Teksti suurus:

Teede- ja Sideministeeriumi põhimäärus

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.10.2002
Avaldamismärge:RT I 2001, 100, 658

Teede- ja Sideministeeriumi põhimäärus

Vastu võetud 19.12.2001 nr 427

AVALDATUD :

RT I 2001, 100, 658

 

Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578) § 42 lõike 1 alusel.

 

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

 

§ 1. Teede- ja Sideministeerium

Teede-ja Sideministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas.

§ 2. Esindamine

Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki.

§ 3. Pitsat, eelarve ja pangaarve

Ministeeriumil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning oma eelarve ja pangaarve. Ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest.

§ 4. Aruandekohustuslikkus

Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet seadusega sätestatud korras.

§ 5. Asukoht

Ministeerium asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress on Viru 9, 15081 Tallinn.

 

2. peatükk

MINISTEERIUMI VALITSEMISALA JA ÜLESANDED

 

1. jagu

Ministeeriumi valitsemisala

 

§ 6. Valitsemisala

(1) Ministeeriumi valitsemisalas on riigi infosüsteemide töö korrigeerimine, riigi infotehnoloogia- ja transiidipoliitika väljatöötamine, transpordi infrastruktuuri ja infotehnoloogiliste arengukavade koostamine ning elluviimine, seoses sellega raudtee, maanteede ja tänavate, vee- ja õhuteede, liikluse, veonduse, telekommunikatsiooni ja postside korraldamine, ühistranspordi edendamine, liikluse ohutuse suurendamine, liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

(2) Ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad ametid:
1) Lennuamet;
2) Maanteeamet;
3) Raudteeamet;
4) Sideamet;
5) Veeteede Amet.

 

2. jagu

Ministeeriumi ülesanded

 

§ 7. Põhiülesanne

Ministeeriumi põhiülesandeks on töötada välja ja viia ellu riigi poliitikat ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvates küsimustes.

§ 8. Ülesanded veonduse infrastruktuuri valdkonnas

Ministeerium oma põhiülesande täitmiseks veonduse infrastruktuuri valdkonnas:
1) suunab ja koordineerib lühi- ja pikaajaliste teehoiukavade väljatöötamist ning elluviimist; töötab välja ettepanekud Vabariigi Valitsusele ja realiseerib õigusaktidega sätestatud meetmeid avalikult kasutatavate teede haldamise, hoiu ja majandamise tõhustamiseks;
2) analüüsib teede ja muu riikliku tähtsusega veonduse infrastruktuuri seisukorda ja kasutamist, prognoosib selle edasise kasutamise tendentse;
3) korraldab ja koordineerib teede ja muu riikliku tähtsusega veonduse tehnorajatiste arengukavade koostamist, töötab välja vastavad sihtprogrammid; taotleb nende rahastamiseks vajalikke vahendeid, koordineerib ja kontrollib nende programmide elluviimist;
4) osaleb kehtestatud korras avalikult kasutatavate teede ja teiste veonduse tehnorajatiste perspektiivse paigutuse kindlaksmääramises, pidades silmas riigi regionaalpoliitikat;
5) korraldab ja koordineerib teehoiule esitatavate nõuete ja normatiivide väljatöötamist ja rakendamist;
6) osaleb kehtestatud korras teehoiutööde rahastamiseks ettenähtud rahastamisallikate kasutamise riikliku poliitika kujundamises ning esitab ettepanekuid konkreetsete sõidukimaksude ja kütuse aktsiisimäärade kohta;
7) töötab välja ettepanekuid teehoiuks raha taotlemiseks riigieelarvest, samuti laenudest ja välisabist; kontrollib eraldatud vahendite kasutamist;
8) suunab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisala ametite ja hallatavate riigiasutuste tegevust teehoiu ja vastavate riigihangete korraldamisel ning teehoiutööde rahastamisel.

§ 9. Ülesanded liikluse, liiklusohutuse ja keskkonnaohutuse valdkonnas

Ministeerium oma põhiülesande täitmiseks liikluse, liiklusohutuse ja keskkonnaohutuse valdkonnas:
1) korraldab ja koordineerib riigi sellealase poliitika väljatöötamist ja elluviimist;
2) analüüsib kõigi veoliikide osas selles valdkonnas valitsevat olukorda ning prognoosib arengutendentse;
3) korraldab ja koordineerib liikluskorralduse ja -ohutuse arengukavade ja sihtprogrammide koostamist ning osaleb vastavate keskkonnakaitsealaste arengukavade ja sihtprogrammide väljatöötamises, samuti taotleb nende programmide rahastamiseks vajalikke vahendeid, koordineerib ja kontrollib programmide elluviimist;
4) korraldab ja koordineerib sõidukite ning veonduse ja liiklusega seotud muu kõrgendatud ohu valdkonnas töötava personali kutsesobivus- ja kvalifikatsiooninõuete, koolituse, kvalifikatsiooni andmise ja perioodilise atesteerimise korra väljatöötamist ja rakendamist;
5) korraldab ja koordineerib liiklusvahenditele esitatavate tehniliste nõuete ja standardite ning tehnojärelevalve süsteemi väljatöötamist ja rakendamist;
6) korraldab ja koordineerib sõidukite liiklemist, liikluse ja vedude ohutust ning keskkonnakaitset tagavate õigusaktide väljatöötamist ja rakendamist; osaleb liiklus- ja veonduskindlustuse süsteemide väljaarendamises;
7) korraldab ja koordineerib sõidukite registreerimise ja arvestuse korra väljatöötamist ja rakendamist;
8) korraldab ja koordineerib teeliikluses osalevate sõidukite liiklusloenduse ja statistilise arvestuse süsteemide väljaarendamist, samuti liiklusõnnetuste uurimist;
9) korraldab lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimist.

§ 10. Ülesanded veonduse valdkonnas

Ministeerium oma põhiülesande täitmiseks veonduse valdkonnas, mis hõlmab riigisisest ja rahvusvahelist sõitjate- ja veosevedu:
1) korraldab ja koordineerib riigi veonduspoliitika väljatöötamist ja elluviimist, teeb Vabariigi Valitsusele ettepanekuid eelistuste määratlemiseks selles valdkonnas;
2) analüüsib kõigis veoliikides riigisisese ja rahvusvahelise sõitjate- ning kaubaveo mahtu ja veondust iseloomustavaid näitajaid, koostab nõudluse muutmise prognoose ja töötab välja veonduse valdkonna arengukavad;
3) analüüsib veonduse valdkonna majandustulemusi ja makromajanduslikku efektiivsust seostatult teehoiutööde ja liikluse välismõjudega ning töötab välja abinõud erinevate veoliikide konkurentsitingimuste ühtlustamiseks;
4) kavandab ja rakendab abinõusid ühistranspordi, kombineeritud vedude ja muude ajakohaste veoliikide ja -mooduste edendamiseks ning töötab välja veondusalased sihtprogrammid, samuti taotleb nende programmide rahastamiseks vajalikke vahendeid ning koordineerib ja kontrollib programmide elluviimist;
5) osaleb transiitliikluse edendamisele, rahvusvaheliste transpordikoridoride ning logistiliste veondussüsteemide väljaarendamisele suunatud ettepanekute väljatöötamises ja elluviimises;
6) analüüsib koostöös asjaomaste ametkondadega piiriületamise olukorda rahvusvahelisel sõitjate- ja kaubaveol ning esitab omapoolseid ettepanekuid piiri ületava liikluse edendamise kohta;
7) annab välja veondusalaseid tegevuslubasid ja liinilubasid või korraldab nende väljaandmist;
8) korraldab ja koordineerib ühistranspordi teenindustaseme normide väljatöötamist ja rakendamist;
9) korraldab ja koordineerib riikidevaheliste veondusalaste kokkulepete ettevalmistamist; sõlmib selles valdkonnas oma pädevuse piires kokkuleppeid teiste riikide vastavate riigiasutustega ja osaleb riikidevaheliste ühiskomisjonide töös ning korraldab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas riikidevahelistest kokkulepetest tulenevate ülesannete täitmist;
10) korraldab veondust hädaolukorras.

§ 11. Ülesanded telekommunikatsiooni ja postside valdkonnas

Ministeerium oma põhiülesande täitmiseks telekommunikatsiooni ja postside ning ringhäälingu valdkonnas:
1) korraldab ja koordineerib riigi telekommunikatsiooni- ja postsidepoliitika väljatöötamist ning elluviimist;
2) analüüsib ja hindab telekommunikatsiooni- ja postsidealast olukorda ning prognoosib arengu põhisuundumusi;
3) korraldab ja koordineerib riikliku tähtsusega telekommunikatsiooni- ja postsidealaste projektide ja programmide ettevalmistamist ning neile eksperthinnangute andmist, samuti taotleb nende projektide ja programmide rahastamiseks vajalikke vahendeid ning kontrollib nimetatud projektide ja programmide elluviimist;
4) vaatab läbi telekommunikatsiooni ja postside valdkonda riigieelarvest rahastamise kohta esitatud ettepanekud ja hindab nende põhjendatust, kontrollib telekommunikatsiooni ja postside valdkonnale riigieelarvest eraldatud vahendite sihipärast kasutamist;
5) osaleb telekommunikatsiooni ja postside valdkonna riikliku ning rahvusvahelise statistika andmebaaside korraldamises;
6) esindab seadusega kehtestatud korras riiki telekommunikatsiooni, postside ja ringhäälingu valdkonnas rahvusvahelises suhtlemises ning korraldab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas välissuhtlust ja koostööd teiste riikide vastavate asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega;
7) korraldab üldkasutatavat telekommunikatsiooni ja postsidet hädaolukorras;
8) on «Digitaalallkirja seadusega» kehtestatud korras sertifitseerimise riikliku registri vastutav töötleja ja teostab järelevalvet sertifitseerimise riikliku registri pidamise üle.

§ 12. Ülesanded riigi infosüsteemide valdkonnas

Ministeerium oma põhiülesande täitmiseks riigi infosüsteemide valdkonnas:
1) kogub ja analüüsib riigi infosüsteemide arenguga seotud informatsiooni ja kavandab arengustrateegiat;
2) vaatab läbi riigieelarvest informaatikatöödeks vahendite eraldamise taotlused, korraldab arendusprojektide ekspertiisi ja valmistab Rahandusministeeriumile ette koondtaotluse riigieelarve eelnõu jaoks;
3) korraldab informaatikaalaste õigusaktide eelnõude ettevalmistamist ja teiste õigusaktide ekspertiisi infotehnoloogilisest aspektist;
4) koordineerib infotehnoloogiaalast riigihanketegevust, osaleb vastava korra väljatöötamisel;
5) koordineerib ja teostab riigi infosüsteemide ja nende projekteerimise infotehnoloogilist auditeerimist;
6) koordineerib infotehnoloogiaalast standardimistegevust;
7) koordineerib ja korraldab riigi infosüsteemide valitsusasutuste vahelisi projekte ning töörühmade tööd.

§ 13. Ülesanded õigusaktide eelnõude koostamisel

Ministeerium õigusaktide eelnõude koostamisel:
1) korraldab ministeeriumi valitsemisala reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamist ning vastutab nende rakendatavuse ja vastavuse eest põhiseadusele ja seadusele;
2) suunab, koordineerib ja korraldab ministeeriumi valitsemisala käsitlevate õigusaktide kooskõlla viimist Euroopa Liidu õigusaktidega ning rahvusvaheliste lepingutega;
3) annab arvamusi ja kooskõlastusi teiste ministeeriumide poolt ettevalmistatud, ministeeriumi valitsemisala puudutavate õigusaktide eelnõude kohta.

§ 14. Muud ülesanded ministeeriumi eesmärkide saavutamiseks

Ministeerium:
1) suunab, koordineerib ja korraldab ministeeriumi ettevalmistavat tegevust Eesti liitumisel Euroopa Liiduga;
2) analüüsib oma valitsemisala riikliku juhtimise efektiivsust ja esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid riikliku juhtimise struktuuri täiustamiseks;
3) osaleb oma pädevuse piires ministeeriumi valitsemisalaga seonduva hinna(tariifi)- ja maksupoliitika kujundamises;
4) haldab oma valdkonda kuuluvaid riigiasutusi, vaatab läbi valitsemisalas olevate ametite ja hallatavate riigiasutuste riigieelarvevahendite eraldamise taotlused, annab neile hinnangu ning valmistab ette vastava koondettepaneku riigieelarve eelnõu koostamisel;
5) valmistab ette ministeeriumi valitsemisala tegevus- ja majandusarengu kavast lähtudes riigieelarve eelnõu ning koostab eelmise aasta eelarve täitmise aruande;
6) korraldab ja koordineerib valitsemisalas riiklike fondide ja sihtkapitali moodustamist, haldamist ja kasutamist;
7) korraldab ja koordineerib valitsemisala ametites ja hallatavates riigiasutustes andmepankade moodustamist ning esitab ettepanekuid riikliku statistika andmebaasi täiustamise ja vastavate vaatluste korraldamise kohta, samuti korraldab ja koordineerib oma valitsemisalas riiklike registrite haldamist ja kasutamist;
8) täidab omanikufunktsiooni riigiäriühingute ja riigi osalusega äriühingute juhtimisel;
9) valitseb ministeeriumile valitseda antud riigivara seadusega ettenähtud korras ning suunab ja koordineerib oma valitsemisala ametite ja hallatavate riigiasutuste tegevust riigivara valitsemisel;
10) kontrollib ja analüüsib ministeeriumi ja valitsemisala ametite ja hallatavate riigiasutuste eelarvete täitmist ning riigieelarvest saadud rahaliste vahendite sihtotstarbelist kasutamist;
11) esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises oma valdkonnas seadusega kehtestatud korras ning suunab ja koordineerib oma valitsemisalas välissuhtlust ja koostööd teiste riikide vastavate asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega;
12) korraldab, suunab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisala käsitlevate välislepingute ja konventsioonidega ühinemise ettevalmistamist ning välislepingutest ja konventsioonidest tulenevate ülesannete täitmist;
13) korraldab ministeeriumis ning suunab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas riigi garantiiga laenude ja välisabi taotlemise ja kasutamisega seonduvat tegevust;
14) korraldab ministeeriumi personali täiend- ja ümberõpet ning viib läbi perioodilisi atesteerimisi; suunab ja koordineerib sellealast tegevust oma valitsemisala ametites ja hallatavates riigiasutustes;
15) osaleb ministeeriumi valitsemisala spetsialistide ettevalmistusega seotud arengukavade koostamises;
16) tellib oma valitsemisalasse puutuvaid teaduslikke ja rakenduslikke uurimistöid ning suunab ja koordineerib sellealast tegevust;
17) teeb oma valitsemisalasse puutuvate küsimuste lahendamisel koostööd teiste ministeeriumide, maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega;
18) informeerib üldsust ja massiteabevahendeid ning uudisteagentuure ministeeriumi, oma valitsemisala ametite ja hallatavate riigiasutuste tegevusest;
19) korraldab ministeeriumi laekunud oma valitsemisala puudutavate avalduste läbivaatamist ja teabenõuete täitmist;
20) täidab muid talle seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi seadluste ning otsuste ja Vabariigi Valitsuse otsustega pandud ülesandeid.

 

3. peatükk

MINISTEERIUMI STRUKTUUR JA JUHTIMINE

 

1. jagu

Teede- ja sideminister

 

§ 15. Ministeeriumi juhtimine

Ministeeriumi juhib teede- ja sideminister (edaspidi minister).

§ 16. Ministri pädevus ja ülesanded

Minister:
1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate küsimuste lahendamist;
2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ja otsuste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste, samuti ministeeriumi valitsemisala puudutavate välislepingute täitmise eest;
3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate küsimuste lahendamise, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele;
4) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks;
5) esindab ministeeriumi valitsemisala piires riiki kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana, võib anda üld- ja erivolitusi riigi esindamiseks kohtus ning tal on ministeeriumi valitsemisala piires riigi lepingulise esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses;
6) korraldab ministeeriumi valitsemisala piires informatsiooni kogumist ja edastamist riigi esindamise kohta kohtus;
7) teostab teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja nende ametiisikute, samuti ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle, vajadusel paneb teenistusliku järelevalve korraldamise ministeeriumi kantslerile;
8) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite peadirektorid ja teiste riigiasutuste juhid, ministeeriumi asekantslerid, ministeeriumi osakondade juhatajad ning kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti;
9) kehtestab kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga ministeeriumi ametnike atesteerimisnõuded;
10) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisus ettenähtud, väljaspool struktuuriüksusi olevad nõunikud ning määrab nende ülesanded ja alluvuse;
11) kinnitab ministeeriumi teenistujate koosseisu ja struktuuriüksuste põhimäärused;
12) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite põhimäärused ja teenistujate koosseisu;
13) pärib aru ministeeriumi teenistujatelt, ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite peadirektoritelt ja hallatavate riigiasutuste direktoritelt;
14) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite peadirektorite poolt teenistusliku järelevalve teostamise ulatuse ja korra;
15) võib moodustada nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi ministeeriumi pädevuses olevate ülesannete täitmiseks ning määrab nende ülesanded ja töökorra;
16) teeb ministeeriumi hallatavate riigiasutuste moodustamisotsused, kinnitab nende põhimäärused ja eelarved ning määrab nende struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, kui teisiti ei ole sätestatud seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega;
17) esitab rahandusministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi tulude ja kulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning vastutab eelarve sihipärase ja otstarbeka täitmise üle ning Euroopa Liidu poolt eraldatud vahendite, abi ning muu välisabi sihipärase kasutamise üle oma valitsemisalas;
18) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest, muudab neid ja kontrollib nende täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks;
19) vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning korraldab riigivara kasutamist kooskõlas «Riigivaraseadusega» või selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras;
20) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise ministeeriumis ja valitsemisalas olevates riigiasutustes;
21) otsustab ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajamineva vara hankimiseks ja teenuste tellimiseks riigihangete pakkumiste läbiviimise;
22) lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke vaidlusi;
23) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest;
24) kinnitab kantsleri ettepanekul ministeeriumi asjaajamiskorra ja sisekorraeeskirja;
25) täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse, korralduse või peaministri korraldusega.

§ 17. Ministri õigusaktid

(1) Minister annab ministeeriumi valitsemisala korraldamisel ja ministeeriumi juhtimisel, samuti valitsemisalas olevate ametite ja hallatavate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi.

(2) Ministri määrus ja käskkiri vormistatakse vastavalt «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud vorminõuetele.

(3) Ministri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale.

 

2. jagu

Kantsler

 

§ 18. Kantsleri pädevus

Kantsler juhib ja koordineerib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, korraldab ministeeriumi asjaajamist ning korraldab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja hallatavate riigiasutuste tegevust.

§ 19. Kantsleri ülesanded

Kantsler:
1) korraldab ja koordineerib ministeeriumi osakondade ja valitsemisalas olevate ametite ning hallatavate riigiasutuste tegevust veondus-, telekommunikatsiooni- ja postsidepoliitika, avalikkussuhete, välissuhete, välisabi- ja laenude, finantsauditi, infotehnoloogia ning haldus- ja majandusküsimuste valdkonnas;
2) juhendab vahetult ja kontrollib arengu- ja rahvusvahelise koostöö osakonna, avalikkussuhete osakonna, eelarve- ja majandusanalüüsi osakonna, finantsauditi osakonna, finants- ja haldusosakonna, infosüsteemide osakonna, juriidilise osakonna, lennuõnnetuste uurimise osakonna, personaliosakonna ja struktuurivahendite osakonna tegevust ning suunab ja koordineerib asekantslerite ning vahetult kantslerile alluvate nõunike tööd;
3) tagab ministeeriumi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise;
4) käsutab ministri poolt kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;
5) valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud;
6) korraldab riigivara kasutamist ja kasutusse andmist ning võõrandamist ministrilt saadud volituste piires kooskõlas «Riigivaraseadusega» ja teeb ministrile ettepanekuid riigivara kasutamise kohta;
7) teostab riigihankeid ministrilt saadud volituste piires;
8) sõlmib ministeeriumi nimel lepinguid ning esindab ministeeriumi oma pädevuse ja ministrilt saadud volituste piires, sealhulgas rahvusvahelistel kohtumistel ja läbirääkimistel;
9) esitab ministrile ettepanekuid ministeeriumi põhimääruse muutmise või täiendamise kohta;
10) korraldab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja hallatavate riigiasutuste põhimääruste, ministeeriumi sisekorraeeskirja ja asjaajamiskorra väljatöötamist ning esitab need kinnitamiseks ministrile;
11) kinnitab vastavalt struktuuriüksuste põhimäärustele ja struktuuriüksuste juhtide ettepanekutele enda poolt ametisse nimetatavate ametnike ametijuhendid ja vajadusel abiteenistujate tööjuhendid;
12) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister;
13) sõlmib töölepinguid ministeeriumi abiteenistujatega;
14) pärib ministeeriumi struktuuriüksuste, valitsemisalas olevate ametite ja hallatavate riigiasutuste juhtidelt aru nende tegevuse kohta ja teeb ministrile ettepanekuid nimetatud struktuuriüksuste ja asutuste juhtide edutamiseks, nendele ergutuste kohaldamiseks või distsiplinaarkaristuste määramiseks;
15) edutab enda poolt ametisse nimetatavaid ametnikke oma pädevuse piires, kohaldab enda poolt teenistusse võetavatele teenistujatele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi;
16) on ministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimeheks või määrab esimeheks teise isiku;
17) annab ministri teadmisel loa ministeeriumi ametnike ja abiteenistujate välislähetuseks, samuti ministeeriumi valitsemisalas oleva hallatava riigiasutuse juhi välislähetuseks;
18) moodustab ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel ajutisi komisjone, määrates nende ülesanded ja töökorra;
19) koordineerib Euroopa Liiduga ühinemiseks vajalike ülesannete täitmist, mis on pandud Vabariigi Valitsuse või ministri poolt;
20) annab kaasallkirja ministri määrusele, ministeeriumi poolt esitatavatele õigusaktide eelnõudele, nende esituskirjale ja seletuskirjale ning muudele dokumentidele õigusaktidega kehtestatud juhtudel ja korras;
21) täidab muid seadusega, Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või ministri poolt antud ülesandeid.

§ 20. Kantsleri käskkiri ja korraldused

(1) Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses ettenähtud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi teenistujate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks.

(2) Ministeeriumi asekantslerite ja struktuuriüksuste juhtimisel annab kantsler ministeeriumi asekantsleritele ja struktuuriüksuste juhtidele suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi.

(3) Kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale.

§ 21. Kantsleri asendamine

Kantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga tema ülesanded ühele asekantsleritest.

 

3. jagu

Asekantsler

 

§ 22. Asekantsler

Ministeeriumi koosseisus on infrastruktuuri asekantsleri, lennunduse, side ja eurointegratsiooni asekantsleri, merenduse asekantsleri ning riigi infosüsteemide asekantsleri ametikoht.

§ 23. Infrastruktuuri asekantsleri ülesanded

Infrastruktuuri asekantsler:
1) korraldab ja koordineerib ministeeriumi osakondade ja valitsemisala ametite ning hallatavate riigiasutuste tegevust infrastruktuuri hoiu ja arengu tagamisel, riiklike investeeringute programmide koostamisel ning transiit-, eksport- ja importvedude tagamisel;
2) juhendab vahetult ja kontrollib raudteeosakonna, teeliikluse osakonna, Maanteeameti, Raudteeameti ja Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse tegevust ning esitab ettepanekuid nende töökorralduse täiustamiseks;
3) korraldab ja koordineerib regionaalpoliitika, veonduse ja ühistranspordiga ning autoregistri pidamisega seotud küsimuste lahendamist;
4) teeb kantslerile ettepanekuid enda poolt juhitavas valdkonnas riiklike ja riigi garantiiga laenude ja välisabi projektide rakendamise vajalikkuse kohta;
5) teeb ettepanekuid talle otseselt alluvate osakondade juhatajate edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks;
6) teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks;
7) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires;
8) korraldab enda juhitavas valdkonnas kohtumisi, töörühmade ja koosolekute kokkukutsumist või teeb vastavaid ettepanekuid ministrile või kantslerile;
9) vajadusel koordineerib oma pädevuse piires suhtlemist teiste täidesaatva riigivõimu asutustega, et lahendada ministeeriumi ees seisvaid ülesandeid;
10) vastutab talle alluvatele osakondadele pandud ülesannete täitmise eest;
11) täidab muid ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid.

§ 24. Lennunduse, side ja eurointegratsiooni asekantsleri ülesanded

Lennunduse, side ja eurointegratsiooni asekantsler:
1) korraldab ja koordineerib ministeeriumi osakondade ja valitsemisalas olevate ametite ning hallatavate riigiasutuste tegevust eurointegratsiooni, lennunduse arengu ja lennuliikluse ohutuse tagamise ning telekommunikatsiooni ja postside arengu alal;
2) juhendab vahetult, kontrollib ja koordineerib lennundusosakonna, sideosakonna, Lennuameti ja Sideameti tegevust ning esitab ettepanekuid nende töökorralduse täiustamiseks;
3) korraldab ja koordineerib lennunduse arengu ja lennuliikluse ohutuse alast tegevust;
4) korraldab ja koordineerib telekommunikatsiooni ja postside arengu alast tegevust;
5) esitab ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajate edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks;
6) teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi valitsemisala eelarve ja riiklike investeeringute programmi koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks;
7) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires;
8) korraldab enda juhitavas valdkonnas kohtumisi, töörühmade ja koosolekute kokkukutsumist või teeb vastavaid ettepanekuid ministrile või kantslerile;
9) vajadusel koordineerib oma pädevuse piires suhtlemist teiste täidesaatva riigivõimu asutustega, et lahendada ministeeriumi ees seisvaid ülesandeid;
10) vastutab talle alluvatele osakondadele pandud ülesannete täitmise eest;
11) täidab muid ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid.

§ 25. Merenduse asekantsleri ülesanded

Merenduse asekantsler:
1) korraldab ja koordineerib ministeeriumi osakondade ja valitsemisala ametite ning hallatavate riigiasutuste tegevust kaubandusliku meresõidu, mere- ja laevaliikluse arendamise, meresõiduohutuse tagamise ja keskkonnakaitse abinõude rakendamisel;
2) juhendab vahetult ja kontrollib merendusosakonna ja Veeteede Ameti tööd ning esitab ettepanekuid nende töökorralduse täiustamiseks;
3) esitab ettepanekuid talle alluva merendusosakonna juhataja edutamiseks, talle ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks;
4) teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi valitsemisala eelarve ja riiklike investeeringute programmi koostamiseks ning eelarvevahendite sihipäraseks kasutamiseks;
5) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires;
6) korraldab enda juhitavas valdkonnas kohtumisi, töörühmade ja koosolekute kokkukutsumist või teeb vastavad ettepanekud ministrile või kantslerile;
7) vajadusel koordineerib oma pädevuse piires suhtlemist teiste täidesaatva riigivõimu asutustega;
8) vastutab talle alluvale osakonnale pandud ülesannete täitmise eest;
9) täidab muid ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid.

§ 26. Riigi infosüsteemide asekantsleri ülesanded

Riigi infosüsteemide asekantsler:
1) korraldab ja koordineerib ministeeriumi osakondade ja valitsemisala ametite ning hallatavate riigiasutuste tegevust riigi infosüsteemide arendamisel;
2) juhendab vahetult ja kontrollib riigi infosüsteemide osakonna tegevust ning teeb ettepanekuid selle töökorralduse täiustamiseks;
3) esitab ettepanekuid talle alluva riigi infosüsteemide osakonna juhataja edutamiseks, talle ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks;
4) teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi valitsemisala eelarve ja riiklike investeeringute programmi koostamiseks ning eelarvevahendite sihipäraseks kasutamiseks;
5) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires;
6) korraldab enda juhitavas valdkonnas kohtumisi, töörühmade ja koosolekute kokkukutsumist või teeb vastavad ettepanekud ministrile või kantslerile;
7) vajadusel koordineerib oma pädevuse piires suhtlemist teiste täidesaatva riigivõimu asutustega;
8) vastutab talle alluvale osakonnale pandud ülesannete täitmise eest;
9) täidab muid ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid.

§ 27. Asekantsleri korraldused

Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel talle vahetult alluvate osakondade juhatajatele suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi, mis vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale.

§ 28. Asekantsleri asendamine

(1) Asekantsleri äraolekul asendab teda kantsleri poolt määratud teine asekantsler või osakonnajuhataja.

(2) Asekantsleri asendamine vormistatakse kantsleri käskkirjaga.

 

4. jagu

Nõunikud

 

§ 29. Nõunikud

(1) Ministeeriumi struktuuri kuuluvad nõunikud on:
1) ministri nõunikud;
2) ministeeriumi nõunikud.

(2) Ministri nõunikud alluvad vahetult ministrile, kes nimetab nad ametisse ja vabastab ametist. Ministri nõunikud võetakse teenistusse ministri volituste ajaks.

(3) Ministeeriumi nõunikud alluvad kantslerile, asekantslerile või vastava osakonna juhatajale. Ministeeriumi nõunikud nimetab ametisse või vabastab ametist kantsler.

(4) Nõuniku ülesanded määratakse nõuniku ametijuhendis, mille kinnitab vastavalt minister või kantsler.

 

5. jagu

Osakonnajuhataja

 

§ 30. Osakonnajuhataja ametisse nimetamine

Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist minister seadusega sätestatud korras ning ta allub vahetult käesoleva põhimääruse ja osakonna põhimääruse alusel vastavalt kantslerile või asekantslerile.

§ 31. Osakonnajuhataja ülesanded

(1) Osakonnajuhataja:
1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja tähtaegse täitmise;
2) täidab temale antud juhiseid ja korraldusi või teatab nende täitmise takistustest;
3) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi;
4) valvab temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmise järele;
5) allkirjastab ja viseerib osakonna poolt koostatud dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse ja ministeeriumi asjaajamiskorraga;
6) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ning esitab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi ministeeriumi juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele;
7) teeb ministrile, kantslerile ja asekantsleritele (edaspidi ministeeriumi juhtkond) ettepanekuid osakonna organisatsioonilise struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta, teenistujate palkade, toetuste ja distsiplinaarkaristuste määramiseks ning ergutuste kohaldamise kohta;
8) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid;
9) taotleb osakonna teenistujate täienduskoolitust;
10) teeb ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid komisjonide ja töörühmade moodustamiseks osakonna ülesandeid puudutavate küsimuste lahendamiseks;
11) kirjutab vastavalt osakonna põhimäärusele alla osakonna plangil vormistatud informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta rahalisi ega varalisi kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui seadus ei näe ette teisiti;
12) täidab muid osakonna põhimäärusega talle pandud ministri, kantsleri või vastava asekantsleri poolt antud ülesandeid.

(2) Osakonnajuhatajal on õigus saada ministeeriumi juhtkonnalt ja teistelt struktuuriüksustelt osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni.

(3) Osakonnajuhataja vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja tähtaegse täitmise eest.

(4) Osakonnajuhataja täpsed teenistuskohustused määratakse kindlaks osakonna põhimäärusega.

§ 32. Talituse või büroo juhataja ülesanded

Osakonna koosseisu kuuluva talituse ja büroo või seaduse alusel loodud struktuuriüksuse juhataja õigused ja kohustused nähakse ette osakonna või struktuuriüksuse põhimääruses.

 

6. jagu

Osakond

 

§ 33. Ministeeriumi osakond

Ministeeriumi osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, kellel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 34. Ministeeriumi osakonnad

(1) Arengu- ja rahvusvahelise koostöö osakond:
1) koondab ja analüüsib informatsiooni veonduse ja sidevaldkonna arengu kohta, üldistab koostöös ministeeriumi teiste struktuuriüksustega ning valitsemisala riigiasutustega veondus- ja sidepoliitika põhisuundade kavandamist ja arengukavade koostamist;
2) koordineerib ministeeriumi ja valitsemisala riigiasutuste välismajandussuhteid ja sellealast infovahetust;
3) esindab temale kinnitatud valdkonnas ministeeriumi rahvusvahelistes organisatsioonides ning suhtlemisel välisriikide institutsioonidega;
4) korraldab ja koordineerib teadusuuringuid ja riiklike programmide ning projektide ja välisabiga seotud küsimuste lahendamist;
5) korraldab koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega;
6) korraldab ja koordineerib koostööd ministeeriumi struktuuriüksustega veonduse ja side valdkonda reguleerivate õigusaktide harmoneerimisel Euroopa Liidu seadusandlusega ning korraldab ministeeriumi arengunõukogu asju.

(2) Avalikkussuhete osakond:
1) korraldab ministeeriumi suhtlemist avalikkusega;
2) töötab välja ministeeriumi arengukavadele ja vajadustele vastava avalikkussuhete strateegia ja põhimõtted, kavandab avalikkuse teavitamist, nõustab ministeeriumi juhtkonda ja teisi teenistujaid avalikkuse ja meediaga suhtlemisel, annab kommentaare ajakirjandusele, valmistab ette ja korraldab pressikonverentse;
3) korraldab igapäevast meediamonitooringut, jälgib ministeeriumi üldaadressil saabuvat elektroonilist posti ning interneti kommentaarikeskuste ja uudisteagentuuride materjale, millest teeb vajaduse korral ettekandeid ministrile ja juhtkonnale;
4) toimetab ministeeriumi interneti lehekülge.

(3) Eelarve ja majandusanalüüsi osakond:
1) valmistab ette ministeeriumi ja tema valitsemisala riigieelarve projekti, kontrollib riigieelarve täitmist ministeeriumi valitsemisalas ja esitab vastava aruandluse;
2) analüüsib valitsemisala riigiasutuste ning riigiäriühingute ja riigiosalusega äriühingute majandustegevust;
3) korraldab valitsemisalaga seonduvalt hinna(tariifi)-, maksu- ja rahastamisküsimuste lahendamist;
4) koordineerib valitsemisala statistikaalast tegevust.

(4) Finantsauditi osakond:
1) analüüsib ministeeriumi ja tema valitsemisala riigiasutuste finantsmajandustegevust;
2) analüüsib ja teostab järelevalvet riigieelarvest ja sihteraldiste näol saadud, sealhulgas Euroopa Liidu poolt eraldatud, vahendite sihtotstarbelise kasutamise üle.

(5) Finants- ja haldusosakond:
1) korraldab ministeeriumi valitsemisalas riigivara valitsemise, kasutusse andmise ja võõrandamise, maakasutuse ja riigihangetega seotud küsimuste lahendamist;
2) osaleb riigiäriühingute ja riigiosaluste võõrandamise ettevalmistamisel;
3) korraldab ja teostab ministeeriumi raamatupidamist;
4) korraldab ministeeriumi asjaajamist, juhendab ja korraldab ministeeriumi dokumentide arhiveerimist ja utiliseerimist;
5) korraldab ministeeriumi bilansis oleva vara haldamist ja majandamist ning täidab tellija funktsioone ministeeriumi ehitus- ja kapitaalremondiobjektidel, korraldab muud ministeeriumi majandustegevust.

(6) Infosüsteemide osakond:
1) kavandab ja koordineerib ministeeriumi ja tema valitsemisala riigiasutuste infotehnoloogia arengut;
2) tagab ministeeriumi infosüsteemide toimimise;
3) korraldab ministeeriumi infotehnoloogiliste arenguprojektide väljatöötamist ja rakendamist;
4) korraldab ministeeriumi infotehnoloogiaalaseid riigihankeid;
5) juhendab ministeeriumi personali arvutustehnika ja infosüsteemide kasutamisel.

(7) Juriidiline osakond:
1) jälgib ministri ja kantsleri õigusaktide, lepingute ning ministeeriumist väljasaadetavate õigusaktide eelnõude vastavust põhiseadusele ja seadustele;
2) suunab ja koordineerib ministeeriumi õigusloomealast tegevust, teostab õigusaktide eelnõude juriidilist ja normitehnilist ekspertiisi;
3) korraldab ministeeriumi õigushuvide esindamist;
4) nõustab õigusalaselt ministeeriumi juhtkonda ja osakondi.

(8) Lennundusosakond:
korraldab ja koordineerib riigisisese ja rahvusvahelise tsiviillennunduse, selle juhtimise, ohutuse, julgestuse ja keskkonnakaitse, õhusõidukite tehnoseisundi, lennuväljade ja -jaamade tööga, lennundusettevõtlusega ja kogu tsiviillennunduse arenguga seotud küsimuste lahendamist.

(9) Lennuõnnetuste uurimise osakond:
1) korraldab sõltumatut lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimist;
2) korraldab lennuõnnetuste ja -intsidentide analüüsimist ja lennuohutusalaste soovituste koostamist.

(10) Merendusosakond:
korraldab ja koordineerib kaubandusliku meresõidu, mere- ja jõelaevaliikluse, selle ohutuse tagamise ja keskkonnakaitsega, mere- ja jõelaevastiku, sadamate töö, kohaliku ja rahvusvahelise sõitjate- ja kaubaveo ning meretranspordi arenguga seotud küsimuste lahendamist.

(11) Personaliosakond:
1) osaleb ministeeriumi personalipoliitika väljatöötamises, korraldab selle elluviimist ja peab personaliarvestust;
2) korraldab ministeeriumi ja koordineerib valitsemisala teenistujate koolitustegevust;
3) nõustab ministeeriumi ja valitsemisala riigiasutusi personalitöö alal;
4) teenindab ministeeriumi konkursi- ja atesteerimiskomisjoni, nõustab vajadusel valitsemisala riigiasutuste konkursi- ja atesteerimiskomisjone.

(12) Raudteeosakond:
korraldab raudtee infrastruktuuri ja veeremi tehnokasutuse, raudteeliikluse ohutuse ja keskkonnakaitse, reisijate- ja kaubaveo ning raudteetranspordi logistika ja raudteepersonali riikliku ettevalmistamise küsimuste lahendamist ministeeriumile pandud ülesande ulatuses.

(13) Riigi infosüsteemide osakond:
1) kogub ja analüüsib riigi infosüsteemide arenguga seotud informatsiooni ja kavandab arengustrateegiat;
2) vaatab läbi riigieelarvest informaatikatöödeks vahendite eraldamise taotlused, korraldab arendusprojektide ekspertiisi ja valmistab Rahandusministeeriumile ette koondtaotluse riigieelarve eelnõu jaoks;
3) korraldab informaatikaalaste õigusaktide eelnõude ekspertiisi infotehnoloogilisest aspektist;
4) koordineerib infotehnoloogiaalast riigihanketegevust;
5) teostab infosüsteemide ja nende projekteerimise infotehnoloogilist auditeerimist ja koordineerib infotehnoloogialast standardimistegevust;
6) korraldab riigi infosüsteemide valitsusasutuste vahelisi projekte ning töörühmade tööd.

(14) Sideosakond:
1) korraldab telekommunikatsiooni- ja postsidealast rahvusvahelist koostööd;
2) analüüsib, hindab ja prognoosib telekommunikatsiooni, postside ja ringhäälingu arengut;
3) teostab järelevalvet sertifitseerimise riikliku registri pidamise üle.

(15) Struktuurivahendite osakond:
1) korraldab rahvusvaheliste transpordikoridoride arenguks ettenähtud Euroopa Liidu, sealhulgas ISPA vahendite raames rahastatavate projektidega seotud ülesannete täitmist, ISPA vahenditest rahastatavate projektide valikut ja kinnitamist ning projektide planeerimise koostööd tellija ja projektist kasusaajaga, korraldab projektide riigieelarvelise ja Euroopa Liidu poolse rahastamise koostöös Rahandusministeeriumiga, projekti ja pakkumisdokumentatsiooni hangete järelevalvet, vähempakkumise protsessi järelevalvet ning tööde teostajate ja konsultantidega sõlmitavate lepingute ettevalmistamist;
2) korraldab konsultatsioone ja nõupidamisi projekti teostaja, tellija, projektist kasusaaja, Rahandusministeeriumi, Euroopa Komisjoni ning Euroopa Komisjoni Delegatsiooniga Eestis, võtab osa Rahandusministeeriumi juures asuva ISPA järelevalve komitee tööst, korraldab projekti finantsjärelevalvet, analüüsib projekti teostaja, järelevalve konsultandi ja projektist kasusaaja ettekandeid;
3) korraldab välislaenudega seotud küsimuste lahendamist koostöös ministeeriumi teiste osakondadega ja valitsemisala ametitega.

(16) Teeliikluse osakond:
1) korraldab lühi- ja pikaajaliste teehoiukavade koostamist;
2) töötab välja ettepanekuid teehoiu rahastamiseks, sõidukimaksude ja kütuse aktsiisimäärade, avalikult kasutatavate teede seisundinõuete ja teehoiutööde tehnoloogianõuete, tee-ehitusmaterjalide kvaliteedi kontrollimise ja teehoiutööde ehitusjärelevalve, samuti teede kasutamise, teehoiu- ja keskkonnakaitse nõuete kehtestamiseks;
3) koordineerib teeliikluse korraldamist ja liiklusohutuse tagamist;
4) korraldab teeliikluses osalevate sõidukite registreerimist ja tehnoseisundi kontrollimist ning tehnoseisundi ja varustuse nõuete väljatöötamist;
5) korraldab kohalikku ja rahvusvahelist sõitjate- ja veosevedu;
6) korraldab liiklejatele ja sõidukitele ohutuks liikluseks vajalike nõuete väljatöötamist ja rakendamist;
7) korraldab autoveo tegevuslubade ja liinilubade väljaandmist;
8) korraldab Vabariigi Valitsuse liikluskomisjoni tegevust.

§ 35. Osakondade ülesanded

(1) Osakonnad töötavad välja oma valdkonda kuuluvate õigusaktide eelnõud, korraldavad lepingute väljatöötamist ja sõlmimist ning jälgivad lepingutega võetud kohustuste täitmist.

(2) Osakondade täpsemad ülesanded määratakse kindlaks osakonna põhimääruses, mille kinnitab minister.

§ 36. Talitused ja bürood

Ministeeriumi osakondade koosseisu võivad kuuluda vastavalt osakonna põhimäärusele talitused ja bürood. Talituste ja büroode ülesanded ja pädevus määratakse ministri poolt kinnitatavas osakonna põhimääruses.

§ 37. Osakonna, talituse või büroo kirjaplank

Ministeeriumi osakonnal või osakonna koosseisu kuuluval talitusel või bürool võib olla oma kirjaplank, kui see on ette nähtud vastava osakonna põhimääruses.

 

4. peatükk

MINISTEERIUMIS MOODUSTATAVAD KOMISJONID, NÕUKOGUD JA TÖÖRÜHMAD

 

§ 38. Komisjonid, nõukogud ja töörühmad ning nende moodustamine

(1) Minister võib ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega alalisi või ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjonid), kui seadusest ei tulene teisiti.

(2) Kantsler võib ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel moodustada ajutisi komisjone, kui seadusest ei tulene teisiti.

(3) Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja teenindav struktuuriüksus.

(4) Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise.

(5) Kui komisjoni esimeheks ei ole minister, kantsler, asekantsler või osakonnajuhataja, määrab minister või kantsler komisjoni töö eest vastutava, ministeeriumi juhtkonda kuuluva ametniku või osakonnajuhataja.

(6) Komisjoni liikmeks võib määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste töötajaid asutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul.

(7) Osakonna koosseisu kuuluvad ametnikud nimetatakse komisjoni liikmeks osakonnajuhataja ettepanekul.

(8) Osakonnajuhatajad on komisjoni koosolekute toimumise ajaks kohustatud vabastama komisjoni liikmed nende ametikohustuste täitmisest, kui see ei kahjusta struktuuriüksuse põhiülesannete täitmist.

(9) Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru ministrile või kantslerile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti.

(10) Komisjonil on õigus saada ministeeriumi struktuuriüksustelt ja ministeeriumi valitsemisalas olevatelt riigiasutustelt tööks vajalikke andmeid ja dokumente.

(11) Komisjonis osalemisel täiendavate tööülesannete täitmise eest võib maksta tasu.

(12) Ministri ja kantsleri poolt moodustatud komisjonil võib olla otsuste langetamise õigus, kui see tuleneb otse seadusest.

§ 39. Teised seaduse alusel moodustatud komisjonid ja nõukogud

(1) Käesolevas peatükis sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele ja nõukogudele, kui seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene teisiti.

(2) Ministeeriumi teenindamisel olevate valitsuskomisjonide asjaajamise korraldamiseks määrab minister vastutava struktuuriüksuse.

 

5. peatükk

MINISTEERIUMI SÜMBOLID

 

§ 40. Ministeeriumi pitsat

Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõnad «TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM».

§ 41. Ministeeriumi dokumentide vormistamine

(1) Ministeeriumi kirjaplangil, üldplangil, ministri määruse ja käskkirja plangil kasutatakse väikese riigivapi kujutist.

(2) Ministeeriumi õigusaktid ja muud haldusdokumendid vormistatakse seaduse ja valitsusasutuste asjaajamiskorraga ettenähtud korras.

(3) Ministeeriumi kirjaplanke kasutavad oma pädevuse piires minister, kantsler ja asekantslerid.

(4) Ministeeriumi osakonnal, vajadusel bürool või talitusel, võib olla oma kirjaplank ja pitsat, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses.

(5) Ministeeriumi osakonnajuhataja kirjutab osakonna kirjaplangile alla käesoleva põhimääruse § 31 lõike 1 alapunktis 11 ettenähtud korras.

§ 42. Riigilipu ja postilipu kasutamine

Ministeerium kasutab vastavalt «Riigilipu seadusele» riigilippu ja vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele postilippu.

 

6. peatükk

TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE

 

§ 43. Teenistusliku järelevalve teostamine

(1) Minister teostab teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametiisikute, ministeeriumi valitsemisala ametite ning hallatavate riigiasutuste ja nende juhtide aktide ning toimingute üle seadusega ettenähtud korras.

(2) Minister võib teenistusliku järelevalve korras teha kantslerile või asekantslerile (või ka osakonnajuhatajale talle alluvate ametnike kohta) ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks.

(3) Minister võib oma käskkirjaga teenistusliku järelevalve algatamise ja vastavate otsuste langetamise üle panna kantslerile. Kantsleril on õigus teha asekantslerile või osakonnajuhatajale ülesandeks ministeeriumi ametniku toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamise ning vastavate dokumentide ja seletuste kogumise teenistusliku järelevalve teostamiseks.

 

7. peatükk

RAKENDUSSÄTTED

 

§ 44. Vabariigi Valitsuse määruse osaliselt kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrus nr 321 «Teede- ja Sideministeeriumi põhimääruse kinnitamine» (RT I 1997, 4, 12; 1998, 31/32, 428; 1999, 29, 410; 2000, 64, 416; 68, 436; 2001, 64, 372) tunnistatakse kehtetuks.

§ 45. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a.

 

Peaminister Mart LAAR

Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON

Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN

 

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json