HALDUSÕIGUSTervishoid ja ravi

Teksti suurus:

Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (lühend - TTKS)

Sisukord

Tervishoiuteenuste korraldamise seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:08.07.2002
Avaldamismärge:RT I 2001, 50, 284

Välja kuulutanud
Vabariigi President
28.05.2001 otsus nr 1066

Tervishoiuteenuste korraldamise seadus

Vastu võetud 09.05.2001

(õ) 12.03.2007 16:45



AVALDATUD :

RT I 2001, 50, 284

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Seadus sätestab tervishoiuteenuste osutamise korralduse ja nõuded ning tervishoiu juhtimise, rahastamise ja järelevalve korra.

 (2) Seadust ei kohaldata tervishoiuteenuste osutamise korraldusele kaitseväes, välja arvatud tervishoiutöötajate registreerimise ning ruumide, sisseseade ja aparatuuri järelevalve osas.

§ 2. Tervishoiuteenus

 (1) Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuste loetelu kehtestab sotsiaalminister.

 (2) Statsionaarne on tervishoiuteenus, mille osutamiseks on vajalik inimese ööpäevaringne viibimine haiglas.

 (3) Ambulatoorne on tervishoiuteenus, mille osutamiseks inimese ööpäevaringne viibimine haiglas ei ole vajalik.

§ 3. Tervishoiutöötaja

 (1) Tervishoiutöötajad käesoleva seaduse tähenduses on arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Tervishoiuametis.

 (2) Tervishoiutöötaja võib osutada tervishoiuteenuseid omandatud eriala piirides, mille kohta talle on väljastatud Tervishoiuameti tõend tervishoiutöötajana registreerimise kohta.

§ 4. Tervishoiuteenuse osutaja

  Tervishoiuteenuse osutaja on tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik.

2. peatükk TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMISE KORRALDUS 

1. jagu Vältimatu abi 

§ 5. Vältimatu abi mõiste

  Vältimatu abi käesoleva seaduse tähenduses on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.

§ 6. Vältimatu abi osutamine

 (1) Igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel on õigus saada vältimatut abi.

 (2) Tervishoiutöötaja on kohustatud osutama vältimatut abi oma pädevuse ja tema kasutuses olevate võimaluste piires.

 (3) Kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isikule ja temaga võrdsustatud isikule (edaspidi ravikindlustusega hõlmatud isik) osutatud vältimatu abi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest.

 (4) Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatud vältimatu abi eest tasutakse riigieelarvest selleks ettenähtud vahenditest Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel Eesti Haigekassa poolt vastavalt Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse (RT 1991, 23, 272; RT I 1999, 7, 113; 29, 397; 2000, 57, 374; 84, 536; 102, 675; 2001, 42, 233) § 12 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud tervishoiuteenuste hindade ja nende eest tasumise korrale.

2. jagu Üldarstiabi 

§ 7. Üldarstiabi mõiste

 (1) Üldarstiabi on ambulatoorne tervishoiuteenus, mida osutavad perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.

 (2) Perearst on sellekohase eriala omandanud eriarst, kes tegutseb:
 1) perearsti nimistu alusel;
 2) nimistuta eriarstina.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud perearsti tegevusele kohaldatakse käesoleva seaduse haiglavälise eriarstiabi osutamist reguleerivaid sätteid.

§ 8. Perearsti nimistu

 (1) Perearsti nimistu on käesoleva seaduse alusel perearsti teenindamisele kuuluvate isikute nimekiri.

 (2) Igal perearstil on üks nimistu.

 (3) Igal ravikindlustusega hõlmatud Eesti kodanikul ja elamisloa alusel Eestis viibival välismaalasel on õigus registreeruda perearsti nimistusse ja vahetada kirjaliku avalduse alusel perearsti. Isiku üleminekut uue perearsti nimistusse arvestatakse järgmise kalendrikuu esimesest päevast.

 (4) Perearsti nimistu moodustub perearsti juurde registreerunud isikutest ja maavanema poolt nimistu piirsuurust arvestades alalise elukoha alusel määratud isikutest. Nimistu piirsuuruse, moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ning korra kehtestab sotsiaalminister .

 (5) Nimistute piirarvu maakondade kaupa kinnitab sotsiaalminister.

 (6) Perearst tagab tema nimistusse kantud inimestele tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning järjepidevuse perearsti tööjuhendis ettenähtud ulatuses ja korras. Perearsti tööjuhendi kehtestab sotsiaalminister.

 (7) Perearst teavitab tema nimistusse kantud inimesi, kuhu ja kelle poole saab isik pöörduda arstiabi saamiseks v��ljaspool perearsti vastuvõtuaega. Eesti Haigekassa võib sõlmida perearstiga lepingu üldarstiabi osutamiseks õhtu- ja öötundidel ning puhkepäevadel.

§ 9. Perearsti teeninduspiirkond

  Perearsti teeninduspiirkond on maavanema määratud omavalitsusüksuse ala, kus elavale või ajutiselt viibivale isikule, kes ei kuulu perearsti nimistusse, osutab perearst üldarstiabi. Perearsti nimistusse mittekuuluvatele isikutele üldarstiabi eest tasumise korra kehtestab sotsiaalminister .

§ 10. Perearsti tegevuskoht

  Perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile esitatavad nõuded kehtestab sotsiaalminister.

§ 11. Üldarstiabi rahastamine

 (1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud üldarstiabi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Eesti Haigekassa.

 (2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub üldarstiabi eest ise.

§ 12. Perearstina tegutsemise õiguslik vorm

  Perearstid võivad tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või asutada üldarstiabi osutava äriühingu.

§ 13. Üldarstiabi osutava äriühingu erisused

 (1) Täisühingu või usaldusühinguna tegutseva äriühingu ühinguleping sõlmitakse kirjalikult ja lisatakse ühingu äriregistrisse kandmise avaldusele.

 (2) Üldarstiabi osutav äriühing võib ühineda ainult teise üldarstiabi osutava äriühinguga.

 (3) Üldarstiabi osutav äriühing ei või olla osanikuks või aktsionäriks eriarstiabi osutavas äriühingus.

§ 14. Tegevusala

 (1) Üldarstiabi osutaval äriühingul ei või olla teist tegevusala peale üldarstiabi ja sotsiaalteenuste osutamise ning tervishoiualase õppe- ja teadustöö.

 (2) Füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse kantud perearst võib äriregistrisse kantud ärinime all osutada ainult üldarstiabi, sotsiaalteenuseid ning tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga.

§ 15. Üldarstiabi osutava äriühingu osanik ja aktsionär

 (1) Üldarstiabi osutava äriühingu osanik või aktsionär võib olla üksnes selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutav perearst.

 (2) Kui osanikult või aktsionärilt on perearstina tegutsemise õigus ära võetud, peab ta oma osa või aktsia võõrandama kolme kuu jooksul perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama. Kui osa või aktsiat ei ole kolme kuu jooksul võõrandatud, on äriühing kohustatud osa või aktsia tühistama ja hüvitama perearstile osa või aktsia väärtuse.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud osanik või aktsionär oli äriühingu ainus osanik või aktsionär, peab ta oma osa või aktsia võõrandama kolme kuu jooksul perearstile, kes hakkab selle ��hingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või otsustama äriühingu lõpetamise. Kui perearst nimetatud õigust ei kasuta, lõpetatakse äriühing nimistu moodustamise õiguse andja nõudel kohtuotsusega.

 (4) Osaniku või aktsionäri surma korral läheb äriühingu osa või aktsia üle tema pärijale juhul, kui pärija on perearst ja hakkab osutama selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid. Muudel juhtudel peab perearsti pärija võõrandama osa või aktsia pärandi vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama. Kui osa või aktsia ei ole selle aja jooksul võõrandatud, on äriühing kohustatud osa või aktsia tühistama ja hüvitama pärijale osa või aktsia väärtuse.

 (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud osanik või aktsionär oli äriühingu ainus osanik või aktsionär, võib pärija pärandi vastuvõtmisest alates kuue kuu jooksul võõrandada osa või aktsia perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või otsustada äriühingu lõpetamise. Kui pärija ei kasuta nimetatud õigusi, lõpetatakse äriühing nimistu moodustamise õiguse andja nõudel kohtuotsusega.

3. jagu Kiirabi 

§ 16. Kiirabi mõiste

 (1) Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgituse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse.

 (2) Õigus saada kiirabiteenust on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul.

§ 17. Kiirabi osutamine

 (1) Kiirabi osutab kiirabibrigaad päästeasutuse häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse või muul viisil saadud teabe alusel.

 (2) Vabariigi Valitsus kehtestab kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste kiirabialase koostöö korra.

 (3) Sotsiaalminister kehtestab:
 1) riigieelarvest rahastatavate avaliku konkursiga valitavate kiirabibrigaadide arvu ;
 2) riigieelarvest rahastatavate avaliku konkursita valitavate riigi päästeasutuste kiirabibrigaadide arvu ;
 3) kiirabibrigaadi tööjuhendi;
 4) kiirabibrigaadi koosseisule ja varustusele, sealhulgas kiirabiautodele ja meditsiiniseadmetele esitatavad nõuded;
 5) kiirabi koostöö ja vastastikuse tasaarveldamise korra perearstidega;
 6) avaliku konkursi läbiviimise korra kiirabi osutajate valimiseks.

 (4) Tervishoiuamet:
 1) korraldab sotsiaalministri kehtestatud korras avaliku konkursi riigieelarvest rahastatava kiirabi osutajate valimiseks;
 2) kinnitab riigieelarvest rahastatavate kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arvu ja paiknemise ning kiirabibrigaadide jaotuse teeninduspiirkondade kaupa;
 3) korraldab kiirabibrigaadide ajutist asendamist;
 4) sõlmib käesoleva lõike punktis 1 nimetatud avaliku konkursi võitnud kiirabibrigaadi pidajaga kiirabi osutamise lepingu konkursitingimustes määratud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.

 (5) Päästeasutuse häirekeskusel on õigus suunata kiirabibrigaad abi kohese kättesaadavuse tagamiseks teise teeninduspiirkonda.

 (6) Riigi päästeasutuse kiirabibrigaad peab vastama käesoleva seadusega ja selle alusel kiirabibrigaadile kehtestatavatele nõuetele.

§ 18. Kiirabi osutamise õiguslik vorm

 (1) Kiirabibrigaadi pidaja võib olla sellekohase tegevusloaga äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja, sihtasutus, riigi või kohaliku omavalitsuse päästeasutus.

 (2) Kiirabibrigaadi pidaval juriidilisel isikul ei või olla teist tegevusala peale kiirabi osutamise. Kiirabibrigaadi pidav füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistrisse kantud ärinime all osutada ainult kiirabi.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusala piirang ei laiene kiirabibrigaadi pidavatele eriarstiabi osutajatele.

 (4) Tervishoiuamet sõlmib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuga lepingu kiirabi osutamiseks sotsiaalministri kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 19. Kiirabi rahastamine

 (1) Kiirabi eest tasutakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu.

 (2) Kiirabi rahastamise korra kehtestab sotsiaalminister.

4. jagu Eriarstiabi 

§ 20. Eriarstiabi mõiste

 (1) Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.

 (2) Eriarstiabi erialade loetelu kehtestab sotsiaalminister .

§ 21. Haiglavälise eriarstiabi osutamine

 (1) Haiglavälist eriarstiabi võib osutada sellekohase tegevusloaga äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja.

 (2) Haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile esitatavad nõuded kehtestab sotsiaalminister.

§ 22. Haigla

 (1) Haigla on ambulatoorsete ja statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamiseks moodustatud majandusüksus.

 (2) Haiglat võib pidada sellekohase tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus.

 (3) Haiglat pidaval aktsiaseltsil või sihtasutusel ei või olla teist tegevusala peale eriarstiabi, kiirabi ja sotsiaalteenuste osutamise ning tervishoiualase õppe- ja teadustöö.

 (4) Haigla liigid on piirkondlik haigla, keskhaigla, erihaigla, üldhaigla, taastusravihaigla ja hooldushaigla. Nõuded haigla liikidele kehtestab sotsiaalminister.

§ 23. Eriarstiabi rahastamine

 (1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud eriarstiabi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Eesti Haigekassa.

 (2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub eriarstiabi eest ise.

5. jagu Õendusabi 

§ 24. Õendusabi mõiste

 (1) Õendusabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad õde ja ämmaemand koos pere-, eri- või hambaarstiga või iseseisvalt.

 (2) Õendusabi erialade loetelu kehtestab sotsiaalminister.

§ 25. Õendusabi iseseisev osutamine

 (1) Iseseisvalt võib õendusabi osutada sellekohase tegevusloaga äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja.

 (2) Õendusabi iseseisvaks osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile esitatavad nõuded kehtestab sotsiaalminister.

 (3) Õendusabi tervishoiuteenuste loetelu, mida lubatakse osutada iseseisvalt, kehtestab sotsiaalminister.

§ 26. Iseseisva õendusabi rahastamine

 (1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud iseseisva õendusabi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Eesti Haigekassa.

 (2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub iseseisva õendusabi eest ise.

3. peatükk TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED 

1. jagu Tervishoiutöötaja registreerimine 

§ 27. Registreerimise õiguslik tähendus

  Registreerimine annab tervishoiutöötajale õiguse osutada tervishoiuteenuseid kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis ja registreerimisel väljastatavas tõendis märgitud erialal.

§ 28. Registreerimismenetlus

 (1) Registreerimist taotlev isik esitab Tervishoiuametile registreerimistaotluse ja kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ärakirja.

 (2) Registreerimistaotluses esitatavate andmete loetelu kehtestab sotsiaalminister.

 (3) Tervishoiutöötajate registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister.

 (4) Tervishoiuamet kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete ehtsust ja teeb registreerimisotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest alates ühe kuu jooksul.

 (5) Kui registreerimistaotluses esitatud andmed on puudulikud, määrab Tervishoiuamet taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, ent mitte rohkem kui kaks nädalat. Isikut ei registreerita tervishoiutöötajana, kui ta esitab valeandmeid.

 (6) Kui isikut Tervishoiuametis ei registreerita, siis teatatakse talle sellest kirjalikult otsuse tegemise päevast alates 10 tööpäeva jooksul. Teates esitatakse registreerimisest keeldumise põhjused.

 (7) Registreerimata jätmise otsuse võib isik vaidlustada halduskohtus.

§ 29. Euroopa Liidu liikmesriigis omandatud kvalifikatsiooniga isiku registreerimine

 (1) Euroopa Liidu liikmesriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku registreerimise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 28 lõikeid 1¿2 ning 4¿7.

 (2) Euroopa Liidu liikmesriigis omandatud kvalifikatsiooni tõendab dokument, mis annab tervishoiutöötajale õiguse osutada dokumendis märgitud erialal tervishoiuteenuseid selles Euroopa Liidu liikmesriigis, kus kvalifikatsioon omandati. Registreerimise aluseks olevate Euroopa Liidu liikmesriigis kvalifikatsiooni omandamist tõendavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister.

 (3) Euroopa Liidu liikmesriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku suhtes, kelle kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loetelus, kohaldatakse käesoleva seaduse § 30 lõikeid 2¿3.

§ 30. Muus välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isiku registreerimine

 (1) Käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku registreerimise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 28 lõikeid 1¿2 ja 5¿7.

 (2) Tervishoiuamet võrdleb registreerimist taotleva isiku kvalifikatsiooni Eestis nõutavaga sotsiaalministri kehtestatud korras, kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete ehtsust ning teeb registreerimisotsuse käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest alates kahe kuu jooksul.

 (3) Kvalifikatsiooni vastavuse hindamiseks võib käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikutelt nõuda sobivustesti tegemist või kohanemisaja läbimist. Sobivustesti koostamise, korraldamise ja hindamise korra ning kohanemisaja läbimise nõuded ja hindamise korra kehtestab sotsiaalminister.

 (4) Isikut ei registreerita tervishoiutöötajana, kui ta on esitanud valeandmeid või kui isiku kvalifikatsioon ei vasta Eestis sellel erialal töötamiseks nõutavale kvalifikatsioonile.

§ 31. Tõend

 (1) Tervishoiutöötajale väljastatakse registreerimise kohta tõend.

 (2) Tõendis esitatakse:
 1) tõendi number;
 2) tervishoiutöötaja isikuandmed;
 3) tervishoiutöötaja eriala;
 4) tõendi väljastamise aeg ja koht.

 (3) Tõendi vormi kehtestab sotsiaalminister.

§ 32. Tõendi kehtetuks tunnistamine

  Tervishoiuamet tunnistab registreerimistõendi kehtetuks, kui tervishoiutöötaja suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, millega on isikult ära võetud kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis ja registreerimistõendis märgitud erialal tegutsemise õigus.

§ 33. Tervishoiuteenuste osutamise õigus ilma registreerimise kohustuseta

 (1) Euroopa Liidu liikmesriigis kvalifikatsiooni omandanud isik, kelle Eestis viibimise periood aastas ei ületa ühte kuud, võib Eestis osutada tervishoiuteenuseid ilma registreerimise kohustuseta selle perearsti või tegevusloaga isiku vastutusel, kelle juures ta töötab.

 (2) Perearst või tegevusloaga isik teatab viivitamata Tervishoiuametile käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikust. Teatamine võrdsustatakse käesoleva seaduse §-des 36 ja 47 ettenähtud teatamisega.

2. jagu Perearstina tegutsemise õigus 

§ 34. Nimistu moodustamine

 (1) Nimistu moodustamise õiguse andmiseks viib maavanem läbi avaliku konkursi sotsiaalministri kehtestatud korras .

 (2) Nimistu moodustamise õiguse taotleja esitab maavanemale järgmised dokumendid ja andmed:
 1) avalduse, milles märgitakse ära taotleja nimi, isikukood, elukoht ning kavandatava tegevuskoha asukoht ja aadress;
 2) perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate registreerimistõendite ärakirjad;
 3) taotleja sidevahendite numbrid.

§ 35. Perearstina tegutsemise õiguse andmine

 (1) Perearsti nimistu kinnitab ja perearsti teeninduspiirkonna määrab maavanem korraldusega.

 (2) Perearstina tegutsemise õigus tekib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korralduse jõustumisel.

 (3) Perearst on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korralduse jõustumisest alates kahe kuu jooksul viima oma tegevuskoha ruumid, sisseseade ja aparatuuri vastavusse käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetega ning registreerima andmekaitse järelevalve asutuses delikaatsete isikuandmete töötlemise.

§ 36. Andmete edastamise kohustus

 (1) Maavanem on kohustatud teatama Tervishoiuametile perearsti tegevuskoha ja aadressi ning perearstiga koos töötavate tervishoiutöötajate koosseisu perearstile tegutsemise õiguse andmisest alates ühe kuu jooksul.

 (2) Perearst on kohustatud teatama kirjalikult Tervishoiuametile muudatustest temaga koos töötavate tervishoiutöötajate koosseisus või tegevuskohas ja aadressis muutuste toimumisest alates 30 päeva jooksul.

 (3) Perearst on kohustatud käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt koostama tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruandeid ning esitama need maavanemale.

§ 37. Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmine

 (1) Maavanem annab korralduse perearstina tegutsemise õiguse äravõtmiseks, kui:
 1) seda taotleb perearst ise;
 2) perearsti suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, millega temalt on ära võetud perearstina tegutsemise õigus;
 3) perearst ei ole nimistu kinnitamisest ja teeninduspiirkonna määramisest alates kahe kuu jooksul viinud oma tegevuskoha ruume, sisseseadet või aparatuuri vastavusse käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetega;
 4) perearsti tegevuskoha ruumid, sisseseade või aparatuur ei vasta käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
 5) osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteet ei vasta käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud nõuetele;
 6) perearsti ei ole võimalik tema pikaajalise töövõimetuse korral asendada;
 7) perearst on tunnistatud teadmata kadunuks;
 8) perearst on surnud või tunnistatud surnuks;
 9) perearst saab 65 aastat vanaks.

 (2) Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmise korralduses esitatakse perearstina tegutsemise õiguse äravõtmist tinginud asjaolud viitega sellekohasele seadusesättele.

 (3) Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmise korraldus tehakse perearstile käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1¿6 ja 9 nimetatud juhtudel teatavaks korralduse andmisest alates viie tööpäeva jooksul.

§ 38. Toimingud perearstina tegutsemise õiguse äravõtmisel

 (1) Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmise korral korraldab maavanem perearsti nimistusse kuuluvate isikute ja teeninduspiirkonna teenindamise kuni uue perearsti tegutsemise õiguse kinnitamiseni.

 (2) Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmisel on perearst või tema pärija kohustatud andma nimistut puudutavad dokumendid üle maavanemale sotsiaalministri kehtestatud korras .

§ 39. Perearsti tegutsemise piirangud

  Perearst ei või olla eriarstiabi osutamisega tegeleva äriühingu osanik või aktsionär, sellise äriühingu osanikuks või aktsionäriks oleva äriühingu osanik või aktsionär.

3. jagu Tegevusluba 

§ 40. Tegevusloa taotlemise kohustus

  Tegevusluba on nõutav:
 1) kiirabi osutamiseks;
 2) eriarstiabi osutamiseks;
 3) iseseisvalt õendusabi osutamiseks.

§ 41. Tegevusloa taotlemine

  Tegevusloa saamiseks esitab taotleja tegevusloa väljaandjale järgmised dokumendid ja andmed:
 1) avalduse, milles märgitakse ära taotleja nimi ning tegevuskoha asukoht ja aadress;
 2) asutamisel oleva juriidilise isiku asutamislepingu või -otsuse ja põhikirja või ühingulepingu ärakirjad;
 3) füüsilisest isikust ettevõtja puhul ettevõtja nime, isikukoodi, elukoha ja ärinime;
 4) kiirabi osutamise loa taotlemise korral riigi päästeasutuse poolt selle asutuse asukoha, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registreerimise numbri, põhimääruse ja kõrgemalseisva valitsusasutuse nimetuse;
 5) tervishoiuteenuste loetelu, mille osutamiseks tegevusluba taotletakse;
 6) tervishoiutöötajate nimed ja registreerimistõendite numbrid;
 7) kiirabi osutamise loa taotlemise korral taotletavate kiirabibrigaadide arvu, koosseisu ja varustuse;
 8) haiglas eriarstiabi osutamise loa taotlemise korral taotletava haigla liigi;
 9) ruumide meditsiinitehnoloogia osa projekti, milles on andmed ruumide, sisseseade ja aparatuuri kohta;
 10) andmed andmekaitse järelevalve asutuses delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimise kohta;
 11) taotleja sidevahendite numbrid;
 12) riigilõivu tasumise kviitungi.

§ 42. Tegevusloa väljaandmise otsustamine

  Tegevusloa väljaandja kontrollib taotleja esitatud dokumente ja andmeid ning teeb otsuse tegevusloa väljaandmise või sellest keeldumise kohta käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud dokumentide ja andmete esitamisest alates kahe kuu jooksul.

§ 43. Tegevusloa väljaandmine

 (1) Tegevusloa annab välja Tervishoiuamet.

 (2) Tegevusluba antakse välja vastava otsuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul.

 (3) Tegevusloa väljaandmise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 44. Tegevusloas esitatavad andmed ja tingimused

  Tegevusloas esitatakse:
 1) tegevusloa omaja nimi ning tegevuskoht ja aadress, füüsilisest isikust ettevõtja puhul tema nimi, isikukood, elukoht ja ärinimi;
 2) tegevusloa number ja väljaandmise kuupäev;
 3) eriarstiabi osutamise loa korral nende tervishoiuteenuste loetelu, mida isikul on lubatud osutada;
 4) kiirabi osutamise loa korral kiirabibrigaadide arv;
 5) haiglas eriarstiabi osutamise loa korral haigla liik.

§ 45. Tegevusloa väljaandmisest keeldumine

 (1) Tegevusluba ei väljastata, kui tegevusloa taotleja:
 1) ei ole esitanud käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud dokumente või andmeid;
 2) ei vasta nõuetele, mis esitatakse taotletavate tervishoiuteenuste osutamiseks;
 3) on pankrotis;
 4) esitab teadlikult valeandmeid;
 5) varasem tegevusluba on käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktides 2¿5 nimetatud alustel tunnistatud kehtetuks ja kehtetuks tunnistamisest on möödunud vähem kui üks aasta.

 (2) Tegevusloa väljaandja teatab tegevusloa taotlejale tegevusloa väljaandmisest keeldumisest kirjalikult keeldumisotsuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul. Teates esitatakse tegevusloa väljaandmisest keeldumise põhjused viitega sellekohasele seadusesättele.

§ 46. Tegevusloa kehtivus

  Tegevusluba kehtib tema väljaandmisest alates viis aastat.

§ 47. Andmete edastamise kohustus

 (1) Tegevusloa omaja on kohustatud teatama kirjalikult Tervishoiuametile muudatustest tervishoiutöötajate koosseisus või tegevuskohas muutuste toimumisest alates 30 päeva jooksul.

 (2) Tegevusloa omaja on kohustatud käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt koostama tervishoiustatistikat ja tervishoiualase majandustegevuse aruandeid ning esitama need maavanemale.

§ 48. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

 (1) Tegevusloa väljaandja tunnistab tegevusloa kehtetuks, kui:
 1) seda taotleb tegevusloa omaja ise;
 2) eriarstiabi või iseseisvalt õendusabi osutamise ruumid, sisseseade või aparatuur ei vasta käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
 3) kiirabibrigaadi koosseis ja varustus ei vasta käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
 4) muudatused tervishoiutöötajate koosseisus ei võimalda täita tegevusloas toodud tingimusi;
 5) kui tervishoiuteenuste kvaliteet ei vasta käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud nõuetele;
 6) tegevusloa omaja ei ole alustanud tegevusloas nimetatud tervishoiuteenuste osutamist tegevusloa väljaandmisest alates ühe aasta jooksul;
 7) tervishoiuteenuse osutaja osutab tervishoiuteenuseid, mis ei ole loetletud talle väljastatud tegevusloas.

 (2) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuses esitatakse:
 1) tegevusloa omaja nimi, tegevuskoht ja aadress, füüsilisest isikust ettevõtja puhul tema nimi, isikukood, elukoht ja ärinimi;
 2) tegevusloa number ja väljaandmise kuupäev;
 3) tegevusloa kehtetuks tunnistamise tinginud asjaolud ja viide seadusesättele, mille alusel tegevusluba kehtetuks tunnistatakse;
 4) otsuse tegemise kuupäev;
 5) otsuse tegija nimi, ametinimetus ja allkiri.

 (3) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus tehakse tegevusloa omajale teatavaks otsuse tegemisest alates viie tööpäeva jooksul. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 49. Tegevusloa osaline kehtetuks tunnistamine

 (1) Kui tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused esinevad vaid mõnede osutatavate tervishoiuteenuste osas, võib tegevusloa tunnistada osaliselt kehtetuks, piirates tegevusloas esitatud tervishoiuteenuste loetelu.

 (2) Tegevusloa osaliselt kehtetuks tunnistamisel esitatakse vastavas otsuses lisaks käesoleva seaduse § 48 lõikes 2 nimetatud andmetele need tervishoiuteenused, mille kohta tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus kehtib.

 (3) Tegevusloa osaliselt kehtetuks tunnistamise otsus tehakse tegevusloa omajale teatavaks otsuse tegemisest alates viie tööpäeva jooksul. Tegevusloa osaliselt kehtetuks tunnistamise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 50. Uue tegevusloa taotlemine

 (1) Tegevusloa omaja peab taotlema uue tegevusloa väljaandmist, kui:
 1) loa kehtivusaeg lõpeb;
 2) ta soovib muuta loas esitatud tervishoiuteenuste loetelu;
 3) kiirabi osutaja soovib muuta kiirabibrigaadide arvu;
 4) haiglas eriarstiabi osutaja soovib muuta haigla liiki.

 (2) Uus tegevusluba antakse välja käesoleva seaduse §-des 41¿45 sätestatud korras.

4. peatükk TERVISHOIU RAHASTAMINE 

§ 51. Tervishoiu rahastamise allikad

  Tervishoidu rahastatakse:
 1) riigieelarvest;
 2) valla- ja linnaeelarvest;
 3) patsiendi poolt;
 4) muudest allikatest.

§ 52. Tervishoiu rahastamine riigieelarvest

 (1) Riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu rahastatakse:
 1) kiirabi osutamist;
 2) riigireservi ravimite ja meditsiinivahendite julgeolekuvaru moodustamist, hoidmist ja uuendamist;
 3) arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni tellitud ekspertiisi;
 4) riiklikke tervishoiuprogramme;
 5) tervishoiualast teadus- ja arendustegevust;
 6) riiklikke investeeringuid Vabariigi Valitsuse kinnitatud haiglavõrgu arengukava alusel;
 7) valmisolekut tervishoiuteenuste osutamiseks hädaolukorras;
 8) ravikindlustusega hõlmamata isikutele vältimatu abi osutamist.

 (2) Riigieelarvest Justiitsministeeriumi kaudu rahastatakse:
 1) kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamist;
 2) kohtuotsuse alusel määratud meditsiiniliste mõjutusvahendite kohaldamist ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi;
 3) kohtuarstlikku ekspertiisi.

 (3) Riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest rahastatakse tervishoidu Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduses sätestatud korras.

§ 53. Tervishoiu rahastamine valla- ja linnaeelarvest

  Valla- või linnaeelarvest rahastatakse tervishoiuteenuste osutamist ja muid tervishoiukulusid valla- või linnavolikogu otsuse alusel.

§ 54. Patsient tervishoiu rahastajana

  Käesoleva seaduse §-des 52 ja 53 sätestamata juhtudel maksab tervishoiuteenuse osutamise eest patsient.

5. peatükk TERVISHOIU JUHTIMINE 

§ 55. Haiglavõrgu arengukava

 (1) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega haiglavõrgu arengukava, milles määratakse:
 1) tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks piirkondlike haiglate, keskhaiglate, erihaiglate ja üldhaiglate loetelu (edaspidi haiglate loetelu);
 2) vajalikud investeeringud haiglate loetelus nimetatud haiglate ehitamiseks, renoveerimiseks ja ümberprofileerimiseks.

 (2) Eesti Haigekassa sõlmib haiglate loetelus nimetatud haiglatega tervishoiuteenuste ostmise lepingud vähemalt kolmeks aastaks. Haiglate loetelus nimetamata haiglatega sõlmitakse tervishoiuteenuste ostmise lepingud kuni üheks aastaks.

 (3) Haiglavõrgu arengukava töötatakse välja vähemalt 15 aastaks ning Vabariigi Valitsus teeb selles vajaduse korral täiendusi ja muudatusi. Haiglavõrgu arengukava koostamist korraldab Sotsiaalministeerium, kaasates sellesse asjassepuutuvaid valitsusväliseid organisatsioone.

 (4) Haiglavõrgu arengukavas toodud haiglate loetelu võib täiendada ning muuta Eesti Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumi ühisettepaneku alusel.

 (5) Eesti Haigekassal ja Sotsiaalministeeriumil on õigus teha Vabariigi Valitsusele ettepanek haiglate loetelu täiendamiseks juhul, kui haiglat pidav isik on tegutsenud kooskõlas seadusega ja talle väljastatud tegevusloaga ning ta ei ole rikkunud tervishoiuteenuste tasustamise lepingut Eesti Haigekassaga.

 (6) Eesti Haigekassal ja Sotsiaalministeeriumil on õigus teha Vabariigi Valitsusele ettepanek tervishoiuteenuse osutaja haiglate loetelust välja arvamiseks, kui haiglat pidav isik ei tegutse kooskõlas seadusega, talle väljastatud tegevusloaga või ta rikub tervishoiuteenuste tasustamise lepingut Eesti Haigekassaga.

 (7) Eesti Haigekassa ja Sotsiaalministeerium teevad Vabariigi Valitsusele ettepaneku tervishoiuteenuse osutaja haiglate loetelust koheseks väljaarvamiseks, kui haiglat pidava isiku tegevusluba on tunnistatud kehtetuks või haigla tegevus on lõpetatud.

 (8) Haiglate loetelus nimetatud haiglatesse riigieelarve vahenditest investeerimise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (9) Haiglavõrgu arengukava väljatöötamise kulud kaetakse riigieelarvest.

§ 56. Sotsiaalministri ülesanded

 (1) Lisaks käesolevas seaduses nimetatud õigusaktidele kehtestab sotsiaalminister:
 1) tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete vormid ning nende esitamise korra;
 2) riigieelarve vahendite ja riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahendite eest meditsiiniseadmete soetamise korra;
 3) haigla funktsionaalse arengukava ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osa kinnitamise korra;
 4) tervishoiuteenuste kättesaadavuse nõuded;
 5) tervishoiuteenuste dokumenteerimise korra ning nende osutamist tõendavate dokumentide loetelu ja vormid;
 6) tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks olevate haiglate, üldarstiabi ja eriarstiabi osutavate ettevõtjate loetelu ja õppebaasina tegutsemise korra;
 7) tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded;
 8) arsti- ja õendusala erialade arengukavad.

 (2) Sotsiaalminister avaldab eelmise kalendriaasta tervishoiu statistilised andmed iga aasta teises kvartalis Internetis ja kolmandas kvartalis trükitud väljaandena.

§ 57. Tervishoiuamet

 (1) Käesoleva seaduse 2. peatüki 3. jaos ning 3. peatüki 1. ja 3. jaos sätestatud ülesandeid täidab Tervishoiuamet.

 (2) Tervishoiuamet peab kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685) ja andmekogude seadusega (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77) tervishoiutöötajate ja tegevuslubade registreid, olles nimetatud riiklike registrite vastutavaks töötlejaks.

§ 58. Maavanema ülesanded

  Maavanema ülesanded käesoleva seaduse alusel on:
 1) koguda maakonnast tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruandeid, koostada koondaruanne ning edastada need käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud korra kohaselt sotsiaalministrile;
 2) korraldada maakonnas perearsti nimistu alusel tegutsevate perearstide ajutist asendamist.

§ 59. Tervishoiukorraldus hädaolukorras

 (1) Tervishoiukorraldus hädaolukorras kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega, milles määratakse:
 1) Vabariigi Valitsuse, sotsiaalministri, Tervishoiuameti ja tervishoiuteenuse osutajate pädevus ja ülesanded hädaolukorra lahendamisel ning hädaolukorraks valmisoleku korraldamisel;
 2) riigireservi ravimite ja meditsiinivahendite julgeolekuvaru uuendamise, hoidmise ja kasutamise kord ning riigireservi ravimite ja meditsiinivahendite julgeolekuvaru uuendamisest laekuva tulu kasutamise kord;
 3) tervishoiuteenuse osutaja ravimite ja meditsiinivahendite tegevusvaru moodustamise tähtajad, kogused ja kord.

 (2) Tervishoiuteenuse osutajad on kohustatud tegutsema hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorras vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusele.

6. peatükk JÄRELEVALVE 

§ 60. Tervishoiu järelevalve

 (1) Käesoleva seadusega tervishoiuteenuste osutajatele sätestatud nõuete täitmise üle teostavad järelevalvet maavanem ja Tervishoiuameti selleks volitatud ametnikud.

 (2) Maavanem teostab järelevalvet maakonnas perearsti nimistu alusel tegutsevate perearstide tegevuse üle.

 (3) Tervishoiuameti selleks volitatud ametnikud teostavad järelevalvet perearstide, kiirabi osutajate, eriarstiabi osutajate ja iseseisvalt õendusabi osutajate tegevuse üle.

§ 61. Järelevalve teostaja õigused

  Järelevalve teostajal on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks õigus:
 1) siseneda etteteatamisel kontrollitava isiku tegevuskohta;
 2) tutvuda tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentidega;
 3) saada seletusi kontrollitava isiku juhtorganitelt ja tervishoiutöötajatelt;
 4) teha kontrollitavale isikule ettepanekuid tegevuse parandamiseks ning ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks.

§ 62. Ettekirjutus

 (1) Ettekirjutus peab olema kirjalik.

 (2) Ettekirjutus peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) isiku andmed, kellele ettekirjutus tehakse;
 2) andmed nõutud toimingu kohta;
 3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
 4) ettekirjutuse tegemise põhjendus;
 5) ettekirjutuse tegemise kuupäev, ettekirjutuse teinud isiku nimi, ametikoht, ametinimetus ja allkiri.

 (3) Ettekirjutuse saanud isik võib ettekirjutuse vaidlustada halduskohtus.

 (4) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral teeb järelevalve teostaja ettepaneku perearstina tegutsemise õiguse äravõtmiseks või tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks.

 (5) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral kaitseväes on järelevalve teostajal õigus peatada tervishoiuteenuste osutamine kuni puuduste kõrvaldamiseni.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 63. Tervishoiutöötajate registreerimine

 (1) Käesoleva seaduse jõustumise ajaks kvalifikatsiooni omandanud isik peab taotlema enda registreerimist Tervishoiuametis seaduse jõustumisest alates kolme aasta jooksul.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmise korral kaotab isik õiguse osutada tervishoiuteenuseid.

 (3) Isiku tervishoiutöötajana registreerimisest võib keelduda, kui ta ei ole viie aasta jooksul töötanud kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud erialal.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel võib isik taotleda enda registreerimist Tervishoiuametis, kui ta sooritab teooria- ja praktikaeksami sotsiaalministri kehtestatud korras ning esitab eksami sooritamist tõendava dokumendi Tervishoiuametile.

 (5) Isik, kelle kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu käesoleva seaduse § 28 lõike 3 alusel kehtestatud loetelus, peab enda tervishoiutöötajana registreerimise taotlemiseks sooritama käesoleva seaduse jõustumisest alates kolme aasta jooksul teooria- ja praktikaeksami sotsiaalministri kehtestatud korras.

§ 64. Tegevusloa väljaandmine

 (1) Isik, kelle tegevusala käesoleva seaduse jõustumise ajal on tervishoiuteenuste osutamine ning kellel selle seaduse kohaselt on tervishoiuteenuste osutamiseks vaja tegevusluba, peab tegevusloa taotlema seaduse jõustumisest alates kolme aasta jooksul.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmise korral või juhul, kui isikule ei väljastata tegevusluba käesoleva seaduse § 45 lõike 1 punktides 1¿4 loetletud alustel, kaotab isik õiguse osutada tervishoiuteenuseid.

§ 65. Perearstina tegutsemine

  Kuni 2003. aasta 1. jaanuarini võivad nimistu alusel perearstina tegutseda üldarst ja lastearst, kes on saanud perearstina tegutsemise õiguse enne käesoleva seaduse jõustumist.

§ 66. Riigi ja kohalike omavalitsuste hallatavate tervishoiuasutuste ümberkujundamine

 (1) Riigi hallatavate tervishoiuasutuste ümberkujundamine eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks toimub riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduses (RT I 1996, 48, 942; 73, õiend; 1998, 59, 941) sätestatud korras.

 (2) Kohalike omavalitsuste hallatavate tervishoiuasutuste ümberkujundamine eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) sätestatud korras.

 (3) Riigi või kohalike omavalitsuste hallatavate tervishoiuasutuste ümberkujundamisel eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks lähevad kehtivad töölepingud üle asutatavatele eraõiguslikele juriidilistele isikutele.

§ 67. Psühhiaatrilise abi seaduse muutmine

  Psühhiaatrilise abi seaduses (RT I 1997, 16, 260; 1999, 31, 425) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Kohaliku omavalitsuse tasandil korraldab psühhiaatrilist abi valla- või linnavalitsus kooskõlastatult maavanemaga.»;
 2) paragrahvi 13 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (9) Järelevalvet tahtest olenematu ravi üle teostab Tervishoiuamet.»

§ 68. Reklaamiseaduse täiendamine

  Reklaamiseadust (RT I 1997, 52, 835; 1999, 27, 388; 30, 415; 2001, 23, 127) täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:
« § 141. Tervishoiuteenuse reklaam

 (1) Tervishoiuteenuse pakkujatena võivad end reklaamida ainult tervishoiuteenuste korraldamise seadusega kooskõlas tegutsevad tervishoiuteenuste osutajad.

 (2) Tervishoiuteenuse reklaamis võivad sisalduda ainult tervishoiuteenuse osutaja nimi, tööaeg, tegevuskoht, eriala, tervishoiutöötajate nimed, erialad ja akadeemilised kraadid ning osutatavad tervishoiuteenused.

 (3) Tervishoiuteenuse reklaamis peab sisalduma tervishoiuteenuse pakkuja tegevusloa number.»

§ 69. Riigilõivuseaduse täiendamine

  Riigilõivuseadust (RT I 1997, 80, 1344; 2000, 5, 32; 10, 58; 19, 117; 26, 150; 29, 168 ja 169; 39, 237; 49, 300; 54, 346 ja 349; 55, 365; 57, 372 ja 373; 59, 379; 60, õiend; 78, 498; 84, 534; 92, 597 ja 598; 95, 607 ja 611; 2001, 2, 2; 3, 4; 16, 69 ja 72; 27, 151; 31, 171; 34, 188 ja 189; 36, 201; 42, 235; 43, 238 ja 239) täiendatakse järgmiselt:
 1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 132 järgmises sõnastuses:
« 132) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel teostatavad toimingud»;
 2) 7. peatükki täiendatakse 62. jaoga järgmises sõnastuses:
«62. jagu
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel teostatavad toimingud

§ 923. Kiirabi, eriarstiabi ja õendusabi osutamise tegevusloa väljastamine

  Kiirabi, eriarstiabi ja iseseisvalt õendusabi osutamise tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu järgmistes summades:
 1) kiirabi osutamise tegevusluba ¿ 1000 krooni iga kiirabibrigaadi kohta;
 2) haiglavälise eriarstiabi osutamise tegevusluba ¿ 1000 krooni;
 3) haiglas eriarstiabi osutamise tegevusluba ¿ 5000 krooni iga 100 voodikoha kohta;
 4) iseseisvalt õendusabi osutamise tegevusluba ¿ 500 krooni.

§ 924. Tegevusloa dublikaadi väljastamine

  Tegevusloa dublikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu järgmistes summades:
 1) kiirabi osutamise tegevusloa dublikaat ¿ 500 krooni;
 2) haiglavälise eriarstiabi osutamise tegevusloa dublikaat ¿ 500 krooni;
 3) haiglas eriarstiabi osutamise tegevusloa dublikaat ¿ 500 krooni;
 4) iseseisvalt õendusabi osutamise tegevusloa dublikaat ¿ 150 krooni.

§ 925. Registreerimise tõendi tõestatud ärakirja väljastamine

  Registreerimise tõendi tõestatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.»

§ 70. Riigihangete seaduse muutmine

  Riigihangete seaduse (RT I 2000, 84, 534; 2001, 40, 224) § 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Riigihangeteks ei ole käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud ostja ja Eesti Panga poolt asjade ostmine või teenuste tellimine riigiasutuselt, linna- või vallavalitsuselt või kohaliku omavalitsuse asutuselt ning Eesti Panga poolt asjade ostmine ja teenuste tellimine Eesti Panga seaduse (RT I 1993, 28, 498; 30, õiend; 1994, 30, 463; 1998, 64/65, 1006; 1999, 16, 271) §-s 2 nimetatud ülesannete täitmiseks, samuti Tervishoiuameti poolt kiirabiteenuse ja Eesti Haigekassa poolt raviteenuste, tervise edendamise ja haiguste ennetamise teenuste tellimine, välja arvatud ravimite ostmine ning meditsiinitehnika ja nendega seonduvate õiguste ostmine ja rendile võtmine.»

§ 71. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi tervishoiuseaduse kehtetuks tunnistamine

  Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi tervishoiuseadus (ENSV Teataja 1971, 29, 326 ja lisa; 1974, 37, 369; 1980, 18, 315; 1984, 24, 292; 1985, 37, 579; 1986, 11, 143; 1988, 6, 68; RT I 1995, 57, 978; 1997, 16, 260) tunnistatakse kehtetuks.

§ 72. Tervishoiukorralduse seaduse kehtetuks tunnistamine

  Tervishoiukorralduse seadus (RT I 1994, 10, 133; 1995, 57, 978; 1997, 86, 1462; 1999, 18, 305; 23, 351; 97, 860; 2000, 57, 374; 58, 376) tunnistatakse kehtetuks.

§ 73. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.

 (2) Käesoleva seaduse §-d 12¿15 ja § 22 lõige 2 jõustuvad 2003. aasta 1. jaanuaril.

  Riigikogu esimees Toomas SAVI

  Õiend

  Metaandmetes akti redaktsiooni jõustumise kuupäevaks pandud 1.06.2002 (eRT kasutuselevõtt).