Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Alkoholiaktsiisi seadus

Vastu võetud 14.06.2000
RT I 2000, 58, 375
jõustumine 01.01.2001

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

§ 1.  Aktsiisi objekt

  (1) Alkoholiaktsiisiga (edaspidi aktsiis) maksustatakse alkohol käesolevas seaduses sätestatud korras.

  (2) Rahandusminister kehtestab Eesti kaupade nomenklatuuri (edaspidi EKN) kaubapositsioonide nimekirja, millesse kuulub alkohol, ja määrab üle 1,2 mahuprotsendi etanoolisisaldusega toote EKN kaubapositsiooni kuuluvuse alkoholi EKN kaubapositsioonide hulka, kui eespool nimetatud etanoolisisaldusega toode ei ole käesolevas seaduses määratletud.

§ 2.  Mõisted

  Käesoleva seaduse mõistes on:
  1) ajutine aktsiisivabastus - aktsiisiga maksustatava kauba tootmisel, ladustamisel ja transportimisel rakendatav korraldus, mille puhul aktsiisimaksmise kohustus sellelt kaubalt on ajutiselt peatatud;
  2) aktsiisiladu - koht (hoone ja territoorium), kus aktsiisilaopidajal on õigus ajutises aktsiisivabastuses toota, ladustada, vastu võtta või lähetada aktsiisiga maksustatavat kaupa;
  3) aktsiisilaopidaja - isik, kellele on antud õigus aktsiisilaos toota, ladustada, vastu võtta või lähetada aktsiisiga maksustatavat kaupa;
  4) alkohol - käesoleva paragrahvi punktides 10, 11, 14, 15 ja 17 nimetatud tooted;
  5) alkoholi lähetamine - alkoholi füüsiline toimetamine väljapoole aktsiisiladu;
  6) alkoholi tootmine - alkoholi valmistamine, töötlemine ja villimine;
  7) alkoholi vastuvõtmine - alkoholi saatedokumendile allakirjutamine alkoholi saatedokumendile märgitud saaja või deklarandi poolt. Alkoholi saatedokumentideks loetakse käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 nimetatud dokumente ja tollidokumente;
  8) denatureeritud piiritus - vastavalt käesoleva seaduse § 8 lõikele 1 joogikõlbmatuks muudetud piiritus;
  9) hektoliitri protsent - tulemus, mis saadakse toote hektoliitrites koguse korrutamisel sama toote etanoolisisaldusega alkoholiseaduse (RT I 1999, 24, 359; 58, 610; 92, 827; 102, 907) mõistes;
  10) kääritatud jook:
- EKN rubriiki 2204, 2205 või 2206 kuuluv õllest ja veinist erinev toode etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi kuni 10 (kaasa arvatud) mahuprotsenti või ainult kääritamise teel saadud etanoolisisaldusega üle 10 mahuprotsendi kuni 15 (kaasa arvatud) mahuprotsenti toode;
- EKN alamrubriiki 2206 00 31, 2206 00 39, 2204 10, 2204 21 10 või rubriiki 2205 kuuluv vahutav toode etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi kuni 13 (kaasa arvatud) mahuprotsenti või ainult kääritamise teel saadud etanoolisisaldusega üle 13 mahuprotsendi kuni 15 (kaasa arvatud) mahuprotsenti vahutav toode:
- mille rõhk süsinikdioksiidi sisalduse tõttu on 0,3 megapaskalit (3 baari) või rohkem mõõdetuna temperatuuril 20^oC või
- mis on villitud pudelitesse seenekujulise korgiga, mida hoiavad paigal seosed või kinnitused;
  11) muu alkohol - tooted, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi ja mis kuuluvad EKN rubriikidesse 2207 ja 2208 ning tooted, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi ja mis kuuluvad EKN rubriikidesse 2204, 2205 ja 2206;
  12) peremeheta alkohol - alkohol, mille seaduslikku valdajat ei ole õnnestunud kindlaks teha 30 kalendripäeva jooksul avastamise päevast arvates;
  13) piiritus - kääritatud meskist destillatsiooni või rektifikatsiooni teel saadud etanoolisisaldusega toode;
  14) vahetoode - käesoleva paragrahvi punktides 10, 15 ja 17 nimetamata toode, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti ja mis kuulub EKN rubriiki 2204, 2205 või 2206;
  15) vein:
- viinamarjadest toodetud toode, mis kuulub EKN rubriiki 2204 või 2205 (välja arvatud vahuvein ja šampanja) ning mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi kuni 18 (kaasa arvatud) mahuprotsenti ja see on saadud ainult kääritamise teel;
- vahuvein ja šampanja, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi kuni 15 (kaasa arvatud) mahuprotsenti ja see on saadud ainult kääritamise teel ning mis kuuluvad EKN alamrubriikidesse 2204 10, 2204 21 10, 2204 29 10 ja rubriiki 2205 ning
- mille rõhk süsinikdioksiidi sisalduse tõttu on 0,3 megapaskalit (3 baari) või rohkem mõõdetuna temperatuuril 20^oC või
- mis on villitud pudelitesse seenekujulise korgiga, mida hoiavad paigal seosed või kinnitused;
  16) võõrandamine - alkoholi müük, vahetamine, tasuta üleandmine või alkoholi andmine tööandja poolt töövõtjale töötasu, hüvitise, preemia või muu väljamakse katteks;
  17) õlu - üle 0,5 mahuprotsendi etanoolisisaldusega toode, mis kuulub EKN rubriiki 2203, ning toode, mis on õlle ja ühe või mitme mittealkohoolse joogi segu ja kuulub EKN rubriiki 2206.

§ 3.  Aktsiisimaksja

  Käesoleva seadusega kehtestatud aktsiisi maksavad:

  [Punkti 1 sõnastus kuni 30.06.2002]
  1) alkoholi importija;
[Punkti 1 sõnastus alates 1.07.2002]
  1) alkoholi importiv isik, kes on võlgnik tolliseadustiku tähenduses
  2) aktsiisilaopidaja, sealhulgas aktsiisilaopidaja, kelle aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks;
[Punkti 3 sõnastus kuni 30.06.2002]
  3) reisija tolliseaduse (RT I 1998, 3, 54; 1999, 86, 782; 90, õiend; 97, 859; 102, 907) mõistes (edaspidi reisija);
[Punkti 3 sõnastus alates 1.07.2002]
  3) reisija tolliseadustiku mõistes (edaspidi reisija);
  4) isik, kes võõrandab või jätab erikonfiskeeritud või peremeheta alkoholi oma valdusesse käesoleva seaduse § 11 punktis 9 nimetatust erineval otstarbel kasutamiseks;
[Punkti 5 sõnastus kuni 30.06.2002]
  5) isik, kes on rikkunud käesolevat seadust või tolliseadust, olles ebaseaduslikult importinud, võõrandanud, kasutanud või lähetanud alkoholi;
[Punkti 5 sõnastus alates 1.07.2002]
  5) isik, kes on rikkunud käesolevat seadust või tolliseadustikku, olles ebaseaduslikult importinud, võõrandanud, kasutanud või lähetanud alkoholi;
  6) käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud luba omav isik või asutus, kes jätab oma valdusesse või võõrandab piiritust käesoleva seaduse § 18 lõikes 4 nimetatud juhul.
[RT I 2001, 88, 531 - jõust. 01.07.2002]

§ 4.  Maksuhaldur

  (1) Käesoleva seadusega kehtestatud aktsiisi maksuhaldur on Tolliamet.

  (2) Tolliamet väljastab informatsiooni aktsiisilaopidajaks registreerituse kohta.

§ 5.  Aktsiisi maksmine

  (1) Käesoleva seaduse § 3 punktides 1, 2 ja 4-6 nimetatud isikud maksavad aktsiisi sularahata arveldamise korras.

  [Lõike 2 sõnastus kuni 30.06.2002]

  (2) Füüsilisel isikul, kes on importinud alkoholi üle käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud koguse ja samas paragrahvis nimetatud tingimuste vastaselt, on lubatud aktsiisi maksta ka sularahas. Impordiks loetakse käesolevas seaduses alkoholi sissevedu Eesti tolliterritooriumile (edaspidi tolliterritoorium) tolliseaduses sätestatud tolliprotseduuriga «import vabaks ringluseks».

  [Lõike 2 sõnastus alates 1.07.2002]

  (2) Füüsilisel isikul, kes on importinud alkoholi üle käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud koguse ja samas paragrahvis nimetatud tingimuste vastaselt, on lubatud aktsiisi maksta ka sularahas. Impordiks loetakse käesolevas seaduses alkoholi sissevedu Eesti tolliterritooriumile (edaspidi tolliterritoorium) tolliseadustikus sätestatud vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuriga. Impordina käsitatakse ka alkoholi sissevedu muudel juhtudel, kui sellega kaasneb tollivõla tekkimine tolliseadustiku tähenduses.

  (3) Aktsiis makstakse täiskroonides.

  (4) Aktsiisilaopidaja maksab aktsiisi aktsiisilao üle järelevalvet teostava tolliinspektuuri pangakontole.

  (5) Käesoleva seaduse § 3 punktides 4-6 nimetatud isikud maksavad aktsiisi oma asukohajärgse tolliinspektuuri pangakontole või asukohajärgse tolliinspektuuri kirjaliku loa alusel tegevuskohajärgse tolliinspektuuri pangakontole.

§ 6.  Aktsiisi laekumine

  (1) Käesoleva seadusega kehtestatud aktsiis laekub riigieelarvesse.

  (2) Riigieelarvesse laekuvast aktsiisist, millest on maha arvatud tagasimaksed, kantakse 3,5 protsenti üle Eesti Kultuurkapitalile, sealhulgas 0,5 protsenti Eesti Kultuurkapitali koosseisu kuuluvale kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile, üks kord kvartalis rahandusministri kehtestatud tähtpäevaks.

§ 7.  Alkoholi tootmine

  (1) Alkoholi on lubatud toota ja piiritust denatureerida ainult aktsiisilaos. Väljaspool aktsiisiladu on lubatud alkoholi töödelda (välja arvatud piirituse denatureerimine), kui töötlemise tulemusena selle etanoolisisaldus ei suurene ja töötlejaks on isik, kes kasutab töödeldud alkoholi ainult alkoholist erineva toodangu valmistamiseks.

  (2) Õlut, veini ja kääritatud jooke on lubatud toota isiklikus majapidamises, kui neid kasutatakse ainult enda tarbeks mittekaubanduslikul eesmärgil.

§ 8.  Denatureeritud piiritus, esteraldehüüdfraktsioon ja puskariõli

  (1) Piiritus loetakse denatureerituks, kui see sisaldab 100 liitri absoluutalkoholi kohta vähemalt 0,4 grammi metüleensinist ja järgmisi aineid vähemalt allpoolnimetatud koguses:
  1) 2 liitrit metüületüülketooni ja 3 liitrit metüülisobutüülketooni või
  2) 2 liitrit atsetooni ja 3 liitrit metüülisobutüülketooni või
  3) 3 liitrit atsetooni ja 2 grammi denatooniumbensoaati või
  4) 2 kuni 5 liitrit pliivaba bensiini, mis kuulub EKN kaubapositsiooni 2710 00 27 34, 2710 00 29 35 või 2710 00 32 00.

  (2) Esteraldehüüdfraktsiooniks loetakse vedelikku, mis sisaldab ühe liitri absoluutalkoholi kohta vähemalt:
  1) 500 mg atseetaldehüüde;
  2) 500 mg etüülatsetaati;
  3) 1,5 mahuprotsenti metanooli;
  4) 20 mg puskariõli.

  (3) Puskariõliks loetakse vedelikku, mis sisaldab isoamüül-, isobutüül-, propüül- ja etüülalkoholi ning mille füüsikalised näitajad on järgmised:
  1) keemistemperatuur rõhul 101,325 kPa (760 mm Hg) ei ole alla 120^oC;
  2) tihedus 20^oC juures ei ole üle 0,837 g/cm³;
  3) murdumisnäitaja n_D²⁰ ei ole alla 1,39.

§ 9.  Aktsiisimäär

  (1) Õlle aktsiisimäär on 55 krooni õlle hektoliitri protsendi kohta.

  (2) Veini aktsiisimäär on 1040 krooni veini hektoliitri kohta.

  (2¹) Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti, aktsiisimäär on 325 krooni kääritatud joogi hektoliitri kohta.

  (3) Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on üle 6 mahuprotsendi, aktsiisimäär on 650 krooni kääritatud joogi hektoliitri kohta.

  (4) Vahetoote aktsiisimäär on 1600 krooni vahetoote hektoliitri kohta.

  (5) Muu alkoholi aktsiisimäär on 145 krooni muu alkoholi hektoliitri protsendi kohta.

  (6) Kahtluse tekkimisel alkoholi etanoolisisalduse õigsuses võtab toll alkoholist etanoolisisalduse määramiseks vajaliku proovi ja saadab selle akrediteeritud ja asjast huvitatud isikutest sõltumatusse toidulaborisse ekspertiisiks. Alkoholi etanoolisisalduse määramiseks ekspertiisi tegemise korral on aktsiisiga maksustamise aluseks ekspertiisi tulemuste kohta vormistatud kirjalik dokument.

§ 10.  Ajutine aktsiisivabastus

  (1) Alkoholile kohaldatakse ajutist aktsiisivabastust järgmistel juhtudel:
  1) alkoholi tootmisel ja ladustamisel aktsiisilaos;
  2) alkoholi toimetamisel ühest aktsiisilaost teise aktsiisilattu;
  3) alkoholi toimetamisel aktsiisilaost, mille tegevusluba on tunnistatud kehtetuks, teise aktsiisilattu, kui aktsiisilaopidaja, kellele alkohol lähetatakse, võtab selle vastu lähetaja juures;
  4) alkoholi toimetamisel aktsiisilaost isikule, kellel on õigus kasutada või vastu võtta käesoleva seaduse § 11 punktides 3, 4 ja 10 nimetatud aktsiisiga maksustamata alkoholi;
  5) käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud luba omava isiku või asutuse valduses oleva aktsiisiga maksustamata piirituse lähetamisel aktsiisilattu, kui aktsiisilaopidaja, kellele piiritus lähetatakse, võtab piirituse vastu selle lähetaja juures;
  6) erikonfiskeeritud või peremeheta alkoholi toimetamisel aktsiisilattu, kui aktsiisilaopidaja, kellele alkohol lähetatakse, võtab selle vastu lähetaja juures;
[Punkti 7 sõnastus kuni 30.06.2002]
  7) aktsiisilaopidaja poolt imporditava alkoholi, millele kohaldatakse tolliprotseduuri «import vabaks ringluseks», toimetamisel aktsiisilattu.
[Punkti 7 sõnastus alates 1.07.2002]
  7) aktsiisilaopidaja poolt imporditava alkoholi, mille suhtes rakendatakse vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri, toimetamisel aktsiisilattu.
[Lõike 2 sõnastus kuni 30.06.2002]

  (2) Kui alkoholile kohaldatakse tolliprotseduurist «import vabaks ringluseks» erinevat tolliprotseduuri või kui alkohol on paigutatud vabatsooni, loetakse see alkohol ajutises aktsiisivabastuses olevaks.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1.07.2002]

  (2) Kui alkoholi suhtes rakendatakse vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurist erinevat tolliprotseduuri või kui alkohol on toimetatud vabatsooni või vabalattu, loetakse see alkohol ajutises aktsiisivabastuses olevaks.
[RT I 2002, 88, 531 - jõust. 01.07.2002]

§ 11.  Aktsiisivabastus

  Aktsiisiga ei maksustata:
  1) käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud alkoholi, kui seda kasutatakse ainult enda tarbeks mittekaubanduslikul eesmärgil;
[Punkti 2 sõnastus kuni 30.06.2002]
  2) eksporditud alkoholi, kusjuures ekspordiks loetakse käesolevas seaduses alkoholi väljavedu tolliterritooriumilt tolliseaduses sätestatud tolliprotseduuriga «eksport»;
[Punkti 2 sõnastus alates 1.07.2002]
  2) eksporditud alkoholi, kusjuures ekspordiks loetakse käesolevas seaduses alkoholi väljavedu tolliterritooriumilt tolliseadustikus sätestatud ekspordi tolliprotseduuriga;
  3) välisriigi diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste, valitsustevaheliste organisatsioonide esinduste, Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatiliste esindajate, konsulaarametnike ja erimissioonide esindajate poolt ametialaseks kasutamiseks imporditud või aktsiisilaost soetatud alkoholi;
  4) puskariõli, esteraldehüüdfraktsiooni ja denatureeritud piiritust;
  5) alkoholi, mida reisija toob temaga koos liikuvas pagasis tolliterritooriumile käesoleva seaduse §-s 12 lubatud koguses;
  6) alkoholi, mida aktsiisilaopidaja kasutab selle kvaliteedi kontrolliks, tootmisseadmete puhastamiseks või muul sarnasel tootmistegevuse otstarbel tema enda kehtestatud kulunormide piires;
  7) alkoholi põhjendatud kadusid;
  8) käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud koguses ja tingimustel alkoholi, mida välisriigi füüsiline isik saadab füüsilisele isikule Eestis;
  9) erikonfiskeeritud või peremeheta alkoholi, mis hävitatakse või töödeldakse tehnilisel otstarbel majandusministri kehtestatud korras, ning ajutises aktsiisivabastuses olevat alkoholi, mis hävitatakse tolli järelevalve all;
  10) meditsiinis, farmaatsias, veterinaarias, teadus- ja õppetöös ning kosmeetikavahendite valmistamiseks kasutatavat piiritust.
[RT I 2001, 88, 531 - jõust. 01.07.2002]

[Paragrahvi 12 sõnastus kuni 30.06.2002]

§ 12.  Reisijaga koos liikuvas pagasis tolliterritooriumile toimetatud aktsiisiga maksustamisele mittekuuluv alkoholikogus

  Vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on lubatud ilma aktsiisita toimetada tolliterritooriumile koos temaga liikuvas pagasis:
  1) jooki etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi mitte rohkem kui 1 liiter või
  2) veini mitte rohkem kui 2 liitrit ja muud jooki etanoolisisaldusega kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti mitte rohkem kui 2 liitrit.

[Paragrahvi 12 sõnastus alates 1.07.2002]

§ 12.  Reisijaga koos liikuvas pagasis tolliterritooriumile toimetatud aktsiisiga maksustamisele mittekuuluv alkoholikogus

  Vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on lubatud ilma aktsiisita toimetada tolliterritooriumile temaga koos liikuvas pagasis esmakordsel sinna saabumisel ühe kalendripäeva jooksul:
  1) jooki etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi mitte rohkem kui 1 liiter või
  2) veini mitte rohkem kui 2 liitrit ja muud jooki etanoolisisaldusega kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti mitte rohkem kui 2 liitrit.
[RT I 2001, 88, 531 - jõust. 01.07.2002]

§ 13.  Füüsilisele isikule saadetud aktsiisiga maksustamisele mittekuuluv alkohol

  Tolliterritooriumile on lubatud ilma aktsiisita importida postisaadetisena alkoholi, sõltumata selle etanoolisisaldusest, üks pudel, mille maht on kuni 1 (kaasa arvatud) liiter või veini kuni 2 (kaasa arvatud) liitrit, kui on täidetud alljärgnevad tingimused:
  1) alkohol saadetakse välisriigi füüsilise isiku poolt füüsilisele isikule Eestis;
  2) alkoholi ei saadeta rohkem kui kolm korda kalendriaastas samale isikule.

§ 14.  Aktsiisist vabastatud alkoholi soetamise õigus

  (1) Denatureeritud piiritus, puskariõli ja esteraldehüüdfraktsioon kuuluvad nende sisseveol tolliterritooriumile kohustuslikus korras paigutamisele tollilattu või tolliterminali, välja arvatud juhul, kui aktsiisilaopidaja toimetab nimetatud tooted aktsiisilattu. Isikul, välja arvatud aktsiisilaopidaja, on õigus importida või soetada aktsiisilaost denatureeritud piiritust, puskariõli ja esteraldehüüdfraktsiooni, kui akrediteeritud ja asjast huvitatud osapooltest sõltumatu labor on tema nimele väljastanud aktsiisivabastustõendi.

  Eelnimetatud labor kontrollib denatureerivate ainete sisalduse vastavust piirituses ja puskariõli ning esteraldehüüdfraktsiooni vastavust käesoleva seaduse §-s 8 kehtestatud nõuetele ja vastavuse korral väljastab aktsiisivabastustõendi.

  (2) Käesoleva seaduse § 11 punktis 3 nimetatud alkoholi on õigus aktsiisilaost soetada asutusel, esindusel või isikul, kellele välisminister on väljastanud aktsiisivabastustõendi või importida diplomaatilise kauba deklaratsiooni alusel.

  (3) Käesoleva seaduse § 11 punktis 10 nimetatud piirituse impordi või aktsiisilaopidajalt soetamise õigust kinnitab taotleja asukohajärgse tolliinspektuuri juhataja antud luba. Luba antakse tolliinspektuuri juhataja otsusega.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud luba võivad taotleda:
  1) isikud ja asutused, kellele on antud õigus tegutsemiseks meditsiinitöötaja või tervishoiuasutusena tervishoiukorralduse seaduse (RT I 1994, 10, 133; 1995, 57, 978; 1997, 86, 1462; 1999, 18, 305; 23, 351; 97, 860) alusel;
  2) isikud ja asutused, kellele on antud õigus tegutsemiseks ravimite tootjana ravimiseaduse (RT I 1996, 3, 56; 49, 954; 1997, 93, 1564; 1998, 36/37, 554; 1999, 58, 608) alusel;
  3) isikud ja asutused, kellele on antud õigus veterinaartegevuseks veterinaarkorralduse seaduse (RT I 1999, 58, 608; 80, õiend; 97, 861) alusel;
  4) isikud ja asutused, kellele on antud õigus teadustegevuseks teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (RT I 1997, 30, 471; 1998, 111, 1832; 1999, 10, 157) alusel;
  5) isikud ja asutused, kellele on antud õigus koolitustegevuseks Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 24, 358; 51, 550; 102, 908; 2000, 40, 255) alusel;
  6) isikud, kes toodavad kosmeetikavahendeid rahvatervise seaduse (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804) mõistes.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikutele ja asutustele võib aktsiisiga maksustamata piiritust võõrandada Eestis ainult aktsiisilaopidaja.

§ 15.  Piirituse kasutamise kogus ja kulunormid

  (1) Aktsiisiga maksustamata piirituse koguse 12 kalendrikuuks ja piirituse kasutamise kulunormid käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud loa taotlejale kinnitab:
  1) sotsiaalminister meditsiini, farmaatsia ja kosmeetikavahendite valmistamise otstarbel kasutatava piirituse puhul;
  2) põllumajandusminister veterinaaria otstarbel kasutatava piirituse puhul;
  3) haridusminister teadus- ja õppetöös kasutatava piirituse puhul.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulunormid kinnitatakse määrusega ja kogused kinnitatakse käskkirjaga.

§ 16.  Loa taotlemiseks esitatavad dokumendid

  (1) Käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud loa saamiseks peab isik või asutus esitama asukohajärgsele tolliinspektuurile järgmised dokumendid:
  1) kirjaliku avalduse, milles märgitakse loa taotleja nimi, aadress ja kontaktandmed ning piirituse kasutamise otstarve;
  2) piirituse kohta arvepidamise sise-eeskirja;
  3) asukohajärgse Maksuameti kohaliku asutuse väljastatud tõendi maksuvõla puudumise kohta;
  4) dokumendi koopia, mis kinnitab õigust tegutseda käesoleva seaduse § 14 lõikes 4 nimetatud alal;
  5) käesoleva seaduse § 15 alusel antud käskkirja koopia.

  (2) Asukohajärgsel tolliinspektuuril on õigus nõuda täiendavaid andmeid, et veenduda piirituse otstarbekohases kasutamises, ja arvepidamise sise-eeskirja täiendamist.

§ 17.  Loa väljastamine

  (1) Luba antakse, kui on täidetud kõik alljärgnevad nõuded:
  1) isiku vastu pole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning pole langetatud asutuse tegevuse lõpetamise otsust;
[Punkti 2 sõnastus kuni 30.06.2002]
  2) viimase 12 kalendrikuu jooksul ei ole isikul või asutusel esinenud maksuseaduste või tolliseaduse § 65 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tollieeskirjade rikkumisi. Käesoleva seaduse mõistes loetakse maksuseaduste rikkumise puudumiseks asjaolu, kui isik või asutus ei ole jätnud täitmata maksuhaldurite ettekirjutusi ja tal ei ole olnud maksuvõlga, mis on tekkinud tulude või käibe tahtliku varjamise või maksu tasumisest kõrvalehoidumise tulemusena;
[Punkti 2 sõnastus alates 1.07.2002]
  2) viimase 12 kalendrikuu jooksul ei ole isikul või asutusel esinenud maksuseaduste või tolliseadustiku § 284 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tollieeskirjade rikkumisi. Käesoleva seaduse mõistes loetakse maksuseaduste rikkumise puudumiseks asjaolu, etisikvõi asutus ei ole jätnud täitmata maksuhaldurite ettekirjutusi ja tal ei ole olnud maksuvõlga, mis on tekkinud tulude või käibe tahtliku varjamise või maksu tasumisest kõrvalehoidumise tulemusena;
  3) käesoleva seaduse §-s 16 märgitud dokumendid on esitatud ja neis sisalduvad andmed on asukohajärgse tolliinspektuuri poolt aktsepteeritud.

  (2) Luba väljastatakse või loa andmise keeldumisest teatatakse taotlejale kirjalikult 30 päeva jooksul käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud dokumentide esitamise päevast arvates.

  (3) Loa vormi ja selle täitmise korra kehtestab rahandusminister.
[RT I 2001, 88, 531 - jõust. 01.07.2002]

§ 18.  Loa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Isiku või asutuse asukohajärgse tolliinspektuuri juhataja võib oma motiveeritud otsusega peatada loa kehtivuse tollieeskirjade või käesoleva seaduse rikkumise asjaolude selgumiseni või tolli ettekirjutuse täitmiseni. Loaga lubatud tegevuse jätkamise õigus tekib isikul tolliinspektuuri juhataja vastava kirjaliku otsuse alusel.

  (2) Luba tunnistatakse isiku või asutuse asukohajärgse tolliinspektuuri juhataja motiveeritud otsusega kehtetuks, kui:
  1) tegevus loa väljaandmise aluseks oleval alal lõppes;
  2) 90 kalendripäeva jooksul loa kehtivuse peatamise päevast arvates ei ole ära langenud loa kehtivuse peatamist tinginud asjaolud;
  3) on välja kuulutatud isiku pankrot;
  4) on langetatud isiku likvideerimise, jaotumise või asutuse tegevuse lõpetamise otsus;
  5) isik või asutus, kellele on väljastatud luba, esitab taotluse selle loa kehtetuks tunnistamiseks;
  6) väljastatakse uus luba;
  7) aktsiisiga maksustamata piiritust on kasutatud otstarbel, millele ei rakendata aktsiisivabastust;
  8) tolli korduv ettekirjutus ei ole selles märgitud tähtajaks täidetud.

  (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud otsused jõustuvad isikule või asutuse esindajale kättetoimetamise momendist ja need antakse isikule või asutuse esindajale üle allkirja vastu kellaajaliselt.

  (4) Käesoleva seaduse § 14 lõikes 4 nimetatud isikud ja asutused, kelle luba aktsiisiga maksustamata piirituse soetamiseks on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1-5, 7 või 8 nimetatud põhjusel tunnistatud kehtetuks ja kelle valduses on aktsiisiga maksustamata piiritust, peavad oma asukohajärgse tolliinspektuuri juhataja määratud tähtaja jooksul otsustama piirituse enda valdusesse jätmise või selle piirituse võõrandama, hävitama tolli järelevalve all või lähetama aktsiisilattu tingimusel, et aktsiisilaopidaja võtab piirituse vastu selle lähetaja juures.

§ 19.  Aktsiisiga maksustamata piirituse kasutaja kohustused

  (1) Aktsiisiga maksustamata piirituse käesoleva seaduse § 14 lõikes 4 nimetatud kasutajad käesoleva seaduse § 11 punktis 10 märgitud otstarbel on kohustatud:
  1) pidama arvestust piirituse lattu sissetuleku ja laost väljamineku kohta;
  2) tagama piirituse ladustamise koha turvalisuse piirituse säilimise seisukohalt;
  3) ladustama aktsiisiga maksustamata piiritust eraldi muust piiritusest;
  4) pidama kinni käesoleva seaduse § 15 alusel kehtestatud kulunormidest;
  5) esitama loa aktsiisilaopidajale piirituse soetamisel aktsiisilaost või tollile piirituse importimisel;
  6) teatama kohe andmed ja esitama dokumendid asukohajärgsele tolliinspektuurile iga muudatuse kohta, mis on seotud käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud loa saamise tingimustega.

  (2) Toll kontrollib aktsiisiga maksustamata piirituse kasutamise vastavust käesoleva seaduse § 11 punktis 10 nimetatud otstarbele.

§ 20.  Alkoholikadu

  (1) Alkoholikadu on alkoholi puudujääk, mis tekkis alkoholi ajutises aktsiisivabastuses tootmisel, ladustamisel või transportimisel.

  (2) Alkoholikao piirnormi määramise ja kinnitamise korra kehtestab majandusminister.

  (3) Aktsiisilaopidaja on kohustatud viivitamatult pärast piirnormi ületava alkoholikao avastamist koostama akti, kus näidatakse kao suurus ja tekkimise põhjused, ning esitama selle koos asjakohaste tõenditega tema aktsiisilao üle järelevalvet teostavale tolliinspektuurile. Piirnormi ületav alkoholikadu loetakse põhjendatuks tolliinspektuuri juhataja kirjaliku otsuse alusel.

  (4) Põhjendatud ei ole alkoholikadu, mis tekkis varguse, lohakuse, aktsiisilaopidaja, tema töötaja või alkoholi transportija süülise käitumise tõttu, ning alkoholikadu, mille tekkimise põhjendus ja tõendusmaterjal ei ole veenev.

§ 21.  Maksukohustus

  (1) Maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja, välja arvatud reisija ja käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud füüsiline isik, kohustatud arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja maksma selle käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud tähtpäevaks. Reisija ja käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud füüsiline isik peavad maksukohustuse tekkimisel maksma aktsiisi vastavalt tollieeskirjadele.

  (2) Aktsiisilaopidajal tekib maksukohustus:
  1) aktsiisilaos olevalt aktsiisiga maksustamata alkoholilt selle lähetamisel aktsiisilaost, välja arvatud juhul, kui alkohol lähetatakse ajutises aktsiisivabastuses;
  2) ajutises aktsiisivabastuses lähetatud alkoholilt neljandal päeval alkoholi lähetamise päevast, kui nimetatud ajaks ei ole aktsiisilaos saatedokumenti, millel on kauba saaja kinnitus alkoholi vastuvõtmise kohta;
  3) alkoholi, millelt on aktsiis maksmata, põhjendamata kaolt selle tekkimisel või, kui pole võimalik kindlaks teha kao tekkimise aega, siis selle avastamisel;
  4) alkoholi, millelt on aktsiis maksmata, väljastamisel tootmisse, kui alkoholist valmistatakse toode, mis ei kuulu aktsiisiga maksustamisele käesoleva seaduse § 1 alusel;
  5) alkoholi, millelt on aktsiis maksmata, väljastamisel kasutamiseks aktsiisilaos otstarbel, millele ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust käesoleva seaduse § 10 alusel ega aktsiisivabastust käesoleva seaduse § 11 alusel.

  (3) Põhjendamata alkoholikaolt, mis tekkis tolliterritooriumil alkoholi ajutises aktsiisivabastuses transportimise käigus, maksab aktsiisi aktsiisilaopidaja, kes lähetas alkoholi või kes võttis vastu välisriigist, vabatsoonist või tollilaost vahetult toodud alkoholi, või aktsiisilaopidaja, kellele alkohol lähetati, kui ta võttis alkoholi vastu selle lähetaja aktsiisilaos või lähetaja juures.

  [Lõike 4 sõnastus kuni 30.06.2002]

  (4) Alkoholi importijal tekib maksukohustus tolliprotseduuri «import vabaks ringluseks» kohaldamisel alkoholile, välja arvatud käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 7 ja §-s 11 sätestatud juhtudel.

  [Lõike 4 sõnastus alates 1.07.2002]

  (4) Alkoholi importival isikul tekib maksukohustus tollivõla tekkimisel, välja arvatud käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 7 ja §-s 11 sätestatud juhtudel.

  (5) Reisijal tekib maksukohustus alkoholi tolliterritooriumile toimetamisel üle käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud koguse.

  (6) Käesoleva seaduse § 3 punktides 4 ja 6 nimetatud isikutel tekib maksukohustus alkoholi oma valdusesse jätmisel või alkoholi võõrandamisel, kui võõrandatavalt alkoholilt ei ole makstud aktsiisi ja seda alkoholi ei ole toimetatud aktsiisilattu käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 5 või 6 nimetatud tingimustel.

  (7) Käesoleva seaduse § 3 punktis 5 nimetatud isikul tekib maksukohustus rikkumise päevast arvates või, kui pole võimalik kindlaks teha rikkumise toimepaneku päeva, siis selle avastamise päevast arvates.
[RT I 2001, 88, 531 - jõust. 01.07.2002]

§ 22.  Maksustamisperiood ja aktsiisi maksmise tähtpäev

  (1) Aktsiisilaopidaja puhul on alkoholi aktsiisiga maksustamisperioodiks üks kalendrikuu ja aktsiisi maksmise tähtpäevaks maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu viieteistkümnes päev.

  (2) Käesoleva seaduse § 3 punktides 4 ja 6 nimetatud isikutel on aktsiisi maksmise tähtpäevaks kümnes päev maksukohustuse tekkimise päevast arvates.

  (3) Käesoleva seaduse § 3 punktis 5 nimetatud isikul on aktsiisi maksmise tähtpäevaks viies päev maksukohustuse tekkimise päevast arvates.

  [Lõike 4 sõnastus kuni 30.06.2002]

  (4) Reisija ja importija, välja arvatud käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 7 nimetatud aktsiisilaopidaja, maksavad aktsiisi vastavalt tollieeskirjadele.

  [Lõike 4 sõnastus alates 1.07.2002]

  (4) Reisija ja alkoholi importiv isik, välja arvatud käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 7 nimetatud aktsiisilaopidaja, maksavad aktsiisi vastavalt tollieeskirjadele. Täiendavate asjaolude ilmnemise korral korrigeeritakse tollile makstud aktsiisisummat tollieeskirjades sätestatud korras.
[RT I 2001, 88, 531 - jõust. 01.07.2002]

§ 23.  Aruandlus

  (1) Aktsiisilaopidaja on kohustatud esitama tema aktsiisilao üle järelevalvet teostavale tolliinspektuurile maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu viieteistkümnendaks kuupäevaks järgmised aruanded:
  1) aktsiisideklaratsiooni;
  2) alkoholi liikumise ja laoseisu aruande.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruannete vormid ja täitmise korra kehtestab rahandusminister.

§ 24.  Alkoholi saatedokumendid

  (1) Alkoholi toimetamisel ühest kohast teise, välja arvatud aktsiisilaosisene ümberpaigutamine, alkoholiga kaasneva käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud saatedokumendi liigi määrab ja saatedokumentide kaasnevuse kehtestab rahandusminister.

  (2) Saatelehe, administratiiv-saatedokumendi, lihtsustatud saatedokumendi ja aktsiisivabastustõendi vormid, väljastamise, esitamise ja tagastamise tähtajad ning nende täitmise korra kehtestab rahandusminister.

§ 25.  Aktsiisilao tegevusluba

  (1) Aktsiisilao tegevusluba (edaspidi tegevusluba) annab õiguse tegutseda aktsiisilaopidajana Tolliameti poolt aktsepteeritud kohas.

  (2) Tegevusluba antakse Tolliameti peadirektori otsusega.

  (3) Tegevusloa vormi kehtestab rahandusminister.

§ 26.  Aktsiisilaole esitatavad nõuded

  (1) Aktsiisiladu peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) aktsiisilaona kasutatavad hooned peavad asetsema füüsiliselt eraldi teiste isikute hoonetest ja isiklikuks mitteäriliseks tarbeks kasutatavatest ruumidest ja hoonetest;
  2) aktsiisilao territooriumi kasutamise ainuõigus on aktsiisilaopidajal maakasutamisõigust kinnitava dokumendi alusel ja see territoorium on visuaalselt märgistatud;
  3) --4) (Kehtetud)

  (2) Alkoholi jaemüük aktsiisilaos on keelatud.

  (3) Toll inventeerib aktsiisiladu vähemalt üks kord aastas aktsiisilaopidajat sellest ette hoiatamata.

§ 27.    Alkoholi koguse ja etanoolisisalduse mõõtmine. Mõõtmiste usaldusväärsuse tagamine

  (1) Mõõtevahend käesoleva seaduse tähenduses on seade või seadmete kogum, millega on võimalik määrata alkoholi kogust ja etanoolisisaldust. Mõõtevahend võib koosneda ka mitme iseseisva või erineva mõõtevahendi üheaegselt või eraldi rakendatud kombinatsioonist.

  (2) Muid käesolevas paragrahvis kasutatavaid mõõtmiste, mõõtühikute, mõõtevahendite ja metroloogilise kontrolli alaseid mõisteid kasutatakse mõõteseaduses (RT I 1994, 71, 1224; 2000, 71, 442) sätestatud tähenduses.

  (3) Alkoholi tootmisprotsess (edaspidi tootmisprotsess) käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi tootmisel rakendatavate tehnoloogiliste protsesside kogum.

  (4) Tootmisprotsessis alkoholi koguse ja etanoolisisalduse mõõtmiseks rakendatud mõõtevahendite abil teostatud mõõtmiste õigsuse ja usaldusväärsuse tagab aktsiisilaopidaja.

  (5) Aktsiisilaopidaja peab määratlema tootmisprotsessi osad, kus toimub toodetava aine pöördumatu kvalitatiivne või kvantitatiivne muutus, millega kaasneb toodetavas aines etanoolisisalduse muutumine.

  (6) Aktsiisilaopidaja peab koostama tootmisprotsessi osade kirjelduse nende toimumise järjekorras, tuginedes vastavatele tehnospetsifikaatidele, ning ühtlasi kirjeldama nimetatud dokumendis tootmisprotsessi osades teostatavaid mõõtmisi ja esitama selle kirjelduse tolli nõudmisel.

  (7) Nõuded tootmisprotsessis rakendatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele, paigaldusele, lubatavatele veapiiridele ja nende kontrollimise korra ning tingimused kehtestab majandusminister.

  (8) Aktsiisilaopidaja peab pidama alkoholi tooraine, pooltoote ja toodangu arvestust ning dokumenteerima etanoolisisalduse mõõtmise tulemused.

  (9) Toll võib rakendada tootmisprotsessi kaasatud metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite ning nendega seotud tootmisprotsessi osade ja sõlmede erimärgistamist.

  Tootmisliinidesse paigaldatud mõõtevahendite taatlemiseks kohapeal peavad torustikud olema varustatud vajalike, erimärgistatud kuulventiilidega suletavate möödaviikudega.

  (10) Nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud erimärgistamisele kehtestab rahandusminister.

  (11) Toll võib tootmisprotsessis rakendatud mõõtevahendite ja nende paigalduse vastavuse kontrollimisse kaasata akrediteeritud inspekteerimis- või sertifitseerimisasutust.

§ 28.  Tagatis

  (1) Aktsiisilaopidajal peab olema tagatis aktsiisi maksmise tagamiseks ajutises aktsiisivabastuses välisriigist aktsiisilattu toimetatavalt, aktsiisilaos toodetavalt, ladustatavalt ja aktsiisilaost lähetatavalt alkoholilt.

  (2) Tagatissumma määrab Tolliamet aktsiisilaopidaja poolt esitatud andmete alusel. Tagatissumma määramisel lähtutakse eeldatavast aktsiisisummast, mille arvutab aktsiisilaopidaja või tegevusloa taotleja, võttes aluseks ajutises aktsiisivabastuses oleva alkoholi koguse aktsiisilaos, samaaegselt ajutises aktsiisivabastuses transporditava alkoholi koguse ja kalendrikuu jooksul aktsiisilaost lähetatava aktsiisiga maksustatud alkoholi koguse.

  (3) Tolliameti pangakontole tagatiseks makstud summa ja garandi poolt väljastatud garantiidokument peavad olema tagatisena Tolliameti poolt aktsepteeritud. Tagatise liigi valib aktsiisilaopidaja. Tolliameti pangakontole tagatiseks makstud summalt intressi ei maksta.

  (4) Garandiks võib olla vaid Eestis registreeritud krediidiasutus või kindlustusselts, kes väljastab garantiidokumendi, millega ta kohustub tasuma aktsiisilao üle järelevalvet teostava tolliinspektuuri esimesel nõudmisel aktsiisilaopidajal tekkinud maksuvõla garantiidokumendis märgitud tagatissumma piires. Tolliamet võib keelduda garandi poolt väljastatud garantiidokumenti aktsepteerimast, kui garant ei ole tolli arvates usaldatav tagama aktsiisi maksmist.

  [Lõike 5 sõnastus kuni 30.06.2002]

  (5) Tagatis esitatakse ja vabastatakse ning tagatissumma määratakse tolliseaduse § 49 lõike 9 alusel kehtestatud korras.

  [Lõike 5 sõnastus alates 1.07.2002]

  (5) Tagatis esitatakse ja vabastatakse ning tagatissumma määratakse tolliseadustiku § 230 lõike 6 alusel kehtestatud korras.

  (6) Tolliameti pangakontole makstud tagatissumma tagastab toll kümne kalendripäeva jooksul pärast vastava taotluse esitamist, millele on lisatud järelevalvet teostava tolliinspektuuri juhataja kirjalik nõusolek, kui aktsiisilaopidajal on uus aktsepteeritud tagatis või kui aktsiisilaopidaja valduses ei ole ajutises aktsiisivabastuses olevat alkoholi ja ta ei ole ajutises aktsiisivabastuses lähetanud alkoholi, mille kohta puudub saatedokumendil alkoholi saaja kinnitus kauba vastuvõtmise kohta, ning tal ei ole maksuvõlga ega tekkinud aktsiisimaksmise kohustust, mille täitmise tähtaeg alles saabub.

  (7) Kui aktsiisilaopidaja ei ole tema aktsiisilao üle järelevalvet teostava tolliinspektuuri ettekirjutuses määratud tähtajaks tasunud maksuvõlga, on tollil õigus võtta maksuvõla katteks raha Tolliameti pangakontole makstud tagatissummast või nõuda garandilt maksuvõla tasumist.

  (8) Garandilt nõutakse maksuvõla tasumist ettekirjutusega kümne kalendripäeva jooksul ettekirjutuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates. Ettekirjutus antakse garandile kätte allkirja vastu kuupäevaliselt.
[RT I 2001, 88, 531 - jõust. 01.07.2002]

§ 29.  Uue tagatise esitamine

  Aktsiisilaopidaja on kohustatud esitama Tolliametile uue tagatise vähemalt 40 päeva enne tagatise kehtivusaja lõppemist. Uue tagatise kehtivus algab eelneva tagatise kehtivusaja lõppemisele järgnevast päevast.

§ 30.  Tegevusloa väljastamine

  (1) Tegevusluba võib taotleda isik, kes on kantud äriregistrisse ja registreeritud käibemaksukohustuslasena Eestis.

  (2) Isikule antakse tegevusluba ja isik registreeritakse aktsiisilaopidajana Tolliameti elektroonses infosüsteemis, kui on täidetud kõik alljärgnevad nõuded:
  1) tema vastu pole algatatud pankrotimenetlust, likvideerimismenetlust ega vastu võetud lõpetamise otsust;
  2) (Kehtetu)
  3) aktsiisiladu vastab käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud nõuetele;
  4) raamatupidamise sise-eeskirjades sisalduvad põhimõtted vastavad heale raamatupidamistavale;
  5) laoarvestuses ja raamatupidamises kirjendatakse alkoholi EKN kaubapositsiooni kümnekohalise täpsusega ning alkoholi netokogust liitrites, etanoolisisaldust ja kogust vastavuses aktsiisimäära ühikule;
  6) käesoleva seaduse §-s 31 loetletud dokumendid on esitatud ja neis sisalduvad andmed on Tolliameti poolt aktsepteeritud;
  7) tagatis on Tolliameti poolt aktsepteeritud.

  (3) Tegevusluba väljastatakse või tegevusloa väljastamise keeldumisest teatatakse kirjalikult taotlejale 60 kalendripäeva jooksul käesoleva seaduse §-s 31 nimetatud dokumentide esitamise päevast arvates. Ekspertiisi tegemise tõttu võib tegevusloa väljastamise tähtaega 30 päeva võrra pikendada.

  (4) Enne aktsiisilaopidamise alustamist teeb aktsiisilao üle järelevalvet teostava tolliinspektuuri juhataja poolt määratud komisjon aktsiisilaopidaja või tema esindaja juuresolekul aktsiisilaos inventuuri ja koostab inventuuriakti, milles fikseeritakse aktsiisilaopidaja valduses oleva aktsiisiga maksustatava kauba kogus.

  (5) Tolliameti peadirektoril on õigus nõuda tegevusloa saamiseks esitatud dokumentides muudatuste tegemist ka pärast tegevusloa väljastamist, võttes aluseks sõltumatute ekspertide otsuse esitatud andmete õigsuse kontrollimisel.

§ 31.  Tegevusloa saamiseks esitatavad dokumendid

  (1) Tegevusloa saamiseks peab taotleja esitama Tolliametile järgmised dokumendid:
  1) kirjaliku avalduse, mis sisaldab aktsiisilao asutamise põhjendust, asutatava aktsiisilao asukoha aadressi ning taotleja kontaktandmeid ja panga rekvisiite;
  2) äriplaani, mis sisaldab järgmisi andmeid:
a) alkoholi liigi nimetus ja etanoolisisaldus alkoholi liikide lõikes, mida ajutises aktsiisivabastuses toodetakse ja ladustatakse;
b) ajutises aktsiisivabastuses 12 kalendrikuu jooksul ladustatava alkoholi planeeritav kogus;
c) planeeritav aastakäive;
d) alkoholi ja selle tooraine tootmis- ja ladustamisvõimsus;
e) aktsiisilaopidaja lähetatud teel oleva (transporditava) alkoholi eeldatav kogus;
f) käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 nimetatud aktsiisisumma arvutus;
g) alkoholi transportimise viisid, veoettevõtja nimi ja aadress;
h) alkoholi tootmisprotsessi kirjeldus;
  3) käesoleva lõike punkti 2 alapunktides a kuni d nimetatud tegelikud andmed eelmise kalendriaasta kohta juhul, kui toodeti või ladustati alkoholi;
  4) äriregistrikaardi kinnitatud koopia;
  5) taotleja asutamislepingu ning väljavõtte aktsiaraamatust või osanike nimekirjast isikute kohta, kellest igaühele kuulub üle 10 protsendi äriühingu osadest, aktsiatest või häältest;
  6) aktsiisilao asendi plaani, kus on märgitud territooriumi ja hoonete pindalad ja juurdepääsud ning hoonete plaanid, kus on märgitud ruumide pindalad ning sisse- ja väljapääsud;
  7) hoone ja territooriumi omaniku nime ja aadressi ning rendilepingu või notariaalselt tõestatud muu dokumendi, mis kinnitab aktsiisilaopidaja ainuõigust kasutada aktsiisilao hooneid ja territooriumi;
  8) aktsiisilao hoonete ja ruumide kasutamise kirjelduse, kus on märgitud ka tooraine, pooltoote ja valmistoodangu ladustamise kohad;
  9) alkoholi, selle tooraine ja pooltoote mahutite asukohaskeemid ja andmed mahutite mahu kohta;
  10) tootmisliinide skeemi, millel on näidatud mõõtevahendite paigutus;
  11) (Kehtetu)
  12) käesoleva seaduse § 11 punktis 6 märgitud otstarbel kasutatava alkoholi kulunormid;
  13) kui taotleja tegutses ettevõtjana, siis eelmise majandusaasta aruande koos audiitori järeldusotsusega ning finantsseisundi analüüsi seisuga kuni seitse kalendripäeva enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kirjaliku avalduse esitamise päeva;
  14) raamatupidamise sise-eeskirjad;
  15) asukohajärgse Maksuameti kohaliku asutuse väljastatud tõendi maksuvõla puudumise kohta;
  16) aktsiisilao töökorralduse nädalapäeviti kellaajalise täpsusega.
  17) (Kehtetu)

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, välja arvatud selle punktides 4 ja 15, nimetatud dokumendid peavad olema allkirjastatud aktsiisilaopidaja õigust taotleva isiku või tema esindaja poolt.

  (3) Tollil on õigus nõuda täiendavate dokumentide esitamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentides esitatud andmete täpsustamiseks.

§ 32.  Aktsiisilaopidaja registreerimine infosüsteemis

  (1) Tegevusloa väljastamisel aktsiisilaopidajale registreeritakse aktsiisilaopidaja Tolliameti elektroonses infosüsteemis, omistades talle aktsiisilaopidaja numbri.

  (2) Infosüsteemi kantavad andmed ja aktsiisilaopidaja numbri kombinatsiooni kehtestab rahandusminister.

§ 33.  Tegevusloa kehtivuse peatamine

  (1) Aktsiisilaos, mille tegevusloa kehtivus on peatatud, on ajutises aktsiisivabastuses oleva alkoholi vastuvõtmine ja ajutises aktsiisivabastuses lähetamine keelatud. Muude ajutises aktsiisivabastuses oleva alkoholiga seotud toimingute lubatavuse ja aktsiisilao töökorralduse kehtestab rahandusminister.

  (2) Tolliameti peadirektor peatab tegevusloa kehtivuse oma motiveeritud kirjaliku otsusega kuni 90 kalendripäevaks, kui:
  1) puudub tagatis;
  2) ei ole täidetud tolli ettekirjutusi;
  3) aktsiisilaopidaja ei ole kümme päeva enne tagatise kehtivusaja lõppu esitanud uut tagatist;
  4) on vajalik selgitada asjaolusid tollirežiimi nõuete raske eiramise kohta või maksude tasumisest kõrvalehoidumise kohta ulatuses, mis moodustab üle 25 protsendi maksustamisperioodi eest maksmisele kuuluvast käibemaksu- ja aktsiisisummast kokku.

  (3) Aktsiisilaopidaja saab õiguse jätkata tegevust Tolliameti peadirektori kirjaliku otsuse alusel.

  (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud otsused jõustuvad aktsiisilaopidajale kättetoimetamise momendist ja need antakse aktsiisilaopidajale üle allkirja vastu kellaajaliselt.

§ 34.  Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

  (1) Tolliameti peadirektor tunnistab tegevusloa kehtetuks oma motiveeritud kirjaliku otsusega. Otsus jõustub aktsiisilaopidajale kättetoimetamise momendist ja see antakse aktsiisilaopidajale üle allkirja vastu kellaajaliselt.

  (2) Tegevusluba tunnistatakse kehtetuks, kui:
  1) 90 kalendripäeva jooksul tegevusloa kehtivuse peatamise päevast arvates ei ole ära langenud tegevusloa kehtivuse peatamist tinginud asjaolud;
  2) aktsiisilaopidaja esitab taotluse talle väljastatud tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks;
  3) on välja kuulutatud aktsiisilaopidaja pankrot;
  4) on langetatud aktsiisilaopidaja likvideerimise või jaotumise otsus;
  5) väljastatakse uus tegevusluba;
  6) on jõustunud otsus tollirežiimi nõuete raske eiramise kohta või maksude tasumisest tahtliku kõrvalehoidumise kohta ulatuses, mis moodustab üle 25 protsendi maksustamisperioodi eest maksmisele kuuluvast käibemaksu- ja aktsiisisummast kokku;
  7) tegevusloa kehtivust on peatatud vähemalt kolm korda viimase 12 kalendrikuu jooksul.

  (3) Tegevusluba tunnistatakse kehtetuks ettevõtja kõigi aktsiisiladude kohta, kui tal on mitu aktsiisiladu ning tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks annavad aluse ühe või mitme aktsiisilaoga seonduvad asjaolud.

  (4) Aktsiisilaos, mille tegevusluba on tunnistatud kehtetuks, on alkoholi tootmine, vastuvõtmine ja lähetamine ajutises aktsiisivabastuses keelatud. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse tegemise päeval moodustab Tolliameti peadirektor käskkirjaga inventeerimiskomisjoni, milles on esindatud ka aktsiisilaopidaja. Inventeerimiskomisjon teeb aktsiisilaos olevate kaupade inventuuri ja koostab inventuuriakti, milles fikseeritakse aktsiisiga maksustamisele kuuluva alkoholi kogus selle liikide ja alkoholisisalduse lõikes. Inventuuri järel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 märgitud juhul, on aktsiisilaopidaja kohustatud Tolliameti peadirektori määratud tähtaja jooksul tasuma aktsiisiga maksustamisele kuuluvalt alkoholilt aktsiisi või selle alkoholi võõrandama või suunama aktsiisilattu tingimusel, et teine aktsiisilaopidaja võtab alkoholi vastu aktsiisilaos, mille tegevusluba on kehtetuks tunnistatud.

§ 35.  Aktsiisilaopidaja kohustused

  Aktsiisilaopidaja on kohustatud:
  1) pidama eraldi dokumenteeritud arvestust alkoholi kohta sõltuvalt aktsiisimäära erinevusest, aktsiisivabastusest ja ajutise aktsiisivabastuse korralduse rakendamisest alkoholi lähetamisel;
  2) piirituse tootmise korral võtma piirituse tooraine (teravilja) igast partiist laboratoorse analüüsi proove tärklisesisalduse, niiskuse ja prügisuse kohta ning säilitama piirituse tooraine (teravilja) näidised kuue kuu jooksul proovi võtmise päevast arvates;
  3) pidama laoarvestust selliselt, et laoarvestuse dokumendid oleksid seotud alkoholi liikumist kajastavate saatedokumentidega;
  4) pidama arvestust maksukohustuse tekkimise kohta kasvavas kokkuvõttes, kusjuures iga tööpäeva lõpu seisuga, mis on ühtlasi järgmise tööpäeva algseisuks, peavad andmed maksukohustuse tekkimise kohta olema kinnitatud aktsiisilaopidaja esindaja allkirjaga. Elektroonse arvestuse korral peab aktsiisilaopidaja trükkima välja tööpäeva lõpu maksukohustuse seisu, paberil väljatrükitud andmed peavad olema köidetud kausta ja järjestikku numereeritud;
  5) ladustama alkoholi nii, et eraldi oleks paigutatud aktsiisiga maksustatud ja maksustamata alkohol rühmitatuna selle omanike järgi;
  6) ladustama alkoholi selliselt, et kontrolli teostaval ametnikul oleks tagatud juurdepääs igale kaubapartiile ilma teisi kaubapartiisid ümber tõstmata;
  7) esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu jooksul Tolliametile käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 nimetatud aktsiisisumma arvutuse, kui eeldatav aktsiisisumma, millest lähtuvalt on määratud tagatissumma, on üle 20 protsendi väiksem maksustamisperioodil tekkinud maksukohustuse summast või üle 10 protsendi väiksem kolmel järjestikusel maksustamisperioodil eraldi tekkinud maksukohustuse summast;
  8) suurendama tagatist seitsme tööpäeva jooksul vastavalt Tolliameti määratud tagatissummale;
  9) teatama viivitamatult andmed ja edastama dokumendid tollile iga muudatuse kohta, mis on seotud käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud tegevusloa saamise tingimustega;
  10) tootma alkoholi aktsiisilaos, mille pidamiseks on tal tegevusluba, ainuisikuliselt, lubamata seal teistel ettevõtjatel ka alltöövõtu korras toota, ladustada või võõrandada alkoholi;
  11) alkoholi lähetamisel ajutises aktsiisivabastuses kontrollima selle saaja õigust võtta vastu alkoholi ajutises aktsiisivabastuses;
  12) tööpäeva lõpus fikseerima dokumentaalselt alkoholi laoseisu aktsiisimäärade järgi ühikutes, mille kohta on kehtestatud aktsiisimäär;
  13) tagama tollile juurdepääsu aktsiisilao hoonete ja territooriumi kõikidesse kohtadesse ning vajadusel eraldama talle eraldi tööruumi ja sidepidamisvõimalused;
  14) tasuma ekspertiisikulud käesoleva seaduse § 9 lõike 6 ja § 30 lõike 5 alusel ekspertiisi tegemise juhtudel, kui ekspertiisi tulemusel aktsiisilaopidaja esitatud andmed osutusid ebaõigeteks;
  15) jälgima piirituse võõrandamisel käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud loa omanikule, et temale võõrandatava piirituse ja tema poolt sama loa alusel varem soetatud piirituse summaarne kogus ei ületa loale märgitud käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud piirituse kogust;
  16) vastutama aktsiisilaos oleva kogu alkoholi, sealhulgas pooltoote ja tooraine vastavuse eest käesoleva seaduse nõuetele.

§ 36.  Aktsiisilaopidamise eritingimused

  (1) Käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 ja § 30 lõikes 1 sätestatut ei kohaldata aktsiisilaopidajale, kelle tegevus vastab kõikidele järgmistele tingimustele:
  1) toodetakse ainult õlut ja kääritatud jooke;
  2) õlut ja kääritatud jooke toodetakse kalendriaasta jooksul kokku mitte rohkem kui 25 000 liitrit;
  3) tootmine toimub isiklikus majapidamises, mille mõnda hoonet või ruumi on lubatud kasutada aktsiisilaona;
  4) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud alkoholi toodab ettevõtja ainuisikuliselt ja seda ei lähetata teise aktsiisilattu;
  5) ettevõtja ei ladusta aktsiisilaos teise ettevõtja toodetud alkoholi.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktsiisilaopidaja ei pea omama aktsiisimaksmise tagatist ja temale ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 27 sätestatut.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tingimustele vastava aktsiisilao tegevusloa saamiseks peab taotleja esitama kõik käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud dokumendid, välja arvatud selle punktides 4-6, 9-13 ja 16 nimetatud.

§ 37.  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 37¹.  Rakendussätted

  (1) Isik, kellele Tolliamet keeldus tegevusluba väljastamast ja kelle valduses on käesoleva seaduse kohaselt aktsiisiga maksustamisele kuuluvat alkoholi, millelt aktsiis ei ole makstud, on kohustatud 2001. aasta 31. jaanuariks toimima nimetatud alkoholiga järgmiselt:
  1) alkoholi enda valdusesse jätmisel maksma sellelt aktsiisi;
  2) lähetama alkoholi aktsiisiga maksustatuna ja maksma sellelt aktsiisi 2001. aasta 15. veebruariks või
  3) lähetama alkoholi, seda aktsiisiga maksustamata, aktsiisilattu tingimusel, et aktsiisilaopidaja võtab selle vastu lähetamiskohas.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik peab esitama aktsiisideklaratsiooni ning alkoholi liikumise ja laoseisu aruande 2001. aasta 15. veebruariks.

§ 38.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. jaanuaril.