korral vähemalt 1000 SDR ühe reisija kohta.

(2) Kindlustussumma ümberarvestatuna Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutesse SDR peab käesoleva seaduse § 58 lõike 3 punktis 3 nimetatud lasti kahjustumisel, hävimisel või kaotsiminekul olema ühe kindlustusjuhtumi korral vähemalt 17 SDR lasti iga kilogrammi kohta.»

(22) Seaduse 91. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«91. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE

§ 601. Riiklik järelevalve lennuohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle

Lennuohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet Lennuamet ja teised seaduses nimetatud riikliku järelevalve asutused.

§ 602. Lennuameti pädevus ja õigused riikliku järelevalve teostamisel

(1) Lennuameti lennuohutuse järelevalve ametniku pädevuses on riiklik järelevalve:
1) lennuettevõtjate, teiste lennundusega tegelevate äriühingute ja mittetulundusühingute lennutegevuse üle;
2) ehitiste ning lennuväljade ja kopteriväljakute vastavuse üle lennuohutusnõuetele;
3) lennuliiklusteenistuste üle lennuliikluse ohutu ja nõuetekohase korraldamise osas;
4) õhusõidukite lennu- ja keskkonnakõlblikkuse üle;
5) õhusõidukite valmistamise ja hooldamisega tegelevate ettevõtjate üle;
6) lennundusjulgestusnõuete täitmise üle lennundusettevõtetes;
7) lennundusspetsialistide lennunduslubade vastavuse üle spetsialisti pädevusele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametnikul on õigus:
1) kontrollida käesoleva seaduse täitmist, sealhulgas ehitatavas ehitises või selle osas takistamatult ja ette teatamata;
2) kontrollida käesoleva seaduse täitmist kasutatavas ehitises takistamatult, teatades sellest ehitise omanikule ette vähemalt 24 tundi;
3) saada riikliku järelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni, tutvuda dokumentide originaalidega ja saada nende ärakirju;
4) keelata või peatada lennukõlblikkuse või keskkonnakõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki, samuti ohutusnõuetele mittevastava lennuvälja või kopteriväljaku käitamine;
5) kontrollida ehitusprojekti ja ehitise vastavust lennuohutusnõuetele;
6) nõuda põhjendatud juhtudel ehitusprojekti ja ehitise ekspertiise;
7) nõuda ehitamise või ehitise kasutamise osalist või täielikku peatamist;
8) korraldada ehitiste lennuohutusnõuete mittejärgimisest tingitud juhtumite põhjuste uurimist;
9) teha ettekirjutusi käesoleva seaduse täitmiseks lennuettevõtjale, muule õhusõiduki omanikule või valdajale, lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaadi omanikule, lennuohutust mõjutava ehitise omanikule, õhusõiduki valmistamise või hooldusega tegelevale ettevõtjale, lennuliiklusteenistusele või lennundusspetsialistile.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametnik on kohustatud:
1) esitama 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisas kehtestatud vormi kohase ametitõendi, mille on välja andnud Lennuameti peadirektor;
2) tagama talle riikliku järelevalve teostamisel teatavaks saanud äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist;
3) ehitistele kehtestatud lennuohutusnõuete järgimise riikliku järelevalve korral peab Lennuamet informeerima kohalikku omavalitsust selle tulemustest.

§ 603. Lennuameti ettekirjutus

Lennuameti järelevalve korras tehtud ettekirjutus peab olema kirjalik ning selles peavad sisalduma järgmised andmed:
1) isiku või asutuse nimi, kellele ettekirjutus on suunatud;
2) andmed ettekirjutuse objektiks oleva toimingu kohta;
3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
4) ettekirjutuse tegemise põhjendus;
5) ettekirjutuse tegemise kuupäev, ettekirjutuse teinud isiku nimi, ametikoht, ametinimetus ja allkiri.»

(23) Seadust täiendatakse §-ga 611 järgmises sõnastuses:

« § 611. Üleminekuperiood kindlustushüvitiste alammäärade rakendamisel

(1) Kuni 2005. aasta 12. detsembrini rakendatakse käesoleva seaduse §-des 581–583 sätestatud määrasid vähendatuna 40 protsendini.

(2) Õhusõidukite käitamisele mitteärilisel eesmärgil Eesti õhuruumi piires rakendatakse käesoleva seaduse §-des 58–583 sätestatut alates 2005. aasta 1. jaanuarist, kusjuures kuni 2008. aasta 1. jaanuarini rakendatakse §-des 581–583 sätestatud määrasid vähendatuna 20 protsendini.»

§ 2. Päästeseaduse muutmine

Päästeseaduses (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598; 2000, 50, 316; 2001, 50, 283; 2002, 42, 267; 61, 375; 63, 387) tehakse järgmised muudatused:

(1) Seadust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:

« § 161. Otsingu- ja päästepiirkond

Eesti otsingu- ja päästepiirkonna piirid määratakse kindlaks kahepoolsete kokkulepetega sätestatud korras.»

(2) Paragrahvid 18 ja 19 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 18. Lennupääste

(1) Lennupääste on riiklike meetmete süsteem, mille eesmärk on luua valmidus ja suutlikkus erinevate institutsioonide tegutsemiseks hädaolukorra puhul tsiviillennunduses, korraldada häireteenindust ning otsingu- ja päästetööde koordineerimist lennuõnnetuste korral ning päästetööde teostamist ja kannatanute abistamist.

(2) Otsingu- ja päästetööd lennuõnnetuse korral on ohuolukorda sattunud või kaduma läinud õhusõiduki ning sellel olnud inimeste otsimine ja päästmine.

(3) Valmisoleku eest hädaolukordadeks tsiviillennunduses vastutab Lennuamet, häireteenindust teostavad sertifitseeritud lennuliiklusteenistused.

(4) Otsingu- ja päästetöid ning kannatanute abistamist lennuõnnetuse korral koordineerib Eesti otsingu- ja päästepiirkonna ulatuses Piirivalveamet.

§ 19. Otsingu-, tulekustutus- ja päästetööde teostamine

(1) Otsingu- ning tulekustutus- ja päästetöid teostavad Eesti otsingu- ja päästepiirkonnas maismaal ja siseveekogudel riigi ja kohaliku omavalituse päästeasutused ning ettevõtte päästeallüksused.

(2) Otsingu- ja päästetöid, sealhulgas merereostuse avastamist ja likvideerimist, merel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel teostab piirivalve Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

(3) Lennuõnnetuse korral korraldab otsingutöid maismaal Piirivalveamet.

(4) Lennuõnnetuse korral on otsingu- ja päästetöödel kohustatud osalema ka lennuväljade valdajad ja sertifitseeritud lennuliiklusteenistused, kui Piirivalveamet või päästeasutused seda nõuavad ning lennuõnnetus toimub lennuvälja piirkonnas raadiusega viis meremiili.

(5) Piirivalve ja maavalitsuse hallatava päästeasutuse koostööd maakonna veekogul korraldab maavanem.»

§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 15. märtsil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 lõiked 20, 21 ja 23 jõustuvad 2004. aasta 1. juunil.

Riigikogu aseesimees Tunne KELAM

/otsingu_soovitused.json