Teksti suurus:

Ohtlikke veoseid vedava autojuhi kutseoskusnõuete, koolitamise eeskirja ja koolituskursuse õppekava kehtestamine

Väljaandja:Teede- ja Sideminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:06.04.2003
Avaldamismärge:RTL 2000, 106, 1645

Ohtlikke veoseid vedava autojuhi kutseoskusnõuete, koolitamise eeskirja ja koolituskursuse õppekava kehtestamine

Vastu võetud 26.09.2000 nr 76

Määrus kehtestatakse «Autoveoseaduse» (RT I 2000, 54, 346) paragrahvi 28 alusel.

1. peatükk
OHTLIKKE VEOSEID VEDAVA AUTOJUHI KUTSEOSKUSNÕUDED

§ 1. Käesolevad nõuded kehtivad ohtlikke veoseid vedavale autojuhile ja on aluseks ohtlikke veoseid vedavate autojuhtide koolitamisel ja eksamineerimisel.

§ 2. Ohtlikke veoseid vedav autojuht peab:
1) tundma ohtlike veoste veo korraldamise üldnõudeid;
2) tundma põhilisi ohuliike;
3) tundma teavet keskkonnakaitse kohta;
4) teadma eri liiki ohtude ärahoidmise meetodeid ja ohutusabinõusid;
5) oskama tegutseda õnnetusjuhtumi korral (esmaabi andmine, liiklusohutuse tagamine, veoühiku kohustusliku lisavarustuse ja konkreetse veose ohutusjuhendis nimetatud varustuse kasutamine);
6) teadma ohumärgiseid ja ohu tähistamist;
7) tundma autojuhi lubatud ja keelatud tegevusi ohtlike veoste autoveo ajal;
8) tundma sõiduki tehniliste seadmete otstarvet ja kasutamist;
9) teadma liitkoormana veo keelde samal sõidukil ja konteineris;
10) teadma ettevaatusabinõusid ohtlike veoste peale- ja mahalaadimisel;
11) teadma tsiviilvastutuse nõudeid;
12) teadma mitmeliigilise veo võimalusi;
13) teadma saadetise käsitsemise ja ladustamise nõudeid.

§ 3. Ohtlike veoste hulka kuuluvate vedelike ja gaaside veol paakides peab autojuht lisaks paragrahvis 2 toodule:
1) teadma paake või paakkonteinereid vedava veoühiku ebastabiilset liikumist põhjustavaid tegureid ja nende mõju liiklusohutusele;
2) teadma lisanõudeid paaksõiduki ehitusele;
3) teadma üldnõudeid laadimisseadmete kohta;
4) teadma täiendavaid nõudeid paaksõiduki kasutamisel (ametliku kinnituse tunnistus, tehniline järelevalve, paaksõiduki markeerimine jms).

§ 4. Lõhkeainete veo korral peavad autojuhid lisaks paragrahvis 2 toodule:
1) teadma lõhkeainetele ja esemetele ning pürotehnilistele ainetele iseloomulikke ohte;
2) teadma täiendavaid nõudeid lõhkeainete veo korraldamisel ja liitkoorma koostamisel;
3) teadma täiendavaid nõudeid lõhkeaineid vedavatele veoühikutele.

§ 5. Radioaktiivsete ainete veo korral peavad autojuhid lisaks paragrahvis 2 toodule:
1) teadma ioniseerivast kiirgusest tulenevaid iseloomulikke ohte;
2) teadma täiendavaid nõudeid radioaktiivsete materjalide pakkimisel, käsitsemisel, virnastamisel ja liitkoorma koostamisel;
3) teadma radioaktiivsete materjalide veol toimunud õnnetuse puhul tarvitusele võetavaid abinõusid.

2. peatükk
KOOLITUSE EESKIRI JA ÕPPEKAVA

§ 6. Ohtlikke veoseid vedava autojuhi koolituse eeskiri ja õppekava määravad autojuhi koolitamise korralduslikud alused, kohustuslikud teemad ja nende mahud, nõuded õppetulemuste hindamisele, vastava koolituse läbimist tõendava tunnistuse väljaandmisele, tunnistuse kehtivusele ja täienduskoolituse läbiviimisele.

§ 7. Ohtlikke veoseid vedav autojuht peab läbima põhikoolituse kursuse ja alljärgnevatel juhtudel ka vastava erikoolituse kursuse:
– püsipaakide ja vahetatavate paakidega ning paakkonteinerite ja mahutikogumiga veoühikute autojuhid;
– lõhkeainete veo autojuhid;
– radioaktiivsete ainete veo autojuhid.

§ 8. Ohtlikke veoseid vedavate autojuhtide koolituse maht peab olema:
– põhikoolituse osas vähemalt 18 teoreetilist ja kuus praktilist õppetundi;
– erikoolitusel vedelike ja gaaside paakveo osas vähemalt 12 õppetundi;
– erikoolitusel klassi 1 lõhkeainete ja neid sisaldavate esemete veo osas vähemalt kaheksa õppetundi;
– erikoolitusel klassi 7 radioaktiivsete ainete veo osas vähemalt kaheksa õppetundi.

§ 9. Põhikoolituse õppekava peab hõlmama järgmisi teemasid:
1) ohtlike veoste veo korraldamise üldnõuded;
2) põhilised ohuliigid;
3) teave keskkonnakaitse kohta;
4) eri liiki ohtude ärahoidmine ja ohutusabinõud;
5) tegevus õnnetusjuhtumi korral (esmaabi, liiklusohutus, põhiteadmised kaitsevahendite kasutamise kohta jms);
6) ohumärgised ja ohu tähistamine;
7) autojuhi lubatud ja keelatud tegevused ohtlike veoste veol;
8) sõiduki tehniliste seadmete otstarve ja kasutamine;
9) liitkoorma veo keeld samal sõidukil või konteineris;
10) ettevaatusabinõud ohtlike veoste peale- ja mahalaadimisel;
11) üldteave tsiviilvastutuse kohta;
12) teave mitmeliigilise veo kohta;
13) saadetise käsitsemise ja ladustamise nõuded.

Individuaalne praktiline õppus peab andma oskusi esmaabi andmiseks, kohustusliku lisavarustuse kasutamiseks ja liiklusohutuse tagamiseks.

§ 10. Paakveo erikoolituse õppekava peab hõlmama järgmisi teemasid:
1) paake või paakkonteinereid vedava veoühiku ebastabiilset liikumist põhjustavad tegurid ja nende mõju liiklusohutusele;
2) lisanõuded paaksõiduki ehitusele;
3) üldnõuded laadimisseadmete kohta;
4) täiendavad nõuded paaksõiduki kasutamisel (ametliku kinnituse tunnistus, tehniline järelevalve, paaksõiduki markeerimine jms).

§ 11. Lõhkeainete veo erikoolituse õppekava peab hõlmama järgmisi teemasid:
1) lõhkeainete ja esemete ning pürotehniliste ainete iseloomulikud ohud;
2) täiendavad nõuded lõhkeainete veo korraldamisel ja liitkoorma koostamisel;
3) täiendavad nõuded lõhkeaineid vedavatele veoühikutele.

§ 12. Radioaktiivsete ainete veo erikoolituse õppekava peab hõlmama järgmisi teemasid:
1) ioniseerivast kiirgusest tulenevad iseloomulikud ohud;
2) täiendavad nõuded radioaktiivsete materjalide pakkimisel, käsitsemisel, virnastamisel ja liitkoorma koostamisel;
3) radioaktiivsete materjalide veol toimunud õnnetuse puhul tarvitusele võetavad abinõud.

§ 13. Ohtlikke veoseid vedava autojuhi koolituse tunnistuse vorm peab vastama ohtlike veoste teedel vedamise eeskirjale.

§ 14. Ohtlikke veoseid vedavate autojuhtide koolitamist teostavad Teede- ja Sideministeeriumi poolt tunnustatud õppeasutused.

§ 15. Ohtlike veoste veo autojuhi koolituse õppeasutuses peavad olema:
– erialaselt sisustatud õppeklass(id);
– tehnilised abivahendid, metoodilised materjalid ja näitlikud õppevahendid;
– vahendid esmaabi praktiliseks õpetamiseks;
– kaitsevahendid.

Õppeasutuse õppejõud peab omama tehnilist kõrgharidust, pedagoogilise töö ja ohtlike veoste valdkonnas töötamise kogemust.

§ 16. Autojuhi koolitamine lõpeb eksami sooritamisega Riiklikus Autoregistrikeskuses.

Eksami edukalt sooritanud isikule annab Riiklik Autoregistrikeskus paragrahvis 14 nimetatud vormi kohase tunnistuse. Tunnistuse kehtivusaeg on viis aastat.

§ 17. Eksamiküsimustik peab hõlmama autojuhi koolituse õppekavas ettenähtud kõiki õppeaineid kvalifikatsiooninõuete ulatuses.

§ 18. Põhikoolituse eksam koosneb valikvastustega testist, milles on vähemalt 25 küsimust. Eksami kestus ei või olla lühem kui 45 minutit.

§ 19. Pärast põhikoolituse eksami sooritamist ja vastavalt paakautoveo, lõhkeainete veo või radioaktiivsete ainete veo erikoolituse kursuse läbimist ettenähtud eksam koosneb valikvastustega testist, milles on vähemalt 15 küsimust. Eksami kestus ei või olla lühem kui 25 minutit. Lubatud on võimaluse korral ühitada põhikoolituse ja erikoolituse eksamid.

§ 20. Ohtlike veoste veo autojuhi tunnistuse kehtivusaega pikendatakse Riikliku Autoregistrikeskuse poolt järgmiseks viieks aastaks, kui autojuht on aasta jooksul enne tunnistuse kehtivusaja lõppemist lõpetanud vastava täienduskursuse ja sooritanud sellekohase eksami.

Uus kehtivusaeg algab eelmise kehtivusaja lõppemise kuupäevast.

§ 21. Ohtlikke veoseid vedava autojuhi täienduskursuse maht peab olema vähemalt 16 õppetundi. Täienduskursusel peavad olema käsitletud järgmised teemad:
1) ohtlike veoste veo eeskirja muudatused ja täiendused koolitustunnistuse kehtivusaja jooksul;
2) muudatused ja täiendused muudes ohtlike veostega seonduvates õigusaktides.

§ 22. Tunnistuse kehtivuse pikendamiseks vajaliku ohtlikke veoseid vedava autojuhi täienduskursuse eksam koosneb valikvastustega testist, milles on vähemalt 15 küsimust. Eksami kestus ei või olla lühem kui 25 minutit.

§ 23. Ohtlikke veoseid vedava autojuhi eksami tulemusi hinnates loetakse eksam sooritatuks, kui eksamineeritav saab iga kohustusliku testi osas hinnete maksimaalsest võimalikust summast vähemalt 60 protsenti.

Minister Toivo JÜRGENSON

Kantsler Margus LEIVO

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json