Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6) § 71 lõike 7 alusel.

Eritalituse sõiduk on:
1) kiireloomulisi ameti- või tööülesandeid täitev sõiduk (edaspidi alarmsõiduk);
2) teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid täitev sõiduk (edaspidi hooldussõiduk);
3) sõiduk, mida jälitusametkonna või tema halduses oleva asutuse jälitustegevusega tegelev töötaja kasutab «Jälitustegevuse seaduses» (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557; 1998, 47, 698; 50, 753; 51, 756; 61, 981; 98/99, 1575; 101, 1663; 1999, 16, 271; 31, 425; 95, 845; 2000, 35, 222; 40, 251; 102, 671; 2001, 3, 9; 7, 17) ettenähtud jälitustegevuse eri- või erandtoimingu teostamisel (edaspidi jälitussõiduk).

Autoregistrikeskus registreerib arvel oleva sõiduki eritalituse sõidukiks selle omaniku või valdaja taotlusel.

Alarmsõiduk on:
1) tuletõrje-, pääste- ja avariiteenistuse sõiduk;
2) kiirabisõiduk;
3) politseisõiduk;
4) piirivalvesõiduk;
5) Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ja vangla sõiduk;
6) Siseministeeriumi sisejulgeolekuteenistuse sõiduk.

Kiireloomuliste ja edasilükkamatute ametiülesannete täitmisel on alarmsõidukiteks ka:
1) Vabariigi Presidendi saateauto;
2) Riigikogu esimehe auto;
3) peaministri auto ja saateauto;
4) Riigikogu esimehe asetäitjate autod;
5) ministrite autod;
6) riigisekretäri auto;
7) kaitseväe juhataja auto;
8) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni liikmete autod.

(1) Paragrahvis 4 nimetatud ametiisiku auto alarmsõidukina kasutamise õigust tõendavaks dokumendiks on Siseministeeriumi kantsleri poolt väljaantav alarmsõiduki kaart (edaspidi kaart) vastavalt määruse lisale 1.

(2) Kaart on seotud konkreetse ametikohaga ja selle üleandmine teisele isikule on keelatud.

(3) Kaart antakse välja kehtivusega üks aasta, mille möödumisel see tagastatakse väljaandjale.

(4) Kaart kaotab kehtivuse ja tuleb viivitamata tagastada selle väljaandjale, kui kaardil märgitud isik lahkub sellelt ametikohalt.

(5) Kaart annab õiguse kasutada kiireloomuliste ja edasilükkamatute ametiülesannete täitmisel erisignaale, kuid ei vabasta selle kasutajat politsei kontrollist.

(1) Alarmsõiduk ja hooldussõiduk varustatakse erilise valgusseadmega, alarmsõidukil võib olla ka eriline helisignaalseade.

(2) Alarmsõidukil peab olema vähemalt üks statsionaarne või teisaldatav sinine vilkur, hooldussõidukil aga vähemalt üks kollane vilkur.

(1) Üksik paikne vilkur peab asetsema eritalituse sõiduki pikiteljel või sõiduki ehituse iseärasustest tingituna võimalikult selle lähedal ning selle valgus peab olema nähtav igas horisontaalsuunas.

(2) Üksiku paikse vilkuri võib asendada mitme vilkuri kombinatsiooniga, mis peab asetsema sümmeetriliselt eritalituse sõiduki pikitelje suhtes, või vilkuripaneeliga, mis peab asuma juhi ja kaassõitja kohal.

(3) Üle 6 m pikkusel eritalituse sõidukil peab pikiteljel või võimalikult selle lähedal, kuid mitte kaugemal kui 1,2 m tagaseinast olema lisavilkur.

(4) Kollane lisavilkur võib olla paigaldatud teel töötava hooldussõiduki väljaulatuvale tööorganile.

(5) Politsei mootorratta vilkur peab asetsema tagaistme kohal teleskoopvarda küljes.

(1) Politsei alarmsõidukile võib täiendavalt paigaldada punase vilkuri, mis peab asetsema kaassõitja kohal või pikiteljel, sinistest vilkuritest eespool. Punane vilkur võib olla ühises paneelis siniste vilkuritega.

(2) Politsei mootorrattale võib paigaldada kaks sinise filtriga märgutuld, üks esilaternast paremale ja üks vasakule, ning täiendavalt ühe punase filtriga märgutule esilaternast vasakule.

(3) Alarmsõidukile võib ette paigaldada kaks sinise filtriga märgutuld, mis peavad asetsema sümmeetriliselt sõiduki pikitelje suhtes ja mitte kõrgemal kui 1 m teepinnast.

(1) Eritalituse sõiduki vilkur peab vilkuma sagedusega 2 kuni 4 korda sekundis.

(2) Vilkuri minimaalne valgustugevus peab olema:
1) sinisel ja punasel vilkuril valge ajal 105 cd ja pimeda ajal 42 cd;
2) kollasel vilkuril vastavalt 230 cd ja 100 cd.

(1) Alarmsõiduki eriline helisignaalseade peab olema vahelduva tooniga.

(2) Heli tugevus, mõõdetuna seitsme meetri kaugusel sõiduki ees, peab olema vähemalt 104 dB(A).

(1) Alarmsõiduk värvitakse põhivärvi ja kontrastvärviga järgmiselt:

(2) Politsei, kiirabi, piirivalve ja vangla alarmsõidukil värvitakse kontrastvärviga:
1) sõiduautol ¿ uksed, kapott, pakiruumi luuk;
2) bussil ja veoautol ¿ esiuksed, tagauks(ed) (ukse puudumisel tagasein), külgedele triip laiusega 290 +/¿ 5 mm.

Kere ülejäänud osad värvitakse põhivärviga.

(3) Tuletõrje-, pääste- ning avariiteenistuse alarmsõidukil värvitakse kontrastvärviga:
1) sõiduautol ¿ esiots, esiuksed;
2) bussil ja veoautol ¿ esiots, esiuksed, külgedele ja tagaseinale triip laiusega 290 +/¿5 mm. Väikebussil oleva ilma kirjeta triibu laius peab olema 180 +/¿ 5 mm;
3) veoauto alusel ehitatud alarmsõiduki veljed värvitakse must-valge värvikombinatsiooniga veerandite kaupa. Kere ülejäänud osad värvitakse põhivärviga.

(4) Kontrastvärviga värvitaval uksel peab olema selle värviga kaetud aknast allapoole jääv osa. Ukse ülejäänud osade värvimine kontrastvärviga ning plastmassist, kummist või muust materjalist värvimata või kroomitud osade katmine põhi- või kontrastvärviga pole kohustuslik.

(5) Sõiduauto külgustele, bussi ja veoauto esiustele, külgedel ja tagauksel (seinal) olevale triibule (välja arvatud tuletõrje- ja päästeteenistuse autod) ning mootorratta tuuleklaasile ja täisgondli olemasolul ka selle külgedele kantakse põhivärviga sõiduki kuuluvust näitav kirje.

(6) Tuletõrje- ja päästeteenistuse sõiduki esiustele kantakse mustade tähtedega komando nimetus ja linna või valla vapp või teenistuse embleem. Vajaduse korral võib nimetatud või põhivärviga kaetud pindadele kanda lisainformatsiooni (väljakutse telefoninumber jms).

(1) Paragrahvi 11 nõuded ei kehti §-s 4 nimetatud alarmsõidukite kohta.

(2) Politsei, piirivalve, Päästeameti, Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ja vangla ning Siseministeeriumi sisejulgeolekuteenistuse alarmsõiduk võib olla § 11 kohaselt värvimata (tsiviilvärvides).

(3) Tsiviilvärvides alarmsõidukite piirarvu kehtestab Siseministeeriumi sisejulgeolekuteenistusele, Politseiametile, Kaitsepolitseiametile, Piirivalveametile ja Päästeametile siseminister ning Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale ja vanglatele justiitsminister.

(4) Lõikes 2 näidatud sõiduk arvatakse alarmsõidukiks politseipeadirektori käskkirjaga, järgides neile sõidukitele kehtestatud piirarvu. Politseiamet vormistab sellisele sõidukile kaardi vastavalt määruse lisale 2.

(1) Eritalituse sõiduki juht võib kasutada erisignaale ainult kiireloomulise ameti- või tööülesande täitmisel, samuti teel toimuva möödapääsmatu või teistelt liiklejatelt tema suhtes suuremat tähelepanu nõudva tööülesande täitmisel.

(2) Erilise helisignaali ja sinise ning punase filtriga märgutuled võib sisse lülitada ainult vilkuri töötamise ajal.

(1) Paragrahvis 4 nimetatud ametiisik ja § 12 lõikes 2 nimetatud tsiviilvärvides alarmsõiduki kasutaja peab telefoni teel või mõnel muul viisil informeerima erisignaali kasutamise kavatsusest Keskkriminaalpolitsei juhtimiskeskust, teatades erisignaali kasutamise aja ja koha. Teate vastuvõtnud politseiametnik kannab teate sellekohasesse registreerimisraamatusse.

(2) Keskkriminaalpolitsei juhtimiskeskuse informeerimine ei ole vajalik, kui § 4 punktides 1¿3 nimetatud ametiisiku või Eestis riiklikul tasemel külalisena viibiva isiku korteeþi saadab politsei tsiviilvärvides alar

§ 15. Alarmsõiduki liiklemise kord

Alarmsõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või ilma, tohib kõrvale kalduda Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määruse nr 48 «Liikluseeskiri» (RT I 2001, 15, 66) (edaspidi liikluseeskiri) nõuetest, välja arvatud §-de 76¿78 nõuded ning liikluseeskirja lisa 1 «Liikluse reguleerimise märguanded» osa 2 «Reguleerija märguanded» nõuded. Sama õigus on ka sõiduki juhil, keda saadab niisugune sõiduk.

Hooldussõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud kollane vilkur, tohib teel töötades kõrvale kalduda liikluseeskirja 10. peatüki «Sõiduki asukoht sõites» ja 13. peatüki «Peatumine ja parkimine» nõuetest, liikluseeskirja lisa 2 «Liiklusmärgid» nõuetest (välja arvatud osa 2 «Eesõigusmärgid» ja osa 3 «Keelu- ja mõjuala märgid» märgi 382 «Suurim kiirus» ning märgi 381 «Kiiruse piirangu ala» nõuded) ja lisa 3 «Teemärgised» nõuetest.

(1) Jälitussõiduki juht võib § 1 punktis 3 nimetatud toimingute teostamisel kasutada §-s 15 nimetatud eriõigust ilma erisignaale kasutamata. Eriõigust tõendavaks dokumendiks on Politseiameti poolt väljaantud kaart vastavalt määruse lisale 3.

(2) Lõikes 1 nimetatud kaartide piirarvu kehtestab Politseiametile, Kaitsepolitseiametile ja Piirivalveametile siseminister, Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale ja vanglatele justiitsminister, Tolliametile ja Maksuametile rahandusminister ning Kaitsejõudude Peastaabile kaitseminister.

Paragrahvides 15, 16 ja 17 nimetatud eritalituse sõidukite juhid peavad liikluseeskirja nõuetest kõrvalekaldumisel tagama liikluse ohutuse.

Vabariigi Valitsuse 15. augusti 1995. a määruse nr 293 «Liiklusalaste õigusaktide kinnitamine» (RT I 1995, 69, 1151; 75, õiend; 1998, 100, 1623; 1999, 100, 887; 2000, 48, 297; 96, 618) alapunktiga 1 kinnitatud «Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord» tunnistatakse kehtetuks.

Peaminister Mart LAAR

Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON

Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN