HALDUSÕIGUSEnergeetika

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Elektrituruseadus (lühend - ELTS)

Elektrituruseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:14.04.2004
Avaldamismärge:RT I 2003, 25, 153

Välja kuulutanud
Vabariigi President
03.03.2003 otsus nr 390

Elektrituruseadus

Vastu võetud 11.02.2003

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus reguleerib elektrienergia tootmist, edastamist, müüki, eksporti, importi ja transiiti ning elektrisüsteemi majanduslikku ja tehnilist juhtimist. Seadus näeb ette elektrituru toimimise põhimõtted, lähtudes vajadusest tagada põhjendatud hinnaga, keskkonnanõuete ja tarbija vajaduste kohane tõhus elektrivarustus ning energiaallikate tasakaalustatud, keskkonnahoidlik ja pikaajaline kasutamine.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuses järgitakse koostöö, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet.

 (3) Elektriettevõtja soodustab tarbija tegevust, mille eesmärk on elektrienergiat säästa.

 (4) Käesolevas seaduses käsitletud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375), arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 2. Elektrimajanduse arengu kavandamine

 (1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostab iga kolme aasta järel ning esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks elektrimajanduse arengukava, milles sisaldub järgmine teave:
 1) järgmise kümne aasta elektritarbimise eeldatav maht;
 2) järgmise kümne aasta eeldatav tootmis- ja edastamisvõimsus, mis on vajalik varustuskindluse ning energiaallikate mitmekesisuse ja tõhususe tagamiseks, eeldatava tarbimismahu rahuldamiseks ja keskkonnanõuete täitmiseks;
 3) analüüs, milles käsitletakse rahvusvahelise elektrituru senist arengut ja prognoosi järgmise viie aasta kohta;
 4) järgmise viie aasta kohta analüüs, milles käsitletakse keskkonnanõuete eeldatavat mõju elektrituru arengule;
 5) järgmise kümne aasta kohta andmed ja analüüs, mis käsitlevad taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kavandatavat osakaalu kogutarbimises ning kavandatu saavutamiseks rakendatud abinõusid;
 6) järgmise viie aasta kohta energiaallikate kaupa analüüs, milles käsitletakse energiaallika osakaalu kogutarbimises ja osakaalu eeldatavat muutumist ning selle mõju elektriturule, varustuskindlusele ja keskkonnale;
 7) andmed selle kohta, mis on eelmise arengukava andmetega võrreldes muutunud;
 8) eelmise perioodi arengukava prognooside ja kujunenud olukorra võrdlus;
 9) käesoleva seaduse ja selle alusel vastuvõetud õigusaktide kohaldamise analüüs;
 10) elektrivarustuse seisukohalt muude oluliste küsimuste analüüs.

 (2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõudel esitavad süsteemihaldur ja elektriettevõtjad ministeeriumile elektrimajanduse arengukava koostamiseks vajalikku teavet, mis ei sisalda ettevõtja ärisaladust, kui teabe esitamine on kooskõlas käesolevas seaduses ettenähtud kohustusega hoida teabesaladust.

 (3) Vabariigi Valitsus kinnitab elektrimajanduse arengukava ning selle põhimõtteid arvestades otsustab uute õigusaktide eelnõude või kehtivate õigusaktide muutmise eelnõude väljatöötamise või käesolevas seaduses ettenähtud eesmärkide täitmiseks muude abinõude rakendamise.

§ 3. Mõisted

  Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) avatud tarne – turuosalisele kogu temale vajaliku elektrienergia müümine või turuosalisele tema bilansi tagamiseks kauplemisperioodil puudu jääva elektrienergia koguse müümine või temalt kauplemisperioodil ülejääva elektrienergia koguse ostmine;
 2) bilansienergia – elektrienergia, mida bilansi hoidmise eesmärgil ostab ja müüb süsteemihaldur bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu alusel;
 3) bilanss – turuosalise poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia koguse ning tema poolt samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia koguse tasakaal;
 4) bilansi selgitamine – bilansi kindlaksmääramine viisil, mis võimaldab igal kauplemisperioodil koostada turuosalise bilansi ja selgitada avatud tarne suuruse ning bilansist kõrvalekaldumise korral koostada selle kohta aruande;
 5) bilansivastutus – turuosalise kohustus tagada, et tema poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia kogus ning tema poolt samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia kogus on tasakaalus;
 6) bilansileping – süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel sõlmitud avatud tarne leping, mille alusel süsteemihaldur müüb bilansihaldurile või ostab temalt igal kauplemisperioodil bilansi tagamiseks vajaliku koguse bilansienergiat;
 7) edastamine – elektrienergia transport võrgus;
 8) elektrijaam – elektrienergia tootmise ettevõte;
 9) elektripaigaldis – elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum;
 10) jaotamine – elektrienergia edastamine jaotusvõrgu kaudu;
 11) jaotusvõrk – võrk, mis ei ole põhivõrk;
 12) kauglugemisseade – mõõteseade, mis kauplemisperioodide kaupa salvestab elektrienergia koguste andmed ning võimaldab neid automaatselt edastada mõõteseadme juurde minemata;
 13) kauplemisperiood – võrgueeskirjas ettenähtud ajavahemik, mille lõikes on turuosaline kohustatud tagama oma bilansi;
 14) liin – võrgu kindlaid punkte ühendav võrguosa;
 15) liitumispunkt – turuosalise elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguga;
 16) mõõteseade – elektrienergia arvesti ning selle juurde kuuluvad mõõtetrafod ja tariifilülitusseadmed;
 17) määratud tarne – turuosalisele temaga kauplemisperioodiks kokkulepitud sellise elektrienergiakoguse müümine, millest on bilansihaldurile ette teatatud käesolevas seaduses ja võrgueeskirjas sätestatud korras;
 18) müük – elektrienergia tasu eest või tasuta üleandmine teisele isikule;
 19) netovõimsus – tootmisseadme poolt võrku antava võimsuse ülemmäär;
 20) otseliin – võrguga ühendamata lisaliin elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või tarbijale;
 21) põhivõrk – vähemalt 110 kV pingega üleriigiline võrk koos üle 10 kV pingega vahelduvvoolu ühendustega teiste riikide võrkudega ning süsteemi kui terviku toimimiseks, haldamiseks ja arendamiseks vajalike muude elektripaigaldistega ning juhtimis-, kaitse- ja sideseadmestikuga, mis moodustavad ühtse majandusüksuse;
 22) reguleerimisvõimsus – süsteemihalduri sõlmitud lepingu alusel ostetav võimsus, mida süsteemihaldur kasutab tootmise ja tarbimise suurendamiseks või vähendamiseks vastavuses käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning tema poolt sõlmitud lepingutega;
 23) süsteem – elektrienergia tootmise ja edastamise tehniline süsteem, mille moodustavad Eesti territooriumil asuvad elektrijaamad ning neid üksteisega, tarbijatega ja teiste riikide elektrisüsteemidega ühendav võrk koos vastavate juhtimis-, kaitse- ja sidesüsteemidega;
 24) tootmine – elektrienergia tootmine. Tootmiseks käesoleva seaduse tähenduses ei ole elektrienergia tootmine süsteemiga ühendamata tootmisseadmetega, mille netovõimsus kokku ei ületa 100 kW;
 25) tootmisseade – elektrienergia tootmiseks ettenähtud elektripaigaldis;
 26) transiit – elektrienergia edastamine sellise lepingu alusel, mille pooled ei tarbi ega tooda edastatavat elektrienergiat Eestis;
 27) valitsev mõju – valitsev mõju ettevõtja üle konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600) tähenduses;
 28) varustuskindlus – süsteemi võime tagada tarbijate nõuetekohane elektrivarustus;
 29) võrk – elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini;
 30) võrgueeskiri – käesoleva seaduse §-s 42 nimetatud õigusakt;
 31) võrguteenus – käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 nimetatud teenus;
 32) võrguühendus – elektriline ühendus võrgu ja muu elektripaigaldise vahel;
 33) võrguga ühendamine – uue võrguühenduse loomine või olemasoleva võrguühenduse tarbimistingimuste või muude tehniliste tingimuste muutmine või varustuskindluse suurendamine;
 34) võrguühenduse kasutamine – võrguteenuste kasutamine võrguühenduse kaudu;
 35) ülekandmine – elektrienergia edastamine põhivõrgu kaudu.

§ 4. Varustuskindluse tagamine

 (1) Vabariigi Valitsus võib kindla tähtaja jooksul rakendada kõigi turuosaliste suhtes varustuskindluse tagamise abinõusid, kui ilmneb:
 1) varustuskindlust ohustav tegur;
 2) primaarenergiaallikate vähesus;
 3) oht inimeste elule või tervisele või võrgu või muu elektripaigaldise säilimisele.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud abinõusid võib rakendada käesoleva seaduse 3.–7. peatüki sätteid järgimata, kui see on varustuskindluse tagamiseks hädavajalik.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kehtestab Vabariigi Valitsus abinõude rakendamisest tingitud kulutuste arvutamise alused, kulutusi hüvitama kohustatud isikute ja hüvitist saama õigustatud isikute nimekirjad ning kulutuste hüvitamise ulatuse ja korra.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib rakendada muu hulgas järgmisi abinõusid:
 1) piirata käesolevas seaduses sätestatud vabatarbija õigusi;
 2) kohustada soetama ja hoidma tootmiseks vajalike primaarenergiaallikate varusid;
 3) peatada tootjale või muule turuosalisele käesoleva seadusega antud õigused või piirata neid;
 4) piirata teatavate turuosaliste elektrivarustust või katkestada see;
 5) piirata või muuta võrguteenuste osutamise kohustust.

 (5) Vabariigi Valitsus teeb käesoleva paragrahvi alusel rakendatud abinõud viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile.

2. peatükk TURUOSALISED 

1. jagu Turuosaliste liigid 

§ 5. Turuosalised

  Turuosalised on elektriettevõtja, tarbija ja bilansihaldur.

§ 6. Elektriettevõtjad

  Elektriettevõtjad on tootja, võrguettevõtja, liinivaldaja ja müüja.

§ 7. Tootja

 (1) Tootja on elektriettevõtja, kes toodab elektrienergiat ühe või mitme tootmisseadme abil.

 (2) Väiketootja on tootja, kelle Eestis asuvate tootmisseadmete netovõimsus koos temaga ühte kontserni kuuluvate teiste tootjate Eestis asuvate tootmisseadmete netovõimsusega kokku ei ületa 10 MW.

§ 8. Võrguettevõtja

 (1) Võrguettevõtja on elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust võrgu kaudu.

 (2) Põhivõrguettevõtja on elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust põhivõrgu kaudu.

 (3) Jaotusvõrguettevõtja on elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust jaotusvõrgu kaudu.

§ 9. Liinivaldaja

  Liinivaldaja on elektriettevõtja, kes kasutab elektrienergia edastamiseks otseliini või riigipiiri ületavat alalisvooluliini.

§ 10. Müüja

  Müüja on elektrienergiat müüv elektriettevõtja.

§ 11. Bilansihaldur

  Bilansihaldur on isik, kes on oma bilansi tagamiseks sõlminud süsteemihalduriga bilansilepingu käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.

§ 12. Tarbija

 (1) Tarbija on elektrienergiat oma tarbeks kasutav isik.

 (2) Elektrienergiat ostev isik on käesoleva seaduse tähenduses tarbija üksnes oma tarbeks kasutatava elektrienergia osas.

§ 13. Vabatarbija

 (1) Vabatarbija on tarbija, kes kasutab elektrienergiat oma tarbeks kalendriaasta jooksul ühe liitumispunkti kaudu vähemalt 40 GWh.

 (2) Alates 2009. aasta 1. jaanuarist on vabatarbijaks tarbija, kes kasutab elektrienergiat oma tarbeks kalendriaasta jooksul ühe liitumispunkti kaudu vähemalt selles koguses, mille määrab majandus- ja kommunikatsiooniminister hiljemalt 2008. aasta 30. septembriks nii, et vabatarbijaks olevate tarbijate poolt 2007. aasta jooksul kasutatud elektrienergia kogus moodustab vähemalt 35 protsenti sama kalendriaasta tarbimise kogumahust.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koguse hulka ei arvata muu hulgas tarbija ostetud elektrienergia seda kogust, mida on kasutanud muu isik.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud koguse hulka arvatakse ka vabatarbija enda toodetud ja kasutatud elektrienergia kogus.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 tähenduses on elektrienergiat kasutatud ühe liitumispunkti kaudu ka siis, kui tarbija on varustuskindluse suurendamiseks kasutanud samas tarbimiskohas elektrienergiat mitme liitumispunkti kaudu.

§ 14. Vabatarbija õiguste kasutamine

 (1) Käesolevas seaduses vabatarbija kohta kehtestatud õigusi kasutada sooviv tarbija edastab sellekohase teate võrguettevõtjale, kelle võrguga ta on ühendatud.

 (2) Võrguettevõtja teeb tarbijale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate saamisest alates 30 päeva jooksul teatavaks, kas tarbija vastas teate saamisele eelnenud kalendriaastal käesoleva seaduse §-s 13 vabatarbijale sätestatud nõuetele. Tarbija võib vabatarbija õigusi kasutada võrguettevõtjalt §-s 13 sätestatud nõuete täitmise kohta teate saamise kuule järgneva mis tahes kuu esimesest päevast alates.

 (3) Kui vabatarbija õigusi kasutav tarbija ei vasta õiguste kasutamisele eelneval kalendriaastal käesoleva seaduse §-s 13 vabatarbijale sätestatud nõuetele, teeb võrguettevõtja selle asjaolu tarbijale teatavaks. Tarbija ei või kasutada vabatarbija õigusi nimetatud teate saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast alates.

 (4) Käesoleva seaduse § 13 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tarbija tohib vabatarbija õiguste teostamiseks kasutada üksnes neid liitumispunkte, mille osas ta on vastavalt §-le 13 vabatarbijaks.

2. jagu Elektriettevõtjatele esitatavad nõuded 

§ 15. Nõuded tegutsemisvormile ja kapitalile

 (1) Elektriettevõtja on äriregistrisse kantud või asutamisel olev aktsiaselts või osaühing.

 (2) Võrguettevõtja ja riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja aktsia- või osakapital on vähemalt 2 000 000 krooni.

 (3) Tootja ja müüja aktsia- või osakapital on vähemalt 500 000 krooni.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata otseliini kasutavale liinivaldajale, kes on samal ajal vabatarbija.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 3 ei kohaldata tootjale ja müüjale, kes toodab ja müüb temale kuuluvate kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil toodetud elektrienergiat.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 3 ei kohaldata müüjale, kes väljaspool põhitegevust müüb elektrienergiat ainult ühe ehitise piires üksnes oma liikmele, rentnikule või üürnikule, ega elamu- või korteriühistust müüjale, kes müüb elektrienergiat üksnes oma liikmele tarbimiseks ühistu majandatavate hoonete piires.

§ 16. Tegevusalade eristamine

 (1) Kui elektriettevõtjal ei ole käesoleva seadusega keelatud samal ajal tegutseda mitmel elektrienergiaga seotud või muul tegevusalal, peab ta raamatupidamise arvestust oma elektrienergiaga seotud tegevusalade ja muude tegevusalade kohta ning samuti erinevate käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2–7 nimetatud elektrienergiaga seotud tegevusalade kohta nii, nagu oleksid seda kohustatud tegema nendel tegevusaladel tegutsevad erinevad ettevõtjad.

 (2) Võrguettevõtja ei või tegutseda muul tegevusalal peale võrguteenuse osutamise.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikega 2 ei ole vastuolus, et:
 1) põhivõrguettevõtja täidab käesoleva seaduse 3. ja 4. peatükis käsitletud kohustusi;
 2) võrguettevõtja toodab elektrienergiat ainult võrgukadude korvamiseks või reservelektrijaamas elektrivarustuse katkemise korral;
 3) võrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluvad teised ettevõtjad tegutsevad ka muudel tegevusaladel;
 4) võrguettevõtja müüb elektrienergiat tema võrguga ühendatud turuosalistele käesoleva seaduse §-s 76 ettenähtud müügikohustuse täitmiseks, kui tema võrguga ühendatud tarbijate ühe kalendriaasta elektrienergiakasutus koos võrgukadudega on alla 100 GWh ja võrguettevõtja ei kuulu ühte kontserni ühegi müüjaga;
 5) võrguettevõtja müüb elektrienergiat Energiaturu Inspektsiooni poolt kooskõlastatud hinnaga või hinnaga, millega müüakse elektrienergiat käesoleva seaduse §-s 76 ettenähtud müügikohustuse täitmiseks.

 (4) Põhivõrguettevõtja ei või samal ajal olla jaotusvõrguettevõtja.

§ 17. Aruandlus ja auditeerimine

 (1) Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada elektriettevõtja raamatupidamise ja aruannete avalikustamise suhtes kohaldatavaid põhjendatud lisanõudeid, et tagada elektrienergiaga seotud tegevuse tulude ja kulude ning samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate vaheliste tehingute selge kajastamine.

 (2) Elektriettevõtja lisab majandusaasta aruandele selgituse kulude jaotamise põhimõtete kohta temaga ühte kontserni kuuluvate elektriettevõtjate suhtes. Nimetatud põhimõtteid võib elektriettevõtja muuta erandlikel asjaoludel. Muudatusi ja nende tegemise põhjusi kirjeldatakse majandusaasta aruandes.

 (3) Elektriettevõtja esitab majandusaasta aruande lisadena raamatupidamisbilansi ja kasumiaruande tegevusalade kaupa.

 (4) Elektriettevõtja korraldab oma tegevuse auditeerimise. Auditeerimistulemusi käsitlevas otsuses esitab audiitor lisaks muudele andmetele arvamuse selle kohta, kas elektriettevõtja majandusaasta aruanne ja selle lisad on käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega kooskõlas.

§ 18. Võrguettevõtja juhtimine

 (1) Võrguettevõtja juhatuse liige ei või samal ajal olla võrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva teise elektriettevõtja juhatuse liige või muul viisil otse või kaudselt vastutada võrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva teise elektriettevõtja igapäevase majandustegevuse eest.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeld kehtib ka selle elektriettevõtja kohta, kes võrguettevõtjaga ühte kontserni ei kuulu, kuid kellel on võrguettevõtja üle või kelle üle on võrguettevõtjal muul viisil valitsev mõju.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetega 1 ja 2 ei ole vastuolus võrguettevõtja juhatuse liikme õigus samal ajal olla võrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva teise elektriettevõtja nõukogu või lõikes 2 nimetatud elektriettevõtja nõukogu liige.

 (4) Võrguettevõtja juhatuse liikmele makstav tasu või temale ettenähtud muu hüve ei või sõltuda teise elektriettevõtja majandustegevuse edukusest või selle isiku majandustegevuse edukusest, kellel on selle elektriettevõtja üle valitsev mõju.

 (5) Võrguettevõtjal peab olema õigus otsustada võrgu säilitamiseks ja arendamiseks vajaliku vara kasutamise üle.

 (6) Võrguettevõtja töötab välja ja viib ellu kava, milles nähakse ette teiste elektriettevõtjate ja tarbijate võrdse kohtlemise abinõud ning nende rakendamiseks võrguettevõtja töötajatele pandavad kohustused. Võrguettevõtja esitab kava Energiaturu Inspektsioonile.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kava koostab ja selle täitmist kontrollib ning koostab kava täitmiseks rakendatud abinõusid käsitleva aastaaruande võrguettevõtja juhatuse liikme määratud ja tema otsealluvuses olev töötaja.

 (8) Võrguettevõtja esitab aastaaruande Energiaturu Inspektsioonile ja teatab aruandega tutvumise võimalustest oma veebilehel.

§ 19. Teavitamise kohustus

 (1) Isik edastab Energiaturu Inspektsioonile kirjaliku teate selle kohta, et ta on:
 1) omandanud võrgu või saanud selle enda kasutusse;
 2) alustanud üle 1 MW netovõimsusega tootmisseadme ehitamist või omandanud üle 1 MW netovõimsusega tootmisseadme või saanud selle otsesesse valdusse;
 3) omandanud otseliini või riigipiiri ületava alalisvooluliini või saanud selle enda kasutusse;
 4) omandanud võrguettevõtja või liinivaldaja või kokku üle 1 MW netovõimsusega tootmisseadmeid valdava tootja aktsiad või osad, mille tulemusena on tal äriühingu aktsionäride või osanike üldkoosolekul vähemalt 50 protsenti aktsiate või osadega määratud häältest või ta on omandanud muul viisil valitseva mõju võrguettevõtja või liinivaldaja või kokku üle 1 MW netovõimsusega tootmisseadmeid valdava tootja üle.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade edastatakse omandamise või otsesesse valdusse või kasutusse saamise aluseks oleva lepingu sõlmimisest alates 10 päeva jooksul. Kui lõikes l nimetatud ese on omandatud või otsesesse valdusse või kasutusse saadud enne lepingu sõlmimist või ilma lepinguta, edastatakse teade sel viisil omandamisest või otsesesse valdusse või kasutusse saamisest alates 10 päeva jooksul. Teates esitatakse järgmine teave:
 1) võrgu, liini või tootmisseadme asukoht ja iseloomustus, sealhulgas tootmisseadme netovõimsus ja kasutatavad energiaallikad;
 2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud võrguettevõtja, liinivaldaja või tootja nimi ja äriregistrikood;
 3) võrgu, liini või tootmisseadme omandaja või enda kasutusse või otsesesse valdusse saaja või valitseva mõju või aktsiate või osade omandaja nimi ja isikukood või äriregistrikood ning kontaktandmed;
 4) võrgu, liini või tootmisseadme omandamise või enda kasutusse või otsesesse valdusse saamise või valitseva mõju või aktsiate või osade omandamise õiguslik alus ja sellega seotud olulised andmed;
 5) majandustegevuse prognoosi olulised muutused.

 (3) Energiaturu Inspektsioonile tehakse viivitamata teatavaks niisuguse tegevuse alustamine või lõpetamine, milleks on käesoleva seaduse kohaselt vaja tegevusluba.

§ 20. Bilansihalduri garantiid

 (1) Bilansihaldur esitab süsteemihaldurile võrgueeskirjas ettenähtud nõuete kohased pangagarantiid, mis tagavad, et ta täidab süsteemihalduri ees oma kohustused tingimusteta. Nimetatud garantiid on püsi- ja muutgarantii.

 (2) Bilansihaldur esitab püsigarantii summas, mille suurus nähakse ette võrgueeskirjas.

 (3) Bilansihaldur esitab muutgarantii, mille suuruseks on muutgarantii esitamisele või muutgarantii muutmise otsustamisele eelnenud poolteisekordsel bilansiga seotud rahaliste arvelduste aluseks oleval võrgueeskirjas sätestatud perioodil (edaspidi  arvestusperiood) bilansihalduri poolt ostetud bilansienergia eest maksmisele kuuluv summa, millest on lahutatud samal ajavahemikul bilansihaldurilt ostetud bilansienergia eest maksmisele kuuluv summa.

 (4) Kui muutgarantii summat ei ole võimalik määrata käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud viisil, määrab süsteemihaldur muutgarantii suuruse, lähtudes poolteisekordsel arvestusperioodil bilansihalduri poolt eeldatavasti ostetava bilansienergia eest maksmisele kuuluvast summast, millest on lahutatud samal ajavahemikul bilansihaldurilt eeldatavalt ostetava bilansienergia eest maksmisele kuuluv summa, ning võttes arvesse bilansihalduri majanduslikku usaldusväärsust.

 (5) Süsteemihaldur määrab bilansihalduri poolt esitatava muutgarantii summa ja vajaduse korral muudab seda, lähtudes käesoleva paragrahvi lõigetest 2–4 ja 6.

 (6) Bilansihalduri nõudel vähendab süsteemihaldur muutgarantii summat, kui käesoleva paragrahvi lõike 3 või 4 kohaselt määratav summa oleks vähendamise hetkel oluliselt väiksem bilansihaldurile viimati määratud muutgarantii summast. Süsteemihaldur suurendab muutgarantii summat, kui lõike 3 või 4 kohaselt määratav summa oleks suurendamise hetkel oluliselt suurem bilansihaldurile viimati määratud muutgarantii summast.

 (7) Bilansihaldur hoiab püsigarantii ja muutgarantii kehtivana selle summa ulatuses, mis on ette nähtud võrgueeskirjas või mille on süsteemihaldur määranud käesoleva seaduse alusel.

 (8) Püsigarantii ja muutgarantii esitamise ning garantii suuruse määramise ja muutmise üksikasjalikud tingimused nähakse ette võrgueeskirjas.

§ 21. Bilansihaldurile kohaldatavad muud nõuded

 (1) Bilansihalduril peavad olema võrgueeskirjas kehtestatud nõuete kohased sidevahendid.

 (2) Bilansihaldur sõlmib süsteemihalduriga bilansilepingu.

3. jagu Tegevusluba 

§ 22. Tegevusluba

 (1) Tegevusluba on nõutav:
 1) suurema kui 1 MW netovõimsusega tootmisseadme kasutamise lõpetamiseks;
 2) elektrienergia tootmiseks, välja arvatud tootmiseks ühe tootja poolt kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil;
 3) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks;
 4) põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks;
 5) riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamiseks;
 6) otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks;
 7) elektrienergia müügiks;
 8) elektrienergia impordiks, välja arvatud elektrienergia impordiks süsteemihalduri poolt.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuseks ei ole tegevusluba nõutav, kui:
 1) elektrienergiat müüakse käesoleva seaduse § 15 lõike 6 kohaselt;
 2) kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil toodetud elektrienergiat müüb selle tootja;
 3) tootja müüb tegevusloa alusel toodetud elektrienergiat teisele elektriettevõtjale või tootjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale.

 (3) Tegevusluba on Energiaturu Inspektsiooni otsusega isikule antav õigus tegutseda ühel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusalal koos selle õiguse teostamiseks vastavuses käesoleva seadusega määratud tegevusloa tingimustega. Isikul võib olla mitu tegevusluba tegutsemiseks mitmel lõikes 1 nimetatud tegevusalal, kui samaaegselt mitmel tegevusalal tegutsemine ei ole käesoleva seadusega keelatud.

 (4) Tegevusluba on omaja õigus vastavaks tegevuseks. Tegevusluba ei saa üle anda teisele isikule.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevuseks antud tegevusluba annab selle omajale õiguse taotleda ehitusluba üksnes tegevusloas märgitud teeninduspiirkonnas vastavalt kas jaotus- või põhivõrgu ehitamiseks ja kasutada selles teeninduspiirkonnas võrku võrguteenuse osutamiseks.

 (6) Tuumaenergiat kasutava tootmisseadme võib ehitada ja selle abil elektrienergiat toota Riigikogu otsuse alusel.

§ 23. Tegevusloa taotlemine

 (1) Tegevusloa saamiseks esitab isik (edaspidi taotleja) Energiaturu Inspektsioonile taotluse, milles on taotleja kohta järgmised andmed:
 1) nimi;
 2) asukoha aadress ja tegevuskoht;
 3) sidevahendite numbrid;
 4) äriregistri kood, välja arvatud asutamisel oleva taotleja puhul;
 5) käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud selle tegevuse nimetus ja võimalikult täpne kirjeldus, milleks taotletakse tegevusluba.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisatakse:
 1) asutamisel oleva äriühingu puhul asutamislepingu või asutamisotsuse kinnitatud koopia;
 2) dokument, milles esitatud andmed kinnitavad, et taotleja ja taotletava tegevuse kohta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud nõuded on täidetud.

 (3) Taotleja peab tõendama taotlejale ja taotletavale tegevusele käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud kõigi nõuete täitmist, kui seda nõuab Energiaturu Inspektsioon.

 (4) Energiaturu Inspektsioonil on õigus nõuda taotlejalt või riigiasutuselt või kohaliku omavalitsuse asutuselt lisaandmeid, kui seda on vaja taotluse kohta otsuse tegemiseks või taotleja esitatud andmete kontrollimiseks või tema kohta käesolevas seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud nõuete täitmise selgitamiseks või taotletud tegevuse kohta käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud kohustuse täitmise võime selgitamiseks.

§ 24. Tootmisseadme kasutamise lõpetamiseks tegevusloa taotlemine

  Kui isik taotleb tegevusluba käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks, esitab ta lisaks § 23 lõikes 1 loetletud andmetele:
 1) tootmisseadme tehnilised näitajad;
 2) tootmisseadme ning asjaomaste hoonete ja rajatiste edaspidist saatust käsitlevad andmed;
 3) tootmisseadme käitamise lõpetamise aja.

§ 25. Elektrienergia tootmiseks tegevusloa taotlemine

  Kui isik taotleb tegevusluba käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuseks, esitab ta lisaks § 23 lõikes 1 loetletud andmetele:
 1) tootmisseadme tehnilised näitajad ning seadmete energiatõhususe ja töökindluse andmed;
 2) tootmisseadme asukoha loodusolude ja muude tähtsate tegurite kirjelduse.

§ 26. Võrguteenuste osutamiseks tegevusloa taotlemine

 (1) Kui isik taotleb tegevusluba käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks, esitab ta peale § 23 lõikes 1 loetletud andmete ka §-le 62 vastava teeninduspiirkonna määratluse ja skemaatilise plaani.

 (2) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 või 4 nimetatud tegevuseks antakse tegevusluba isikule:
 1) kelle organisatsioon on taotletava tegevuse ulatuse ja laadiga kooskõlas;
 2) kellel on piisav arv vajaliku kvalifikatsiooniga töötajaid;
 3) kelle töötajate hulgas on elektriohutusseaduses (RT I 2002, 49, 310; 110, 659) nimetatud elektritööde juhtimiseks pädevustunnistuse saanud isik ja käidukorraldaja;
 4) kellel on sellel tegevusalal tegutsemiseks majanduslikud eeldused;
 5) kellel on muud eeldused tegutseda sellel tegevusalal vastavuses käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega.

 (3) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks antakse tegevusluba juhul, kui see ei ole vastuolus §-ga 60 ning taotluses nimetatud piirkond sobib elektrienergia jaotamiseks.

 (4) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks antakse tegevusluba ainult ühele võrguettevõtjale.

§ 27. Liini kaudu elektrienergia edastamiseks tegevusloa taotlemine

 (1) Kui isik taotleb tegevusluba käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud tegevuseks, esitab ta lisaks § 23 lõikes 1 loetletud andmetele järgmised andmed ja dokumendid:
 1) liini suurima lubatud talitluspinge, liini pikkuse ning liini muud põhilised tehnilised näitajad;
 2) liini paiknemise plaani;
 3) liini geograafilised koordinaadid;
 4) käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse puhul ka dokumendi, mis tõendab § 61 lõikes 1 nimetatud tingimuse täitmist.

 (2) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud tegevuseks antakse tegevusluba juhul, kui see ei ole vastuolus §-des 60 ja 61 sätestatuga.

§ 28. Elektrienergia impordiks tegevusloa taotlemine

 (1) Kui isik taotleb tegevusluba käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuseks, esitab ta lisaks § 23 lõikes 1 loetletud andmetele järgmise teabe:
 1) selle riigi nime, milles toodetud elektrienergiat soovitakse importida;
 2) selle tootja või selle müüja nime, kellelt elektrienergia ostetakse, ning nende isikute nimekirja, kellelt tootja või müüja elektrienergia importimiseks kavandatud ajal elektrienergiat ostab;
 3) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud riigi süsteemihalduri kinnituse, et tema elektrisüsteem võimaldab eksportida taotluses nimetatud elektrienergiakoguse;
 4) andmed nende võrguühenduste kohta, mille kaudu soovitakse elektrienergiat importida;
 5) imporditava elektrienergia suurima koguse kalendriaastas;
 6) süsteemihalduri kinnituse selle kohta, et süsteemi tehniliste võimaluste seisukohalt on võimalik elektrienergiat importida ja see ei ohusta varustuskindlust;
 7) süsteemihalduri poolt koos käesoleva lõike punktis 6 nimetatud kinnitusega vajaduse korral esitatavad nõuded elektrienergia impordiks süsteemi tehniliste võimaluste ja varustuskindluse seisukohast lähtuvalt.

 (2) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuseks antakse tegevusluba käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 6 nimetatud kinnituses ettenähtud ja punktis 7 nimetatud nõuetele vastavatel tingimustel.

§ 29. Tegevusloa andmise otsustamine

 (1) Energiaturu Inspektsioon teeb tegevusloa andmise või andmisest keeldumise otsuse käesoleva seaduse kohaselt esitatud taotluse ja tema nõudel esitatud lisaandmete alusel, lähtudes võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttest ning käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsus tehakse 60 päeva jooksul, alates lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamisest. Otsust tuleb põhjendada.

 (3) Enne tegevusloa andmisest keeldumise otsustamist edastab Energiaturu Inspektsioon taotlejale sellekohase teate, milles nimetab keeldumise põhjused ja annab mõistliku tähtaja tegevusloa andmist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks.

 (4) Tegevusloa andmise või andmisest keeldumise otsus tehakse taotlejale kirjalikult teatavaks kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest alates.

 (5) Energiaturu Inspektsioon kannab käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud andmed erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate riiklikusse registrisse (edaspidi register) käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud tähtaja jooksul. Andmed avaldatakse registri veebilehel.

 (6) Kui Energiaturu Inspektsioon keeldub käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuseks tegevusluba andmast, edastab ta selle kohta teate Euroopa Komisjonile. Teates märgitakse tegevusloa andmisest keeldumise põhjused.

 (7) Tegevusloa saanud isik tasub loa eest ja tema algatusel loa muutmise eest riigilõivu.

§ 30. Tegevusloa andmisest keeldumine

 (1) Energiaturu Inspektsioon keeldub tegevusluba andmast, kui:
 1) taotleja jätab käesoleva seaduse alusel nõutavad andmed esitamata või esitab eksitavaid andmeid või valeandmeid või võltsitud dokumente;
 2) taotlejal puuduvad taotluses nimetatud tegevuseks majanduslikud ja organisatsioonilised eeldused või ta ei vasta taotlejale ja elektriettevõtjale käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele muul põhjusel;
 3) taotluses nimetatud tegevus ei ole kooskõlas käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetega;
 4) on alust arvata, et taotleja ei ole suuteline täitma õigusaktis ettenähtud kohustusi või tegevusloa tingimusi;
 5) tegevusloa andmine võib ohustada varustuskindlust;
 6) tegevusloa andmine on vastuolus käesolevas seaduses nimetatud eesmärkidega;
 7) tegevusloa andmine võib kahjustada teiste tegevusloa alusel tegutsevate elektriettevõtjate seadusega kaitstud õigusi või huve;
 8) taotlejale või isikule, kellel on taotleja üle valitsev mõju, varem käesoleva seaduse alusel antud tegevusluba on kolme aasta jooksul enne uue tegevusloa saamiseks taotluse esitamist tunnistatud kehtetuks muul kui käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 nimetatud alusel;
 9) tegevusloa andmine on käesoleva seadusega vastuolus muul põhjusel;
 10) taotlejal on riigilõiv tasumata.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjustele keeldutakse käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 5 või 6 nimetatud tegevuseks tegevusluba andmast, kui:
 1) tegevus võib ohustada varustuskindlust või takistada võrguettevõtjal täita talle seadusega pandud kohustusi;
 2) kavandatavat otseliini või riigipiiri ületavat liini ei ole elektrienergia edastamiseks vaja;
 3) kavandatav riigipiiri ületav liin ei ole süsteemi arengu seisukohalt õigustatud.

 (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjustele võib keelduda käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuseks tegevusluba andmast, kui:
 1) selles riigis, milles toodetud elektrienergiat soovitakse importida, asuval tarbijal ei ole elektrienergia ostmise ega importimise suhtes samaväärset õigust, nagu on käesoleva seadusega antud vabatarbijale;
 2) selles riigis, milles tegutsevalt isikult soovitakse imporditavat elektrienergiat osta, asuval tarbijal ei ole elektrienergia ostmise ega importimise suhtes samaväärset õigust, nagu on käesoleva seadusega antud vabatarbijale;
 3) selles riigis, milles tegutsevalt isikult soovitakse imporditavat elektrienergiat osta, ei kohaldata tootjale, võrguettevõtjale, müüjale ega tarbijale vähemalt samaväärseid nõudeid, nagu kohaldatakse Eestis keskkonna, tegevusalade kulude ja tulude eristamise ning hinnakujunduse suhtes;
 4) taotleja peab käesoleva seaduse kohaselt ostma elektrienergiat sellelt võrguettevõtjalt, kelle võrguga ta on ühendatud, või selle võrguettevõtja nimetatud müüjalt.

 (4) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevusloa andmisest keeldumise aluseks olevat asjaolu on võimalik kõrvaldada, annab Energiaturu Inspektsioon tegevusloa taotlejale selleks mõistliku pikkusega tähtaja.

§ 31. Tegevusloa kehtivus

 (1) Tegevusluba hakkab kehtima tegevusloa andmise otsuse tegemise päevale järgnevast päevast. Asutamisel olevale taotlejale antav tegevusluba hakkab kehtima taotleja äriregistrisse kandmise päevast või tegevusloa andmise otsuse tegemise päevale järgnevast päevast sõltuvalt sellest, kumb neist on hilisem.

 (2) Tegevusloa kehtivus lõpeb, kui:
 1) möödub loa kehtivusaeg ja enne seda ei ole käesoleva seaduse kohaselt esitatud taotlust kehtivusaja pikendamiseks;
 2) möödub loa kehtivusaeg ja käesoleva seaduse kohaselt enne tegevusloa kehtivusaja lõppemist esitatud taotlus kehtivusaja pikendamiseks jääb rahuldamata;
 3) tegevusluba tunnistatakse kehtetuks;
 4) tegevusloa omaja lõpetatakse.

 (3) Tegevusloa kehtivus ei lõpe elektriettevõtja ühinemisel, jagunemisel või ümberkujundamisel.

 (4) Ühinemise korral jääb ühendatavale ühingule käesoleva seaduse alusel antud tegevusluba samadel tingimustel kehtima ühendava ühingu tegevusloana. Ühinemisel uue äriühingu asutamisega jääb ühinevale ühingule käesoleva seaduse alusel antud tegevusluba samadel tingimustel kehtima asutatava äriühingu tegevusloana.

 (5) Jagunemise korral jääb jagunevale ühingule käesoleva seaduse alusel antud tegevusluba samadel tingimustel kehtima omandava ühingu tegevusloana niivõrd, kuivõrd omandavale ühingule üleantavat vara kasutatakse tegevusloa alusel toimuvas tegevuses. Vajaduse korral peavad jagunev ja omandav ühing taotlema tegevusloa tingimuste muutmist.

 (6) Ümberkujundamise korral jääb ümberkujundatavale ühingule käesoleva seaduse alusel antud tegevusluba samadel tingimustel kehtima uue ühingu tegevusloana.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 nimetatud juhtudel teeb Energiaturu Inspektsioon tegevusloa andmete ja tingimuste muutmise otsuse, kui seda taotleb loa alusel tegutsenud või tegutsema hakkav äriühing. Energiaturu Inspektsioon võib nimetatud otsuse teha ka oma algatusel.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõigetega 4–6 ei ole vastuolus Energiaturu Inspektsiooni õigus tunnistada tegevusluba kehtetuks käesolevas seaduses ettenähtud alustel.

§ 32. Tegevusloa andmed ja tegevusloa tingimused

 (1) Tegevusloa andmise otsuses esitatakse:
 1) tegevusloa andmise aeg ja tähtajalise tegevusloa puhul ka tegevusloa kehtivusaeg;
 2) tegevusloa saaja nimi ja äriregistrikood;
 3) tegevusloa saaja asukoha aadress ja kontaktandmed;
 4) käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud tegevusala, milleks on tegevusluba antud;
 5) tegevusloa tingimused.

 (2) Tegevusloa tingimused kehtestab Energiaturu Inspektsioon ja neid tingimusi käsitatakse tegevusloa osana. Tegevusluba omav isik täidab tegevusloa tingimusi tegevusloa kehtivuse ajal ning käesolevas seaduses või nimetatud tingimustes ettenähtud juhtudel ja ulatuses ka pärast tegevusloa kehtivuse lõppemist. Tegevusloa tingimuste kehtestamisel järgitakse käesoleva paragrahvi lõikeid 3–11.

 (3) Käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud tegevuseks antava tegevusloa tingimusi kehtestades arvestatakse avalikku huvi ja vajadust kaitsta üksikisiku õigusi.

 (4) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuseks tegevusloa andmise otsuses esitatakse:
 1) tootmisseadme maksimaalne lubatud netovõimsus ja muud olulised tehnilised ning keskkonnaalased näitajad;
 2) tootmisseadme asukoha andmed;
 3) tootmisseadme käitamiseks kasutatava energiaallika või energiaallikate andmed;
 4) tootmisseadme käitamise lõpetamise korral andmed tootmisseadme ja asjaomaste hoonete ja rajatiste edasise saatuse kohta ning tootmisseadme käitamise lõpetamise suhtes kohaldatavate muude nõuete loetelu;
 5) käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral andmed selle kohta, kas tegevusloa alusel toodetud elektrienergiat võib müüa §-s 59 nimetatud ostukohustust kasutades;
 6) käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral nende nõuete loetelu, mida kohaldatakse taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise ja niisuguseks tootmiseks kasutatavate seadmete suhtes, kui tegevusloa alusel toodetud elektrienergiat võib müüa §-s 59 nimetatud ostukohustust kasutades;
 7) nende tootmisseadmete kirjeldus, mida käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral võib kasutada elektrienergia tootmiseks ja müügiks §-s 59 nimetatud ostukohustust kasutades;
 8) muud Energiaturu Inspektsiooni poolt kehtestatud tegevusloa tingimused.

 (5) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevuseks tegevusloa andmise otsuses esitatakse:
 1) võrgu suurim lubatud talitluspinge;
 2) tehnilised, majanduslikud ja organisatsioonilised tingimused, mida võrguettevõtja peab täitma;
 3) nõuded elektripaigaldise ehitusele, paigutusele ja kasutusele, mis peavad tagama tööohutuse, inimeste tervise ja keskkonna kaitse ning energiavarude säästliku kasutamise;
 4) muud Energiaturu Inspektsiooni poolt kehtestatud tegevusloa tingimused.

 (6) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks tegevusloa andmise otsuses esitatakse muude tingimuste hulgas andmed § 62 kohaselt määratletud teeninduspiirkonna kohta.

 (7) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud tegevuseks tegevusloa andmise otsuses esitatakse muude tingimuste hulgas:
 1) liini suurim lubatud talitluspinge ja muud põhilised tehnilised näitajad;
 2) liini geograafiliste koordinaatide andmed ja liini pikkus.

 (8) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuseks tegevusloa andmise otsuses esitatakse:
 1) selle riigi nimetus, milles toodetud elektrienergiat võib tegevusloa alusel importida;
 2) selle isiku nimi, kellelt tegevusloa alusel imporditavat elektrienergiat võib osta;
 3) nende võrguühenduste andmed, mille kaudu võib ostetavat elektrienergiat importida;
 4) imporditava elektrienergia maksimaalne kogus kalendriaastas;
 5) elektrienergia impordi suhtes kohaldatavate nende nõuete loetelu, mis süsteemihaldur on kehtestanud süsteemi tehnilisi võimalusi ja varustuskindlust arvestades;
 6) muu kui vabatarbijast tegevusloa omaja kohustus müüa kogu imporditud elektrienergia vabatarbijale;
 7) muud Energiaturu Inspektsiooni poolt kehtestatud tegevusloa tingimused.

 (9) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks antavas tegevusloas võib tegevusloa tingimusena ette näha nõude anda võrgu ja sellega seotud elektripaigaldiste ümberpaigutamise kulude katmiseks või võrgu ja sellega seotud elektripaigaldiste taastamise abinõude rakendamiseks Energiaturu Inspektsiooni poolt heakskiidetud tagatis.

 (10) Energiaturu Inspektsioon võib tegevusloa tingimusena ette näha arenduskohustuse kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 66.

 (11) Energiaturu Inspektsioonil on õigus kehtestada käesolevas seaduses ettenähtud eesmärke järgivaid käesolevas paragrahvis nimetamata tegevusloa tingimusi, kui see on vajalik varustuskindluse või käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks.

 (12) Tegevusloa tingimused jõustuvad koos tegevusloa jõustumisega või Energiaturu Inspektsiooni poolt tingimuste kehtestamisel määratud tähtpäeval.

 (13) Kui elektriettevõtja ei saa täita tegevusloa tingimusi või käesolevas seaduses ettenähtud kohustusi, peab ta selle kohta viivitamata edastama kirjaliku teate Energiaturu Inspektsioonile. Teates loetletakse tingimused, ülesanded või kohustused, mida elektriettevõtja ei suuda täita, ja nimetatakse täitmata jätmise põhjused. Elektriettevõtja peab viivitamata taotlema tegevusloa tingimuste muutmist, kui see on vajalik.

§ 33. Tegevusloa tingimuste muutmine ja uute tingimuste kehtestamine

 (1) Pärast tegevusloa väljaandmist võib Energiaturu Inspektsioon elektriettevõtja põhjendatud kirjaliku taotluse alusel või oma algatusel muuta tegevusloa tingimusi või kehtestada uusi tingimusi, järgides käesolevat seadust ning võrdse kohtlemise ja vaba konkurentsi põhimõtteid.

 (2) Energiaturu Inspektsioon võib pärast tegevusloa väljaandmist muuta tegevusloa tingimusi või kehtestada uusi tingimusi, kui see on vajalik õigusaktis tehtud muudatuse arvestamiseks, varustuskindluse tagamiseks või käesolevast seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tuleneva kohustuse täitmise tagamiseks.

 (3) Tegevusloa tingimuste muutmine või uute tingimuste kehtestamine peab olema objektiivselt põhjendatud ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet.

 (4) Energiaturu Inspektsioon edastab tegevusloa omajale tegevusloa tingimuste muutmise või uute tingimuste kehtestamise kavatsuse kohta kirjaliku teate, milles põhjendab tingimuste muutmist või kehtestamist. Koos teatega saadetakse tegevusloa omajale tegevusloa tingimuste muutmise või kehtestamise eelnõu. Energiaturu Inspektsioon võimaldab tegevusloa omajal esitada eelnõu kohta oma arvamuse mitte vähem kui 30 päeva jooksul alates päevast, millal tegevusloa omaja on eelnõu kätte saanud.

 (5) Energiaturu Inspektsioon teeb oma seisukoha käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel esitatud arvamuse kohta tegevusloa omajale teatavaks 30 päeva jooksul arvamuse saamisest alates.

 (6) Tegevusloa tingimuste muutmisest või uute tingimuste kehtestamisest teatab Energiaturu Inspektsioon tegevusloa omajale kirjalikult vähemalt 90 päeva ette.

 (7) Energiaturu Inspektsioon ei pea käesoleva paragrahvi lõikeid 4–6 järgima, kui tegevusloa tingimuste muutmise või uute tingimuste kehtestamisega viivitamine võib seada ohtu varustuskindluse.

 (8) Tegevusloa omaja teeb käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud andmete muutumise Energiaturu Inspektsioonile viivitamata teatavaks. Energiaturu Inspektsioon kannab andmed registrisse nende saamisest alates kolme tööpäeva jooksul.

§ 34. Tegevusloa kehtivusaeg

 (1) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks antav tegevusluba kehtib tegevusloas ettenähtud tegevuse lõpetamiseks määratud tähtpäevani.

 (2) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2–7 nimetatud tegevuseks antav tegevusluba on tähtajatu.

 (3) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuseks antav tegevusluba kehtib kuni üks aasta.

 (4) Asutamisel olevale äriühingule antakse tegevusluba kuni kaheks aastaks. Seejärel tunnistab Energiaturu Inspektsioon tegevusloa tähtajatuks, kui tegevusloa omaja seda taotleb ja esialgse kehtivusaja jooksul ei ole ilmnenud asjaolusid, mis käesoleva seaduse kohaselt võivad olla loa andmisest keeldumise või loa kehtetuks tunnistamise aluseks.

§ 35. Tegevusloa kehtivusaja pikendamine

 (1) Energiaturu Inspektsioon võib käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 1 ja 8 nimetatud tegevuseks antud tegevusloa kehtivusaega pikendada tegevusloa omaja taotlusel. Kehtivusaja pikendamise suhtes kohaldatakse käesoleva jao neid sätteid, mis käsitlevad uue tegevusloa taotlemist, loa andmist ja andmisest keeldumist ning tegevusloa tingimusi.

 (2) Tegevusloa kehtivusaja pikendamise taotlus esitatakse Energiaturu Inspektsioonile vähemalt 90 päeva enne tegevusloa kehtivusaja lõppu. Erilistel asjaoludel võib Energiaturu Inspektsioon vastu võtta ka hiljem esitatud taotluse.

 (3) Kui tegevusloa pikendamise taotlus on esitatud käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt, kehtib tegevusluba vähemalt seni, kuni tehakse otsus taotluse kohta.

 (4) Tegevusloa kehtivusaja pikendamise korral määrab Energiaturu Inspektsioon tegevusloa uue kehtivusaja käesoleva jao sätetest lähtudes. Tegevusloa tingimused jäävad tegevusloa kehtivusaja pikendamise korral kehtima, kui Energiaturu Inspektsioon ei otsusta neid muuta või ei otsusta kehtestada uusi tingimusi kooskõlas käesoleva seadusega.

§ 36. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

 (1) Energiaturu Inspektsioon tunnistab tegevusloa kehtetuks, kui tegevusloa omaja:
 1) on tegevusloa taotlemisel teadlikult esitanud eksitavaid andmeid, valeandmeid või võltsitud dokumente;
 2) ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides elektriettevõtja kohta kehtestatud nõuetele või kui tal puuduvad nõutavad majanduslikud ja organisatsioonilised eeldused ning tingimused tegutsemiseks tegevusloas nimetatud valdkonnas;
 3) tegevus ei ole kooskõlas käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides niisuguse tegevuse kohta sätestatud nõuetega;
 4) ei täida käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud kohustusi või Energiaturu Inspektsiooni poolt käesoleva seaduse alusel kehtestatud tegevusloa tingimusi;
 5) tegevus ohustab varustuskindlust või on vastuolus käesolevas seaduses nimetatud eesmärkidega;
 6) tegevus kahjustab teiste tegevuslubade omajate seaduslikke õigusi või seadusega kaitstud huve;
 7) annab tegevusloast tulenevaid õigusi ja kohustusi edasi kolmandale isikule;
 8) on maksuhalduri teatel korduvalt rikkunud maksuseadusi;
 9) ei ole tegevusloas nimetatud tegevust alustanud tegevusloas ettenähtud tähtaja jooksul või lõpetab nimetatud tegevuse tegevusloa kehtivuse ajal;
 10) tegevusega seoses ilmneb asjaolu, mis käesoleva seaduse kohaselt on tegevusloa andmisest keeldumise alus.

 (2) Energiaturu Inspektsioon võib tunnistada tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja seda taotleb ning see on varustuskindluse seisukohast võimalik.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevat asjaolu on võimalik kõrvaldada, annab Energiaturu Inspektsioon tegevusloa omajale selleks mõistliku pikkusega tähtaja.

§ 37. Tegevuse jätkamise kohustus

 (1) Kui tegevusloa kehtivusaeg lõpeb või kui Energiaturu Inspektsioon tunnistab tegevusloa kehtetuks, peab ta vajaduse korral otsustama, missuguseid abinõusid on vaja rakendada tegevusloa alusel toimunud tegevuse jätkamiseks ning tegevuse jätkamiseks vajaliku vara säilimiseks.

 (2) Tegevusloa kehtivusaja lõppemisel või tegevusloa kehtetuks tunnistamisel peab tegevusloa omaja Energiaturu Inspektsiooni nõudel jätkama õigusaktist ja tegevusloa tingimustest tulenevate kohustuste täitmist Energiaturu Inspektsiooni määratud aja jooksul.

3. peatükk SÜSTEEMIVASTUTUS 

§ 38. Süsteemivastutus ja süsteemihaldur

 (1) Süsteemivastutus on kohustus tagada igal ajahetkel süsteemi varustuskindlus ja bilanss.

 (2) Süsteemivastutus on süsteemihalduril. Süsteemihalduriks on põhivõrguettevõtja.

 (3) Süsteemihaldur teostab käesolevas peatükis ettenähtud õigusi ja täidab kohustusi võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes.

§ 39. Süsteemihalduri kohustused

 (1) Käesoleva seaduse §-s 38 nimetatud kohustuse täitmiseks süsteemihaldur:
 1) tagab süsteemi varustuskindluse kooskõlas võrgueeskirjaga;
 2) koostab igal aastal tegevuskava varustuskindluse tagamiseks järgmisel aastal ja vajaduse korral täiendab seda;
 3) kavandab ja juhib tootmist süsteemis ning elektrienergia ülekannet põhivõrgus ja tarbimist, arvestades süsteemi tehnilisi võimalusi;
 4) korraldab koostööd naabersüsteemidega reaalajas, arvestades nende süsteemide tehnilisi võimalusi;
 5) valmistab ette ja kehtestab võrguettevõtjatele täitmiseks tegevuskavasid elektrivarustuse taastamiseks ning jälgib nende täitmist;
 6) korraldab elektrivarustuse taastamist käesoleva lõike punktis 5 nimetatud tegevuskava kohaselt;
 7) selgitab temale edastatud andmete alusel süsteemi bilansi ja bilansihalduri bilansi ning ostab reguleerimisvõimsust ja bilansienergiat ning müüb bilansienergiat eesmärgiga tagada elektrituru tõhus toimimine ja süsteemi bilansi hoidmiseks tehtud kulutuste õiglane jagamine bilansihaldurite vahel kooskõlas käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning bilansihalduritega sõlmitud lepingutega;
 8) kontrollib, kas bilansihaldur vastab käesolevas seaduses ja võrgueeskirjas sätestatud nõuetele;
 9) nõuab bilansihaldurilt pangagarantii esitamist kooskõlas käesoleva seaduse ja võrgueeskirjaga ning kontrollib garantii nõuetekohasust;
 10) sõlmib bilansihalduriga bilansilepingu;
 11) esitab bilansihaldurile bilansi selgitamisega seotud andmete ja muude asjakohaste andmete alusel iga arvestusperioodi kohta arved bilansihalduri ostetud bilansienergia eest makstava tasu ja õigusaktist või lepingust tulenevate muude süsteemihaldurile makstavate tasude kohta ning nõuab arvete alusel maksmisele kuuluvad summad bilansihaldurilt sisse;
 12) arvutab bilansi selgitamisega seotud andmete ja muude asjakohaste andmete alusel selle bilansienergia koguse, mille bilansihaldur on talle arvestusperioodil müünud, ning tasub bilansihaldurile selle koguse eest;
 13) nõuab käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud juhtudel bilansihaldurilt garantii suurendamist või lubab seda vähendada;
 14) teeb majandus- ja kommunikatsiooniministrile võrgueeskirja muutmise ettepanekuid;
 15) teeb avalikkusele korrapäraselt teatavaks süsteemi arengusuunad;
 16) väljastab elektrienergia impordiks tegevusluba taotlevale turuosalisele tema nõudel teate arvamusega selle kohta, kas kavandatavat elektrienergia importi võib süsteemi tehnilisi võimalusi arvestades lubada ja kas import ei ohusta varustuskindlust, ning esitab vajaduse korral süsteemi tehnilistest võimalustest lähtudes elektrienergia impordile kohaldatavad nõuded, mille järgimine tagab süsteemi varustuskindluse;
 17) täidab muid käesolevast seadusest või võrgueeskirjast tulenevaid ülesandeid.

 (2) Kui süsteemihaldur annab käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud korralduse või vähendab või suurendab tootmist § 40 lõikes 2 nimetatud alustel ja see põhjustab tootjale kulutusi, hüvitab süsteemihaldur pärast seda mõistliku aja jooksul need kulutused, mis on põhjendatud ja tõendatud ning mida ei oleks tekkinud, kui korraldus oleks jäetud andmata või kui ta ei oleks tootmist suurendanud või vähendanud.

 (3) Süsteemihaldur ei või oma ülesannete täitmise käigus saadud teavet avaldada kolmandale isikule. See ei kehti, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teave tuleb edastada käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.

 (4) Süsteemihaldur on oma tegevuses sõltumatu. Süsteemihaldur järgib turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet eesmärgiga saavutada olemasolevate tehniliste ja varustuskindluse nõuete ning muude õigusaktidest tulenevate nõuete raames kogu süsteemi jaoks parim majanduslik tulemus.

 (5) Energiaturu Inspektsiooni nõudel esitab süsteemihaldur tulude ja kulude jaotuse eraldi süsteemi bilansi hoidmise ja selgitamise ning muu tegevuse kohta.

 (6) Süsteemihaldur lähtub bilansilepingu tüüptingimusi välja töötades ja bilansienergia hinda kujundades võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttest.

§ 40. Süsteemihalduri õigused

 (1) Süsteemihaldur nõuab käesoleva seaduse §-s 38 ettenähtud kohustuse ja käesolevas seaduses ettenähtud muude kohustuste täitmiseks tootjatelt tootmise suurendamist või vähendamist või tarbijatelt tarbimise vähendamist või suurendab või vähendab tootmist või tarbimist ise reguleerimisvõimsuse ostmiseks sõlmitud lepingute alusel.

 (2) Süsteemihalduril on õigus käesoleva seaduse §-s 38 ettenähtud kohustuse ja käesolevas seaduses ettenähtud muude kohustuste täitmiseks anda tootjatele järgimiseks kohustuslik korraldus suurendada või vähendada tootmist või tarbijatele järgimiseks kohustuslik korraldus vähendada tarbimist või suurendada või vähendada tootmist või tarbimist ise, sõltumata sellest, kas temaga on reguleerimisvõimsuse müügiks leping sõlmitud, kui sellise korralduse andmine või tootmise või tarbimise suurendamine või vähendamine on vajalik tehnilistel põhjustel või süsteemi varustuskindluse tagamiseks.

 (3) Süsteemihalduril on õigus anda teistele võrguettevõtjatele ja tarbijatele järgimiseks kohustuslikke korraldusi tarbijate elektrivarustuse piiramiseks või katkestamiseks või tal on õigus piirata tarbimist või katkestada see käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punkti 5 alusel ettevalmistatud tegevuskava kohaselt, kui see on vajalik süsteemihaldurile §-s 38 ettenähtud kohustuse või muude kohustuste täitmiseks. Käesolevas lõikes nimetatud elektrivarustuse piiramise ja katkestamise täpsem kord ning võrguettevõtjate ja tarbijate kohustused seoses elektrivarustuse piiramise ja katkestamisega sätestatakse võrgueeskirjas.

 (4) Oma kohustuste täitmiseks vajalikku elektrienergiat ja reguleerimisvõimsust ostes ning asjakohaseid teenuseid kasutades järgib süsteemihaldur vabaturupõhimõtteid ja turuosaliste võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet ning väldib põhjendamatute piirangute kehtestamist.

 (5) Süsteemihalduril on õigus oma kohustuste täitmiseks seada süsteemi kasutamisele põhjendatud tehnilisi piiranguid ning tal on õigus tootjatelt ja võrguettevõtjatelt nõuda, et need sõlmiksid süsteemi tehnilise koostöö ja varustuskindluse tagamiseks koostöölepingu mõistlikel ja võrdse kohtlemise põhimõtet arvestavatel tingimustel.

 (6) Süsteemihalduril on õigus nõuda turuosalistelt ja kohalikult omavalitsuselt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet.

 (7) Käesoleva seaduse § 39 lõike 2 alusel makstud tasu ja hüvitatud kulutusi ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud süsteemihalduri kohustuste täitmiseks tehtud muid põhjendatud kulutusi käsitatakse põhivõrguettevõtja põhjendatud kulutustena ja need liidetakse kuludele, mille alusel põhivõrguettevõtja kujundab ja kooskõlastab elektrienergia edastamise eest võetava tasu.

§ 41. Süsteemihalduri vastutus

 (1) Süsteemihaldur hüvitab oma kohustuste täitmisega kolmandale isikule tekitatud kahju üksnes juhul, kui tegemist on otsese varalise kahjuga ja süsteemihaldur oli kahju tekkimises süüdi.

 (2) Süsteemihaldur ei hüvita käesoleva seaduse § 40 lõigetes 2 ja 3 nimetatud korralduste täitmisest tekkinud kahju ega kulutusi, välja arvatud tasu maksmine või kulutuste hüvitamine tootjale kooskõlas § 39 lõikega 2.

§ 42. Võrgueeskiri

 (1) Võrgueeskirjas nähakse ette:
 1) varustuskindluse suhtes kohaldatavad nõuded;
 2) varustuskindlusest tulenevad tehnilised nõuded elektripaigaldisele;
 3) mõõtmisele ja mõõteseadmetele kohaldatavad tehnilised ja metroloogianõuded;
 4) võrguga ühendamise ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise kord ning võrguettevõtja poolt võrguga ühendamise ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest võetava tasu arvestamise kord;
 5) põhivõrguettevõtja ja naaberriikide asjaomaste võrguettevõtjate tehnilise koostöö tingimused;
 6) seaduses ettenähtud muud tingimused.

 (2) Võrgueeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus.

4. peatükk BILANSIVASTUTUS, BILANSI SELGITAMINE JA BILANSIENERGIA 

§ 43. Bilansivastutus

 (1) Turuosaline peab tagama, et tema poolt võrku antud ja/või ostetud elektrienergia kogus oleks igal kauplemisperioodil võrdne tema poolt võrgust võetud ja/või müüdud elektrienergia kogusega.

 (2) Bilansivastutusega seotud õigused ja kohustused sätestatakse üksikasjalikumalt võrgueeskirjas.

§ 44. Avatud tarne

 (1) Käesoleva seaduse §-s 43 nimetatud kohustuse täitmiseks sõlmib turuosaline ühe müüjaga (edaspidi avatud tarnija) lepingu, mis tagab turuosalisele avatud tarne (edaspidi avatud tarne leping).

 (2) Avatud tarnija nimetab turuosalisega sõlmitud avatud tarne lepingus bilansihalduri, kes on võtnud endale kohustuse hoida avatud tarnija poolt sõlmitud avatud tarne lepingu teiseks pooleks oleva turuosalise bilanssi. Bilansihaldur võib nimetatud kohustuse võtta:
 1) selle avatud tarnijaga sõlmitud avatud tarne lepinguga;
 2) avatud tarne lepingute alusel toimuvate avatud tarnete katkematu ahela kaudu, mis algab bilansihalduri poolt osutatava avatud tarnega ja lõpeb käesolevas lõikes nimetatud avatud tarnijale osutatava avatud tarnega.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud bilansihalduri nimetamise kohustust ei ole avatud tarnijal, kes on ise bilansihaldur.

 (4) Kui avatud tarnija ütleb avatud tarne lepingu üles või lõpetab selle muul viisil, teatab ta sellest teisele poolele ette vähemalt 30 päeva.

 (5) Bilansihalduri avatud tarnija on süsteemihaldur. Avatud tarneks sõlmib bilansihaldur süsteemihalduriga bilansilepingu.

 (6) Avatud tarnija teavitab avatud tarne algusest ja lõppemisest elektriettevõtjat, kes selgitab avatud tarne teise poole bilanssi.

 (7) Avatud tarnija edastab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teabe ka:
 1) avatud tarne teise poole jaotusvõrguettevõtjale, kui jaotusvõrguettevõtja ei selgita selle poole bilanssi;
 2) tema enda bilansi selgitajale, kui ta ei ole varem elektrienergiat sellesse jaotusvõrku müünud.

 (8) Süsteemihalduri taotluse alusel esitab bilansihaldur talle andmed oma avatud tarne lepingute alusel toimuvate avatud tarnete ahela kohta nende turuosaliste suhtes, kelle bilanssi ta selgitab.

 (9) Tootmiseks energiaallikana üksnes tuult kasutava tootja avatud tarnija on võrguettevõtja, kelle võrku on tootja ühendatud ja kellega tootja sõlmib avatud tarne lepingu. Võrguettevõtja ei nõua nimetatud tootjalt avatud tarne eest tasu.

 (10) Jaotusvõrguettevõtjal on õigus nõuda, et käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud avatud tarneks tehtud kulutused hüvitab põhivõrguettevõtja. Kulutuste suuruse arvutamise kord, kulutuste hüvitamise aluseks olevad andmed ning kulutuste hüvitamise aeg ja üksikasjalik kord nähakse ette võrgueeskirjas.

 (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud kohustuse täitmiseks või lõike 10 alusel jaotusvõrguettevõtjale hüvitise maksmiseks tehtud kulutusi käsitatakse põhivõrguettevõtja põhjendatud kulutustena ja need liidetakse kuludele, mille alusel põhivõrguettevõtja kujundab ja kooskõlastab elektrienergia edastamise eest võetava tasu.

§ 45. Määratud tarne

 (1) Bilansihaldur määrab kindlaks korra, mida järgides tuleb teda teavitada määratud tarnetest sellele turuosalisele, kelle bilanssi bilansihaldur käesoleva seaduse § 44 lõike 2 kohaselt hoiab.

 (2) Süsteemihaldur määrab kindlaks korra, mida järgides teavitatakse teda neist määratud tarnetest, mis mõjutavad bilansihaldurite vahelist bilanssi või mis toimuvad riigipiiri ületava liini kaudu.

 (3) Määratud tarneks sõlmitud lepingu pool teeb tema bilanssi käesoleva seaduse § 44 lõike 2 kohaselt hoidvale bilansihaldurile teatavaks määratud tarne alguse ning esitab koondandmed määratud tarne teise poole kohta bilansihalduri määratud korras.

 (4) Määratud tarne lepingu pool esitab oma avatud tarnijale kauplemisperioodide kaupa koondandmed määratud tarnetena müüdud ja ostetud elektrienergia koguste kohta.

 (5) Bilansihaldur esitab oma bilansis olevate määratud tarnete koondandmed süsteemihaldurile kauplemisperioodide kaupa iga bilansihalduri kohta, kui määratud tarned mõjutavad tema ja teiste bilansihaldurite vahelist bilanssi.

§ 46. Bilansi selgitamine

 (1) Turuosalise bilanss selgitatakse iga kauplemisperioodi kohta. Turuosalise bilanssi ei selgitata, kui ta ostab elektrienergiat käesoleva seaduse §-s 76 nimetatud võrguettevõtja müügikohustust kasutades võrguettevõtjalt või selle nimetatud müüjalt.

 (2) Turuosaline peab tagama oma bilansi selgitamiseks vajalike andmete esitamise bilansi selgitajale käesolevas seaduses ja võrgueeskirjas sätestatud korras.

 (3) Bilansi selgitamiseks kasutatakse:
 1) elektrienergia mõõtmist kauglugemisseadmega;
 2) kombineeritult mõõtmist koos elektrienergia koguse jaotamisega ajagraafiku (edaspidi tüüpkoormusgraafik ) alusel;
 3) määratud tarneid.

 (4) Bilansi selgitamise tulemusena tehakse kindlaks turuosalise avatud tarne suurus igal kauplemisperioodil.

 (5) Kombineeritult mõõtmist koos tüüpkoormusgraafikuga võib bilansi selgitamisel kasutada juhul, kui liitumispunkti faasi peakaitsme suurus ega faasi võimsus ei ületa võrgueeskirjas ettenähtud piirmäärasid.

 (6) Kui turuosalise bilansi selgitamiseks ei või käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt kasutada kombineeritult mõõtmist koos tüüpkoormusgraafikuga, kasutatakse turuosalise bilansi selgitamisel elektrienergia mõõtmist kauglugemisseadmega ja määratud tarneid.

 (7) Võrguettevõtja kooskõlastab oma teeninduspiirkonna tüüpkoormusgraafikud Energiaturu Inspektsiooniga.

 (8) Kui turuosalise või nende rühma eripära tõttu erineb selle turuosalise või nende rühma elektrienergia kasutamine oluliselt tüüpkoormusgraafikus ettenähtud kasutamisest, võib asjaomane jaotusvõrguettevõtja Energiaturu Inspektsioonilt nõuda, et see turuosalise või nende rühma eripära arvestades viivitamata kooskõlastab uue tüüpkoormusgraafiku. Jaotusvõrguettevõtja võib samuti alustada nimetatud turuosalise või nende rühma poolt kasutatava elektrienergia mõõtmist kauglugemisseadmega. Kauglugemisseadme maksumuse ning selle paigaldamiseks tehtud kulutused, samuti mõõteandmete kogumiseks ja töötlemiseks tehtavad täiendavad kulutused hüvitab jaotusvõrguettevõtjale asjaomane turuosaline.

§ 47. Võrguettevõtja kohustused bilansi selgitamisel

 (1) Võrguettevõtja korraldab bilansi selgitamiseks ja arveldamiseks vajalike mõõteandmete edastamise bilansi selgitajale ning süsteemihaldurile oma võrgu liitumis- ja mõõtepunktide kaupa.

 (2) Jaotusvõrguettevõtja korraldab tema võrguga ühendatud turuosaliste bilansi selgitamise ja sellega seotud teabevahetuse.

 (3) Jaotusvõrguettevõtja arvutab tema võrguga ühendatud nende turuosaliste elektrienergia kogused, kelle bilanss tuleb käesoleva seaduse kohaselt selgitada. Elektrienergia koguse arvutamisel kasutab jaotusvõrguettevõtja andmeid, mis on saadud elektrienergia mõõtmisel kauglugemisseadmega või kombineeritult mõõtmise ja tüüpkoormusgraafiku alusel.

 (4) Jaotusvõrguettevõtja esitab bilansihaldurile koondandmed tema võrku elektrienergia andmise ja sealt võtmise kohta nende turuosaliste kaupa, kelle bilanssi bilansihaldur hoiab käesoleva seaduse § 44 lõike 2 kohaselt.

 (5) Jaotusvõrguettevõtja annab müüjale bilansi hoidmiseks ja arveldamiseks vajalikku teavet bilansi selgitamise käigus arvutatud elektrienergia koguste kohta tema võrguga ühendatud nende turuosaliste osas, kellele müüja elektrienergiat müüb.

 (6) Võrguettevõtja teeb üks kord aastas kindlaks turuosalisele kombineeritult mõõtmist ja tüüpkoormusgraafikut kasutades arvutatud elektrienergiakoguse ja mõõdetud tegeliku elektrienergiakoguse vahe.

 (7) Kui nendele turuosalistele, kellele müüja müüs elektrienergiat, kombineeritult mõõtmist koos tüüpkoormusgraafikuga kasutades arvutatud elektrienergia kogus kokku on käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt tehtud arvutuse järgi suurem nimetatud turuosalistele kokku mõõdetud tegelikust elektrienergia kogusest, maksab võrguettevõtja vahekoguse eest tasu müüjale, ja kui väiksem, maksab müüja vahekoguse eest tasu võrguettevõtjale.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud vahekoguse eest maksmisele kuuluvat tasu arvutades lähtutakse elektrienergia koguse arvutamise aluseks olnud ajavahemiku elektrienergia keskmisest hinnast, mille määramise alused ja kord nähakse ette võrgueeskirjas.

§ 48. Bilansihalduri kohustused bilansi selgitamisel

 (1) Bilansihaldur korraldab bilansi selgitamise ja sellega seotud teabevahetuse põhivõrgus ning põhivõrgu ja jaotusvõrgu vahelistes mõõtepunktides nende turuosaliste kohta, kelle bilanssi ta hoiab käesoleva seaduse § 44 lõike 2 kohaselt. Bilansihaldur korraldab samuti bilansi selgitamise ja sellega seotud teabevahetuse vahemikus põhivõrgust jaotusvõrku nende turuosaliste kohta, kellel on määratud tarneid ja kelle bilanssi ta hoiab § 44 lõike 2 kohaselt.

 (2) Mõõteandmeid kasutades arvutab bilansihaldur need elektrienergia kogused, mis on teistele turuosalistele põhivõrgus müünud turuosaline, kelle bilanssi ta hoiab käesoleva seaduse § 44 lõike 2 kohaselt. Bilansihaldur arvutab samuti jaotusvõrguga ühendatud nende turuosaliste elektrienergia kogused, kellel on määratud tarneid, kasutades mõõtmisel kauglugemisseadmega ning kombineeritult mõõtmise ja tüüpkoormusgraafiku abil saadud andmeid.

 (3) Bilansi selgitamiseks esitab bilansihaldur süsteemihaldurile mõõtmistel põhinevad oma avatud tarnete koondandmed ja nende turuosaliste määratud tarnete koondandmed, kelle bilanssi ta hoiab käesoleva seaduse § 44 lõike 2 kohaselt.

 (4) Bilansihaldur esitab müüjale või turuosalisele, kellele elektrienergiat müüdi, bilansi hoidmiseks ja arveldamiseks vajalikke andmeid nende elektrienergia koguste kohta, mis on arvutatud bilansi selgitamiseks.

§ 49. Süsteemihalduri kohustused bilansi selgitamisel

 (1) Süsteemihaldur selgitab süsteemi bilansi ja bilansihaldurite bilansid ning saadud andmete alusel koostab aruande, mis käsitleb bilansist kõrvalekallet süsteemihalduri ja bilansihaldurite vahel ning aruande bilansi kõrvalekalde kohta süsteemi ja teiste riikide elektrisüsteemide vahel.

 (2) Süsteemihaldur esitab bilansihaldurile nende elektrienergiakoguste andmed, mida nad müüvad teineteisele. Välismaisele turuosalisele teeb süsteemihaldur teatavaks selle turuosalise poolt ostetud ja müüdud elektrienergia kogused, mis ületasid Eesti riigipiiri.

§ 50. Bilansi selgitamiseks täidetavad muud kohustused

 (1) Asjakohase nõude saamise korral esitab turuosaline võrguettevõtjale, turuosalise bilanssi käesoleva seaduse § 44 lõike 2 kohaselt hoidvale bilansihaldurile või süsteemihaldurile elektrienergia ostu, kasutamise ja müügi andmeid, kui nende esitamise nõue on õigustatud bilansi selgitamise või bilansivastutuse seisukohalt.

 (2) Bilansihaldur aitab süsteemihalduril parandada bilansi selgitamiseks esitatud ebaõiged andmed, kui see on vajalik süsteemi bilansi selgitamiseks.

 (3) Bilansi selgitamiseks turuosalisele ettenähtud õigusi ja kohustusi ning käesolevas peatükis nimetatud teabe edastamise tähtaegu käsitletakse üksikasjalikult võrgueeskirjas.

§ 51. Bilansienergia ost ja müük

 (1) Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilanss mis tahes kauplemisperioodil negatiivne, loetakse, et süsteemihaldur on sellel kauplemisperioodil müünud bilansihaldurile bilansienergiat koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks sellel kauplemisperioodil.

 (2) Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilanss mis tahes kauplemisperioodil positiivne, loetakse, et bilansihaldur on sellel kauplemisperioodil müünud süsteemihaldurile bilansienergiat koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks sellel kauplemisperioodil.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud bilansienergia müük loetakse süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel toimunuks käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning bilansilepingus sätestatud tingimustel.

§ 52. Bilansihalduri õigused ja kohustused

 (1) Bilansihalduril on õigus saada tema poolt süsteemihaldurile müüdud bilansienergia eest tasu käesoleva seaduse, võrgueeskirja ja süsteemihalduriga sõlmitud lepingu kohaselt.

 (2) Bilansihaldur tasub süsteemihalduri poolt temale müüdud bilansienergia eest käesoleva seaduse, võrgueeskirja ja süsteemihalduriga sõlmitud lepingu kohaselt.

 (3) Bilansihaldur täidab muid käesolevas seaduses, võrgueeskirjas ja süsteemihalduriga sõlmitud lepingutes ettenähtud kohustusi.

§ 53. Bilansienergia hind ja bilansilepingu tüüptingimused

 (1) Kauplemisperioodil käesoleva seaduse § 51 lõigete 1 ja 2 kohaselt bilansihaldurile müüdud või bilansihalduri müüdud bilansienergia hinna määrab käesoleva seaduse ja bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu kohaselt süsteemihaldur pärast kauplemisperioodi lõppemist.

 (2) Süsteemihaldur kujundab bilansienergia hinna selliselt, et see hind võimaldab süsteemihalduril:
 1) katta reguleerimisvõimsuse ostuks tehtud põhjendatud kulutused;
 2) katta bilansi selgitamiseks tehtud põhjendatud kulutused;
 3) katta bilansienergia ostu ja müügiga seotud muud põhjendatud kulutused;
 4) tagada põhjendatud tulukuse.

 (3) Süsteemihaldur võib bilansienergia hinna kujundamisel eelistada neid turuosalisi, kelle kauplemisperioodi bilansist kõrvalekalle on vastupidine kogu süsteemi bilansist kõrvalekaldele samal kauplemisperioodil, võrreldes turuosalistega, kelle bilansist kõrvalekalle samal kauplemisperioodil on samasuunaline kogu süsteemi bilansist kõrvalekaldega.

 (4) Süsteemihaldur kooskõlastab bilansilepingu tüüptingimused Energiaturu Inspektsiooniga.

 (5) Süsteemihaldur avalikustab bilansienergia hinna ja bilansilepingu tüüptingimused oma veebilehel.

 (6) Energiaturu Inspektsioon töötab välja ja avalikustab bilansienergia hinna arvutamise ühtse metoodika ning lähtub sellest bilansienergia hinna kontrollimisel. Metoodikat välja töötades arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud nõudeid ja muid asjakohaseid nõudeid.

§ 54. Bilansienergia eest tasumise kord

 (1) Süsteemihaldur arvutab bilansihaldurilt sissenõutava tasu ja talle makstava tasu suuruse käesoleva seaduse § 51 alusel kindlaks tehtud bilansienergia koguste ja § 53 alusel määratud bilansienergia müügihinna alusel.

 (2) Süsteemihaldur esitab bilansihaldurile arvestusperioodi kohta käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud tasude arved ning tasub bilansihalduri poolt lõike 1 alusel arvutatud tasude kohta esitatud arved.

 (3) Süsteemihaldurile andmete edastamise ning bilansihaldurilt bilansienergia eest sissenõutavate ja bilansihaldurile bilansienergia eest makstavate tasude arvestamise, tasaarvestuse ja tasumise üksikasjalik kord sätestatakse võrgueeskirjas.

5. peatükk TOOTMINE 

§ 55. Tootja kohustused

 (1) Tootja tootmisseadmed peavad olema võrgueeskirjaga kehtestatud tehniliste nõuete kohased.

 (2) Tootja täidab süsteemihalduri poolt käesoleva seaduse alusel antud korraldusi.

 (3) Tootja teeb süsteemihaldurile viivitamata teatavaks varustuskindlust või lepinguga võetud kohustuste täitmist ohustava või ohustada võiva avariiohtliku olukorra või avarii või muu asjaolu.

 (4) Kui elektrienergiat soojuse ja elektrienergia koostootmise režiimis tootev tootja on soojuse või elektrienergia tootmise osas turguvalitsev ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses, peab ta Energiaturu Inspektsiooni nõudel esitama tulude ja kulude jaotuse eraldi elektrienergia tootmise ja soojuse tootmise kohta koos asjakohaste põhjendustega.

§ 56. Tootmisseadme võõrandamine

 (1) Tootmisseadme omanik ja tootja peavad tootmisseadme võõrandamisest või otsese valduse üleandmisest kirjalikult teavitama Energiaturu Inspektsiooni. Teates esitatakse võõrandaja ja omandaja või otsese valduse loovutaja ja selle saaja nimi, isikukood või äriregistrikood ja kontaktandmed ning andmed, mis võimaldavad määratleda võõrandatud või üleantud tootmisseadet ja selle asukohta.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust ei ole 1 MW ja väiksema netovõimsusega tootmisseadme võõrandamise või otsese valduse üleandmise korral.

§ 57. Taastuvad energiaallikad

 (1) Käesoleva seaduse tähenduses on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass.

 (2) Käesoleva seaduse tähenduses on biomass põllumajanduse (sealhulgas taimsete ja loomsete ainete) ja metsanduse ning nendega seonduva tööstuse toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevad komponendid.

§ 58. Taastuvast energiaallikast tootmine

 (1) Tootja ei või subsideerida taastuvatest energiaallikatest tootmist muu tootmise arvel ja vastupidi. Energiaturu Inspektsiooni nõudel esitab tootja taastuvatest energiaallikatest tootmise tulude ja kulude jaotuse andmed eraldi muu tootmise asjaomastest andmetest.

 (2) Tervikuna või osaliselt käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud ostukohustust kasutades müüdava elektrienergia kogus määratakse kindlaks kauglugemisseadmega.

 (3) Tootja esitab käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud võrguettevõtjale iga kalendrikuu kolmandaks kuupäevaks tootmisseadmete kaupa andmed selle kohta, kui palju ta taastuvatest energiaallikatest eelmise kalendrikuu jooksul elektrienergiat tootis ning missugune osa sellest müüdi §-s 59 nimetatud ostukohustust kasutades.

 (4) Energiaturu Inspektsioonil ja käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud võrguettevõtjal on õigus nõuda tootjalt andmeid, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel esitatud teabe kontrollimiseks.

 (5) Kui tootja tegevusloa nõuete kohase tootmisseadmega taastuvast energiaallikast tegelikult toodetud elektrienergia kogus on kalendrikuu jooksul väiksem käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud ostukohustust kasutades müüdud kogusest või käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud päritolutunnistuses märgitud kogusest, on Energiaturu Inspektsioonil õigus tunnistada tegevusluba kehtetuks või muuta selle tingimusi nii, et tegevusloa alusel ei või §-s 59 nimetatud ostukohustust kasutades elektrienergiat enam müüa.

 (6) Tootja taotluse alusel antakse talle tunnistus selle kohta, et ta toodab elektrienergiat taastuvast energiaallikast (päritolutunnistus). Tunnistuse taotlemise ja väljaandmise ning selle üle järelevalve teostamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Päritolutunnistus väljastatakse üksnes taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia kohta, mida ei ole müüdud käesoleva seaduse §-s 59 sätestatud ostukohustust kasutades.

 (7) Kui elektrienergiat toodetakse kombineeritult nii taastuvast energiaallikast kui ka muust energiaallikast, võib tootja käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud ostukohustust kasutades müüa elektrienergiast üksnes selle osa, mis toodeti taastuvast energiaallikast. Tootja peab energiaallikate kasutamise ja neist toodetud elektrienergia koguste arvestust majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud tingimustel ja korras. Taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia osakaalu määramise tingimused ja korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 59. Ostukohustus

 (1) Võrguettevõtja ostab taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat tema võrguga ühendatud tootjalt, kui üheaegselt on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
 1) tootjal on tegevusloa kohaselt õigus müüa taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat käesolevas paragrahvis nimetatud ostukohustust kasutades;
 2) elektrienergia on toodetud taastuvast energiaallikast käesoleva seaduse ja tootja tegevusloa nõuete kohase tootmisseadmega;
 3) tootja täidab käesoleva seaduse 4. peatükis ning §-s 58 sätestatud kohustusi;
 4) toodetud elektrienergiat on võimalik mõõta kauglugemisseadmega.

 (2) Kui tootja soovib taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat müüa käesolevas paragrahvis nimetatud ostukohustust kasutades, esitab ta võrguettevõtjale sellekohase taotluse. Taotluses esitatakse nende tootmisseadmete andmed, millega toodetakse võrguettevõtjale müüdavat elektrienergiat, ning elektrienergia müügiks vajalikud muud andmed.

 (3) Võrguettevõtja peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elektrienergiat ostma hinnaga, mis võrdub käesoleva seaduse § 75 lõikes 5 nimetatud tootja poolt eelmisel kalendriaastal kooskõlas § 75 lõikega 5 kehtestatud hindadega müüdud elektrienergia kaalutud keskmise hinna ja koefitsiendi 1,8 korrutisega.

 (4) Jaotusvõrguettevõtjal on õigus põhivõrguettevõtjalt nõuda, et see hüvitaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmiseks ostetud elektrienergia eest makstud lõikes 3 ettenähtud hinna ja käesoleva seaduse § 75 lõikes 5 nimetatud hinna vahe. Hinnavahe suuruse arvutamise kord, hüvitise maksmiseks vajalikud andmed ning hüvitise tasumise aeg ja üksikasjalik kord nähakse ette võrgueeskirjas.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmiseks või lõike 4 alusel hüvitise maksmiseks tehtud kulutused on põhivõrguettevõtja põhjendatud kulud ja need liidetakse elektrienergia edastamise eest võetava tasu kujundamise ja kooskõlastamise aluseks olevatele kuludele.

6. peatükk VÕRGUTEGEVUS 

1. jagu Võrgutegevuse üldregulatsioon 

§ 60. Võrgu ehitamine ja võrguteenuse osutamine

  Jaotusvõrguettevõtja tegevusloas nimetatud teeninduspiirkonnas võib võrku või liini ehitada ja/või võrguteenuseid osutada üksnes see jaotusvõrguettevõtja ise. See ei kehti, kui jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkonnas:
 1) ehitab põhivõrgu ja osutab selle kaudu võrguteenust põhivõrguettevõtja;
 2) ehitatakse otseliin ning seda kasutatakse vastavuses käesoleva seaduse §-ga 61 ja asjakohase tegevusloaga;
 3) ehitatakse riigipiiri ületav alalisvooluliin ja seda kasutatakse vastavuses käesoleva seaduse §-ga 61 ja asjakohase tegevusloaga.

§ 61. Otseliin ja riigipiiri ületav liin

 (1) Otseliini ehitamise õigus on vabatarbijal, tootjal või müüjal, kes võib seda kasutada enda või vabatarbija, samuti selle tootja või müüjaga ühte kontserni kuuluva ettevõtja varustamiseks elektrienergiaga üksnes juhul, kui:
 1) võrguettevõtja on keeldunud selle vabatarbija, tootja või müüja elektripaigaldist võrguga ühendamast ja talle muid võrguteenuseid osutamast muul kui käesoleva seaduse § 65 lõike 3 punktis 1 või 2 sätestatud alusel ning vabatarbija, tootja või müüja ei ole § 99 kohaselt Energiaturu Inspektsiooni poole pöördumise korral saanud lahendust, mis tagaks soovitud elektrienergiaga varustamise;
 2) võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonda otseliini ehitamist kavandatakse, annab otseliini ehitamiseks ja kasutamiseks oma kirjaliku nõusoleku.

 (2) Otseliiniga ei või ühendada täiendavalt uute turuosaliste elektripaigaldisi. Otseliiniga võib ühendada täiendavalt uute turuosaliste elektripaigaldisi ja otseliini võib ühendada võrguga üksnes juhul, kui otseliini omanik võõrandab otseliini võrguettevõtjale, kelle teeninduspiirkonnas otseliin on, ja annab otseliini üle selle võrguettevõtja kasutusse.

 (3) Kui otseliin on omandatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ühendab võrguettevõtja otseliini võrguga, arvestades õigusaktides sätestatut.

 (4) Riigipiiri ületav suurema kui 10 kV pingega alalisvooluliin ühendatakse põhivõrguga põhivõrguettevõtja nimetatud kohas, järgides põhivõrguettevõtja kehtestatud tehnilisi tingimusi.

 (5) Riigipiiri ületava suurema kui 35 kV pingega vahelduvvooluliini võib ehitada ja seda kasutada ainult võrguettevõtja, kellel on tegevusluba käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks.

§ 62. Teeninduspiirkond

 (1) Jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkond on talle tegevusloa andmise otsusega ettenähtud maa-ala, mis on kindlaks määratud lähtuvalt riigipiirist ja/või geograafilistest koordinaatidest.

 (2) Põhivõrguettevõtja teeninduspiirkond on Eesti territoorium.

 (3) Ühel võrguettevõtjal on üks teeninduspiirkond, mis võib koosneda ühest või mitmest piiritletud maa-alast.

 (4) Jaotusvõrguettevõtjate teeninduspiirkonnad ei või kattuda.

§ 63. Teeninduspiirkonna muutmine

 (1) Jaotusvõrguettevõtjad võivad omavahel kokku leppida teeninduspiirkondade vastastikuses muutmises nii, et enne muutmist nende teeninduspiirkondadega hõlmatud territoorium oleks seda ka pärast muutmist.

 (2) Jaotusvõrguettevõtjad edastavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teeninduspiirkondade muutmise teate ja nendevahelise asjakohase kokkuleppe Energiaturu Inspektsioonile. Teates esitatakse andmed, mis võimaldavad määratleda jaotusvõrguettevõtjad ja nende teeninduspiirkondade uued piirid käesoleva seaduse § 62 lõike 1 kohaselt.

 (3) Jaotusvõrguettevõtja teeb teeninduspiirkonna muutmise teatavaks ka asjaomastele tarbijatele.

 (4) Energiaturu Inspektsioon teeb üheaegselt jaotusvõrguettevõtjatele tegevusloa andmise otsustes nimetatud teeninduspiirkondade andmete muudatused käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisest alates 30 päeva jooksul.

 (5) Teeninduspiirkonna muutmine jõustub, kui Energiaturu Inspektsioon on üheaegselt teinud asjakohased muudatused jaotusvõrguettevõtjatele tegevusloa andmise otsustes nimetatud teeninduspiirkondade andmetes ja teeninduspiirkonna muutmisest on teavitatud asjaomaseid tarbijaid.

 (6) Teeninduspiirkonna muutmisest teatavad jaotusvõrguettevõtjad tarbijatele vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

§ 64. Võrgu omanik

 (1) Kui võrgu omanik ei ole tema omandis oleva võrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks tegevusluba omav võrguettevõtja, tagab ta, et selline võrk on asjakohase tegevusloaga võrguettevõtja kasutuses, kes vastutab õigusaktides sätestatud võrguettevõtja kohustuste ja tegevusloa tingimuste täitmise eest.

 (2) Kui omanik võrgu võõrandab, teeb ta selle Energiaturu Inspektsioonile viivitamata teatavaks. Teates esitatakse võõrandaja ja omandaja nimed, isikukoodid või äriregistrikoodid ja kontaktandmed ning andmed, mis võimaldavad määratleda võõrandatud võrku.

 (3) Energiaturu Inspektsioon võib asjakohase taotluse alusel vabastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisest sellise võrgu omaniku, kelle võrk asub mõne võrguettevõtja teeninduspiirkonnas ega ole vajalik elektrienergia edastamiseks tarbijatele.

2. jagu Võrguettevõtja kohustused 

§ 65. Võrguteenuse osutamine

 (1) Võrguettevõtja osutab oma teeninduspiirkonnas tarbijale, tootjale, liinivaldajale või teisele võrguettevõtjale järgmisi võrguteenuseid:
 1) asjakohase taotluse alusel ühendab liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohase elektripaigaldise;
 2) asjakohase taotluse alusel muudab tarbimis- või tootmistingimusi;
 3) võimaldab kasutada võrguühendust liitumispunktis;
 4) edastab oma võrgus elektrienergiat liitumispunktini või alates liitumispunktist;
 5) tagab õigusakti nõuete kohase mõõteseadme paigaldamise tema võrgus edastatud elektrienergia koguste kindlaksmääramiseks;
 6) tagab mõõteandmete kogumise ja töötlemise;
 7) osutab käesoleva lõike punktides 1–6 nimetatud võrguteenustega otseselt seotud lisateenuseid.

 (2) Võrguettevõtja järgib võrguteenust osutades turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet.

 (3) Võrguettevõtjal on õigus keelduda võrguteenuse osutamisest, kui:
 1) võrguteenuse kasutaja elektripaigaldised ei ole kooskõlas õigusaktide nõuete või võrguettevõtja poolt võrguga ühendamiseks esitatud tehniliste tingimustega;
 2) võrguteenust ei ole võimalik osutada võrguteenuse kasutajast tuleneva muu asjaolu tõttu;
 3) võrguteenust ei ole võimalik osutada võrguettevõtjast sõltumatutel põhjustel;
 4) võrguettevõtja võrgus puudub võrguteenuse osutamiseks vajalik edastamisvõimsus;
 5) selline õigus tuleneb käesolevas seaduses sätestatud muust alusest.

 (4) Võrguettevõtja põhjendab võrguteenuse osutamisest keeldumist. Keeldumist põhjendades tuleb viidata keeldumise õiguslikule alusele. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 sätestatud alusel keeldumisest teatab võrguettevõtja Energiaturu Inspektsioonile.

 (5) Võrguteenuste kvaliteedinõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 66. Võrgu arenduskohustus

 (1) Võrguettevõtja arendab võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud tarbijatele, tootjatele, liinivaldajatele ja teistele võrguettevõtjatele, arvestades nende põhjendatud vajadusi.

 (2) Jaotusvõrguettevõtja esitab iga aasta 1. juuniks kirjalikult Energiaturu Inspektsioonile aastakaupa võimalikult täpse hinnangu selle kohta, missugune on tarbimisvõimsuse eeldatav kogunõudlus tema teeninduspiirkonnas hinnangu esitamisest alates seitsme aasta jooksul. Jaotusvõrguettevõtja nimetab seejuures eeldused, millele tema hinnang tugineb, ning toob välja kõik olulised üksikasjad.

 (3) Energiaturu Inspektsioon edastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hinnangu viivitamata põhivõrguettevõtjale, kes esitab iga aasta 1. augustiks kirjalikult Energiaturu Inspektsioonile aastakaupa võimalikult täpse hinnangu selle kohta, missugune on tarbimisvõimsuse eeldatav kogunõudlus põhivõrgus hinnangu esitamisest alates seitsme aasta jooksul. Põhivõrguettevõtja nimetab seejuures eeldused, millele tema hinnang tugineb, ning toob välja kõik olulised üksikasjad.

 (4) Koos käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud hinnanguga peab võrguettevõtja Energiaturu Inspektsioonile kirjalikult esitama üksikasjaliku kava selle kohta, kuidas ta tagab võrguteenuste osutamise hinnangus nimetatud tarbimisvõimsuse eeldatava nõudluse rahuldamiseks.

 (5) Kui Energiaturu Inspektsioon leiab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud hinnangu või lõikes 4 nimetatud kava alusel või muul viisil, et jaotusvõrguettevõtja tegevus võrguteenuste osutamise tagamiseks vastavuses võrguteenuste kasutajate põhjendatud vajadustega võib osutuda ebapiisavaks, edastab ta oma seisukoha sellele jaotusvõrguettevõtjale ja põhivõrguettevõtjale. Arvamust tuleb põhjendada.

 (6) Jaotusvõrguettevõtja ja põhivõrguettevõtja esitavad Energiaturu Inspektsiooni seisukoha kohta oma kirjaliku arvamuse seisukoha saamisest alates 30 päeva jooksul.

 (7) Energiaturu Inspektsioon otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud arvamustes toodud põhjendatud seisukohti arvestades, kas ja missuguseid üldabinõusid peab võrguettevõtja oma võrgus tervikuna edaspidi rakendama, et tagada võrguteenuste osutamine vastavuses võrguteenuste kasutajate põhjendatud vajadustega. Vajaduse korral teeb Energiaturu Inspektsioon võrguettevõtjale asjakohase ettekirjutuse või muudab tema tegevusloa tingimusi.

§ 67. Mõõtmine

 (1) Võrguettevõtja tagab tema võrku siseneva ja sealt väljuva elektrienergia koguse kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja nende töötlemise õigusaktis sätestatud tehniliste nõuete kohaste mõõteseadmete abil ning kooskõlas õigusakti ja võrguteenuse osutamise lepinguga (mõõtmine).

 (2) Kui turuosalise bilanssi ei või selgitada käesoleva seaduse § 46 lõike 5 kohaselt kombineeritult mõõtmist koos tüüpkoormusgraafikuga kasutades, kasutatakse mõõtmiseks kauglugemisseadet.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata, kui tarbija ostab elektrienergiat käesoleva seaduse §-s 76 nimetatud müügikohustust kasutades võrguettevõtja nimetatud müüjalt, kes müüb ühtlasi sellele võrguettevõtjale elektrienergiat võrgukadude korvamiseks.

 (4) Tarbijate ja elektriettevõtjate erinevate rühmade puhul kasutatavate mõõteseadmete suhtes kohaldatavad tehnilised nõuded sätestatakse võrgueeskirjas.

 (5) Võrguettevõtja tagab võrguteenuse kasutaja teavitamise mõõtmise tulemustest ja nende alusel teostatud võrguteenuste eest maksmisele kuuluva tasu arvestusest kooskõlas õigusakti ja asjakohase lepinguga. Võrguettevõtja tagab samuti müüja teavitamise mõõtmise tulemustest nende võrguettevõtja võrguga ühendatud võrguteenuste kasutajate osas, kellele see müüja elektrienergiat müüb.

 (6) Võrguettevõtja võib turuosalise või sellele turuosalisele elektrienergiat müüva müüja taotluse alusel või oma algatusel paigaldada oma teeninduspiirkonnas mõõtmiseks tehniliselt keerukama mõõteseadme, kui on turuosalisele ette nähtud käesolevas seaduses ja võrgueeskirjas, ning teostada mõõtmist selle mõõteseadme abil. Tehniliselt keerukama mõõteseadme paigaldamise taotluse esitanud isik tasub võrguettevõtjale selle mõõteseadme maksumuse ja selle paigaldamiseks tehtud kulutused ning mõõteandmete kogumiseks ja töötlemiseks tehtavad mõistlikud lisakulutused.

 (7) Võrgueeskirjas sätestatakse võrku antud ja sealt võetud elektrienergia koguste ning mõõteseadme ja liitumispunkti vahel elektrienergia kadude arvestamise kord juhuks, kui elektrienergia koguseid mõõdetakse mujal kui liitumispunktis.

 (8) Võrguettevõtja võib käesolevas paragrahvis ettenähtud kohustusi täita ise või osaliselt või täielikult volitada neid täitma kolmanda isiku.

§ 68. Elektrienergia ja võrguteenuse omavoliline kasutamine

 (1) Elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine on omavoliline, kui:
 1) mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või kui mõõteseadme toimimist mõjutatakse muul viisil;
 2) elektrienergiat kasutatakse võrguettevõtja ja müüjaga sõlmitud asjakohase lepinguta;
 3) mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse;
 4) ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade.

 (2) Turuosaline hüvitab võrguettevõtjale ja müüjale omavoliliselt kasutatud elektrienergia ja omavoliliselt kasutatud võrguteenuste maksumuse ning elektrienergia ja võrguteenuse omavolilise kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused.

 (3) Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 69. Konfidentsiaalsuskohustus

  Võrguettevõtja järgib sellise teabe konfidentsiaalsuse nõuet, mille ta on oma tegevuse käigus turuosaliselt saanud elektrienergia tootmis- või tarbimiskoguste kohta. Sätet ei kohaldata, kui:
 1) teave on juba avalikustatud või saanud avalikuks muul viisil kui võrguettevõtja kohustuste rikkumise tõttu;
 2) teave on vaja kolmandale isikule edastada käesolevast seadusest tulenevate võrguettevõtja kohustuste täitmiseks;
 3) võrguettevõtja peab teabe edastama õigusakti kohaselt.

§ 70. Teabe andmise kohustus

 (1) Võrguettevõtja annab Energiaturu Inspektsioonile selle nõudel teavet, mida on Energiaturu Inspektsioonil vaja seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

 (2) Võrguettevõtja teeb Energiaturu Inspektsioonile viivitamata teatavaks oma ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise või lõpetamise või tema suhtes pankroti- või likvideerimismenetluse alustamise või muu asjaolu, mis võib tal takistada täita õigusaktist või tegevusloa tingimustest tulenevat kohustust.

 (3) Võrguettevõtja poolt võrguga ühendamiseks kehtestatud tehnilised tingimused ning võrguga ühendamise ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest võetava tasu arvestamise põhimõtted (edaspidi  liitumistingimused) peavad olema läbipaistvad ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet.

 (4) Võrguettevõtja avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud liitumistingimused oma veebilehel.

 (5) Põhivõrguettevõtja teeb liitumistingimused teatavaks Euroopa Komisjonile.

 (6) Võrguettevõtja avaldab oma veebilehel või vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning teatab ka Energiaturu Inspektsioonile oma võrgutegevuse tõhusust, kvaliteeti ja tulukust käsitlevad põhiandmed.

3. jagu Võrguteenuse tasud 

§ 71. Võrgutasud

 (1) Võrguteenust osutav võrguettevõtja võtab tasu (edaspidi  võrgutasud):
 1) võrguga ühendamise eest (edaspidi  liitumistasu);
 2) tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest (edaspidi tingimuste muutmise tasu);
 3) võrguühenduse kasutamise võimaldamise eest (edaspidi võrguühenduse kasutamise tasu);
 4) elektrienergia edastamise eest (edaspidi  edastamistasu);
 5) võrguteenustega otseselt seotud lisateenuste eest.

 (2) Võrguettevõtja kehtestab oma teeninduspiirkonna võrgutasud kooskõlas käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega.

 (3) Võrgutasude kehtestamisel aluseks võetud kriteeriumid peavad olema läbipaistvad ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet.

 (4) Võrgutasude hinnakujundus peab arvestama varustuskindluse ja tõhususe tagamise vajadust.

 (5) Võrgutasude suurus peab võimaldama võrguettevõtjal täita õigusaktist ja tegevusloa tingimustest tulenevaid kohustusi ning tagama põhjendatud tulukuse investeeritud kapitalilt.

 (6) Võrguettevõtja kujundab edastamistasu nii, et see tagab liitumistasu ja võrguühenduse kasutamise tasu maksnud turuosalisele võimaluse edastada elektrienergiat kogu süsteemi ulatuses.

 (7) Erinevatel võrguettevõtjatel võivad olla erinevad võrgutasud.

§ 72. Võrgutasude arvestamise alused

 (1) Ühe võrguettevõtja teeninduspiirkonnas ei või edastamistasu ega võrguühenduse kasutamise tasu sõltuda turuosalise asukohast.

 (2) Võrguettevõtjal on õigus eristada sama võrguteenuse eest võetavaid võrgutasusid ja võrguteenuse osutamise muid tingimusi sõltuvalt pinge ja varustuskindluse tasemest, järgides käesoleva seaduse muid asjakohaseid sätteid.

 (3) Võrguettevõtjal on õigus moodustada turuosaliste rühmi ning rühmakaupa eristada võrgutasusid ja võrguteenuste osutamise muid tingimusi, järgides käesoleva seaduse muid asjakohaseid sätteid.

 (4) Energiaturu Inspektsioon töötab välja ja avalikustab kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva võrgutasude arvutamise ühtse metoodika ning lähtub sellest võrguettevõtjate võrgutasude kooskõlastamisel. Energiaturu Inspektsiooni kasutatav metoodika peab muu hulgas arvestama käesoleva seaduse §-s 71 sätestatut.

 (5) Erinevatest võrgutasudest tulenevate piirkondlike hinnaerinevuste vähendamiseks võib Vabariigi Valitsuse otsuse alusel rakendada toetusmeetmeid võrguettevõtja või tarbijate toetamiseks.

§ 73. Võrgutasude ja tüüptingimuste kooskõlastamine

 (1) Võrguettevõtja kooskõlastab võrgutasud ning võrguteenuste osutamise tüüptingimused Energiaturu Inspektsiooniga. Kooskõlastamise nõuet ei kohaldata liitumistasu, tingimuste muutmise tasu ja elektrienergia transiidi eest võetava edastamistasu suhtes. Energiaturu Inspektsioon arvestab võrgutasusid kooskõlastades muu hulgas käesoleva seaduse §-des 40, 44, 59, 71 ja 72 sätestatut ning võrguettevõtja asjakohaseid tüüptingimusi.

 (2) Energiaturu Inspektsioon ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud võrguettevõtja ja võrguteenuste kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374) tähenduses.

 (3) Võrguettevõtjal on õigus esitada Energiaturu Inspektsioonile kooskõlastamise taotlusi erinevate võrgutasude osas nii koos kui eraldi ning Energiaturu Inspektsioon on kohustatud tegema nende taotluste osas otsuse vastavuses käesoleva seadusega.

 (4) Võrguettevõtja võtab võrguteenuse eest tasu, mis on arvutatud Energiaturu Inspektsiooni kooskõlastatud asjakohaste võrgutasude alusel. Sätet ei kohaldata võrguga ühendamise, tarbimis- või tootmistingimuste muutmise ega elektrienergia transiidi suhtes.

§ 74. Teabe andmine ja avaldamine

 (1) Võrguettevõtja kehtestatud võrgutasu hakkab kehtima võrguettevõtja määratud tähtpäeval pärast seda, kui asjakohane võrgutasu on avaldatud vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning avaldamisest on möödunud vähemalt 90 päeva. Sätet ei kohaldata liitumistasu, tingimuste muutmise tasu või elektrienergia transiidi eest võetava edastamistasu suhtes.

 (2) Võrguettevõtja avaldab vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes teate oma võrguteenuse osutamise tüüptingimuste muutmise või uute tüüptingimuste kehtestamise kohta vähemalt 30 päeva enne muudatuste või uute tüüptingimuste kehtima hakkamist.

 (3) Võrguettevõtja annab turuosalisele sellekohase taotluse alusel teavet tema teeninduspiirkonnas kehtivate võrgutasude suuruse ja võrguteenuse osutamise tüüptingimuste kohta.

 (4) Võrguettevõtja teeb Euroopa Komisjonile ja Energiaturu Inspektsioonile viivitamata teatavaks nõude elektrienergia edastamiseks transiidina enam kui üheks aastaks sõlmitud elektrienergia müügilepingu alusel.

 (5) Võrguettevõtja alustab asjakohase taotluse saamisel viivitamata läbirääkimisi elektrienergia transiidina edastamise tingimuste üle ning teavitab Euroopa Komisjoni ja Energiaturu Inspektsiooni sellest, kui läbirääkimistel ei ole lepingu sõlmimiseni jõutud 12 kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.

7. peatükk MÜÜK 

§ 75. Müügi korraldus

 (1) Turuosaline võib osta ja/või tarbida üksnes seda elektrienergiat, mille müüb temale võrguettevõtja, kelle võrguga on tema elektripaigaldis ühendatud, või selle võrguettevõtja nimetatud müüja.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui:
 1) vabatarbija ostab elektrienergiat oma tarbeks;
 2) müüja ostab elektrienergiat ja müüb kogu ostetud elektrienergia edasi vabatarbijale või ekspordib selle;
 3) tarbija ostab elektrienergiat temaga samasse kontserni kuuluvalt tootjalt;
 4) elektrienergiat ostab süsteemihaldur;
 5) turuosaline kasutab enda toodetud elektrienergiat oma tarbeks.

 (3) Võrguettevõtja või tema nimetatud müüja ostab selle võrguettevõtja võrgukadude korvamiseks ja müügiks turuosalisele, kellele laieneb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus, elektrienergiat, mille on Eestis kaevandatud põlevkivist tootnud Eestis asuvaid kokku vähemalt 500 MW netovõimsusega tootmisseadmeid valdav tootja või mille on tootnud väiketootja.

 (4) Võrguettevõtjal või tema nimetatud müüjal ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kohustust elektrienergia ostmisel koguses, mis ei ületa kalendriaasta jooksul selle võrguettevõtja võrguga ühendatud vabatarbijate poolt eelmisel kalendriaastal oma tarbeks kasutatud elektrienergia kogust. Samuti ei ole lõikes 3 nimetatud kohustust ulatuses, milles lõikes 3 nimetatud tootjatel ei ole võimalik võrguettevõtjale või tema nimetatud müüjale kohustuse täitmiseks vajalikku elektrienergia kogust müüa.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tootja, kes valdab Eestis asuvaid kokku vähemalt 500 MW netovõimsusega tootmisseadmeid, müüb elektrienergiat lõigetes 3 ja 4 käsitletud võrguettevõtja ja tema nimetatud müüja ostmiskohustuse ulatuses hinnaga, mis ei ületa Energiaturu Inspektsiooniga kooskõlastatud hinna piirmäärasid.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kooskõlastatavad hinna piirmäärad peavad võimaldama tootjal:
 1) katta oma kohustuste täitmiseks vajaliku tootmisvõimsuse olemasolu tagamiseks tehtavad kulutused;
 2) katta elektrienergia tootmiseks tehtavad kulutused;
 3) katta õigusaktist ning tegevusloa tingimustest tulenevate kohustuste täitmiseks tehtavad kulutused;
 4) tagada põhjendatud tulukus investeeritud kapitalilt.

 (7) Eestis põlevkivi kaevandav ettevõtja peab müüma käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tootjale põlevkivi hinnaga, mis ei ületa Energiaturu Inspektsiooniga kooskõlastatud hinna piirmäära. Nimetatud hinna piirmäär peab olema selline, mis võimaldab Eestis põlevkivi kaevandaval ettevõtjal:
 1) katta põlevkivi kaevandamiseks, töötlemiseks, transpordiks ja müügiks tehtavad kulutused;
 2) katta õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks tehtavad kulutused;
 3) tagada põhjendatud tulukus investeeritud kapitalilt.

§ 76. Müügikohustus

 (1) Võrguettevõtja müüb tema võrguga ühendatud elektripaigaldist valdavale turuosalisele elektrienergiat käesoleva seaduse §-s 81 ettenähtud hinnaga, kui turuosalisele laieneb § 75 lõikes 1 sätestatud kohustus või kui turuosalisel ei ole majanduslikult konkureerivat võimalust osta elektrienergiat teiselt müüjalt (müügikohustus).

 (2) Võrguettevõtja täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud müügikohustuse ise või kui ta ise ei tegele elektrienergia müügiga, siis tagab, et müügikohustuse täidab müüja, kes tegevusloa alusel müüb talle elektrienergiat võrgukadude korvamiseks.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud müüja on võrguettevõtja nimetatud müüja käesoleva seaduse § 75 tähenduses.

 (4) Kui turuosaline ostab elektrienergiat käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võrguettevõtja müügikohustust kasutades, ei või ta elektrienergiat osta üheltki teiselt müüjalt.

 (5) Võrguettevõtjal ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud müügikohustust, kui eriliste asjaolude tõttu ei ole mõistlik nõuda, et ta täidaks müügikohustuse selle turuosalise suhtes, kellele ei laiene käesoleva seaduse § 75 lõikes 1 sätestatud kohustus.

 (6) Võrguettevõtjal ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud müügikohustust selle tarbija suhtes, kellega sõlmitud võrguleping või elektrileping on üles öeldud käesolevas seaduses sätestatud alusel.

§ 77. Müüja avalikustamine

  Kui võrguettevõtja ei täida oma müügikohustust ise, avaldab ta vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel käesoleva seaduse § 76 lõikes 2 nimetatud müüja nime ja kontaktandmed ning annab sama teavet isikule, kes seda nõuab.

§ 78. Müügikohustuse täitmine

 (1) Turuosaline esitab taotluse elektrienergia ostmiseks käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud võrguettevõtja müügikohustust kasutades ja asjakohase lepingu sõlmimiseks §-s 77 sätestatud korras avalikustatud müüjale või võrguettevõtjale.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus esitatakse vähemalt seitse päeva enne turuosalise poolt soovitud elektrienergia müügi alustamise hetke, arvestades asjaolu, et elektrienergia müük käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud võrguettevõtja müügikohustust kasutades saab alata üksnes kalendrikuu esimesel päeval. Elektrienergia müük § 76 lõikes 1 nimetatud müügikohustust kasutades peab kestma järjest vähemalt 12 kalendrikuud ning selle aja jooksul ei või turuosaline osta elektrienergiat üheltki teiselt müüjalt.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud müügikohustust kasutades ostab elektrienergiat turuosaline, kellele laieneb § 75 lõikes 1 nimetatud kohustus.

§ 79. Müügikohustuse eristamine

  Käesoleva seaduse § 77 kohaselt avalikustatud müüja esitab Energiaturu Inspektsioonile müügikohustuse täitmiseks müüdava elektrienergia kaalutud keskmise hinna piirmäära kooskõlastamisel eraldi tulude ja kulude jaotuse müügikohustuse täitmiseks müüdava elektrienergia ning muu elektrienergia müügi osas.

§ 80. Tüüptingimused müügikohustuse puhul

 (1) Võrguettevõtja või käesoleva seaduse § 77 kohaselt avalikustatud müüja kooskõlastab müügikohustuse täitmiseks müüdava elektrienergia müügi tüüptingimused Energiaturu Inspektsiooniga. Energiaturu Inspektsioon ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta müügikohustuse täitmiseks müüdava elektrienergia kaalutud keskmise hinna piirmäära kooskõlastamisel aluseks olnud võrguettevõtja või § 77 kohaselt avalikustatud müüja ning elektrienergia ostja õiguste ja kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse tähenduses.

 (2) Võrguettevõtja ja käesoleva seaduse § 77 kohaselt avalikustatud müüja avaldavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tüüptingimused oma veebilehel ning annavad nende kohta teavet isikule, kes seda nõuab.

§ 81. Müügikohustuse täitmiseks müüdava elektrienergia hind

 (1) Võrguettevõtja või käesoleva seaduse § 77 kohaselt avalikustatud müüja kooskõlastab müügikohustuse täitmiseks müüdava elektrienergia kaalutud keskmise hinna piirmäära Energiaturu Inspektsiooniga. Energiaturu Inspektsioon järgib piirmäära kooskõlastades muu hulgas käesoleva paragrahvi lõiget 2 ning võrguettevõtja või müüja tüüptingimusi.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirmäära suurus peab olema selline, mis katab müügikohustuse täitmiseks ostetava elektrienergia eeldatava keskmise ostuhinna ning elektrienergia müügiks ja müügikohustuse täitmiseks õigusaktis või tegevusloa tingimustes ettenähtud muude kohustuste täitmiseks tehtavad kulutused ning tagab põhjendatud tulukuse.

 (3) Energiaturu Inspektsioon töötab välja ja avalikustab müügikohustuse täitmiseks müüdava elektrienergia kaalutud keskmise hinna põhjendatud piirmäära arvutamise ühtse metoodika ning lähtub sellest nimetatud hinna piirmäära kooskõlastamisel. Energiaturu Inspektsioon järgib metoodikat välja töötades käesoleva paragrahvi lõiget 2 ja muid asjakohaseid sätteid.

 (4) Võrguettevõtja või käesoleva seaduse § 77 kohaselt avalikustatud müüja kehtestatud ja müügikohustuse raames müüdava elektrienergia hindade kaalutud keskmine ei või ületada Energiaturu Inspektsiooniga kooskõlastatud vastavat kaalutud keskmise hinna piirmäära, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul.

 (5) Kui elektriturul toimuvad kiired muutused, mis põhjustavad kaalutud keskmise hinna piirmäära kooskõlastamisel aluseks olnud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ostuhinna olulise suurenemise, võib võrguettevõtja või käesoleva seaduse § 77 kohaselt avalikustatud müüja elektrienergiat müüa müügikohustuse täitmiseks nende hindade alusel, mille kaalutud keskmine ületab Energiaturu Inspektsiooniga kooskõlastatud piirmäära. Sellisel juhul esitab võrguettevõtja või § 77 kohaselt avalikustatud müüja Energiaturu Inspektsioonile viivitamata taotluse uue piirmäära kooskõlastamiseks.

 (6) Energiaturu Inspektsioon otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud taotluse alusel uue kaalutud keskmise hinna piirmäära kooskõlastamise, järgides lõikes 2 sätestatut. Kui Energiaturu Inspektsioon jätab uue kaalutud keskmise hinna piirmäära kooskõlastamata või kooskõlastab piirmäära, mis on lõike 5 alusel kehtestatud elektrienergia hindade kaalutud keskmisest madalam, teeb Energiaturu Inspektsioon võrguettevõtjale või käesoleva seaduse § 77 kohaselt avalikustatud müüjale ettekirjutuse hüvitada müügikohustuse täitmiseks elektrienergiat ostnud turuosalisele hinnavahe ja määrab selle hüvitamise korra.

 (7) Võrguettevõtja või käesoleva seaduse § 77 kohaselt avalikustatud müüja poolt kehtestatud müügikohustuse täitmiseks müüdava elektrienergia hind hakkab kehtima võrguettevõtja või müüja määratud tähtpäeval pärast seda, kui asjakohane hind on avaldatud vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning avaldamisest on möödunud vähemalt 90 päeva. Võrguettevõtja ja müüja annavad turuosalisele sellekohase taotluse alusel teavet hinna kohta.

 (8) Kui võrguettevõtja või müüja müüb elektrienergiat tööstustarbijale, esitab ta asjakohased andmed Statistikaametile. Andmete loetelu ja andmete esitamise korra ning andmeid sisaldava dokumendi vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 82. Elektrienergia import

 (1) Elektrienergiat võib selleks antud tegevusloa alusel importida turuosaline, kes ei ole käesoleva seaduse § 75 lõike 1 kohaselt kohustatud ostma elektrienergiat võrguettevõtjalt, kelle võrguga on tema elektripaigaldis ühendatud, või selle võrguettevõtja nimetatud müüjalt.

 (2) Elektrienergia impordiks tegevusluba taotleva turuosalise nõudel edastab süsteemihaldur talle asjakohase teate 30 päeva jooksul alates päevast, millal käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud andmed ja süsteemihalduri nõutud lisaandmed on esitatud süsteemihaldurile. Teates sisaldub süsteemihalduri arvamus selle kohta, kas kavandatav elektrienergia import on süsteemi tehniliste võimaluste seisukohalt lubatav ja ei ohusta varustuskindlust, ning vajaduse korral süsteemihalduri poolt süsteemi tehnilisi võimalusi ja varustuskindlust arvestades elektrienergia impordile esitatavad nõuded.

 (3) Elektrienergiat importiv turuosaline, kes ei ole bilansihaldur, sõlmib oma bilansi tagamiseks avatud tarne lepingu bilansihalduriga.

 (4) Süsteemihalduril on õigus elektrienergia importi piirata või import katkestada, kui seda tingivad süsteemi tehnilised piirangud või vajadus säilitada varustuskindlus.

 (5) Võrguettevõtjal on õigus keelduda elektrienergia impordiks võrguteenuseid osutamast, kui elektrienergia importijal ei ole asjakohast tegevusluba või kui ta ei täida elektrienergia impordi kohta kehtestatud õigusakti nõudeid või tegevusloa tingimusi.

8. peatükk LEPINGUD 

§ 83. Sätete kohaldamine

 (1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse võrguettevõtjaga võrguga ühendamiseks ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks sõlmitavale lepingule (edaspidi liitumisleping) ja muude võrguteenuste osutamiseks sõlmitavale lepingule (edaspidi võrguleping ) ning elektrienergia müügiks sõlmitavale lepingule (edaspidi  elektrileping).

 (2) Käesoleva peatüki sätetest võib poolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Füüsilisest isikust tarbija kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised.

§ 84. Lepingu vorm

 (1) Elektrilepingu võib sõlmida suuliselt. Kui seda nõuab üks lepingupool, sõlmitakse leping kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis.

 (2) Liitumisleping ja võrguleping sõlmitakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis.

 (3) Võrguettevõtja võib erinevate võrguteenuste osutamiseks sõlmida tarbijaga eraldi võrgulepingud.

 (4) Füüsilisest isikust tarbijal, kes käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud müügikohustust kasutades ostab elektrienergiat võrguettevõtja nimetatud müüjalt, on õigus nõuda müüjalt, et elektrileping sisaldaks ka võrgulepingu sätteid, mis käsitlevad müüdava elektrienergia edastamiseks vajalike võrguteenuste osutamist. Sellisel juhul sõlmitakse leping käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vormis.

§ 85. Andmete esitamine

 (1) Enne liitumislepingu, võrgulepingu või elektrilepingu sõlmimist peab lepingu teiseks pooleks olevale füüsilisest isikust tarbijale andma teavet lepingu põhitingimuste kohta ning lepingu sisu võimalike alternatiivide kohta.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid ei pea esitama, kui leping sõlmitakse suuliselt või kui tarbija andmeid ei soovi.

 (3) Kui müüja korraldab kokkuleppel võrguettevõtjaga ka arveldamist nende võrguteenuste eest, mida võrguettevõtja osutab võrgulepingu alusel, esitab müüja võrguteenuste kohta eraldi arve või eristab võrguteenustega seotud asjakohased andmed elektrilepingu alusel väljastataval arvel.

§ 86. Kinnituskiri

 (1) Kui elektrilepingut ei ole sõlmitud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis, saadab lepingu sõlminud jaotusvõrguettevõtja või müüja tarbijale pärast lepingu sõlmimist lepingu sisu kinnitava kirjaliku dokumendi (edaspidi  kinnituskiri). Kinnituskiri saadetakse füüsilisest isikust tarbijale lepingu sõlmimisest alates kahe nädala jooksul.

 (2) Kinnituskirjas nimetatakse ajavahemik, mille jooksul võib tarbija esitada oma vastuväited. Ajavahemiku pikkus peab olema vähemalt kolm nädalat.

 (3) Lepingu sõlmimisest kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ajavahemiku möödumiseni või selle jooksul vastuväidete esitamiseni järgivad pooled kinnituskirjas esitatud tingimusi, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

 (4) Käesoleva paragrahviga reguleerimata osas kohaldatakse kinnituskirjale võlaõigusseadust.

§ 87. Lepingutingimused

 (1) Kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis sõlmitud liitumislepingus, võrgulepingus ja elektrilepingus esitatakse järgmised andmed:
 1) võrgulepingu ja liitumislepingu puhul võrguettevõtja ning elektrilepingu puhul võrguettevõtja või müüja nimi ja äriregistrikood ning aadress ja muud kontaktandmed;
 2) võrgulepingu ja liitumislepingu alusel osutatavate teenuste kirjeldus või elektrilepingu alusel müüdava elektrienergia põhinäitajad;
 3) võrgulepingu ja liitumislepingu alusel osutatavate teenuste või elektrilepingu alusel müüdava elektrienergia kvaliteedi põhinäitajad või viide kättesaadavale dokumendile, milles on põhinäitajad esitatud;
 4) võrguga ühendamiseks või tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks sõlmitud liitumislepingu alusel võrguga esmakordse ühendamise aeg;
 5) osutatavate hooldusteenuste kirjeldus;
 6) lepingu alusel makstavate tasude kohta asjakohase teabe saamise viis;
 7) lepingu ja selle alusel osutatavate teenuste tingimuste muutmise ja lepingu ülesütlemise tingimused;
 8) kui võrgulepingu või liitumislepingu alusel osutatavate teenuste või elektrilepingu alusel müüdava elektrienergia kvaliteet ei ole lepingutingimustega kooskõlas, siis andmed selle kohta, kuidas korraldatakse tarbijale raha tagastamine või hüvitise maksmine või muul viisil hüvitamine;
 9) käesolevas seaduses nimetatud vaidluste lahendamise menetluse algatamise võimaluse kirjeldus;
 10) võrgulepingu ja elektrilepingu puhul lepingu tähtaeg.

 (2) Kui elektrileping ei ole sõlmitud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis, esitab jaotusvõrguettevõtja või müüja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed käesoleva seaduse § 86 alusel väljastatavas kinnituskirjas.

§ 88. Lepingu kehtivus ja lepingu tähtaeg

 (1) Võrguleping või elektrileping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Liitumisleping sõlmitakse lepingus määratud võrguühenduse loomiseks või võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks ja leping lõpeb selle täitmisega.

 (2) Tähtajatu elektrileping lõpeb, kui lõpeb selle võrguühenduse kohta sõlmitud võrgulepingu kehtivus, mille kaudu on elektrilepingu alusel elektrienergiat müüdud.

§ 89. Lepingu muutmine

 (1) Võrguettevõtja võib ühepoolselt muuta võrgulepingu ja elektrilepingu tüüptingimusi ning müüja võib ühepoolselt muuta elektrilepingu tüüptingimusi juhul, kui muutmine on objektiivselt põhjendatud ja vajalik muutunud asjaolude arvessevõtmiseks ning Energiaturu Inspektsioon on tüüptingimuste muudatuse kooskõlastanud. Energiaturu Inspektsioon ei kooskõlasta tüüptingimuste muudatust, kui muudatuse sisu ei vasta võrgutasude või elektrienergia kaalutud keskmise hinna piirmäära kooskõlastamisel aluseks olnud lepingupoolte õiguste ja kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimuste muudatus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse tähenduses.

 (2) Võrguettevõtja või müüja võib ühepoolselt muuta võrgutasu või elektrienergia hinda või muud võrgulepingus või elektrilepingus ettenähtud tasu, kui Energiaturu Inspektsioon on muudatuse kooskõlastanud või kui tasu või hinda muudetakse valemi alusel, mis on käesoleva seaduse kohaselt kooskõlastatud Energiaturu Inspektsiooniga.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tüüptingimuste muudatus kehtib kõigi muutmise ajal jõus olevate lepingute ja pärast muutmist sõlmitavate lepingute kohta.

 (4) Võrguettevõtja või müüja edastab tarbijale enne lepingutingimuste muutmist sellekohase teate. Teates nimetatakse kavandatav muudatus ja selle tegemise alus, muudatuse jõustumise aeg ning esitatakse teave selle kohta, et tarbijal on õigus leping üles öelda, kui ta muudatustega ei nõustu.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teade edastatakse vähemalt 30 päeva enne kavandatava muudatuse jõustumist.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud teavitamiskohustuse täitmiseks võib teate avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

§ 90. Võrguühenduse katkestamine tarbijast tuleneval põhjusel

 (1) Võrguettevõtja võib katkestada tarbija võrguühenduse, kui tarbija on jätnud tasumata võrguettevõtja või müüjaga sõlmitud lepingu alusel tasutava rahasumma või muul viisil oluliselt rikkunud võrguettevõtja või müüjaga sõlmitud lepingus ettenähtud kohustust.

 (2) Enne võrguühenduse katkestamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 käsitletud põhjusel edastatakse tarbijale tarbimiskoha aadressil või lepingus nimetatud aadressil teade võrguühenduse kavandatava katkestamise kohta. Teates nimetatakse võrguühenduse katkestamise põhjus ja kavandatud katkestamise aeg.

 (3) Füüsilisest isikust tarbijale edastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teade tähtsaadetisena.

 (4) Tarbija võrguühenduse võib katkestada pärast seda, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saatmisest on möödunud vähemalt 15 päeva ning tarbija ei ole võrguühenduse katkestamise aluseks olnud asjaolu selle aja jooksul kõrvaldanud ja sellest vastavalt võrguettevõtjat või müüjat teavitanud.

 (5) Kui võrguühendus katkestatakse põhjusel, et füüsilisest isikust tarbija on jätnud jaotusvõrguettevõtja või müüjaga sõlmitud lepingus ettenähtud rahasumma tasumata raskest haigusest või töötuks jäämisest põhjustatud ajutise maksejõuetuse tõttu, võib tarbija selle asjaolu kohta edastada võrguettevõtjale või müüjale kirjaliku teate. Teatele tuleb lisada nimetatud asjaolu kinnitav tõend.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kirjaliku teate ja tõendid saanud võrguettevõtja võib füüsilisest isikust tarbija võrguühenduse katkestada pärast seda, kui lõikes 2 nimetatud teate saatmisest on möödunud vähemalt 30 päeva ja tarbija ei ole võrguühenduse katkestamise aluseks olnud asjaolu selle aja jooksul kõrvaldanud ja sellest vastavalt võrguettevõtjat või müüjat teavitanud.

 (7) Kui võrguühendus katkestatakse põhjusel, et jaotusvõrguettevõtja või müüjaga sõlmitud lepingus ettenähtud rahasumma on jäetud tasumata, võib võrguühenduse ajavahemikuks 1. oktoobrist kuni 30. aprillini katkestada hoones või selle osas, mis on eluruum ning mida kasutatakse alalise elukohana ja köetakse täielikult või peamiselt elektrienergia abil, üksnes pärast seda, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saatmisest on möödunud vähemalt 90 päeva ja tarbija ei ole võrguühenduse katkestamise aluseks olnud asjaolu selle aja jooksul kõrvaldanud ning sellest vastavalt võrguettevõtjat või müüjat teavitanud.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikega 7 ei ole vastuolus tarbija võrguühenduse võimsuse piiramiseks asjakohase tehnilise kaitseseadme paigaldamine ja kasutamine võrguettevõtja poolt, kui tarbija on jätnud võrguettevõtja või müüjaga sõlmitud lepingus ettenähtud rahasumma tasumata või kui ta on võrguettevõtja või müüjaga sõlmitud lepingust tulenevat kohustust muul viisil oluliselt rikkunud. Võimsuse piiramisest tuleb tarbijale lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras vähemalt 15 päeva ette teatada.

 (9) Käesoleva paragrahvi lõigetega 1–7 ei ole vastuolus võrguettevõtja õigus katkestada tarbija võrguühendus viivitamata, kui tarbija:
 1) omavoliliselt suurendab lõikes 8 sätestatud korras piiratud võimsust;
 2) kasutab elektrienergiat või võrguteenust omavoliliselt käesoleva seaduse § 68 tähenduses;
 3) kasutab elektripaigaldisi, mis ei ole nõuetekohased, on ohtlikud või häirivad kogu võrgu toimimist või ohustavad varustuskindlust.

 (10) Võrguühenduse katkestamine käesolevas paragrahvis nimetatud alustel ei vabasta tarbijat liitumis-, elektri- ja võrgulepingus ettenähtud tasude maksmise kohustusest.

 (11) Võrguettevõtjal ja müüjal on õigus nõuda tarbijalt käesolevas paragrahvis nimetatud abinõude rakendamiseks tehtud põhjendatud kulutuste hüvitamist.

 (12) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1, 2 ja 8–11 kohaldatakse ka tootja ja liinivaldaja ning teise võrguettevõtja võrguühenduse katkestamisele ja võrguühenduse võimsuse piiramisele.

§ 91. Võrgulepingu ülesütlemine

 (1) Võrguettevõtja võib võrgulepingu üles öelda ja tarbimiskoha võrgust lahti ühendada, kui:
 1) ta on võrguühenduse katkestanud võrgulepingu rikkumise tõttu ja see katkestus on järjest kestnud vähemalt 180 päeva ning lepingu teine pool ei ole võrguühenduse katkestamise aluseks olnud asjaolu selle aja jooksul kõrvaldanud ja elektrienergia tarbimist alustanud;
 2) lepingu teine pool on oluliselt rikkunud võrgulepingust tulenevaid kohustusi ja ei ole rikkumist võrguettevõtja antud mõistliku aja jooksul heastanud ning seetõttu ei saa võrguettevõtjalt mõistlikult oodata lepingu täitmise jätkamist.

 (2) Võrguettevõtjal on õigus võrguleping üles öelda tema või müüjaga sõlmitud lepingu alusel tasumisele kuuluva rahasumma tasumata jätmise tõttu üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel.

 (3) Võrguettevõtja peab võrgulepingu ülesütlemisest vähemalt 30 päeva ette teatama. Teates nimetatakse lepingu ülesütlemise alus ning lepingu lõppemise kuupäev.

 (4) Füüsilisest isikust tarbijale edastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teade tähtsaadetisena.

 (5) Võrguettevõtjaga võrgulepingu sõlminud isik ei või seda lepingut üles öelda, kui lepingu esemeks oleva võrguühenduse suhtes on olemas kehtiv elektrileping teise isikuga, kes ei ole selle võrguühenduse osas võrgulepingut sõlminud.

 (6) Füüsilisest isikust tarbija võib käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud võrguettevõtja müügikohustust kasutades sõlmitud tähtajalise või tähtajatu võrgulepingu üles öelda, kui ta on sellest vähemalt 30 päeva ette teatanud. Sätet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.

 (7) Käesolevas paragrahvis sätestatust erinev kokkulepe on tühine.

§ 92. Elektrilepingu ülesütlemine

 (1) Müüjal või võrguettevõtjal on õigus elektrileping üles öelda juhul, kui:
 1) tarbija on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud ega ole rikkumist müüja või võrguettevõtja antud mõistliku aja jooksul heastanud;
 2) võrguühendus, mille kaudu on elektrilepingu alusel elektrienergiat müüdud, on katkestatud käesoleva seaduse § 90 lõikes 1 sätestatud alusel ja see katkestus on kestnud vähemalt 60 päeva;
 3) tarbija on kasutanud elektrienergiat või võrguteenust omavoliliselt või on tahtlikult või raske hooletuse tõttu kahjustanud võrguettevõtja vara või plomme või taatlusmärgiseid, mis võrguettevõtja või müüja on mõõteseadmetele paigaldanud.

 (2) Elektrilepingu võib üles öelda müüja või võrguettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel tasumisele kuuluva rahasumma tasumata jätmise tõttu üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud alusel.

 (3) Elektrilepingu ülesütlemisest peab tarbijale vähemalt 30 päeva ette teatama. Teates nimetatakse lepingu ülesütlemise alus ning lepingu lõppemise kuupäev.

 (4) Füüsilisest isikust tarbijale edastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teade tähtsaadetisena.

 (5) Füüsilisest isikust tarbija võib väljaspool käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud võrguettevõtja müügikohustust rohkem kui kaheks aastaks sõlmitud elektrilepingu pärast kahe aasta möödumist üles öelda samadel tingimustel kui tähtajatu elektrilepingu.

 (6) Füüsilisest isikust tarbija võib käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud võrguettevõtja müügikohustust kasutades sõlmitud tähtajalise või tähtajatu elektrilepingu üles öelda, kui ta on sellest vähemalt 30 päeva ette teatanud ja järginud § 78 lõiget 2.

9. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 

§ 93. Riikliku järelevalve teostaja

 (1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sealhulgas elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle teostab riiklikku järelevalvet (edaspidi järelevalve) Energiaturu Inspektsioon käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud korras.

 (2) Vajaduse korral kaasab Energiaturu Inspektsioon järelevalvesse sõltumatuid eksperte ning teeb koostööd Eesti teiste järelevalveasutuste ja välisriikide järelevalveasutustega.

§ 94. Energiaturu Inspektsiooni ülesanded

 (1) Energiaturu Inspektsioon täidab järgmisi ülesandeid:
 1) annab ja tunnistab kehtetuks tegevuslubasid, pikendab tegevuslubade kehtivusaega, kehtestab ja muudab tegevuslubade tingimusi ning kontrollib nende täitmist;
 2) kooskõlastab käesoleva seaduse § 75 lõikes 3 nimetatud Eestis asuvaid kokku vähemalt 500 MW netovõimsusega tootmisseadmeid valdava tootja müüdava elektrienergia hinna piirmäärad, lähtudes § 75 lõigetest 5 ja 6;
 3) kooskõlastab käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud võrguettevõtja müügikohustuse täitmiseks müüdava elektrienergia kaalutud keskmise hinna piirmäära ja elektrienergia müügi tüüptingimused, lähtudes §-st 81;
 4) kooskõlastab Eestis põlevkivi kaevandava ettevõtja poolt käesoleva seaduse § 75 lõikes 5 nimetatud tootjale müüdava põlevkivi piirhinna, lähtudes § 75 lõikest 7;
 5) kontrollib lähtuvalt käesoleva seaduse §-st 81 konkurentsiseaduse tähenduses turgu valitsevaks ettevõtjaks oleva müüja poolt müüdava elektrienergia hindu ja elektrienergia müügiga otseselt seotud nende teenuste hindu, mille osas müüja on turguvalitsevas seisundis;
 6) teeb ettekirjutusi võrgu arenduskohustuse täitmise tagamiseks;
 7) kontrollib süsteemihalduri määratud bilansienergia hindu ja kooskõlastab bilansilepingu tüüptingimusi, lähtudes käesoleva seaduse §-st 53;
 8) kooskõlastab võrguettevõtja võrgutasud, välja arvatud liitumistasu, tingimuste muutmise tasu ja elektrienergia transiidi eest võetava edastamistasu, ning võrguteenuste osutamise tüüptingimused, lähtudes käesoleva seaduse § 40 lõikest 7 ning §-dest 44, 59 ja 71–73;
 9) kontrollib konkurentsiseaduse tähenduses turgu valitsevaks ettevõtjaks oleva tootja poolt müüdava elektrienergia hindu ning elektrienergia müügiga otseselt seotud teenuste, mille osas tootja on turguvalitsevas seisundis, hindu, lähtudes käesoleva seaduse § 75 lõikest 6;
 10) kontrollib võrguettevõtja poolt elektrienergia transiidi eest võetavat edastamistasu ning liitumistasu ja tingimuste muutmise tasu, lähtudes käesoleva seaduse §-dest 71–73;
 11) lahendab turuosaliste vahelisi vaidlusi käesolevas seaduses sätestatud korras;
 12) otsustab sundvõõrandamise menetluse algatamise;
 13) kontrollib, kas turuosalised järgivad käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud nõudeid ja täidavad asjakohaseid kohustusi;
 14) vajaduse korral teeb turuosalistele käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi;
 15) avalikustab oma veebilehel elektriettevõtjate elektrienergia hinna piirmäärad ja võrgutasud, mis ta on kooskõlastanud käesoleva seaduse alusel;
 16) kontrollib, kas elektriettevõtjad on tasunud riigilõivu;
 17) täidab muid temale käesoleva seaduse või muude õigusaktidega pandud ülesandeid.

 (2) Energiaturu Inspektsioon teeb otsuse temale käesoleva seaduse alusel esitatud kooskõlastamistaotluse kohta 90 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemise korral võib Energiaturu Inspektsioon pikendada seda tähtaega 180 päevani. Tähtaja pikendamisest tuleb taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist teatada.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja kulgemine peatatakse ajaks, kuni Energiaturu Inspektsioonile esitatakse tema poolt nõutud kooskõlastamistaotluse kohta otsuse tegemiseks vajalik teave.

§ 95. Ettekirjutus

 (1) Energiaturu Inspektsioon teeb turuosalistele ja teistele isikutele käesoleva seaduse, selle alusel kehtestatud õigusakti või tegevusloa tingimuste rikkumise korral, samuti muudel käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel kohustuslikke ettekirjutusi rikkumise lõpetamiseks, rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks või rikkumise heastamiseks või muude toimingute tegemiseks.

 (2) Ettekirjutuses esitatakse järgmised andmed:
 1) ettekirjutuse teinud ametiisiku nimi ja ametikoht;
 2) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
 3) ettekirjutuse saaja nimi ja aadress;
 4) ettekirjutuse tegemise faktiline ja õiguslik alus;
 5) ettekirjutuse sisu;
 6) ettekirjutuse täitmise tähtpäev;
 7) ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärgede kirjeldus.

 (3) Ettekirjutus tehakse selle saajale teatavaks viivitamata. Energiaturu Inspektsioon teeb ettekirjutuse teatavaks ka muudele isikutele, keda ettekirjutus puudutab.

 (4) Ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmise korral võib kohaldada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 20 000 krooni.

 (5) Asendustäitmise kohaldamise korral on Energiaturu Inspektsiooni ametiisikul või tema ülesandel asendustäitmist korraldaval kolmandal isikul õigus siseneda asendustäitmise adressaadi territooriumile ja ehitisse, kasutada toimingu tegemisel adressaadi vara ja õigus seda toiminguga mõjutada ning õigus vajaduse korral kasutada oma õiguste teostamiseks politsei abi.

§ 96. Teabe andmise kohustus

 (1) Turuosaline ning riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse asutus esitavad Energiaturu Inspektsioonile selle nõudel andmeid, mida Energiaturu Inspektsioon vajab oma ülesannete täitmiseks. Teave esitatakse nõude esitamisest alates viie päeva jooksul.

 (2) Turuosaline teeb Energiaturu Inspektsioonile viivitamata teatavaks asjaolu, mis turuosalisel oluliselt takistab või võib oluliselt takistada käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist või tegevusloast tulenevate kohustuste täitmist.

 (3) Kui turuosalise tegevus ei ole käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusakti või tegevusloa tingimustega kooskõlas, edastab ta Energiaturu Inspektsioonile selle kohta teate, milles nimetab olukorra parandamiseks kavandatud abinõud.

§ 97. Teabesaladuse hoidmise kohustus

 (1) Energiaturu Inspektsioon hoiab saladuses temale edastatud teavet, mida edastades on isik teatanud, et tegemist on ärisaladusega.

 (2) Energiaturu Inspektsioon tunnistab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks avaliku teabe seaduse (RT I 2000, 92, 597; 2002, 61, 375; 63, 387) tähenduses.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse rikkumisena ei käsitata teabe edastamist juhul, kui edastamine on ette nähtud seaduses või kui teabe edastamiseks on saadud nõusolek teavet andnud isikult ja isikult, keda teave puudutab.

 (4) Energiaturu Inspektsioon kasutab tema käsutuses olevat teavet üksnes käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

§ 98. Juurdepääsuõigus

 (1) Isikul, keda Energiaturu Inspektsioon on volitanud täitma käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 nimetatud järelevalveülesannet, on õigus siseneda turuosalise territooriumile, ruumi või rajatisse, et kohapeal kontrollida järelevalve teostamiseks vajalikke andmeid ja asjaolusid ning teha dokumentidest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid.

 (2) Turuosaline või tema esindaja võimaldab takistuste ja piiranguteta teostada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigust Energiaturu Inspektsiooni määratud ajal ja kohas ning osutab järelevalvet teostavale isikule igakülgset kaasabi.

§ 99. Kaebuste lahendamine

 (1) Turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga, võib teine turuosaline esitada kirjaliku kaebuse Energiaturu Inspektsioonile.

 (2) Energiaturu Inspektsioon vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuse läbi ja teeb selle kohta otsuse kaebuse saamisest alates 30 päeva jooksul.

 (3) Kui Energiaturu Inspektsioon taotleb kaebuse lahendamiseks vajalikku teavet, peatatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja kulgemine kuni teabe saamiseni, kuid mitte kauemaks kui 30 päevaks.

§ 100. Sundvõõrandamine

 (1) Lisaks kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (RT I 1995, 30, 380; 59, 1006; 2002, 47, 297; 61, 375) § 3 lõikes 1 sätestatud alustele võib Energiaturu Inspektsioon taotleda:
 1) tegevusloas nimetatud tegevuses kasutatava vara sundvõõrandamist, kui tegevusloa alusel tegutsev isik ei täida käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 ettenähtud kohustust;
 2) tegevusloas nimetatud tegevuses kasutatava vara sundvõõrandamist, kui tegevusloa kehtivusaeg on lõppenud või tegevusluba on tunnistatud kehtetuks ja nimetatud varal põhineva tegevuse jätkamine kooskõlas käesoleva seadusega ei ole tagatud ning see võib seada ohtu süsteemi varustuskindluse;
 3) võrgu ja selle kasutamist võimaldava piiratud asjaõiguse sundvõõrandamist, kui võrgu omanik ei täida käesoleva seaduse § 64 lõikes 1 ettenähtud kohustust või kui võrgu omanikust või kasutajast võrguettevõtjal ei ole käesoleva seaduse kohast tegevusluba.

 (2) Energiaturu Inspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel taotleda sundvõõrandamist üksnes juhul, kui ta on sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsusest teavitanud sundvõõrandamise esemeks oleva vara omanikku ning vara omanik ei ole sundvõõrandamise aluseks olevat asjaolu Energiaturu Inspektsiooni antud mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldanud.

 (3) Energiaturu Inspektsioonil ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud kohustust juhul, kui selle kohustuse täitmine võib seada ohtu varustuskindluse.

 (4) Sundvõõrandamine toimub kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras.

10. peatükk VASTUTUS 

§ 101. Võrguteenuse osutamise kohustuse rikkumine

 (1) Võrguettevõtjat oma teeninduspiirkonnas võrguteenuste osutamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 102. Omavoliline võrguteenuse ja elektrienergia kasutamine

 (1) Turuosalist võrguteenuse või elektrienergia omavolilise kasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

 (3) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis nimetatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 82, 480; 86, 504; 105, 612; 2003, 4, 22) § 83 alusel.

§ 103. Teabe esitamata jätmine

 (1) Turuosalist Energiaturu Inspektsioonile või süsteemihaldurile kohustusliku teabe esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 104. Juurdepääsuõiguse takistamine

 (1) Isikut Energiaturu Inspektsiooni ametnikul käesolevas seaduses ettenähtud juurdepääsuõiguse teostamise takistamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 105. Teabesaladuse hoidmise kohustuse rikkumine

 (1) Käesolevas seaduses ettenähtud teabesaladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 106. Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 101–105 nimetatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustikku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654).

 (2) Käesoleva seaduse §-des 101–105 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Energiaturu Inspektsioon.

11. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 107. Turuluba ja tegevusluba

 (1) Energiaseaduse (RT I 1997, 52, 833; 2001, 52, 303; 88, 531; 93, 565; 2002, 25, 145; 41, 251; 49, 311; 63, 387; 82, 482) alusel võrguettevõtjale elektrienergia müügiks ning elektrienergia edastamis- ja jaotamisteenuse müügiks võrgu kaudu väljaantud turuluba ning sellega seoses riigiga sõlmitud leping jäävad nimetatud tegevusalade osas kehtima kuni neis märgitud tähtpäevani.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata elektrienergiaga seotud tegevusalade osas kaotavad energiaseaduse alusel võrguettevõtjale väljaantud turuload ja nendega seotud riigiga sõlmitud lepingud kehtivuse, kui tegevusloa saamiseks ei ole nõuetekohast taotlust esitatud lõikes 5 ettenähtud tähtaja jooksul või kui Energiaturu Inspektsioon teeb nimetatud taotluse alusel tegevusloa andmisest keeldumise otsuse. Kõik need riigiga sõlmitud lepingud ning turuload, mis ei ole välja antud võrguettevõtjale, kaotavad käesoleva seaduse jõustumisel elektrienergiaga seotud tegevusalade osas kehtivuse.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt kehtima jäänud turuluba ja riigiga sõlmitud lepingut käsitatakse käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 3 ja 7 nimetatud tegevuseks antud tegevusloana. Põhivõrgu kaudu edastamisteenuse osutamiseks antud turuluba ning sellega seoses riigiga sõlmitud lepingut käsitatakse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks antud tegevusloana.

 (4) Kui turuloa või riigiga sõlmitud lepingu tingimus ei ole käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga kooskõlas, muudab Energiaturu Inspektsioon ühepoolselt turuloa või riigiga sõlmitud lepingu tingimust käesoleva seaduse jõustumisest alates 90 päeva jooksul, järgides käesolevas seaduses tegevusloa tingimuste muutmise kohta sätestatut. Kuni tingimuste muutmiseni Energiaturu Inspektsiooni poolt kohaldatakse käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga vastuolus oleva turuloa või riigiga sõlmitud lepingu tingimuse asemel käesolevat seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakti.

 (5) Kui turuosaline käesoleva seaduse jõustumise ajal tegutseb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata elektrienergiaga seotud tegevusalal, millel tegutsemiseks on käesoleva seaduse kohaselt vaja tegevusluba, esitab ta 180 päeva jooksul käesoleva seaduse jõustumisest Energiaturu Inspektsioonile nõuetekohase taotluse vastava tegevusloa saamiseks.

§ 108. Ostukohustuse kehtivusaeg

  Võrguettevõtjal on käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 ettenähtud kohustus:
 1) vee ja biomassi abil toodetud elektrienergia osas seitsme aasta jooksul, alates 2002. aasta 1. jaanuaril või pärast seda esmakordselt tööd alustanud tootmisseadmega elektrienergia tootmise alustamisest, kuid mitte kauem kui 2015. aasta 31. detsembrini;
 2) käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetamata taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osas 12 aasta jooksul, alates 2002. aasta 1. jaanuaril või pärast seda esmakordselt tööd alustanud tootmisseadmega elektrienergia tootmise alustamisest, kuid mitte kauem kui 2015. aasta 31. detsembrini;
 3) taastuvast energiaallikast enne 2002. aasta 1. jaanuari tööd alustanud tootmisseadmega toodetud elektrienergia osas kuni 2008. aasta 31. detsembrini.

§ 109. Toetusmeetmete rakendamine

  Käesoleva seaduse § 72 lõikes 5 nimetatud toetusmeetmeid võib rakendada tagasiulatuvalt alates 2002. aasta 1. jaanuarist.

§ 110. Teeninduspiirkondade määramine

 (1) See võrguettevõtja energiaseaduse tähenduses, kellel on käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv energiaseaduse alusel väljaantud turuluba elektrienergia müügiks ja/või elektrienergia jaotamisteenuse müügiks võrgu kaudu, peab 180 päeva jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist esitama Energiaturu Inspektsioonile kirjaliku taotluse oma teeninduspiirkonna määramiseks. Taotluse esitamisel peab võrguettevõtja lähtuma temale energiaseaduse alusel väljastatud turuloa tingimustest, riigiga sõlmitud lepingust ja tegelikust olukorrast võrguteenuste osutamisel. Taotluses esitatakse käesoleva seaduse § 62 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõuete kohane teeninduspiirkonna määratlus ja skemaatiline plaan.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral teeb Energiaturu Inspektsioon võrguettevõtjale ettekirjutuse kohustuse täitmiseks ja hoiatab, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral kohaldatakse talle sunnivahendit kooskõlas asendustäitmise ja sunniraha seadusega. Sunniraha ülemmäär on 20 000 krooni.

 (3) Jaotusvõrguettevõtjate nõuetekohaste taotluste alusel määrab Energiaturu Inspektsioon üheaegselt jaotusvõrguettevõtjate teeninduspiirkonnad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluste esitamise tähtpäeva saabumisest alates 180 päeva jooksul, arvestades jaotusvõrguettevõtjatele energiaseaduse alusel väljastatud turulubade ja riigiga sõlmitud lepingute tingimusi, tegelikku olukorda võrguteenuste osutamisel ning jaotusvõrguettevõtja ja tema tegevuse kohta käesoleva seadusega kehtestatud nõudeid.

 (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud teeninduspiirkonnad ei hõlma kogu Eesti territooriumi, määrab Energiaturu Inspektsioon hõlmamata territooriumi selle jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkonnaks, kelle teeninduspiirkond hõlmamata territooriumiga külgneb. Seda tehes arvestab Energiaturu Inspektsioon muu hulgas olemasoleva võrgu paiknemist hõlmamata territooriumi suhtes.

 (5) Energiaturu Inspektsioonil on õigus nõuda elektriettevõtjalt käesolevas paragrahvis nimetatud otsustuste tegemiseks vajalikku teavet.

 (6) Energiaturu Inspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi alusel määratud teeninduspiirkondadest jaotusvõrguettevõtjaid ning vajaduse korral muudab jaotusvõrguettevõtjate turulubade ja riigiga sõlmitud lepingute tingimusi, lähtudes käesolevast seadusest.

 (7) Energiaturu Inspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võrguettevõtjale, kellele Energiaturu Inspektsioon lõike 3 alusel teeninduspiirkonda ei määra, teeninduspiirkonna määramata jätmise viivitamata teatavaks. Võrguettevõtja turuluba ja riigiga sõlmitud leping kaotavad kehtivuse teeninduspiirkonna määramata jätmise teate saatmisest alates 90 päeva möödudes.

 (8) Energiaturu Inspektsioonil on õigus kohustada käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud võrguettevõtjat tegevust jätkama kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 37 ja/või algatada kooskõlas §-ga 100 võrgu või muu sellise vara sundvõõrandamine, mida võrguettevõtja on kasutanud turuloa alusel toimunud tegevuses.

§ 111. Elektrimajanduse arengukava

  Esimene käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud elektrimajanduse arengukava koostatakse ning esitatakse Vabariigi Valitsusele 2005. aasta 1. juuniks.

§ 112. Tehnilise järelevalve seaduse muutmine

  Tehnilise järelevalve seaduse (RT I 1998, 64/65, 1005; 2002, 61, 375; 63, 387) § 11 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  «1) objektidel tööde ohutuse korraldamise kontrollimine vastavalt käesolevale seadusele, maapõueseadusele (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562; 1998, 64/65, 1005; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2000, 54, 348; 102, 670; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387) ja lõhkematerjali seadusele (RT I 1997, 86, 1461; 2001, 65, 377; 85, 510; 88, 531; 2002, 47, 297; 53, 336; 61, 375; 63, 387);».

§ 113. Riigihangete seaduse muutmine

  Riigihangete seaduse (RT I 2000, 84, 534; 2001, 40, 224; 50, 284; 2002, 23, 131; 47, 297; 61, 375; 63, 387; 87, 505; 99, 577) § 4 lõike 1 punktis 17 asendatakse sõna «energiaettevõtja» sõnaga «elektriettevõtja».

§ 114. Saastetasu seaduse muutmine

  Saastetasu seaduse (RT I 1999, 24, 361; 54, 583; 95, 843; 2001, 102, 667; 2002, 61, 375) § 8 lõikes 3 asendatakse sõna «energiaettevõtja» sõnadega «elektriettevõtja ja soojusettevõtja».

§ 115. Ehitusseaduse muutmine

  Ehitusseaduses (RT I 2002, 47, 297; 99, 579) tehakse järgmised muudatused:

 (1) Paragrahvi 15 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad «energiaseaduse (RT I 1997, 52, 833; 2001, 52, 303; 88, 531; 93, 565; 2002, 24, 145; 41, 251)» sõnaga «elektrituruseaduse» koos asjakohase avaldamismärkega.

 (2) Paragrahvis 23:
 1) lõikes 3 asendatakse sõnad «lõigetes 4 ja 5» sõnadega «lõigetes 4, 5 ja 51»;
 2) paragrahvi täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:« (51) Elektrituruseaduses sätestatud võrgu või liini ehitamiseks väljastatakse ehitusluba järgmiselt:
 1) jaotusvõrgu ehitamiseks väljastatakse ehitusluba sellele jaotusvõrguettevõtjale, kelle tegevusloas märgitud teeninduspiirkonnas võrgu ehitamiseks ehitusluba taotletakse. Sätet ei kohaldata käesoleva lõike punktides 2–4 nimetatud liini ehitamise suhtes;
 2) põhivõrgu ja riigipiiri ületava suurema kui 35 kV pingega vahelduvvooluliini ehitamiseks väljastatakse ehitusluba põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks tegevusluba omavale põhivõrguettevõtjale;
 3) riigipiiri ületava alalisvooluliini ehitamiseks väljastatakse ehitusluba liinivaldajale, kellel on tegevusluba selle liini kaudu elektrienergia edastamiseks;
 4) otseliini ehitamiseks väljastatakse ehitusluba liinivaldajale, kellel on tegevusluba selle liini kaudu elektrienergia edastamiseks.»

 (3) Paragrahvi 76 lõikes 3 asendatakse sõna «energiaseaduse» sõnaga «elektrituruseaduse».

§ 116. Avaliku teabe seaduse muutmine

  Avaliku teabe seaduse (RT I 2000, 92, 597; 2002, 61, 375; 63, 387) § 35 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

  « 9) seaduses sätestatud muu teabe.»

§ 117. Riigilõivuseaduse muutmine

  Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 53, 310; 55, 331; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1; 18, 97; 23, 131; 24, 135; 27, 151 ja 153; 30, 178; 35, 214; 44, 281; 47, 297; 51, 316; 57, 358; 58, 361; 61, 375; 62, 377; 90, 519; 102, 599; 105, 610; 2003, 4, 20; 13, 68) tehakse järgmised muudatused:

 (1) Paragrahvi 3 lõike 2 punkt 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « 26) elektrituruseaduse alusel tehtavad toimingud;».

 (2) Paragrahvis 7:
 1) paragrahvi täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:« (13) Käesoleva seaduse § 188 lõike 1 punktides 2–7 nimetatud tegevusloa taotlemisel tasutakse riigilõiv tegevusloa kehtivusaasta eest 10 päeva enne järgmise kehtivusaasta algust.»;
 2) paragrahvi täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:« (8) Kuni 2003. aasta 31. detsembrini tasutakse käesoleva seaduse §-des 881 ja 100 nimetatud toimingute sooritamisel riigilõivu tollieeskirjas sätestatud korras. Sellisel juhul on Tolliametil riigilõivu tasumise tähtaja pikendamise korral õigus nõuda riigilõivu maksjalt tollieeskirjas sätestatud korras tagatist tasumisele kuuluva summa ulatuses.»

 (3) Seaduse 7. peatüki 19. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Elektrituruseaduse, maagaasiseaduse ja kaugkütteseaduse alusel tehtavad toimingud».

 (4) Paragrahv 188 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « § 188. Tegevusloa andmine ja tingimuste muutmine

 (1) Elektrituruseaduses nimetatud tegevuseks antava tegevusloa eest tasutakse riigilõivu järgmiselt:
 1) suurema kui 1 MW netovõimsusega tootmisseadme käitamise lõpetamine – 10 000 krooni;
 2) elektrienergia tootmine – 2 500 krooni kehtivusaasta kohta;
 3) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamine – 40 000 krooni kehtivusaasta kohta;
 4) põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamine – 40 000 krooni kehtivusaasta kohta;
 5) riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamine – 40 000 krooni kehtivusaasta kohta;
 6) otseliini kaudu elektrienergia edastamine – 20 000 krooni kehtivusaasta kohta;
 7) elektrienergia müük – 10 000 krooni kehtivusaasta kohta;
 8) elektrienergia import – 50 000 krooni.

 (2) Kui elektrituruseaduses nimetatud tegevuseks väljastatud tegevusloa tingimuste muutmise algatab isik, kellele tegevusluba kuulub, tasub ta riigilõivu 50% käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud riigilõivu määrast.»

§ 118. Seaduse kehtetuks tunnistamine

  Energiaseadus (RT I 1997, 52, 833; 2001, 52, 303; 88, 531; 93, 565; 2002, 25, 145; 41, 251; 49, 311; 63, 387; 82, 482) tunnistatakse kehtetuks.

§ 119. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. juulil.

 (2) Käesoleva seaduse §-d 15, 16 ja 18 jõustuvad 2005. aasta 1. jaanuaril.

 (3) Käesoleva seaduse § 4 lõige 5, § 29 lõige 6, § 70 lõige 5 ning § 74 lõiked 4 ja 5 jõustuvad eraldi seadusega Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga.

Riigikogu aseesimees Tunne KELAM