Teksti suurus:

Vanglaametnikule, vangla sotsiaaltöötajale ja vanglaametnikukandidaadile ning nende perekonnaliikmetele tekitatud varalise kahju hüvitamise tingimused ja kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.03.2003
Avaldamismärge:RT I 2000, 90, 585

Vanglaametnikule, vangla sotsiaaltöötajale ja vanglaametnikukandidaadile ning nende perekonnaliikmetele tekitatud varalise kahju hüvitamise tingimused ja kord

Vastu võetud 30.11.2000 nr 385

AVALDATUD :

RT I 2000, 90, 585

 

Määrus kehtestatakse «Vangistusseaduse» (RT I 2000, 58, 376; 72, õiend) § 143 lõike 2 alusel ning lähtudes § 58 lõikest 3 ja § 116 lõikest 5.

§ 1. Varalise kahju hüvitamise tingimused

(1) Vanglaametnikule teenistusülesannete täitmise tõttu tekitatud varaline kahju hüvitatakse:
1) vanglaametnikule või
2) vanglaametniku perekonnaliikmele.

(2) Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse vanglaametniku ning tema perekonnaliikme kohta käivaid sätteid ka:
1) vangla sotsiaaltöötajale ning tema perekonnaliikmele, kui varaline kahju on tekkinud sotsiaaltöötaja teenistusülesannete täitmise tõttu;
2) vanglaametnikukandidaadile ning tema perekonnaliikmele, kui varaline kahju on tekkinud teenistusülesannete täitmise tõttu praktilisel väljaõppel vanglas.

§ 2. Varalise kahju hüvitise saamiseks esitatav avaldus

(1) Varalise kahju hüvitise (edaspidi hüvitis) saamiseks esitab varalise kahju hüvitamise õigustatud subjekt (edaspidi kannatanu) kirjaliku avalduse.

(2) Avalduses peavad sisalduma järgmised andmed:
1) kannatanu ees- ja perekonnanimi;
2) kannatanu isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja -koht;
3) kannatanu elukoht ja muud kontaktandmed;
4) hävinud, kaotsiläinud või rikutud vara nimetus ja liik ning vara soetamise aasta ja hind;
5) vara arvatav harilik väärtus hävimise, kaotsimineku või rikkumise päeval;
6) vara rikkumise korral selle jääkväärtus;
7) selgitus selle kohta, kuidas on varalise kahju tekkimine seotud teenistusülesannete täitmisega;
8) vanglaametniku nimi ja ametikoht ning seos vanglaametnikuga, kui kannatanu kuulub vanglaametniku perekonda.

(3) Kannatanu lisab avaldusele:
1) varalise kahju tekkimist ja vara väärtust tõendavad dokumendid;
2) dokumendi, mis tõendab tema kuulumist vanglaametniku perekonda, kui avalduse esitab vanglaametniku perekonnaliige;
3) kui sama kahju on hüvitatud osaliselt või hüvitatakse muust allikast kui riigieelarve, siis muust allikast saadud või saadavat hüvitist tõendava dokumendi.

(4) Kannatanu esitab hüvitise saamiseks avalduse vanglaametniku teenistuskohaks olnud asutusele (edaspidi asutus).

§ 3. Avalduse puudused

(1) Kui avaldus ei ole nõuetekohane või kui sellele ei ole lisatud nõutavaid dokumente, teeb asutus selle kannatanule dokumentide esitamisest alates ühe nädala jooksul teatavaks ning määrab puuduvate andmete või dokumendi esitamiseks uue tähtaja.

(2) Kui puudused ei ole tähtaja jooksul kõrvaldatud, jäetakse avaldus asutuse juhi otsuse alusel käiguta.

(3) Avalduse käiguta jätmise otsus tehakse kannatanule kirjalikult teatavaks otsuse tegemisest alates ühe nädala jooksul.

§ 4. Teenistusjuurdlus

(1) Avalduses märgitud asjaolude kontrollimiseks korraldab asutus teenistusjuurdluse ning vajaduse korral määrab ekspertiisi kahju suuruse või selle tekke asjaolude selgitamiseks.

(2) Teenistusjuurdluseks määrab asutuse juht ametniku, kes ei tööta kannatanu või tema perekonnaliikmest vanglaametniku alluvuses.

(3) Teenistusjuurdlus korraldatakse avalduse saamise päevast alates ühe kuu jooksul.

(4) Teenistusjuurdlust korraldava ametniku ettepanekul võib asutuse juht juurdluse tähtaega mõjuvatel põhjustel pikendada kuni ühe kuu võrra.

(5) Teenistusjuurdluse tähtaja pikendamise põhjendatud otsus tehakse kannatanule kirjalikult teatavaks otsuse tegemise päevast alates ühe nädala jooksul.

§ 5. Teenistusjuurdluse kokkuvõte

(1) Teenistusjuurdluse kokkuvõttes esitatakse motiveeritud seisukoht avalduse põhjendatuse kohta.

(2) Teenistusjuurdluse kokkuvõtte kinnitab asutuse juht.

§ 6. Hüvitise arvutamine

(1) Hüvitise suurust määrates võetakse aluseks kahjustatud vara kohalik keskmine müügihind. Hüvitise suurusest arvatakse maha muud hüvitised, mis kannatanu on sama kahju hüvitamiseks juba saanud.

(2) Hüvitise suuruse arvutab asutus.

§ 7. Hüvitise maksmine asutuse eelarvest

(1) Kuni vanglaametniku madalaima ametiastme madalaima kuupalga määrani ulatuva hüvitise maksmise otsuse teeb asutuse juht oma käskkirjaga teenistusjuurdluse kokkuvõtte kinnitamisest alates ühe nädala jooksul. Käskkirjale lisatakse teenistusjuurdluse kokkuvõte.

(2) Hüvitis makstakse asutuse juhi käskkirja alusel välja otsuse tegemisest alates ühe kuu jooksul.

§ 8. Hüvitise maksmine Vabariigi Valitsuse reservist

(1) Kui hüvitis on suurem kui vanglaametniku madalaima ametiastme madalaima kuupalga määr, taotletakse hüvitatavat summat Vabariigi Valitsuse reservist.

(2) Asutuse juht edastab kannatanu avalduse ja teenistusjuurdluse kokkuvõtte selle kinnitamisest alates ühe nädala jooksul ministeeriumile, kelle valitsemisalasse asutus kuulub.

(3) Ministeerium vaatab avalduse ja teenistusjuurdluse kokkuvõtte läbi ning esitab dokumentide saabumisele järgnevast päevast alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumile taotluse Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamiseks ning muud dokumendid vastavalt Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1999. a määrusega nr 346 «Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise ja selle kasutamise kord» (RT I 1999, 86, 787) kehtestatud korrale.

§ 9. Enamsaadud hüvitise tagasimaksmine

Kui kannatanule on peale käesoleva määruse alusel makstava hüvitise makstud ka muu hüvitis, mida ei ole hüvitise suuruse määramise aluseks olevast kahjust § 6 alusel maha arvatud, teatab ta sellest asutuse juhile hüvitise saamise päevast alates ühe nädala jooksul ning tagastab enamsaadud hüvitise asutusele, kes on talle need kulud hüvitanud «Vangistusseaduse» alusel.

§ 10. Hüvitise maksmisest keeldumine

(1) Kui kannatanu avaldus osutub alusetuks, teeb asutuse juht avalduse rahuldamata jätmise põhjendatud otsuse kannatanule kirjalikult teatavaks teenistusjuurdluse kokkuvõtte kinnitamisest alates ühe nädala jooksul. Teatele lisatakse teenistusjuurdluse kokkuvõtte kinnitatud koopia.

(2) Kui ministeeriumile edastatud avaldus osutub alusetuks, teeb Justiitsministeerium avalduse rahuldamata jätmise põhjendatud otsuse kannatanule kirjalikult teatavaks avalduse saamisest alates ühe kuu jooksul. Teatele lisatakse teenistusjuurdluse kokkuvõtte kinnitatud koopia.

§ 11. Avalduse menetlemise erijuhud

(1) Vangla direktori ning I ja II klassi valvuri ettevalmistusteenistust läbiviiva õppeasutuse juhi ja nende perekonnaliikmele tekitatud varalise kahju hüvitamine toimub eelnimetatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(2) Vangla direktor ning I ja II klassi valvuri ettevalmistusteenistust läbiviiva õppeasutuse juht ja nende perekonnaliige esitab avalduse ministeeriumile, kelle valitsemisalasse asutus kuulub.

(3) Lõikes 1 nimetatud isikutele makstakse § 7 lõikes 1 nimetatud juhul hüvitis välja vastava ministri käskkirja alusel asutuse eelarvest.

(4) Lõikes 1 nimetatud isikute avalduste menetlemisel ei kohaldata § 8 lõikeid 2 ja 3. Ministeerium esitab dokumentide saabumisele järgnevast päevast alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumile taotluse Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamiseks ning teenistusjuurdluse kokkuvõtte ja muud dokumendid vastavalt Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1999. a määrusega nr 346 «Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise ja selle kasutamise kord» kehtestatud korrale.

(5) Lõikes 1 nimetatud isikute avalduste menetlemisel ei kohaldata § 10 lõiget 2.

§ 12. Määruse jõustumine

Määrust rakendatakse 1. detsembrist 2000. a.

 

Peaminister Mart LAAR

Justiitsminister Märt RASK

Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN

/otsingu_soovitused.json