Teksti suurus:

Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.08.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 28.07.2017, 5

Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend

Vastu võetud 19.12.2001 nr 131
RTL 2001, 139, 2061
jõustumine 01.01.2002

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
16.12.2002RTL 2002, 144, 211726.12.2002
16.12.2005RTL 2005, 123, 19601.01.2006
11.12.2009RTL 2009, 96, 143801.01.2010
14.03.2012RT I, 20.03.2012, 123.03.2012
18.11.2014RT I, 25.11.2014, 228.11.2014
25.07.2017RT I, 28.07.2017, 301.08.2017

Määrus kehtestatakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 17 lõike 3 punktide 3 ja 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrus sätestab nõuded kiirabibrigaadi koosseisule ja varustusele, sealhulgas kiirabiautodele ja meditsiiniseadmetele ning kehtestab kiirabibrigaadi tööjuhendi.

§ 2.  Mõisted

  Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) kiirabibrigaad – kolmeliikmeline erakorralise meditsiini alase ettevalmistusega isikute rühm, kes osutab kiirabi;
 2) kiirabibaas – kiirabibrigaadi alalise paiknemise koht, kus on vajalikud ruumid ja tingimused kiirabiautode parkimiseks;
 3) valve – tööaeg, mille jooksul kiirabibrigaadi liige täidab temale pandud kohustusi;
 4) väljasõit – kiirabibrigaadi tegevus väljasõidukorralduse saamisest kuni patsiendile abi osutamise lõpetamiseni;
 5) operatiivteenistus – politsei- ja päästeteenistus.

2. peatükk KIIRABIBRIGAADI KOOSSEIS JA VARUSTUS 

§ 3.  Kiirabibrigaadi koosseis ja kutsenõuded
[Kehtetu – RT I, 20.03.2012, 1 - jõust. 23.03.2012]

§ 31.  Kiirabibrigaadi koosseis ja kutsenõuded

 (1) Kiirabibrigaadid jaotatakse reanimobiilibrigaadiks, arstibrigaadiks ja õebrigaadiks.

 (2) Reanimobiilibrigaadi juht peab olema erakorralise meditsiini arst või anestesioloog.

 (3) Arstibrigaadi juht peab olema erakorralise meditsiini arst või anestesioloog või arst, kes on saanud vähemalt 40-tunnise erakorralise meditsiini väljaõppe Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus.

 (4) Õebrigaadi juht peab olema erakorralise meditsiini õde või intensiivõenduse õde.

 (5) Kiirabibrigaadi teiseks liikmeks võib olla õde, erakorralise meditsiini tehnik või kiirabibrigaadi juhi juhendamisel ja vastutusel tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 43 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud üliõpilane, kes on saanud vähemalt 60-tunnise erakorralise meditsiini väljaõppe Terviseameti kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus.
[RT I, 28.07.2017, 3 - jõust. 01.08.2017]

 (6) Kiirabibrigaadi kolmandaks liikmeks võib olla operatiivsõiduki juhtimise õigust omav kiirabitehnik, erakorralise meditsiini tehnik või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud üliõpilane.
[RT I, 28.07.2017, 3 - jõust. 01.08.2017]

 (7) Kiirabitehnik peab olema vähemalt keskharidusega isik, kes on saanud vähemalt 400-tunnise erakorralise meditsiini väljaõppe Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus.

 (8) Kiirabibrigaadi liikmete oskused peavad vastama käesoleva määruse lisades 1 ja 2 kehtestatud nõuetele.

 (9) Terviseameti peadirektoril on õigus anda kiirabibrigaadi pidajale erandkorras ja määratud tähtajaks kirjalik luba kaheliikmelise kiirabibrigaadi väljasõitudeks, märkides loale selle väljaandmise põhjuse. Loa võib anda kiirabi kohaloleku tagamiseks riikliku tähtsusega suurürituse läbiviimisel või muu põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra korral, kuid mitte kauemaks kui 20 päevaks.
[RT I, 20.03.2012, 1 - jõust. 23.03.2012]

§ 4.  Kiirabibrigaadi varustus

 (1) Kiirabibrigaadi varustus on kiirabiauto, meditsiiniseadmed ja ravimid.

 (2) Kiirabiauto on alarmsõiduk, mis peab soetamise hetkel vastama B- või C-tüüpi kiirabiautole rahvusvaheliselt kehtestatud Eesti Standardikeskuse tunnustatud viimase standardi nõuetele. Kiirabiauto välisilme, kaasa arvatud valgus- ja heliseadmete paigaldus peab vastama Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määruse nr 69 «Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord» nõuetele.
[RT I, 28.07.2017, 3 - jõust. 01.08.2017]

 (3) Kiirabibrigaadi tegevuseks vajalik meditsiiniseadmete loetelu on toodud käesoleva määruse lisas 3 ja ravimite loetelu käesoleva määruse lisas 4.

 (4) Kiirabibrigaadi pidaja kindlustab igale kiirabibrigaadile vajaliku meditsiiniseadmete ja ravimite tagavara ööpäevaringse kättesaadavuse.

 (5) Kiirabibrigaadi pidaja kindlustab ravimite ja meditsiiniseadmete varu olemasolu vähemalt viieks ööpäevaks.

 (6) Kui kiirabibrigaadi pidajal on kuni kolm kiirabibrigaadi, tagab kiirabibrigaadi pidaja töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustuse ulatuses. Kui kiirabibrigaadi pidajal on rohkem kui kolm kiirabibrigaadi, tagab ta töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustuse ulatuses iga kolme kiirabibrigaadi kohta.

3. peatükk KIIRABIBRIGAADI LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 5.  Kiirabibrigaadi juhi õigused ja kohustused

  Kiirabibrigaadi juht:
 1) vastutab valve ajal kogu kiirabibrigaadi valmisoleku eest ja tegevuse eest väljasõidul;
 2) juhindub väljasõidul häirekeskusest saadud A, B, C või D prioriteedist vastavalt «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 17 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste kiirabialasele koostööle kehtestatud nõuetest;
 3) määratleb ja korraldab, kes kiirabibrigaadi liikmetest ja missugust varustust kannab ning oma tegevuse ajal kasutab;
 4) hindab patsiendi terviseseisundi raskust, võimalusel diagnoosib ja alustab ravi;
 5) määratleb osutatava kiirabiteenuse mahu ja ulatuse;
 6) palub täiendavat abi häirekeskuselt sõltuvalt vajadusest ja patsiendi (patsientide) terviseseisundist;
 7) otsustab vajaduse üle jätta patsient koju või sündmuskohale ning vajadusel määrab lühiajalise ravi;
 8) otsustab vajaduse üle viia patsient haiglasse, valib sobiva haigla lähtudes patsiendi diagnoosist ja terviseseisundist;
 9) omab õigust keelduda sündmuskohal joobeseisundi tuvastamisest;
 10) diagnoosib bioloogilist surma;
 11) koostab kiirabikaardi ning vastutab dokumenteeritud andmete õigsuse eest.
[RT I, 25.11.2014, 2 - jõust. 28.11.2014]
 12) [Kehtetu - RT I, 25.11.2014, 2 - jõust. 28.11.2014]
 13) [Kehtetu – RTL 2005, 123, 1960 - jõust. 01.01.2006]

§ 6.  Kiirabibrigaadi teise liikme õigused ja kohustused

  Kiirabibrigaadi teine liige:
 1) tagab kiirabiautos ettenähtud ravimite ja meditsiiniseadmete olemasolu ja korrasoleku;
 2) abistab kiirabibrigaadi juhti tema tegevuses ja täidab kiirabibrigaadi juhi teisi korraldusi.
[RT I, 28.07.2017, 3 - jõust. 01.08.2017]

§ 7.  Kiirabibrigaadi kolmanda liikme õigused ja kohustused

  Kiirabibrigaadi kolmas liige:
 1) vastutab varustuse korrasoleku eest valve jooksul ja valve vahetusel;
 2) tagab kiirabibrigaadi ja patsiendi ohutu veo;
 3) sõidab sündmuskohale võimalikult ohutut marsruuti mööda;
 4) pargib kiirabiauto sündmuskohal turvalises ja patsiendi pealevõtmiseks sobivaimas kohas;
 5) abistab kiirabibrigaadi teisi liikmeid erakorraliseks meditsiiniabiks vajaliku varustuse kohaletoomisel ja meditsiiniliste protseduuride tegemisel;
 6) osutab meditsiinilist abi oma pädevuse piires;
 7) täidab kiirabibrigaadi juhi teisi tööalaseid korraldusi;
 8) osaleb täienduskoolitusel vähemalt 40 tundi aastas.
[RT I, 28.07.2017, 3 - jõust. 01.08.2017]

4. peatükk KIIRABIBRIGAADI TEGEVUS 

§ 8.  Tegevus väljasõidueelsel perioodil

  Pärast valve ülevõtmist ja enne väljasõidukorralduse saamist kiirabibrigaad:
 1) on operatiivvalmisolekus;
 2) kannab ettenähtud tööriietust;
 3) kontrollib ettenähtud varustuse olemasolu ja töökorras olekut;
 4) on sideühenduses häirekeskusega vastavalt häirekeskuse kehtestatud korrale.

§ 9.  Väljasõit sündmuskohale

  Häirekeskusest või muul viisil antud väljasõidukorralduse vastuvõtmisel kiirabibrigaad:
 1) alustab tegevust vastavalt «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 17 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste kiirabialasele koostööle kehtestatud nõuetele;
 2) vajadusel täpsustab häirekeskusega väljakutse asjaolusid ja kuulab teiste kiirabi- ja operatiivteenistuste informatsiooni sündmuskohalt;
 3) teavitab häirekeskust kiirabibrigaadi saabumise ajast sündmuskohale, lahkumisest sündmuskohalt, saabumisest haiglasse ning kannab selle kiirabikaardile.

§ 10.  Tegevus sündmuskohal

  Saabumisel sündmuskohale kiirabibrigaad:
 1) tagab enda kui abiandja ohutuse;
 2) kasutab patsiendi terviseseisundi hindamisel ja uuringute läbiviimisel isikukaitsevahendeid;
 3) alustab patsiendile abi osutamist eluohtliku seisundi tuvastamisega ja selle kõrvaldamisega;
 4) liiklusõnnetustes, varingutes või muudes olukordades, kus kannatanut ei ole võimalik kohe vabastada, alustab võimalusel kannatanu terviseseisundi uurimist ja eluliselt näidustatud ravi enne tema lahtipäästmist või lahtipäästmise käigus;
 5) tagab kannatanu vabastamisel, liigutamisel ja veol tekkinud vigastuste süvenemise vältimist või uute teket;
 6) eluohtliku seisundi puudumisel uurib patsienti muude kahjustuste suhtes ja annab vajadusel abi;
 7) töötab nii kiiresti kui võimalik, kuid väldib üleliigset kiirustamist ja lohakust;
 8) suhtub patsienti lugupidavalt, toetab teda psühholoogiliselt ja varjab juuresolijate eest;
 9) käitub viisakalt ja professionaalselt juuresolijate suhtes;
 10) kirjeldab kiirabikaardil kannatanu trauma tekkimise võimalikud põhjused;
 11) jälgib, et kõik õnnetusjuhtumis kannatanud isikud leitakse üles;
 12) täidab operatiivteenistuse vahelist koostöökorda vastavalt «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 17 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste kiirabialasele koostööle kehtestatud nõuetele;
 13) operatiivteenistuse abi vajamisel sündmuskohal teavitab sellest kohe häirekeskust;
 14) operatiivteenistuse eelneval kohalolekul võtab kohe üle vajaliku teabe juhtunu kohta;
 15) operatiivteenistuse kohalolekul sündmuskohal ei sega neid ülesannete täitmisel;
 16) operatiivteenistuse sündmuskohal mittekohaloleku korral kasutab juuresolijate abi sündmuskoha piiramisel ja alustab lihtsamate päästetöödega;
 17) piirkondliku suurõnnetuse/katastroofi olukorra lahendamisel juhindub suurõnnetuse/katastroofi kriisireguleerimise plaanist.

§ 11.  Patsiendi vedu haiglasse

  Patsiendi veol haiglasse kiirabibrigaad:
 1) kontrollib ja tagab patsiendi elutähtsate funktsioonide olemasolu;
 2) annab patsiendile tema terviseseisundile vastava sobivaima asendi ja fikseerib ta selles;
 3) toetab patsienti psühholoogiliselt;
 4) teavitab haiglat otse või häirekeskuse vahendusel patsiendi terviseseisundist, juhtunud sündmusest, osutatud abist, eeldatavast haiglasse jõudmise ajast ja võimalikest vajaminevatest eriarstidest;
 5) haiglale eelnevalt teatatud patsiendi haiglasse paigutamise vajaduse ärajäämisel teavitab sellest haiglat kohe.

§ 12.  Tegevus haiglas

  Saabumisel haiglasse kiirabibrigaad:
 1) siseneb koos patsiendiga haigla vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonda;
 2) ei jäta patsienti kordagi järelevalveta;
 3) jätkab patsiendile abi andmist kuni üleandmiseni vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonna personalile;
 4) patsiendi eluohtliku seisundi korral osaleb vajadusel meditsiiniabi osutamisel vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonnas;
 5) annab tervishoiuteenuse osutajale üle patsiendile kuuluvad isiklikud asjad ning märgib sellekohase teabe kiirabikaardile;
[RT I, 25.11.2014, 2 - jõust. 28.11.2014]
 6) edastab tervishoiuteenuse osutajale asjakohase suusõnalise teabe patsiendi ja väljasõidu kohta ning täidetud kiirabikaardi ning patsiendi ja haigusega seotud muud dokumendid.
[RT I, 25.11.2014, 2 - jõust. 28.11.2014]

§ 13.  Tagasisõit kiirabibaasi

  Pärast väljasõidu lõpetamist või patsiendi haiglale üleandmist kiirabibrigaad teavitab häirekeskust:
 1) kiirabibrigaadi lahkumisest sündmuskohalt või haiglast;
 2) tegutsemisvalmidusest või vajadusest teha ettevalmistusi järgmise väljasõidu täitmiseks;
 3) saabumisest kiirabibaasi.

§ 14.  Tegevus kiirabibaasis

  Saabumisel kiirabibaasi kiirabibrigaad:
 1) kontrollib kasutusel olnud varustust, vajadusel täiendab meditsiiniseadmete ja ravimite varu;
 2) viib läbi vahendite ja auto puhastuse ning vajadusel desinfektsiooni;
 3) vahetab saastunud tööriided uute vastu vastavalt kehtestatud sisekorrale;
 4) teatab häirekeskusele valmisolekust minna uuele väljasõidule.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 15.  Määruse jõustumine

 (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a.

 (2) Kuni 1. jaanuarini 2010. a võib kiirabibrigaadi liikmeks olla ja arstibrigaadi juhtida erakorralise meditsiini või kiirabialase spetsialiseerumise läbinud üldarst või eriarst.
[RTL 2005, 123, 1960 - jõust. 01.01.2006]

 (3) Kuni 1. jaanuarini 2010. a võib kiirabibrigaadi liikmeks olla ja/või õebrigaadi juhtida erakorralise meditsiini või kiirabialase spetsialiseerumise läbinud õde.
[RTL 2005, 123, 1960 - jõust. 01.01.2006]

 (4) Kuni 1. jaanuarini 2013. a võib kiirabibrigaadi teiseks liikmeks olla kiirabitehnik.
[RT I, 20.03.2012, 1 - jõust. 23.03.2012]

 (5) Kiirabibrigaadi teise liikmena juba töötavad käesoleva määruse § 31 lõikes 5 nimetatud üliõpilased peavad vastama 1. augustil 2017. a jõustunud nõuetele hiljemalt 1. jaanuaril 2018. a.
[RT I, 28.07.2017, 3 - jõust. 01.08.2017]

Lisa 1 Kiirabibrigaadi liikmete nõutavad oskused
[RT I, 28.07.2017, 3 - jõust. 01.08.2017]

Lisa 2 Ravimid, mille kasutamise oskus on kiirabibrigaadi liikmetelt nõutav

Lisa 3 Kiirabibrigaadi meditsiiniseadmete loetelu

Lisa 4 Kiirabibrigaadi ravimite loetelu