HALDUSÕIGUSMajandustegevus eri valdkondades

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Turismiseadus (lühend - TurS)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.08.2002
Avaldamismärge:RT I 2000, 95, 607

Välja kuulutanud
Vabariigi President
01.12.2000 otsus nr 937

Turismiseadus

Vastu võetud 15.11.2000

AVALDATUD :

RT I 2000, 95, 607

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

  Käesolev seadus sätestab üldised nõuded turismiteenuse pakkumisele ja osutamisele ning turismiinfokeskusele, samuti vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ja riikliku järelevalve teostamise korra.

§ 2. Turismiteenus

 (1) Turismiteenust pakkuda ja osutada võib ettevõtja.

 (2) Turismiteenus on:
 1) reisikorraldaja või reisibüroo poolt reisiteenuse osutamine;
 2) majutus- ja toitlustusteenuse osutamine;
 3) majutusteenuse osutamine;
 4) konverentsiteenuse osutamine;
 5) majutus- ja taastusraviteenuse osutamine;
 6) giiditeenuse, giid-tõlgiteenuse ja reisisaatjateenuse osutamine.

§ 3. Reisiteenus

  Käesoleva seaduse tähenduses on reisiteenus reisikorraldaja või reisibüroo poolt:
 1) sõitjateveoteenuse osutamine, välja arvatud taksoteenus;
 2) sõitjateveoteenuse vahendamine;
 3) viisateenuse osutamine ja vahendamine;
 4) reisimisega seotud kindlustusteenuse vahendamine;
 5) majutusteenuse vahendamine;
 6) toitlustusteenuse vahendamine;
 7) majutus- ja toitlustusteenuse vahendamine;
 8) majutus- ja taastusraviteenuse vahendamine;
 9) konverentsiteenuse vahendamine;
 10) giiditeenuse, giid-tõlgiteenuse ja reisisaatjateenuse vahendamine;
 11) meelelahutusteenuse vahendamine;
 12) transpordivahendi renditeenuse osutamine või vahendamine.

§ 4. Riiklik turismiarengukava

  Riikliku turismiarengukava koostamisel kaasatakse turismiteenuseid pakkuvaid ja osutavaid ettevõtjaid ning teisi asjassepuutuvaid isikuid. Riikliku turismiarengukava kinnitab Riigikogu.

2. peatükk REISIKORRALDAJA JA REISIBÜROO, GIID JA GIID-TÕLK 

§ 5. Reisikorraldaja

  Reisikorraldaja on äriregistris registreeritud ettevõtja, kes koostab ja müüb ise või pakub reisibüroole müügiks pakettreise. Lisaks sellele võib ta osutada ja vahendada reisiteenuseid.

§ 6. Reisibüroo

  Reisibüroo on äriregistris registreeritud ettevõtja, kes müüb reisikorraldaja koostatud pakettreise. Lisaks sellele võib ta osutada ja vahendada reisiteenuseid.

§ 7. Pakettreis

 (1) Pakettreis on reisikorraldaja poolt ühtse hinna eest pakutav, eelnevalt kindlaks määratud ja vähemalt 24 tunni jooksul osutatav vähemalt kahe järgmise reisiteenuse kogum:
 1) sõitjateveoteenus;
 2) majutusteenus;
 3) muud reisiteenused, mis ei ole sõitjateveoteenuse või majutusteenuse kõrvalteenused ja mis moodustavad koguteenuse olulise osa.

 (2) Pakettreis on ka reisiteenuste kogum, mida osutatakse vähem kui 24 tunni jooksul, kuid mis sisaldab majutusteenust.

 (3) Pakettreisi kirjeldus või muud tarbijale edastatud pakettreisi tingimused ei või sisaldada eksitavat teavet. Reisikorraldaja ja reisibüroo peavad väljastama isikule pakettreisi müümisel selle pakettreisi kohta kirjaliku dokumendi, milles peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
 1) reisikorraldaja või reisibüroo nimi, riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri (edaspidi register) registreeringu number, aadress, muud kontaktandmed ja äriregistri registrikood;
 2) pakettreisi hind, selle tasumise viis ja tingimused ning pakettreisi alguse ja lõpu kuupäev, kellaaeg ja koht;
 3) reisi sihtkoht, reisiteekonna kirjeldus, võimalike vahepeatuste ja ümberistumiste kellaajad ja kohad;
 4) kasutatavate transpordivahendite liik, iseloomustus ja kategooria;
 5) majutuse liik, majutuskohtade asukoht, järk või mugavusaste ja põhitunnused, samuti nende vastavus külastatavas riigis kehtestatud nõuetele;
 6) võimalik toitlustamiskava;
 7) pakettreisi kuuluvad võimalikud külastused, väljasõidud ja muud teenused;
 8) võimalikud passi-, viisa- ja tervishoiualased nõuded;
 9) reisikorraldaja ja tarbija pakettreisilepingust taganemise tingimused ning taganemisega kaasnevad õigused ja kohustused;
 10) reisikorraldaja või reisibüroo kohaliku esindaja nimi, telefoninumber, aadress ja muud kontaktandmed, kohaliku esindaja puudumisel telefoninumber, aadress ja muud kontaktandmed, kuhu tarbija võib raskustesse sattumise korral abi saamiseks pöörduda ja reisikorraldaja või reisibürooga ühendust võtta;
 11) tähtaeg, mille jooksul tarbija võib esitada lepingu rikkumisest tulenevaid nõudeid, ja koht, kuhu sellised nõuded võib esitada.

§ 8. Tegutsemine reisikorraldajana või reisibüroona

 (1) Ettevõtja tegevus reisikorraldajana või reisibüroona on lubatud registri registreeringu ja käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetekohase tagatise olemasolu korral.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagatise olemasolu nõuet ei rakendata reisikorraldaja või reisibüroo suhtes, kelle poolt pakutava ja osutatava reisiteenuse vahendamine või müümine isikule toimub välisriigi territooriumil.

 (3) Reisikorraldaja ja reisibüroo võivad pakkuda ja osutada reisiteenust vaid registreeringuandmetes märgitud:
 1) transpordivahendi liigiga,
 2) reisiteenuse osutamise piirkonda ja
 3) tagatise olemasolu korral.

§ 9. Registri pidamine

 (1) Registri vastutav töötleja on Majandusministeerium.

 (2) Registri asutab ja registri pidamise põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.

 (3) Registrit peetakse infotehnoloogilise andmebaasina ja registritoimikutena paberkandjal.

 (4) Registri pidamise põhiülesanneteks on registreerimise menetluse läbiviimine, registreeringuandmete töötlemine ja muude registritoimingute tegemine.

 (5) Registreerimise taotleja vastutab tema poolt registrile esitatud andmete õigsuse eest.

§ 10. Registreerimistaotlus

 (1) Reisikorraldaja või reisibüroo esitab registrile registreerimistaotluse.

 (2) Registreerimistaotluses peavad sisalduma vähemalt:
 1) reisikorraldaja või reisibüroo nimi, registrikood, aadress ja muud kontaktandmed;
 2) reisiteenuse osutamise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed;
 3) reisiteenuse osutamisel kasutatava transpordivahendi liik;
 4) reisiteenuse osutamise piirkond;
 5) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tagatise suurus ja kehtivuse aeg ning tagatise olemasolu tõendava dokumendi väljastanud ettevõtja nimi, registrikood, aadress ja muud kontaktandmed;
 6) registreerimistaotlusele alla kirjutanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.

§ 11. Registreering

 (1) Registreering tehakse reisikorraldaja või reisibüroo poolt esitatud andmete alusel kahe tööpäeva jooksul registreerimistaotluse saamisest arvates tingimusel, et reisikorraldaja või reisibüroo poolt turismiteenuse pakkumise ja osutamise õiguse äravõtmise kohta ei ole jõustunud kohtuotsust.

 (2) Reisikorraldaja või reisibüroo poolt turismiteenuse pakkumise ja osutamise õiguse äravõtmise kohta jõustunud kohtuotsuse olemasolu tuvastatakse Majandusministeeriumi poolt Karistusregistrile esitatud päringu vastuse alusel.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 9 nimetatud registreeringuandmete kanne tehakse Tarbijakaitseameti esitatud teate alusel.

 (4) Registreeringuandmed on:
 1) registreeringu number;
 2) registreeringu tegemise kuupäev;
 3) reisikorraldaja või reisibüroo nimi, registrikood, aadress ja muud kontaktandmed;
 4) reisiteenuse osutamise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed;
 5) reisiteenuse osutamisel kasutatava transpordivahendi liik;
 6) reisiteenuse osutamise piirkond;
 7) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tagatise suurus ja kehtivuse aeg ning tagatise olemasolu tõendava dokumendi väljastanud ettevõtja nimi, registrikood, aadress ja muud kontaktandmed;
 8) registreerimistaotlusele alla kirjutanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed;
 9) käesoleva seaduse §-s 31 nimetatud ettekirjutuse kohta käiv teave.

 (5) Registreeringuandmed avaldatakse registri Interneti-lehel.

§ 12. Registreeringu tegemisest keeldumine

 (1) Registreeringu tegemisest keeldutakse, kui reisikorraldaja või reisibüroo esitatud registreerimistaotlus ei ole nõuetekohane või kui reisikorraldaja või reisibüroo poolt reisiteenuse pakkumise ja osutamise õiguse äravõtmise kohta on jõustunud kohtuotsus. Kohtuotsuse olemasolu tuvastatakse vastavalt käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 sätestatule.

 (2) Teade registreeringu tegemisest keeldumise kohta edastatakse registreerimistaotluse esitanud isikule viie päeva jooksul registreeringu tegemisest keeldumise otsuse tegemise päevast arvates.

§ 13. Registreeringuandmete kustutamine

 (1) Registreeringuandmed kustutatakse reisikorraldaja või reisibüroo taotluse alusel või kui reisikorraldaja või reisibüroo poolt reisiteenuse pakkumise ja osutamise õiguse äravõtmise kohta on jõustunud kohtuotsus. Kohtuotsuse olemasolu tuvastatakse vastavalt käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 sätestatule.

 (2) Teade registreeringuandmete kustutamise kohta edastatakse registreeringuandmetes märgitud reisikorraldajale või reisibüroole viie päeva jooksul registreeringuandmete kustutamise otsuse tegemise päevast arvates.

§ 14. Täiendavate andmete esitamise kohustus

  Reisikorraldaja ja reisibüroo on kohustatud registrit kohe teavitama registreeringuandmete muutumisest või reisiteenuse pakkumise ja osutamise lõpetamisest.

§ 15. Tagatis

 (1) Tagatiseks loetakse vahendid, mida kasutatakse kolmanda isiku poolt reisikorraldaja või reisibüroo ja tarbija vahelisest lepingust tulenevate kohustuste, kui reisikorraldaja või reisibüroo ei täida sellest lepingust tulenevaid kohustusi, täitmiseks:
 1) tarbija naasmise osas reisi lähtepunkti, kui leping sisaldab sõitjateveoteenust,
 2) tarbijale reisi lähtepunkti naasmise käigus osutatava majutusteenuse osas, kui leping sisaldab majutusteenust ja
 3) ettemaksu tagastamise osas tarbijale reisi mittetoimumise korral või kompensatsiooni tasumise osas reisi mittetoimunud osa eest.

 (2) Tagatise olemasolu tõendatakse Eesti-siseste reisiteenuste osutamise korral kindlustuslepinguga või krediidi- või finantseerimisasutuse garantiiga. Eesti-siseste reisiteenuste osutamise korral peab tagatis olema 1 protsent planeeritavast käibest, kuid mitte vähem kui 10 000 krooni.

 (3) Tagatise olemasolu tõendatakse väljaspool Eestit osutatavate reisiteenuste korral kindlustuslepinguga või krediidiasutuse garantiiga. Väljaspool Eestit osutatavate reisiteenuste korral peab tagatis olema 1 protsent planeeritavast käibest, kuid mitte vähem kui 100 000 krooni.

 (4) Kindlustuslepingu ja krediidi- või finantseerimisasutuse garantii väljastamisel arvestatakse olemasolevaid kindlustuslepinguid või garantiisid.

§ 16. Giid, giid-tõlk ja reisisaatja

 (1) Giid on füüsiline isik, kes tutvustab huviväärsusi eelnevalt kokkulepitud programmi, marsruudi ja ajakava järgi.

 (2) Giid-tõlk on füüsiline isik, kes tutvustab huviväärsusi eelnevalt kokkulepitud programmi, marsruudi ja ajakava järgi ning vahendab järel- või sünkroontõlke kaudu huviväärsuse lühitutvustust ja vestlust.

 (3) Giid ja giid-tõlk peavad oma tööalast kompetentsust tõendama.

 (4) Reisisaatja on füüsiline isik, kes saadab tarbijaid reisikorraldaja poolt ettenähtud marsruudil ja korraldab pakettreisi kuuluvate teenuste õigeaegse ja kvaliteetse osutamise.

3. peatükk MAJUTUSETTEVÕTTED 

§ 17. Majutusettevõte

 (1) Majutusettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja pakub tasu eest majutusteenust ja sellega kaasnevaid teenuseid.

 (2) Majutusteenuseks ei loeta:
 1) juriidilise isiku poolt temale kuuluva vara arvel oma töötajate majutamist;
 2) majutamist, mille puhul sõlmitakse eluruumi üürileping tähtajaga üle 30 päeva;
 3) õppeasutuse poolt selles õppeasutuses õppivate isikute majutamist;
 4) füüsilise isiku poolt temale kuuluva vara arvel oma perekonna liikmete või teiste isikute majutamist ilma sellekohase reklaamita;
 5) füüsilise isiku poolt temale kuuluva vara arvel kuni viie isiku majutamist;
 6) majutamist regulaarliinil sõitvas transpordivahendis.

§ 18. Majutusettevõtete liigid

 (1) Majutusettevõtted on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus.

 (2) Hotell on toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga majutusettevõte.

 (3) Motell on eeskätt mootorsõidukitega liikujate teenindamiseks mõeldud toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga maantee läheduses paiknev majutusettevõte, kus on tagatud turvaline parkimine.

 (4) Külalistemaja on toitlustusteenust pakkuv vähemalt viie majutusruumiga majutusettevõte.

 (5) Hostel on toitlustusteenust või toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusettevõte.

 (6) Puhkeküla ja -laager on piiratud mahus teenuseid pakkuv majutusettevõte, kus on platsid telkide ja/või haagissuvilate jaoks, parkimiskohad mootorsõidukitele ja võivad olla ka majutushooned.

 (7) Puhkemaja on puhkuseks mõeldud majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutushoone üüritakse välja täies ulatuses.

 (8) Külaliskorter on majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusüksus on korter, mis üüritakse välja täies ulatuses.

 (9) Kodumajutus on hommikusööki pakkuv füüsilise isiku valduses olevas talus, majas või korteris paiknev majutusettevõte.

§ 19. Majutusettevõtte tunnustamine

 (1) Ettevõtja võib osutada majutusteenust ainult tunnustatud majutusettevõtte kaudu.

 (2) Majutusettevõtte tunnustamine on majutusettevõtte vastavuse hindamine kohustuslikele nõuetele.

 (3) Majutusettevõtet tunnustab oma haldusterritooriumi piires kohalik omavalitsus, kes kaasab selleks eksperdina turismiinfokeskuse töötaja või muu pädeva isiku.

 (4) Majutusettevõtetele esitatavad kohustuslikud nõuded ja majutusettevõtte tunnustamise korra kehtestab majandusminister.

§ 20. Majutusettevõtte tunnistus

 (1) Majutusettevõtte vastavust kohustuslikele nõuetele kinnitab majutusettevõtte tunnistus.

 (2) Majutusettevõtte tunnistuse väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus.

 (3) Majutusettevõtte tunnistus väljastatakse kuni kolmeks aastaks.

 (4) Majutusettevõtte tunnistus kaotab kehtivuse majutusettevõtte tunnistuse kehtivuse tähtaja lõppemisel või tunnistatakse kehtetuks, kui majutusettevõte ei vasta enam kohustuslikele nõuetele.

 (5) Majutusettevõtte tunnistuse kehtivuse tähtaja lõppemise korral on kohalikul omavalitsusel õigus majutusettevõtte tunnistust pikendada kuni samale majutusettevõttele väljastatud järgutunnistuse kehtivuse tähtaja lõppemiseni.

 (6) Majutusettevõtte tunnistusele kantakse:
 1) majutusettevõtte nimi, liik, asukoha aadress;
 2) ettevõtja nimi ja olemasolu korral äriregistri registrikood;
 3) majutusettevõtte tunnistuse väljastaja nimi ja pitsati jäljend, ametniku nimi, ametinimetus ja allkiri;
 4) majutusettevõtte tunnistuse väljastamise kuupäev ja kehtivuse tähtaeg;
 5) majutusettevõtte tunnistuse number.

 (7) Kohalik omavalitsus on kohustatud teavitama käesoleva seaduse § 26 lõikes 5 nimetatud isikut kohe majutusettevõtte tunnistuse väljastamisest ja selle kehtetuks tunnistamisest.

 (8) Majutusettevõtte tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu.

§ 21. Majutusettevõtte järk

 (1) Majutusettevõtte järk (edaspidi järk) näitab majutusettevõtte ja majutusettevõttes pakutavate teenuste taset.

 (2) Järkude omistamise aluseks olevad nõuded ja järgu omistamise korra kehtestab majandusminister.

 (3) Järgu omandamine on ettevõtjale vabatahtlik.

§ 22. Järgutunnistus

 (1) Majutusettevõtte vastavust järgunõuetele kinnitab järgutunnistus.

 (2) Järgutunnistuse väljastab ja tunnistab kehtetuks majandusminister.

 (3) Järgutunnistus väljastatakse kuni kaheks aastaks.

 (4) Järgutunnistus kaotab kehtivuse järgutunnistuse kehtivuse tähtaja lõppemisel või tunnistatakse kehtetuks, kui majutusettevõte ei vasta enam järgunõuetele.

 (5) Järgutunnistusele kantakse:
 1) majutusettevõtte nimi, liik, järk ja asukoha aadress;
 2) ettevõtja nimi, olemasolu korral äriregistri registrikood;
 3) järgutunnistuse väljastaja nimi, ametinimetus, allkiri ja Majandusministeeriumi pitsati jäljend;
 4) järgutunnistuse väljastamise kuupäev ja kehtivuse tähtaeg;
 5) järgutunnistuse number.

 (6) Järgutunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu.

§ 23. Majutusettevõtte tähistus

 (1) Majutusettevõtte fassaadil või juurdepääsutee ääres peab paiknema majutusettevõtte tähistus majutusettevõtte nime, liigi ja järgutähisega viimase olemasolu korral.

 (2) Majutusettevõtte nimes võib kasutada majutusettevõtte tunnistusele märgitud majutusettevõtte liigi nimetust ja järgu olemasolu korral järgutähist.

 (3) Maapiirkonnas asuva külalistemaja, hosteli, puhkeküla ja -laagri, puhkemaja ning kodumajutuse nimes võib kasutada sõna «turismitalu».

§ 24. Registreerimise kohustus

 (1) Majutusettevõtte majutusteenuse kasutaja registreeritakse majutusettevõttes.

 (2) Registreerimisel täidetakse külastajakaart, millele kantakse majutusteenuse kasutaja nimi, elukoht ja majutusteenuse osutamise aeg, ning külastajakaardile kirjutab alla majutusteenuse kasutaja.

 (3) Külastajakaarte säilitatakse majutusettevõttes kaks aastat nende täitmise päevast arvates.

4. peatükk TURISMIINFO 

§ 25. Turismiinfo

 (1) Turismiinfo on kogutud ja korrastatud informatsioon turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta.

 (2) Tasuta erapooletut ja pädevat turismiinfot edastavad turismiinfost huvitatud isikutele turismiinfokeskused ja -punktid.

§ 26. Turismiinfokeskus

 (1) Turismiinfokeskus kogub ja korrastab erapooletut ja pädevat informatsiooni turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta enda asukoha järgse maakonna haldusterritooriumil ja edastab selle turismiinfost huvitatud isikutele ja teistele turismiinfokeskustele ning Vabariigi Valitsuse määratud isikule.

 (2) Vabariigi Valitsuse määratud isik avaldab Interneti-lehel majutusettevõtte tunnistusele, järgutunnistusele ja turismiinfokeskuse tunnistusele märgitud andmeid, samuti andmeid giidide ja giid-tõlkide kohta ning turismiinfokeskuste poolt edastatud turismiinfot.

 (3) Turismiinfokeskus tähistatakse märgiga, kus rohelisel põhjal asetseb valget värvi täht «i».

 (4) Turismiinfokeskus võib osutada tasu eest vaid järgmisi teenuseid:
 1) majutuse broneerimine samaks või järgmiseks ööpäevaks;
 2) huviväärsustega tutvumise vahendamine;
 3) huviväärsustega tutvumiseks vajalike vahendite laenutamine;
 4) Eesti-sisese sõitjateveoteenuse vahendamine;
 5) suveniiride ja fototarvete müük;
 6) turismiteenuseid ja huviväärsusi tutvustavate trükiste müük;
 7) posti- ja sideteenuste müük.

 (5) Vabariigi Valitsus määrab isiku, kellele turismiinfokeskus edastab enda poolt kogutud ja korrastatud erapooletut ja pädevat informatsiooni turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta enda asukoha järgse maakonna haldusterritooriumil.

§ 27. Turismiinfokeskusele esitatavad kohustuslikud nõuded

  Turismiinfokeskusele esitatavad kohustuslikud nõuded ja nendele vastavuse hindamise korra kehtestab majandusminister.

§ 28. Turismiinfokeskuse tunnistus

 (1) Turismiinfokeskuse vastavust kohustuslikele nõuetele kinnitab turismiinfokeskuse tunnistus.

 (2) Turismiinfokeskuse tunnistuse väljastab ja tunnistab kehtetuks majandusminister.

 (3) Turismiinfokeskuse tunnistus väljastatakse kuni viieks aastaks.

 (4) Turismiinfokeskuse tunnistus kaotab kehtivuse turismiinfokeskuse tunnistuse kehtivuse tähtaja lõppemisel või tunnistatakse kehtetuks, kui turismiinfokeskus ei vasta enam kohustuslikele nõuetele.

 (5) Turismiinfokeskuse tunnistusele kantakse:
 1) turismiinfokeskuse nimi ja asukoha aadress;
 2) turismiinfokeskuse tunnistuse väljastaja nimi, ametinimetus, allkiri ja Majandusministeeriumi pitsati jäljend;
 3) turismiinfokeskuse tunnistuse väljastamise kuupäev ja kehtivuse tähtaeg;
 4) turismiinfokeskuse tunnistuse number.

 (6) Turismiinfokeskuse tunnistus väljastatakse lõivuvabalt.

§ 29. Turismiinfopunkt

  Turismiinfopunkt kogub ja korrastab erapooletut ja pädevat informatsiooni turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta enda asukoha järgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil.

5. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 30. Riikliku järelevalve teostajad

  Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimise üle teostavad vastavalt oma pädevusele riiklikku järelevalvet:
 1) linna- või vallavalitsused;
 2) Päästeamet;
 3) Tarbijakaitseamet;
 4) Tervisekaitseinspektsioon.

§ 31. Ettekirjutus

 (1) Kehtiva või nõuetekohase tagatiseta tegutsemise avastamise korral teeb Tarbijakaitseamet reisikorraldajale või reisibüroole ettekirjutuse, milles:
 1) juhib tähelepanu õiguserikkumisele,
 2) esitab nõude reisiteenuse pakkumise ja osutamise osaliseks või täielikuks peatamiseks ja
 3) kohustab tegema edasise reisiteenuse pakkumise ja osutamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid.

 (2) Tarbijakaitseamet edastab teate ettekirjutuse kohta koos ettekirjutuse koopiaga kohe registrile.

 (3) Tervisekaitsenõuetele mittevastava majutusettevõtte kaudu majutusteenuse osutamise avastamise korral teeb Tervisekaitseinspektsioon majutusteenust osutavale ettevõtjale ettekirjutuse, milles:
 1) juhib tähelepanu õiguserikkumisele,
 2) esitab nõude majutusteenuse pakkumise ja osutamise osaliseks või täielikuks peatamiseks ja
 3) kohustab tegema edasise majutusteenuse pakkumise ja osutamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid.

§ 32. Juriidilise isiku vastutus

 (1) Juriidilise isiku poolt registreeringuta reisiteenuse pakkumise või osutamise või reisiteenuse osutamise korral mittenõuetekohase transpordivahendi kasutamise või käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 või 3 nimetatud ettekirjutuse järgimata jätmise eest ¿ määratakse rahatrahv 50 000 kuni 500 000 krooni ühes reisiteenuse pakkumise ja osutamise õiguse äravõtmisega kuni kolmeks aastaks või ilma selleta.

 (2) Juriidilise isiku poolt registreeringuandmete muutumisest teatamata jätmise või majutusteenuse osutamise korral tunnustamata majutusettevõtte kaudu või majutusettevõttele mittevastava liigi või järgu kasutamise eest majutusettevõtte tähistamisel ¿ määratakse rahatrahv 5000 kuni 50 000 krooni.

§ 33. Menetlus juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas

 (1) Juriidilisele isikule haldusõiguserikkumise eest haldusõiguserikkumise protokolli koostamise õigus on käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud asutuste ametiisikutel.

 (2) Haldusõiguserikkumise protokolli märgitakse:
 1) protokolli koostamise aeg ja koht;
 2) asutuse nimi ja asukoha aadress, kelle nimel protokoll koostatakse;
 3) protokolli koostanud ametiisiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
 4) haldusõiguserikkuja nimi ja aadress;
 5) haldusõiguserikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
 6) haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus;
 7) viide seadusesättele, mis näeb ette vastutuse selle haldusõiguserikkumise eest;
 8) haldusõiguserikkuja esindaja seletus;
 9) märge, et haldusõiguserikkuja esindajale on tutvustatud tema õigust kasutada õigusabi;
 10) muud haldusõiguserikkumise asja õigeks lahendamiseks vajalikud andmed.

 (3) Haldusõiguserikkumise protokollile kirjutavad alla selle koostanud ametiisik ja haldusõiguserikkuja esindaja.

 (4) Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub haldusõiguserikkumise protokollile alla kirjutamast, teeb protokolli koostaja selle kohta protokolli vastava kande. Haldusõiguserikkumise protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli kohta, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise motiivid.

 (5) Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja arutab maa- või linnakohtu kohtunik.

 (6) Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja menetlus toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169; 40, 247; 49, 301 ja 305; 51, 321; 54, 346, 348 ja 351; 55, 361; 58, 376; 84, 533; 86, 544 ja 548; 89, 578) sätestatud korras.

 (7) Juriidilisele isikule käesoleva seaduse § 32 järgi määratav rahatrahv laekub haldusõiguserikkumise koha järgse omavalitsuse eelarvesse, kui haldusõiguserikkumise protokoll on koostatud linna- või vallavalitsuse ametiisiku poolt. Muudel juhtudel laekub rahatrahv riigieelarvesse.

6. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 34. Riigilõiv

 (1) Käesolevas seaduses ettenähtud toimingute sooritamise eest võetakse riigilõivu riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2000, 5, 32; 10, 58; 19, 117; 26, 150; 29, 168 ja 169; 39, 237; 49, 300; 54, 346 ja 349; 55, 365; 57, 372 ja 373; 59, 379; 60, õiend; 78, 498; 84, 534; 92, 597 ja 598) sätestatud määrade järgi.

 (2) Riigilõivu tasub majutusettevõtte tunnistuse taotleja või kolmas isik, kes on huvitatud käesolevas seaduses ettenähtud toimingute sooritamisest ja dokumentide väljastamisest.

 (3) Riigilõiv loetakse tasutuks, kui selle tasumist tõendav dokument on saabunud majutusettevõtte tunnistuse taotlemise korral kohalikule omavalitsusele, järgutunnistuse taotlemise korral Majandusministeeriumile.

§ 35. Riigilõivuseaduse muutmine

  Riigilõivuseaduse (RT I 1997, 80, 1344; 2000, 5, 32; 10, 58; 19, 117; 26, 150; 29, 168 ja 169; 39, 237; 49, 300; 54, 346 ja 349; 55, 365; 57, 372 ja 373; 59, 379; 60, õiend; 78, 498; 84, 534; 92, 597 ja 598) § 183 täiendatakse lõigetega 316¿318 järgmises sõnastuses:
 « (316) Majutusettevõtte tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

 (317) Järgutunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu kuni 50 numbritoaga majutusettevõtte korral:
 1) ühetärnihotelli järgu taotlemisel 300 krooni;
 2) kahetärnihotelli järgu taotlemisel 400 krooni;
 3) kolmetärnihotelli järgu taotlemisel 700 krooni;
 4) neljatärnihotelli järgu taotlemisel 900 krooni;
 5) viietärnihotelli järgu taotlemisel 1000 krooni.

 (318) Järgutunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu üle 50 numbritoaga majutusettevõtte korral:
 1) ühetärnihotelli järgu taotlemisel 500 krooni;
 2) kahetärnihotelli järgu taotlemisel 600 krooni;
 3) kolmetärnihotelli järgu taotlemisel 900 krooni;
 4) neljatärnihotelli järgu taotlemisel 1100 krooni;
 5) viietärnihotelli järgu taotlemisel 1300 krooni.»

§ 36. Üleminekusätted

 (1) Ettevõtja, kellele on enne käesoleva seaduse jõustumist majandusministri poolt turismialaseks ettevõtluseks väljastatud tegevuslitsents, mille kehtivuse tähtaeg lõpeb pärast 2001. aasta 1. märtsi, võib pakkuda ja osutada reisiteenuseid tegevuslitsentsil märgitud tähtpäeva saabumiseni, kuid mitte kauem kui 2001. aasta 1. juulini.

 (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusakte järgides väljastatud majutusettevõtte tunnistus kehtib sellel märgitud tähtpäeva saabumiseni, kuid mitte kauem kui 2002. aasta 1. jaanuarini.

 (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusakte järgides väljastatud tunnistus hotellile omistatud kategooria kohta, mille kehtivuse tähtaeg lõpeb pärast 2001. aasta 1. märtsi, kehtib sellel märgitud tähtpäeva saabumiseni, kuid mitte kauem kui 2002. aasta 1. jaanuarini.

 (4) Ettevõtja, kellele on väljastatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuslitsents, ei pea sellise tegevuslitsentsi kehtivuse ajal omama käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tagatist.

§ 37. Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. märtsil.

  Riigikogu esimees Toomas SAVI