Välja kuulutanud
Vabariigi President
05.07.2000 otsus nr 867
Vangistusseadus
Vastu võetud 14.06.2000
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse rakendusala
Käesolev seadus sätestab vabadusekaotuse, aresti, haldusaresti ja eelvangistuse täideviimise korra ning korralduse, samuti vanglateenistuse mõiste ja tingimused.
§ 2. Kinnipeetav
Kinnipeetav käesoleva seaduse tähenduses on vanglas vabadusekaotust kandev süüdimõistetu.
§ 3. Arestialune
Arestialune käesoleva seaduse tähenduses on arestimajas aresti või haldusaresti kandev isik.
§ 4. Vahistatu
Vahistatu käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas.
§ 5. Täitmisplaan
(1) Täitmisplaan sätestab kinnipeetava ning vahistatu vastuvõtmiseks pädeva vangla.
(2) Täitmisplaani koostamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud alustest.
(3) Täitmisplaani kinnitab justiitsminister.
2. peatükk VABADUSEKAOTUSE TÄIDEVIIMINE
1. jagu Üldsätted
§ 6. Vabadusekaotuse täideviimise eesmärk
(1) Vabadusekaotuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine.
(2) Vabadusekaotuse täideviimine korraldatakse kinnises vanglas või avavanglas.
§ 7. Kinnine vangla
(1) Kinnine vangla on valvatava müüri või muu piirdega vangla, mis võimaldab pideva järelevalve kinnipeetava üle.
(2) Kinnipeetavate majutamiseks on kinnises vanglas kambrid, mis võimaldavad kinnipeetavate pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise.
§ 8. Kinnise vangla üldtingimused
Äratusest kuni öörahu alguseni on kinnipeetaval lubatud vabalt liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjadega sätestatud kohtades. Öörahu algusest kuni äratuseni eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse.
§ 9. Avavangla
(1) Avavangla on selgelt nähtavate tähistega märgistatud territooriumiga vangla.
(2) Kinnipeetavate majutamiseks on avavanglas elamud tubadega.
§ 10. Avavangla üldtingimused
(1) Äratusest kuni öörahuni on kinnipeetaval lubatud vabalt liikuda avavangla territooriumil. Vangla direktori loal on kinnipeetaval lubatud liikuda ka väljaspool avavangla territooriumi seoses õppimise või töötamisega.
(2) Öörahu algusest kuni äratuseni eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud tubadesse, mis vajaduse korral lukustatakse. Vangla direktori loal on kinnipeetaval lubatud öörahu algusest kuni äratuseni viibida avavangla territooriumil või väljaspool seda seoses töötamisega.
(3) Kinnipeetava liikumisele väljaspool avavangla territooriumi kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 22 sätestatut.
§ 11. Kinnipeetava paigutamine
(1) Kinnipeetava paigutamine vanglasse toimub täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi.
(2) Vanglas paigutatakse kinnipeetav kambrisse või tuppa.
§ 12. Eraldihoidmise printsiip
(1) Vanglas hoitakse eraldi:
1) mehi ja naisi;
2) alaealisi ja täiskasvanuid;
3) süüdimõistetuid ja vahistatuid;
4) esmakordselt karistatuid ja vabadusekaotusega korduvalt karistatuid;
5) aresti ja vabadusekaotusega karistatuid;
6) isikuid, kes kannavad eluaegset vabadusekaotust;
7) isikuid, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht.
(2) Erandkorras võib vangla direktor paigutada kinnipeetavaid eraldi ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata tunnuste alusel.
(3) Kinnises vanglas on eraldihoidmise printsiibi täitmiseks teineteisest eraldatud osakonnad ja kambrid.
(4) Avavanglas arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kinnipeetavate jaotamisel kohtlemisgruppidesse.
2. jagu Kinnipeetava vastuvõtmine
§ 13. Vastuvõtmise alus
Isik võetakse vanglasse vastu jõustunud kohtuotsuse või -määruse ärakirja ning isikut tõendavate dokumentide või nende puudumisel politsei koostatud isikusamasuse tuvastamise dokumentide alusel.
§ 14. Kinnipeetava vastuvõtmine vanglas
(1) Vanglasse saabumisel kuuluvad kinnipeetav ja tema isiklikud asjad hoolikale läbiotsimisele, mille viib läbi kinnipeetavaga samast soost vanglaametnik. Kinnipeetav suunatakse arstlikule läbivaatusele.
(2) Hiljemalt vanglasse saabumisele järgneval päeval kohtub kinnipeetav vangla direktori või tema poolt määratud vanglaametnikuga, kes selgitab kinnipeetavale tema õigusi ja kohustusi. Kinnipeetavale antakse kirjalik teave vabadusekaotuse täideviimist reguleerivate seaduste, vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuste esitamise kohta.
(3) Kinnipeetav, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vabadusekaotuse tähtaeg ületab ühte aastat, paigutatakse vastuvõtuosakonda. Vastuvõtuosakonnas tehakse kindlaks kinnipeetava eluloolised andmed, määratletakse tema sotsiaalpsühholoogiline prognoos ja selgitatakse välja muud andmed, mis on vajalikud kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamiseks vastavalt käesoleva seaduse §-le 16.
(4) Kinnipeetava vastuvõtuosakonnas viibimise aeg ei tohi ületada kolme kuud.
§ 15. Kinnipeetava isiklikud asjad
(1) Vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad võetakse vangla juhtkonna poolt hoiule.
(2) Asjade loetelu, mille omamine kinnises või avavanglas on kinnipeetavale lubatud, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab justiitsminister.
§ 16. Kinnipeetava individuaalne täitmiskava
(1) Kinnipeetava individuaalses täitmiskavas nähakse ette:
1) kinnipeetava paigutamine vanglas;
2) kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglasse või teise kinnisesse vanglasse;
3) kinnipeetava töövõimelisus ja kutseoskused;
4) kinnipeetavale üldhariduse või kutsekeskhariduse või tööalase koolituse andmise vajadus;
5) kinnipeetavale kohaldatavad soodustused;
6) kinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks vajalikud abinõud;
7) muud vabadusekaotuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud.
(2) Kinnipeetava individuaalset täitmiskava arutatakse kinnipeetavaga.
(3) Kinnipeetava individuaalset täitmiskava muudetakse ja täiendatakse vastavalt kinnipeetava arengule.
(4) Kinnipeetava individuaalse täitmiskava kinnitab vangla direktor ja see lisatakse kinnipeetava isiklikku toimikusse.
§ 17. Kinnipeetava isiklik toimik
(1) Kinnipeetava vastuvõtmisel vanglasse avatakse talle isiklik toimik.
(2) Kinnipeetava isiklikku toimikusse kantakse kinnipidamise alust puudutavad dokumendid, kinnipeetavale kohaldatud distsiplinaarkaristused, nende kohaldamise aeg ja põhjus ning andmed kinnipeetava käitumise, õppimise ja töötamise kohta, samuti muud vangla sisekorraeeskirjades sätestatud andmed ja dokumendid.
(3) Kinnipeetavale tema isikliku toimiku tutvustamise kord, samuti kinnipeetava isikliku toimiku säilitamise tähtajad ja kord sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades.
(4) Kinnipeetava ümberpaigutamisel teise vanglasse saadetakse sinna ka tema isiklik toimik.
§ 18. Identifitseerimisabinõud
Vanglasse saabunud isik fotografeeritakse ja daktüloskopeeritakse. Kinnipeetava signaleetilisi fotosid ja daktüloskoopilist kaarti hoitakse kinnipeetava isiklikus toimikus. Üks komplekt signaleetilisi fotosid saadetakse isiku vahistamist taotlenud kohtueelse uurimise asutusele kriminaalasjale lisamiseks ja üks daktüloskoopiline kaart Politsei Teabebüroole.
§ 19. Kinnipeetava ümberpaigutamine
(1) Kinnipeetava võib ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vabadusekaotuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel.
(2) Kinnipeetava ümberpaigutamise korra kinnitab justiitsminister.
§ 20. Kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglasse
(1) Kui kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas, kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vabadusekaotuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vabadusekaotus ei ületa 18 kuud ning kinnipeetava suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi, võib kinnipeetava tema nõusolekul ümber paigutada avavanglasse.
(2) Avavanglasse ei või ümber paigutada kinnipeetavaid, kes on toime pannud raskeid isikuvastaseid või seksuaalkuritegusid, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegusid või kuulunud kuritegelikku ühendusse, samuti eluaegset vabadusekaotust kandvaid kinnipeetavaid.
(3) Kinnipeetava ümberpaigutamise korra kinnisest vanglast avavanglasse kinnitab justiitsminister.
§ 21. Kinnipeetava ümberpaigutamine kinnisesse vanglasse
(1) Kui kinnipeetav ei täida käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirjade nõudeid või paneb toime uusi õiguserikkumisi, võib kinnipeetava ümber paigutada kinnisesse vanglasse. Kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglast kinnisesse vanglasse on lubatud ka siis, kui see on vajalik vabadusekaotuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks.
(2) Kinnipeetava ümberpaigutamise korra avavanglast kinnisesse vanglasse kinnitab justiitsminister.
§ 22. Soodustused
(1) Vangla direktor võib kinnipeetavale tema nõusolekul kohaldada järgmisi soodustusi:
1) töötamine järelevalve all väljaspool vangla territooriumi;
2) liikumine järelevalveta väljaspool vangla territooriumi seoses õppimise, töötamise või ravikuuri läbimisega, samuti perekondlikel põhjustel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud soodustusi võib kohaldada kinnipeetavale, kelle käitumine karistuse kandmise ajal on osutunud heaks ja kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi ning järgib talle soodustuste osas tehtud ettekirjutusi.
3. jagu Kinnipeetava vanglaväline suhtlemine
§ 23. Kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk
(1) Kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk on soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist.
(2) Vangla juhtkond soodustab kinnipeetava vanglavälist suhtlemist.
§ 24. Kinnipeetava lühiajalised kokkusaamised
(1) Kinnipeetavale on lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vangla juhtkonnal põhjendatud kahtlusi.
(2) Lühiajalise kokkusaamise kestus on kuni kolm tundi. Kokkusaamiste kord sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades.
(3) Välisriigi kodanikust kinnipeetaval on piiramatu õigus kokkusaamisele oma riigi konsulaartöötajaga.
(4) Lühiajalisi kokkusaamisi ei võimaldata distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale.
§ 25. Kinnipeetava pikaajalised kokkusaamised
(1) Kinnipeetavale võimaldatakse pikaajalisi kokkusaamisi abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või õega. Pikaajalisi kokkusaamisi faktilise abikaasaga lubatakse tingimusel, et neil on ühised lapsed või ühine majapidamine või vähemalt kaks aastat väldanud kooselu enne karistuse kandmise algust.
(2) Pikaajaline kokkusaamine on üks kuni kolm päeva kestev kooselamine vangla selleks ettenähtud ruumides ilma pideva järelevalveta. Pikaajaliste kokkusaamiste kord ja sagedus sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades.
(3) Pikaajalisi kokkusaamisi ei võimaldata vangla vastuvõtuosakonnas viibivatele kinnipeetavatele ja distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale.
§ 26. Kokkusaamised kaitsja ja vaimulikuga
(1) Kinnipeetaval on õigus piiramatult kohtuda oma kaitsja ja vaimulikuga. Kokkusaamised kaitsja ja vaimulikuga toimuvad segamatult.
(2) Kaitsja poolt kaasa toodud kirjalike materjalide sisuline läbivaatus on keelatud.
§ 27. Kinnipeetava kokkusaamise jälgimine
(1) Vanglaametnikul on õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isik ja tema asjad läbi otsida. Läbiotsimise viib läbi külastajaga samast soost vanglaametnik. Asjad, mille omamine vanglas on keelatud, võetakse kokkusaamise ajaks vangla juhtkonna poolt ajutisele hoiule.
(2) Lühiajalisi kokkusaamisi kinnipeetavaga võimaldatakse vanglaametniku juuresolekul. Kokkusaamisi kaitsja ja vaimulikuga on vanglaametnikul lubatud jälgida, kuid mitte pealt kuulata.
(3) Vanglaametnikul on õigus lühiajaline kokkusaamine kohe katkestada, kui see võib ohustada vangla julgeolekut või sisekorda. Katkestada ei ole lubatud kokkusaamisi kaitsjaga.
§ 28. Kirjavahetus ja telefonikõned
(1) Kinnipeetaval on õigus kirjavahetusele, samuti telefoni ning muude üldkasutatavate sidekanalite kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni ning muude üldkasutatavate sidekanalite kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras.
(2) Kirjavahetus ja telefoni ning muude üldkasutatavate sidekanalite kasutamine toimub kinnipeetava kulul.
(3) Kinnipeetava käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust võib vangla direktor piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustab vabadusekaotuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni ning muude üldkasutatavate sidekanalite kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga.
§ 29. Kirjavahetuse ja telefonikõnede jälgimine
(1) Kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4–5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, avatakse vanglaametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud.
(2) Kinnipeetava kirjavahetuse ja telefoni või muude üldkasutatavate sidekanalitega edastavate sõnumite sisu võib kontrollida üksnes kohtu loal ja jälitustegevuse seaduses (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557; 1998, 47, 698; 50, 753; 51, 756; 61, 981; 98/99, 1575; 101, 1663; 1999, 16, 271; 31, 425; 95, 845; 2000, 35, 222; 40, 251) sätestatud alustel ja korras.
(3) Kirjavahetuse kontrollimisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras võib vangla direktor jätta kirja ära saatmata, kui:
1) see ohustab vabadusekaotuse täideviimise eesmärke, vangla julgeolekut või sisekorda;
2) selle edastamine võib kaasa tuua kuriteo toimepanemise;
3) see ohustab teise kinnipeetava vabadusekaotuse täideviimise eesmärke;
4) see on koostatud salakirjas või loetamatult.
(4) Keelatud on kontrollida kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile.
(5) Ära saatmata ei või jätta kinnipeetava kirju riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja nende ametiisikutele, samuti kaitsjale ning oma riigi konsulaartöötajale.
§ 30. Ajalehed ja ajakirjad
(1) Kinnipeetavale tagatakse vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju.
(2) Kinnipeetaval on lubatud vangla vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vabadusekaotuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut või sisekorda.
§ 31. Raadio ja televisioon
(1) Vanglas võimaldatakse jälgida raadio- ja televisioonisaateid.
(2) Vangla direktori loal võib kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muid vaba aja veetmiseks vajalikke esemeid, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega häiri teisi isikuid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elektriseadmete kasutamise kulud kannab kinnipeetav.
§ 32. Lühiajaline väljasõit
(1) Kinnipeetavale, kes on karistusest ära kandnud vähemalt ühe aasta, võib vangla direktor anda loa lühiajaliseks väljasõiduks kuni kahekümne üheks kalendripäevaks aastas, kui see on kooskõlas vabadusekaotuse täideviimise eesmärkidega.
(2) Abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või õe parandamatult raske haiguse või surma või muu erakorralise sündmuse korral võib vangla direktor anda kinnipeetavale loa kuni seitsmepäevaseks väljasõiduks. Erakorralise perekondliku sündmuse puhul võimaldatud lühiajalist väljasõitu ei arvestata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väljasõitude hulka.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud lühiajalise väljasõidu luba ei anta eluaegset vabadusekaotust kandvale kinnipeetavale.
(4) Väljasõidukulud kannab kinnipeetav. Lühiajalise väljasõidu aeg arvestatakse karistuse kandmise aja hulka.
(5) Lühiajaliseks väljasõiduks loa andmise korra kinnitab justiitsminister.
§ 33. Lühiajaline väljaviimine
(1) Käesoleva seaduse § 32 lõikes 2 sätestatud alustel võib vangla direktor anda loa kinnipeetava väljaviimiseks järelevalve all kuni kolmeks päevaks, kui tulenevalt vabadusekaotuse täideviimise eesmärkidest ei ole kinnipeetavale lühiajalise väljasõidu lubamine võimalik.
(2) Väljaviimise kulud kannab kinnipeetav.
4. jagu Haridus ja töö vanglas
§ 34. Hariduse omandamise võimaldamine
(1) Hariduse omandamise võimaldamise eesmärk on kindlustada kinnipeetav piisavate teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse omandamist ja töötamist.
(2) Hariduse andmist vanglas korraldatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 24, 358; 51, 550; 102, 908; 2000, 40, 255) ja selle alusel välja antud õigusaktide kohaselt.
(3) Hariduse omandamine toimub töö ajal.
(4) Vangla juhtkond suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel.
§ 35. Üldharidus
(1) Kinnipeetavale, kellel puudub põhiharidus, võimaldatakse põhihariduse omandamine vastava riikliku õppekava alusel.
(2) Põhihariduse omandanud kinnipeetavale võimaldatakse vanglas tema soovil üldkeskhariduse andmine vastavalt riiklikule õppekavale.
(3) Keskharidusega kinnipeetavat võib tema soovil lubada õppida väljaspool vanglat asuvas kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis. Loa taotlemise ja loa andmise korra kehtestab justiitsminister.
(4) Kinnipeetava lubamisel õppima väljaspool vanglat kohaldatakse kinnipeetavale käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud soodustusi.
(5) Vangla territooriumil asuv põhi- ja üldkeskhariduse omandamist võimaldav kool on Haridusministeeriumi hallatav riigikool, mida finantseeritakse riigieelarve vahenditest põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195) sätestatud alustel ja korras.
§ 36. Kutsekeskharidus
(1) Vastavalt kinnipeetava soovile ja sobivusele antakse talle võimalus kutsekeskhariduse omandamiseks, samuti tööalases koolituses osalemiseks. Kutsekeskhariduse andmisel eelistatakse erialasid, mis on vabaduses enamnõutavad.
(2) Vangla juhtkond kindlustab kutsekeskhariduse omandamiseks ja tööalase koolituse läbiviimiseks vajalike õppetöökodade, õppevahendite, seadmete, tööriistade, töökaitsevahendite ja materjalide olemasolu teadmiste ja tööoskuste omandamiseks õppekavas ettenähtud tasemel, samuti tööpraktika võimaluse vanglas õpetatavatel erialadel.
(3) Kinnipeetavale, kes ei valda eesti keelt, antakse tema soovil võimalus eesti keele õppimiseks.
(4) Vangla territooriumil asuv kutsekeskhariduse omandamist võimaldav kool on Haridusministeeriumi hallatav riigikool, mida finantseeritakse riigieelarve vahenditest kutseõppeasutuse seadusega (RT I 1998, 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 51, 550) sätestatud alustel ja korras, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud erisusi.
§ 37. Töökohustus
(1) Kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama.
(2) Töötama ei ole kohustatud:
1) üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav;
2) üldharidust või kutsekeskharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav;
3) kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama;
4) kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav.
(3) Kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks vangla arst.
(4) Töö korraldamise viisid ning sisu peavad võimalikult vastama töökorraldusele vabaduses.
(5) Kinnipeetava rakendamine tööle käesoleva seaduse § 38 lõikes 3 nimetatud käitistes võib toimuda üksnes kinnipeetava nõusolekul.
§ 38. Tööga kindlustamine vanglas
(1) Vangla juhtkond kindlustab kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda vangla majandustöödel.
(2) Kinnipeetavate kindlustamiseks tööga võib vangla rajada oma territooriumil või väljaspool seda käitiseid, võimaldada kinnipeetavatel töötada väljaspool vanglat või rakendada neid vangla majandustöödel.
(3) Töö tagamiseks kinnipeetavale võib vangla territooriumile käitise rajamist lubada ka füüsilisele isikule või äriühingule, mille ainuosanikuks või aktsionäriks ei ole riik, kui nad on selleks sõlminud riigiga vastava lepingu. Lepingu nõuded kinnitab justiitsminister.
§ 39. Töötingimused vanglas
(1) Kinnipeetava töötingimused peavad vastama töökaitseseadustega kehtestatud nõuetele, välja arvatud käesolevast seadusest tulenevad erisused. Vangla juhtkond on kohustatud kindlustama kinnipeetava elule ja tervisele ohutud töötingimused.
(2) Ületunnitööle, tööle puhkepäevadel ja riiklikel pühadel, võib kinnipeetavat rakendada üksnes tema nõusolekul.
(3) Vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat rakendatakse tööle vastavalt töö eripärale vangla juhtkonna äranägemisel.
(4) Vangla direktori korraldusel on kinnipeetav kohustatud osalema töödes loodusõnnetuse, epideemia, avarii või katastroofi vältimiseks, likvideerimiseks või nende tagajärgede kõrvaldamiseks ning muude erakorraliste sündmuste puhul. Sellisel juhul kindlustab vangla juhtkond kinnipeetava julgeoleku ja turvalisuse.
§ 40. Invaliidsushüvitis
Vanglas töövigastuse või kutsehaiguse tõttu täielikult või osaliselt töövõime kaotanud kinnipeetavale, kellel ei ole ülalpeetavaid, makstakse pärast tema vabanemist invaliidsuspensioni seaduses ettenähtud korras. Kinnipeetavale, kellel on ülalpeetavaid, makstakse seaduses ettenähtud korras invaliidsuspensioni ka kinnipidamise aja vältel.
§ 41. Töötamine väljaspool vanglat
(1) Kinnipeetaval, kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi, võimaldatakse tema nõusolekul töötada järelevalveta või järelevalve all väljaspool vanglat, kui see on vastavuses vabadusekaotuse täideviimise eesmärkide ja kinnipeetava individuaalse täitmiskavaga. Sellisel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 22 sätteid.
(2) Kinnipeetava töötamisel järelevalveta väljaspool vanglat kohaldatakse tööseaduste sätteid, sealhulgas töölepingu sõlmimise, töötasu ja puhkuse kohta. Kinnipeetavaga sõlmitavast töölepingust ei tohi nähtuda tema viibimine karistuse kandmisel.
(3) Kinnipeetava töötamisel väljaspool vanglat kannab tööandja kinnipeetava töötasu vangla arveldusarvele.
§ 42. Töökohustusest vabastamine
(1) Kui kinnipeetav on töötanud ühe aasta või teinud ühe aasta jooksul vangla majandustöid, võib ta taotleda enda töökohustusest vabastamist kuni kahekümne kaheksaks kalendripäevaks. Töökohustusest vabastatud ajal kinnipeetavale töötasu ei maksta.
(2) Tööaasta hulka arvestatakse kuni kuue nädala ulatuses ka päevad, mil kinnipeetav ei töötanud haiguse tõttu.
§ 43. Kinnipeetava töö tasustamine
(1) Kinnipeetava töötamisel makstakse talle töötasu. Töötasu makstakse ka kinnipeetavatele, keda rakendatakse vangla majandustöödel.
(2) Kinnipeetava töötasu arvutamisel lähtutakse kehtivast alampalgast, töö eripärast ja töötatud ajast. Kinnipeetava töö tasustamise korra kinnitab Vabariigi Valitsus.
(3) Vangla direktor võib kinnipeetava süül põhjustatud ebarahuldavate töötulemuste eest vähendada vanglas töötava kinnipeetava töötasu kuni 60 protsenti. Töötasu vähendatakse tööd korraldava isiku ettepanekul.
(4) Töötasu suurus tehakse kinnipeetavale teatavaks kirjalikult.
§ 44. Isikuarve
(1) Vangla juhtkond kindlustab kinnipeetava töötasu ja muude kinnipeetavale laekuvate summade kandmise kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele.
(2) Kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti tsiviilnõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole tsiviilnõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena.
(3) Kinnipeetava soovil kasutatakse tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid tsiviilnõuete täitmiseks, saadetakse tema perekonnaliikmele või ülalpeetavale või kantakse tema arveldusarvele pangas.
5. jagu Olmetingimused ja tervishoid vanglas
§ 45. Kinnipeetava eluruum
(1) Kinnipeetava eluruum peab vastama eluruumile kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse- ja hügieeninõuetele. Eluruumis peab olema aken, mis kindlustab ruumi nõuetekohase valgustuse.
(2) Kinnipeetav on kohustatud oma eluruumi ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama.
§ 46. Kinnipeetava riietus
(1) Kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust. Kinnipeetav on kohustatud kandma riietusel nimesilti.
(2) Vangla direktor võib lubada kanda kinnipeetaval isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ning reeglipärase vahetuse.
§ 47. Kinnipeetava toitlustamine
(1) Kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele.
(2) Vangla toidukava koostamist ja toitlustamist jälgib vangla arst.
(3) Arsti ettekirjutusel kindlustatakse kinnipeetavale dieettoitlustamine. Võimaluse korral lubatakse kinnipeetaval järgida oma religiooni toitumistavasid.
§ 48. Sisseostud
(1) Kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta vangla vahendusel toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud.
(2) Arsti ettekirjutusel võidakse kinnipeetavale keelata teatud toiduainete ostmine täielikult või osaliselt, kui need võivad kahjustada kinnipeetava tervist.
§ 49. Tervishoiu korraldamine vanglas
(1) Tervishoid vanglas on riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiukorralduse seaduse (RT I 1994, 10, 133; 1995, 57, 978; 1997, 86, 1462; 1999, 18, 305; 23, 351; 97, 860) ja selle alusel välja antud õigusaktide kohaselt.
(2) Tervishoidu vanglas finantseeritakse riigieelarvest.
§ 50. Kinnipeetava isiklik hügieen
(1) Kinnipeetav peab hoolitsema oma isikliku hügieeni eest.
(2) Vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või duðð.
(3) Juuste eest hoolitsemiseks kindlustatakse kinnipeetav juuksuriteenusega. Kinnipeetava pea paljaks ajamine on lubatud üksnes arsti ettekirjutusel või kinnipeetava soovil.
§ 51. Sund isikliku hügieeni valdkonnas
Kui kinnipeetav ei hoolitse oma isikliku hügieeni eest vajalikul määral ja see on toonud kaasa reaalse ohu kinnipeetava ja teiste isikute tervisele, võib vangla direktor kasutada sundi hügieeninõuete täitmise tagamiseks. Sunni kasutamine ei tohi ohustada kinnipeetava elu ega tervist.
§ 52. Vangla arst
(1) Tervishoidu vanglas korraldab vangla arst.
(2) Vangla arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate tervise seisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile selleks ettenähtud raviasutusse, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid.
§ 53. Kinnipeetava ravimine
(1) Kinnipeetavate tervise seisundi jälgimiseks ja ravimiseks on vanglas alaline ravipunkt.
(2) Kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse vangla arsti poolt ravile vastavasse raviasutusse. Kinnipeetava valve raviasutuses tagab vangla.
(3) Kinnipeetava raviasutuses viibimise aeg arvatakse karistuse kandmise aja hulka.
(4) Kinnipeetava ravikulud tasutakse riigieelarvest.
§ 54. Eritingimused naiskinnipeetavale
(1) Rasedate naiste jaoks sisustatakse vanglas eraldi ruumid ja korraldatakse laste eest hoolitsemine. Emal ja kuni kolmeaastasel (kaasa arvatud) lapsel võimaldatakse ema taotlusel ja eestkosteasutuse nõusolekul elada koos.
(2) Vangla juhtkond tagab emale sideme säilimise üle kolme aasta vanuse lapsega, kui see ei häiri lapse normaalset kasvatamist ega avalda talle kahjulikku mõju.
§ 55. Kinnipeetava üldfüüsiline seisund
(1) Kinnipeetavale tagatakse võimalus kehakultuuriga tegelemiseks.
(2) Kinnipeetavale võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas.
§ 56. Informeerimine haigestumise või surma puhul
Kinnipeetava raskest haigestumisest või surmast informeerib vangla direktor viivitamatult tema omakseid või kinnipeetava soovil mõnda teist isikut.
6. jagu Sotsiaalhoolekanne vanglas
§ 57. Sotsiaalhoolekande eesmärk
Sotsiaalhoolekande eesmärk on aidata kinnipeetaval säilitada ja luua sotsiaalselt olulisi ja positiivseid kontakte väljaspool vanglat, suurendada tema iseseisvat toimetulekuvõimet ning mõjutada teda õiguskuulekalt käituma.
§ 58. Sotsiaaltöötaja
(1) Sotsiaalhoolekannet vanglas korraldab vangla sotsiaaltöötaja, kelle nimetab ametisse vangla direktor.
(2) Sotsiaaltöötajaks võib nimetada vastava erialase kõrgharidusega isiku.
(3) Sotsiaaltöötajale laienevad kõik vanglaametniku sotsiaalsed tagatised.
§ 59. Sotsiaalhoolekanne kinnipeetava vastuvõtmisel
Vanglasse vastuvõtmisel nõustatakse kinnipeetavat tema lähedaste sotsiaalse turvalisuse tagamise ja vara säilitamise osas ning antakse kinnipeetavale õigusabi.
§ 60. Sotsiaalhoolekanne kinnipeetava vabastamisel
(1) Kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel abistatakse kinnipeetavat tema majanduslike ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel, samuti dokumentide vormistamisel. Kinnipeetavat informeeritakse tema võimalustest saada toetust üldise sotsiaalhoolekande raames.
(2) Kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel edastatakse andmed pärast vabanemist sotsiaalhoolekannet vajava kinnipeetava kohta kinnipeetava või tema perekonna elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ja selgitatakse välja konkreetse abi saamise võimalused.
(3) Kui kinnipeetava või tema perekonna elukoht pole teada või kui kinnipeetav ei soovi pöörduda tagasi oma endisesse elukohta, edastatakse andmed pärast vabanemist sotsiaalhoolekannet vajava kinnipeetava kohta mõnele teisele valla- või linnavalitsusele, arvestades võimaluse korral kinnipeetava soove elukoha valikul.
(4) Vangla on kohustatud edastama valla- või linnavalitsusele nende taotlusel vabanenud kinnipeetavale sotsiaalhoolekande osutamiseks vajalikku teavet ja dokumente.
§ 61. Kriminaalhooldusametniku kaasamine
(1) Kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise ettevalmistamisel edastatakse andmed kinnipeetava kohta kinnipeetava või tema perekonna elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
(2) Kui kinnipeetava või tema perekonna elukoht pole teada või kui kinnipeetav ei soovi pöörduda tagasi oma endisesse elukohta, edastatakse andmed kinnipeetava kohta mõnele teisele kriminaalhooldusosakonnale, arvestades võimaluse korral kinnipeetava soove elukoha valikul.
(3) Vangla on kohustatud edastama kohtu poolt määratud kriminaalhooldajale tema taotlusel kriminaalhoolduse teostamiseks vajalikku teavet ja dokumente.
§ 62. Religioonialane tegevus vanglas
Vangla juhtkond tagab kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise.
7. jagu Kinnipeetava distsiplinaarne mõjutamine
§ 63. Distsiplinaarkaristused
(1) Käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on:
1) noomitus;
2) ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine;
3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks;
4) kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks.
(2) Alaealist kinnipeetavat võib kartserisse paigutada kuni 20 ööpäevaks.
(3) Distsiplinaarkaristuse valikul võetakse arvesse vabadusekaotuse täideviimise eesmärki. Ühe ja sama distsipliinirikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Kollektiivsed distsiplinaarkaristused on keelatud.
(4) Raske distsipliinirikkumise korral on vangla direktoril või kõrgemal kohalviibival vanglaametnikul õigus paigutada distsipliinirikkuja eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist.
§ 64. Distsiplinaarmenetlus
(1) Distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vangla direktor või tema poolt selleks volitatud vanglaametnik.
(2) Kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi.
(3) Distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Protokolli vorm ja selles esitatavad andmed sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades.
(4) Distsiplinaarkaristuse määrab vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tutvustatakse kinnipeetavale allkirja vastu.
(5) Materjalid määratud distsiplinaarkaristuse kohta lisatakse kinnipeetava isiklikku toimikusse.
§ 65. Distsiplinaarkaristuse täideviimine
(1) Üldjuhul pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele kohe.
(2) Vangla direktor võib distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Katseaeg määratakse ühest kuni kuue kuuni.
(3) Kui kinnipeetav paneb katseajal toime uue distsipliinirikkumise, pööratakse mõlemad distsiplinaarkaristused kohe täitmisele.
(4) Kui kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist, jäetakse distsiplinaarkaristus täitmisele pööramata.
(5) Distsiplinaarkaristus kustub, kui kinnipeetav ühe aasta jooksul, arvates distsiplinaarkaristuse määramisest, ei ole toime pannud uut distsipliinirikkumist.
(6) Distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest.
8. jagu Julgeoleku tagamine vanglas
§ 66. Kinnipeetavate järelevalve
(1) Kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas.
(2) Vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vastutab vangla direktor.
§ 67. Kinnipeetava kohustused
Julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud:
1) täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele;
2) mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid;
3) teatama viivitamatult vangla direktorile kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja sisekorda ning teise isiku elu ja tervist;
4) suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid.
§ 68. Läbiotsimine
(1) Vanglaametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud.
(2) Vanglaametniku poolt läbiotsimisel leitud keelatud esemed ja ained kuuluvad äravõtmisele ning realiseerimisele või hävitamisele. Realiseerimisel saadud summad kantakse riigieelarvesse. Äravõetud dokumendid jäetakse hoiule vangla juhtkonna kätte ja tagastatakse kinnipeetavale vanglast vabastamisel.
§ 69. Täiendavad julgeolekuabinõud
(1) Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesolevat seadust või vangla sisekorraeeskirju, tahtlikult kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on vägivaldne teiste isikute suhtes.
(2) Täiendavate julgeolekuabinõudena on lubatud:
1) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine;
2) isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine;
3) kehakultuuriga tegelemise keelamine;
4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine;
5) ohjeldusmeetmete kasutamine.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse.
(4) Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldab vangla direktor. Edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglaametnik.
§ 70. Ohjeldusmeetmete kasutamine
(1) Käesoleva seaduse § 69 lõike 2 punktis 5 sätestatud ohjeldusmeetmetena võib kasutada kinnisidumist, käeraudu või rahustussärki. Ohjeldusmeetmeid võib kasutada ka kinnipeetava saatmisel, kui on olemas kõrgendatud põgenemisoht.
(2) Ohjeldusmeetme kasutamine ei tohi kesta üle 12 tunni.
§ 71. Tulirelva ja erivahendite kasutamine
(1) Tulirelva ja erivahendite kasutamine vanglaametniku poolt on lubatud ainult äärmuslikel juhtudel, kui kõik ülejäänud meetmed kinnipeetava põgenemise takistamiseks, põgenenud kinnipeetava tabamiseks, relvastatud või mõne muu ohtliku esemega varustatud kinnipeetava kahjutuks tegemiseks, kallaletungi kõrvaldamiseks või kõrvaliste isikute vanglasse sissetungimise takistamiseks on ammendatud.
(2) Tulirelva kasutamine naiste ja alaealiste vastu on keelatud, välja arvatud põgenemisel, samuti kui nimetatud isikud kasutavad relva vastupanu avaldamisel või kallaletungil vanglaametnikule või muudele isikutele.
(3) Tulirelva kasutamisele peab eelnema hoiatus relva kasutada või hoiatuslask. Eelneva hoiatuse või hoiatuslasuta on tulirelva kasutamine lubatud edasilükkamatul juhul, tõrjumaks vahetut ja otsest ohtu elule ja tervisele.
(4) Massiliste korratuste puhul otsustab tulirelva ja erivahendite kasutamise lubamise justiitsminister või edasilükkamatul juhul kõrgem kohalviibiv vanglaametnik.
(5) Tulirelva ja erivahendite kasutamise täpsema korra ning tulirelva kandmise õigust omavate vanglaametnike loetelu sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades.
§ 72. Vangla kaitseplaan
(1) Erakorraliste olukordade, massiliste rahutuste ja vanglaväliste rünnakute tõrjumiseks, samuti põgenenud kinnipeetavate tabamiseks töötatakse vanglas välja kaitseplaan, mille kinnitab vangla direktor.
(2) Kaitseplaan kooskõlastatakse Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumiga.
9. jagu Kinnipeetava vabastamine
§ 73. Vanglast vabastamise alused
Kinnipeetav vabastatakse vanglast karistuse ärakandmisel, samuti teistel seaduses ettenähtud alustel.
§ 74. Ettevalmistused vabastamiseks
Kinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks korraldatakse kinnipeetava sotsiaalhoolekanne, kohaldatakse soodustusi, võimaldatakse lühiajalist väljasõitu või paigutatakse kinnipeetav ümber avavanglasse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 20, 22, 32, 60 ja 61.
§ 75. Vanglast vabastamine
(1) Kinnipeetav vabastatakse viimasel karistuspäeval võimalikult vara, kuid mitte hiljem kui kell 12.00. Kui vabastamise päev langeb riiklikule pühale või puhkepäevale, vabastatakse kinnipeetav viimasel tööpäeval enne riiklikku püha või puhkepäeva.
(2) Kui ühel päeval kuulub vabastamisele mitu kinnipeetavat, peab vangla juhtkond kindlustama vabastatavate lahkumise vanglast eraldi.
(3) Vabastamisel tagastatakse kinnipeetavale vangla hoiul olnud esemed ja dokumendid ning isiklikud riided. Kui isiklikud riided puuduvad või ei vasta aastaajale, antakse vabastatavale riided vangla poolt tasuta.
(4) Vabastamisel makstakse kinnipeetavale välja tema töötasust hoiustatud vabanemistoetus. Kui kinnipeetava vabanemistoetusena hoiustatud summa on väiksem töötu ühe kuu abirahast, makstakse kinnipeetavale ühekordset toetust vabanemistoetusena hoiustatud summa ja töötu ühe kuu abiraha vahe ulatuses.
§ 76. Vabastamine tingimisi enne tähtaega
(1) Vastavalt kriminaalkoodeksi sätetele võib vangla direktor teha kohtule esildise kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Esildis esitatakse kohtule koos kinnipeetava isikliku toimikuga.
(2) Kinnipeetava esitamisel tingimisi enne tähtaega vabastamiseks arvestatakse individuaalse täitmiskava täitmist ja kinnipeetavat iseloomustavaid materjale, mis on fikseeritud isiklikus toimikus.
(3) Enne tähtaega vabastamise esildise rahuldamata jätmisel kohtu poolt võib seda korrata mitte varem kui poole aasta pärast.
(4) Kinnipeetava ennetähtaegsel vabastamisel võib vangla juhtkond vabanemistoetuse teatud osas üle kanda kinnipeetava elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna eriarvele selle väljamaksmiseks osadena.
3. peatükk NOORE KINNIPEETAVA VABADUSEKAOTUSE TÄIDEVIIMINE
§ 77. Noor kinnipeetav
Noor kinnipeetav käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes karistuse täitmisele pööramise ajal on noorem kui 21-aastane.
§ 78. Noore kinnipeetava kinnipidamine
Noore kinnipeetava kinnipidamine toimub selleks eraldi ettenähtud kinnises või avavanglas (noortevangla) või kinnise vangla eraldi osakonnas (noorteosakond).
§ 79. Noore kinnipeetava vastuvõtmine vanglasse
Noore kinnipeetava vastuvõtmisel vanglasse ei tohi tema vastuvõtuosakonnas viibimise aeg ületada kahte nädalalt.
§ 80. Noore kinnipeetava vabadusekaotuse täideviimise üldtingimused
Noore kinnipeetava vabadusekaotuse täideviimisele kohaldatakse käesoleva seaduse 1, 2, ja 6 peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega.
§ 81. Noore kinnipeetava eraldi kinnipidamine
Noortevanglas või noorteosakonnas hoitakse eraldi:
1) nooremaid kui 15-aastasi;
2) 15- kuni 16-aastasi;
3) 16- kuni 18-aastasi;
4) 18- kuni 21-aastasi.
§ 82. Ümberpaigutamine täiskasvanute vanglasse või osakonda
(1) Noortevanglas või noorteosakonnas 21 aastaseks saanud kinnipeetav paigutatakse ümber täiskasvanute kinnisesse vanglasse või kinnise vangla täiskasvanute osakonda vastavalt täitmisplaanile.
(2) Erandkorras võib täiskasvanute kinnisesse vanglasse või kinnise vangla täiskasvanute osakonda ümber paigutada ka 18- kuni 21-aastase kinnipeetava, kui see on vajalik tulenevalt kinnipeetava iseloomust ja individuaalsest täitmiskavast.
§ 83. Noore kinnipeetava töötamise erisused
Alla 18-aastase noore kinnipeetava töötamisele kohaldatakse kõiki töökaitseseadustest tulenevaid alaealise töötamise erisusi, sealhulgas erisusi tööaja kohta.
§ 84. Noorele kinnipeetavale hariduse andmise erisused
(1) Alla 18-aastasele noorele kinnipeetavale on põhihariduse omandamine seadusega ettenähtud ulatuses kohustuslik. Vastavalt noore kinnipeetava soovile ja sobivusele antakse talle võimalus kutsekeskhariduse omandamiseks.
(2) Noore kinnipeetava vabadusekaotuse täideviimise eesmärkide saavutamise huvides võib suurendada käesoleva seaduse §-des 24 ja 25 sätestatud kokkusaamiste ja käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud lühiajaliste väljasõitude arvu ja kestvust.
4. peatükk ARESTI JA HALDUSARESTI TÄIDEVIIMINE
§ 85. Aresti ja haldusaresti kandmine
(1) Aresti kandmine toimub otsuse teinud kohtu asukohajärgses või arestialuse elukohajärgses arestimajas.
(2) Ajateenijale mõistetud aresti kandmine toimub garnisoni arestimajas.
(3) Haldusaresti kandmine toimub otsuse teinud kohtu asukohajärgses või arestialuse elukohajärgses arestimajas.
§ 86. Aresti ja haldusaresti täideviimise üldtingimused
(1) Aresti ja haldusaresti täideviimisele kohaldatakse käesoleva seaduse 1. ja 2. ning 6. ja 7. peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega.
(2) Arestialuseid hoitakse ööpäevaringselt lukustatud kambrites.
(3) Arestialust avavanglasse ümber ei paigutata.
(4) Arestialune ei ole kohustatud töötama.
§ 87. Arestialuse kokkusaamised
(1) Arestialusele võimaldatakse järelevalve all üks kord nädalas lühiajaline kokkusaamine oma perekonnaliikmete, vaimuliku ja teiste isikutega.
(2) Kokkusaamise kestus on kuni kaks tundi. Kokkusaamise kord sätestatakse arestimaja sisekorraeeskirjades.
§ 88. Arestialuse lühiajaline vabastamine
(1) Käesoleva seaduse § 32 lõikes 2 sätestatud alustel võib arestimaja juht vabastada arestialuse kuni kolmeks päevaks.
(2) Arestialuse vabaduses viibimise ajaks aresti kandmine peatub.
(3) Käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud lühiajalist väljaviimist arestialusele ei kohaldata.
5. peatükk EELVANGISTUSE TÄIDEVIIMINE
§ 89. Eelvangistusse vastuvõtmise alus
Isik võetakse vanglasse või arestimajja vastu kohtumääruse ärakirja ning isikut tõendavate dokumentide või nende puudumisel politsei koostatud isikusamasuse tuvastamise dokumentide alusel.
§ 90. Eelvangistuse üldtingimused
(1) Eelvangistust kantakse kinnise vangla eelvangistusosakonnas ja arestimajas.
(2) Vahistatut hoitakse ööpäevaringselt lukustatud kambris. Eraldi hoitakse vahistatuid, keda süüdistatakse ühes ja samas kriminaalasjas, samuti teisi vahistatuid uurija, prokuröri või kohtu korraldusel.
(3) Vahistatu kamber peab vastama käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja tagama vahistatu pideva visuaalse ja elektroonilise jälgimise.
(4) Vangla juhtkond on kohustatud tarvitusele võtma kõik meetmed, et välistada eri kambritesse paigutatud vahistatute omavaheline sidepidamine.
§ 91. Vastuvõtmine eelvangistusse
(1) Vanglasse saabumisel kuuluvad vahistatu ning tema asjad hoolikale läbiotsimisele. Läbiotsimise viib läbi vahistatuga samast soost vanglaametnik. Vahistatu isiklike asjade hoiulevõtmisel lähtutakse käesoleva seaduse §-st 15.
(2) Eelvangistusse vastuvõtmisel on vahistatu kohustatud läbima tervisekontrolli, mille viib läbi vangla arst. Vahistatu fotografeeritakse ja daktüloskopeeritakse käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud korras.
(3) Vangla direktor või tema poolt määratud vanglaametnik informeerib kohe vahistatut tema õigustest ja kohustustest.
(4) Vanglasse vastuvõtmisel nõustatakse vahistatut tema lähedaste sotsiaalse turvalisuse tagamise ja vara säilitamise osas ning antakse vahistatule õigusabi.
(5) Vahistatu vastuvõtmisest vanglasse teavitab vangla direktor viivitamatult uurijat või kohut, kui kriminaalasi on kohtu menetluses.
§ 92. Vahistatu ümberpaigutamisest teatamine
Vahistatu ümberpaigutamisest on vahistatu vastuvõtja kohustatud teatama uurijale või kohtule, kui kriminaalasi on kohtu menetluses.
§ 93. Eelvangistuse kandmine
(1) Vahistatu kannab isiklikke riideid. Kui kandmiskõlblikud isiklikud riided puuduvad või kui vahistatu ei soovi neid kanda, antakse vahistatule vangla poolt tasuta riietus.
(2) Vahistatu toitlustamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-st 47. Vahistatul on lubatud vangla vahendusel sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud.
(3) Vahistatule peavad olema kättesaadavad üleriigilised päevalehed ning raamatukogus hoitavad raamatud ja ajakirjad. Vangla direktori nõusolekul on kambris lubatud isiklik raadio või teler. Vangla direktor võib lubada vahistatu kambri valgustamist väljaspool ettenähtud aega.
(4) Alaealisele vahistatule, kes on olnud vahistuses vähemalt üks kuu, võimaldatakse põhi- või üldkeskhariduse omandamise jätkamine vastava riikliku õppekava alusel.
(5) Vahistatule võimaldatakse tema soovil vähemalt üks tund päevas vabas õhus viibimist.
(6) Kui vahistatu haigestumise korral pole võimalik talle vanglas kindlustada nõutavat ravi, suunab vangla arst vahistatu ravile vastavasse raviasutusse. Vahistatu suunamisest raviasutusse teavitab vangla direktor viivitamatult uurijat või kohut, kui kriminaalasi on kohtumenetluses.
(7) Vahistatu ei ole kohustatud töötama.
§ 94. Vahistatu kokkusaamised
(1) Vahistatule lubatakse lühiajalisi kokkusaamisi isiklikes, õiguslikes või ärilistes huvides, mida vahistatu ei saa teostada läbi kolmandate isikute. Vahistatu lühiajaliste kokkusaamiste õigust võib vangla direktor piirata uurija, prokuröri või kohtu loal, kui see on vajalik kriminaalmenetluse läbiviimise tagamiseks.
(2) Välisriigi kodanikust vahistatul on piiramatu õigus kokkusaamisele oma riigi konsulaartöötajaga.
(3) Vahistatu kokkusaamine toimub vanglaametniku juuresolekul, kes võib kokkusaamisesse sekkuda või selle kohe katkestada, kui kokkusaamine võib kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist.
(4) Vahistatu lühiajalise kokkusaamise kestvus ja täpsem kord sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades.
§ 95. Kokkusaamised kaitsjaga
(1) Vahistatul on piiramatu õigus kokkusaamisele oma kaitsjaga. Kokkusaamised kaitsjaga toimuvad segamatult, vanglaametnik võib kokkusaamisi kaitsjaga visuaalselt jälgida, kuid mitte pealt kuulata.
(2) Kaitsjal on lubatud vahistatule üle anda kaitse ettevalmistamiseks vajalikke materjale. Materjalide sisuline läbivaatus vanglaametnike poolt on keelatud.
§ 96. Vahistatu kirjavahetus ja telefonikõned
(1) Vahistatul on õigus kirjavahetusele, samuti telefoni ning muude üldkasutatavate sidekanalite kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni ning muude üldkasutatavate sidekanalite kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjadega sätestatud korras.
(2) Vahistatu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust võib vangla direktor piirata üksnes uurija, prokuröri või kohtu loal, kui see on vajalik kriminaalmenetluse läbiviimise tagamiseks. Keelatud on vahistatu kirjavahetuse ja telefoni ning muude üldkasutatavate sidekanalite kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga.
(3) Kirjavahetus ja telefoni ning üldkasutatavate sidekanalite kasutamine toimub vahistatu kulul.
§ 97. Vahistatu kirjavahetuse ja telefonikõnede jälgimine
(1) Vahistatule saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, avatakse vanglaametniku poolt vahistatu juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud.
(2) Vahistatu kirjavahetuse ja telefoni ning muude üldkasutatavate sidekanalitega edastavate sõnumite sisu võib kontrollida üksnes kohtu loal jälitustegevuse seaduses sätestatud alustel ja korras.
(3) Keelatud on kontrollida vahistatu kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, õiguskantslerile, prokurörile, kohtule ja Justiitsministeeriumile.
§ 98. Pakid
(1) Vahistatul on lubatud saada pakke.
(2) Paki sisu kontrollitakse enne selle üleandmist vahistatule vanglaametniku poolt ja paki saaja juuresolekul. Vangla direktoril on õigus kinni pidada ja vahistatule mitte üle anda pakis sisalduvaid asju, mille omamine vanglas on keelatud või mis võivad ohustada kriminaalmenetluse läbiviimist.
(3) Kinnipeetud asjad, mille omamiseks vajalik eriluba puudub, võetakse ära ja hävitatakse. Ülejäänud kinnipeetud asjad tagastatakse paki saatjale.
(4) Kinnipeetud asjade tagastamise ning äravõtmise ja hävitamise korra kinnitab justiitsminister.
§ 99. Vahistatu lühiajaline väljaviimine
(1) Olulistel ja edasilükkamatutel isiklikel, õiguslikel või ärilistel asjaoludel, mis nõuavad vahistatu isiklikku kohalolekut, võib uurija või kohus, kui kriminaalasi on kohtu menetluses, anda loa vahistatu väljaviimiseks järelevalve all kuni üheks päevaks. Väljaviimise kulud kannab vahistatu.
(2) Luba antakse vahistatu taotluse alusel.
§ 100. Vahistatule kohaldatavad distsiplinaarkaristused
(1) Käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on:
1) noomitus;
2) isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks;
3) kartserisse paigutamine kuni 30 päevaks.
(2) Nooremat kui kaheksateistkümneaastast vahistatut võib kartserisse paigutada kuni 15 ööpäevaks.
(3) Distsiplinaarkaristuse valikul võetakse arvesse eelvangistuse põhjust ja eesmärki. Ühe ja sama distsipliinirikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Kollektiivsed distsiplinaarkaristused on keelatud.
§ 101. Distsiplinaarmenetlus
(1) Distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 sätteid.
(2) Distsiplinaarkaristus pööratakse täitmisele kohe.
(3) Vahistatule määratud distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele ühe kuu jooksul, arvates distsiplinaarkaristuse määramisest.
§ 102. Kriminaalmenetluse tagamine
(1) Kui on piisavalt alust oletada, et vahistatu võib oma tegevusega oluliselt kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist, võib vangla direktor uurija või kohtu taotlusel kohaldada vahistatu suhtes täiendavaid abinõusid. Need on:
1) täielik eraldamine teistest vahistatutest;
2) isiklike riiete kandmise või isiklike esemete kasutamise keelamine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud abinõude kohaldamise kestuse otsustab uurija, prokurör või kohus, kui kriminaalasi on kohtu menetluses.
(3) Keelatud on vahistatu kokkusaamiste piiramine oma kaitsjaga, samuti välisriigi kodanikust vahistatu kokkusaamiste piiramine oma riigi konsulaartöötajaga.
§ 103. Täiendavad julgeolekuabinõud vahistatu suhtes
Käesoleva seaduse § 69 lõikes 1 sätestatud alustel võib vangla direktor kohaldada vahistatu suhtes käesoleva seaduse §-des 69 ja 70 sätestatud täiendavaid julgeolekuabinõusid.
§ 104. Eelvangistusest vabastamine
(1) Vahistatu vabastatakse vahistustähtaja lõppemisel, samuti teistel seaduses sätestatud alustel.
(2) Kolm päeva enne vahistustähtaja lõppemist teatab vangla direktor sellest uurijale või prokurörile, kelle menetluses on kriminaalasi.
(3) Kui vahistustähtaega ei pikendata, vabastatakse vahistatu vahistustähtaja viimasel päeval hiljemalt kell 12.00.
6. peatükk TÄIDEVIIMISE KORRALDUS
1. jagu Vangla
§ 105. Vangla
(1) Vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vabadusekaotuse, aresti ja eelvangistuse täideviimine käesolevas seaduses sätestatud korras.
(2) Vangla põhimääruse, koosseisud ja vangla sisekorraeeskirjad kehtestab justiitsminister.
(3) Vangla kodukorra kinnitab vangla direktor kooskõlastatult Justiitsministeeriumiga.
§ 106. Vangla direktor
Vangla direktor juhib vangla tööd ja täidab teisi talle pandud ülesandeid.
§ 107. Erialane järelevalve
Erialast järelevalvet haridus-, sotsiaal- ja tervishoiualaste ülesannete täitmise üle vanglas teostavad haridusminister ja sotsiaalminister.
§ 108. Vanglakomisjon
(1) Üldsuse kontrolli vangla üle teostab selle juures tegutsev vanglakomisjon. Vanglakomisjoni koosseisu ei tohi kuuluda vanglaametnikud.
(2) Vanglakomisjoni ülesanne on aidata vangla juhtkonnal korraldada vangla tööd, sealhulgas abistada vangla juhtkonda kinnipeetavate paigutamise, õppimise, töötamise, toitlustamise, meditsiinilise teeninduse, järelevalve ja teiste karistuse täideviimisega seotud küsimuste lahendamisel.
(3) Vanglakomisjoni täpsemad ülesanded, koosseis ja töökord, samuti vanglakomisjoni liikmete tasustamise kord sätestatakse vanglakomisjoni põhimäärusega, mille kinnitab justiitsminister.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmiseks on vanglakomisjonil õigus vastu võtta otsuseid, soovitusi ja proteste.
(5) Vanglakomisjon esitab iga aasta 1. veebruariks Justiitsministeeriumile aruande oma eelneva aasta töö kohta. Aruanne esitatakse vanglakomisjoni esimehe kaudu.
(6) Vanglakomisjoni liige ei tohi avaldada talle oma ülesannete täitmisega teatavaks saanud kinnipeetava delikaatseid isikuandmeid.
(7) Vanglakomisjoni liikmed nimetab justiitsminister.
§ 109. Vangla valve ja saatemeeskond
(1) Vangla valve korraldamiseks ja kinnipeetava saatmiseks on vanglas relvastatud valve- ja saatemeeskond, mille isikkoosseisule antakse eriväljaõpe.
(2) Valve- ja saatemeeskonna ülesanded ja töökord sätestatakse justiitsministri kehtestatud korras.
(3) Vajaduse korral moodustab justiitsminister vangla juurde relvastatud üksuse eriülesannete täitmiseks ja määrab selle tegevuse korra.
(4) Vajaduse korral kaasatakse kinnipeetavate saatmiseks politseiametnikke.
2. jagu Vanglateenistus
1. jaotis Vanglaametnik
§ 110. Vanglateenistuse mõiste
(1) Vanglateenistus on teenistus vangla koosseisulisel ametikohal, mille ülesandeks on kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu kinnipidamine ja järelevalve, julgeoleku tagamine vanglas ning eeluurimise teostamine vanglas toimepandud kuritegudes, samuti sellealase tegevuse juhtimine.
(2) Vanglateenistuseks loetakse ka teenistus Sisekaitseakadeemia korrektsioonialast haridust andva struktuuriüksuse või muu vanglaametnike ettevalmistusteenistust läbiviiva asutuse juhi ja korrektsiooni erialaõppejõudude ametikohal.
§ 111. Vanglaametnik
Vanglaametnik on vanglateenistuses olev ametnik.
§ 112. Vanglaametnike ametiastmed
(1) Vanglaametnikud jagunevad ametiastmele vastavate ametikohtade ülesannete keerukuse või juhtimisfunktsiooni mahu ja olemasolu järgi järgmistesse ametiastmetesse alanevas järjestuses:
1) vangla peainspektor;
2) I klassi vanglainspektor;
3) II klassi vanglainspektor;
4) I klassi valvur;
5) II klassi valvur.
(2) Vanglaametniku ametiastmetele vastavad ametikohad kehtestab justiitsminister määrusega.
2. jaotis Vanglateenistusse võtmine
§ 113. Vanglaametniku ametisse nimetamine
(1) Vanglaametniku ametikohale võib ametisse nimetada avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167) §-s 14 sätestatud nõuetele vastava isiku, kes on läbinud vanglaametniku ettevalmistusteenistuse ning täitnud ajateenistuse kohustuse.
(2) Ettevalmistusteenistuse läbinud vanglaametnik nimetatakse ametisse tema ettevalmistusteenistusejärgsele madalaimale ametiastmele vastavale ametikohale.
(3) Isiku, kellel on teadus- või kutsekraad või kes on vähemalt kaks aastat töötanud kohtuniku, prokuröri, vanema või kõrgema politsei-, piirivalve- või päästeametnikuna või Justiitsministeeriumi koosseisus kõrgemate ametnike põhigruppi kuuluval ametikohal, võib vanglaametniku ametikohale ametisse nimetada ka juhul, kui ta pole läbinud vanglaametniku ettevalmistusteenistust.
(4) Isiku, kes on vähemalt kaks aastat töötanud noorema politsei-, piirivalve- või päästeametnikuna võib käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktides 4–5 sätestatud ametiastmele vastavale ametikohale nimetada ka juhul, kui ta pole läbinud vanglaametniku ettevalmistusteenistust.
(5) Vanglaametnik nimetatakse ametisse määramata tähtajaks.
(6) Ettevalmistusteenistuse praktilise väljaõppe läbimisel vanglas või ettevalmistusteenistuse lõpetanud isiku ametisse nimetamisel ei rakendata avaliku teenistuse seaduse §-s 14 sätestatud vanuse alampiiri.
§ 114. Isikud, keda on keelatud võtta vanglateenistusse
Vanglaametniku ettevalmistusteenistusse võtta ja vanglaametniku ametikohale ametisse nimetada on keelatud isikut:
1) kes on teovõimetu või piiratud teovõimega;
2) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
3) kes on kandnud vabadusekaotuslikku karistust;
4) kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune või
5) kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud vanglaametniku ametikohal töötamise õigus.
§ 115. Vanglaametniku ettevalmistusteenistus
(1) Vanglaametniku ettevalmistusteenistus koosneb erialasest teoreetilisest ja praktilisest väljaõppest.
(2) Vanglaametniku kandidaadi ettevalmistusteenistuse kohaks on vangla, kus vanglaametniku kandidaat praktilisel väljaõppel osaleb, ja Sisekaitseakadeemia. Käesoleva seaduse § 119 lõikes 1 nimetatud ettevalmistusteenistuse puhul võib selleks olla ka muu õppeasutus vastavalt käesoleva seaduse § 116 lõikes 7 nimetatud korrale.
(3) Vanglaametniku ettevalmistusteenistuses olev isik kannab ametinimetust «vanglaametniku kandidaat».
§ 116. Ettevalmistusteenistuse õiguslik reguleerimine
(1) Vanglaametniku kandidaadi ettevalmistusteenistuse teoreetilisele osale õppeasutuses ei laiene avaliku teenistuse seadus ning sellel viibimist ei loeta avalikuks teenistuseks järgmiste eranditega:
1) ettevalmistusteenistuses viibimise aeg arvatakse teenistusstaaži hulka ja
2) ettevalmistusteenistusse astunud isikul on vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 53 lõikele 1 õigus riikliku õppelaenu kustutamisele.
(2) Vanglaametniku ettevalmistusteenistuse teoreetilisele osale laienevad käesoleva seaduse §-d 134 ja 147.
(3) Vanglas praktilisel väljaõppel viibiv vanglaametniku kandidaat nimetatakse ametisse koosseisuvälise teenistujana.
(4) Isiku ametisse nimetamist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 ei takista asjaolu, et isik pole täitnud ajateenistuse kohustust.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teenistusele ei laiene avaliku teenistuse seadus, välja arvatud §-d 37, 40, 43, 53, 55, 59–65, 67, 68 ja 73. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teenistusele laienevad käesoleva seaduse 4. jaotises ettenähtud teenistuskohustused ning 5. jaotises ettenähtud sotsiaalsed tagatised, välja arvatud käesoleva seaduse § 136.
(6) Vanglaametniku ettevalmistusteenistus lõpeb vanglaametniku eksami sooritamisega.
(7) Ettevalmistusteenistusse võtmise ja selle läbiviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister.
§ 117. Ettevalmistuse teoreetilises väljaõppes viibiva vanglaametniku kandidaadi sotsiaalsed tagatised
(1) Teoreetilises väljaõppes viibiva vanglaametniku kandidaadi majutuse ning toitlustamise kulud katab osaliselt või täielikult riik, samuti makstakse talle õppetoetust.
(2) Vanglaametniku kandidaadile makstava õppetoetuse suuruse võib seada sõltuvusse tema poolt õppetöös saavutatud tulemustest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude katmise ja õppetoetuse maksmise ulatuse, tingimused ja korra määrab Vabariigi Valitsus.
(4) Vanglaametniku kandidaadile laieneb käesoleva seaduse § 147.
(5) Teoreetiline väljaõpe peab võimaldama vanglaametniku kandidaadile lisaks puhkepäevadele õppetööst vabu päevi vähemalt 35 kalendripäeva ulatuses aastas õppetöö korraldusega määratud ajal ja ulatuses.
§ 118. Ettevalmistusteenistuse kulude hüvitamine
(1) Isik on kohustatud hüvitama riigi poolt tema ettevalmistusteenistusele tehtud kulutused, kui ta:
1) katkestas mõjuva põhjuseta ettevalmistusteenistuse;
2) vabastati omal algatusel mõjuva põhjuseta vanglateenistusest;
3) vabastati vanglateenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
4) vabastati vanglateenistusest distsiplinaarsüüteo eest.
(2) Ettevalmistusteenistuse kulusid ei pea hüvitama vanglaametnik, kes:
1) pärast ettevalmistusteenistust on olnud vanglateenistuses vähemalt kolm aastat või
2) on vanglateenistusest vabastatud omal algatusel seoses invaliidsuse või invaliidistunud perekonnaliikme hooldamise vajadusega.
(3) Ettevalmistusteenistuse kulude arvestamise korra kehtestab määrusega justiitsminister kooskõlastatult siseministriga.
§ 119. Erinevate ametiastmete ettevalmistusteenistus
(1) Käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud ametiastmele vastavale ametikohale võib ametisse nimetada isiku, kes on läbinud ettevalmistusteenistuse, millest vähemalt poole moodustab praktiline väljaõpe.
(2) Käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud ametiastmetele vastavale ametikohale võib ametisse nimetada isiku, kes on läbinud ettevalmistusteenistuse, mille käigus omandatakse rakenduslik kõrgharidus.
§ 120. Vanglaametniku ettevalmistusteenistusse võtmise ja ametisse nimetamise pädevus
(1) Vanglaametniku kandidaadi võtab ettevalmistusteenistusse ettevalmistusteenistuse läbiviijaks oleva õppeasutuse juht.
(2) Vanglaametniku nimetab ametisse vangla direktor või tema poolt volitatud ametiisik.
(3) Vangla direktori nimetab ametisse justiitsminister.
(4) Käesoleva seaduse § 110 lõikes 2 nimetatud ametikohale nimetab vanglaametniku ametisse vastava õppeasutuse juht või tema poolt volitatud ametiisik.
§ 121. Katseaeg
Vanglaametniku esmakordsel ametisse nimetamisel kohaldatakse talle katseaega pikkusega kuni üks aasta.
3. jaotis Vanglaametniku teenistuskäik
§ 122. Vanglaametniku atesteerimine
(1) Vanglaametnike atesteerimisel hinnatakse vanglaametniku kutseoskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust ametiastmele ja teenistuslikke saavutusi. Vanglaametnike atesteerimisel avaliku teenistuse seaduse § 91 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud juhtudel teenistuslikke saavutusi ei hinnata.
(2) Ametiastmele vastavuse ja teenistuslike saavutuste hindamisele ei laiene avaliku teenistuse seaduse § 99 lõikes 4 sätestatud iga-aastase vestluse läbiviimise kohustus.
(3) Vanglaametnike ametiastmete atesteerimisnõuded, atesteerimise läbiviimise korra ja atesteerimislehe vormi kehtestab justiitsminister.
(4) Vanglaametnike atesteerimist teostavad vanglaametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjonid, mille põhimääruse ja moodustamise korra kehtestab justiitsminister.
(5) Korralisele atesteerimisele ei kuulu vanglaametnikud, kes on jõudnud oma ametiastmel kõige kõrgemale ametijärgule.
§ 123. Vanglaametnike atesteerimisperiood ja atesteerimise aeg
(1) Vanglaametnik kuulub atesteerimisele üks kord kolme aasta jooksul.
(2) Atesteerimisperiood pikeneb:
1) käesoleva seaduse § 124 lõike 1 punktis 3 ettenähtud juhul;
2) vanglaametniku teisele sama ametiastme ametikohale üleviimisel või edutamisel – vähemalt kuue kuu täitumiseni nimetatud ametikohal ametisseastumise päevast;
3) avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 3 punktis 2 ettenähtud juhul.
(3) Vanglaametnike atesteerimise aja määrab justiitsminister.
§ 124. Vanglaametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni pädevus
(1) Kui leiab aset vanglaametnike korraline atesteerimine, siis komisjon:
1) tunnistab vanglaametniku ametiastmele vastavaks ja teeb ametisse nimetamise õigust omavale isikule ettepaneku vanglaametniku ülendamiseks;
2) tunnistab vanglaametniku ametiastmele mittevastavaks ja teeb ametisse nimetamise õigust omavale isikule ettepaneku vanglaametniku teenistusest vabastamiseks või vanglaametniku madalamale ametiastmele vastavale ametikohale üleviimiseks;
3) teeb ettepaneku saata vanglaametnik täiendkoolitusele ja lükata atesteerimine ühe aasta võrra edasi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud otsuse tegemisel võib komisjon teha ettepaneku ametnikule ergutuse kohaldamiseks.
(3) Kui vanglateenistusse astumiseks vabale ametikohale on korraldatud konkurss või kui vaba ametikoht täidetakse edutamise teel, valib komisjon kandideerivate isikute hulgast ühe või mitu kandidaati, kes esitatakse ametikohale ametisse nimetamiseks. Mitme kandidaadi esitamise puhul otsustab nimetamise vastavale ametikohale ametisse nimetamise õigust omav isik.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 või 3 märgitud otsus peab olema motiveeritud, seejuures võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 märgitud otsust sama ametniku suhtes rakendada vaid ühe korra järjest.
(5) Komisjoni otsus on vanglaametniku ametisse nimetamise õigust omavale isikule kohustuslik, välja arvatud ülendamise või ergutuse kohaldamise puhul.
§ 125. Vanglaametniku mitteatesteerituks tunnistamise tagajärg
Vanglaametnik, kelle suhtes konkursi- ja atesteerimiskomisjon teeb käesoleva seaduse § 124 lõike 1 punktis 2 nimetatud otsuse, vabastatakse sõltuvalt komisjoni otsusest teenistusest käesoleva seaduse § 154 lõike 2 alusel või nimetatakse tema nõusolekul madalamale ametiastmele vastavale ametikohale kahe kuu jooksul, arvates konkursi- ja atesteerimiskomisjoni otsuse tegemise päevast.
§ 126. Vanglaametniku ülendamine
(1) Vanglaametniku ülendamine on vanglaametniku nimetamine kõrgemale ametijärgule alates esimesest ametijärgust.
(2) Vanglaametniku teenistuskäik hõlmab kümmet ametijärku.
(3) Vanglaametniku ülendamise otsustab iga kolme aasta järel vanglaametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ettepanekul ametisse nimetamise õigust omav isik.
(4) Kui vanglaametnikku ei ülendata teisel atesteerimisperioodil järjest ning mõlemaks atesteerimisperioodiks on konkursi- ja atesteerimiskomisjon teinud vanglaametniku suhtes käesoleva seaduse § 124 lõike 1 punktis 1 nimetatud ettepaneku, peab ülendamise õigust omav isik teist korda järjest ülendamata jätmisel vabastama vanglaametniku vastavalt käesoleva seaduse § 154 lõikele 2.
(5) Ülendada ei saa ametnikku, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus. Sel juhul võib ülendamise otsustada pärast distsiplinaarkaristuse kustumist.
(6) Kui vanglaametnikku ei atesteerita avaliku teenistuse seaduse § 91 lõike 2 punktis 3 nimetatud põhjusel, võib teda ülendada, kui tema eelmisest atesteerimisest on möödunud vähemalt kolm aastat.
(7) Atesteerimiskomisjoni ettepanekuta võib vanglaametnikku ülendada ka ergutuse kohaldamisel vastavalt käesoleva seaduse § 151 lõike 2 punktile 5.
§ 127. Vanglaametniku edutamine
(1) Vanglaametniku edutamine on vanglaametniku nimetamine kõrgemale ametiastmele vastavale ametikohale.
(2) Vanglaametniku edutamise otsustab vanglaametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ettepanekul ametisse nimetamise õigust omav isik. Vanglaametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon võib ametisse nimetamise õigust omavale isikule esitada edutamiseks mitu isikut.
(3) Vanglaametnikku on lubatud edutada vaid vaba ametikoha täitmiseks konkursi korraldamisel.
§ 128. Vanglaametniku üleviimine
(1) Vanglaametnikku võib ühelt ametikohalt teisele üle viia:
1) vanglaametniku ettepanekul või
2) vanglaametniku üleviimise õigust omava isiku algatusel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 tähendatud juhul võib vanglaametniku teenistuslikest vajadustest tulenevalt viia sama ametiastme piires ühelt ametikohalt üle teisele ilma vanglaametniku nõusolekuta.
(3) Vanglaametnikku ei või ühe atesteerimisperioodi vältel teisele ametikohale üle viia rohkem kui üks kord.
(4) Vanglaametniku üleviimine vanglaametniku nõusolekuta vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 ei ole võimalik, kui:
1) vanglaametniku üleviimise tõttu pikeneks atesteerimisperiood vastavalt käesoleva seaduse § 123 lõike 2 punktile 2;
2) ametikoht, millele vanglaametnik üle viiakse, asub teise kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil asuva vangla koosseisus või
3) vanglaametnik teenib vangla direktori ametikohal.
(5) Vanglaametniku üleviimise otsustab tema ametisse nimetamise õigust omav isik. Kui vanglaametniku üleviimisega kaasneb tema ametisse nimetamise õigust omavate isikute vahetumine, nimetatakse vanglaametnik ametisse senisele ametikohale nimetamise õigust omava isiku kirjalikul nõusolekul.
§ 129. Vanglaametniku üleviimine muule ametikohale riigiasutuses
(1) Vanglaametniku võib tema nõusolekul üle viia riigiteenistusse muule ametikohale, mis ei kuulu vanglateenistusse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametikohale võib vanglaametniku üle viia kuni viieks järjestikuseks aastaks. Vanglaametniku nõusolekul võib tähtaja möödumisel tähtaega pikendada kuni viie aasta võrra.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumisel viiakse vanglaametnik tagasi samale või teisele ametikohale sama ametiastme piires. Vaba ametikoha puudumise korral vanglaametniku ametiastmel võib teda tema nõusolekul nimetada madalamale ametiastmele vastavale ametikohale või arvata reservi.
§ 130. Vanglaametniku ametiastme ja ametijärgu säilimine vanglaametniku üleviimisel madalamale ametiastmele vastavale ametikohale
(1) Vanglaametniku nimetamisel madalamale ametiastmele vastavale ametikohale on vanglaametnikul õigus säilitada ametiaste, mis vastas tema eelmisele ametikohale. Ametiastme säilitamine tähendab õigust kasutada säilitatud ametiastme nimetust ning käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 ettenähtud õigusi. Vanglaametnikule omistatakse uuel ametiastmel sama järjekohaga ametijärk, mis tal üleviimisel oli kõrgemal ametikohal teenides.
(2) Vaba ametikoha tekkimisel vanglaametniku säilitatud ametiastmel viiakse vanglaametnik sellele ametikohale üle. Sel juhul ei korraldata konkurssi eelnimetatud vaba ametikoha täitmiseks edutamise korras.
(3) Madalamale ametiastmele vastavale ametikohale üleviidud vanglaametnikule säilitatakse kolme kuu vältel tasustamine vastavalt tema säilitatud ametiastmele. Selle tähtaja möödumisel tasustatakse teda vastavalt tema ametikohale vastavale ametiastmele.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud õigused, välja arvatud lõikes 1 nimetatud õigus sama järjekohaga ametijärgule, puuduvad vanglaametnikul, kes nimetati madalamale ametikohale vastavale ametiastmele tema tunnistamise tõttu ametiastmele mittevastavaks.
§ 131. Vanglaametnike teenistuskäigu määrus
Vanglaametnike ametisse nimetamise, edutamise ja ülendamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus vanglaametnike teenistuskäigu määrusega.
4. jaotis Vanglateenistuskohustused
§ 132. Ametisaladuse hoidmise kohustus
Vanglaametnik ei tohi avaldada talle seoses teenistusülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid, sealhulgas kinnipeetavate isiklikke suhteid puudutavaid asjaolusid. Ametisaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu.
§ 133. Teatamiskohustus
Vanglaametnik on kohustatud vangla direktorile või kõrgemale kohalviibivale vanglaametnikule viivitamatult teatama kõikidest karistuse täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad vangla sisekorraeeskirjade täitmist ja vangla julgeolekut, samuti tähelepanekutest kinnipeetava kohta, mis aitavad kaasa karistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Kinnipeetava haigestumisest on vanglaametnik kohustatud viivitamatult informeerima vangla arsti.
§ 134. Vormiriietuse kandmise kohustus
Teenistuskohustuste täitmisel kannab vanglaametnik vormiriietust.
§ 135. Teenistusalased piirangud
Lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud teenistuspiirangutele ei tohi vanglaametnik:
1) osaleda streikides, pikettides ega muudes teenistusalastes surveaktsioonides või
2) töötada teise tööandja juures, välja arvatud pedagoogilisel, teaduslikul või loomingulisel tööl.
5. jaotis Sotsiaalsed tagatised vanglateenistuses
§ 136. Vanglaametniku töö tasustamine
(1) Vanglaametniku töö tasustamise aluseks on tema ametiaste ja ametijärk.
(2) Vanglaametniku ametiastme erinevatele ametijärkudele vastavad palgamäärad kehtestab Vabariigi Valitsus.
(3) Vabariigi Valitsus võib vanglaametnike töö tasustamist diferentseerida sõltuvalt piirkonnast või asutusest maksimaalselt 10 protsendi ulatuses ametiastme madalaimale ametijärgule vastavast palgamäärast.
§ 137. Vanglaametniku töö- ja puhkeaeg
(1) Vanglaametniku töö- ja puhkeaeg määratakse töö- ja puhkeaja seaduse ja avaliku teenistuse seaduse alusel, arvestades käesoleva seadusega sätestatud erisusi.
(2) Kui teenistusolud ei võimalda järgida käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud vanglaametniku tööaja üldnormi, võib vangla sisekorraeeskirjadega kehtestada tööaja summeeritud arvestuse. Sel juhul ei tohi tööaja kestus kvartalis ületada üldnormiga samaks ajavahemikuks ettenähtud töötundide arvu.
(3) Tööaja summeeritud arvestuse korral võib rakendada tööaja üldnormiga ettenähtud tööaja kestusest erinevat tööpäeva või -vahetuse kestust, mis ei või ületada 12 tundi.
(4) Justiitsminister võib kehtestada vangla ööpäevaringselt töötavatele vanglaametnikele vahetuse kestuseks kuni 24 tundi. 24-tunnise vahetuse korral tuleb vanglaametnikule võimaldada kokku kuus tundi einetamiseks ja puhkamiseks. Vahetusevälise puhkeaja kestus ei või olla alla 12 tunni.
(5) Vahetuse kestus ööajal võrdsustatakse päevasega.
§ 138. Vanglaametniku töölerakendamine puhkepäevadel
(1) Vanglaametnikule võib üldistest puhkepäevadest erinevad puhkepäevad ette näha vangla direktori poolt kinnitatud vahetuste ajakavaga.
(2) Vanglaametniku vahetuseväline töölerakendamine puhkepäeval kompenseeritakse tema valikul vabade päevade andmisega kahe järgneva nädala jooksul või tasutakse puhkepäeval töötatud aja eest kahekordses ulatuses. Riigipühal tehtud töö eest makstakse kahekordselt, olenemata sellest, kas töö toimus vastavalt vahetuste ajakavale või mitte.
(3) Väljaspool vahetuste ajakava võib vanglaametnikku puhkepäeval ja riigipühal tööle rakendada üksnes tema enda nõusolekul, välja arvatud käesoleva seaduse § 139 lõikes 1 ettenähtud juhul.
§ 139. Vanglaametniku ületunnitöö
(1) Vanglaametnik on kohustatud täitma asutuse juhi korraldust teha ületunnitööd järgmistel juhtudel:
1) massiliste korratuste, samuti loodusõnnetuse, tulekahju, epideemia, õnnetusjuhtumi, avarii ja katastroofi või muu erakorralise sündmuse ärahoidmiseks vanglas, sellise sündmuse tagajärgede kõrvaldamiseks;
2) teenistusülesannete täitmisel, mida ei ole võimalik lõpetada kehtestatud tööajanormi piires või edasilükkamatu või ettenägematu teenistusülesande täitmisel, kui töö lõpetamine või katkestamine on vastuolus vanglateenistuse ülesannetega;
3) vahetust ülevõtva vanglaametniku ilmumata jäämise korral, kui teenistuses ei tohi olla vaheaega; nendel juhtudel on vangla direktor kohustatud viivitamata võtma tarvitusele abinõud, et asendada vahetust hoidev vanglaametnik teise vanglaametnikuga.
(2) Vanglaametnik on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul kohustatud täitma ka vangla direktori poolt antud ülesandeid, mis ei kuulu tema teenistusülesannete hulka.
(3) Ületunnitöö eest makstakse lisatasu vanglaametniku tunnipalga poolteisekordses ulatuses. Ületunnitöö kompenseerimine vaba aja andmisega on keelatud.
§ 140. Vanglaametniku puhkus
(1) Vanglaametniku puhkuse võib katkestada ja ta puhkuselt tagasi kutsuda vanglaametniku nõusolekul, kuid mitte rohkem kui kahel korral puhkuse vältel. Vanglaametniku nõusolekuta võib vangla direktor kutsuda vanglaametniku puhkuselt tagasi käesoleva seaduse § 139 lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul.
(2) Vanglaametnikule võib anda täiendavat tasulist lisapuhkust eeskujuliku teenistusülesannete täitmise eest kuni 10 kalendripäeva aastas.
§ 141. Valveaeg
Valveajal peab vanglaametnik vangla juhtkonnale kokkulepitud kohas olema kättesaadav ettenägematute või edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks. Valveaja kestus ei või ületada 24 tundi kuus. Valveaja tunni eest makstakse lisatasu, mis on 10 protsenti vanglaametniku tunnipalga määrast.
§ 142. Toetus vanglaametniku hukkumise, invaliidistumise, haigestumise või talle kehavigastuse tekitamise korral
(1) Seoses vanglateenistusega hukkunud vanglaametniku perekonnaliikmetele ja tema ülalpidamisel olnud isikutele maksab riik ühekordset toetust hukkunu 10 aasta palga ulatuses.
(2) Seoses vanglateenistusega hukkunud vanglaametniku matuse kulud kannab riik.
(3) Seoses vanglateenistusega invaliidistunud vanglaametnikule maksab riik ühekordset toetust:
1) töövõime osalise kaotuse korral, mis ei toonud kaasa vanglateenistusest vabastamist – tema ühe aasta palga ulatuses;
2) töövõime osalise kaotuse korral, mis tõi kaasa vanglateenistusest vabastamise – tema kahe aasta palga ulatuses;
3) töövõime täieliku kaotuse korral – tema seitsme aasta palga ulatuses.
(4) Vanglaametnikule, kellele seoses vanglateenistusega tekitati terviserikkega kehavigastus, millega ei kaasnenud invaliidsust, maksab riik ühekordset toetust ühe kuu palga ulatuses.
(5) Seoses vanglateenistusega vigastada saanud või haigestunud vanglaametniku ravi- ja ravimikulud kannab riik.
(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud toetuste ja kulude arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 143. Varalise kahju hüvitamine
(1) Vanglaametniku teenistusülesannete täitmise tõttu vanglaametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud varalise kahju hüvitab riik. Kahjutasu nõutakse süüdiolevalt isikult sisse regressi korras.
(2) Varalise kahju hüvitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 144. Tagatised nõusolekuta üleviimise korral
(1) Vanglaametniku teisele ametikohale tema nõusolekuta üleviimisest on üleviimise õigust omav isik kohustatud vanglaametnikule kirjalikult ette teatama vähemalt kaks kuud.
(2) Nõusolekuta üleviidud vanglaametnikule säilitatakse tema senine palk kolme kuu jooksul, arvates asumisest uuele ametikohale, kui palk uuel ametikohal on väiksem vanglaametniku senisest palgast.
§ 145. Tagatised vanglaametniku üleviimisel käesoleva seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud ametikohale
Vanglaametniku töötamise aeg käesoleva seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud ametikohal võrdsustatakse teenistusajaga tema ametiastmele vastaval ametikohal vanglateenistuses. Vanglaametniku tagasipöördumisel vanglateenistusse kuuluvale ametikohale omistatakse talle ametijärk, mis ta oleks omandanud teenimisel vanglateenistusse kuuluval ametikohal ülendamisega korralise atesteerimise tulemusel.
§ 146. Terviseuuringud
Riik tagab vanglaametnikule tasuta terviseuuringud. Terviseuuringute läbiviimise tingimused, perioodilisuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 147. Vanglaametniku vormiriietus
Vanglaametnikule antakse tasuta vanglaametniku vormiriietus, mille kirjelduse ja kandmise korra, samuti eraldusmärkide kirjelduse ja kandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
6. jaotis Teenistusdistsipliin
§ 148. Distsiplinaarvõim
Vanglaametnikule määrab distsiplinaarkaristuse ametiisik, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus. Justiitsministril on õigus määrata distsiplinaarkaristus igale vanglaametnikule.
§ 149. Distsiplinaarmenetlus
(1) Distsiplinaarsüüteo ja selle asjaolude välja selgitamiseks viiakse läbi distsiplinaarmenetlus. Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on ametiisikul, kellel on vanglaametnikule distsiplinaarkaristuse määramise õigus.
(2) Distsiplinaarmenetlus algatatakse käskkirjaga, milles määratakse distsiplinaarmenetluse läbiviija ja läbiviimise tähtaeg. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks vanglaametnikule, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati.
(3) Distsiplinaarmenetluse läbiviija võib distsiplinaarsüüteo kohta nõuda selgitusi ja koguda tõendeid. Selgituse nõudmine vanglaametnikult, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, on kohustuslik. Vanglaametnikul, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, on õigus anda selgitusi.
(4) Distsiplinaarmenetluse lõpuleviimisel koostab selle läbiviija distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte, milles distsiplinaarsüüteo ja selle toime pannud isiku kindlakstegemisel märgitakse vähemalt alljärgnev:
1) distsiplinaarsüüteo toime pannud vanglaametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
2) distsiplinaarsüüteo kirjeldus ning toimepanemise aeg ja koht;
3) distsiplinaarsüüteo toimepanemist kinnitavad tõendid ja
4) viide distsiplinaarvastutust sätestavale seadusele ja selle sättele, mida vanglaametnik kirjeldatud teoga rikkus.
(5) Distsiplinaarmenetluse kokkuvõte allkirjastatakse distsiplinaarmenetluse läbiviija poolt, esitatakse viivitamatult distsiplinaarmenetluse algatanud isikule ja seda tutvustatakse isikule, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus läbi viidi.
§ 150. Distsiplinaarkaristused
Distsiplinaarsüüteo toime pannud vanglaametnikule võib määrata järgmisi distsiplinaarkaristusi:
1) noomitus;
2) ametipalga vähendamine 10 kuni 50 protsenti kuni kolmeks kuuks või
3) teenistusest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 118 alusel.
§ 151. Ergutamine
(1) Teenistuskohustuste või kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise eest võib vanglaametnikule kohaldada ergutusi. Ergutuse määrab vanglaametniku ametisse nimetamise õigust omav ametiisik.
(2) Vanglaametnikule võib määrata järgmisi ergutusi:
1) tänu avaldamine;
2) täiendava tasulise lisapuhkuse andmine kuni 10 kalendripäeva aastas;
3) rahalise preemia andmine;
4) hinnalise kingituse andmine;
5) vanglaametniku ülendamine;
6) vanglaametniku teeneteristi andmine.
(3) Vanglaametniku teeneteristi kirjelduse kehtestab Vabariigi Valitsus.
7. jaotis Vanglateenistusest vabastamine ja vanglaametnike reserv
§ 152. Teenistusest vabastamine vanuse tõttu
(1) Käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktis 1 nimetatud ametiastmel olev vanglaametnik vabastatakse vanglateenistusest üldise pensioniea saabumisel. Käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud ametiastmel olev vanglaametnik vabastatakse vanglateenistusest, kui ta on saanud 60 aastaseks. Käesoleva seaduse § 112 lõikes 1 punktides 4 ja 5 nimetatud vanglaametnik vabastatakse vanglateenistusest, kui ta on saanud 58 aastaseks.
(2) Vanuse tõttu vabastatakse vanglaametnik vabastamist tingiva vanuse saabumisele järgneva kuu esimesel tööpäeval.
(3) Ametisse nimetamise õigust omav ametiisik võib pikendada vanglaametniku teenistusaega viimase nõusolekul kuni üldise pensioniea saabumiseni, kui vanglaametnik on oma tervisliku seisundi poolest võimeline teenistust jätkama. Sel juhul vabastatakse vanglaametnik teenistusest üldise pensioniea saabumisel.
§ 153. Teenistusest vabastamine ametivande andmisest keeldumise tõttu
Vanglaametnik, kes keeldub ametivande andmisest, vabastatakse teenistusest vande andmisest keeldumise päeval.
§ 154. Teenistusest vabastamine ametikohale või ametiastmele mittevastavuse tõttu
(1) Vanglaametnik vabastatakse ametikohale mittevastavuse tõttu avaliku teenistuse seaduse §-s 117 sätestatud tingimustel ja korras käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud eranditega.
(2) Vanglaametnik vabastatakse atesteerimistulemuste põhjal ametiastmele mittevastavuse tõttu avaliku teenistuse seaduse §-s 117 sätestatud korras.
§ 155. Reservis olevad vanglaametnikud
(1) Ametnike reservis olevate vanglaametnike õigused ja kohustused määrab avaliku teenistuse seadus käesolevas seaduses ettenähtud eranditega.
(2) Reservi arvatud vanglaametnik on reservi nimekirjas kuni reservist väljaarvamiseni, kuid mitte kauem, kui kaks aastat järjest. Vanglaametniku reservis oleku aega võib pikendada iga kuu tema poolt esitatud sooviavalduse alusel.
(3) Reservi arvatud vanglaametnik võib lisaks avaliku teenistuse seaduse §-s 149 sätestatud alustele ametisse nimetamisest keelduda, kui pakutav ametikoht ei ole tema ametiastmele vastav vanglaametniku ametikoht.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud keeldumine ei ole aluseks vanglaametniku reservist väljaarvamisele vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 150 punktile 2.
(5) Kindlustamaks reservis olevatele vanglaametnikele vanglateenistusse tagasipöördumise võimaluse, teatab ametisse nimetamise õigust omav isik vabade ametikohtade täitmisel igal ametiastmel olevast vähemalt igast kolmandast vabast ametikohast avaliku teenistuse seaduse § 147 sätestatud korras riigisekretärile.
(6) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 ei kohaldata juhul, kui täidetakse § 110 lõikes 2 sätestatud ametikoht
7. peatükk KINNIPIDAMINE ARESTIMAJAS
§ 156. Kinnipidamine arestimajas
(1) Arestimaja on kinnipidamiskoht politseiprefektuuri koosseisus, mis korraldab eelvangistuse, aresti ja haldusaresti täideviimist.
(2) Arestimajas hoitakse vahistatuid ja arestialuseid ööpäevaringselt lukustatud kambrites, kus on võimalik nende pidev visuaalne või elektrooniline jälgimine.
(3) Isiku kinnipidamisele arestimajas kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid eelvangistuse, aresti ja haldusaresti täideviimise kohta.
(4) Eelvangistuse, aresti ja haldusaresti täideviimisel on arestimaja juhil, kinnipidamistingimusi tagaval politseiametnikul ning arestimaja koosseisulisel teenistujal käesoleva seaduse 1.–5. peatükis sätestatud vastavad vangla direktori ning vanglaametniku õigused ja kohustused.
(5) Arestimaja sisekorraeeskirjad kinnitab siseminister.
(6) Vahistatute ja arestialuste saatmise ja valve arestimajas tagab politseiprefektuur.
8. peatükk MUUDATUSED TEISTES SEADUSTES
§ 157. Täitemenetluse seadustiku muutmine
Täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 1997, 43/44, 723; 1998, 41/42, 625; 51, 756; 61, 981; 103, 1695; 1999, 18, 302; 27, 380; 95, 845; 2000, 28, 167; 35, 222) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvid 4–8, 11, 12, 15, 17–19 ja 11. peatükk, 14. ja 15. peatükk, 17. ja 18. peatükk, V ja VI osa ning §-d 182–197 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«2) rahatrahvi ja teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse, samuti riiklike teenetemärkide kandmise õiguse äravõtmise otsused ja määrused kriminaalasjades;»;
3) paragrahvi 1 lõike 1 punkti 3 täiendatakse sõnadega «välja arvatud haldusaresti täitmine;»;
4) paragrahvi 1 lõike 1 punkti 5 täiendatakse sõnadega «välja arvatud otsused ja lahendid kriminaalasjades vabadusekaotuse täitmise osas;»;
5) paragrahvi 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 2. Täitmise korraldus
Käesoleva seadustiku §-s 1 loetletud kohtuotsuste, -määruste ja muude käesoleva seadustikuga ettenähtud lahendite täitmist korraldavad maa- ja linnakohtute täitevosakonnad.»;
6) paragrahvi 9 lõikes 1 asendatakse sõnad «§ 2 punktis 4» sõnadega «§-s 2»;
7) 2. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad «Vanglaametnik ja»;
8) paragrahvi 10 pealkirjast jäetakse välja sõnad «Vanglaametnik ja»;
9) paragrahvi 10 lõiked 1, 2 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 10 lõikest 4 jäetakse välja sõnad «Vanglaametnikele ja» ning lõikest 7 sõnad «Vanglaametnike ja»;
11) paragrahvi 14 pealkirjast jäetakse välja sõnad «Vanglaametniku ja»;
12) paragrahvi 14 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «Vanglaametnik ja» ning asendatakse sõna «kannavad» sõnaga «kannab»;
13) paragrahvi 14 lõigetest 2 ja 3 jäetakse välja sõnad «Vanglaametniku ja»;
14) paragrahvist 16 jäetakse välja sõnad «vanglaametnikule või».
§ 158. Kriminaalkoodeksi muutmine
Kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 287 ja 288; RT I 1999, 38, 485; 57, 595, 597 ja 598; 60, 616; 97, 859; 102, 907; 2000, 10, 55; 28, 167; 29, 173; 33, 193; 40, 247) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 23 lõiked 3–8 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 232 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 55 lõikest 3 jäetakse välja sõnad «ja järelevalvekomisjoni ühise»;
4) paragrahvi 56 lõikest 3 jäetakse välja sõnad «ja alaealiste asjade komisjoni või järelevalvekomisjoni»;
5) koodeksit täiendatakse §-ga 562 järgmises sõnastuses:
Ǥ 562. Katseaja arvestamine
(1) Tähtajalise vabadusekaotuse tingimuslikul kohaldamata jätmisel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse või -määruse kuulutamisest.
(2) Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamisel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse või -määruse jõustumisest.»
§ 159. Haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmine
Haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169; 40, 247; 49, 301 ja 305; 51, 321; 54, 346, 348 ja 351; 55, 361) § 347 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Haldusarest kantakse otsuse teinud kohtu asukohajärgses või arestialuse elukohajärgses arestimajas.»
§ 160. Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku muutmine
Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku (RT I 1993, 50, 695; 1994, 3, 15; 86/87, 1487; 1996, 6, 101; 31, 631; 48, 943; 1998, 17, 265; 51, 756; 1999, 16, 271; 2000, 35, 222; 40, 249) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 35 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Jõustunud kohtuotsus saadetakse täitmisele pööramiseks samas kriminaalasjas esmakordselt kohtulahendi teinud maa- või linnakohtule.»;
2) paragrahvi 69 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«2) süüdimõistetu kriminaalkoodeksi § 47 5. lõikes ettenähtud alusel karistuse kandmisele saatmise või sellest keeldumise määruse peale, samuti kriminaalkoodeksi § 47 8. ja 9. lõikes ettenähtud alustel täiendavate kohustuste määramise või määratud kohustuste kergendamise või tühistamise peale – süüdimõistetul, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal ning prokuröril;»
3) paragrahvi 69 punkti 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«7) kriminaalkoodeksi §-des 55 ja 56 ettenähtud alustel tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise ja karistuse kergemaliigilise karistusega asendamise või sellest keeldumise määruse peale, samuti kriminaalkoodeksi §-s 561 ettenähtud alustel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise, kohustuste kergendamise või tühistamise määruse peale – taotluse esitajal, süüdimõistetul, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal ning prokuröril;».
§ 161. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse täiendamine
Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadust (RT I 1998, 98/99, 1575; 1999, 84, 762; 2000, 40, 254) täiendatakse §-dega 221 ja 341 järgmises sõnastuses:
1) «§ 221. Väljasaatmislaager
(1) Väljasaatmislaager on Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesanne on väljasaadetavate kinnipidamise otsuste täideviimine.
(2) Väljasaadetava kinnipidamisele väljasaatmislaagris kohaldatakse vangistusseaduse sätteid eelvangistuse täideviimise kohta käesolevas seaduses sätestatud erisustega.»;
2) «§ 341. Väljasaadetavate kinnipidamise otsuste täideviimine kuni väljasaatmislaagri ehitamiseni
Kuni väljasaatmislaagri ehitamiseni ja vastuvõtmiseni viiakse väljasaadetavate kinnipidamise otsused täide kinnise vangla teistest osakondadest eraldatud osakonnas. Väljasaadetavat võib kinni pidada ka politsei arestimajas, kuid mitte üle kümne päeva järjest.»
§ 162. Tervishoiukorralduse seaduse muutmine
Tervishoiukorralduse seaduse (RT I 1994, 10, 133; 1995, 57, 978; 1997, 86, 1462; 1999, 18, 305; 23, 351; 97, 860) §-st 13 jäetakse välja sõnad «ja kinnipidamiskohtades».
§ 163. Riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse täiendamine
Riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduses (RT I 1996, 15, 265; 89, 1590; 1998, 36/37, 552; 1999, 95, 843; 97, 858; 2000, 51, 320) tehakse järgmised täiendused:
1) paragrahvi 6 lõiget 5 täiendatakse punktidega 39 ja 40 järgmises sõnastuses:
«39) kriminaalhooldusametnik;
40) vangla sotsiaaltöötaja.»;
2) paragrahvi 6 lõiget 6 täiendatakse punktidega 16 ja 17 järgmises sõnastuses:
«16) valvur;
17) saatja.»
§ 164. Väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmine
Väljateenitud aastate pensionide seaduses (RT 1992, 21, 294; RT I 1993, 40, 596; 1994, 24, 398; 51, 856; 83, 1450; 1995, 61, 1027; 95, 1631; 1996, 22, 437; 86, 1539; 1997, 81, 1366; 1998, 17, 266; 107, 1767; 2000, 25, 147; 28, 167) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punktis 2 asendatakse sõna «kriminaaltäitetöötajatel» sõnaga «vanglaametnikel»;
2) paragrahvi 12 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõnad «Eesti Vabariigi Riikliku Kinnipidamiskohtade Ameti, parandusliku töö asutuste, türmide, uurimisisolaatorite ja erikomandatuuride töötajatel» sõnaga «vanglaametnikel»;
3) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse sõna «kinnipidamiskohas» sõnaga «vanglas»;
4) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõna «kriminaaltäiteasutuses» sõnaga «vanglas».
9. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 165. Vanglateenistuse kohaldamine ametnikele seaduse jõustumisel
(1) Käesoleva seaduse jõustumise hetkel vanglas teenivad ametnikud ning muus riigiasutuses töötavad isikud, kelle ametikoht vastab § 110 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele, loetakse vanglaametnikeks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu laieneb ka ametnikele, kelle teenistussuhe käesoleva seaduse § 110 lõikes 1 nimetatud ametikohal on käesoleva seaduse jõustumise hetkel peatunud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vanglaametnike esmakordne atesteerimine vastavalt käesoleva seaduse alusel kinnitatud ametiastmete atesteerimisnõuetele korraldatakse 2002. aasta 1. oktoobrist kuni 2003. aasta 31. detsembrini.
§ 166. Vanglateenistuse ametiastmete omistamine seaduse jõustumisel
Käesoleva seaduse §-s 165 nimetatud vanglaametnikele omistatakse ametiaste vastavalt justiitsministri poolt § 112 lõike 2 alusel antavale määrusele.
§ 167. Vanglateenistuse ametijärkude omistamine seaduse jõustumisel
(1) Käesoleva seaduse § 165 lõikes 1 nimetatud vanglaametnikele omistatakse ametijärk vastavalt nende poolt samas lõikes nimetatud ametikohal töötatud ajale järgmiselt:
1) 3 aastat – 1. järk;
2) 3–6 aastat – 2. järk;
3) 6–9 aastat – 3. järk;
4) 9–12 aastat – 4. järk;
5) 12–15 aastat – 5. järk;
6) 15–18 aastat – 6. järk;
7) 18–21 aastat – 7. järk;
8) 21–24 aastat – 8. järk;
9) 24–27 aastat – 9. järk;
10) 27–30 aastat – 10. järk.
(2) Kui käesoleva seaduse §-s 165 nimetatud vanglaametniku vastavalt avaliku teenistuse seadusele teenistusstaaži alusel arvutatav palgamäär on suurem.
kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vastavalt ametijärgule määratav palgamäär, kohaldatakse nimetatud ametnikele nende ametijärgule vastavat palgamäära, alates nende ülendamisest ametijärgule, millele vastav palgamäär on suurem kui avaliku teenistuse seaduse alusel staaži järgi arvutatav palgamäär.
§ 168. Seaduse laienemine selle jõustumise hetkel korrektsioonieriala omandavale isikule
(1) Käesolevas seaduses vanglaametniku ettevalmistusteenistusele sätestatud nõuded laienevad isikutele, kes võetakse ettevalmistusteenistusse pärast käesoleva seaduse jõustumist. Seaduse jõustumise hetkel Sisekaitseakadeemia korrektsioonikolledžis õppiv isik loetakse võrdseks käesoleva seaduse § 119 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastava isikuga. Seaduse jõustumise hetkel muus korrektsioonialast haridust andvas õppeasutuses õppiv isik loetakse võrdseks käesoleva seaduse § 119 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava isikuga.
(2) Isiku, kes on lõpetanud enne käesoleva seaduse jõustumist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppeasutuse ja seaduse jõustumise hetkel ei kuulu käesoleva seaduse § 165 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ametnike hulka, võib võrdsustada käesoleva seaduse § 119 lõigetes 1 või 2 sätestatud nõuetele vastava isikuga Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras.
§ 169. Ametisse nimetamise ja edutamise piirangute mittekohaldamine
(1) Kuni 2003. aasta 1. jaanuarini võib vanglaametniku ametikohale ametisse nimetada lisaks käesoleva seaduse §-s 113 nimetatud isikutele muid isikuid, kes ei ole läbinud vanglaametniku ettevalmistusteenistust, kui nad vastavad avaliku teenistuse seaduse §-s 14 sätestatud nõuetele.
(2) Kuni 2002. aasta 1. juulini võib käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktis 5 sätestatud ametiastmele vastavale ametikohale ametisse nimetada ka isiku, kellel on vähemalt põhiharidus.
(3) Kuni 2003. aasta 1. jaanuarini ei kohaldata vanglaametniku ametisse nimetamisel ja edutamisel käesoleva seaduse § 113 lõiget 2.
§ 170. Käesoleva seaduse § 107 kohaldamise erisused
Kuni 2003. aasta 1. jaanuarini ei kohaldata käesoleva seaduse § 107 sotsiaalalaste ülesannete täitmise kohta.
§ 171. Sotsiaaltöötaja ametisse nimetamise erisused
Kuni 2003 aasta 1. jaanuarini võib sotsiaaltöötajana ametisse nimetada ka isiku, kellel on mõni muu kõrgharidus kui sotsiaaltööalane või sotsiaalpedagoogiline kõrgharidus.
§ 172. Seaduse jõustumise hetkel poolkinnises vanglas vabadusekaotust kandva kinnipeetava kinnipidamistingimused
Isik, kellele on mõistetud vabadusekaotus poolkinnises vanglas, jätkab pärast käesoleva seaduse jõustumist karistuse kandmist kinnises vanglas.
§ 173. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. detsembril.
Riigikogu esimees Toomas SAVI |