Jahieeskiri
Vastu võetud 07.03.2003 nr 20
Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» (RT I 2002, 41, 252; 63, 387; 2003, 13, 70) § 27 lõike 1 alusel.
1. peatükk
JAHIAJAD, JAHIPIDAMISVIISIDE JA -VAHENDITE KASUTAMINE
NING JAHIPIDAMINE JAHIKOERAGA
§ 1. Jahiajad, lubatud jahipidamisviiside kasutamise ning jahikoeraga jahipidamise ajad ja tingimused
(1) Lubatud jahipidamisviisid on loetletud «Jahiseaduse» § 40 lõikes 1. Lubatud jahipidamisviiside kasutamine arvestades jahiaegu ning jahikoeraga jahipidamise aegu ning tingimusi on ulukiliikide lõikes toodud käesolevas paragrahvis.
(2) Jahikoera võib kasutada lasu tulemuse selgitamiseks ning haavatud või surnud uluki otsimiseks.
(3) Kaelustuvile võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini.
(4) Hanelistele (hallhani, suur-laukhani, rabahani, kanada lagle, viupart, rääkspart, piilpart, sinikael-part, soopart, rägapart, luitsnokk-part, punapea-vart, tuttvart, merivart, hahk, aul, mustvaeras, sõtkas), laugule e vesikanale, kajakalistele (naerukajakas, kalakajakas, hõbekajakas, merikajakas), tikutajale ja laanepüüle võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud hagijaga, 20. augustist 31. oktoobrini.
(5) Hanelistele, kajakalistele, laugule ja tikutajale võib pidada jahti selle paragrahvi lõikes 4 toodud jahipidamisviise kasutades merel, Narva veehoidlal, Võrtsjärvel, Peipsi ja Pihkva järvel 20. augustist 30. novembrini.
(6) Valgepõsk-laglele võib pidada varitsus- või hiilimisjahti nende lindude tekitatud kahjustuste asukohas Saare-, Hiiu-, Lääne- ja Pärnumaal 1. septembrist 15. novembrini.
(7) Metskurvitsale ja kormoranile võib pidada otsi- või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti seisu linnukoeraga 1. augustist 30. novembrini.
(8) Nurmkanale võib pidada otsijahti seisu linnukoeraga 1. septembrist kuni 31. oktoobrini.
(9) Jahifaasanile võib pidada otsi-, varitsus- või hiilimisjahti või jahti jahikoeraga, välja arvatud hagijaga, 1. oktoobrist 28. veebruarini.
(10) Hallhaigrule, künnivaresele, hallrästale või rongale võib pidada varitsus- või hiilimisjahti mittepesitsusajal arvukuse reguleerimise eesmärgil.
(11) Hallvaresele ja kodutuvile võib pidada peibutus-, hiilimis- või varitsusjahti ning jahti varesemõrraga aastaringselt.
(12) Rebasele või kährikule võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti kastlõksuga aastaringselt, uru- või ajujahti ning jahti jahikoeraga või piirdelippe kasutades 1. oktoobrist 28. veebruarini. Kaitseala piires olevatel merelaidudel on rebasele ja kährikule jahi pidamisel jahikoera kasutamine lubatud 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.
(13) Mets- või kivinugisele või tuhkrule võib pidada jahti kastlõksuga või puult või ehitisest püünisrauaga või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti jahikoeraga 1. novembrist 28. veebruarini.
(14) Mingile e ameerika naaritsale võib pidada varitsus- või hiilimisjahti või jahti kastlõksuga aastaringselt, jahti püünisrauaga või jahikoeraga 1. oktoobrist 28. veebruarini.
(15) Mägrale võib pidada uru- või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti jahikoeraga 1. oktoobrist 28. veebruarini.
(16) Hall- või valgejänesele võib pidada jahti hagija, hurda, taksi või terjeriga 1. oktoobrist 28. veebruarini.
(17) Ondatrale võib pidada jahti mõrraga, piirdevõrguga, püünisrauaga või varitsus- või hiilimisjahti 1. oktoobrist 28. veebruarini.
(18) Koprale võib pidada jahti mõrraga, piirdevõrguga, püünisrauaga või taksi või terjeriga 1. augustist 15. märtsini. Koprale võib pidada jahti laikaga 1. oktoobrist 28. veebruarini. Koprale võib pidada varitsus- või hiilimisjahti või looma välja püüda taksi või terjerit kasutades 1. augustist 15. aprillini. Koprajaht on lubatud aastaringselt kopra tekitatud korduvate kahjustuste korral, varitsus- või hiilimisjahina või looma püügina taksi või terjerit kasutades maakonna keskkonnateenistuse loal.
(19) Hundile võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti piirdelippe kasutades 1. augustist 31. märtsini. Hundile võib pidada ajujahti ning jahti jahikoeraga 1. oktoobrist 28. veebruarini.
(20) Ilvesele, välja arvatud kutsikatega emailvesele, võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga 1. detsembrist 28. veebruarini.
(21) Põdrale võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti 15. septembrist 30. septembrini ning peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud hagijaga, 1. oktoobrist 15. detsembrini, sellest põdrapulli ja -lehmajahti 15. septembrist 30. novembrini ja põdravasikajahti 15. septembrist 15. detsembrini.
(22) Punahirvele võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti 1. septembrist 30. septembrini ning peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud hagijaga, 1. oktoobrist 31. jaanuarini, sellest punahirvelehma jahti 1. septembrist 30. novembrini ja punahirvepulli ja -vasika jahti 1. septembrist 31. jaanuarini.
(23) Metsseale, välja arvatud põrsastega emistele, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti aastaringselt ning ajujahti ja jahti jahikoeraga, välja arvatud hagijaga, 1. oktoobrist 28. veebruarini. Põrsastega emisele võib pidada varitsus- või hiilimis- või ajujahti ja jahti jahikoeraga, välja arvatud hagijaga, 1. oktoobrist 31. jaanuarini.
(24) Metskitsele võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti 1. juunist 30. novembrini, sellest sokujahti 1. juunist 30. septembrini ja kitse- ja tallejahti 1. septembrist 30. novembrini.
§ 2. Jahipidamise nõuded suuruluki küttimisel
(1) Suurulukijahil ei tohi jahirelva laadida ja sellest tulistada täismantelkuuliga laetud padruniga.
(2) Põtra, karu, hirve või metssiga võib lasta ainult kuuliga.
(3) Põdra, hirve, karu või metssea küttimisel vintraudse jahirelvaga peab vintraua kaliiber olema vähemalt 6,5 mm ning padrunis kasutatava kuuli kaal vähemalt 9,0 g.
§ 3. Jahipidamise nõuded püünise kasutamisel
(1) Püünis tuleb paigutada selliselt, et see oleks ohutu inimesele.
(2) Püünisel või varjatud püünise juures nähtaval kohal peab leiduma märgis jahitunnistuse numbriga. Märgise loetavus peab olema tagatud kogu püügiperioodi kestel.
§ 4. Ajujahi korraldamine
(1) Ajujahis viib kütid laskekohale jahijuhataja või tema määratud isik.
(2) Ajujahis viib ajajad aju kohale ja näitab kätte nende liikumissuuna jahijuhataja või tema määratud isik.
§ 5. Jahipidamise muud nõuded
(1) Tasku- või otsmikulampi võib kasutada lasu tulemuse selgitamiseks ning haavatud või surnud uluki otsimiseks.
(2) Ääretulepadrunit võib kasutada ainult nugiste, tuhkru, mingi, ondatra ja lindude, välja arvatud haneliste ja laugu, laskmisel.
(3) Urujahil lahtikaevatud uruosad tuleb kohe jahi lõppedes kinni ajada.
2. peatükk
JAHIOHUTUS
§ 6. Jahiohutuse nõuded
Jahiohutuse tagamiseks on keelatud:
1) viibida jahil joobeseisundis,
olles tarvitanud alkoholi, narkootikume või psühhotoksilisi aineid;
2) jätta jahirelva järelevalveta teisele isikule kättesaadavasse kohta;
3) suunata jahirelva inimesele;
4) pidada jahti rikkis jahirelvaga;
5)
tulistada hääle või okste (heina, kõrkjate jm) liikumise suunas või
halvasti nähtava kogu pihta (udus, vastu päikest jne), samuti nähtavate
hoonete suunas;
6) lüüa haavatud ulukit jahirelvaga;
7)
panna käest ära laetud jahirelva;
8) ületada takistusi
(kraave, purdeid, tarasid jne) laetud jahirelvaga;
9) lahkuda ilma
jahijuhataja loata laskekohalt enne aju lõppemist;
10) tulistada
ajajate suunas, kui pole eelnevalt veendutud täielikus ohutuses;
11) tulistada üle paadis viibivate inimeste või nende vahelt, samuti
paadis püsti seistes, ja vahetada paadis kohti, kui seal on kasvõi üks
laetud tulirelv;
12) tulistada naaberküti laskesektorisse või
naaberküti või kütiliini suunas;
13) määrata
kütiliiniks intensiivselt kasutatavaid riigimaanteid;
14)
alustada haavatud uluki jälitamist enne aju lõppemist;
15)
ajajatel viibida ajus laetud jahirelvaga, välja arvatud juhul, kui
koeraga ajus olles tulistatakse ajus seisvat ulukit;
16) ajajatel
ületada kütiliini enne vastavat märguannet.
§ 7. Jahiohutuse nõuded jahirelva transportimisel ja käsitsemisel
(1) Iga jahimehe kohustus on tagada ohutus jahil jahirelva käsitsemisel ning hoidmisel.
(2) Jahile minnes ja jahilt tulles ning transpordivahendis, välja arvatud jahipidamisel paadist, peab jahirelv olema laadimata ning püssikotis.
(3) Laadimata jahirelvaks loetakse relva, millel pole padruneid ei rauas ega relvale kinnitatud salves.
(4) Jahil laskekohtade vahetamisel võib laadimata jahirelv olla transpordivahendis kotist väljas.
§ 8. Jahiohutuse nõuded ühisjahil
Lisaks käesoleva määruse §-des 6 ja 7 sätestatud nõuetele tuleb
ühisjahil järgida järgmisi nõudeid:
1) jahirelva
võib laadida pärast laskekohale asumist ja naaberküttide asukohtade
kindlakstegemist;
2) kogunemiskohtades tuleb jahirelva hoida
laadimata ja lahtimurtult. Relvad, mida konstruktsiooni tõttu ei saa
lahti murda, peavad sel juhul olema avatud lukuga;
3) jahist, välja
arvatud varitsusjahil kõrgistmelt, osavõtjad on kohustatud kandma punast
või oranži pealiskuube või -vesti.
3. peatükk
JAHIPIDAMISVAHENDID
§ 9. Jahipidamisvahendid
(1) Jahipidamisvahendid on loetletud «Jahiseaduse» § 39 lõikes 1.
(2) Püünisena on lubatud kasutada:
1) ulukit
mittevigastaval põhimõttel töötavat kastlõksu;
2) varesemõrda;
3) ondatramõrda;
4) kopramõrda;
5)
piirdevõrku või kopra eluspüügikahva;
6) ulukit
kohe surmavat (conibear-tüüpi või selle tööpõhimõttega sarnast)
püünisrauda.
(3) Peibutusvahendina võib uluki ligimeelitamiseks kasutada erinevaid kujusid või lõhnapreparaate või uluki häälitsusi järeleaimavaid vahendeid, välja arvatud elektroonilised vahendid.
4. peatükk
SUURULUKI LASKEKATSE TUNNISTUSE ANDMINE JA ARVESTUS
§ 10. Suuruluki laskekatse vastuvõtukomisjon
(1) Suuruluki laskekatse (edaspidi laskekatse) vastuvõtmiseks moodustab suuruluki laskekatse tunnistuse andja (edaspidi tunnistuse andja) vähemalt viieliikmelise suuruluki laskekatse vastuvõtukomisjoni (edaspidi komisjon), kusjuures üks komisjoni liige peab olema laskeinstruktor. Komisjoni esimehe määrab tunnistuse andja.
(2) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kolm komisjoni liiget, nende hulgas komisjoni esimees ja laskeinstruktorist komisjoni liige.
(3) Komisjoni esimehe poolt määratud komisjoni liige vormistab protokolli, millesse märgitakse laskekatse tulemused. Protokollile kirjutavad alla laskekatse vastu võtnud komisjoni liikmed.
(4) Laskekatse protokolle säilitab tunnistuse andja kolm aastat.
§ 11. Laskekatse sooritamise aeg ja koht
Laskekatse sooritamise aja ja koha määrab tunnistuse andja.
§ 12. Laskekatse sooritamine
(1) Laskekatse tuleb sooritada jahimehe kasutuses olevast siledaraudsest või vintraudsest jahirelvast, mille laskemoonaks on kesktulepadrun.
(2) Suuruluki laskekatse tunnistuse taotlejal peab laskekatse sooritamisel kaasas olema relvaluba.
(3) Laskekatse vastuvõtukomisjon tuvastab suuruluki laskekatse tunnistuse taotleja isiku enne katse sooritamist relvaloa kontrollimisega. Tuvastamist tõendab katse vastuvõtja oma allkirjaga laskekatse protokollil.
(4) Laskekatse sooritatakse laskeinstruktori juhendamisel.
(5) Siledaraudse jahirelva kasutamisel sooritab laskekatse tunnistuse
taotleja harjutuse jooksev metssiga, mille puhul:
1) võib märklehena
kasutada ümmargust (välisdiameetriga 50 cm) või Euroopa metssea
terviksiluetiga märklehte;
2) on laskekaugus 35 meetrit;
3)
võib harjutuse sooritamise eel relv olla ooteasendis puusal või õlas;
4) tuleb kasutada kuuliga laetud padruneid;
5) lastakse kuus üksiklasku,
millest kaks lasku sooritatakse seisvale märgile ja neli lasku liikuvale
märgile;
6) on seisvale märgile kahe lasu sooritamiseks aega 3
minutit;
7) lastakse liikuvale märgile kaks jooksu paremalt vasakule
ja kaks jooksu vasakult paremale;
8) loetakse laskekatse sooritatuks,
kui kuuest lasust vähemalt viis on tabanud märklehe tabamisala.
(6) Vintraudse jahirelva kasutamisel valib komisjon laskekatse sooritamiseks harjutuse jooksev metssiga või jooksev põder.
(7) Vintraudse jahirelva kasutamisel harjutuse jooksev metssiga puhul:
1) võib märklehena kasutada ümmargust (välisdiameetriga 50 cm) või Euroopa
metssea terviksiluetiga märklehte;
2) on laskekaugus 35 või 50
meetrit;
3) võib harjutuse sooritamise eel relv olla ooteasendis
puusal või õlas;
4) lastakse kuus üksiklasku, millest kaks
lasku sooritatakse seisvale märgile ja neli lasku liikuvale märgile;
5) on seisvale märgile kahe lasu sooritamiseks aega 3 minutit;
6)
lastakse liikuvale märgile kaks jooksu paremalt vasakule ja kaks jooksu
vasakult paremale;
7) loetakse laskekatse sooritatuks, kui kuuest
lasust vähemalt viis on tabanud ümmarguse märklehe «kolme» tabamisala
(ringi diameetriga 34 cm) või Euroopa metssea märklehe tabamisala.
(8) Vintraudse jahirelva kasutamisel harjutuse jooksev põder puhul:
1) on laskekaugus 100 meetrit;
2) võib harjutuse sooritamise eel relv olla
ooteasendis puusal või õlas;
3) lastakse kuus üksiklasku,
millest kaks lasku sooritatakse seisvale märgile ja neli lasku liikuvale
märgile;
4) on seisvale märgile kahe lasu sooritamiseks aega 3
minutit;
5) lastakse liikuvale märgile kaks jooksu paremalt vasakule
ja kaks jooksu vasakult paremale;
6) loetakse laskekatse sooritatuks,
kui kuuest lasust vähemalt viis on tabanud märklehe tabamisala.
§ 13. Laskekatse tunnistuse andmine
(1) Laskekatse tunnistuse annab maakonna keskkonnateenistus.
(2) Laskekatse tunnistus antakse laskekatse sooritanud jahimehele.
(3) Laskekatse tunnistuse väljastab tunnistuse andja taotlejale kohe pärast laskekatse sooritamist.
(4) Laskekatse tunnistus väljastatakse laskekatset tegemata jahimehele, kes on sel aastal üleriigilise või maakonna võistluse kalenderplaanis märgitud võistlusel harjutuses jooksev põder või jooksev metssiga või vintrelvast jooksev metssiga või vintrelvast seisvate siluettide laskmine saavutanud vähemalt III järgu tulemuse ning see on fikseeritud võistlusprotokollis.
§ 14. Laskekatse tunnistuste arvestus
Laskekatse tunnistuste arvestust peab tunnistuse andja.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§ 15. Rakendussäte
Karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib kuni 2004. aasta 1. jaanuarini pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini.
| Minister Heiki KRANICH |
| Kantsler Sulev VARE |
Facebook
Twitter