Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 13.03.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2006 Avaldamismärge: Välissuhtlemisseadus Vastu võetud 28.10.1993 RT I 1993, 72, 1020 jõustumine 04.12.1993 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 26.06.1996 - RT I 1996, 49, 953 - 26.07.1996 18.09.1997 - RT I 1997, 73, 1200 - 26.10.1997 29.01.2003 - RT I 2003, 21, 122 - 13.03.2003 I. osa VÄLISSUHTLEMISE KORRALDAMINE 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus reguleerib Eesti Vabariigi välissuhtlemise korda ja riiklike välissuhtlemisorganite (edaspidi välissuhtlemisorganid) pädevust, lähtudes põhiseadusest. (2) Välissuhtlemise küsimused, mis pole reguleeritud põhiseaduse, käesoleva seaduse või rahvusvahelise õiguse normidega, lahendatakse vastavuses rahvusvahelise tavaga. § 2. Põhimõisted Käesoleva seaduse tähenduses on: 1) välissuhtlemine - selleks volitatud riigiorganite suhtlemine teiste riikide volitatud organite ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; 2) välisleping e. rahvusvaheline leping - kirjalik kokkulepe Eesti Vabariigi ja välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel, mida reguleeritakse rahvusvahelise õigusega, olenemata sellest, kas selline kokkulepe sisaldub ühes, kahes või mitmes omavahel seotud dokumendis, samuti olenemata selle konkreetsest nimetusest. § 3. Välissuhtlemise alused (1) Välissuhtlemisorganid juhinduvad välissuhtlemises: 1) käesolevast seadusest ja teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest; 2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest ning riikidevahelise suhtlemise praktikast; 3) riigi poolt võetud rahvusvahelistest kohustustest. (2) Välissuhtlemisorganid informeerivad Välisministeeriumi oma välissuhtlemisalasest tegevusest. [RT I 1997, 73, 1200 - jõust. 26.10.1997] 2. peatükk VÄLISSUHTLEMISORGANID JA NENDE PÄDEVUS § 4. Välissuhtlemisorganid (1) Välissuhtlemist teostavad: 1) Riigikogu; 2) Vabariigi President; 3) Vabariigi Valitsus; 4) Välisministeerium; 5) muu ministeerium või valitsusasutus; 6) [Kehtetu] (2) Välisministeeriumi struktuuri kuuluvad Eesti Vabariigi diplomaatilised esindused, konsulaarasutused ja eriülesannetega missioonid. [RT I 1997, 73, 1200 - jõust. 26.10.1997] § 5. Riigikogu pädevus välissuhtlemisel (1) Riigikogu: 1) võtab vastu välissuhtlemisalaseid seadusi ja otsuseid; 2) ratifitseerib ja denonsseerib välislepingud vastavalt põhiseaduse §-dele 121 ja 123; 3) esineb riikidevahelist suhtlemist puudutavate avalduste, deklaratsioonide ja pöördumistega; 4) suhtleb teiste riikide parlamentide ning parlamentidevaheliste organisatsioonidega, moodustab parlamentaarseid delegatsioone; 5) otsustab Eesti kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel; 6) kehtestab diplomaatilised auastmed ja nende andmise korra; 7) arutab vähemalt kaks korda aastas Vabariigi Valitsuse ettekande põhjal riigi välispoliitika põhisuundi ja nende teostamist. (2) Riigikogu väliskomisjon: 1) arutab regulaarselt riigi välispoliitika teostamist ja koordineerib parlamentaarset välissuhtlemist; 2) arutab läbi Vabariigi Valitsuse ettekande välispoliitika põhisuundade kohta ja esitab kaasettekande Riigikogu täiskogu vastaval istungil; 3) kuulab ära välisministri informatsiooni erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamise kohta. [RT I 1997, 73, 1200 - jõust. 26.10.1997] § 6. Vabariigi Presidendi pädevus välissuhtlemisel Vabariigi President: 1) esindab riigipeana Eestit rahvusvahelises suhtlemises; 2) annab diplomaatilisi auastmeid vastavalt kehtestatud korrale; 3) nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad (erakorralised ja täievolilised suursaadikud), kirjutades alla nende voli- ja ärakutsumiskirjadele; 4) võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad; 5) kirjutab alla Riigikogus ratifitseeritud või denonsseeritud lepingute ratifitseerimis- või denonsseerimiskirjadele. § 7. Vabariigi Valitsuse pädevus välissuhtlemisel (1) Vabariigi Valitsus: 1) korraldab suhtlemist teiste riikidega ning viib Välisministeeriumi ja teiste ministeeriumide kaudu ellu Eesti välispoliitikat; 2) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; 3) esitab Riigikogule välissuhtlemisalaseid seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks, denonsseerimiseks ja ühinemiseks välislepinguid; 3^1) määrab kindlaks riigi välispoliitika põhisuunad; 3^2) kiidab heaks Eesti arengukoostöö põhimõtted ja esitab need Riigikogule otsustamiseks ning kehtestab arengu- ja humanitaarabi andmise korra; 4) tunnustab teisi riike ja valitsusi; 5) sõlmib Eesti Vabariigi nimel välislepinguid ning jõustab Riigikogus ratifitseerimisele mittekuuluvaid välislepinguid; 6) moodustab valitsusdelegatsioone läbirääkimisteks välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; 7) asutab Eesti diplomaatilisi esindusi välisriikides ja lõpetab nende tegevuse; 8) lahendab muid välissuhtlemisega seotud küsimusi, mis ei ole põhiseaduse ja käesoleva seadusega antud Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsustada. (2) Peaminister juhib valitsuse välissuhtlemisalast tööd ja esindab Eestit rahvusvahelises suhtlemises kooskõlas käesoleva seaduse, teiste õigusaktide ja rahvusvahelise praktikaga. [RT I 2003, 21, 122 - jõust. 13.03.2003] § 8. Välisministeeriumi pädevus (1) Välisministeerium: 1) töötab välja riigi välispoliitika põhisuunad ja esitab need Vabariigi Valitsusele, teostab ja koordineerib välissuhtlemist; 2) töötab välja koostöös vastavate ministeeriumidega välismajanduspoliitika ja julgeolekupoliitika põhisuunad; 3) töötab välja välissuhtlemist reguleerivad seaduseelnõud ning osaleb välismajandusalaste seaduseelnõude väljatöötamisel; 4) korraldab suhtlemist välisriikide ja nende esindustega; 5) koordineerib suhtlemist rahvusvaheliste organisatsioonidega ja osalemist rahvusvaheliste organisatsioonide töös; 5^1) informeerib regulaarselt Vabariigi Presidenti, Riigikogu esimeest ja Riigikogu väliskomisjoni välispoliitika teostamisest; 6) korraldab Vabariigi Presidendi, peaministri ja valitsusliikmete välisvisiite, välisriikide riigi- ja valitsusjuhtide ning valitsusliikmete visiite Eestisse, samuti osaleb teiste riiklikult oluliste välisvisiitide ja kõrgete külaliste vastuvõtu korraldamisel; 7) korraldab valitsusdelegatsioonide, eriülesannetega delegatsioonide ja missioonide lähetamise teistesse riikidesse, rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja rahvusvahelistele nõupidamistele; 8) teeb Vabariigi Valitsusele ettepanekuid Eesti diplomaatiliste esinduste asutamise ja tegevuse lõpetamise kohta, avab ja sulgeb Eesti konsulaarasutusi; 9) nimetab ametisse ja vabastab ametist Eesti diplomaatiliste esinduste töötajad (välja arvatud erakorralised ja täievolilised suursaadikud), konsulaarasutuste juhid (sealhulgas aukonsulid) ning konsulaarasutuste töötajad; 9^1) informeerib Riigikogu väliskomisjoni erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamisest; 10) korraldab ja juhib Eesti välisesinduste tööd, vahendab teiste ministeeriumide ja valitsusasutuste suhtlemist välisesindustega; 11) koordineerib teiste ministeeriumide ja valitsusasutuste suhtlemist välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindustega Eestis; 12) osutab kaasabi välisriikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele nende esinduste asutamisel ning tegutsemisel Eestis; 13) osaleb läbirääkimistel välislepingute sõlmimiseks, valmistades ette või kooskõlastades nende eelnõud; 14) korraldab välislepingute ratifitseerimis- või ühinemiskirjade ettevalmistamist, allakirjutamist ja vahetamist või depositaaridele esitamist, samuti rahvusvaheliste lepingute denonsseerimist; 15) säilitab Eesti Vabariigi välislepingud ja korraldab nende tõlkimise ja avaldamise; 16) esitab välislepingud registreerimiseks ÜRO Sekretariaadis; 17) täidab Eesti Vabariigi nimel depositaari ülesandeid; 18) teostab Eesti Vabariigi välisesinduste kaudu Eesti kodanike ja juriidiliste isikute huvide ja seaduslike õiguste kaitset välisriikides; 19) korraldab Eesti Vabariigi välisesinduste kaudu Eesti külastamiseks vajalike viisade andmist ja teostab muid konsulaartoiminguid; 20) korraldab Eesti Vabariigi diplomaatilist posti; 21) annab välja diplomaatilisi passe; 22) teeb Vabariigi Valitsuse kaudu Vabariigi Presidendile ettepaneku kuulutada välisriigi diplomaatilise esinduse juht või kuulutab Eestis asuva välisesinduse töötaja vastavuses rahvusvahelise õiguse normide ja tavaga persona non grata'ks; 23) korraldab vastavalt riikidevahelistele kokkulepetele Eesti huvide esindamise teiste riikide poolt või teiste riikide huvide esindamise Eesti poolt; 24) korraldab Eestit puudutavate rahvusvaheliste vaidluste lahendamist vastavalt ÜRO põhikirjale; 25) korraldab Eesti Vabariigi esindamist ÜRO Rahvusvahelises Kohtus, Alalises Rahvusvahelises Vahekohtus ja teistes rahvusvahelistes kohtuinstitutsioonides; 26) valmistab ette riikidevahelist suhtlemist puudutavate avalduste, deklaratsioonide ja pöördumiste eelnõude tekstid; 27) korraldab rahvusvahelise arengu- ja humanitaarabi andmist; 28) teeb rahvusvaheliselt kättesaadavaks Eestit tutvustava ning sisepoliitilisi arengusuundi ja välispoliitilisi eesmärke selgitava teabe ning akrediteerib selleks soovi avaldanud välismaiseid massiteabevahendeid esindavaid ajakirjanikke. (2) Välisminister juhib Välisministeeriumi tööd ja esindab Eestit rahvusvahelises suhtlemises kooskõlas käesoleva seaduse, teiste õigusaktide ning rahvusvahelise praktikaga. (3) Välisminister kehtestab määrusega arengukoostööprojekti ja arengukoostööprojekti aruande vormid. (4) Välisminister kehtestab määrusega välismaiseid massiteabevahendeid esindavate ajakirjanike akrediteerimise korra. [RT I 2003, 21, 122 - jõust. 13.03.2003] § 9. Ministeeriumid ja muud valitsusasutused Ministeeriumid ja muud valitsusasutused teostavad välissuhtlemist vastavalt oma pädevusele või neile Vabariigi Valitsuse poolt antud volitustele. 2^1. peatükk Välisesindus, välisesinduste juhid ja välisteenistus § 10. Välisesindus Välisesindus teostab välissuhtlemist asukohariigis käesoleva ja teiste seaduste alusel ning lähtub oma tegevuses rahvusvahelistest lepingutest ja tavast. § 11. Välisesinduse liigid (1) Eesti Vabariigi välisesinduseks on: 1) diplomaatiline esindus; 2) konsulaarasutus; 3) eriülesannetega missioon, mille moodustab konkreetse ülesande täitmiseks Vabariigi Valitsus. (2) Diplomaatiline esindus on: 1) suursaatkond (ambassade, embassy); 2) alaline esindus (mission permanente, permanent mission). (3) Konsulaarasutus on: 1) peakonsulaat (consulat general, consulate general); 2) konsulaat (consulat, consulate); 3) asekonsulaat (vice-consulat, vice-consulate). [RT I 1997, 73, 1200 - jõust. 26.10.1997] § 12. Diplomaatilise esinduse ülesanded (1) Diplomaatilise esinduse ülesanded on: 1) Eesti esindamine asukohariigis; 2) suhete edendamine Eesti ja asukohariigi vahel; 3) läbirääkimiste pidamine asukohariigi valitsusega; 4) Eesti, tema kodanike ning juriidiliste isikute huvide ja õiguste kaitsmine ja tagamine asukohariigis; 5) asukohariigi arengu ja olude jälgimine kõigil seaduslikel viisidel ning vastava informatsiooni edastamine Vabariigi Valitsusele. (2) Diplomaatilist esindust juhib erakorraline ja täievoliline suursaadik (ambassadeur, ambassador) või asjur (charge d'affaires). [RT I 1997, 73, 1200 - jõust. 26.10.1997] § 13. Erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine ja tagasikutsumine (1) Erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitab Vabariigi Valitsusele välisminister. (2) Vabariigi Valitsus kinnitab erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi ja esitab Vabariigi Presidendile. (3) Kooskõlastatult Vabariigi Presidendiga taotleb välisminister erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadile asukohariigi valitsuse agrement'i. (4) Pärast agrement'i saamist nimetab Vabariigi President Vabariigi Valitsuse ettepanekul erakorralise ja täievolilise suursaadiku ametisse ja kirjutab alla tema volikirjale. (5) Erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi nimi ei kuulu kuni tema ametissenimetamiseni avalikustamisele. (6) Erakorralise ja täievolilise suursaadiku kutsub tagasi Vabariigi President Vabariigi Valitsuse ettepanekul. [RT I 1997, 73, 1200 - jõust. 26.10.1997] § 14. Asjur (1) Erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamiseni juhib asukohariigis Eesti välisesindust välisministri poolt Vabariigi Presidendi teadmisel määratud ajutine asjur (charge d'affaires ad interim). (2) Välisriikidesse, kus Vabariigi Valitsuse poolt ei ole ette nähtud erakorralise ja täievolilise suursaadiku kohta, nimetab välisminister Vabariigi Presidendi teadmisel asjuri (charge d'affaires). § 15. Konsulaarasutus Konsulaarasutuse töö korra sätestab konsulaarseadus. § 16. Välisteenistus (1) Välisteenistuseks loetakse teenistust Välisministeeriumis või Eesti välisesinduses vastaval ametikohal. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras võidakse välisteenistuseks lugeda ka diplomaadi töötamist muu välissuhtlemisorgani vastaval ametikohal. (2) Välisteenistuse, samuti diplomaatilist auastet omavate isikute ja teiste vahetult välissuhtlemist teostavate ametiisikute tegevuse korra sätestab välisteenistuse seadus. [RT I 1997, 73, 1200 - jõust. 26.10.1997] II. osa VÄLISLEPINGUD 3. peatükk ÜLDSÄTTED § 17. Välislepingute põhiprintsiibid Eesti Vabariik sõlmib välislepinguid, lähtudes lepingupoolte võrdõiguslikkusest ja teistest rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest. 4. peatükk VÄLISLEPINGUTE SÕLMIMINE § 18. Välislepingu sõlmimise algatamine (1) Ettepaneku välislepingu sõlmimise algatamiseks esitab Vabariigi Valitsusele Välisministeerium. (2) Ministeeriumid ja muud valitsusasutused esitavad ettepaneku välislepingu sõlmimise algatamiseks Välisministeeriumile. § 19. Välislepingu sõlmimise ettevalmistamine (1) Vabariigi Valitsuse otsustusel alustatakse välislepingu sõlmimise ettevalmistamist, milleks vajadusel moodustatakse vastav delegatsioon või töögrupp. (2) Ettevalmistatud välislepingu eelnõu kiidetakse heaks Vabariigi Valitsuse poolt. § 20. Välislepingu allakirjutamine (1) Välislepingule kirjutab alla president, peaminister, välisminister või Vabariigi Valitsuse poolt selleks volitatud isik. (2) Välislepingule allakirjutamise tasand lepitakse kokku välislepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus. § 21. Volitused välislepingu sõlmimiseks (1) Välislepingu sõlmimisel esindab Eesti Vabariiki ametikoha järgi (ex officio) ja volikirja esitamise vajaduseta: 1) president - kui välislepingule allakirjutamine riigipeade poolt on lepingu ettevalmistamise käigus kokku lepitud; 2) peaminister või välisminister - kõigi lepingu sõlmimist puudutavate toimingute teostamisel; 3) diplomaatilise esinduse juht - Eesti Vabariigi ja selle riigi, kelle juurde ta on akrediteeritud, vahelise lepingu teksti vastuvõtmisel; 4) Eesti Vabariiki rahvusvahelisel konverentsil või rahvusvahelises organisatsioonis või selle allasutuses esindama volitatud isik - lepingu teksti vastuvõtmisel sellel konverentsil, selles organisatsioonis või allasutuses. (2) Muud isikud esindavad Eesti Vabariiki välislepingu sõlmimisel peaministri või välisministri poolt alla kirjutatud ning Välisministeeriumis registreeritud volikirjas antud ulatuses. (3) Välislepingu sõlmimise aktil ei ole õiguslikku tähendust, kui selle on teinud isik, kes ei ole 1. või 2. lõike kohaselt selleks volitatud. § 22. Välislepingu kohustuslikkuse kohta nõusoleku avaldamine Eesti Vabariigi nõusolek välislepingu kohustuslikkuse kohta võib olla väljendatud allakirjutamise, lepingudokumentide vahetamise, lepingu ratifitseerimise, vastuvõtmise, kinnitamise, sellega ühinemisega või muul lepingus ettenähtud viisil. § 23. Välislepingu ratifitseerimine Riigikogu ratifitseerib välislepingud: 1) mis muudavad riigipiire; 2) mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist; 3) mille kohaselt Eesti Vabariik ühineb rahvusvaheliste organisatsioonide või liitudega; 4) millega Eesti Vabariik võtab endale sõjalisi või varalisi kohustusi; 5) milles ratifitseerimine on ette nähtud. § 24. Ratifitseerimiskirjad (1) Välislepingu ratifitseerimiskirjadele kirjutab alla Vabariigi President. (2) Ratifitseerimiskirju vahetavad või annavad depositaaridele hoiule Välisministeerium või tema ülesandel Eesti diplomaatiline esindus. § 25. Klauslite tegemine Klausleid välislepingule võidakse teha selle allakirjutamisel, ratifitseerimisel, vastuvõtmisel või kinnitamisel või sellega ühinemisel, välja arvatud juhul, kui klauslid on välislepinguga keelatud või kui klausel on kokkusobimatu lepingu objekti ja eesmärgiga või kui leping näeb ette, et võib teha ainult teatud klausleid, mille hulka antud klausel ei kuulu. 5. peatükk VÄLISLEPINGUTE TÄITMINE § 26. Välislepingute täitmise tagamine Välislepingute täitmise tagab Vabariigi Valitsus . § 27. Välislepinguga vastuolus olevate Eesti Vabariigi õigusaktide muutmine ja täiendamine (1) Kui kehtiv Eesti Vabariigi õigusakt on vastuolus välislepinguga, siis Vabariigi Valitsus kas esitab Riigikogule eelnõu niisuguse seaduse muutmiseks või viib valitsuse aktid vastavusse välislepinguga. (2) Õigusaktide välislepingule vastavuse järelevalvet teostab õiguskantsler. 6. peatükk VÄLISLEPINGUTE LÕPPEMINE JA KEHTIVUSE PEATAMINE § 28. Välislepingu kehtivuse lõppemine Välislepingu kehtivus lõpeb lepingus ettenähtud või rahvusvahelise õiguse normidega sätestatud viisil. § 29. Välislepingu denonsseerimine, lepingust väljumine või lepingu kehtivuse peatamine (1) Ratifitseeritud välislepingu denonsseerimise, lepingust väljumise või lepingu kehtivuse peatamise otsustab Riigikogu, muude välislepingute lõppemise, nendest väljumise või nende kehtivuse peatamise aga Vabariigi Valitsus. (2) Välislepingu denonsseerimisest, lepingust väljumisest või lepingu kehtivuse peatamisest teatab teisele lepingupoolele Välisministeerium. 7. peatükk VÄLISLEPINGUTE HOIDMINE, AVALDAMINE JA REGISTREERIMINE § 30. Välislepingute hoidmine ja avaldamine (1) Välislepingute algupärandeid hoitakse Välisministeeriumis. (2) Välislepingud avaldatakse Riigi Teatajas. § 31. Välislepingu registreerimine Välisministeerium tagab jõustunud välislepingu teksti registreerimise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Sekretariaadis.