HALDUSÕIGUSHaridus ja teadus

Teksti suurus:

Kutseseadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.07.2002
Avaldamismärge:RT I 2001, 3, 7

Välja kuulutanud
Vabariigi President
02.01.2001 otsus nr 967

Kutseseadus

Vastu võetud 19.12.2000

Seaduses on arvestatud Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivi 89/48/EMÜ (EÜT L 019, 24.01.1989)

AVALDATUD :

RT I 2001, 3, 7

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolevas seaduses sätestatakse kutsekvalifikatsiooninõuete väljatöötamise ning kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise alused.

 (2) Käesolevat seadust ei kohaldata kutsealadel, mille kutsekvalifikatsiooninõuete väljatöötamise ning kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise alused on reguleeritud teiste seadustega.

§ 2. Kutseala ja kutse

 (1) Kutseala on samalaadsetel tööülesannetel ja tegevustel põhinev tegevusvaldkond.

 (2) Kutse on tööülesannete täitmiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushinnangute ja hoiakute kogum, mis omandatakse õppides ja vastaval kutsealal töötades.

§ 3. Kutsekvalifikatsioon

 (1) Kutsekvalifikatsioon on antud kutsealal nõutav pädevuse tase, mida tunnustatakse kas reguleeritud, ajalooliselt või rahvusvaheliselt kujunenud nõuete alusel.

 (2) Kutsekvalifikatsiooni omamine loob eelduse antud kutsealal tegutsemiseks, kui õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.

§ 4. Kutsestandard

 (1) Kutsestandard käesoleva seaduse tähenduses on dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele.

 (2) Kutsestandardite koostamise, muutmise, ülesehituse ja vormistamise korra kehtestab sotsiaalminister.

 (3) Kutsestandardi kinnitab kutsenõukogu.

§ 5. Kutsenõukogu

 (1) Kutsenõukogu on vastava tegevusvaldkonna töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajate koostööorgan.

 (2) Kutsenõukogude koosseisud esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks sotsiaalminister. Kutsenõukogu koosseisu moodustamisel lähtub sotsiaalminister vastaval kutsealal tegutsevate töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajate ettepanekutest ja tagab kõigi eelloetletute esindatuse kutsenõukogus.

 (3) Kutsenõukogu töökorraldus ning kutsenõukogu koosseisu täiendavate liikmete juurdevõtmise ja väljaarvamise kord sätestatakse kutsenõukogu põhimääruses.

 (4) Kutsenõukogu põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.

 (5) Kutsenõukogu tegevuse lõpetab sotsiaalministri ettepanekul Vabariigi Valitsus.

§ 6. Kutsenõukogu tegevuse eesmärk ja kutsenõukogu ülesanded

 (1) Kutsenõukogu tegevuse eesmärk on tööturu vajaduste rahuldamiseks vajalike kutsestandardite väljatöötamine ning kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise süsteemi väljatöötamine, rakendamine ja uuendamine.

 (2) Kutsenõukogu tegevuse eesmärgist lähtuvalt on kutsenõukogu ülesanded:
 1) kutsestandardite ja muude antud kutsealal kehtivate nõuete kinnitamine ning esitamine kutseregistrisse kandmiseks;
 2) kutsekvalifikatsiooni omistava organi määramine ja selle tegevuse järelevalve;
 3) eksaminõuete kinnitamine.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud ülesannete täitmiseks võib kutsenõukogu moodustada töörühmi ja ekspertgruppe.

§ 7. Kutsenõukogu otsused

 (1) Kutsenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt kaks kolmandikku liikmetest, sealhulgas kutsenõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees.

 (2) Kutsenõukogu otsus võetakse vastu koosolekul viibivate liikmete poolthäälte enamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks kutsenõukogu esimehe hääl, tema äraolekul aseesimehe hääl.

 (3) Kutsenõukogu otsuse võib võtta vastu ilma koosolekut kokku kutsumata, kui kutsenõukogu liikmed hääletavad kirjalikult. Kirjaliku hääletamise tulemustest informeeritakse kõiki kutsenõukogu liikmeid.

§ 8. Kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja omistamine

 (1) Kutsekvalifikatsiooni tõendamine on kutse- ja erialase pädevuse taseme hindamine käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud organi poolt.

 (2) Kutsekvalifikatsiooni tõendamise vormid on:
 1) kirjalik või suuline eksam;
 2) proovitöö;
 3) dokumentide alusel tõendamine;
 4) käesoleva lõike punktides 1¿3 nimetatud vormide kombinatsioon.

 (3) Kutsekvalifikatsiooni tõendamine toimub isiku esitatud avalduse alusel ja on vabatahtlik, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

 (4) Kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise põhitingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (5) Tegevusvaldkonnas, kus kutsenõukogu ei ole moodustatud, täidab vajadusel kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamisega seotud ülesandeid Vabariigi Valitsuse nimetatud asjaomane ministeerium või muu seadusega ettenähtud institutsioon.

§ 9. Kutsekvalifikatsiooni omistav organ

 (1) Kutsekvalifikatsiooni omistamise õiguse saamist võib taotleda era- või avalik-õiguslik juriidiline isik või asutus, kelle tegevuse hulka kuulub vastava kutsetegevuse arendamine või vastav kutse-, eri- ja ametialane koolitus.

 (2) Kutsekvalifikatsiooni omistamise korraldamise ja kutsetunnistuste väljastamise õiguse taotlus esitatakse kutsenõukogule. Kutsekvalifikatsiooni omistava organi määrab kutsenõukogu.

 (3) Kutsekvalifikatsiooni omistav organ lähtub kutsekvalifikatsiooni omistamisel ja kutsetunnistuste väljastamisel kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise põhitingimustest ja korrast ning kutsestandarditest.

 (4) Kutsekvalifikatsiooni omistamiseks moodustatakse organi juurde töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste esindajatest vastav kutsekomisjon.

 (5) Kutsekvalifikatsiooni omistav organ tagab kõigile soovijatele kutsekvalifikatsiooni omistamisel esitatavate nõuetega seotud teabe võrdse kättesaadavuse.

 (6) Kutsekvalifikatsiooni omistav organ tagab kutsekvalifikatsiooni omistamise käigus saadud avaldamisele mittekuuluva teabe kaitstuse.

§ 10. Kutsetunnistus

 (1) Kutsetunnistus on kutsekvalifikatsiooni tõendav dokument.

 (2) Kutsetunnistuse statuudi, vormi ja väljaandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (3) Kutsetunnistuse väljaandmisega seotud kulude katmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (4) Kutsetunnistused registreeritakse väljaandja poolt ning kantakse kutseregistri põhimäärusega sätestatud korras kutseregistrisse.

 (5) Kutsetunnistuse omanikul on õigus kasutada kutsealast tulenevat kutsenimetust või selle lühendit.

§ 11. Kutseregister

 (1) Kutseregister on riiklik register, mis sisaldab teavet kutsenõukogude ja kutsestandardite kohta ning muude antud kutsealal kehtivate nõuete, kutsenimetuste, kutsekvalifikatsioonide ja nende tasemete, kutsetunnistuste, kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise tingimuste ja korra ning kutsekvalifikatsiooni omistavate organite kohta.

 (2) Kutseregistri pidamise, andmete töötlemise, kasutamise ja väljastamise kord sätestatakse kutseregistri pidamise põhimääruses, mille kinnitab Vabariigi Valitsus.

 (3) Kutseregistri vastutavaks töötlejaks on Sotsiaalministeerium. Kutseregistrit peetakse vastavalt käesolevale seadusele, andmekogude seadusele (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597), isikuandmete kaitse seadusele (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685) ja kutseregistri pidamise põhimäärusele.

 (4) Kutseregistri volitatud töötleja on Eesti seaduste kohaselt ja Eesti Vabariigi osalemisel asutatud sihtasutus.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sihtasutusel on õigus korraldada:
 1) kutsenõukogude tööd;
 2) kutsestandardite väljatöötamist, täiendamist ja parandamist ning eksaminõuete väljatöötamist;
 3) kutsenõukogude poolt antud ülesannete täitmist.

 (6) Kutseregistri pidamiseks ja muude käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks sõlmib sotsiaalminister käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sihtasutusega halduslepingu.

§ 12. Kutseõppeasutuse seaduse muutmine

  Kutseõppeasutuse seaduses (RT I 1998, 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 51, 550) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 11 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
 « (2) Kutse-, eri- ja ametialade riiklike õppekavade koostamisel lähtutakse kutsenõukogu poolt kinnitatud kutsestandarditest ning kutse-, eri- ja ametialade riiklikele õppekavadele kehtestatud üldnõuetest.»;
 2) paragrahvi 11 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
 «Kutse-, eri- ja ametialade riiklikud õppekavad koostab Haridusministeerium, võttes aluseks kutsenõukogu poolt kinnitatud kutsestandardid.»;
 3) paragrahv 12 tunnistatakse kehtetuks.

§ 13. Seaduse rakendamine

  Käesoleva seaduse § 11 lõikes 6 nimetatud haldusleping sõlmitakse kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

  Riigikogu esimees Toomas SAVI