Teksti suurus:

Prokuratuuriseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:21.03.2003
Avaldamismärge:RT I 2003, 26, 159

Prokuratuuriseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 12.02.2003

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 5. märtsi 2003. a otsusega nr 397

Prokuratuuriseaduses (RT I 1998, 41/42, 625; 110, 812; 1999, 18, 303; 95, 839; 2000, 28, 167; 35, 222; 2001, 53, 315; 2002, 56, 350; 61, 375) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 1 lõike 1 preambulis asendatakse sõna «justiitsministri» sõnaga «Justiitsministeeriumi».

§ 2. Paragrahv 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 51. Prokuröride arv

Riigiprokuröride ning maa- ja linnaprokuratuuride prokuröride arvu määrab justiitsminister.»

§ 3. Paragrahvi 6 lõikes 2, § 20 lõigetes 3, 5 ja 6 ning § 21 lõigetes 4 ja 6 asendatakse sõna «justiitsminister» sõnadega «riigi peaprokurör» vastavas käändes.

§ 4. Paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Aruande esitamise tähtaja ja nõuded aruandele kehtestab justiitsminister käskkirjaga.»

§ 5. Paragrahvi 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Maa- või linnaprokuröriks võib nimetada isiku, kes on töötanud kolm aastat kohtuniku, prokuröri, politseiametniku, vandeadvokaadi või vandeadvokaadi vanemabina, samuti õppeteenistusest vabastatud abiprokuröri pärast katseaja lõppemist ning prokurörieksami sooritanud abiprokuröri pärast õppeteenistuse lõppemist.»

§ 6. Paragrahvi 15 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Maakonna või linna vanemprokuröriks võib nimetada isiku, kes enne ametisse nimetamist on töötanud kolm aastat kohtuniku, prokuröri, politseiametniku, vandeadvokaadi või vandeadvokaadi vanemabina.»

§ 7. Paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

« (41) Riigiprokuröriks võib nimetada isiku, kes on vähemalt kaks aastat töötanud juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudval töökohal ning on sooritanud prokurörieksami.»

§ 8. Paragrahvi 15 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Riigi peaprokuröriks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist.»

§ 9. Paragrahvi 16 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Riigiprokuröri nimetab ametisse justiitsminister prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ettepanekul.»

§ 10. Paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Maa- ja linnaprokuröri ning abiprokuröri nimetab ametisse riigi peaprokurör prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ettepanekul.»

§ 11. Seadust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:

« § 161. Prokuröri üleviimine

Riigi peaprokuröril on õigus viia riigiprokurör ning maakonna või linna vanemprokurör tema kirjaliku avalduse alusel avaliku konkursita üle maa- või linnaprokuröri ametikohale.»

§ 12. Paragrahvi 18 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Avaliku konkursi riigiprokuröri ametikohale ning avaliku konkursi maa- ja linnaprokuröri ning abiprokuröri ametikohale kuulutab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded välja prokuröri ametisse nimetamise õigust omav justiitsminister või riigi peaprokurör.»

§ 13. Paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Prokurörieksami sooritanud abiprokurör nimetatakse maa- või linnaprokuröri ametisse avaliku konkursita pärast õppeteenistuse lõppemist.»

§ 14. Paragrahvi 20 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Nõuded abiprokuröri õppeteenistusele kehtestab justiitsminister.»

§ 15. Paragrahvi 22 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Abiprokuröri ametipalga kordaja on 0,5.»

§ 16. Paragrahvi 34 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Prokurörile distsiplinaarkaristuse määramise õigus on:
1) justiitsministril kõigi prokuröride suhtes prokuröride distsiplinaarkomisjoni ettepanekul;
2) riigi peaprokuröril maa- ja linnaprokuröride ning abiprokuröride suhtes prokuröride distsiplinaarkomisjoni ettepanekul.»

§ 17. Paragrahv 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 35. Distsiplinaarmenetluse algatamine

(1) Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Distsiplinaarmenetlus algatatakse distsiplinaarsüüdistuse koostamisega.

(2) Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on:
1) justiitsministril ja riigi peaprokuröril kõigi prokuröride suhtes;
2) maakonna või linna vanemprokuröril temale teenistuslikult alluvate prokuröride suhtes.

(3) Distsiplinaarmenetluse algataja võib koguda distsiplinaarasja lahendamiseks vajalikke tõendeid ja nõuda seletusi. Seletuse nõudmine prokurörilt, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, on kohustuslik. Tõendite kogumise ja seletuste nõudmise võib justiitsminister teha ülesandeks riigi peaprokurörile, riigi peaprokurör või maakonna või linna vanemprokurör aga temale vahetult alluvale prokurörile. Seda ülesannet ei saa panna prokurörile, kes on distsiplinaarkomisjoni liige.

(4) Distsiplinaarmenetluse algataja võib distsiplinaarmenetluse ajaks kõrvaldada prokuröri ametist. Ametist kõrvaldamise aja eest säilitatakse prokurörile palk koos lisatasudega.»

§ 18. Paragrahvi 40 lõikes 1 asendatakse sõna «justiitsministrile» sõnadega «justiitsministrile või riigi peaprokurörile».

§ 19. Paragrahvi 41 täiendatakse pärast sõna «Justiitsminister» sõnadega «või riigi peaprokurör».

§ 20. Paragrahvi 67 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

Riigikogu aseesimees Tunne KELAM

/otsingu_soovitused.json