Nõuded kiiruspiirikule ja kiiruspiiriku kontrollimisele1
Vastu võetud 23.05.2001 nr 53
AVALDATUD :
RTL 2001, 65, 899
Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6) paragrahvi 13 lõike 3 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrus kehtestab nõuded mootorsõidukile paigaldatavale kiiruspiirikule ning selle kohandamisele ja kontrollimisele.
(2) Kiiruspiirik on mootorsõiduki kiirust piirav seade, mis peab olema üle 10-tonnise täismassiga M3-kategooria sõidukil ja kõigil N3-kategooria sõidukitel, kui:
1) liiklusregistrisse kantud sõiduk on valmistatud 1997. a või hiljem;
2) liiklusregistrisse kantav sõiduk on valmistatud 1988. a või hiljem.
(3) Alates 1. jaanuarist 2002. a peab kiiruspiirik olema kõigil liiklusregistrisse kantud käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud kategooria sõidukitel, mis on valmistatud 1988. a või hiljem.
(4) Kiiruspiirikut ei nõuta:
1) linnaliine teenindavatel bussidel ning neil bussidel, mille valmistajakiirus on väiksem kui 100 km/h;
2) N3-kategooria sõidukitel, mille valmistajakiirus on väiksem kui 85 km/h;
3) kaitsejõudude, piirivalve, päästeteenistuse, politsei jt eritalituse sõidukitel.
(5) Määrus on kohustuslik kõigile Eesti territooriumil teeliikluses osalevaid sõidukeid omavatele ja valdavatele füüsilistele ning juriidilistele isikutele.
§ 2. Nõuded kiiruspiirikule
(1) Mootorsõidukile on lubatud paigaldada kiiruspiirikut, mis omab Euroopa Nõukogu direktiivi1 kohast tüübikinnitust ja millele on kantud tüübikinnituse tunnusmärk, mis koosneb ristkülikust, mille sisse on märgitud täht «e» ja selle järele kinnituse andnud riigi tunnusnumber ning ristküliku vahetusse lähedusse kiiruspiiriku tüübile omistatud tüübikinnituse number. Tunnusmärk peab olema mittekustuv ja alati selgelt loetav.
(2) Kiiruspiirikul peab olema välistatud võimalus omavoliliselt kiiruspiirangu ulatust suurendada või kiiruspiirikut välja lülitada.
(3) Kiiruspiirangu toime ja kiiruspiirik ise ei tohi aktiveerida sõiduki pidurisüsteemi. Aeglusti võib olla ühendatud kiiruspiirikuga ainult siis, kui ta rakendub tööle pärast seda, kui kiiruspiirik on vähendanud kütuse etteandmist miinimumtasemele.
(4) Kiiruspiirangu toime või kiiruspiirik ise peavad olema sellised, et need ei mõjuta sõiduki kiirust, kui sõiduk liigub talle kindlaksmääratud kiirusel (seadistatud kiirus, vset).
(5) Kiiruspiirangu toime või kiiruspiirik ise peab võimaldama gaasipedaali normaalset kasutamist käiguvahetusel.
(6) Kõik komponendid, mis on vajalikud kiiruspiirangu või kiiruspiiriku täielikuks toimimiseks, peavad sõiduki liikumise ajal olema energiaga pidevalt varustatud.
§ 3. Nõuded kiiruspiiriku kohandamisele
(1) Kiiruspiiriku kohandamine hõlmab kiiruspiiriku sõidukile paigaldamist, kontrollimist, reguleerimist ja plommimist.
(2) Kiiruspiiriku kohandamist võivad teostada sõiduki valmistajad või nende volitatud esindajad ja ettevõtjad, kellele on kehtestatud korras antud õigus sõidumeeriku paigaldamiseks.
(3) Kiiruspiiriku paigaldamiseks esitatud sõidukile ja kiiruspiirikule peab kohandaja enne kiiruspiiriku paigaldamist teostama välise vaatluse, mille käigus kontrollitakse järgmiste nõuete täitmist:
1) kiiruspiiriku osad peavad olema valmistaja juhendi kohaselt plommitud ja sobima antud sõidukile;
2) sõidukil peavad olema valmistaja poolt ettenähtud mõõtudega rehvid. Rehvi siserõhk peab vastama sõiduki valmistaja nõuetele. Rehvi mustri jääksügavus peab vastama kehtivatele nõuetele.
(4) Kiiruspiirik tuleb enne paigaldamist seada töökorda ja kontrollida vastavalt valmistaja juhendile.
(5) Kiiruspiirik tuleb kohandada valmistaja juhendi kohaselt valmistaja poolt selleks ettenähtud seadmetega.
(6) Kiiruspiiriku seadistatud kiirus (vset) peab olema:
1) 10 tonni ja suurema registrimassiga M3-kategooria bussidel ¿ 100 km/h;
2) N3-kategooria sõidukitel ¿ 85 km/h. Kiiruspiirik peab olema seadistatud nii, et sõiduki kiirus ei ületaks 90 km/h.
(7) Sõiduki seadistatud kiirus peab olema ära toodud sõiduki juhikabiinis märgataval kohal asetseval sildil või plaadil.
(8) Kohandaja peab plommima vastavalt valmistaja juhendile järgmised kiiruspiiriku ja selle tööga seotud osad:
1) kiiruspiiriku ajami ühenduskohad sõidukiga;
2) kiiruspiiriku toitejuhtmete sõiduki elektrisüsteemiga ühendamise kohad;
3) ühendused kiiruspiiriku eri osade vahel.
(9) Kui plomme on vajalik eemaldada tehnoloogilistel põhjustel sõiduki remondi ajal, plommid on vigastatud sõiduki kasutamise käigus või kiiruspiirik ei toimi õigesti, siis pärast remonti, vigastatud plommide või kiiruspiiriku ebaõige toimimise ilmsiks tulekut peab sõiduki omanik või valdaja kohe esitama sõiduki kiiruspiiriku kohandajale kiiruspiiriku kontrollimiseks ja plommimiseks.
§ 4. Kiiruspiiriku kontrollimine
(1) Sõidukile paigaldatud kiiruspiiriku kontrollimine § 3 lõikes 9 toodud juhtudel peab toimuma § 3 lõigetes 3¿6 toodud nõuete kohaselt.
(2) Sõidukile paigaldatud kiiruspiiriku perioodiline kontrollimine peab toimuma sõiduki korralise ülevaatuse käigus. Kiiruspiiriku perioodilisel kontrollimisel ja teel liikleva sõiduki kiiruspiiriku kontrollimisel tuleb kontrollida seadistatud kiirust tähistava sildi või plaadi olemasolu ja sellele kantud kiiruse vastavust § 3 lõikele 6 ning kui see on võimalik, siis ka seadistatud kiiruse õigsust, plommide olemasolu ja puutumatust ning kiiruspiiriku toimimist.
§ 5. Pädev asutus ja informatsiooni säilitamine
(1) Pädevaks asutuseks, kes kontrollib kiiruspiirikute kohandajate tegevust ja teeb ettekirjutusi avastatud puuduste kõrvaldamiseks, kogub informatsiooni kiiruspiirikute kohandamise kohta ja korraldab nende perioodilist kontrollimist, on Riiklik Autoregistrikeskus (edaspidi ARK).
(2) Kiiruspiiriku kohandajad peavad ARK-le esitama kohandamisel kasutatavate seadistatud kiirust tähistavate siltide või plaatide ja plommide näidised ning paigaldusskeemid.
(3) Kiiruspiiriku kohandajad peavad säilitama vähemalt kahe aasta jooksul järgmisi andmeid:
1) sõiduki registreerimisnumber ja VIN-kood ehk tehasetähis;
2) rehvide mõõdud ja rehvi siserõhk;
3) teostatud tööde sisu ning ilmnenud vead;
4) kohandamise või kontrollimise kuupäev.
(4) ARK peab kiiruspiiriku kohandajate andmepanka ja annab sõiduki tehnoseisundi kontrollimise õigust omavatele isikutele nende nõudmisel vajalikku informatsiooni.
1 Euroopa Nõukogu direktiivid 92/6/EMÜ (EÜT L 57, 2.3.1992, lk 27) ja 92/24/EMÜ (EÜT L 129, 14.5.1992, lk 154).
Minister Toivo JÜRGENSON
Kantsler Margus LEIVO