Eesti Haigekassa põhikiri
Vastu võetud 05.01.2001 nr 3
AVALDATUD :
RT I 2001, 5, 14
Määrus kehtestatakse «Eesti Haigekassa seaduse» (RT I 2000, 57, 374) § 5 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Eesti Haigekassa
(1) Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) on «Eesti Haigekassa seadusega» (RT I 2000, 57, 374) (edaspidi haigekassa seadus) loodud avalik-õiguslik juriidiline isik.
(2) Haigekassa ingliskeelne nimi on Estonian Health Insurance Fund.
§ 2. Haigekassa asukoht
Haigekassa asub Tallinnas.
§ 3. Haigekassa tegevuse õiguslikud alused
Haigekassa juhindub oma tegevuses haigekassa seadusest, «Eesti Vabariigi ravikindlustusseadusest» (RT 1991, 23, 272; RT I 1997, 28, 425; 1998, 111, 1829; 1999, 7, 113; 1999, 29, 397), käesolevast põhikirjast ja teistest õigusaktidest ning Eesti Vabariigi tervishoiupoliitikast.
§ 4. Haigekassa sümboolika
(1) Haigekassal on oma sümboolika, mille kujunduse ja kasutamise korra sätestab haigekassa sümboolika statuut. Haigekassa sümboolika statuudi kinnitab haigekassa nõukogu.
(2) Haigekassal on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on haigekassa sümbol ja ääres kiri «Eesti Haigekassa * Estonian Health Insurance Fund».
(3) Haigekassa dokumendid vormistatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud «Valitsusasutuste asjaajamiskorra alustes» või teistes õigusaktides sätestatud korras. Haigekassa üldplangil on haigekassa nimi ja kontaktandmed eesti ja/või inglise keeles.
§ 5. Haigekassa organid
Haigekassa organid on haigekassa nõukogu (edaspidi nõukogu) ja haigekassa juhatus (edaspidi juhatus).
2. peatükk
HAIGEKASSA NÕUKOGU
1. jagu
Üldsätted
§ 6. Nõukogu
(1) Haigekassa kõrgeim organ on 15-liikmeline nõukogu.
(2) Sotsiaalminister, rahandusminister ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees on nõukogu liikmed ametikoha järgi. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul määrab Riigikogu oma liikmete hulgast ühe nõukogu liikme. Ülejäänud nõukogu liikmed nimetab Vabariigi Valitsus haigekassa seaduse § 9 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud korras.
§ 7. Nõukogu liikme staatuse tekkimine
Nõukogu liikme volitused ja õigused ning kohustused tekivad tema nõukogu liikmeks nimetamise või määramise otsuse jõustumisest alates. Ametikohajärgsete nõukogu liikmete volitused ja õigused ning kohustused tekivad üheaegselt nende isikute volituste tekkimisega vastaval ametikohal.
§ 8. Nõukogu pädevus
Lisaks haigekassa seaduse §-s 12 sätestatud pädevusele nõukogu:
1) annab sotsiaalministrile arvamuse haigekassa põhikirjas tehtavate muudatusettepanekute kohta;
2) moodustab vajadusel komisjone, määrates nende koosseisu ja ülesanded;
3) tutvub haigekassa dokumentidega, samuti kontrollib või teeb asjakohastele kolmandatele isikutele ülesandeks kontrollida haigekassa raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, haigekassa tegevuse vastavust seadustele, haigekassa põhikirjale ja nõukogu otsustele;
4) nõuab vastavalt vajadusele juhatuselt ülevaateid haigekassa tegevusest ja majanduslikust olukorrast, informatsiooni haigekassa majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest haigekassa tegevusega seotud olulistest asjaoludest;
5) teavitab kohe Vabariigi Valitsust haigekassa majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ning muudest haigekassa tegevusega seotud olulistest asjaoludest;
6) kinnitab juhatuse ettepanekul raviteenuse osutajatega lepingute sõlmimise alused, lepingupartnerite valiku põhimõtted ja raviteenuste kättesaadavuse tingimused;
7) kinnitab nõuded haigekassa eelarve projekti ettevalmistamiseks;
8) kinnitab juhatuse ettepanekul haigekassa eelarve kulude jaotuskava kuude lõikes;
9) võtab vajadusel vastu haigekassa lisaeelarve, suurendades või vähendades haigekassa tulusid ja kulusid tasakaalustatult;
10) määrab rahandusministri ettepanekul haigekassa reservkapitali välise portfellihalduri;
11) kuulutab välja konkursi haigekassa eelarve kassatagavara halduri leidmiseks ja nimetab haigekassa eelarve kassatagavara halduri, võttes arvesse juhatuse poolt tehtud ettepanekuid;
12) kinnitab kassatagavara vahendite paigutamisel piirangud valuuta-, krediidi-, likviidsus- ja vajaduse korral muudele investeerimisriskidele;
13) annab nõusoleku kulude finantseerimiseks, mille tagajärjel haigekassa eelarve kassatagavara suurus langeb alla 5 protsendi;
14) annab sotsiaalministrile arvamuse haigekassa reservkapitali kasutusele võtmise kohta;
15) otsustab tehingute tegemise järgmise aasta assigneeringute arvel enam kui 25 protsendi ulatuses jooksvaks aastaks ettenähtud vastavatest assigneeringutest;
16) esitab üks kord aastas sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele aruande haigekassa majandustegevuse kohta vastavalt rahandusministri kehtestatud korrale;
17) kinnitab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande;
18) korraldab juhatuse esimehe ametikoha täitmiseks konkursi vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele ja määrab vajadusel juhatuse esimehe kohusetäitja;
19) otsustab juhatuse esimehe ja juhatuse liikmetega sõlmitavate ametilepingute põhitingimused;
20) määrab juhatuse liikme täitma juhatuse esimehe kohuseid ajavahemikul juhatuse esimehe tagasikutsumisest kuni uue juhatuse esimehe nimetamiseni;
21) otsustab juhatuse liikmete esindamisõiguse piiramise;
22) annab seisukoha juhatuse või juhatuse esimehe otsuste õiguspärasuse küsimuses juhul, kui juhatuse liige on informeerinud nõukogu esimeest või tema äraolekul aseesimeest, et vastav otsus on vastuolus seaduse või käesoleva määruse nõuetega;
23) valib nõukogu aseesimehe;
24) kinnitab nõukogu kodukorra;
25) kiidab heaks juhatuse poolt valitud nõukogu ja juhatuse liikmete kasuks sõlmitava vastutuskindlustuslepingu kindlustusandja ja lepingu tingimused;
26) kinnitab haigekassa sümboolika statuudi;
27) kinnitab haigekassa aasta tegevusplaani.
2. jagu
Nõukogu esimees ja aseesimees
§ 9. Nõukogu esimees
Sotsiaalminister on nõukogu esimees ametikoha järgi.
§ 10. Nõukogu aseesimehe valimine
(1) Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu aseesimehe. Nõukogu aseesimehe valimine toimub vastavalt haigekassa seaduse §-s 15 sätestatule. Hääletamine on avalik, valimistel antud hääled loeb kokku koosoleku juhataja. Valimiste käik ja hääletustulemused protokollitakse.
(2) Iga nõukogu liige võib aseesimehe valimisel üles seada ainult ühe kandidaadi ega tohi ennast ise kandidaadina üles seada. Kandidaadi ülesseadmise ettepanek tehakse kirjalikult ja esitatakse nõukogu koosoleku juhatajale enne vastava päevakorrapunkti arutamise algust.
(3) Enne hääletamist annab ülesseatud kandidaat kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks. Kui enne hääletamise algust ei ole kandidaat andnud kirjalikku nõusolekut kandideerimiseks, loetakse kandidaat loobunuks ja tema suhtes jääb hääletamine ära.
(4) Kui üles on seatud üks kandidaat, peab nõukogu liige hääletama kas poolt või vastu. Kui üles on seatud kaks või enam kandidaati, võib nõukogu liige hääletada ainult ühe ülesseatud kandidaadi poolt. Valituks loetakse kandidaat, kelle poolt hääletab üle poole nõukogu koosolekul kohalviibivatest nõukogu liikmetest.
(5) Kui ükski kandidaat ei kogu nõutud arvu hääli, viiakse kahe enim hääli saanud kandidaadi suhtes läbi kordushääletus. Valituks osutub kandidaat, kes kogub suurema arvu hääli. Häälte võrdse jagunemise korral on määravaks nõukogu esimehe hääl.
§ 11. Nõukogu esimehe pädevus
Lisaks haigekassa seaduse § 14 lõikes 3 sätestatud pädevusele nõukogu esimees:
1) kutsub kokku nõukogu koosolekud, määrab koosoleku toimumise koha ja koosolekul arutlusele tulevad küsimused;
2) korraldab otsuste vastuvõtmise koosolekut kokku kutsumata ning teatab sellisel viisil vastuvõetud otsustest vastavalt haigekassa seaduse §-s 18 sätestatule;
3) valmistab ette ja esitab nõukogule ettepanekuid otsuste vastuvõtmiseks nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes;
4) otsustab, keda lisaks nõukogu liikmetele ja juhatuse esimehele täiendavalt nõukogu koosolekule kutsuda;
5) määrab nõukogu koosoleku protokollija;
6) sõlmib nõukogu esindades haigekassa eest ja nimel juhatuse esimehe ja juhatuse liikmetega ametilepingud;
7) kirjutab alla nõukogu otsustele;
8) teeb nõukogule ettepaneku nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kui nõukogu liige on talle teatanud, et vastav otsus on vastuolus seaduse või käesoleva määruse nõuetega;
9) teeb nõukogule ettepaneku juhatuse või juhatuse esimehe otsuse õiguspärasuse küsimuses seisukoha võtmiseks, kui juhatuse liige on teda informeerinud, et vastav otsus on vastuolus seaduse või käesoleva määruse nõuetega;
10) esitab vajadusel nõude juhatuse koosoleku kokkukutsumiseks.
3. jagu
Nõukogu otsus
§ 12. Nõukogu otsuse vastuvõtmine
Nõukogu otsused võetakse vastu koosolekul või koosolekut kokku kutsumata vastavalt haigekassa seaduse §-des 17 ja 18 sätestatud korrale.
4. jagu
Nõukogu koosolek
§ 13. Nõukogu koosoleku toimumise aeg ja koht
(1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme kuu jooksul.
(2) Nõukogu koosoleku toimumise kohaks on haigekassa asukoht, kui nõukogu koosoleku kokkukutsuja ei ole määranud muud nõukogu koosoleku toimumise kohta Eesti Vabariigis.
§ 14. Nõukogu koosoleku kokkukutsumine
(1) Nõukogu koosoleku kokkukutsumisest peab nõukogu liikmetele kirjalikult ette teatama vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist. Teate edastamine võib toimuda posti, faksi või elektronposti teel. Koosoleku kutsub kokku ja teatele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu aseesimees.
(2) Nõukogu esimees (tema äraolekul nõukogu aseesimees) kutsub nõukogu liikmelt, juhatuselt, juhatuse esimehelt või audiitorilt nõude saamise korral kümne päeva jooksul kokku nõukogu erakorralise koosoleku. Nõukogu erakorralist koosolekut ei kutsuta kokku, kui nõude esitamisest jääb korralise koosoleku toimumiseni vähem kui kaks nädalat.
(3) Nõukogu koosoleku teates tuleb näidata:
1) koosoleku toimumise aeg ja koht;
2) koosoleku päevakord ja vastavate ettekannete esitajad;
3) otsuse vastuvõtmiseks vajalikud andmed ja dokumendid, mis lisatakse teatele või esitatakse nõukogu liikmetele tutvumiseks haigekassa asukohas, alates teate väljastamise päevast. Kui nõukogu koosoleku päevakorras on juhatuse esimehe või juhatuse liikmete nimetamine, tuleb koosoleku kokkukutsumise teatele lisada kandidaatide olemasolevad nõusolekud (avaldused) ja elulookirjeldused;
4) muud koosolekuga seonduvad olulised asjaolud.
§ 15. Nõukogu koosoleku kvoorum
(1) Kui haigekassa seaduses ei ole sätestatud teisiti, on nõukogu koosolek otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 2/3 tema liikmetest ning nende hulgas on nõukogu esimees või aseesimees.
(2) Kui nõukogu koosoleku läbiviimiseks puudub vajalik kvoorum, toimub uus koosolek sama päevakorraga hiljemalt seitsme päeva jooksul, alates koosoleku ärajäämisest. Uue koosoleku võib kokku kutsuda mitte varem kui järgmisel tööpäeval. Uue koosoleku kokkukutsumisel ei ole vaja järgida seitsmepäevast etteteatamistähtaega. Kui koosolek on ära jäänud kvoorumi puudumise tõttu, on koosolekult puudunud nõukogu liikmed kohustatud esitama hiljemalt järgmiseks nõukogu koosolekuks kirjaliku selgituse oma puudumise põhjuste kohta.
§ 16. Nõukogu koosoleku erisused
(1) Kui nõukogu koosoleku kokkukutsumisel on rikutud haigekassa seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed.
(2) Kiiret otsustamist vajavaid küsimusi, mida ei ole teates märgitud, võidakse nõukogu koosolekul arutada ja otsustada, kui arutamise poolt on kõik nõukogu liikmed.
5. jagu
Nõukogu koosoleku protokoll
§ 17. Koosoleku protokoll
(1) Nõukogu koosoleku käiku protokollib nõukogu esimehe või tema äraolekul aseesimehe määratud isik.
(2) Nõukogu koosoleku protokolli kantakse:
1) koosoleku toimumise aeg ja koht;
2) koosolekul osalevate nõukogu liikmete ja teiste kohalviibivate isikute nimed;
3) koosoleku juhataja ja protokollija nimed;
4) koosoleku päevakord;
5) koosoleku päevakorrapunktide kohta ettekande teinud isikute nimed ja ettekande sisu kirjeldus, kui ettekande põhiseisukohti ei ole eelnevalt kirjalikult esitatud koosoleku juhatajale;
6) esitatud küsimused ja sisulise arutelu kirjeldus;
7) koosolekul vastuvõetud otsused koos nimeliste hääletustulemustega;
8) koosoleku otsuse suhtes suulisele eriarvamusele jäänud nõukogu liikme eriarvamuse sisu;
9) koosolekul olulist tähtsust omavad muud asjaolud.
(3) Nõukogu koosoleku protokollile lisatakse käesoleva määruse §-s 14 nimetatud teade, koosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud, avaldused, otsuse aluseks olevad dokumendid ning viie päeva jooksul pärast koosoleku toimumist haigekassale esitatud kirjalikud eriarvamused. Suulisele eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik viie päeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Kui suulise eriarvamuse esitaja ei allkirjasta tähtaegselt oma eriarvamust, siis loetakse eriarvamus mitteesitatuks.
(4) Nõukogu koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
§ 18. Koosoleku protokolli kättesaadavus
(1) Nõukogu koosoleku protokoll peab olema alates viiendast päevast pärast koosoleku toimumist nõukogu liikmetele kättesaadav kohas, kus asub haigekassa juhatus.
(2) Nõukogu koosoleku protokollid koos lisadega, samuti koosolekut kokku kutsumata tehtud otsuste projektid, selgitused ja põhjendused ning kirjalikud vastused nimetatud otsuste projektidele säilitatakse vastavalt haigekassa asjaajamise korras sätestatule.
(3) Nõukogu otsused tehakse kättesaadavaks haigekassa koduleheküljel internetis. Nõukogu otsustega saab tutvuda haigekassa asukohas. Haigekassa väljastab õigustatud huviga isikutele nõukogu otsuste tõestamata koopiaid tasu eest, mis katab koopia valmistamise kulud.
3. peatükk
HAIGEKASSA JUHATUS
1. jagu
Üldsätted
§ 19. Juhatus
(1) Juhatus on haigekassa organ, kes juhib haigekassat. Juhatus koosneb kolmest kuni seitsmest liikmest, kellest üks on juhatuse esimees.
(2) Juhatuse esimehe nimetab nõukogu, võttes arvesse juhatuse esimehe kandidaadi leidmiseks läbiviidud avaliku konkursi tulemusi. Teised juhatuse liikmed nimetab nõukogu juhatuse esimehe ettepanekul.
(3) Juhatuse liikmete volituste tähtaeg on üks kuni viis aastat. Juhatuse liikme volituse tähtaja otsustab nõukogu enne temaga ametilepingu sõlmimist.
(4) Juhatuse esimehe äraolekul asendab teda juhatuse esimehe poolt asendajaks määratud juhatuse liige. Kui juhatuse esimees ei ole asendajat määranud, on juhatuse esimehe asendajaks juhatuse liikme staaþilt vanim juhatuse liige. Kui mitmel juhatuse liikmel on võrdne staaþ juhatuse liikmena, siis on juhatuse esimehe asendajaks nende hulgast kõige vanem juhatuse liige.
§ 20. Juhatuse pädevus
Lisaks haigekassa seaduse §-s 26 sätestatud pädevusele juhatus:
1) koostab haigekassa arengukava ja aasta tegevusplaani ning esitab need nõukogule kinnitamiseks;
2) valmistab ette ja esitab nõukogule materjalid ja otsuste projektid kindlustatute tervise edendamise, haiguste ennetamise ja raviteenuste eest tasumisel ning soodustingimustel ravimite väljastamisel rakendatavate piirhindade ja piirmäärade kehtestamise ettepaneku tegemiseks;
3) seisab hea haigekassa koostatud dokumentide vormilise ja sisulise korrektsuse ning õigusaktidele vastavuse eest;
4) esitab nõukogule vähemalt üks kord kolme kuu jooksul ülevaate haigekassa tegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatab kohe haigekassa majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ning muudest haigekassa tegevusega seotud olulistest asjaoludest;
5) valmistab ette haigekassa eelarve ning vajadusel lisaeelarve projekti ja esitab selle nõukogule kinnitamiseks;
6) koostab haigekassa eelarve kulude jaotuskava kuude lõikes ja esitab selle nõukogule kinnitamiseks;
7) kinnitab nõukogu poolt kinnitatud haigekassa eelarve alusel piirkondlike osakondade eelarve;
8) esitab nõukogule kinnitamiseks raviteenuste osutajatega lepingute sõlmimise alused, lepingupartnerite valikupõhimõtted ja teenuste kättesaadavuse tingimused;
9) kinnitab raviteenuste osutajatega lepingute sõlmimise kava;
10) koostab haigekassa raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need audiitorile kontrollimiseks ja nõukogule kinnitamiseks hiljemalt nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist;
11) annab nõukogule arvamuse audiitori määramiseks ja audiitorile makstava tasu suuruse otsustamiseks;
12) teeb nõukogule ettepaneku haigekassa struktuuri kinnitamiseks;
13) kinnitab haigekassa struktuuriüksuste põhimäärused;
14) võtab tööle ja vabastab töölt haigekassa struktuuriüksuste juhi;
15) moodustab komisjone;
16) teeb nõukogule ettepaneku haigekassa töösisekorraeeskirjade ja asjaajamise korra ning haigekassa seaduse § 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud andmekogu pidamise eeskirjade kinnitamiseks;
17) teeb nõukogule ettepaneku raamatupidamise sise-eeskirjade kinnitamiseks;
18) teeb nõukogule ettepaneku kinnisasjade ja registrisse kantud ja kantavate vallasasjade omandamise, võõrandamise ja koormamise ning laenude võtmise otsustamiseks;
19) esitab vajadusel nõude nõukogu koosoleku kokkukutsumiseks;
20) otsustab haigekassa eelarve kassatagavara kasutamise, välja arvatud kulude finantseerimine, mille tagajärjel kassatagavara langeb alla 5 protsendi;
21) otsustab tehingute tegemise järgmise aasta assigneeringute arvel, mille kogusuurus ei ületa 25 protsenti jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud vastavatest assigneeringutest;
22) otsustab juhatuse varasema otsuse kehtetuks tunnistamise juhul, kui vastava nõude on esitanud juhatuse liige või kui nõukogu on väljendanud asjakohast seisukohta;
23) kontrollib ravikindlustusraha kasutamise otstarbekust;
24) kinnitab juhatuse kodukorra;
25) täidab muid ülesandeid, mis on vajalikud haigekassa eesmärgi saavutamiseks, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
§ 21. Juhatuse esimehe pädevus
Lisaks haigekassa seaduse §-s 28 sätestatud pädevusele juhatuse esimees:
1) juhib haigekassa tööd ja viib läbi juhatuse koosolekuid;
2) määrab juhatuse koosoleku protokollija;
3) teeb nõukogule ettepaneku juhatuse liikme nimetamiseks ja tagasikutsumiseks;
4) teeb nõukogule ettepaneku juhatuse liikmetega ametilepingu sõlmimiseks;
5) annab nõukogule arvamuse juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete ametitasude ja lisatasude kinnitamiseks;
6) teeb vajadusel nõukogule ettepanekuid muude otsuste vastuvõtmiseks;
7) esitab vajadusel nõude nõukogu koosoleku kokkukutsumiseks;
8) kutsub kokku juhatuse koosoleku.
§ 22. Juhatuse liikmete esindusõigus
(1) Juhatuse esimehel on õigus esindada haigekassat kõigis õigustoimingutes ja tehingutes ainuisikuliselt. Juhatuse esimehel on õigustoimingute tegemiseks edasivolitamise õigus. Teised juhatuse liikmed võivad haigekassat esindada ainult ühiselt kahekesi koos. Teistel juhatuse liikmetel on õigustoimingute tegemiseks edasivolitamise õigus ainult ühiselt kahekesi koos.
(2) Juhatuse liikmete õigust esindada haigekassat võib piirata nõukogu otsusega. Nõukogu otsusega seatud esindusõiguse piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes.
2. jagu
Juhatuse esimehe kandidaadi valimise konkurss
§ 23. Konkursi väljakuulutamine
(1) Haigekassa juhatuse esimehe kandidaadi leidmiseks korraldatakse avalik konkurss.
(2) Konkursi läbiviimise otsustab ning kuulutab oma otsusega välja haigekassa nõukogu.
(3) Konkurss juhatuse esimehe kandidaadi leidmiseks kuulutatakse välja, kui vastav ametikoht on vaba või kui sellel ametikohal töötava isikuga sõlmitud tähtajalise ametilepingu kehtivuse lõpuni on jäänud vähem kui neli kuud.
§ 24. Konkursi väljakuulutamise teade
Nõukogu avaldab konkursi väljakuulutamise kohta teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes kahel korral kahe nädala jooksul, kusjuures teist teadet ei avaldata enne ühe nädala möödumist esimese teate avaldamisest. Teade peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) täidetava ametikoha nimetus ja ameti tähtaeg;
2) kandidaadile esitatavad põhinõuded;
3) avalduse esitamise tähtaeg ja koos avaldusega esitatavate dokumentide loetelu;
4) täiendava informatsiooni andmiseks pädeva isiku kontaktandmed.
§ 25. Nõuded konkursist osavõtjatele
Juhatuse esimehe ametikohale võib kandideerida kõrgema haridusega teovõimeline füüsiline isik, kelle alaline elukoht on Eestis. Konkursil osalejal peavad olema haigekassa juhtimiseks vajalikud teadmised ja kutsealane sobivus ning laitmatu reputatsioon.
§ 26. Konkursist osavõtja esitatavad dokumendid
Konkursil osaleja esitab haigekassa nõukogule järgmised dokumendid:
1) kirjalik avaldus;
2) elulookirjeldus, milles kajastub konkursil osaleja kutse- ja juhtimisalane tegevus;
3) kõrgharidust tõendava dokumendi koopia;
4) konkursil osaleja soovil muud tema poolt oluliseks peetavad dokumendid või materjalid;
5) konkursi väljakuulutamise teates ettenähtud dokumendid.
§ 27. Konkursist osavõtjate hindamine
(1) Konkursil osalejate sobivuse hindamiseks nimetab nõukogu vähemalt kolmeliikmelise konkursikomisjoni või tellib hindamise tunnustatud personaliotsinguettevõtjalt.
(2) Sõltuvalt konkursil osalejate arvust võib nõukogu korraldada kuni kolm konkursivooru. Lõppvooru jõudnud konkursil osalejad esitavad haigekassa nõukogule oma tegevusprogrammi ning vastavad nõukogu liikmete esitatud küsimustele suulisel vestlusel.
(3) Konkursikomisjon või personaliotsinguettevõtja valib lõppvooru jõudnud konkursil osalejate hulgast parima juhatuse esimehe kandidaadi. Parimaks osutunud kandidaat esitatakse nõukogule juhatuse esimeheks nimetamiseks.
(4) Kui nõukogu ei nimeta esitatud kandidaati juhatuse esimeheks, võib konkursikomisjon või personaliotsinguettevõtja nõukogule ühe nädala jooksul kandidaadi juhatuse esimeheks mittenimetamise otsuse tegemisest esitada konkursist osavõtnute hulgast uue kandidaadi juhatuse esimeheks nimetamiseks.
§ 28. Uue konkursi väljakuulutamine
Nõukogu peab viivitamata välja kuulutama uue konkursi, kui:
1) juhatuse esimehe konkursile ei esitanud keegi nõuetekohast avaldust koos lisadega;
2) nõukogu ei nimeta esitatud kandidaati juhatuse esimeheks ja konkursikomisjon või personaliotsinguettevõtja ei esita uut kandidaati juhatuse esimeheks nimetamiseks.
3. jagu
Juhatuse koosolek
§ 29. Koosoleku toimumise aeg
Juhatuse koosolek toimub vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kuus.
§ 30. Koosoleku protokoll
(1) Juhatuse koosoleku käiku protokollib juhatuse esimehe või tema äraolekul juhatuse esimehe asendaja poolt määratud isik.
(2) Juhatuse koosoleku protokolli kantakse:
1) koosoleku toimumise aeg ja koht;
2) koosolekul osalevate juhatuse liikmete ja teiste kohalviibivate isikute nimed;
3) koosoleku juhataja ja protokollija nimed;
4) koosoleku päevakord;
5) koosoleku päevakorrapunktide kohta ettekande teinud isikute nimed ja ettekande sisu kirjeldus, kui ettekande põhiseisukohti ei ole eelnevalt kirjalikult esitatud koosoleku juhatajale;
6) esitatud küsimused ja sisulise arutelu kirjeldus;
7) koosolekul vastuvõetud otsused koos nimeliste hääletustulemustega;
8) koosolekul olulist tähtsust omavad muud asjaolud.
(3) Juhatuse koosoleku protokollile lisatakse koosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud, avaldused, otsuse aluseks olevad dokumendid ning viie päeva jooksul pärast koosoleku protokolli kättesaadavaks tegemist haigekassale esitatud kirjalikud eriarvamused protokolli sisu kohta.
(4) Juhatuse koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
§ 31. Koosoleku protokolli kättesaadavus
(1) Juhatuse koosoleku protokoll peab alates viiendast päevast pärast koosoleku toimumist olema juhatuse liikmetele kättesaadav kohas, kus asub haigekassa juhatus.
(2) Juhatuse koosoleku protokollid koos lisadega, samuti juhatuse otsused, otsuste projektid, selgitused ja põhjendused ning muud kirjalikud dokumendid säilitatakse vastavalt haigekassa asjaajamise korras sätestatule.
4. peatükk
NÕUKOGU JA JUHATUSE LIIKMETE KINDLUSTUS
§ 32. Vastutuskindlustusleping
(1) Haigekassa sõlmib tunnustatud kindlustusettevõtjaga seaduses sätestatud korras nõukogu ja juhatuse liikmete kasuks vastutuskindlustuslepingu nõukogu ja juhatuse liikmete poolt seaduste ja käesoleva määruse nõuete rikkumisest ja oma kohustuste täitmata jätmisest tuleneva varalise vastutuse kindlustamiseks 50 000 000 krooni ulatuses vastutuskindlustuslepingus sätestatud tähtajaks.
(2) Vastutuskindlustusleping sõlmitakse tähtajaga üks aasta.
(3) Nõukogu ja juhatuse liikmete omavastutus seaduste ja käesoleva määruse nõuete rikkumisest ja oma kohustuste täitmata jätmisest tuleneva varalise vastutuse korral on 50 000 krooni. Nõukogu ja juhatuse liikmetel on õigus isiklike vahendite arvel sõlmida kindlustusettevõtjaga omavastutuse kindlustamise leping.
(4) Enne nõukogu ja juhatuse liikmete kasuks vastutuskindlustuslepingu sõlmimist kiidab nõukogu heaks valitud kindlustusandja ja kindlustuslepingu tingimused.
5. peatükk
HAIGEKASSA STRUKTUURIÜKSUSED JA KOMISJONID
§ 33. Haigekassa struktuuriüksused
Haigekassa struktuuriüksused on keskosakonnad ja piirkondlikud osakonnad. Keskosakonnad asuvad Tallinnas.
§ 34. Keskosakond
(1) Keskosakonda juhib juhataja, kelle võtab tööle määratud tähtajaks ja vabastab töölt haigekassa juhatus.
(2) Keskosakonna juhataja leidmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursist osavõtjatele esitatavad nõuded ja konkursi korra kehtestab haigekassa juhatus.
(3) Haigekassa keskosakonnad on järgmised:
1) ravikindlustushüvitiste osakond;
2) finantsosakond;
3) juriidiline osakond;
4) informaatika osakond;
5) välissuhete osakond;
6) sisekontrolli osakond.
§ 35. Keskosakonna pädevus
(1) Keskosakondade pädevusse haigekassa ülesannete täitmisel kuulub:
1) ravikindlustuse arendamine, koordineerimine ja piirkondlike osakondade juhendamine;
2) ravikindlustushüvitiste vajaduse, kättesaadavuse, kasutuse ja mahu analüüs ning planeerimine ja aruandluse korraldamine;
3) ravikindlustushüvitiste kvaliteedi kriteeriumide väljatöötamine;
4) haigekassa eelarve eelnõu ettevalmistamine, eelarve täitmise analüüs ja kontrollimine;
5) piirkondliku osakonna eelarve projekti koostamine, koordineerimine ja kooskõlastamine;
6) tervishoiuteenuste osutajate, ravimitootjate ja müügiloa hoidjate, ravimi jae- ja hulgimüüjatega sõlmitavate lepingute süsteemi arendamine;
7) raviteenuste ja soodustingimustel väljastatavate ravimite eest tasumisel rakendatava süsteemi arendamine;
8) raviteenuste ja soodustingimustel väljastatavate ravimite piirhindade ja -määrade väljatöötamine;
9) avalike suhete ja klienditeeninduse arendamine;
10) raamatupidamisarvestuse pidamine ning aruandluse korraldamine ja koostamine;
11) asjaajamis- ja arhiivialase töö korraldamine ja koordineerimine;
12) sisekontrolli korraldamine;
13) õigusalane nõustamine, teiste struktuuriüksuste sellealane juhendamine, õigusaktide eelnõudele arvamuste andmine;
14) nõuete ja hagide ettevalmistamine;
15) personalitöö, koolituse ja täiendõppe korraldamine;
16) andmekogude pidamine, infosüsteemide väljaarendamine, haldamine ja turvamine;
17) andmete ja tarkvara administreerimine, samuti arvutustehnika soetamine;
18) välislepingutest tulenevate kohustuste täitmise korraldamine;
19) muude keskosakonna põhimääruses sätestatud või nõukogu või juhatuse või juhatuse esimehe poolt keskosakonnale antud korralduste ja ülesannete täitmine.
(2) Ravikindlustushüvitiste osakonna põhiülesanne on ravikindlustushüvitiste vajaduse planeerimine, kasutamise analüüs ja nende võimaldamiseks vajalike lepinguprojektide ettevalmistamine.
(3) Finantsosakonna põhiülesanne on haigekassa eelarve projekti ettevalmistamine, eelarve täitmise analüüs ja raamatupidamine.
(4) Juriidilise osakonna põhiülesanne on haigekassa õigusalase töö korraldamine.
(5) Informaatika osakonna põhiülesanne on haigekassa infosüsteemi arendamine ja haldamine.
(6) Välissuhete osakonna põhiülesanne on välislepingutest ja haigekassa välissuhetest tulenevate kohustuste täitmise korraldamine ja Euroopa Liiduga ühinemisega seonduvate küsimuste lahendamine.
(7) Sisekontrolli osakonna põhiülesanne on haigekassa töökorralduse ja töötulemuste analüüs ning haigekassa juhtkonnale vajaliku teabe kogumine.
(8) Iga keskosakonna täpsem pädevus, õigused, ülesanded ja vastutus sätestatakse vastava keskosakonna põhimääruses.
§ 36. Piirkondlik osakond
(1) Piirkondlikku osakonda juhib direktor, kelle võtab tööle määratud tähtajaks ja vabastab töölt haigekassa juhatus.
(2) Piirkondliku osakonna direktori leidmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursist osavõtjatele esitatavad nõuded ja konkursi korra kehtestab haigekassa juhatus.
(3) Haigekassal on järgmised piirkondlikud osakonnad:
1) Harju osakond, kuhu kuulub Harjumaa ning mille keskus asub Tallinnas;
2) Lääne osakond, kuhu kuuluvad Läänemaa, Saaremaa ja Hiiumaa ning mille keskus asub Kuressaares;
3) Pärnu osakond, kuhu kuuluvad Pärnumaa ja Raplamaa ning mille keskus asub Pärnus;
4) Rakvere osakond, kuhu kuuluvad Lääne-Virumaa ja Järvamaa ning mille keskus asub Rakveres;
5) Tartu osakond, kuhu kuuluvad Tartumaa, Viljandimaa ja Jõgevamaa ning mille keskus asub Tartus;
6) Kagu osakond, kuhu kuuluvad Võrumaa, Valgamaa ja Põlvamaa ning mille keskus asub Võrus;
7) Ida-Viru osakond, kuhu kuulub Ida-Virumaa ning mille keskus asub Jõhvis.
§ 37. Piirkondliku osakonna pädevus
(1) Piirkondlik osakond korraldab haigekassa tegevusvaldkonda kuuluvate ülesannete ühetaolise täitmise vastavas piirkonnas. Piirkondlike osakondade pädevusse haigekassa ülesannete täitmisel kuulub:
1) kindlustatute arvestuse pidamine;
2) piirkondliku osakonna eelarve projekti koostamine ja esitamine ning eelarve täitmine;
3) kindlustatute ravikindlustushüvitiste vajaduse, kättesaadavuse, kasutuse ja mahu analüüs ning planeerimine;
4) raviteenuste osutajatega sõlmitavate lepingute kava koostamine ja esitamine juhatusele;
5) lepingute sõlmimine raviteenuse osutajatega haigekassa nõukogu ja juhatuse poolt kinnitatud tingimustel ning juhatuse volitusel;
6) käesolevast määrusest ja piirkondliku osakonna põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks juhatuse volitusel muude lepingute sõlmimine;
7) raviteenuste eest tasumine raviteenuse osutajatele vastavalt lepingutingimustele;
8) kindlustatutele osutatavate raviteenuste kvaliteedi kontrollimine;
9) ajutise töövõimetuse hüvitiste määramine ja maksmine;
10) soodustingimustel väljastatavate ravimite eest tasumine apteekidele;
11) ravikindlustushüvitiste õigsuse ja põhjendatuse kontrollimine ning analüüs;
12) raamatupidamisarvestuse pidamine ja aruannete koostamine;
13) õigusalane nõustamine ravikindlustuse küsimustes;
14) nõuete ja hagide ettevalmistamine ja esitamine;
15) kindlustatute avalduste menetlemine;
16) muude piirkondliku osakonna põhimääruses sätestatud või nõukogu, juhatuse või juhatuse esimehe poolt piirkondlikule osakonnale antud korralduste ja ülesannete täitmine.
(2) Piirkondliku osakonna täpsem pädevus, õigused, ülesanded ja vastutus sätestatakse piirkondliku osakonna põhimääruses.
§ 38. Komisjonid
(1) Haigekassa nõukogu ja juhatus võivad haigekassa ülesannete täitmiseks moodustada alalisi või ajutisi komisjone. Komisjoni moodustamise otsuses määratakse kindlaks komisjoni staatus, tegevuse eesmärk, liikmed, õigused ja kohustused ning ajutise komisjoni töös osalevate isikute tasustamise kord.
(2) Komisjoni töös osalevatele nõukogu või juhatuse liikmetele ei maksta tasu komisjoni töös osalemise eest.
(3) Isikut, kes ei ole nõukogu või juhatuse liige, võib nimetada komisjoni liikmeks tema vastavasisulise kirjaliku nõusoleku alusel.
(4) Nõukogu moodustab alalisi komisjone haigekassa tegevuse kohta erinevate ühiskonnagruppide esindajate arvamuse saamiseks. Nõukogu moodustab alalise komisjoni tervishoiutöötajate ja nende ühenduste esindajatest nõukogu poolt esitatud küsimustes arvamuse saamiseks.
(5) Nõukogu moodustab ajutisi komisjone ühekordse või lühiaegse iseloomuga ülesannete täitmiseks, samuti haigekassa tegevust puudutavates küsimustes üldsuse arvamuse saamiseks.
6. peatükk
HAIGEKASSA EELARVE PROJEKTI ETTEVALMISTAMISE JA KINNITAMISE KORD
§ 39. Haigekassa eelarve alused
Haigekassa lähtub eelarve projekti ettevalmistamisel riigi eelarvestrateegiast, vastava eelarveaasta riigieelarve mahust, tervishoiupoliitikast, «Eesti Vabariigi ravikindlustusseadusest», nõukogu poolt kinnitatud haigekassa arengukavast ja eelarve ettevalmistamise nõuetest.
§ 40. Eelarve projekt
(1) Juhatus esitab eelarve esialgse projekti Rahandusministeeriumile läbivaatamiseks vastavalt kehtestatud ajakavale.
(2) Juhatus esitab hiljemalt 15. oktoobriks nõukogule läbivaatamiseks haigekassa eelarve esialgse projekti koos seletuskirjaga ja Rahandusministeeriumi ettepanekutega. Nõukogu arutab esialgset eelarve projekti vähemalt kahel lugemisel ja vajadusel tagastab haigekassa eelarve esialgse projekti juhatusele muudatuste tegemiseks.
(3) Juhatus esitab haigekassa eelarve projekti, milles on arvestatud nõukogus toimunud lugemiste tulemusi ning vastuvõetud iga-aastase riigieelarve seadusest tulenevaid muutusi, nõukogule kinnitamiseks 14 päeva jooksul, arvates iga-aastase riigieelarve seaduse Riigi Teatajas avaldamisest.
§ 41. Eelarve kinnitamine
Nõukogu kinnitab haigekassa eelarve 30 päeva jooksul, arvates iga-aastase riigieelarve seaduse Riigi Teatajas avaldamisest. Kui nõukogu ei ole nimetatud tähtajaks haigekassa eelarvet kinnitanud, läheb eelarve kinnitamise õigus ja kohustus üle Vabariigi Valitsusele.
§ 42. Piirkondliku osakonna eelarve ja kulude jaotuskava
(1) Haigekassa piirkondlik osakond esitab haigekassa juhatusele ühe nädala jooksul, alates nõukogu poolt eelarve kinnitamisest, piirkondliku osakonna eelarve projekti ja seletuskirja.
(2) Juhatus esitab haigekassa eelarve kulude jaotuskava kuude lõikes nõukogule kinnitamiseks kahe nädala jooksul, alates haigekassa eelarve kinnitamisest.
(3) Nõukogu kinnitab haigekassa eelarve kulude jaotuskava kuude lõikes hiljemalt 60 päeva jooksul iga-aastase riigieelarve seaduse Riigi Teatajas avaldamisest.
(4) Juhatus kinnitab piirkondliku osakonna eelarve kahe nädala jooksul, alates piirkondliku osakonna eelarve projekti esitamisest.
§ 43. Eelarve muutmine ja lisaeelarve
(1) Haigekassa eelarves majandusaastaks määratud kulude otstarbe muutmiseks, muutmata kulude kogumahtu, esitab juhatus eelarve muutmise projekti nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu arutab eelarve muutmise projekti kahel lugemisel ja otsustab kinnitamise hiljemalt 60 päeva jooksul, alates eelarve muutmise projekti esitamise päevast.
(2) Haigekassa eelarve tulude ja kulude tasakaalustatud suurendamiseks või vähendamiseks esitab juhatus nõukogule haigekassa lisaeelarve projekti ühe nädala jooksul, alates riigieelarve lisaeelarve seaduse avaldamisest Riigi Teatajas. Nõukogu arutab lisaeelarve projekti kahel lugemisel ja otsustab lisaeelarve kinnitamise hiljemalt 60 päeva jooksul, alates riigieelarve lisaeelarve seaduse avaldamisest Riigi Teatajas.
7. peatükk
HAIGEKASSA EELARVE TULUDE JA KULUDE JAOTUS
§ 44. Eelarve tulud
Haigekassa eelarve tulud on:
1) riigieelarves ravikindlustuseks määratud arvestuslik summa;
2) sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ülelaekumine;
3) sissenõuded teistelt isikutelt;
4) finantstulud;
5) muud tulud.
§ 45. Eelarve kulud
(1) Haigekassa eelarve kulud jagunevad ravikindlustuse kuludeks ja haigekassa ülalpidamise kuludeks.
(2) Haigekassa ravikindlustuse kulud jagunevad:
1) raviteenuste kulud, sealhulgas haiguste ennetuse kulud, üldarstiabi raviteenuste kulud, ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi (välja arvatud hambaravi) kulud, ambulatoorse ja statsionaarse hooldusravi kulud, hambaravi kulud, esmaste varajaste proteeside kulud;
2) tervise edendamise kulud;
3) kindlustatutele kompenseeritavate ravimite kulud;
4) ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud;
5) muud kulud.
(3) Haigekassa ülalpidamise kuludeks on ravikindlustussüsteemi administreerimiseks vajalikud kulud, mis jagunevad:
1) personali- ja juhtimiskulud, sealhulgas töötasu, nõukogu ja juhatuse liikmete tasud ning sotsiaalmaks;
2) majandamiskulud;
3) infotehnoloogia kulud;
4) ravikindlustushüvitiste arveldamisega seotud kulud;
5) arenduskulud;
6) finantskulud;
7) investeeringud;
8) muud kulud.
8. peatükk
HAIGEKASSA EELARVE KASSATAGAVARA
§ 46. Kassatagavara
Haigekassa eelarve kassatagavara (edaspidi kassatagavara) on haigekassa eelarve vahenditest moodustatav reserv, mida juhatus kasutab haigekassa kulude finantseerimiseks ajutiste kassalünkade korral. Kassatagavara suurus on vähemalt 5% eelarve mahust.
§ 47. Kassatagavara halduri valimine
(1) Kassatagavara halduri nimetab nõukogu. Nõukogu võib nimetada rahandusministri ettepanekul Riigikassa kassatagavara halduriks ilma avalikku konkurssi korraldamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Teisi kassatagavara haldureid võib nõukogu nimetada ainult lähtudes kassatagavara halduri leidmiseks korraldatud avalikust konkursist.
(2) Kassatagavara halduri valimiseks korraldatava konkursi läbiviimise otsustab ning kuulutab oma otsusega välja haigekassa nõukogu. Kassatagavara halduriks võib kandideerida Eestis registreeritud äriühing, kellele on antud tegevusluba tegutsemiseks fondivalitsejana, krediidiasutusena või väärtpaberivahendajana.
(3) Kassatagavara halduri valimiseks korraldatav konkurss tuleb läbi viia hiljemalt üks kuu enne kehtiva kassatagavara haldamise lepingu lõppemist, samuti viivitamatult juhul, kui kassatagavara haldamise leping on ennetähtaegselt lõppenud.
(4) Juhatus avaldab konkursi väljakuulutamise kohta teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes. Teade peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) konkursil osalejatele esitatavad põhinõuded;
2) avalduse esitamise tähtaeg ja koos avaldusega esitatavate dokumentide loetelu;
3) täiendava informatsiooni andmiseks pädeva isiku kontaktandmed.
§ 48. Kassatagavara halduri nimetamine
(1) Juhatus teeb konkursi tulemustest kokkuvõtte ning esitab sellest lähtudes haigekassa nõukogule ettepaneku kassatagavara halduri nimetamiseks.
(2) Nõukogu nimetab kassatagavara halduri konkursil osalenud kandidaatide hulgast, võttes arvesse juhatuse poolt tehtud ettepanekuid. Nõukogu võib rahandusministri ettepanekul nimetada kassatagavara halduriks Riigikassa, kui nõukogu leiab, et konkursil osalenud kandidaadid ei sobi kassatagavara halduriks.
§ 49. Kassatagavara halduri nimetamata jätmine
(1) Nõukogu on kohustatud nimetama kassatagavara halduriks Riigikassa ja otsustama, kas ja millal kuulutada välja uus konkurss, kui:
1) kassatagavara halduri konkursile ei esitatud ühtegi nõuetele vastavat avaldust;
2) nõukogu ei nimetanud konkursil osalenud kandidaatide hulgast kassatagavara haldurit;
3) juhatus ei saa temast mitteolenevatel põhjustel sõlmida kassatagavara halduriks nimetatud kandidaadiga kassatagavara haldamise lepingut.
(2) Uuel kassatagavara halduri konkursil võivad osaleda ka eelmisel konkursil osalenud kandidaadid.
§ 50. Kassatagavara haldamise leping
(1) Haigekassa juhatus sõlmib nõukogu poolt kassatagavara halduriks nimetatuga kassatagavara haldamise lepingu.
(2) Kassatagavara haldur nimetatakse tähtajaga 1¿5 aastat.
(3) Kassatagavara halduri ülesanded ja tegevuse peamised tingimused on:
1) korraldada kassatagavara vahendite haldamine, lähtudes säilivuse, likviidsuse ja tootlikkuse tagamise eesmärkidest;
2) tagada haigekassale kassatagavara vahendite kasutuselevõtu võimalus ühe tööpäeva jooksul, alates haigekassa juhatuselt vastava korralduse saamisest.
(4) Piirangud valuuta-, krediidi-, likviidsus- ja vajaduse korral muudele investeerimisriskidele kassatagavara vahendite paigutamisel kehtestab haigekassa nõukogu haigekassa juhatuse ettepanekul. Kehtestatud piirangud moodustavad kassatagavara haldamise lepingu lahutamatu osa.
9. peatükk
PÕHIKIRJA JA HAIGEKASSA ÕIGUSLIKU STAATUSE MUUTMINE
§ 51. Haigekassa põhikirja kehtestamine
Haigekassa põhikirja kehtestab ning põhikirjas teeb muudatusi Vabariigi Valitsus. Enne põhikirja muutmise ettepaneku esitamist Vabariigi Valitsusele kuulab sotsiaalminister ära haigekassa nõukogu arvamuse.
§ 52. Jagunemise, ühinemise ja ümberkujundamise keeld
Haigekassa ei või jaguneda ega ühineda teiste juriidiliste isikutega ning haigekassat ei või ümber kujundada muud liiki juriidiliseks isikuks.
§ 53. Haigekassa lõpetamine
Haigekassa lõpetatakse seadusega. Haigekassa lõpetamisel järelejäänud vara antakse üle riigile, kui haigekassa lõpetamise seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
10. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 54. Haigekassa organite tegevus määruse rakendamisel
(1) Haigekassa nõukogu kinnitab 1. aprilliks 2001. a käesoleva määruse § 8 punktides 7, 8, 12, 24, 26 ja 27 nimetatud dokumendid ning «Eesti Haigekassa seaduse» § 12 lõike 1 punktides 1, 4, 5, 6 ja 13 nimetatud dokumendid.
(2) Haigekassa juhatus kinnitab 1. aprilliks 2001. a käesoleva määruse § 20 punktides 7, 9, 13 ja 24 nimetatud dokumendid.
(3) Haigekassa nõukogu ja juhatus on kohustatud viima haigekassa struktuuri vastavusse käesolevast määrusest tulenevate nõuetega 1. septembriks 2001. a.
Rahandusminister
peaministri ülesannetes Siim KALLAS
Sotsiaalminister Eiki NESTOR
Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN
Facebook
Twitter