Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid
Vastu võetud 31.07.2001 nr 82
AVALDATUD :
RTL 2001, 100, 1369
Määrus on kehtestatud «Veeseaduse» (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283) paragrahvi 13 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Üldnõuded
(1) Määrus kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest.
(2) Määruse nõuded ei laiene:
1) looduslikule mineraalveele;
2) veele, mida kasutatakse meditsiinilisel otstarbel.
(3) Joogiveele, mida toodetakse alla 10 m3 ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest, kohaldatakse üksnes määruse paragrahvides 4, 5 ja 6 esitatud nõudeid. Kui veega varustamine on osa ettevõtja majandustegevusest, siis kehtivad kõik käesoleva määruse sätted.
(4) Joogivee käitlemisel ei tohi rakendada meetmeid, mis otseselt või kaudselt võivad halvendada joogivee olemasolevat kvaliteeti või vett täiendavalt saastata.
(5) Joogivee käitlemises kasutatavad joogiveega kokkupuutuvad seadmed, vahendid ja materjalid ei tohi halvendada joogivee kvaliteeti ning peavad olema kooskõlastatud tervisekaitse riiklikus järelevalveasutuses «Rahvatervise seaduse» (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804; 2001, 23, 128) paragrahvi 12 lõigete 1, 3 ja 8 ning «Pakendiseaduse» (RT I 1995, 47, 739; 1997, 53, 836) paragrahvi 5 lõike 1 punkti 6 ja lõike 2 alusel.
§ 2. Joogivee käitleja
(1) Joogivee käitleja, käesoleva määruse mõistes, on ettevõtja, kelle tegevuseks on joogivee tootmine, varumine, töötlemine ning muud toimingud, mille tulemusel joogivesi on kättesaadav tarbijatele või teistele käitlejatele tasu eest või tasuta.
(2) Joogivee käitleja peab tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele ning esitama teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule viimase nõudmisel.
(3) Ühisveevärgi kaudu kinnistuid joogiveega varustav joogivee käitleja tagab joogivee nõuetekohase kvaliteedi liitumispunktini kinnistu veevärgiga. Liitumispunktist kohani, kus joogivesi saab tarbijale kättesaadavaks, tagab joogivee nõuetekohase kvaliteedi kinnistu omanik, kui joogivee käitleja ja kinnistu omanik või tarbija ei ole kokku leppinud teisiti.
2. peatükk
JOOGIVEE KVALITEEDINÕUDED
§ 3. Joogivee kvaliteet
(1) Joogivesi loetakse tervisele ohutuks, kui mikrobioloogilised, keemilised ja radioloogilised kvaliteedinäitajad ei ületa paragrahvides 4 ja 5 esitatud piirsisaldusi.
(2) Joogivesi loetakse kvaliteedinõuetele vastavaks, kui mikrobioloogilised, keemilised, radioloogilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad ja üldist reostust iseloomustavad kvaliteedinäitajad (edaspidi indikaatorid) ei ületa paragrahvides 4, 5 ja 6 esitatud piirsisaldusi.
(3) Joogivee kvaliteeti kontrollitakse paragrahvis 7 sätestatud korras.
§ 4. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad
(1) Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad ühisveevärgi, mahutite ja tsisternide kaudu edastatavas joogivees on järgmised:
|
Näitaja |
Ühik |
Piirsisaldus |
|
Escherichia coli |
PMÜ/100 ml |
0 |
|
Enterokokid |
PMÜ/100 ml |
0 |
|
Clostridium perfringens (koos eostega)1 |
PMÜ/100 ml |
0 |
|
Kolooniate arv 22 °C |
PMÜ/1 ml |
100 |
|
Coli-laadsed bakterid |
PMÜ/100 ml |
0 |
|
Märkus 1 |
Näitaja määramine on vajalik, kui joogivesi või osa sellest saadakse pinnaveest. Clostridiumi perfringens¿i esinemisel tuleb korraldada täiendav veeallika uuring teiste patogeensete mikroorganismide suhtes, näiteks cryptosporidiumi. |
(2) Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad pudelitesse või kanistritesse villitavas joogivees on järgmised:
|
Näitaja |
Ühik |
Piirsisaldus |
|
Escherichia coli |
PMÜ/250 ml |
0 |
|
Enterokokid |
PMÜ/250 ml |
0 |
|
Pseudomonas aeruginosa |
PMÜ/250 ml |
0 |
|
Kolooniate arv 22 °C |
PMÜ/ml |
100 |
|
Kolooniate arv 37 °C |
PMÜ/ml |
20 |
|
Clostridium perfringens (koos eostega)¹ |
PMÜ/100 ml |
0 |
|
Coli-laadsed bakterid |
PMÜ/250 ml |
0 |
|
Märkus 1 |
Näitaja määramine on vajalik, kui joogivesi või osa sellest saadakse pinnaveest. Clostridiumi perfringens¿i esinemisel tuleb korraldada täiendav veeallika uuring teiste patogeensete mikroorganismide suhtes, näiteks cryptosporidiumi . |
§ 5. Keemilised ja radioloogilised kvaliteedinäitajad
Keemilised ja radioloogilised kvaliteedinäitajad joogivees on järgmised:
|
Näitaja |
Piirsisaldus |
Ühik |
Märkused |
|
Akrüülamiid |
0,10 |
µg/l |
Märkus 1 |
|
Antimon |
5,0 |
µg/l |
|
|
Arseen |
10 |
µg/l |
|
|
Benseen |
1,0 |
µg/l |
|
|
Benso(a)püreen |
0,010 |
µg/l |
|
|
Boor |
1,0 |
mg/l |
|
|
Bromaat |
10 |
µg/l |
Märkus 2 |
|
1,2-dikloroetaan |
3,0 |
µg/l |
|
|
Elavhõbe |
1,0 |
µg/l |
|
|
Epikloorhüdriin |
0,10 |
µg/l |
Märkus 1 |
|
Fluoriid |
1,5 |
mg/l |
|
|
Kaadmium |
5,0 |
µg/l |
|
|
Kroom |
50 |
µg/l |
|
|
Nikkel |
20 |
µg/l |
|
|
Nitraat |
50 |
mg/l |
Märkus 3 |
|
Nitrit |
0,50 |
mg/l |
Märkus 3 |
|
Pestitsiidid |
0,10 |
µg/l |
Märkused 4 ja 5 |
|
Pestitsiidide summa |
0,50 |
µg/l |
Märkused 4 ja 6 |
|
Plii |
10 |
µg/l |
|
|
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) |
0,10 |
µg/l |
Määratakse ühendite summaarne sisaldus; Märkus 7 |
|
Seleen |
10 |
µg/l |
|
|
Tetrakloroeteen ja trikloroeteen |
10 |
µg/l |
Määratakse ühendite summaarne sisaldus |
|
Trihalometaanide summa |
100 |
µg/l |
Määratakse ühendite summaarne sisaldus; Märkus 8 |
|
Tsüaniid |
50 |
µg/l |
|
|
Vask |
2,0 |
mg/l |
Märkus 9 |
|
Vinüülkloriid |
0,50 |
µg/l |
Märkus 1 |
|
Radioloogilised näitajad |
|
|
|
|
Efektiivdoos |
0,10 |
mSv/aastas |
Märkused 10, 11 ja 12 |
|
Triitium |
100 |
Bq/l |
Märkused 10 ja 12 |
|
Märkus 1 |
Piirsisaldus vastab monomeeri kontsentratsioonile vees, mis arvutatakse määratud maksimaalse migratsiooni põhjal vee ja vastava polümeeri kokkupuutel. |
|
Märkus 2 |
Uuritakse juhul, kui veetöötluses kasutatakse broomiühendeid. |
|
Märkus 3 |
Nitraadi ja nitriti proportsioonid joogivees peavad olema: |
|
|
(NO3) / 50 + (NO2) / 3 = 1 |
|
|
(NO3) ja (NO2) tähistavad nitraadi ja nitriti kontsentratsioone mg/l. Veetöötlusseadmetest väljumisel on nitriti piirsisaldus 0,10 mg/l. |
|
Märkus 4 |
Pestitsiidide all mõistetakse järgmisi orgaaniliste ühendite gruppe: insektitsiidid, herbitsiidid, fungitsiidid, nematotsiidid, akaritsiidid, algitsiidid, rodentitsiidid, slimitsiidid, herbitsiididega seotud tooted (sealhulgas kasvuregulaatorid) ning kõigi nende ühendite metaboliidid, degradatsiooni- ja reaktsiooniproduktid. |
|
|
Määratakse ainult neid pestitsiide, mida selle veehaarde valglas kasutatakse ja mis seetõttu tõenäoliselt võivad joogivette sattuda. |
|
Märkus 5 |
Piirsisaldus arvutatakse iga pestitsiidi kohta eraldi. Aldriini, dieldriini, heptakloori ja heptakloorepoksiidi jaoks on piirsisaldus 0,030 µg/l. |
|
Märkus 6 |
Pestitsiidide summa tähendab koguseliselt määratud pestitsiidide sisalduse summat. |
|
Märkus 7 |
Uuritavad ühendid on: benso(b)fluorantreen, benso(k)fluorantreen, benso(ghi)perüleen ja indeno(1,2,3-cd)püreen. |
|
Märkus 8 |
Trihalometaanid on järgmised ühendid: kloroform, bromoform, dibromoklorometaan ja bromodiklorometaan. Trihalometaanide summa tähendab koguseliselt määratud trihalometaanide sisalduse summat. |
|
Märkus 9 |
Proov tuleb võtta nõuetekohase metoodika järgi, tarbija kraani juures. Proov arvutatakse nädala keskmise väärtusena. |
|
Märkus 10 |
Uuringute sagedus on toodud määruse § 8 lõikes 10. |
|
Märkus 11 |
Välja arvatud triitium, kaalium-40, radoon ja radooni lagunemisproduktid. Kui uuringute põhjal on tõestatud, et efektiivdoos on pikaajaliselt piirsisaldusest allpool, siis uuringu sageduse määrab kiirguskeskus. Efektiivdoosi hindamise kord on kehtestatud keskkonnaministri 24. augusti 1998. a määrusega nr 55 (RTL 1998, 264/265, 1088). |
|
Märkus 12 |
Kui uuringute põhjal on tõestatud, et triitiumisisaldus on pikaajaliselt allpool piirsisaldust, võib triitiumi määramisest loobuda. |
§ 6. Indikaatorid
Indikaatorid joogivees on järgmised:
|
Näitaja |
Piirsisaldus |
Ühik |
Märkused |
|
Alumiinium |
200 |
µg/l |
|
|
Ammoonium |
0,50 |
mg/l |
|
|
Elektrijuhtivus |
2500 |
µS cm¿1 20 °C juures |
Märkus 1 |
|
Jääkkloor |
suurem / võrdne 0,2 ja väiksem / võrdne 0,5 |
mg/l |
Märkus 6 |
|
Jääkosoon |
0,3 |
mg/l |
Märkus 6 |
|
Kloriid |
250 |
mg/l |
Märkus 1 |
|
Mangaan |
50 |
µg/l |
|
|
Naatrium |
200 |
mg/l |
|
|
Oksüdeeritavus |
5,0 |
mg/l O2 |
Märkus 3 |
|
Orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC) |
Ilma ebatavaliste muutusteta |
|
Märkus 4 |
|
Raud |
200 |
µg/l |
|
|
Sulfaat |
250 |
mg/l |
Märkus 1 |
|
Vesinikioonide kontsentratsioon |
suurem / võrdne 6,5 ja väiksem / võrdne 9,5 |
pH ühik |
Märkused 1 ja 2 |
|
Hägusus |
Tarbijale vastuvõetav, |
NTU |
Märkus 5 |
|
Maitse |
Tarbijale vastuvõetav, |
|
|
|
Lõhn |
Tarbijale vastuvõetav, |
|
|
|
Värvus |
Tarbijale vastuvõetav, |
|
|
|
Märkus 1 |
Vesi ei tohi olla agressiivne, st ei tohi põhjustada joogiveega kokkupuutuvate seadmete ja materjalide korrosiooni. Näitajate määramiseks tuleb kasutada rahvusvahelisi standardmeetodeid. |
|
Märkus 2 |
Anumatesse villitava gaseerimata vee pH väärtus võib olla kuni 4,5, looduslikult või kunstlikult süsinikdioksiidiga rikastatud vee pH võib olla madalam. |
|
Märkus 3 |
Näitajat ei ole vaja määrata, kui on määratud orgaanilise süsiniku sisaldus. |
|
Märkus 4 |
Näitajat ei uurita, kui ühisveevärki suunatava vee kogus ööpäevas on alla 10 000 m3. |
|
Märkus 5 |
Kui joogivett võetakse pinnaveekogust, on hägususe piirväärtus pärast veetöötlust 1,0 nefelomeetrilise hägususe ühikut. |
|
Märkus 6 |
Näitajat tuleb uurida joogivee kloreerimisel või osoneerimisel. |
3. peatükk
JOOGIVEE KVALITEEDI KONTROLLINÕUDED
§ 7. Joogivee kvaliteedi kontrollimiseks proovi võtmine
(1) Joogivee kvaliteedi vastavust nõuetele kontrollitakse järgmistes proovi võtmise kohtades:
1) ühisveevärgis ¿ kohas, kus joogivesi saab tarbijale kättesaadavaks;
2) mahutite ja tsisternide kasutamisel ¿ mahutist või tsisternist väljumise kohas;
3) pudelitesse, kanistritesse või muudesse õhukindlatesse anumatesse villimisel ¿ enne pudelitesse villimist (villimiskohas);
4) toiduaineid käitlevas ettevõttes ¿ toidu käitlemise kohas;
5) teenuse pakkumisel ¿ teenuse osutamise kohas.
(2) Proove võivad võtta atesteeritud proovivõtjad.
(3) Joogivett tuleb uurida akrediteeritud laboris.
§ 8. Joogivee kontroll
(1) Joogivee käitleja peab tagama oma veevarustussüsteemis oleva ning sellest väljuva joogivee tava- ja süvakontrolli vastavalt käesoleva määruse paragrahvi 9 nõuetele.
(2) Joogivee tavakontrolli eesmärk on saada teavet joogivee kvaliteedist ja joogivee töötlemise (eriti desinfektsiooni) tõhususest.
(3) Tavakontrolli käigus peab uurima joogivees järgmisi näitajaid:
|
Näitaja |
Uurimise nõuded |
|
Alumiinium |
Näitajat tuleb uurida, kui alumiiniumi või tema ühendeid kasutatakse flokulandina. Muudel juhtudel uuritakse süvakontrolli käigus. |
|
Ammoonium |
|
|
Värvus |
|
|
Elektrijuhtivus |
|
|
Clostridium perfringens , sealhulgas spoorid |
Näitajat tuleb uurida, kui joogivesi või osa sellest saadakse pinnaveest. |
|
Escherichia coli |
|
|
Vesinikioonide kontsentratsioon pH |
|
|
Raud |
Näitajat tuleb uurida, kui rauda või tema ühendeid kasutatakse flokulandina. Muudel juhtudel uuritakse süvakontrolli käigus. |
|
Nitrit |
Näitajat tuleb uurida, kui desinfitseerimisel kasutatakse kloramiini. Muudel juhtudel uuritakse süvakontrolli käigus. |
|
Lõhn |
|
|
Pseudomonas aeruginosa |
Näitajat tuleb uurida anumatesse villitud joogiveest. |
|
Maitse |
|
|
Kolooniate arv 22 °C ja |
Näitajat tuleb uurida anumatesse villitud joogiveest. |
|
Coli-laadsed bakterid |
|
|
Hägusus |
|
|
Jääkkloor |
Näitajat tuleb uurida joogivee kloreerimisel. |
|
Jääkosoon |
Näitajat tuleb uurida joogivee osoneerimisel. |
(4) Süvakontrolli eesmärk on saada teavet joogivee vastavusest kõikidele määruse paragrahvides 4, 5 ja 6 toodud kvaliteedinäitajatele.
(5) Tava- ja süvakontrolli käigus ühisveevärgi, mahutite või tsisternide kaudu edastatava ning toidu käitlemisel kasutatava joogivee kvaliteedinäitajate, välja arvatud radioloogilised näitajad, määramiseks võetavate proovide minimaalne arv on järgmine:
|
Ühisveevärgi, mahutite ja tsisternide kaudu edastatava joogivee hulk m3/ööpäevas |
Tavakontrolli minimaalne proovide arv aastas |
Süvakontrolli minimaalne proovide arv aastas |
|
kuni 100 |
1 |
1 kahe aasta jooksul |
|
101 kuni 1000 |
4 |
1 |
|
1001 kuni 10 000 |
4 |
1 |
|
|
+ 3 iga 1000 m3 kohta |
+ 1 iga 3300 m3 kohta |
|
|
+ 3 arvutamisel tekkinud jäägi kohta |
+ 1 arvutamisel tekkinud jäägi kohta |
|
10 001 kuni 100 000 |
4 |
3 |
|
|
+ 3 iga 1000 m3 kohta |
+ 1 iga 10 000 m3 kohta |
|
|
+ 3 arvutamisel tekkinud jäägi kohta |
+ 1 arvutamisel tekkinud jäägi kohta |
|
üle 100 000 |
4 |
10 |
|
|
+ 3 iga 1000 m3 kohta |
+ 1 iga 25 000 m3 kohta |
|
|
+ 3 arvutamisel tekkinud jäägi kohta |
+ 1 arvutamisel tekkinud jäägi kohta |
(6) Tava- ja süvakontrolli käigus pudelite või kanistrite kaudu edastatava joogivee kvaliteedinäitajate, välja arvatud radioloogilised näitajad, määramiseks võetavate proovide minimaalne arv on järgmine:
|
Pudelites, kanistrites müügiks toodetava vee kogus m3/ööpäevas |
Tavakontrolli minimaalne proovide arv aastas |
Süvakontrolli minimaalne proovide arv aastas |
|
kuni 10 |
1 |
1 |
|
11 kuni 60 |
12 |
1 |
|
üle 60 |
1 iga 5 m3 kohta |
1 iga 100 m3 kohta |
|
|
+ 1 arvutamisel tekkinud jäägi kohta |
+ 1 arvutamisel tekkinud jäägi kohta |
(7) Vee kogus arvutatakse kalendriaasta keskmise väärtusena.
(8) Juhul kui joogivett edastatakse tarbijale lühiperioodi jooksul mahutites, määrab kontrollitavate proovide arvu asukohajärgne tervisekaitsetalitus.
(9) Proovid võetakse ühes ja samas kohas kindlas ajavahemikus.
(10) Radioloogilisi näitajaid kontrollitakse iga kümne aasta tagant veevarude hindamisel.
§ 9. Joogivee kontrolli kavandamine
(1) Joogivee käitleja peab koostama ja käitlemise asukohajärgse tervisekaitsetalitusega kooskõlastama joogivee kontrolli kava vähemalt kolmeks aastaks.
(2) Kontrolli kavas peab olema esitatud:
1) ühe ööpäeva jooksul käideldava vee kogus;
2) uuritavate kvaliteedinäitajate loetelu proovi võtmise kohtade viisi;
3) proovi võtmise kohtade arv ja nende asukohad;
4) iga kvaliteedinäitaja proovide arv lõikes 1 nimetatud ajavahemiku jooksul.
(3) Tervisekaitsetalituse loal võib joogivee käitleja vähendada paragrahvides 4, 5, 6 esitatud joogivee põhikontrolli näitajate arvu, kui eelnevate uuringute tulemuste põhjal on mõne näitaja osas piirsisalduse ületamine ebatõenäoline.
(4) Ebatõenäoliseks peetakse näitaja piirsisalduse ületamist, kui:
1) selle näitaja sisaldused on muutumatud vähemalt kahe järjestikuse aasta jooksul võetud proovide põhjal ja ei ületa paragrahvides 4, 5, 6 toodud piirsisaldusi;
2) veehaarde piirkonnas ei ole täheldatud vee kvaliteedi langust põhjustavate tegurite esinemist.
(5) Proovide arv ei tohi olla väiksem kui pool määruse paragrahvi 8 lõigete 5 ja 6 nõuetes kehtestatud proovide arvust.
§ 10. Kvaliteedinõuetele mittevastava joogivee kasutamine
(1) Kui joogivesi ei vasta määruse nõuetele, peab joogivee käitleja koheselt:
1) uurima kvaliteedi mittevastavuse põhjusi;
2) rakendama vajalikud abinõud ja teavitama sellest tarbijat ning käitlemise asukohajärgset tervisekaitsetalitust.
(2) Kui rakendatud abinõud ei anna tulemusi, siis otsustab asukohajärgne tervisekaitsetalitus, kuidas toimub joogivee edasine kasutamine.
4. peatükk
ANALÜÜSIMEETODID
§ 11. Kontrollil kasutatavad analüüsimeetodid
(1) Kontrollil tuleb kasutada üldjuhul selle paragrahvi lõigetes 2, 3 ja 4 määratletud meetodeid ja nõudeid.
(2) Mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate määramiseks peab kasutama alljärgnevaid analüüsimeetodeid:
|
Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad |
Analüüsimeetodid |
|
Coli-laadsed bakterid ja Escherichia coli |
ISO 9308-1 |
|
Enterokokid |
ISO 7899-2 |
|
Pseudomonas aeruginosa |
prEN ISO 12780 |
|
Kasvatatavate mikroorganismide loendamine ¿ kolooniate arv 22 °C ja 37 °C juures |
EN ISO 6222 |
|
Clostridium perfringens (kaasa arvatud eosed) |
EN 26461-2:1993 |
(3) «M-CP» agari valmistamise juhis on järgmine:
1) Põhisööde:
|
Trüptoos |
30 g |
|
Pärmiekstrakt |
20 g |
|
Sahharoos |
5 g |
|
L-tsüsteiin hüdrokloriid |
1 g |
|
MgSO4 · 7H20 |
0,1 g |
|
Broomkresoolpunane |
40 mg |
|
Agar |
15 g |
|
Vesi |
1000 ml |
2) Põhisöötme koostisosad lahustatakse, reguleeritakse pH 7,6 ja autoklaavitakse 121 °C juures 15 minutit. Söötmel lastakse jahtuda ja lisatakse:
|
D-tsükloseriini |
400 mg |
|
Polümüksiin B sulfaati |
25 mg |
|
Indoksüül-ß-D-glükosiidi, lahustatud 8 ml steriilses vees |
60 mg |
|
Filtreerimisega steriliseeritud 0,5% fenoolftaleiindifosfaadi lahust |
20 ml |
|
Filtreerimisega steriliseeritud 4,5% FeCl3 · 6H2O |
2 ml |
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud kvaliteedinäitajate määramiseks tuleb kasutada selliseid analüüsimeetodeid, mis võimaldavad tagada samas lõikes esitatud analüüside täpsuse, kokkulangevuse ja avastamispiiri nõuded:
1) kasutatav analüüsimeetod peab võimaldama mõõta määruse paragrahvides 4, 5, 6 ning paragrahvi 8 lõikes 3 esitatud piirsisaldustega võrdseid sisaldusi;
2) vesinikioonide kontsentratsiooni määramisel on analüüside nõutav täpsus 0,2 pH ühikut ja kokkulangevus 0,2 pH ühikut.
(5) Joogivee keemiliste kvaliteedinäitajate analüüside täpsuse, kokkulangevuse ja avastamispiiri nõuded on järgmised:
|
Näitaja |
Täpsus % piirsisaldusest |
Kokkulangevus % piirsisaldusest |
Avastamispiir % piirsisaldusest |
Tingimused |
Märkused |
|
Akrüülamiid |
|
|
|
Tuleb kontrollida spetsifikaadi järgi |
|
|
Alumiinium |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Ammoonium |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Antimon |
25 |
25 |
25 |
|
|
|
Arseen |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Benso(a)püreen |
25 |
25 |
25 |
|
|
|
Benseen |
25 |
25 |
25 |
|
|
|
Boor |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Bromaat |
25 |
25 |
25 |
|
|
|
Kaadmium |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Kloriid |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Kroom |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Elektrijuhtivus |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Vask |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Tsüaniid |
10 |
10 |
10 |
|
Märkus 1 |
|
1,2-dikloroetaan |
25 |
25 |
10 |
|
|
|
Epiklorohüdriin |
|
|
|
Tuleb kontrollida spetsifikaadi järgi |
|
|
Fluoriidid |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Raud |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Plii |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Mangaan |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Elavhõbe |
20 |
10 |
20 |
|
|
|
Nikkel |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Nitraat |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Nitrit |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Oksüdeeritavus |
25 |
25 |
10 |
|
Märkus 2 |
|
Pestitsiidid |
25 |
25 |
25 |
|
Märkus 3 |
|
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) |
25 |
25 |
25 |
|
Märkus 4 |
|
Seleen |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Naatrium |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Sulfaat |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Tetrakloroeteen |
25 |
25 |
10 |
|
Märkus 5 |
|
Trikloroeteen |
25 |
25 |
10 |
|
Märkus 5 |
|
Trihalometaanide summa |
25 |
25 |
10 |
|
Märkus 4 |
|
Vinüülkloriid |
|
|
|
Tuleb kontrollida spetsifikaadi järgi |
|
|
Hägusus |
25 |
25 |
25 |
|
|
|
Märkus 1 |
Meetod peab võimaldama määrata tsüaniidi selle kõigis esinemisvormides. |
|
Märkus 2 |
Oksüdeerimist viiakse läbi 10 minuti jooksul temperatuuril 100 °C happelises keskkonnas ja kasutades permanganaati. |
|
Märkus 3 |
Kvaliteedinäitajate analüüside täpsuse, kokkulangevuse ja avastamispiiri nõudeid rakendatakse iga pestitsiidi kohta eraldi. |
|
Märkus 4 |
Kvaliteedinäitajate analüüside täpsuse, kokkulangevuse ja avastamispiiri nõudeid rakendatakse igale ühendile eraldi. Näitajate arvutamisel võetakse aluseks 25% piirsisaldusest. |
|
Märkus 5 |
Kvaliteedinäitajate analüüside täpsuse, kokkulangevuse ja avastamispiiri nõudeid rakendatakse igale ühendile eraldi. Näitajate arvutamisel võetakse aluseks 50% paragrahvides 4, 5, 6 toodud piirsisaldusest. |
(6) Kvaliteedinäitajad, mille analüüsimiseks tuleb kasutada Eesti või rahvusvahelisi standardmeetodeid, on järgmised:
1) värvus,
2) lõhn,
3) maitse,
4) orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC).
5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 12. Järelevalve
(1) Järelevalvet vee terviseohutuse üle teostab Tervisekaitseinspektsioon vastavalt «Rahvatervise seadusele» (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804; 2001, 23, 128) ja «Toiduseadusele» (RT I 1999, 30, 415; 58, 608) ning Veterinaar- ja Toiduamet vastavalt «Toiduseadusele».
(2) Järelevalvet radioaktiivsete näitajate üle teostab Kiirguskeskus vastavalt «Kiirgusseadusele» (RT I 1997, 37/38, 569; 1998, 97, 1520; 1999, 88, 804; 2000, 102, 670; 2001, 56, 337).
§ 13. Määruse rakendamine
(1) Käesoleva määruse nõudeid rakendatakse kõigile joogivee käitlejatele.
(2) Määrus jõustub 1. juunil 2002. a.
(3) Määruse paragrahvis 5 toodud radioloogiliste näitajate vastavuse nõue jõustub 1. jaanuaril 2003. a.
(4) Määruse paragrahvi 7 lõikes 3 sätestatud nõue kehtib kuni 1. jaanuarini 2003. a ka tunnustatud laboritele.
(5) Määruse paragrahvis 5 toodud nõue boori ja fluoriidi piirsisalduse kohta jõustub 31. detsembril 2003. a.
(6) Kuni 1. jaanuarini 2007. a on lubatud toota, varustada, töödelda ja üle anda joogivett, mille kvaliteedinäitajad ei vasta paragrahvis 6 toodud nõuetele raua, mangaani, vesinikioonide kontsentratsiooni, värvuse, lõhna, hägususe, elektrijuhtivuse, kloriidi ja sulfaadi osas ning mida kasutab rohkem kui 2000 inimest. Sellise vee tootmine, varustamine, töötlemine ja üleandmine toimub vastavalt «Veeseaduse» (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283) paragrahvis 131 sätestatud nõuetele.
(7) Kuni 1. jaanuarini 2013. a on lubatud toota, varustada, töödelda ja üle anda joogivett, mille kvaliteedinäitajad ei vasta paragrahvis 6 toodud nõuetele raua, mangaani, vesinikioonide kontsentratsiooni, värvuse, lõhna, hägususe, elektrijuhtivuse, kloriidi ja sulfaadi osas ning mida kasutab vähem kui 2000 inimest. Sellise vee tootmine, varustamine, töötlemine ja üleandmine toimub vastavalt «Veeseaduse» (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283) paragrahvis 131 sätestatud nõuetele.
* 98/83/ EMÜ 3. november 1998 (EÜT L 330, 5.12.98)
Minister Eiki NESTOR
Töökeskkonna osakonna juhataja
kantsleri ülesannetes Tiit KAADU
Facebook
Twitter