Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Vastu võetud 17.07.2001 nr 247
AVALDATUD :
RT I 2001, 67, 400
Määrus kehtestatakse «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583; 95, 843; 2001, 50, 286) § 5 lõike 4 ja § 6 lõike 3 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 «Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s» kaitse alla võetud maastikulise kaitseala «Ahja jõe ürgorg keskjooksul» baasil. Kaitseala põhieesmärk on Ahja jõe keskjooksu ürgoru, selle lisaorgude, oruveerudel esinevate liivakivipaljandite ja ürgoruga piirnevate maastike kaitse, samuti seal esinevate haruldaste ja ohustatud liikide kaitse.
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
(3) Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riigi maakatastrisse.
§ 2. Kaitseala piir
(1) Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala välispiir kulgeb Vastse-Kuuste vallas Koorvere-Kiidjärve maanteesillast mööda nimetatud maantee teemaa põhjaserva Kiidjärve suunas kuni Kiisa talu hooneteni viiva teeni, mööda nimetatud teed loode suunas kuni kõrgepingeliinini, mööda kõrgepingeliini trassi põhjaserva kirde suunas kuni Tsuba talu hooneteni viiva teeni ja mööda nimetatud teed lääne, kirde ja põhja suunas kuni maaüksuse 87202:002:0201 idapiirini, mööda nimetatud maaüksuse piiri põhja suunas kuni raudteeni, risti üle raudtee, mööda maaüksuse 87202:002:0192 edela- ja idapiiri kagu ja põhja suunas kuni maaüksuse 87202:002:0440 idapiirini, mööda nimetatud maaüksuse idapiiri, mööda Silgu talu, maaüksuste 87202:002:1052 ja 87202:002:0654 kagupiiri kirde suunas kuni viimati nimetatud maaüksuse idanurgani, sealt mööda mõttelist sirgjoont kirde suunas läbi Jakobi talu maa kuni maaüksuse 87202:002:0080 piirimärgini nr 6, mööda maaüksuse piiri kagu ja ida suunas Ahja jõe ja Kiidjärve järve vahelise ojani, mööda oja lõuna suunas kuni Kiidjärve veski juurde suunduva teeni, mööda nimetatud teed kagu suunas kuni Kiidjärve metskonna maaüksuse (87202:002:0937) loodenurgani, mööda nimetatud maaüksuse lääne- ja lõunapiiri lõuna ja ida suunas kuni Kiidjärve-Kärsa maanteele suunduva teeni ja mööda seda teed kagu suunas kuni Kiidjärve-Kärsa maanteeni, mööda maantee teemaa kagupoolset serva kirde suunas kuni 10 kV kõrgepingeliinini, sealt risti üle maantee mööda liini kaitseala poolset serva lõuna ja kagu suunas kuni Kiidjärve metskonna maaüksuse (87202:002:0940) läänepiirini, mööda seda lõuna ja ida suunas kuni kvartali 115 läänepiirini, mööda kvartali 115 lääne- ja lõunapiiri lõuna ja ida suunas maaüksuse 87202:002:0311 läänepiirini, mööda seda lõuna, kagu ja kirde suunas kuni kvartali 125 läänepiirini, mööda seda lõuna suunas, mööda kvartali 134 läänepiiri lõuna suunas kuni maaüksuse 87202:002:9181 põhjapiirini, mööda nimetatud maaüksuse põhja- ja läänepiiri lääne ja lõuna suunas kuni Haavasaare taluni viiva teeni, mööda nimetatud teed kagu suunas kuni Kiidjärve-Taevaskoja maanteeni Põlva vallas, mööda nimetatud maantee teemaa idapoolset serva lõuna suunas kuni kvartali 161 lõunapiirini, mööda seda kagu suunas, mööda kvartali 164 loode- ning lõunapiiri edela ja ida suunas, mööda kvartali 165 lõunapiiri ida suunas, mööda kvartali 166 välispiiri ida, põhja ja loode ning lõuna suunas kuni maaüksuse 61901:001:1033 põhjapiirini, mööda seda lääne suunas, üle Ahja jõe, mööda maaüksuse 61901:001:0822 põhjapiiri lääne suunas, mööda maaüksuste 61901:001:0829, 61901:001:0007 ja 61902:001:0993 põhjapiiri lääne suunas kuni maaüksuse 61901:001:1334 kirdepiirini, mööda seda loode suunas kuni Kiidjärve metskonna kvartali 162 kagupiirini, mööda seda kirde ja loode suunas kuni Põlva ja Vastse-Kuuste valla vahelise piirini, mööda valdade vahelist piiri põhja suunas kuni kvartalit 127 läbiva põhja-lõunasuunalise teeni Vastse-Kuuste vallas, mööda seda teed põhja ja loode suunas kuni maaüksuseni 87202:002:0430, mööda selle ida-, lõuna- ja läänepiiri lõuna, lääne ja põhja suunas kuni maaüksuse 87202:002:0978 idanurgani, mööda nimetatud maaüksuse kagupiiri ja maaüksuse 87202:002:0971 kagu- ja edelapiiri edela ja loode suunas Kiidjärve-Kärsa maanteeni, mööda maantee teemaa kagupoolset serva edela suunas kuni ristumiseni Kiidjärvelt Tikutale suunduva teeni, mööda nimetatud teed loode suunas kuni Padari ojani, sealt üle oja ja mööda maaüksuse 87201:003:0510 põhja- ja loodepiiri lääne ja edela suunas, mööda maaüksuse 87201:003:0920 läänepiiri lõuna suunas ja mööda maaüksuse 87201:003:0190 läänepiiri lõuna suunas kuni Valgemetsast Padarile suunduva teeni, mööda nimetatud teed lõuna suunas kuni maaüksuse 87202:002:0470 loodepiirini, mööda seda edela suunas kuni maaüksuse 87202:002:0480 kirdepiirini, sealt mööda kirde- ja loodepiiri loode ja edela suunas kuni maaüksuse edelanurgani, mööda mõttelist sirgjoont lõuna suunas läbi maaüksuse 87202:002:0071 kuni maaüksuse 87202:002:0301 loodenurgani, mööda nimetatud maaüksuse läänepiiri lõuna suunas kuni Simka 3 talu hooneteni viiva teeni ja edasi mööda teed lõunasse kuni Põlva-Vastse-Kuuste maanteeni ja sealt mööda maantee põhjapoolset serva kuni maanteesillani.
(2) Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse 1992. aastal koostatud Kiidjärve metskonna puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas maakatastri andmete alusel seisuga november 2000. a.
§ 3. Kaitseala valitseja
Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Põlvamaa keskkonnateenistus.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni, püüda kala ning pidada jahti kogu kaitseala maa-alal. Eramaal võib liikuda vastavalt «Asjaõigusseadusele» (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185) ja «Kaitstavate loodusobjektide seadusele».
(2) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.
(3) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
(4) Kaitsealal on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine.
§ 5. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.
(2) Kaitsealal on keelatud jalgrattaga sõitmine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega sõitmine ja parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid, välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel ning käesoleva määrusega lubatud metsa- ja põllumajandustöödel ning poollooduslike koosluste hooldamisel. Kaitsealal on keelatud mootoriga veesõidukiga sõitmine, välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel.
(3) Kaitseala valitseja
nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) maakorralduskava kehtestamine;
2) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine;
3) metsamajandamiskava väljastamine;
4) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;
5) projekteerimistingimuste andmine.
§ 6. Teadusalased välitööd
Teadusalaseid välitöid tehakse kaitsealal «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» § 25 alusel kehtestatud korras.
§ 7. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks määruses sätestatud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse.
(2) Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega või motiveeritud keeldumisega hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.
(3) Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nõusoleku taotlejat.
(4) Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja annab kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist metsakoosluse liikide ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku ja seab vajaduse korral omapoolsed tingimused või esitab motiveeritud keeldumise.
§ 8. Kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamine
«Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358) § 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest «Asjaõigusseaduses» sätestatud korras.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 9. Sihtkaitsevööndi kirjeldus
(1) Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on kaks
sihtkaitsevööndit:
1) Taevaskoja sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Põlva vallas Kiidjärve metskonna
kvartali 161 eraldised 12-15 ja kvartali 162 eraldised 2-6 ja 10-13.
2) Nõmme sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Vastse-Kuuste vallas Kiidjärve metskonna
kvartal 126.
§ 10. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja uute ehitiste püstitamine.
§ 11. Lubatud tegevus
Lisaks §-des 4 ja 6 lubatud
tegevusele on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:
1) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;
2) rajatiste rajamine kaitseala tarbeks;
3) puu- ja põõsarinde harvendamine metsakoosluse kujundamise eesmärgil,
kusjuures kaitseala valitsejal on koosluse liikide ja vanuse mitmekesisuse
säilitamiseks õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo,
raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse kohta;
4) poollooduslike koosluste hooldamine nende ilme ja liigilise koosseisu
tagamiseks.
§ 12. Metsa kaitse sihtkaitsevööndis
Sihtkaitsevööndis on metsa kaitse-eesmärk elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 13. Piiranguvööndi kirjeldus
(1) Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada «Kaitstavate loodusobjektide seaduses» ning käesolevas määruses kehtestatud tingimusi.
(2) Ahja jõe ürgoru piiranguvöönd on kaitseala piires olev maa- ja veeala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
§ 14. Keelatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on
lisaks §-s 5 loetletud tegevustele keelatud:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste ning aluspõhjapaljandite
kahjustamine;
3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
4) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;
5) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat,
kusjuures kaitseala valitsejal on koosluse liikide ja vanuse mitmekesisuse
säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raieaja, puidu kokku- ja
väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse kohta;
6) jäätmete ladustamine.
(2) Piiranguvööndis on
kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud:
1) uute teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine;
2) uute ehitiste püstitamine.
§ 15. Metsa kaitse piiranguvööndis
Piiranguvööndis on metsa
kaitse-eesmärk elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
1 Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivid 92/43/EMÜ (EÜT L 206,
22.07.1992) ja 79/409/EMÜ (EÜT L 103, 25.04.1979)
Peaminister Mart LAAR
Keskkonnaminister Heiki KRANICH
Riigikantselei peadirektor
riigisekretäri ülesannetes Tiit LAJA
Facebook
Twitter