Teksti suurus:

Vangistusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.04.2003
Avaldamismärge:RT I 2003, 26, 157

Vangistusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 12.02.2003

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 3. märtsi 2003. a otsusega nr 395

I. Vangistusseaduses (RT I 2000, 58, 376; 2002, 84, 492; 90, 521; 2003, 4, 20) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Kogu vangistusseaduse tekstis asendatakse sõna «kriminaalkoodeks» sõnaga «karistusseadustik» ja sõna «vabadusekaotus» sõnaga «vangistus» vastavas käändes.

§ 2. Vangistusseadust täiendatakse §-ga 11 järgmises sõnastuses:

« § 11. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine

(1) Käesolevas seaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele ei kohaldata haldusmenetluse seaduse § 31 lõike 1 punkti 1, § 35 lõiget 2, § 62 lõike 3 punkti 1 ja § 73 lõiget 3.

(3) Alaealine ja muu piiratud teovõimega isik võivad haldusmenetluses iseseisvalt menetlustoiminguid teha.

(4) Kõik taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse kirjalikult.

(5) Vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile.»

§ 3. Paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Kinnise vangla juures võib olla osakond, mis vastab käesoleva seaduse § 9 nõuetele ja milles kehtivad käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud avavangla üldtingimused.»

§ 4. Paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi kehtestab justiitsminister.»

§ 5. Paragrahvi 25 lõikes 3 asendatakse sõnad «viibivatele kinnipeetavatele» sõnadega «viibivale kinnipeetavale, avavanglas viibivale kinnipeetavale».

§ 6. Paragrahv 28 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 28. Kirjavahetus ja telefonikõned

(1) Kinnipeetaval on õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras.

(2) Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub kinnipeetava kulul.

(3) Kinnipeetava käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust võib vangla direktor piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga.»

§ 7. Paragrahvi 29 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kinnipeetava kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida üksnes kohtu loal ja jälitustegevuse seaduses (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557; 1998, 47, 698; 50, 753; 51, 756; 61, 981; 98/99, 1575; 101, 1663; 1999, 16, 271; 31, 425; 95, 845; 2000, 35, 222; 40, 251; 102, 671; 2001, 3, 9; 7,17; 58, 353; 2002, 56, 350; 61, 375) sätestatud alustel ja korras.»

§ 8. Paragrahvid 34–36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 34. Hariduse omandamise võimaldamine

(1) Hariduse omandamise võimaldamise eesmärk on kindlustada kinnipeetav piisavate teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse omandamist ja töötamist.

(2) Hariduse andmist vanglas korraldatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 24, 358; 51, 550; 102, 908; 2000, 40, 255; 95, 611; 2001, 65, 375; 75, 454; 2002, 56, 348; 61, 375; 63, 389; 90, 521; 92, 530), põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521) ja kutseõppeasutuse seaduse (RT I 1998, 64/65, 1007; 2001, 68, 406; 2002, 56, 348; 61, 375; 90, 521) ning nende alusel väljaantud õigusaktide kohaselt.

(3) Vangla juhtkond kindlustab üldhariduse ja kutsehariduse omandamiseks ja tööalase koolituse läbiviimiseks vajalike üldotstarbeliste ruumide ning õppeklasside ja -töökodade olemasolu, samuti tööpraktika võimaluse vanglas õpetatavatel erialadel.

(4) Kinnipeetavale, kes ei valda eesti keelt, antakse tema soovil võimalus eesti keele õppimiseks. Kui eesti keele õpe ei toimu käesoleva seaduse §-des 35 ja 36 sätestatu raames, korraldab ja finantseerib eesti keele õpet vangla.

(5) Hariduse omandamine toimub töö ajal.

(6) Vangla juhtkond suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel.

§ 35. Põhi- ja üldkeskharidus

(1) Kinnipeetavale, kellel puudub põhiharidus, võimaldatakse põhihariduse omandamine vastava riikliku õppekava alusel.

(2) Põhihariduse omandanud kinnipeetavale võimaldatakse vanglas tema soovil üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale.

(3) Kinnipeetavale võimaldatakse põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga ettenähtud valikainete raames ja kutsealase eelkoolituse õppekava järgi kutsealast eelkoolitust vastavalt kutseõppeasutuse seaduses sätestatule.

(4) Kinnipeetavat võib tema soovil lubada õppima väljaspool vanglat asuvas õppeasutuses. Loa taotlemise ja andmise korra kehtestab justiitsminister.

(5) Kinnipeetava lubamisel õppima väljaspool vanglat kohaldatakse kinnipeetavale käesoleva seaduse §-s 22 sätestatut.

(6) Vangla territooriumil asuv põhi- ja üldkeskhariduse omandamist võimaldav õppeasutus on riigikool, munitsipaalkool või nende vanglas tegutsev struktuuriüksus, mida finantseeritakse riigieelarve vahenditest põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega sätestatud alustel ja korras. Õppeasutuse kasutusse antud ruumide sisustus-, remondi- ja ekspluatatsioonikulud kaetakse vangla eelarvest.

§ 36. Kutsekeskharidus

(1) Vastavalt kinnipeetava soovile ja sobivusele antakse talle võimalus kutsekeskhariduse omandamiseks, samuti tööalases koolituses osalemiseks. Kutsekeskhariduse andmisel eelistatakse erialasid, mis on vabaduses enamnõutavad.

(2) Vangla territooriumil asuv kutsekeskhariduse omandamist võimaldav õppeasutus on riigikool või munitsipaalkool või nende vanglas tegutsev struktuuriüksus, mida finantseeritakse riigieelarve vahenditest kutseõppeasutuse seadusega sätestatud alustel ja korras. Õppeasutuse kasutusse antud ruumide sisustus-, remondi- ja ekspluatatsioonikulud kaetakse vangla eelarvest.»

§ 9. Paragrahvi 38 lõiked 1 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Vangla juhtkond kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.»

« (3) Kinnipeetavale töö tagamiseks võib vangla territooriumile käitise rajamist lubada ka füüsilisel isikul või äriühingul, kui ta on selleks sõlminud riigiga või riigi haldusülesannet täitva eraõigusliku juriidilise isikuga vastava lepingu. Lepingu nõuded kehtestab justiitsminister.»

§ 10. Paragrahvi 43 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kinnipeetava töötasu peab olema vähemalt 20 protsenti palgaseaduse (RT I 1994, 11, 154; 1995, 12, 120; 1999, 29, 397; 2000, 10, 59; 40, 248; 2001, 42, 233; 50, 287; 2002, 61, 375; 62, 377; 111, 662) alusel kehtestatud palga alammäärast. Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.»

§ 11. Paragrahvi 44 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

« (21) Kuni viieaastast vangistust kandva kinnipeetava vabanemistoetuse hoiustamist alustatakse kohe pärast isiku vanglasse saabumist. Üle viieaastase vangistusega karistatud kinnipeetava vabanemistoetuse hoiustamist alustatakse viis aastat enne temale määratud vangistuse lõppu. Eluaegse vangistusega karistatud kinnipeetava vabanemistoetuse hoiustamist alustatakse pärast seda, kui kinnipeetav on tegelikult ära kandnud viisteist aastat mõistetud karistusest. Vabanemistoetuse hoiustamiseni jäetakse vabanemistoetusena hoiustamiseks ettenähtud summad kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras.

(22) Kinnipeetava soovil võib vabanemistoetuse hoiustamist alustada enne käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud tähtaega.»

§ 12. Paragrahvi 49 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kinnipeetavale tervishoiuteenuste osutamist rahastatakse riigieelarvest Justiitsministeeriumi kaudu. Kinnipeetavale osutatud tervishoiuteenuste eest tasutakse Justiitsministeeriumi ja Eesti Haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel vastavalt ravikindlustuse seaduses sätestatule ning lepingus toodud erisustele.»

§ 13. Paragrahv 52 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 52. Tervishoiuteenuse osutamine vanglas

(1) Tervishoiuteenuseid osutab vanglas perearsti kvalifikatsiooniga isik vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse haiglavälise eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Justiitsministeerium või vangla sõlmib tervishoiuteenuse osutajaga tervishoiuteenuste rahastamise lepingu.

(2) Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle lepinguga pandud ülesandeid.»

§ 14. Paragrahv 53 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 53. Kinnipeetava ravimine

(1) Kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus.

(2) Kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vangla.

(3) Aeg, mil kinnipeetavale osutatakse tervishoiuteenuseid, arvatakse karistuse kandmise aja hulka.»

§ 15. Paragrahvi 58 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Sotsiaaltöötajale laienevad käesoleva seaduse §-des 142, 143 ja 146 sätestatud tagatised.»

§ 16. Paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Järelevalve täpsema korralduse kehtestab justiitsminister.»

§ 17. Seadust täiendatakse §-ga 701 järgmises sõnastuses:

« § 701. Vangla erivahendid ja teenistusrelvad

(1) Vangla erivahenditeks on:
1) kaitsekiiver;
2) soomus- ja muu kuulikindel vest;
3) soomus- ja muu löögikindel kilp;
4) erioperatsioonidel kasutatav riietus ja sööbivate ainete eest kaitsev näokate;
5) valgus- ja heliseadmed;
6) eriotstarbelised värvimis- ja märgistusvahendid;
7) pisargaasi- ja suitsugranaadid (-seadmed);
8) eriotstarbelised lõhkamisseadeldised, mida ei kasutata inimeste vastu;
9) sõidukite sundpeatamise vahendid;
10) soomus- või muu eriotstarbeline sõiduk;
11) teenistuskoer.

(2) Vangla relvastusse kuuluvad:
1) kumminui;
2) gaasirelv;
3) pneumorelv;
4) tulirelv.»

§ 18. Paragrahv 71 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 71. Vangla erivahendite ja teenistusrelvade kasutamine

(1) Erivahendite ja teenistusrelvade kasutamine vanglaametniku poolt on lubatud ainult äärmuslikel juhtudel, kui kõik ülejäänud meetmed kinnipeetava põgenemise takistamiseks, põgenenud kinnipeetava tabamiseks, relvastatud või mõne muu ohtliku esemega varustatud kinnipeetava kahjutuks tegemiseks, kallaletungi kõrvaldamiseks või kõrvaliste isikute vanglasse sissetungimise takistamiseks on ammendatud. Erivahendi ning teenistusrelva kasutamise korral tuleb hoiduda inimeste tervise kahjustamisest suuremal määral, kui see on antud juhul vältimatu.

(2) Vanglaametnik võib kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ning füüsilist jõudu.

(3) Teenistusülesannete täitmisel võib vanglaametnik ohutuse tagamiseks kehtestada enda, teiste isikute või objektide ümber ohutsooni, millesse ei tohi tema loata siseneda. Selle nõude rikkumisel võib vanglaametnik kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ning külm- ja gaasirelvi.

(4) Tulirelva kasutamine naiste ja alaealiste vastu on keelatud, välja arvatud põgenemisel, samuti kui nimetatud isikud kasutavad relva vastupanu avaldamisel või kallaletungil vanglaametnikule või muudele isikutele.

(5) Teenistuskoera kasutamine on lubatud lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 toodud alustele ka narkootilise või psühhotroopse aine avastamiseks.

(6) Tulirelva kasutamisele peab eelnema hoiatus relva kasutada või hoiatuslask. Eelneva hoiatuse või hoiatuslasuta on tulirelva kasutamine lubatud edasilükkamatul juhul, tõrjumaks vahetut ja otsest ohtu elule ja tervisele.

(7) Massiliste korratuste puhul otsustab erivahendite ja teenistusrelvade kasutamise lubamise justiitsminister või edasilükkamatul juhul kõrgem kohalviibiv vanglaametnik.

(8) Erivahendite ja teenistusrelvade kasutamise täpsema korra ning tulirelva kandmise õigust omavate vanglaametnike loetelu kehtestab justiitsminister.»

§ 19. Paragrahvi 75:

1) lõikes 4 asendatakse sõna «töötasust» sõnadega «isikuarvel olevatest summadest»;

2) täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

« (6) Kinnipeetava vanglast vabastamise korra kehtestab justiitsminister.»

§ 20. Paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

« (6) Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise avalduse läbivaatamise korra kehtestab justiitsminister.»

§ 21. Paragrahvi 95 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 95. Kokkusaamised kaitsja ja vaimulikuga

(1) Vahistatul on õigus piiramatult kohtuda oma kaitsja ja vaimulikuga. Kokkusaamised oma kaitsja ja vaimulikuga toimuvad segamatult. Vanglaametnik võib kokkusaamisi kaitsja ja vaimulikuga visuaalselt jälgida, kuid mitte pealt kuulata.»

§ 22. Paragrahv 96 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 96. Vahistatu kirjavahetus ja telefonikõned

(1) Vahistatul on õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjadega sätestatud korras.

(2) Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vahistatu kulul.

(3) Vahistatu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust võib vangla direktor piirata üksnes uurija, prokuröri või kohtu loal, kui see on vajalik kriminaalmenetluse läbiviimise tagamiseks. Keelatud on vahistatu kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga.»

§ 23. Paragrahvi 98 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Pakis lubatud esemete loetelu sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades.»

§ 24. Paragrahv 103 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 103. Julgeoleku tagamine eelvangistuse täideviimisel

Julgeoleku tagamiseks eelvangistuse täideviimisel võib vangla direktor kohaldada vahistatu suhtes käesoleva seaduse §-des 66–72 sätestatud julgeolekuabinõusid.»

§ 25. Paragrahvi 109:

1) pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 109. Vangla saatemeeskond

(1) Kinnipeetava saatmiseks on vanglas relvastatud saatemeeskond, mille isikkoosseisule antakse eriväljaõpe.»;

2) lõikest 2 jäetakse välja sõnad «valve- ja».

§ 26. Paragrahvi 110 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Vanglateenistuseks loetakse ka teenistus sisekaitselise rakenduskõrgkooli või muu vanglaametnike ettevalmistusteenistust läbiviiva asutuse korrektsioonialast haridust andva struktuuriüksuse juhi ja korrektsiooni erialaõppejõu ametikohal.»

§ 27. Paragrahvi 113 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Isiku, kellel on teadus- või magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või kes on vähemalt kaks aastat töötanud kohtuniku, prokuröri, vanema või kõrgema politsei-, piirivalve-, pääste- või vanglaametnikuna või Justiitsministeeriumi koosseisus kõrgemate ametnike põhigruppi kuuluval ametikohal, võib vanglaametniku ametikohale ametisse nimetada ka juhul, kui ta ei ole läbinud vanglaametniku ettevalmistusteenistust.

(4) Isiku, kes on vähemalt kaks aastat töötanud noorema politsei-, piirivalve-, pääste- või vanglaametnikuna, võib käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktides 4 ja 5 sätestatud ametiastmele vastavale ametikohale nimetada ka juhul, kui ta ei ole läbinud vanglaametniku ettevalmistusteenistust.»

§ 28. Paragrahvi 117 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Vanglaametnikukandidaadile makstakse stipendiumi. Stipendiumi suuruse ning selle maksmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt määratud minister.»

§ 29. Paragrahvi 118 lõiked 1 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Isik on kohustatud hüvitama riigi poolt tema ettevalmistusteenistusele tehtud kulutused, kui ta:
1) katkestas mõjuva põhjuseta ettevalmistusteenistuse;
2) arvati ettevalmistusteenistusest välja ebarahuldava õppeedukuse tõttu;
3) arvati ettevalmistusteenistusest välja distsiplinaarsüüteo tõttu;
4) ei asunud ettevalmistusteenistuse lõpetamisest kolme kuu jooksul vanglateenistusse, välja arvatud juhul, kui temale ei pakutud tema kvalifikatsioonile vastavat ametikohta;
5) vabastati vanglateenistusest oma algatusel mõjuva põhjuseta;
6) vabastati vanglateenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
7) vabastati vanglateenistusest distsiplinaarsüüteo eest.»

« (3) Ettevalmistusteenistuse kulude arvestamise ja hüvitamise korra kehtestab määrusega justiitsminister kooskõlastatult siseministri ning haridus- ja teadusministriga.»

§ 30. Paragrahvi 122 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 31. Paragrahvi 124 lõike 1 punkt 1 ja lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) tunnistab vanglaametniku ametiastmele vastavaks ja võib teha ametisse nimetamise õigust omavale isikule ettepaneku vanglaametniku edutamiseks;»;

« (5) Komisjoni otsus on vanglaametniku ametisse nimetamise õigust omavale isikule kohustuslik, välja arvatud ergutuse kohaldamise puhul või käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud edutamise ettepaneku tegemise puhul, kui vaba ametikoht puudub või kui selleks on vangla direktori ametikoht.»

§ 32. Paragrahv 126 tunnistatakse kehtetuks.

§ 33. Paragrahvi 127 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Vanglaametnikku on lubatud vabale käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud ametiastmetele vastavale ametikohale edutada vaid konkursi alusel.»

§ 34. Paragrahvi 128:

1) lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) ametikohavahetus toob kaasa ametniku elukohavahetuse või töölejõudmise aja olulise suurenemise.»;

2) lõike 4 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 35. Paragrahv 130 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 130. Vanglaametniku õigused tema üleviimise korral madalamale ametiastmele vastavale ametikohale

(1) Vanglaametniku madalamale ametiastmele vastavale ametikohale nimetatud isikul on õigus:
1) vaba ametikoha tekkimisel vanglaametniku senisele ametiastmele vastavale ametikohale üleviimisele juhul, kui ta vastab sellele ametikohale esitatavatele nõuetele;
2) saada kolme kuu vältel tasustatud vastavalt tema senisele ametiastmele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ettenähtud juhul ei korraldata konkurssi vaba ametikoha täitmiseks edutamise korras.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ettenähtud õigus puudub vanglaametnikul, kes nimetati madalamale ametikohale vastavale ametiastmele tema tunnistamise tõttu ametiastmele mittevastavaks.»

§ 36. Paragrahvis 131 asendatakse sõnad «edutamise ja ülendamise» sõnadega «ja edutamise».

§ 37. Paragrahv 136 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 136. Vanglaametniku palga, põhipalga ja palgamäära mõisted

(1) Vanglaametniku palk koosneb põhipalgast ja seaduses sätestatud ning seaduse alusel makstavatest lisatasudest.

(2) Põhipalk on vanglaametnike palgaastmestiku palgaastmele vastav kuupalgamäära alusel arvutatud palga osa.

(3) Palgamäär on käesoleva seaduse § 1361 lõikes 4 sätestatud korras Vabariigi Valitsuse kehtestatud rahasumma või selle diferentseering.»

§ 38. Seadust täiendatakse §-dega 1361 ja 1362 järgmises sõnastuses:

« § 1361. Vanglaametniku töö tasustamine

(1) Vanglaametnikele kehtestatakse ametiastmetele vastav viieastmeline palgaastmestik.

(2) Vanglaametniku palgaastmele vastavat palgamäära võidakse diferentseerida sõltuvalt erinevast kvalifikatsioonist, piirkonnast, asutusest või ametikohast. Palgamäära võib ühel alusel diferentseerida maksimaalselt 30 protsendi ulatuses.

(3) Vanglaametnike palgaastmetele vastavad palgamäärad, sealhulgas palgamäärade diferentseerimise täpsemad alused ja diferentseerimise määrad ning lisatasude maksmise täpsemad alused ja ulatused täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest, kehtestab Vabariigi Valitsus.

(4) Kui vanglaametniku palgaastmestikujärgset palgamäära võidakse diferentseerida (suurendada) mitmel alusel, liidetakse diferentseerimise määrad (protsendid) ühtseks diferentseerimise määraks (protsendiks), mille alusel arvutatakse diferentseeritud palgamäär.

§ 1362. Väljateenitud aastate tasu

(1) Vanglaametnikule makstakse väljateenitud aastate tasu teenistusaastate eest järgmiselt:
1) alates 5-aastasest teenistusstaažist – 5% diferentseerimata palgamäärast;
2) 10–15-aastasest teenistusstaažist – 10% diferentseerimata palgamäärast;
3) alates 15-aastasest teenistusstaažist – 15% diferentseerimata palgamäärast.

(2) Väljateenitud aastate tasu maksmisel arvestatakse teenistusstaaži käesoleva seaduse §-s 110 nimetatud ametikohal.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasu võib jätta maksmata või selle suurust vähendada vanglaametniku distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.»

§ 39. Paragrahvi 145 teine lause tunnistatakse kehtetuks.

§ 40. Paragrahvi 151:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Teenistuskohustuste, kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise või kauaaegse laitmatu teenistuse eest võib vanglaametnikule või mõnele muule isikule kohaldada ergutusi. Ergutuse määrab vanglaametniku ametisse nimetamise õigust omav ametiisik või justiitsminister. Vanglaametniku teeneteristi määrab ja annab kätte justiitsminister.»;

2) lõike 2 preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule võib määrata järgmisi ergutusi:»;

3) lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 5) autasustamine aukirjaga;»;

4) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Vanglaametniku teeneteristi kirjelduse, andmise ja kandmise korra kehtestab justiitsminister.»

§ 41. Paragrahv 167 tunnistatakse kehtetuks.

§ 42. Seadust täiendatakse §-ga 1671 järgmises sõnastuses:

« § 1671. Vanglateenistuse ametijärkude kaotamine

(1) Vanglaametnikele määratud ametijärgud tunnistatakse kehtetuks.

(2) Kui käesoleva seaduse § 1361 alusel arvutatav palk on väiksem tema senisest palgast, säilitatakse ametnikule tema senise palga suurus.»

§ 43. Paragrahvi 169 lõiked 1 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kuni 2007. aasta 1. juulini võib vanglaametniku ametikohale ametisse nimetada lisaks käesoleva seaduse §-s 113 nimetatud isikutele muid isikuid, kes ei ole läbinud vanglaametniku ettevalmistusteenistust, kui nad vastavad käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud muudele nõuetele.»

« (3) Kuni 2007. aasta 1. juulini ei kohaldata vanglaametniku ametisse nimetamisel ja edutamisel käesoleva seaduse § 113 lõiget 2.»

II. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (RT I 2001, 50, 284; 2002, 57, 360; 61, 375; 62, 377; 110, 661) § 1 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses:

« (21) Käesolevat seadust kohaldatakse tervishoiuteenuste osutamise korraldusele vanglates koos vangistusseadusest (RT I 2000, 58, 376; 2002, 84, 492; 90, 521) tulenevate erisustega.»

III. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. aprillil.

(2) Käesoleva seaduse I osa §-d 12 ja 13 jõustuvad 2005. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu aseesimees Tunne KELAM

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json