Välja kuulutanud
Vabariigi President
26.02.2003 otsus nr 387
Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi üheaastase rahastuslepingu 2001 ratifitseerimise ning Euroopa Ühenduste komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise seadus
Vastu võetud 12.02.2003
§ 1. Lepingu ratifitseerimine
Ratifitseerida juurdelisatud Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi üheaastane rahastusleping 2001, mis on alla kirjutatud 2002. aasta 26. aprillil vastavalt Brüsselis ja Tallinnas.
§ 2. Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmine
Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduses (RT II 2001, 14, 68) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«§ 2. Investeeringutoetuse taotlemine, taotluse menetlemine ja toetuse maksmine
(1) Vabariigi Valitsus kehtestab lepingule vastavalt Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi (edaspidi põllumajanduse ja maaelu arendamise programm) raames antava investeeringutoetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise korra. Nimetatud korras nähakse ette investeeringuobjektide loetelu, mille rahastamiseks võib investeeringutoetust taotleda, taotluse ja äriprojekti või arengukava või tegevuskava vormid, neis esitatavate andmete ja neid tõendavate dokumentide loetelu, toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning taotluse ja äriprojekti või arengukava või tegevuskava esitamise, läbivaatamise, kontrollimise ning toetuse määramise ja maksmise täpsem kord. Investeeringutoetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise korra võib kehtestada iga investeeringutoetuse kohta eraldi.
(2) Külade taastamise ja arendamise investeeringutoetuse puhul annab maavanem arvamuse investeeringuobjekti vajalikkuse ja sobivuse kohta. Arvamuse kujundamiseks moodustab maavanem nõuandva komisjoni. Nõuandva komisjoni moodustamise korra ja töökorra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.»;
2) seadust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:«§ 21. Tehniline abi
Põllumajandusminister otsustab juhtivale ametkonnale tehnilise abi andmise.»;
3) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«(1) Investeeringutoetust on õigus taotleda ettevõtjal, vallal või mittetulundusühingul, kes vastab lepingust tulenevatele nõuetele, sealhulgas:
1) põllumajandustootmise investeeringutoetust ning maapiirkonnas alternatiivse majandusliku tegevuse arendamise ja mitmekesistamise investeeringutoetust võib taotleda ettevõtja, kui äriprojektis kavandatava investeeringuobjekti asukohaks on maapiirkond;
2) põllumajandus- ja kalandustoodete tootmise ja turustamise parandamise investeeringutoetust võib taotleda Eestis tegutsev ettevõtja, kui äriprojektis kavandatava investeeringuobjekti asukohaks on Eesti territoorium;
3) maapiirkonna infrastruktuuri investeeringutoetust võib taotleda maapiirkonnas tegutsev ettevõtja, kui äriprojektis kavandatava investeeringuobjekti asukohaks on maapiirkond;
4) külade taastamise ja arendamise investeeringutoetust võib taotleda nii vald, kelle haldusterritooriumil küla asub, mittetulundusühing kui ka külas tegutsev ettevõtja, kui kavandatava investeeringuobjekti asukohaks on küla territoorium;
5) metsastamise investeeringutoetust võib taotleda ettevõtja, kui kavandatava investeeringuobjekti asukohaks on maapiirkond.»;
4) paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«§ 4. Investeeringutoetusteks määratud vahendite jaotamine
(1) Põllumajanduse ja maaelu arendamise programmi raames investeeringutoetusteks antavate vahendite jaotuse maakonniti määrab igaks eelarveaastaks toetusliikide kaupa põllumajandusminister järgmiselt:
1) põllumajandustootmise investeeringutoetuse puhul võrdeliselt haritava maa kogupindalaga maakonnas;
2) maapiirkondades alternatiivse majandusliku tegevuse arendamise ja mitmekesistamise investeeringutoetuse puhul võrdeliselt registreeritud töötute ning tööta tööotsijate arvuga maakonna valdades;
3) maapiirkonna infrastruktuuri investeeringutoetuse puhul võrdeliselt vallaelanike arvuga maakonnas;
4) külade taastamise ja arendamise investeeringutoetuse puhul vähemalt poole sellele investeeringutoetusele ettenähtud vahenditest võrdselt maakondade vahel ning ülejäänud vahendid võrdeliselt külaelanike arvuga maakonnas.
(2) Põllumajandusministril on õigus moodustada eelnevatel eelarveaastatel kasutamata jäänud põllumajanduse ja maaelu arendamise programmi raames investeeringutoetuseks ettenähtud vahenditest reserv ning kehtestada reservi jaotamise alused ja kord toetusliikide kaupa.»;
5) paragrahvid 5–9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«§ 5. Investeeringutoetuse taotluse hindamine
Vabariigi Valitsus kehtestab lepingule vastavalt põllumajanduse ja maaelu arendamise programmi raames antava investeeringutoetuse taotluse hindamise korra. Nimetatud korras nähakse ette meetodid, kuidas hinnata investeeringutoetuse taotluse ja äriprojekti või arengukava ja neis esitatavate andmete ja neid tõendavate dokumentide vastavust põllumajanduse ja maaelu arendamise programmi nõuetele ning kuidas arvestada käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud juhul maavanema poolt antud arvamust, ning nähakse ette hindamiskriteeriumid külade taastamise ja arendamise investeeringutoetuse vastavuse hindamiseks. Investeeringutoetuse taotluse hindamise korra võib kehtestada iga investeeringutoetuse kohta eraldi.
2. peatükk JÄRELEVALVE LEPINGU TÄITMISE ÜLE
§ 6. Riiklik järelevalve
(1) Käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi Amet) käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.
(2) Järelevalve teostamisel teeb Amet koostööd Veterinaar- ja Toiduameti, Taimetoodangu Inspektsiooni, piirkondlike maaparandusbüroode, maakondade keskkonnateenistuste, Keskkonnainspektsiooni ja teiste riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustega nende pädevuse piires.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asutused esitavad Ametile oma arvamuse käesoleva seaduse nõuete täitmise kohta kas koondina või käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevalt taotleja kaudu. Vajaduse korral on Ametil õigus nõuda koondi aluseks olevaid kontrollakte ja muid järelevalvetoimingute kohta koostatud dokumente.
(4) Kui investeeringutoetuse taotlemise tingimuseks on maksuvõla puudumine või maksuvõla tasumise ajatamine, väljastab Maksuamet Ameti vastavasisulise taotluse alusel maksuvõlgade puudumise tõendi.
§ 7. Järelevalveametnik ja järelevalve teostamine
(1) Järelevalveametnik on Ameti järelevalvet teostav ametnik. Järelevalveametnik teeb, sõltuvalt toetatava tegevuse iseloomust, vajaduse korral koostööd keskkonnakaitseinspektorite, maakonna keskkonnateenistuse metsanduse spetsialistide, maaparanduse järelevalvetöötajate ning teiste järelevalveasutuste järelevalveametnikega, kes teostavad järelevalvet oma pädevuse piires. Järelevalveametniku õigus teha riiklikku järelevalvet on kajastatud ametitõendil.
(2) Käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmist kontrollitakse esitatud taotluse ja äriprojekti või arengukava või tegevuskava ja nendes esitatud andmete ning neid tõendavate dokumentide, teiste esitatud dokumentide, andmekogude ning kohapealse kontrolli alusel.
(3) Ametitõendi esitanud järelevalveametnikul on õigus viibida ettevõttes, sealhulgas hoonetes ja kinnisasjal, ning kontrollida dokumente kohapeal investeeringutoetuse määramise, toetuse maksmise ja taotluse rahuldamata jätmise otsustamiseks, taotleja toetuse saamise nõuetekohasuse ja toetusraha või investeeringuobjekti sihipärase kasutamise kontrollimiseks taotleja või toetuse saaja või tema esindaja või selle isiku juuresolekul, kellelt taotleja investeeringu tegemiseks tellis teenust või tööd või ostis kaupa. Toetusraha või investeeringuobjekti sihipärase kasutamise üle järelevalve teostamise korral on järelevalveametnikul õigus nõuda ka toetusraha või investeeringuobjekti sihipärase kasutamise ja majandustegevuse nõuetekohasust tõendavate dokumentide esitamist. Sihipäraseks kasutamiseks loetakse toetusraha või investeeringuobjekti käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud taotluses ja äriprojektis või arengukavas või tegevuskavas ettenähtud otstarbel kasutamist.
(4) Amet jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole esitanud toetuse taotlemiseks kõiki käesoleva seaduse alusel nõutavaid dokumente või ei ole esitanud taotlust tähtaegselt, ja tagastab taotluse koos esitatud dokumentidega. Taotluse läbi vaatamata jätmise põhjused kajastab Amet kontroll-lehel, mis säilitatakse koos taotleja poolt esitatud dokumentide koopiatega.
(5) Amet määrab taotlejale või toetuse saajale või asutusele või isikule, kellelt taotleja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kui taotluses või muudes käesoleva seaduse alusel esitatud dokumentides on ilmseid ebatäpsusi või kui taotleja on jätnud nõutud andmed esitamata. Kui tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks on määratud asjaomasele asutusele või isikule, teatatakse sellest ka taotlejale. Ilmseteks ebatäpsusteks loetakse vigu sellistes andmetes, mis ei ole aluseks taotletava toetusraha määramisele ja selle suuruse arvestamisele.
(6) Järelevalvet toetusraha või investeeringuobjekti sihipärase kasutamise üle ja toetuse saaja käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostatakse, arvates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni toetusraha täielikust väljamaksmisest.
(7) Järelevalveametnik koostab järelevalvetoimingu kohta kontrollakti ja teeb Ameti peadirektorile või tema volitatud ametnikule ettepaneku otsuse või ettekirjutuse tegemiseks.
(8) Järelevalveametnik peab hoidma talle järelevalve teostamise ajal teatavaks saanud ärisaladust.
§ 8. Otsuse tegemine
(1) Järelevalve tulemuste alusel teevad otsuseid Ameti peadirektor või tema volitatud ametnik.
(2) Ameti peadirektor või tema volitatud ametnik teeb investeeringutoetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui:
1) toetuse taotleja on esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt Ametit otsuse tegemisel (edaspidi valeandmed);
2) toetuse taotlus või muud käesoleva seaduse alusel esitatud dokumendid, taotleja või investeeringuobjekt ei vasta toetuse saamiseks käesolevas seaduses ja lepingus ning põllumajanduse ja maaelu arendamise programmis esitatud nõuetele;
3) toetuse taotleja või tema esindaja või isik, kellelt taotleja investeeringu tegemiseks tellis teenust või tööd või ostis kaupa, ei võimalda järelevalve teostamist;
4) toetuse taotleja või isik, kellelt taotleja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, ei ole ilmseid ebatäpsusi kõrvaldanud Ameti määratud tähtpäevaks;
5) paremusjärjestuses eespool olevatele taotlejatele põllumajandus- ja kalandustoodete tootmise ja turustamise parandamise ning külade taastamise ja arendamise investeeringutoetuse määramise järel puuduvad rahalised vahendid toetuse maksmiseks;
6) puuduvad rahalised vahendid investeeringutoetuse maksmiseks;
7) toetuse taotleja on jätnud toetusraha käesoleva seaduse § 11 alusel kehtestatud korras tähtpäevaks tagasi maksmata;
8) toetuse taotleja on esitanud Ametile enne kontrollakti koostamist või toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist kirjaliku avalduse taotluse edasise menetlemise lõpetamiseks.
(3) Investeeringutoetuse taotlus jäetakse rahuldamata investeeringuobjektiga kaasnevate ettevalmistavate tööde osas, kui nende puhul tehakse kindlaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 3 ja 4 toodud asjaolud või ettevalmistavad tööd ei vasta lepingus või põllumajanduse ja maaelu arendamise programmis esitatud nõuetele.
(4) Investeeringutoetust ei maksta ja investeeringutoetuse taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, kui tehakse kindlaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud taotluse rahuldamata jätmise alused või kui:
1) toetuse saaja ei ole investeeringuobjekti või selle osa eest tasunud või ei ole esitanud nõuetekohaseid investeeringut tõendavaid dokumente ettenähtud tähtpäevaks;
2) toetuse saaja tegevus ei vasta käesolevas seaduses, lepingus või põllumajanduse ja maaelu arengu programmis ettenähtud nõuetele;
3) investeeringuobjekti ei kasutata sihipäraselt;
4) toetuse saaja on jätnud Ameti poolt pärast investeeringutoetuse määramise otsuse tegemist saadetud kinnituskirja ettenähtud tähtpäevaks tagastamata;
5) järelevalvetoimingute käigus avastatud puuduse kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutus on jäetud ettenähtud tähtpäevaks täitmata.
(5) Investeeringutoetust ei maksta ettevalmistava töö eest, kui tehakse kindlaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole ettevalmistava töö kohta esitanud nõuetekohaseid investeeringut tõendavaid dokumente ettenähtud tähtpäevaks.
(6) Kui investeeringutoetust ei maksta käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud alustel, siis ei hüvitata taotlejale ka ettevalmistavaks tööks tehtud kulutusi.
§ 9. Ettekirjutuse tegemine
(1) Kui järelevalve teostamise käigus on avastatud puudusi, on Ameti peadirektoril või tema volitatud ametnikul õigus teha ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks. Toetusraha või investeeringuobjekti sihipärase kasutamise üle järelevalve teostamise käigus avastatud toetusraha või investeeringuobjekti sihipärase kasutamise nõude rikkumise korral teeb Ameti peadirektor või tema volitatud ametnik ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks selleks määratud tähtpäevaks, kui ta leiab, et toetuse saaja saab teha vajalikud toimingud toetusraha või investeeringuobjekti kasutamise nõuetekohaseks viimiseks.
(2) Amet nõuab ettekirjutuse alusel toetusraha tagastamist, kui:
1) toetusraha või investeeringuobjekti ei ole kasutatud sihipäraselt ja rikkumise kõrvaldamiseks määratud tähtpäevaks ei ole toetusraha või investeeringuobjekti kasutamist nõuetekohaseks viidud või rikkumist ei saa kõrvaldada;
2) ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks on tähtpäevaks täitmata jäetud;
3) toetuse saaja on esitanud toetuse taotlemisel või maksmisel valeandmeid;
4) toetuse saaja ei võimalda järelevalve teostamist;
5) toetuse saaja ei ole täitnud teisi toetuse saamise aluseks olevaid tingimusi.
(3) Amet nõuab ettevalmistavaks tööks saadud toetusraha tagastamist, kui ettevalmistavate tööde puhul tehakse kindlaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud toetusraha tagasimaksmise alused.
(4) Amet nõuab toetuse saajalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud juhtudel õigusliku aluseta saadud toetusraha tagastamist eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Ametil õigus pöörduda kohtusse. Ametil on õigus loobuda toetusraha tagasinõudmisest, kui toetusraha sihipärane kasutamine on võimatu vääramatu jõu või toetuse saaja tahtest sõltumatu muu asjaolu tõttu.
(5) Toetusraha nõutakse tagasi 10 aasta jooksul, alates investeeringutoetuse maksmise päevast. Ameti poolt läbiviidava menetluse või asja kohtuliku menetluse ajaks tähtaja kulgemine peatub.
(6) Ettekirjutus vormistatakse kirjalikult ning selles märgitakse:
1) ametiasutuse nimetus, kelle nimel ettekirjutus tehakse;
2) ettekirjutuse koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
3) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
4) isiku nimi, kellele ettekirjutus tehakse;
5) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
6) viide õigusakti sättele, mille alusel ettekirjutus tehakse;
7) ettekirjutuse sisu;
8) ettekirjutuse tegemise põhjendused;
9) ettekirjutuse vaidlustamise kord ja tähtaeg;
10) ettekirjutuse teinud ametniku allkiri.
(7) Ettekirjutus antakse adressaadile kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega tähtkirjaga. Kui adressaat keeldub ettekirjutuse kättesaamise kohta allkirja andmast, teeb kättetoimetaja ettekirjutusele vastuvõtmisest keeldumise kohta märke, mille kinnitab oma allkirjaga.»
§ 3. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
| Riigikogu aseesimees Tunne KELAM |
Facebook
Twitter