Teksti suurus:

Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid

Väljaandja:Teede- ja Sideminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.06.2002
Avaldamismärge:RTL 2001, 55, 760

Vali redaktsioon:

Järgmine...

Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid1

Vastu võetud 20.04.2001 nr 41

AVALDATUD :

RTL 2001, 55, 760

 

Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6) paragrahvi 24 lõike 8 ja paragrahvi 28 lõike 4 alusel.

 

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

 

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrus reguleerib mootorsõidukijuhi (edaspidi juht), välja arvatud ratastraktori- ja liikurmasinajuhi, eksamineerimist ja juhtimisõiguse andmist ning juhilubade vorme.

(2) Ratastraktori- ja liikurmasinajuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri kehtestatakse eraldi määrusega.

 

2. peatükk

EKSAMINEERIMINE

 

§ 2. Eesmärk

Juhi eksamineerimise eesmärk on selgitada isiku teadmiste, oskuste ja käitumise vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele.

§ 3. Eksamite läbiviimise üldnõuded

(1) Eksamite liigid, olenevalt taotlemise eesmärgist, on toodud tabelis 1.

(2) Juhi eksamineerimist korraldab ja eksamitulemuste üle otsustab Riiklik Autoregistrikeskus (edaspidi ARK).

(3) Eksamineerimiseks moodustab ARK büroo juhataja vastava ettevalmistusega eksamineerijatest vähemalt kaheliikmelise komisjoni ja määrab komisjoni esimehe.

(4) Sõidueksami võtab vastu eksamikomisjoni esimees või tema poolt määratud üks komisjoni liige (edaspidi eksamineerija).

(5) Liiklusteooriaeksam (edaspidi teooriaeksam) võetakse üldjuhul vastu eesti keeles. Teooriaeksamit võib vastu võtta ARK büroo juhataja ja eksamineeritava vahelisel kokkuleppel ka võõrkeeles, kasutades vajadusel ARK poolt aktsepteeritud tõlki.

(6) Eksami aeg ja koht määratakse eksamikomisjoni esimehe poolt.

Tabel 1

Eksamite liigid, olenevalt taotlemise eesmärgist

Jrk nr

Taotlemise eesmärk

Teooria-
eksam

Sõidu-
eksam

1.

Juhtimisõiguse taotlemine esmaõppe korras

+

+

2.

Juhtimisõiguse taotlemine täiendusõppe korras

+

+

3.

Juhtimisõiguse taotlemine A1-alamkategooria mootorratta juhtimiselt A-kategooria mootorratta juhtimiseks

¿

+

4.

Juhtimisõiguse taotlemine A-kategooria mootorrattalt mootori võimsusega ≤ 25 kW või erivõimsusega ≤ 0,16 kW/kg A-kategooria mootorrattale mootori võimsusega > 25 kW või erivõimsusega > 0,16 kW/kg, juhtimiseks

¿

+

5.

Juhtimisõiguse taotlemine B1-alamkategooria auto juhtimiselt B-kategooria auto juhtimiseks

¿

+

6.

Juhtimisõiguse taotlemine automaatkäiguvahetusega B-kategooria auto juhtimiselt käsikäiguvahetusega B-kategooria auto juhtimiseks

¿

+

7.

Esmase juhtimisõiguse taotlemine, kui esmase juhiloa väljaandmise aluse tekkimisest on möödunud 12 kuud või rohkem

+

+

8.

Esmase juhtimisõiguse taotlemine, kui eelmise esmase juhiloa kehtivuse tähtajast on möödunud üle 12 kuu

+

+

9.

Juhtimisõiguse taastamine, kui juhtimisõigus on  ära võetud rohkem kui 6 kuuks, kuid mitte kauemaks kui 12 kuuks

+

¿

10.

Juhtimisõiguse taastamine, kui juhtimisõigus on ära võetud kauemaks kui 12 kuud

+

+

11.

Juhtimisõiguse taastamine, kui juhiloa kehtivuse tähtajast on möödunud üle 12 kuu

+

+

12.

Esmase juhiloa vahetamine juhiloa vastu, kui selle omanikku on karistatud viimase 12 kuu jooksul

+

+

13.

Välisriigis väljaantud juhiloa vahetamine Eesti juhiloa vastu

+

+

14.

Piiratud juhtimisõiguse taotlemine

+

+

15.

Piiratud juhtimisõigusega isiku poolt esmase juhtimisõiguse taotlemine

+

+

Märkus: + eksam tuleb sooritada;
             ¿ eksam ei ole nõutav.

§ 4. Eksamile lubamise tingimused

(1) Juhtimisõiguse taotlemise eksamile lubatakse isik, kes on «Liiklusseaduse» paragrahvi 34 lõikes 1 toodud nõuetele vastava koolitaja juures lõpetanud taotletava kategooria mootorsõiduki juhi õppekavakohase koolituskursuse, sooritanud edukalt nõutavad eksamid ja omab selle kohta mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistust. Üksikkorras ettevalmistunud isik peab olema sooritanud edukalt eksamid tema ettevalmistamist juhendanud koolitaja juures ja omama selle kohta mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistust.

(2) Juhtimisõiguse taotlemise eksamile registreeritakse ARK direktori poolt kehtestatud korras.

(3) Juhtimisõiguse taotleja peab esitama ARK büroole:
1) juhiloataotlus;
2) kehtiv mootorsõidukijuhi tervisetõend;
3) pass või muu isikut ja elamisluba tõendav dokument;
4) mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistus;
5) juhtimisõigust tõendav dokument juhul, kui see on eelnevalt väljastatud;
6) riigilõivu tasumist tõendav dokument;
7) kaks identset värvifotot (millel isik on vanusele vastav, otsevaates ja peakatteta) suurusega 35×45 mm.

(4) Esmase juhtimisõiguse taotleja ei tohi sooritada teooriaeksamit varem kui kuus kuud ja sõidueksamit varem kui kolm kuud enne «Liiklusseaduse» paragrahvi 29 lõikes 1 nimetatud vanuse alammäära.

(5) Täiendusõppe korras juhtimisõiguse taotleja võib sooritada teooriaeksami ja sõidueksami mitte varem kui «Liiklusseaduse» paragrahvis 31 nimetatud tähtaegadel.

(6) Eksamineerija tuvastab juhtimisõiguse taotleja isiku vahetult enne eksamit isikut tõendava dokumendi kontrollimisega. Isikute tuvastamise õigsust tõendab eksamineerija oma allkirjaga juhiloataotlusel, sõidueksami kaardil ja teooriaeksami protokollil.

§ 5. Eksamite sooritamine

(1) Eksam tuleb sooritada koolitaja asukohajärgses või isiku elukohajärgses ARK büroos.

(2) Enne eksami algust tutvustab eksamikomisjoni liige eksamineeritavatele eksamil kehtivaid nõudeid ja korda.

(3) Eksamineeritaval on eksamite ajal keelatud kasutada abi- ja lisavahendeid, samuti kõrvaliste isikute abi ning suunavaid märkusi, mis võivad mõjutada teooria- või sõidueksami ülesannete iseseisvat sooritamist.

§ 6. Eksamitulemuste hindamine ja teatamine

(1) Teooriaeksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse lisas 1 toodud nõuetest. Teooriaeksam loetakse edukalt sooritatuks, kui tulemus vastab lisas 1 toodud nõuetele.

(2) Teooriaeksami tulemus teatatakse eksamineeritavale vahetult pärast eksamikomisjoni otsuse tegemist.

(3) Sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse lisades 2 ja 3 toodud nõuetest.

(4) Sõidueksam loetakse edukalt sooritatuks, kui tulemus vastab lisades 2 ja 3 toodud nõuetele.

(5) Kui eksamineeritav rikub eksamikorda, katkestatakse eksam ja see loetakse mittesooritatuks. Eksami mittesooritamise põhjus märgitakse eksamiprotokolli.

(6) Eksamineerija peab sõidueksami lõppedes eksamineeritavale teatama eksami käigus tehtud vead ja eksami tulemuse.

(7) Eksami tulemused ja eksamikomisjoni otsus protokollitakse ja protokollile kirjutavad alla kõik eksamikomisjoni liikmed.

§ 7. Vaidluste lahendamine

(1) Teooriaeksami tulemuse vaidlustamiseks on aega viis tööpäeva.

(2) Kui eksamineeritav vaidlustab sõidueksami tulemuse, peab ta sellest kohe pärast eksamitulemuse teadasaamist teatama eksamikomisjoni liikmele ja järgmise tööpäeva lõpuks kirjalikult eksamikomisjoni esimehele. ARK büroo juhataja vastab vaidlustaja avaldusele kirjalikult viie tööpäeva jooksul.

(3) Eksami käigus tekkinud vaidlused lahendab eksamikomisjoni esimees või ARK büroo juhataja.

§ 8. Teooriaeksam

(1) Teooriaeksam toimub ARK büroos selleks kohandatud ruumis.

(2) Teooriaeksam on üldjuhul kirjalik, selle läbiviimisel võib kasutada tehnilisi vahendeid. Tehniliste vahendite kasutamise otsustab ARK direktor. Eksamikomisjoni esimehe nõusolekul võib eksamit vastu võtta ka suuliselt komisjoni ees.

(3) Teooriaeksami küsimuste arv teemade lõikes on toodud tabelis 3, küsimustele vastamise piiraeg ning vastuste hindamise alus on toodud lisas 1.

(4) Mitme kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse üheaegsel taotlemisel kuuluvad vastamisele kõik vastavate mootorsõidukite kategooriate puhul ette nähtud eksamiküsimused lisas 1 toodud piiraegade piires.

(5) Eksamineeritav peab vastama iga küsimuse kõikidele vastusevariantidele, milliseid on 2¿3. Küsimus loetakse valesti vastatuks, kui kas või üks vastusevariant on vale või jäetud vastamata.

(6) Tehniliste vahendite kasutamisel kehtestab eksamitulemuste hindamise korra ARK direktor kooskõlas lisas 1 toodud nõuetega.

(7) Eksami sooritamiseks ettenähtud aja lõppemisel vastamata jäänud küsimused loetakse valesti vastatuks.

(8) Sooritatud teooriaeksam on kehtiv kuus kuud arvates eksami sooritamise päevast.

(9) Kui eksamineeritav ei sooritanud teooriaeksamit, võib ta eksamit korrata eksamikomisjoni esimehe määratud ajal, kuid mitte varem kui üks nädal arvates teooriaeksami mittesooritamise päevast.

§ 9. Sõidueksam

(1) Sõidueksamile lubatakse juhtimisõiguse taotleja pärast teooriaeksami sooritamist. Teooriaeksam pole nõutav tabelis 1 toodud juhtudel.

(2) Sõidueksamil võivad kaasa sõita eksamineeritava õpetaja ja vajadusel veel üks eksamineeritav.

(3) Sõidueksam algab sõiduki ohutuse kontrolliga, mille viib läbi eksamineeritav iseseisvalt kooskõlas lisa 2 punktis 6 toodud nõuetega.

(4) Eksamineerija hindab mootorrattajuhi sõidueksamit olles ise järelsõitvas sõidukis, kasutades seejuures juhiste andmiseks sidevahendit.

(5) Mootorrattajuht peab sõidueksamil kandma eredavärvilist valgustpeegeldavat vesti, turvariietust ja kasutama nõuetekohast turvavarustust.

(6) Juhtimisõiguse taotlemisel võetakse sõidueksam vastu kahes järgus:
1) eksami esimeses järgus ¿ eksamikomisjoni esimehe poolt määratud ning eksamiks kohandatud, muuks liikluseks suletud platsil;
2) eksami teises järgus ¿ erineva liiklustihedusega teedel.

(7) Kui eksamineeritav taotleb üheaegselt mitme kategooria auto juhtimisõigust, võib eksami esimese järgu teha ainult ühe, eksamineerija poolt määratud autoga.

(8) Sõidueksami esimene järk ja selle tulemuste hindamine peab vastama lisas 2 toodud nõuetele.

(9) Sõidueksami teine järk ja selle tulemuste hindamine peab vastama lisas 3 toodud nõuetele.

(10) Sõidueksami kestus juhtimisõiguse taotlemisel peab vastama tabelis 2 toodule.

Tabel 2

Sõidueksami kestus minutites

Jrk nr

Mootorsõiduki kategooria

Eksami I järk

Eksami II järk

Kokku orienteeruvalt koos sõiduks ette-
valmistamise ja lõpetamise ajaga

1.

B-piiratud juhtimisõigusega

kuni 10

vähemalt 25

40

2.

A1, A

kuni 10

vähemalt 35

50

3.

B1, B, BE

kuni 10

vähemalt 35

50

4.

C1, C

kuni 10

vähemalt 45

60

5.

D1, D, D-troll

kuni 10

vähemalt 45

60

6.

C1E, D1E, CE, DE

kuni 10

vähemalt 45

60

(11) Juhtimisõiguse taastamisel ja teistel tabelis 1 toodud juhtudel on sõidueksami kestus eksami teises järgus vähemalt 25 minutit.

(12) Eksamineerija koostab sõidueksami teise järgu marsruudi sellise arvestusega, et eksamisõidu käigus oleks võimalik kontrollida eksamineeritava vastavust lisas 3 toodud nõuetele ja teeb selle eksamineeritavale teatavaks enne sõidu alustamist.

(13) Eksamineerija võib sõidueksami katkestada, kui ta leiab, et tee- ja/või ilmastikuolud ei võimalda eksamit läbi viia. Eksami uue toimumise aja määrab eksamikomisjoni esimees.

(14) Kui eksamineeritav ei sooritanud sõidueksamit, võib ta eksamit korrata eksamikomisjoni esimehe määratud ajal, kuid mitte varem kui ühe nädala pärast arvates sõidueksami mittesooritamise päevast.

§ 10. Sõidueksam juhtimisõiguse taotlemisel

(1) Sõidueksami esimeses järgus peab juhtimisõiguse taotleja olema võimeline sõidukiga väikesel kiirusel ohutult manööverdama ja sooritama lisas 2 toodud harjutused.

(2) Sõidueksami teises järgus peab eksamineeritav olema võimeline sõidukit ohutult ja sujuvalt juhtima erineva liiklustihedusega asula- ja asulavälistel teedel. Eksamineeritav peab oskama oma liiklusalaseid teadmisi praktikas rakendada ning käituda tavaliikluses ohutult, olema tähelepanelik teiste liiklejate suhtes ja oskama liiklusvooluga ühinemisel oma sõiduki kiirust sellega sobitada ning vältida põhjendamatut teiste liiklejate takistamist.

(3) Sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse lisades 2 ja 3 toodud nõuetest.

§ 11. Sõidueksam juhtimisõiguse taastamisel, piiratud juhtimisõigusega isiku poolt esmase juhtimisõiguse taotlemisel ja muudel liiklusseadusega määratud juhtudel

(1) Sõidueksam võetakse vastu sõidueksami teise järgu nõuete kohaselt.

(2) Sõidueksam viiakse läbi erineva liiklustihedusega teedel, kus kontrollitakse eksamineeritava oskusi ja käitumist erinevates liiklusolukordades.

(3) Üldjuhul toimub sõidueksam B-kategooria autoga.

(4) Erandjuhul, kui eksamineeritaval pole B-kategooria auto juhtimise õigust, määrab eksamikomisjoni esimees eksamisõiduki kategooria nende mootorsõidukite kategooriate hulgast, mille juhtimisõigust taastatakse.

(5) Sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse lisas 3 toodud nõuetest.

§ 12. Teooriaeksamil kasutatavad eksamipiletid ja nende koostamine

(1) Eksamipiletid koostab ARK lähtuvalt tabelis 3 toodud eksami sooritamise eesmärgist, küsimuste temaatikast ja küsimuste arvust.

Tabel 3

Eksamiküsimuste temaatika olenevalt eksami sooritamise eesmärgist

Eksami eesmärk  

Küsi-
muste üldarv

sealhulgas

liiklus-reeglid

liiklus-ohutus

liiklus-
psühho-
loogia

tehno-
seisund

muud vald-
konnad

Piiratud juhtimisõiguse taotlemine

20

10

8

2

¿

¿

Piiratud juhtimisõigusega isiku poolt esmase juhtimisõiguse taotlemine

30

10

8

4

3

5

Välisriigis väljaantud juhiloa vahetamine

30

10

8

4

3

5

Juhtimisõiguse taastamine

30

10

8

4

3

5

Muudel «Liiklusseadusega» määratud juhtudel

30

10

8

4

3

5

Juhtimisõiguse taotlemine järgmistele mootorsõidukite kategooriatele:

A1; A

30

10

8

4

3

5

B1; B; BE

30

10

8

4

3

5

BC1

35

10

10

4

5

6

C1; C

35

10

10

4

5

6

D1; D-; D-troll

40

10

12

4

5

9

C1E; CE; D1E; DE-

35

10

10

4

5

6

(2) Eksamipiletid kinnitab ARK direktor oma käskkirjaga.

(3) Eksamipiletid avalikustamisele ei kuulu.

(4) Eksamipileteid vahetatakse perioodiliselt ARK direktori käskkirja alusel, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas.

§ 13. Üldnõuded sõidueksamil kasutatavale sõidukile

(1) Eksamisõiduki mõõtmed, mass ja varustus peavad vastama lisas 4 toodud nõuetele.

(2) Sõidueksamil kasutatav sõiduk peab olema puhas ja ta ei tohi olla koormatud ohtlike või halvasti lõhnavate ainetega jms.

(3) Sõidueksami esimeses järgus võib kasutada autot, millel puuduvad piduri ja siduri lisapedaalid.

(4) Sõidueksami teise järgu vastuvõtmiseks kasutataval autol peavad olema eksamineerija jaoks piduri ja siduri lisapedaalid ning lisatahavaatepeegel.

(5) Välisriigis väljaantud juhiloa vahetamisel Eesti juhiloa vastu võib sõidueksami teises järgus eksamit vastu võtta selleks nõuetekohaselt kohandamata autoga, kuid eksamineerijal peab olema võimalus vajadusel lihtsalt kasutada seisupidurit.

(6) Eksamil kasutatavatel B-, C- ja D-kategooria ning vastavate alamkategooriate autodel peab olema käsikäiguvahetus.

(7) Liikumispuudega isikult, kellel tervisetõendi alusel on lubatud juhtida ainult käsijuhtimisega autot, võetakse sõidueksam vastu temale kohandatud autoga. Erandina võib temalt sõidueksami vastu võtta autoga, millel puuduvad siduri ja piduri lisapedaalid, kuid eksamineerijal peab olema võimalus vajadusel lihtsalt kasutada seisupidurit.

(8) Juhul kui juhtimisõiguse taotleja taotleb juhiluba piiranguga ainult automaatkäiguvahetusega B-kategooria auto juhtimiseks, võetakse eksam vastu automaatkäiguvahetusega autoga. Auto peab olema varustatud piduri lisapedaaliga.

 

3. peatükk

JUHTIMISÕIGUSE ANDMINE

 

§ 14. Üldnõuded juhtimisõiguse andmisel

(1) Juhtimisõiguse taotlemisel ja enne juhtimisõigust tõendava dokumendi väljastamist peab ARK büroo kontrollima, et isikul ei ole juhtimisõigust ära võetud või peatatud.

(2) Juhile uue juhiloa väljastamisel kaotab kehtivuse varem väljaantud juhiluba, mis kuulub tagastamisele ARK büroole.

§ 15. Juhiloa vorm ja juhiloale kantavad kirjed

(1) Juhiloa, esmase juhiloa, piiratud juhtimisõigusega ja ajutise juhiloa vormid peavad vastama lisadele 6¿9.

(2) Juhiloa esiküljele kantakse kõik juhiloa vormis ettenähtud kirjed.

(3) Kategooriad märgitakse vastavate suurtähtedega.

(4) Eritingimuste osasse märgitakse juhiloa tagaküljel olev eritingimuse number või muu kirje.

(5) Juhiloa tagaküljele kantakse kirjed mootorsõiduki iga kategooria ja alamkategooria kohta eraldi, märkides juhtimisõiguse andmise esmase kuupäeva ja juhtimisõiguse kehtivuse lõppemise kuupäeva.

(6) Juhiloale võidakse lisada märkuste lahtrisse tingimus, mille kohaselt:
1) juhtimisõigusega isik peab kasutama proteesi või muud ortopeedilist abivahendit, kui ta ainult neid kasutades vastab kehtestatud tervisenõuetele ja on võimeline sõidukit juhtima;
2) tema poolt juhitud sõidukil peavad olema kehtestatud nõuetele vastavad erilised juhtimisseadmed;
3) või muud piirangud.

§ 16. Juhtimisõiguse andmine ja juhiloa vormistamine

(1) Juhtimisõigus antakse ARK büroo eksamikomisjoni (edaspidi eksamikomisjon) otsuse alusel isikule, kes on edukalt sooritanud eksamid peatükis 2 toodud nõuete kohaselt ja vastab «Liiklusseaduses» toodud tingimustele.

(2) Juhtimisõiguse saanud isikule vormistab ARK büroo esmase juhiloa või juhiloa vastavalt käesolevas paragrahvis ja paragrahvis 15 toodud nõuetele.

(3) Eksamikomisjoni otsusega juhile omistatud juhtimisõigus märgitakse isiku mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistusele ja juhiloa esiküljele mootorsõiduki kategooriat tähistava tähega ja alamkategooriat tähistava tähe ja numbriga. Lisaks nimetatule tehakse esmase juhtimisõiguse saanud isiku mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistusele järgmine kirje: «Lubatud juhtida ¿ kategooria mootorsõidukit kuni «¿» ¿¿¿ 200¿a.»

(4) Autorongi juhtimise õigus märgitakse E-tähe lisamisega vastava auto kategooria või alamkategooria tähise järele.

(5) Kui isikule on antud A-kategooria mootorratta, mille mootori võimsus ei ületa 25 kW või erivõimsus ei ületa 0,16 kW/kg, juhtimise õigus, kantakse tema juhiloa esikülje eritingimuste osasse arv «4».

(6) Kui isikule on antud automaatkäiguvahetusega auto juhtimise õigus, kantakse tema juhiloa esikülje eritingimuste osasse arv «5».

(7) Kui isikule on antud trolli juhtimise õigus, kantakse tema juhiloa esikülje kategooria osasse kirje «D-troll» ja eritingimuste osasse kirje «D-troll ¿ only trolleybus».

(8) Kui kaitseteenistuse ajateenijale on antud C-, D-kategooria auto ja CE-kategooria autorongi juhtimise õigus üksnes teenistusülesannete täitmiseks kaitseteenistuses viibimise ajal, kantakse tema esmase juhiloa või juhiloa esikülje eritingimuste osasse kirje «C (CE või D) kaitseteenistuses ¿ Valid in Estonia».

(9) Eestis viibivale välisesinduse töötajale, kes ei ole Eesti kodanik, antakse juhtimisõigus Välisministeeriumi kirjaliku taotluse alusel käesoleva eeskirja järgi.

§ 17. Juhiloa väljastamine

(1) ARK büroo annab isikule esmase juhiloa, juhiloa, piiratud juhtimisõigusega juhiloa kümne tööpäeva jooksul arvates eksami sooritamisele või juhiloa vahetamise taotluse esitamisele järgnevast päevast.

(2) Esmase juhiloa saamiseks peab isik esitama ARK büroole paragrahvi 16 lõikes 3 nimetatud kirjega mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistuse.

(3) Esmane juhiluba või juhiluba väljastatakse selle omanikule üldjuhul koolitaja asukohajärgses või taotleja elukohajärgses ARK büroos.

§ 18. Juhtimisõiguse taastamine

(1) Juhtimisõiguse taastamiseks pärast karistusaja lõppemist või kui «Liiklusseaduse» paragrahvi 44 lõikes 3 nimetatud juhiloa kehtivuse tähtaja lõppemisest on möödunud üle 12 kuu, tuleb isikul sooritada tabelis 1 toodud eksamid.

(2) Juhtimisõiguse taastamiseks tuleb ARK büroole esitada:
1) juhiloataotlus;
2) kehtiv mootorsõidukijuhi tervisetõend;
3) pass või muu isikut ja tema elamisluba tõendav dokument;
4) riigilõivu tasumist tõendav dokument.

§ 19. Juhiloa dublikaadi väljastamine

(1) Eestis väljaantud juhiloa, esmase juhiloa, piiratud juhtimisõigusega või ajutise juhiloa kaotuse, varguse või hävimise korral väljastatakse omanikule tema taotluse põhjal selle dublikaat. Eelnevalt välja antud juhtimisõigust tõendavad dokumendid tunnistatakse kehtetuks.

(2) Dublikaat väljastatakse sama kehtivusajani, mis oli märgitud juhiloal (algupärandil). Juhul kui juhiluba on aegunud või aegub 12 kuu jooksul, väljastatakse juhiluba kehtivusega kümme aastat.

(3) Dublikaadi väljastab ARK büroo.

(4) Dublikaadi taotlejal tuleb ARK büroole esitada:
1) juhiloataotlus;
2) kehtiv mootorsõidukijuhi tervisetõend;
3) pass või muu isikut ja elamisluba tõendav dokument;
4) seletuskiri;
5) riigilõivu tasumist tõendav dokument;
6) kolm identset värvifotot (millel isik on vanusele vastav, otsevaates ja peakatteta) suurusega 35×45 mm.

(5) Dublikaadi vormistamise ja täiendavate asjaolude väljaselgitamise ajaks võib ARK büroo väljastada taotlejale lisa 9 kohase ajutise juhiloa. Ajutist juhiluba ei vormistata piiratud juhtimisõigusega juhiloa dublikaadi vormistamise ajaks. Ajutine juhiluba tuleb tagastada ARK büroole juhiloa dublikaadi väljastamisel.

(6) Kui isik taotleb juhiloa dublikaati juhiloale, mis on aegunud üle 12 kuu, tuleb tal edukalt sooritada teooria- ja sõidueksam.

§ 20. Juhiloa vahetamine

(1) Eestis väljaantud juhiluba vahetatakse omaniku taotluse põhjal kehtivuse lõppemisel, kõlbmatuks muutumisel, omaniku andmete või sõiduki juhtimisõiguse kategooria muutumisel või kui fotolt ei ole võimalik ära tunda juhiloa omanikku.

(2) Esmane juhiluba, piiratud juhtimisõigusega või ajutine juhiluba vahetatakse omaniku taotluse põhjal juhiloa kõlbmatuks muutumisel või omaniku andmete muutumisel.

(3) Juhiloa vahetamiseks tuleb selle omanikul ARK büroole esitada:
1) juhiloataotlus;
2) kehtiv mootorsõidukijuhi tervisetõend;
3) pass või muu isikut ja elamisluba tõendav dokument;
4) vahetamisele kuuluv juhiluba;
5) riigilõivu tasumist tõendav dokument;
6) kaks identset värvifotot (millel isik on vanusele vastav, otsevaates ja peakatteta) suurusega 35×45 mm.

(4) Esmase juhiloa omanik võib esitada taotluse esmase juhiloa vahetamiseks juhiloa vastu ARK büroole üks kuu enne esmase juhiloa kehtivuse lõppemist. Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentidele tuleb tal esitada mootorsõidukijuhi koolituskursuse lõpetamise tunnistus, millele on kantud kirje lõppastme koolituse läbimise kohta.

§ 21. Välisriigis väljaantud juhiloa vahetamine

(1) Välisriigis väljaantud juhiluba, mis on väljastatud isikule, kelle elukoht juhiloa väljastamise ajal oli selles riigis, vahetatakse Eesti juhiloa vastu teooria- ja sõidueksami edukal sooritamisel.

(2) Välisriigis väljaantud juhiloa vahetamisel tuleb esitada paragrahvi 20 lõikes 3 nimetatud dokumendid.

(3) Välisriigis väljaantud teeliikluse konventsiooni põhimõtetele mittevastavalt vormistatud juhiloa võib vahetada juhiloa vastu pärast selle legaliseerimist Välisministeeriumis.

(4) Eestist lahkumise korral on välisriigi kodanikul õigus vahetada Eesti Vabariigi poolt välja antud juhiluba oma riigi juhiloa vastu juhul, kui juhiluba ei ole taotleja kirjaliku avalduse alusel eelnevalt tagastatud juhiloa välja andnud riigi vastavale asutusele.

§ 22. Piiratud juhtimisõigusega seotud erisätted

(1) Piiratud juhtimisõiguse taotlejal tuleb esitada ARK büroole lisaks paragrahvi 4 lõikes 3 toodud dokumentidele lapsevanema (hooldaja) kirjalik nõusolek.

(2) Piiratud juhtimisõigus ja juhiluba kehtib kuni selle omaniku 18-aastaseks saamiseni.

(3) Piiratud juhtimisõigusega isik, kes on saanud 18-aastaseks, võib pärast teooria- ja sõidueksami edukat sooritamist saada B-kategooria auto esmase juhtimisõiguse ja esmase juhiloa.

(4) Kui piiratud juhtimisõigusega isik ei ole aasta jooksul arvates tema 18-aastaseks saamisest edukalt sooritanud eksamid esmase juhtimisõiguse saamiseks, peab ta läbima esmase juhtimisõiguse koolituse.

 

4. peatükk

RAKENDUSSÄTTED

 

§ 23. Üleminekusäte

Esmase juhiloa omanikele, kes alustasid õpinguid koolitaja juures enne 1. septembrit 2000. a, ei ole lõppastme koolituse läbimine nõutav.

§ 24. Varasemate õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Määruse jõustumise päevast tunnistatakse kehtetuks teede- ja sideministri 20. juuni 2000. a määrus nr 50 «Auto- ja mootorrattajuhi eksamineerimise eeskirja kehtestamine» (RTL 2000, 79, 1186) ja teede- ja sideministri 21. juuni 1994. a määrus nr 35 «Mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise eeskirja kinnitamine» (RTL 1994, 41, 0; 1996, 25/26, 168; 1999, 16, 183; 104, 1303; 2000, 34, 469).

§ 25. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub 2001. aasta 1. juulil.

1 Euroopa Nõukogu Direktiiv 91/439/EMÜ (EÜT L 237, 24.08.1991, lk 0001¿0024).

 

Minister Toivo JÜRGENSON

Kantsler Margus LEIVO

 

 

Lisa 1
teede- ja sideministri
20. aprilli 2001. a
määruse nr 41
«Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid» juurde

TEOORIAEKSAMI TEMAATIKA, KÜSIMUSTE ARV JA VASTAMISE PIIRAEG

 

1. Teooriaeksami temaatika

1.1. Teooriaeksam peab hõlmama järgmisi valdkondi:
1) juht ja ohutu liiklus;
2) liikluspsühholoogia;
3) liikluseeskiri;
4) sõiduki tehnoseisund ja varustus;
5) liiklusalased õigusaktid;
6) esmaabi;
7) keskkonnakaitsekohustused;
8) liikluskindlustus.

1.2. Konkreetsemalt peab teooriaeksam hõlmama järgnevat:
1.2.1. Liikluseeskirja osas:
1) teeandmiskohustus;
2) kiirusepiirangud;
3) liiklusmärgid;
4) teemärgised;
5) liikluse reguleerimise ja eritalituse sõiduki märguanded.
1.2.2. Juhi osas:
1) tähelepanelik ja mõistev suhtumine teistesse liiklejatesse ja selle tähendus;
2) alkoholi, ravimite, uimastite, väsimuse, psüühilise seisundi, haiguse ja pimeda aja mõju juhi käitumisele, eriti otsustamis- ja reageerimisajale ning mõistmis- ja hindamisvõimele.
1.2.3. Tee osas:
1) ohutu piki- ja külgvahe hoidmise põhimõtted;
2) pidurdusteekond ja teel püsivus eri tee- ja ilmaoludes;
3) riskifaktorid, mis on seotud sõiduga eri teeoludes; kuidas need muutuvad sõltuvalt ilmast ja päevaajast;
4) erinevate teetüüpide iseärasused ja nende kohta käivad nõuded.
1.2.4. Teiste liiklejate osas:
1) riskifaktorid, mis kaasnevad vähekogenud juhtide ja vähekaitstud liiklejatega (lapsed, vanurid, puuetega inimesed, jalakäijad, jalgratturid) ja liiklejatega, kelle liikumine on mingil moel piiratud;
2) riskifaktorid, mis on tingitud eri sõidukite juhtimise ja liikumise eripärast ning nende juhtide vaateväljade erinevusest.
1.2.5. Muude nõuete ja eeskirjade osas:
1) dokumentide olemust, mis peavad sõidu ajal kaasas olema;
2) sõiduki kasutamise juhendi nõudeid;
3) üldiseid käitumisreegleid liiklusõnnetuse puhul ning meetmeid abi osutamiseks kannatanule;
4) sõiduki, sõitjate ja veose ohutust puudutavaid tegureid.

1.3. Teooriaeksam peab sisaldama vähemalt ühte küsimust igast järgmisest valdkonnast:
1) enamlevinud rikete avastamine, eriti rikked juhtimisseadmete, pidurite, rataste, tulede, rooli, tuuleklaasi, klaasipuhastite juures;
2) sõiduki turvavarustus, sh laste turvavarustus;
3) keskkonnakaitsekohustused (nõuded sõiduki ja sõiduviisi kohta, mis mõjutavad säästvat suhtumist keskkonda ¿ müra, heitgaasid jne, samuti helisignaali ebasobivat ja lubatavat kasutamist).

1.4. Sõltuvalt mootorsõiduki kategooriast peab teooriaeksam sisaldama veel:
1.4.1. A1-alamkategooria ja A-kategooria puhul küsimust mootorratta turvavarustuse kohta;
1.4.2. C-, D-, CE- ja DE-kategooria ja nende alamkategooriate puhul küsimusi:
1) juhtimis- ja puhkeaja ning sõidumeeriku kohta;
2) pidurite ja aeglustite tööpõhimõtete ja toimimise kohta;
3) sõiduki massi, teljekoormuse ja mõõtmete kohta
ning valikuliselt küsimusi:
1) tuule mõjust sõidukile;
2) juhi vaatevälja piiratusest;
3) meetmetest vältimaks pori, vee, lörtsi vms pritsimist.

2. Teooriaeksami küsimuste arv ja eksami sooritamiseks vajalik vähim õigete vastuste arv ning vastamise piiraeg

Tabel

Teooriaeksami sooritamise eesmärk

Küsimuste arv kokku

Eksami soorita-
miseks vajalik vähim õigete vastuste arv

Vastamise piiraeg min

Piiratud õigusega juhiloa taotlemine

20

17

20

Välisriigis väljaantud juhiloa vahetamine

30

25

30

Juhtimisõiguse taastamine

30

25

30

Muudel seadusega määratud juhtudel

30

25

30

Juhtimisõiguse taotlemine järgmistele mootorsõidukite kategooriatele:

A1; A

30

25

30

B1; B; BE

30

25

30

BC1

35

29

35

C1; C

35

29

35

D1; D

40

34

40

D-troll

40

34

40

C1E-, CE-, D1E- ja DE- kategooria autorongi ja D-trollE juhtimisõiguse taotlemine

35

29

35

Märkus: Olenemata küsimuste arvust peab eksamineeritav eksamipileti esimesest 20 küsimusest õigesti vastama vähemalt 17.

 

 

Lisa 2
teede- ja sideministri
20. aprilli 2001. a
määruse nr 41
«Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid» juurde

SÕIDUEKSAMI ESIMESES JÄRGUS EKSAMINEERITAVALE ESITATAVAD NÕUDED JA TEMA TEGEVUSE HINDAMINE

 

1. Mootorrattajuhi sõidueksami esimese järgu ülesanded

1.1. Sõidueksami esimeses järgus peab eksamineeritav oskama valitseda mootorratast väikesel kiirusel, parkida mootorratast tugihargile ja sellelt maha võtta ning sooritada ülesandes nõutud harjutused.

1.2. Sõidueksami ülesanne koosneb eksamineerija poolt valitud viiest tabelis 1 toodud harjutusest, millest harjutused 2 ja 5 on kohustuslikud.

Tabel 1

Jrk
nr

Harjutuse nimetus

Mootorratta kategooria

A1

A
(võimsu-
sega mitte üle 25 kW)

A* (võimsu-
sega üle 25 kW)

1.

Sõidu alustamine tõusul

+

+

+

2.

Otse sõitmine väikesel kiirusel (sammukiirusel)

+

+

+

3.

Pöörde sooritamine väikesel kiirusel

+

+

+

4.

Slaalomi sõitmine

+

+

+

5.

Kaheksa sõitmine

+

+

+

6.

Ringis sõitmine

+

+

+

7.

Sõidul käega suunamärguandmine

+

+

+

8.

Pidurdamine ja etteantud kohas peatamine

+

+

+

9.

Üle risti oleva takistuse sõitmine

+

+

+

10.

Sõitmine läbi kitsa värava

+

+

+

11.

Takistusest ümberpõikamine

+

+

+

12.

Käigu vahetamine otsesõidul

+

+

+

1.3. Sõiduülesande harjutuste skeemid peavad vastama käesoleva lisa punktis 3 toodud nõuetele.

1.4. Vea ilmnemisel on lubatud sõiduharjutuse üks korduskatse. Korduskatse ebaõnnestumisel loetakse sõidueksam mittesooritatuks.

1.5. Eksam loetakse mittesooritatuks, kui juhikandidaat tekitab harjutuse sooritamisel liiklusohtliku olukorra, sõidab kujundit tähistavasse piirdesse, ohustab inimest või sõidukit või kukub.

1.6. Käigu vahetamist otsesõidul kontrollitakse esimese järgu sõidueksami harjutuste sooritamisel.

2. Autojuhi sõidueksami esimese järgu ülesanded

2.1. Sõidueksami esimese järgus peab eksamineeritav oskama väikesel kiirusel valitseda autot ja sooritada sõiduülesandes nõutud harjutused.

2.2. Sõidueksami ülesanne koosneb tabelis 2 toodud harjutustest. Harjutused valitakse käesolevas punktis toodud nõuete kohaselt.

Tabel 2

Jrk
nr

Harjutuse nimetus

Auto kategooria

B1; B

C1; C

D1; D

BE; C1E

CE; DE

1.

Sõidu alustamine tõusul

+

+

+

 

 

2.

Piiratud alal tagasipööramine

+

+

+

+

+

3.

Tagurdamine otsesuunas

+

+

+

+

+

4.

Auto paigaldamine kahe järjestikku seisva auto vahele

+

+

+

+

+

5.

Auto paigaldamine külgboksi tagurdamisega

+

+

+

 

 

6.

Edaspidi slaalomi sõitmine

+

+

+

+

+

7.

Tagurpidi slaalomi sõitmine

+

 

 

 

 

8.

Tagurdamine boksi pöördega

+

+

+

+

+

2.3. B-kategooria ja vastava alamkategooria ning C1-alamkategooria auto sõidueksami ülesanne koosneb viiest tabelis 2 toodud harjutusest. Harjutused valib eksamineerija, kusjuures harjutused 1 ja 4 on kohustuslikud. Harjutuse 1 sooritamisel võib eksamineerija kontrollida seisupiduri kasutamise oskust.

2.4. C-, D-kategooria ja D1-alamkategooria auto sõidueksami ülesanne koosneb kolmest tabelis 2 toodud harjutusest. Harjutused valib eksamineerija, kusjuures harjutus 8 on kohustuslik.

2.5. E-kategooria autorongi sõidueksami ülesanne koosneb kolmest tabelis 2 toodud harjutusest. Harjutused valib eksamineerija, kusjuures harjutus 8 on kohustuslik.

2.6. E-kategooria autorongi sõidueksami käigus kontrollitakse ka eksamineeritava praktilisi oskusi autorongi koostamisel ja lahutamisel.

2.7. Harjutuste skeemid peavad vastama käesoleva lisa punktis 4 toodud nõuetele.

2.8. Vea ilmnemisel on lubatud sõiduharjutuse üks korduskatse. Korduskatse ebaõnnestumisel loetakse sõidueksam mittesooritatuks.

2.9. Eksam loetakse mittesooritatuks, kui juhikandidaat tekitab mistahes harjutuse sooritamise käigus liiklusohtliku olukorra, ohustab inimest või sõidukit või sõidab kujundit tähistavasse piirdesse.

3. Mootorrattajuhi sõidueksami esimese järgu harjutuste skeemid, selgitus ja hindamine

Esimese järgu harjutused sooritatakse püsi- ehk kõvakattega platsil. Kõik harjutused tuleb sooritada rattal istudes.

3.1. Sõidu alustamine tõusul

Joonis 1

(v.t. RTL 2001, 55, 760)

 

Kaldpinna võib asendada teelõiguga, mille tõus on samaväärne.

3.1.1. Harjutuse sisu

Sõitu alustatakse 1. käiguga kallakul ettemääratud kohast, mootorratast võib paigal hoida jalg- või käsipiduriga. Sõidu alustamisel ei tohi mootorratas tagasi vajuda rohkem kui 0,3 m.

3.1.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) tagasiveeremine üle 0,3 m;
2) ebaõige käigu kasutamine sõidu alustamisel;
3) mootori seiskumine;
4) esiratta ülestõstmine;
5) jalad pole asetatud jalatugedele, kui sõit on stabiliseerunud.

3.2. Otse sõitmine väikesel kiirusel (sammukiirusel)

Joonis 2

(v.t. RTL 2001, 55, 760)

3.2.1. Harjutuse sisu

Sõita tuleb kiirusega ca 5 km/h vähemalt 25 m, säilitades sõidu ajal tasakaalu.

3.2.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) sõidu alustamine vale käiguga;
2) sammukiiruse ületamine;
3) otsesuunast kõrvalekaldumine üle 0,3 m paremale või vasakule (esimesel 5 meetril ei arvestata);
4) jala maha toetamine.

3.3. Pöörde sooritamine väikesel kiirusel

3.3.1. Harjutuse sisu

Sõita tuleb kiirusega ca 5¿10 km/h ja sooritada vasakpööre, parempööre ja tagasipööre.

3.3.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) jala maha toetamine;
2) harjutuse sooritamiseks etteantud alast välja sõitmine;
3) vale käigu kasutamine.

3.4. Slaalomi sõitmine

Joonis 3

(v.t. RTL 2001, 55, 760)

3.4.1. Harjutuse sisu

Läbida tuleb slaalomirada (viis tabelis 7 toodud vahedega paigutatud koonust või piiret).

3.4.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) koonuse või piirde vahelejätmine;
2) jala maha toetamine;
3) raja piiridest väljasõitmine;
4) vale käigu kasutamine.

3.5. Kaheksa sõitmine

Joonis 4

(v.t. RTL 2001, 55, 760)

3.5.1. Harjutuse sisu

Sõita tuleb nii, et säiliks tasakaal. Harjutus tuleb läbida kaks korda.

3.5.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) märgatav kõrvalekaldumine harjutuse trajektoorist (üle 0,3 m paremale või vasakule);
2) jala maha toetamine;
3) vale käigu kasutamine.

3.6. Ringis sõitmine

Joonis 5

(v.t. RTL 2001, 55, 760)

3.6.1. Harjutuse sisu

Sõita tuleb 2¿3 ringi ringjoones raadiusega 4,5 m. Kiirus tuleb valida selline, et mootorratast harjutuse sooritamisel kallutatakse.

3.6.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) märgatav kõrvalekaldumine ringjoonest (üle 0,3 m paremale või vasakule);
2) vale käigu kasutamine;
3) mootorratas ei ole kaldu (liiga väike kiirus);
4) jala maha toetamine.

3.7. Sõidul käega suunamärguandmine

3.7.1. Harjutuse sisu

Suunamärguandmine käega.

3.7.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) mitteõigeaegne suunamärguanne;
2) vale käeasend märguandmisel.

3.8. Pidurdamine ja etteantud kohas peatamine

Joonis 6

(v.t. RTL 2001, 55, 760)

3.8.1. Harjutuse sisu

Kiirendada mootorratast kiiruseni vähemalt 30 km/h ja kasutades esi- ja tagaratta pidurit peatada mootorratas etteantud kohas sõidujoonest oluliselt kõrvale kaldumata.

3.8.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) mootorratta kiirus enne pidurdamise algust on ettenähtust väiksem;
2) märgatav kõrvalekaldumine sõidujoonest (üle 0,3 m paremale või vasakule);
3) mootorratta peatumine stoppjoone (stoppjoonemärgi) taga;
4) ainult ühe piduri kasutamine;
5) pidurdamise alustamine enne ettenähtud kohta.

3.9. Üle risti oleva takistuse sõitmine

Joonis 7

(v.t. RTL 2001, 55, 760)

3.9.1. Harjutuse sisu

Harjutuse sooritamisel tuleb mootorratast kiirendada, enne takistust õigeaegselt pidurdada ja sõita üle takistuse.

3.9.2. Harjutuse sooritamisel arvestatavad vead:
1) ebaõige sõidukiirus;
2) jala maha toetamine;
3) takistuse ületamine diagonaalis.

3.10. Sõitmine läbi kitsa värava

3.10.1. Harjutuse sisu

Harjutuse sooritamisel tuleb sõita läbi 1,2 m laiuse värava, säilitades mootorratta juhitavuse ja tasakaalu.

3.10.2. Harjutuse sooritamisel arvestatavad vead:
¿ jala maha toetamine.

3.11. Takistusest ümberpõikamine

Joonis 8

(v.t. RTL 2001, 55, 760)

3.11.1. Harjutuse sisu

Harjutuse sooritamiseks tuleb kiirendada mootorratast kiiruseni vähemalt 30 km/h, 2¿5 m enne takistust sellest ümber põigata ja pidurdamata kohe taastada endine sõidujoon. Takistusest võib ümber põigata eksamineeritava valikul vasakult või paremalt.

3.11.2. Harjutuse sooritamisel arvestatavad vead:
1) liiga väike kiirus ümberpõikel;
2) pidurdamine enne ümberpõiget;
3) pärast ümberpõiget ei pöörduta kohe tagasi esialgsele sõidujoonele;
4) jala maha toetamine.

4. Autojuhi sõidueksami esimese järgu harjutuste skeemid, selgitus ja hindamine

4.1. Sõidu alustamine tõusul

Joonis 9

(v.t. RTL 2001, 55, 760)

4.1.1. Harjutuse sisu

Auto peab olema peatatud kallakul etteantud kohas, seejärel tuleb alustada sõitu tõusul. Sõidu alustamisel ei tohi auto tagasi vajuda rohkem kui 0,3 m.

4.1.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) tagasiveeremine üle 0,3 m;
2) vale käigu kasutamine sõidu alustamisel;
3) mootori seiskumine;
4) mittesujuv (hüppeline) sõidu alustamine.

4.2. Piiratud alal tagasipööramine

Joonis 10

(v.t. RTL 2001, 55, 760)

4.2.1. Harjutuse sisu

Auto tuleb piiratud alal tagasi pöörata ühe lisamanöövriga (tagurdamisega) ja jätkata sõitu esialgsele vastupidises suunas.

4.2.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) harjutuse sooritamiseks ettenähtud piiridest väljumine;
2) täiendava lisamanöövri sooritamine;
3) vale käigu kasutamine sõidu alustamisel;
4) mootori seiskumine;
5) mittesujuv (hüppeline) sõitmine.

4.3. Tagurdamine otsesuunas

Joonis 11

(v.t. RTL 2001, 55, 760)

4.3.1. Harjutuse sisu

Tagurdada autoga (autorongiga) sirgjooneliselt 10¿20 m ja peatuda nii, et sõiduki pikitelg on paralleelne tee äärega.

4.3.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) sõidujoonest kõrvalekaldumine ja alast väljumine;
2) peatumine mitteparalleelselt tee äärega;
3) mootori seiskumine;
4) mittesujuv (hüppeline) sõitmine.

4.4. Auto paigaldamine kahe järjestikku seisva auto vahele

Joonis 12

(v.t. RTL 2001, 55, 760)

4.4.1. Harjutuse sisu

Tagurdada kahe auto vahele, seejärel edasi- ja tagasikäiku kasutades parkida auto nõuetekohaselt (auto ei tohi olla kaugemal kui 0,2 m sõiduteed tähistavast äärest*). Väljasõidul tagurdada ja seejärel sõita parkimiskohalt välja.

4.4.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) auto vale paigutus, näiteks teise auto blokeerimine;
2) auto pikitelg ei ole paralleelne sõiduteed tähistava äärega;
3) mootori seiskumine;
4) mittesujuv (hüppeline) sõitmine;
5) auto parkimine sõiduteed tähistavale äärele;
6) auto parkimine kaugemal kui 0,2 m sõiduteed tähistavast äärest.

* Sõiduteed tähistavaks ääreks on vastav teekattemärgis või sõidutee äärekivi.

4.5. Auto paigaldamine külgboksi tagurdamisega

Joonis 13

(v.t. RTL 2001, 55, 760)

4.5.1. Harjutuse sisu

Tagurdada külgboksi, auto peatada ja seejärel sõita boksist välja.

4.5.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) üle boksi tähistatud ääre sõitmine;
2) mootori seiskumine;
3) auto serv või väljaulatuv osa ulatub üle boksi tähistava ääre;
4) mittesujuv (hüppeline) sõitmine;
5) lisamanöövri sooritamine.

4.6. Edaspidi slaalomi sõitmine

Joonis 14

(v.t. RTL 2001, 55, 760)

4.6.1. Harjutuse sisu

Läbida rada slaalomsõiduga, möödudes järjestikustest kujunditest kord ühelt poolt kord teiselt poolt.

4.6.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) kujundi vahelejätmine;
2) slaalomiraja piiridest väljasõitmine;
3) mittesujuv (hüppeline) sõitmine;
4) mootori seiskumine.

4.7. Tagurpidi slaalomi sõitmine

Joonis 15

(v.t. RTL 2001, 55, 760)

4.7.1. Harjutuse sisu

Läbida rada slaalomsõiduga tagurpidi liikumisega, möödudes järjestikustest kujunditest kord ühelt poolt kord teiselt poolt.

4.7.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) kujundi vahelejätmine;
2) slaalomiraja piiridest väljasõitmine;
3) mittesujuv (hüppeline) sõitmine;
4) mootori seiskumine.

4.8. Tagurdamine boksi pöördega

Joonis 16

(v.t. RTL 2001, 55, 760)

4.8.1. Harjutuse sisu

Auto tagurdamine boksi 90° pöördega. Peatumine boksis ja väljasõit boksist.

4.8.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) auto mis tahes osa läheb üle boksi tähistava ääre;
2) mootori seiskumine;
3) mittesujuv (hüppeline) sõitmine;
4) lisamanöövri kasutamine.

5. Mootorratta- ja autojuhi sõidueksami esimese järgu harjutuste sooritamisel kasutatavate kujundite mõõdud

Tabel 3

Mõõt-me
tähis

Mootorratas

Sõiduauto

Veoauto ja buss

Autorong

A1

A

A*

A

4 m

4 m

4 m

7 m

7 m1

10 m

B

 

 

 

2 auto pikkust

2 auto pikkust

2 autorongi pikkust

C

3 m

3,5 m

4 m

2 auto pikkust

1,5 auto pikkust

2× äärmiste telgede vaheline kaugus

D

 

 

 

auto pikkus + 1 m

auto pikkus + 1 m

1 autorongi pikkus + 1m

E

 

 

 

auto laius + 0,7 m

auto laius + 1 m

auto laius + 1 m

G

 

 

 

1,5 auto laiust

1,5 auto laiust

1,5 auto laiust

H

 

 

 

1,5 auto pikkust

1,5 auto pikkust

1,5 autorongi pikkust

I

 

 

 

auto laius + 1 m

auto laius + 1 m

auto laius + 1,5 m

J

6 m

7 m

7 m

 

 

 

K

12 m

14 m

14 m

 

 

 

A * tabelis 1 toodud tähenduses
1 Kui auto on üle 7 m pikk, siis A = auto pikkusega

6. Auto ja mootorratta ohutuse kontroll

Sõidueksami sooritamise eelduseks on eksamineeritava oskus viia iseseisvalt läbi eksamisõiduki ohutuse kontroll liiklusohutuse printsiipidest lähtudes. Eksamineeritav peab oskama kontrollida ja hinnata sõiduki tulede, rataste ja nende rehvide, pidurite, turvavarustuse või turvaseadmete, tuuleklaasi ja selle puhastussüsteemide, tahavaatepeeglite ning isteasendi vastavust nõuetele.

 

 

Lisa 3
teede- ja sideministri
20. aprilli 2001. a
määruse nr 41
«Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid» juurde

SÕIDUEKSAMI TEISES JÄRGUS EKSAMINEERITAVALE ESITATAVAD NÕUDED JA TEMA TEGEVUSE HINDAMINE

 

1. Eksamineeritavale esitatavad nõuded

Sõidueksami teises järgus peab eksamineeritav oskama:
1) valmistada sõidukit ette turvaliseks sõiduks;
2) alustada sõitu sõidutee äärest või parkimiskohast;
3) kiirendada sõidukit, vahetades käike, juhtida sõidukit sirgjooneliselt ning aeglustada seda;
4) valida õiget sõidukiirust kurvilisel teel, pööretel ja kitsal teel, säilitades sõiduki juhitavuse;
5) ühineda liiklusvooluga, sobitades sellega oma paiknemist ja kiirust, arvestades liiklusmärke, teekattemärgistust ja reguleerimismärguandeid ning pöörates tähelepanu tee- ja ilmaoludele ning liiklustingimustele;
6) vahetada sõidurada, ümber põigata takistustest, mööduda vastusõitjast ja mööda sõita mitmesugustes liiklusolukordades, säilitades õiget piki- ja külgvahet;
7) läheneda ristmikele (sealhulgas ringristmikele), ülekäiguradadele ja jalgrattateele ning ületada neid;
8) ületada raudteed ja trammiteed ning sõita viimasel;
9) tunnetada liiklusohtu ja ohu korral tegutseda selle vältimiseks;
10) anda hoiatusmärku ja kasutada tulesid;
11) jälgida liiklust, suhelda teiste liiklejatega ja arvestada nendega;
12) võimaluse korral sõita maksimaalse lubatud kiirusega;
13) parkida sõidukit sõidutee äärde või parkimiskohta;
14) lõpetada sõitu ja lahkuda sõiduki juurest.

2. Eksamineeritava hindamine

2.1. Sõidueksami teises järgus kontrollitakse ja hinnatakse eksamineeritava tegevuses järgmist:
1) sõiduki ettevalmistust turvaliseks sõiduks,
2) sõidu alustamist ja liiklusvooluga ühinemist;
3) paiknemist sõiduteel;
4) sõiduraja vahetamist;
5) reguleeritavale ristmikule lähenemist, selle ületamist ja pöörete sooritamist;
6) reguleerimata ristmikule lähenemist, selle ületamist ja pöörete sooritamist;
7) ringliiklusega ristmikule lähenemist, sellel sõitmist ja väljumist;
8) õige sõidukiiruse valimist ja selle sobitamist liiklusvooluga;
9) suunamärguande kasutamist;
10) tulede kasutamist;
11) piki- ja külgvahe säilitamist;
12) möödasõidu sooritamist;
13) tähelepanu teiste liiklejate suhtes (sh vähekaitstud liiklejad);
14) ülekäiguradade ületamist;
15) liiklusmärkide ja teekattemärgistuse arvestamist;
16) ühissõiduki peatustest möödumist;
17) liikluse reguleerimismärguannete arvestamist;
18) teeandmise kohustust ja sõidueesõigust;
19) raudtee ja trammitee ületamist;
20) juhtimis- ja abiseadmete kasutamist ning sõidusujuvust;
21) liiklusohu tunnetamist ja pidurdusvalmidust;
22) peatumist ja parkimist;
23) sõidu lõpetamist.

2.2. Kui eksamineerija märkab olulist viga, milleks on:
1) foori või reguleerija keelava märguande eiramine;
2) jalakäija või teise liikleja ohustamine;
3) manöövri sooritamine liiklusolukorda jälgimata;
4) liiklusohtliku olukorra tekitamine ja eksamineerija sekkumine juhtimisse, loetakse sõidueksam mittesooritatuks.

2.3. Eksami mittesooritamise põhjuseks võib olla ka eri vigade kordumine või selliste vigade kuhjumine, mis üksikult võetult negatiivset tulemust ei anna.

2.4. Eksamineerija peab pöörama tähelepanu ja andma oma hinnangu:
1) mootorratta sõidueksamil mootorratta tehnilisele käsitsemisele, käiguvahetusele, pidurdamis- ja kurvisõidutehnikale;
2) sõidueksamil C-, D-, CE- ja DE-kategooria ja nende alamkategooria sõidukiga sellele, kas eksamineeritav oskab arvestada sõiduki eripärast (mass, mõõtmed, piiratud vaateväli) tingitud suuremat ohtu muu liikluse suhtes ning pikemat aega, mida läheb raske ja teiste omast väiksema kiirendusega sõiduki juhil tarvis manöövriteks, möödasõiduks jms.

2.5. Eksamineerija peab ennast tundma täiesti turvaliselt kogu sõidueksami ajal. Selliste vigade või ohtlike käitumisviiside puhul, mis ohustavad eksamisõidukit, selles olijaid või teisi liiklejaid, katkestatakse sõidueksam enneaegselt, sõltumata sellest, kas eksamineerija pidi sekkuma või mitte auto juhtimisse, ja loetakse eksam mittesooritatuks.

2.6. Eksami käigus tehtud märkused, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise või mittesooritamise kohta kannab eksamineerija lisas 5 toodud sõidueksami kaardile ja kinnitab oma allkirjaga.

 

 

Lisa 4
teede- ja sideministri
20. aprilli 2001. a
määruse nr 41
«Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid» juurde

NÕUDED EKSAMISÕIDUKI JA JUHI VARUSTUSE KOHTA

 

1. Sõltuvalt mootorsõiduki kategooriast, mille juhtimisõigust taotletakse, peab eksamisõiduk vastama järgmistele nõuetele:
1.1. Mootori töömahu, võimsuse ja sõiduki massi ning mõõtmete osas:
A1-alamkategooria korral ¿ külghaagiseta kaherattaline mootorratas mootori töömahuga vähemalt 75 cm3, kuid mitte rohkem kui 125 cm3 ja mootori võimsusega kuni 11 kW;
A-kategooria (mootori võimsus ≤ 25 kW) korral ¿ külghaagiseta kaherattaline mootorratas mootori võimsusega vähemalt 15 kW, kuid mitte rohkem kui 25 kW;
A-kategooria (mootori võimsus > 25 kW) korral ¿ külghaagiseta kaherattaline mootorratas mootori võimsusega vähemalt 35 kW;
B1-alamkategooria korral ¿ kolme- või neljarattaline auto, mille tühimass ei ületa 550 kg;
B-kategooria korral ¿ B-kategooria auto, mille valmistaja lubatud täismass ei ületa 3500 kg ja millel on vähemalt neli istekohta;
C1-alamkategooria korral ¿ C1-alamkategooria auto, mille valmistaja lubatud täismass on vähemalt 4000 kg;
C-kategooria korral ¿ C-kategooria auto, mille valmistaja lubatud täismass on vähemalt 10 000 kg;
D1-alamkategooria korral ¿ D1-alamkategooria auto, mille pikkus on vähemalt 5 m;
D-kategooria korral ¿ D-kategooria auto, mille pikkus on vähemalt 10 m;
BE-kategooria korral ¿ autorong, mis koosneb B-kategooria eksamisõidukist ja haagisest, mille valmistaja lubatud täismass on vähemalt 1100 kg ning mis ei kuulu juhtimisõiguse seisukohalt B-kategooriasse;
C1E-kategooria korral ¿ autorong, mis koosneb C1-alamkategooria eksamisõidukist ja haagisest, mille valmistaja lubatud täismass on vähemalt 1250 kg;
CE-kategooria korral ¿ autorong, mis koosneb C-kategooria eksamisõidukist ja haagisest (poolhaagisest):
1) autorongi pikkus on vähemalt 12 m;
2) haagise pikkus on vähemalt 4 m;
3) autorongi kokkuhaagitud sõidukite valmistaja(te) lubatud täismass on vähemalt 18 000 kg;
D1E-kategooria korral ¿ autorong, mis koosneb D1-alamkategooria eksamisõidukist ja haagisest, mille valmistaja lubatud täismass on vähemalt 1250 kg;
DE-kategooria korral ¿ autorong, mis koosneb D-kategooria eksamisõidukist ja haagisest, mille valmistaja lubatud täismass on vähemalt 1250 kg.

1.2. Täiendavate tingimuste osas:
1) eksamineerijal peab eksamisõidukis olema küllaldaselt ruumi, sh lisapedaalide kasutamiseks;
2) juhiistme kõrval peab olema kaassõitja iste;
3) B-kategooria eksamisõidukil peavad olema peatoed;
4) C-kategooria eksamisõidukiga peab olema võimalik vedada veost;
5) nõuetekohane lisatahavaatepeegel peab suuruselt vastama auto standardvarustusse kuuluvale tahavaatepeeglile ja ta peab olema kinnitatud nii, et eksamineerija saaks vabalt jälgida liikluses toimuvat;
6) eksamiautol peab olema mõlemal küljel välispeegel;
7) piduri ja siduri lisapedaalid peavad olema valmistaja juhendi kohased ja nõuetekohaselt paigaldatud ning nad peavad töötama efektiivselt;
8) B-kategooria ja B1-alamkategooria eksamisõidukil peab külg- ja tagaakende läbipaistvus olema vähemalt 70%;
9) puudega isiku eksamisõiduk peab olema kehtivas korras temale kohandatud;
10) A-kategooria ja A1-alamkategooria eksamimootorratas peab olema varustatud sidevahendiga, mille abil saab pidada sidet eksamineerijaga.

2. Mootorratta juhtimise õiguse taotlejal peab seljas olema eredavärviline valgustpeegeldav vest, turvariietus ja ta peab kasutama nõuetekohast turvavarustust.

 

 

Lisa 5
teede- ja sideministri
20. aprilli 2001. a
määruse nr 41
«Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid» juurde

(v.t. RTL 2001, 55, 760)

 

 

Lisa 6
teede- ja sideministri
20. aprilli 2001. a
määruse nr 41
«Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid» juurde

PIIRATUD JUHTIMISÕIGUSEGA JUHILUBA

 

Esikülg

(v.t. RTL 2001, 55, 760)

 

Tagakülg

(v.t. RTL 2001, 55, 760)

 

Juhiloa mõõtmed: 105×74 mm

Juhiloa värvus: kollane

 

 

Lisa 7
teede- ja sideministri
20. aprilli 2001. a
määruse nr 41
«Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid» juurde

ESMANE JUHILUBA

 

Esikülg

(v.t. RTL 2001, 55, 760)

 

Tagakülg

(v.t. RTL 2001, 55, 760)

 

Juhiloa mõõtmed: 105×74 mm

Juhiloa värvus: roosa

Materjal peab vastama ISO 9002:1994 nõuetele

 

 

Lisa 8
teede- ja sideministri
20. aprilli 2001. a
määruse nr 41
«Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid» juurde

 

JUHILUBA

 

Esikülg

(v.t. RTL 2001, 55, 760)

 

Tagakülg

(v.t. RTL 2001, 55, 760)

 

Juhiloa mõõtmed: 105x74 mm

Juhiloa värvus: roosa

Materjal peab vastama ISO 9002:1994 nõuetele

 

 

Lisa 9
teede- ja sideministri
20. aprilli 2001. a
määruse nr 41
«Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid» juurde

AJUTINE JUHILUBA

Esikülg

(v.t. RTL 2001, 55, 760)

Tagakülg

(v.t. RTL 2001, 55, 760)

 

Juhiloa mõõtmed: 105×74 mm

Juhiloa värvus: kollane

Materjal peab vastama ISO 9002:1994 nõuetele