Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend
Vastu võetud 19.12.2001 nr 131
AVALDATUD :
RTL 2001, 139, 2061
Määrus kehtestatakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» (RT I 2001, 50, 284) § 17 lõike 3 punktide 3 ja 4 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määrus sätestab nõuded kiirabibrigaadi koosseisule ja varustusele, sealhulgas kiirabiautodele ja meditsiiniseadmetele ning kehtestab kiirabibrigaadi tööjuhendi.
§ 2. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) kiirabibrigaad – kolmeliikmeline erakorralise meditsiini alase ettevalmistusega isikute rühm, kes osutab kiirabi;
2) kiirabibaas – kiirabibrigaadi alalise paiknemise koht, kus on vajalikud ruumid ja tingimused kiirabiautode parkimiseks;
3) valve – tööaeg, mille jooksul kiirabibrigaadi liige täidab temale pandud kohustusi;
4) väljasõit – kiirabibrigaadi tegevus väljasõidukorralduse saamisest kuni patsiendile abi osutamise lõpetamiseni;
5) operatiivteenistus – politsei- ja päästeteenistus.
2. peatükk
KIIRABIBRIGAADI KOOSSEIS JA VARUSTUS
§ 3. Kiirabibrigaadi koosseis ja kutsenõuded
(1) Kiirabibrigaadi liikmeks võivad olla erakorralise meditsiini arst või anestesioloog ja erakorralise meditsiini õde ning kiirabitehnik.
(2) Kiirabibrigaadi juht peab olema meditsiinilise kutsekesk- või kõrgharidusega.
(3) Kiirabitehnik peab olema vähemalt keskharidusega isik, kes on saanud erakorralise meditsiini alase väljaõppe vähemalt 400 tunni ulatuses ja saanud sellekohase tunnistuse.
(4) Kiirabibrigaadi liikmete oskused peavad vastama käesoleva määruse lisas 1 ja lisas 2 kehtestatud nõuetele.
(5) Kiirabibrigaadid jaotatakse:
1) reanimobiilibrigaad, mida juhib anestesioloog või erakorralise meditsiini arst;
2) arstibrigaad, mida juhib erakorralise meditsiini alase spetsialiseerumise või erakorralise meditsiini alase residentuuri läbinud arst;
3) õebrigaad, mida juhib erakorralise meditsiini eriala omandanud õde.
§ 4. Kiirabibrigaadi varustus
(1) Kiirabibrigaadi varustus on kiirabiauto, meditsiiniseadmed ja ravimid.
(2) Kiirabiauto on alarmsõiduk, mis peab vastama B- või C-tüüpi kiirabiautole standardiga EVS-EN 1789:2000 «Meditsiinilised transpordivahendid ja nende varustus. Kiirabiautod» kehtestatud nõuetele. Kiirabiauto välisilme, kaasa arvatud valgus- ja heliseadmete paigaldus peab vastama Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määruse nr 69 «Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord» (RT I 2001, 19, 105) nõuetele.
(3) Kiirabibrigaadi tegevuseks vajalik meditsiiniseadmete loetelu on toodud käesoleva määruse lisas 3 ja ravimite loetelu käesoleva määruse lisas 4.
(4) Kiirabibrigaadi pidaja kindlustab igale kiirabibrigaadile vajaliku meditsiiniseadmete ja ravimite tagavara ööpäevaringse kättesaadavuse.
(5) Kiirabibrigaadi pidaja kindlustab ravimite ja meditsiiniseadmete varu olemasolu vähemalt viieks ööpäevaks.
(6) Kui kiirabibrigaadi pidajal on kuni kolm kiirabibrigaadi, tagab kiirabibrigaadi pidaja töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustuse ulatuses. Kui kiirabibrigaadi pidajal on rohkem kui kolm kiirabibrigaadi, tagab ta töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustuse ulatuses iga kolme kiirabibrigaadi kohta.
3. peatükk
KIIRABIBRIGAADI LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 5. Kiirabibrigaadi juhi õigused ja kohustused
Kiirabibrigaadi juht:
1) vastutab valve ajal kogu kiirabibrigaadi valmisoleku eest ja tegevuse eest väljasõidul;
2) juhindub väljasõidul häirekeskusest saadud A, B, C või D prioriteedist vastavalt «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 17 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste kiirabialasele koostööle kehtestatud nõuetest;
3) määratleb ja korraldab, kes kiirabibrigaadi liikmetest ja missugust varustust kannab ning oma tegevuse ajal kasutab;
4) hindab patsiendi terviseseisundi raskust, võimalusel diagnoosib ja alustab ravi;
5) määratleb osutatava kiirabiteenuse mahu ja ulatuse;
6) palub täiendavat abi häirekeskuselt sõltuvalt vajadusest ja patsiendi (patsientide) terviseseisundist;
7) otsustab vajaduse üle jätta patsient koju või sündmuskohale ning vajadusel määrab lühiajalise ravi;
8) otsustab vajaduse üle viia patsient haiglasse, valib sobiva haigla lähtudes patsiendi diagnoosist ja terviseseisundist;
9) omab õigust keelduda sündmuskohal joobeseisundi tuvastamisest;
10) diagnoosib bioloogilist surma;
11) täidab kiirabikaardi ja vajadusel elustamiskaardi ning vastutab dokumenteeritud andmete õigsuse eest;
12) korraldab valve jooksul dokumenteeritud andmete kandmise kiirabiettevõtte arvuti andmebaasi ja vastutab andmete õigsuse eest;
13) peab viibima erialastel kursustel, seminaridel ja muul koolitusel vähemalt 60 tundi aastas.
§ 6. Kiirabibrigaadi õe õigused ja kohustused
(1) Kiirabibrigaadi õde:
1) tagab kiirabiautos ettenähtud ravimite ning meditsiiniseadmete olemasolu ja korrasoleku;
2) abistab arsti tema tegevuses ja täidab kiirabibrigaadi juhi teisi korraldusi.
(2) Kiirabibrigaadi õele kiirabibrigaadi juhi ülesannetes laienevad § 5 punktides 1–13 loetletud õigused ja kohustused.
§ 7. Kiirabitehniku õigused ja kohustused
Kiirabibrigaadi tehnik:
1) vastutab varustuse korrasoleku eest valve jooksul ja valve vahetusel;
2) tagab kiirabibrigaadi ja patsiendi ohutu veo;
3) sõidab sündmuskohale võimalikult ohutut marsruuti mööda;
4) pargib kiirabiauto sündmuskohal turvalises ja patsiendi pealevõtmiseks kõige enam sobivas kohas;
5) abistab kiirabibrigaadi teisi liikmeid erakorraliseks meditsiiniabiks vajaliku varustuse kohaletoomisel ja meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel;
6) osutab meditsiinilist abi oma pädevuse piires;
7) täidab kiirabibrigaadi juhi teisi tööalaseid korraldusi;
8) peab viibima täienduskoolitusel vähemalt 40 tundi aastas.
4. peatükk
KIIRABIBRIGAADI TEGEVUS
§ 8. Tegevus väljasõidueelsel perioodil
Pärast valve ülevõtmist ja enne väljasõidukorralduse saamist kiirabibrigaad:
1) on operatiivvalmisolekus;
2) kannab ettenähtud tööriietust;
3) kontrollib ettenähtud varustuse olemasolu ja töökorras olekut;
4) on sideühenduses häirekeskusega vastavalt häirekeskuse kehtestatud korrale.
§ 9. Väljasõit sündmuskohale
Häirekeskusest või muul viisil antud väljasõidukorralduse vastuvõtmisel kiirabibrigaad:
1) alustab tegevust vastavalt «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 17 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste kiirabialasele koostööle kehtestatud nõuetele;
2) vajadusel täpsustab häirekeskusega väljakutse asjaolusid ja kuulab teiste kiirabi- ja operatiivteenistuste informatsiooni sündmuskohalt;
3) teavitab häirekeskust kiirabibrigaadi saabumise ajast sündmuskohale, lahkumisest sündmuskohalt, saabumisest haiglasse ning kannab selle kiirabikaardile.
§ 10. Tegevus sündmuskohal
Saabumisel sündmuskohale kiirabibrigaad:
1) tagab enda kui abiandja ohutuse;
2) kasutab patsiendi terviseseisundi hindamisel ja uuringute läbiviimisel isikukaitsevahendeid;
3) alustab patsiendile abi osutamist eluohtliku seisundi tuvastamisega ja selle kõrvaldamisega;
4) liiklusõnnetustes, varingutes või muudes olukordades, kus kannatanut ei ole võimalik kohe vabastada, alustab võimalusel kannatanu terviseseisundi uurimist ja eluliselt näidustatud ravi enne tema lahtipäästmist või lahtipäästmise käigus;
5) tagab kannatanu vabastamisel, liigutamisel ja veol tekkinud vigastuste süvenemise vältimist või uute teket;
6) eluohtliku seisundi puudumisel uurib patsienti muude kahjustuste suhtes ja annab vajadusel abi;
7) töötab nii kiiresti kui võimalik, kuid väldib üleliigset kiirustamist ja lohakust;
8) suhtub patsienti lugupidavalt, toetab teda psühholoogiliselt ja varjab juuresolijate eest;
9) käitub viisakalt ja professionaalselt juuresolijate suhtes;
10) kirjeldab kiirabikaardil kannatanu trauma tekkimise võimalikud põhjused;
11) jälgib, et kõik õnnetusjuhtumis kannatanud isikud leitakse üles;
12) täidab operatiivteenistuse vahelist koostöökorda vastavalt «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 17 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste kiirabialasele koostööle kehtestatud nõuetele;
13) operatiivteenistuse abi vajamisel sündmuskohal teavitab sellest kohe häirekeskust;
14) operatiivteenistuse eelneval kohalolekul võtab kohe üle vajaliku teabe juhtunu kohta;
15) operatiivteenistuse kohalolekul sündmuskohal ei sega neid ülesannete täitmisel;
16) operatiivteenistuse sündmuskohal mittekohaloleku korral kasutab juuresolijate abi sündmuskoha piiramisel ja alustab lihtsamate päästetöödega;
17) piirkondliku suurõnnetuse/katastroofi olukorra lahendamisel juhindub suurõnnetuse/katastroofi kriisireguleerimise plaanist.
§ 11. Patsiendi vedu haiglasse
Patsiendi veol haiglasse kiirabibrigaad:
1) kontrollib ja tagab patsiendi elutähtsate funktsioonide olemasolu;
2) annab patsiendile tema terviseseisundile vastava sobivaima asendi ja fikseerib ta selles;
3) toetab patsienti psühholoogiliselt;
4) teavitab haiglat otse või häirekeskuse vahendusel patsiendi terviseseisundist, juhtunud sündmusest, osutatud abist, eeldatavast haiglasse jõudmise ajast ja võimalikest vajaminevatest eriarstidest;
5) haiglale eelnevalt teatatud patsiendi haiglasse paigutamise vajaduse ärajäämisel teavitab sellest haiglat kohe.
§ 12. Tegevus haiglas
Saabumisel haiglasse kiirabibrigaad:
1) siseneb koos patsiendiga haigla vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonda;
2) ei jäta patsienti kordagi järelevalveta;
3) jätkab patsiendile abi andmist kuni üleandmiseni vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonna personalile;
4) patsiendi eluohtliku seisundi korral osaleb vajadusel meditsiiniabi osutamisel vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonnas;
5) annab vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonna personalile üle patsiendile kuuluvad isiklikud asjad, väärisesemed ja dokumendid ning võtab selle kohta kiirabikaardile allkirja;
6) edastab vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonna personalile asjakohase suusõnalise teabe patsiendi ja väljasõidu kohta ning täidetud kiirabikaardi, elustamiskaardi ärakirjad ning patsiendi ja haigusega seotud muud dokumendid.
§ 13. Tagasisõit kiirabibaasi
Pärast väljasõidu lõpetamist või patsiendi haiglale üleandmist kiirabibrigaad teavitab häirekeskust:
1) kiirabibrigaadi lahkumisest sündmuskohalt või haiglast;
2) tegutsemisvalmidusest või vajadusest teha ettevalmistusi järgmise väljasõidu täitmiseks;
3) saabumisest kiirabibaasi.
§ 14. Tegevus kiirabibaasis
Saabumisel kiirabibaasi kiirabibrigaad:
1) kontrollib kasutusel olnud varustust, vajadusel täiendab meditsiiniseadmete ja ravimite varu;
2) viib läbi vahendite ja auto puhastuse ning vajadusel desinfektsiooni;
3) vahetab saastunud tööriided uute vastu vastavalt kehtestatud sisekorrale;
4) teatab häirekeskusele valmisolekust minna uuele väljasõidule.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 15. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a.
(2) Kuni 1. jaanuarini 2006. a võib kiirabibrigaadi liikmeks olla ja arstibrigaadi juhtida kiirabialase spetsialiseerumise läbinud üldarst või eriarst.
(3) Kuni 1. jaanuarini 2006. a võib kiirabibrigaadi liikmeks olla ja õebrigaadi juhtida kiirabialase spetsialiseerumise läbinud õde.
Minister Eiki NESTOR
Kantsler Hannes DANILOV
Sotsiaalministri |
KIIRABIBRIGAADI LIIKMETE NÕUTAVAD OSKUSED
Kiirabitehnik |
Õde |
Arst |
Erakorralise meditsiini arst ja anestesioloog |
|
1. DIAGNOSTIKA |
|
|||
1.1. Patsiendi elutähtsate funktsioonide olemasolu hindamine: teadvus, hingamine, vereringe (pulss, vererõhk) |
jah |
jah |
jah |
jah |
1.2. Vereringe seiskuse vormide ära- tundmine (vatsakeste fibrillatsioon, pulsita ventrikulaarne tahhükardia (VT), ebaefektiivne süstol, asüstoolia) |
jah |
jah |
jah |
jah |
1.3. Eluohtlikud südame rütmihäired (VT, supraventrikulaarne tahhükardia (SVT), totaalne atrioventrikulaarne blokaad) |
ei |
jah |
jah |
jah |
1.4. Ägeda müokardi isheemia diagnoosimine EKGs |
ei |
jah |
jah |
jah |
1.5. Sündroomi diagnoosimine |
|
|
|
|
1.5.1. Hingamispuudulikkus |
jah |
jah |
jah |
jah |
1.5.1.1. Hingamisteede sulgus |
jah |
jah |
jah |
jah |
1.5.1.2. Bronhiaalastma |
ei |
jah |
jah |
jah |
1.5.1.3. Hingamisseiskus |
jah |
jah |
jah |
jah |
1.5.1.6. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus |
ei |
jah |
jah |
jah |
1.5.1.7. Äge respiratoorne distress-sündroom |
ei |
jah |
jah |
jah |
1.5.2. Südame-vereringe puudulikkus |
ei |
jah |
jah |
jah |
1.5.3. Äge müokardi isheemia |
ei |
jah |
jah |
jah |
1.5.4. Südame rütmihäired |
ei |
jah |
jah |
jah |
1.5.5. Teadvusehäired |
ei |
jah |
jah |
jah |
1.5.6. Neuroloogiliste ärajäämanähtude esinemine |
ei |
jah |
jah |
jah |
1.5.7. Ägedad neuroloogilised seisundid |
ei |
jah |
jah |
jah |
1.5.8. Krambid |
jah |
jah |
jah |
jah |
1.5.9. Hüpotensioon/šokk |
jah |
jah |
jah |
Jah |
1.5.10. Hüpoglükeemia |
jah |
jah |
jah |
Jah |
1.5.11. Diabeet |
ei |
jah |
jah |
jah |
1.5.12. Ägedad psühhootilised seisundid |
ei |
jah |
jah |
jah |
1.5.13. Allergilised reaktsioonid |
ei |
jah |
jah |
jah |
1.5.14. Äge kõht |
ei |
jah |
jah |
jah |
1.5.15. Hüpovoleemia |
ei |
jah |
jah |
jah |
1.5.16. Hüper- ja hüpotermia |
jah |
jah |
jah |
jah |
1.5.17. Mürgistused |
ei |
jah |
jah |
jah |
1.5.18. Põletused |
jah |
jah |
jah |
jah |
1.5.19. Trauma |
jah |
jah |
jah |
jah |
1.6. Triaaþ (patsientide grupeerimine vastavalt nende seisundi raskusastmele) |
jah |
jah |
jah |
jah |
1.7. Kardiomonitori, pulssoksümeetri kasutamine |
jah |
jah |
jah |
jah |
1.8. Vererõhu mõõtmine |
jah |
jah |
jah |
jah |
1.9. Kopsude auskulteerimine |
jah |
jah |
jah |
jah |
1.10. EKG registreerimine (12-lülituseline) |
jah |
jah |
jah |
jah |
1.11. Veresuhkru määramine glükomeetriga |
jah |
jah |
jah |
jah |
2. RAVIPROTSEDUURID |
|
|||
2.1. Vabade hingamisteede tagamine |
|
|||
2.1.1. Neelust aspireerimine |
jah |
jah |
jah |
jah |
2.1.2. Pea ja keha asendi(te)ga |
jah |
jah |
jah |
jah |
2.1.3. Suu-neelu avajaga |
jah |
jah |
jah |
jah |
2.1.4. Endotrahheaalne intubatsioon vereringe seiskusel |
ei |
jah |
jah |
jah |
2.1.5. Sügavalt teadvuseta patsiendi endotrahheaalne intubatsioon (ravimiteta) |
ei |
jah |
jah |
jah |
2.1.6. Endotrahheaalne intubatsioon müorelaksantide kasutamisega |
ei |
ei |
ei |
jah |
2.1.7. Krikotüreotoomia/koniotoomia |
ei |
jah |
jah |
jah |
2.1.8. Võõ rkeha eemaldamine klemmi ja larüngoskoobi abil |
ei |
jah |
jah |
jah |
2.2. Hingamise tagamine |
|
|
|
|
2.2.1. Suust-suhu meetodil |
jah |
jah |
jah |
jah |
2.2.2. Taskumaski abil |
jah |
jah |
jah |
jah |
2.2.3. Hingamiskoti, maski ja O2-ga |
jah |
jah |
jah |
jah |
2.2.4. PEEP klapi kasutamine (lõpp-positiivse rõhu tagamiseks hingamisteedes) |
ei |
jah |
jah |
jah |
2.2.5. CPAP maski kasutamine |
ei |
jah |
jah |
jah |
2.2.6. Mehhaanilise mooduli kasutamine kopsude kunstlikuks ventilatsiooniks |
ei |
jah |
jah |
jah |
2.2.7. Hapnikravi (O2 osarõhu suurendamine sissehingatavas õhus) |
jah |
jah |
jah |
jah |
2.3. Vereringe tagamine |
|
|
|
|
2.3.1. Välise verejooksu peatamine survemeetodil |
jah |
jah |
jah |
jah |
2.3.2. Välise verejooksu peatamine þgutiga |
jah |
jah |
jah |
jah |
2.3.3. Välise verejooksu peatamine klemmi asetamisega veresoonele |
ei |
jah |
jah |
jah |
2.3.4. Kaudne südame massaaþ |
jah |
jah |
jah |
jah |
2.4. Defibrilleerimine täisautomaatse defibrillaatoriga |
jah |
jah |
jah |
jah |
2.5. Defibrilleerimine muude defibrillaatoritega |
ei |
jah |
jah |
jah |
2.6. Kiirabibrigaadi varustusse kuuluva elektrilise kardiostimulaatori kasutamine |
ei |
jah |
jah |
jah |
2.7. Kardioversioon kardiogeenses ðokis patsiendil |
ei |
jah |
jah |
jah |
2.8. Lahastamine kiirabi varustusse kuuluvate lahastega ja muude käepäraste vahenditega |
jah |
jah |
jah |
jah |
2.9. Haavade sidumine |
jah |
jah |
jah |
jah |
2.10. Haavas asuva võõrkeha fikseerimine |
jah |
jah |
jah |
jah |
2.11. Patsienti säästev transport |
jah |
jah |
jah |
jah |
2.12. Perifeerse veeni kanüleerimine |
jah |
jah |
jah |
jah |
2.13. Ravimite manustamine parenteraalselt, enteraalselt ja inhalatsiooni teel |
jah |
jah |
jah |
jah |
2.14. Infusioonravi teostamine |
ei |
jah |
jah |
jah |
2.15. Intraossaalne ravimite manustamine |
ei |
jah |
jah |
jah |
2.16. Tsentraalse veeni punkteerimine |
ei |
ei |
ei |
jah |
2.17. Venae sectio |
ei |
jah |
jah |
jah |
2.18. Perikardi punkteerimine |
ei |
ei |
ei |
jah |
2.19. Pleuraõõne punkteerimine või kanüleerimine ventiilpingelise pneumotooraksi lahendamiseks |
jah |
jah |
jah |
jah |
2.20. Pleuraõõne dreneerimine |
ei |
ei |
jah |
jah |
2.21. Normaalse sünnituse vastuvõtt |
jah |
jah |
jah |
jah |
2.22. Maoloputus täiskasvanud patsiendil |
ei |
jah |
jah |
jah |
2.23. Maoloputus lapsel |
ei |
jah |
jah |
jah |
2.24. Analgeesia |
ei |
jah |
jah |
jah |
2.25. Sedatatsioon |
ei |
jah |
jah |
jah |
2.26. Anesteesia |
ei |
ei |
ei |
jah |
2.27. Oskus abistada ülaltoodud meditsiiniliste protseduuride teostajaid |
jah |
jah |
jah |
jah |
3. MUUD OSKUSED |
|
|
|
|
3.1. Informatsiooni edastamine sidevahendite abil |
jah |
jah |
jah |
jah |
3.2. Kõikide kiirabibrigaadi sidevahendite kasutamine |
jah |
jah |
jah |
jah |
3.3. Sündmuskoha vaatlus, situatsiooni kirjeldamine |
jah |
jah |
jah |
jah |
3.4. Töökaitsevahendite kasutamine |
jah |
jah |
jah |
jah |
3.5. Meditsiinilise anamneesi kogumine |
jah |
jah |
jah |
jah |
3.6. Meditsiinilise dokumentatsiooni täitmine |
ei |
jah |
jah |
jah |
3.7. Ravimite kasutamise oskus (näidustused, vastunäidustused, annustamine, praktiline manustamine, kõrvaltoimed ja nende ravi) vastavalt käesoleva määruse lisas 2 toodud nimekirjale |
ei |
jah |
jah |
jah |
Sotsiaalministri |
RAVIMID, MILLE KASUTAMISE OSKUS ON KIIRABIBRIGAADI LIIKMETELT NÕUTAV
Jrk nr |
|
Õde |
Arst |
Erakorralise |
1. |
Adrenergilised ained |
|||
1.1. |
Dopamiin |
jah |
jah |
jah |
1.2. |
Epinefriin |
jah |
jah |
jah |
1.3. |
Norepinefriin |
jah |
jah |
jah |
1.4. |
Isoproterenool |
jah |
jah |
jah |
2. |
Antidoodid |
|||
2.1. |
Flumaseniil |
jah |
jah |
jah |
2.2. |
Naloksoon |
jah |
jah |
jah |
2.3. |
Etüülalkohol |
jah |
jah |
jah |
3. |
Antipsühootilised ained |
|||
3.1. |
Haloperidool |
jah |
jah |
jah |
4. |
Antiarütmikumid |
|||
4.1. |
Verapamiil |
ei |
jah |
jah |
4.2. |
Metoprolool (enteraalne ja parenteraalne) |
ei |
jah |
jah |
4.3. |
Adenosiin |
jah |
jah |
jah |
4.4. |
Amiodaroon |
jah |
jah |
jah |
4.5. |
Proprafenoon |
ei |
jah |
jah |
4.6. |
Lidokaiin |
jah |
jah |
jah |
5. |
Antihistamiinsed ained |
|||
5.1. |
Klemastiin |
jah |
jah |
jah |
6. |
Astmavastased ained |
|||
6.1. |
Salbutamool (inhaleeritav ja parenteraalne) |
jah |
jah |
jah |
6.2. |
Aminofülliin |
jah |
jah |
jah |
7. |
Antikolinergilised ained |
|||
7.1. |
Atropiin |
jah |
jah |
jah |
8. |
Ca-kanalite blokaatorid |
|||
8.1. |
Nifedipiin |
jah |
jah |
jah |
9. |
Desinfektsioonivahendid |
|||
9.1. |
Naha desinfitseerimiseks |
jah |
jah |
jah |
9.2. |
Pindade desinfitseerimiseks |
jah |
jah |
jah |
9.3. |
Med. instrumentide desinfitseerimiseks |
jah |
jah |
jah |
9.4. |
Polüvidoonjodiid |
jah |
jah |
jah |
10. |
Diureetikumid |
|||
10.1. |
Furosemiid (enteraalne ja parenteraalne) |
jah |
jah |
jah |
11. |
Epilepsiavastased ained |
|||
11.1. |
Fenütoiin |
jah |
jah |
jah |
12. |
Isheemiatõve vastased ained, vasodilataatorid |
|||
12.1. |
Nitroglütseriin (pihusti ja parenteraalne) |
jah |
jah |
jah |
12.2. |
Isosorbiid-mononitraat |
jah |
jah |
jah |
13. |
Intravenoossete lahuste lisandid |
|||
13.1. |
Kaaliumkloriid 7,45% |
jah |
jah |
jah |
13.2. |
Naatriumkloriid 5,85% |
jah |
jah |
jah |
14. |
Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid |
|||
14.1. |
Enalapriil (parenteraalne) |
jah |
jah |
jah |
15. |
Kortikosteroidid süsteemseks manustamiseks |
|
|
|
15.1. |
Deksametasoon |
jah |
jah |
jah |
16. |
Lokaalanesteetikumid |
|||
16.1. |
Lidokaiin, pihusti |
jah |
jah |
jah |
17. |
Mittesteroidsed põletikuvastased vahendid |
|||
17.1. |
Diklofenak |
jah |
jah |
jah |
18. |
Mineraalsed lisandid |
|||
18.1. |
Mg-, K-aspartaat |
jah |
jah |
jah |
18.2. |
Kaaliumkloriid (enteraalne) |
jah |
jah |
jah |
19. |
Plasmaasendajad ja infusioonlahused |
|||
19.1. |
Dekstraan 40 |
jah |
jah |
jah |
19.2. |
þelatiin 4% |
jah |
jah |
jah |
19.3. |
Naatriumkloriid 0,9% |
jah |
jah |
jah |
19.4. |
Naatriumbikarbonaat 8,4% |
jah |
jah |
jah |
20. |
Spasmolüütilised ained |
|||
20.1. |
Butüülskopolamiid |
jah |
jah |
jah |
20.2. |
Drotaveriin |
jah |
jah |
jah |
21. |
Südameglükosiidid |
|||
21.1. |
Digoksiin (parenteraalne) |
ei |
jah |
jah |
22. |
Soolemotoorikat suurendavad ained |
|||
22.1. |
Metoklopramiid (parenteraalne) |
jah |
jah |
jah |
23. |
Trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid |
|||
23.1. |
Atsetüülsalitsüülhape |
jah |
jah |
jah |
24. |
Tsentraalse toimega antikolinerilised ained |
|||
24.1. |
Klonidiin |
jah |
jah |
jah |
25. |
Trankvillisaatorid |
|||
25.1. |
Diasepaam (enteraalne, rektaalne ja parenteraalne) |
jah |
jah |
jah |
26. |
Uinutid, rahustid |
|||
26.1. |
Midasolaam |
jah |
jah |
jah |
27. |
Valuvaigistid |
|||
27.1. |
Morfiin |
jah |
jah |
jah |
27.2. |
Tramadool |
jah |
jah |
jah |
27.3. |
Paratsetamool |
jah |
jah |
jah |
28. |
Üldanesteetikumid |
|||
28.1. |
Droperidool |
jah |
jah |
jah |
28.2. |
Propofool |
ei |
ei |
jah |
28.3. |
Naatrium-oksübutüraat |
ei |
jah |
jah |
29. |
Süsteemsed hormoonpreparaadid |
|||
29.1. |
Oksütotsiin |
ei |
jah |
jah |
30. |
Muud preparaadid |
|||
30.1. |
Magneesiumsulfaat 25% |
jah |
jah |
jah |
30.2. |
Glükoos 40% |
jah |
jah |
jah |
30.3. |
Nuuskpiiritus |
jah |
jah |
jah |
30.4. |
Vesinikperoksiid 3% |
jah |
jah |
jah |
30.5. |
Aktiivsüsi |
jah |
jah |
jah |
Sotsiaalministri |
KIIRABIBRIGAADI MEDITSIINISEADMETE LOETELU
Jrk nr |
Artikkel |
Arv |
Standardid ja soovituslikud nõuded |
1. |
Seadmed patsiendi transportimiseks |
||
1.1. |
Põhikanderaam |
1 |
EVS-EN 1865:2000 |
1.2. |
Kühvelraam |
1 |
EVS-EN 1865:2000 |
1.3. |
Vaakummadrats |
1 |
EVS-EN 1865:2000 |
1.4. |
Kandelina |
1 |
EVS-EN 1865:2000 |
1.5. |
Lisakanderaam |
1 |
Kergest materjalist, kokkupandav, lihtsalt puhastatav, minimaalse kandevõimega 150 kg |
2. |
Seadmed immobiliseerimiseks |
||
2.1. |
Lahased jäsemete luumurdude immobiliseerimiseks |
3 |
Võimaldavad sääre, reie, õla ja käsivarre immobiliseerimist |
2.2. |
Kaelalahas |
4 |
Väikelapse ja lapse kaelalülide immobiliseerimiseks suurused 1 ja 2; täiskasvanutele reguleeritav kaelalahas, mis võimaldab muuta lahase suurust 4-st kuni 6-ni (lühikesest kaelast kuni pika kaelani) |
2.3. |
Lühike seljalahas |
1 |
|
2.4. |
Kolmnurkrätid |
2 |
Mõõdud 96×96×136 cm |
3. |
Seadmed ventilatsiooniks, hapnikraviks |
||
3.1. |
Statsionaarne hapniku manustamise süsteem |
1 |
Minimaalne kogus 2000 l O2 (norm. temp ja rõhul), on varustatud gaasivoolumõõtjaga (maks. tootlikkus vähemalt 15 l/min), reguleerimisklapi ja kiirühendusotsikuga. EVS-EN 737-1:1999; EVS-EN 738-1:1999 |
3.2. |
Transporditav hapnik |
|
Min kogus 400 l (norm temperatuuril ja rõhul), on varustatud gaasivoolu mõõtjaga (maks. tootlikkus vähemalt 15 l/min), reguleerimisklapi ja kiirühendusotsikuga. EVS-EN 737-1:1999; EVS-EN 738-1:1999 |
3.3. |
Kott transporditavale hapnikule |
1 |
Transportimisel jätab vabaks käed ning kaitseb balloone ja voolumõõdikut vigastamise eest |
3.4. |
Vahend kopsude kunstlikuks käsitsi ventileerimiseks* (hingamiskott) |
2 |
Kergesti puhastatav ja desinfitseeritav (nii seest kui väljast), võimaldab ventileerida imikutest täiskasvanuteni (250–1600 ml), varustatud rõhukontrolli klapiga ja hapnikureservuaari lisamise võimalusega. |
3.5. |
Näomask hapniku manustamiseks |
|
|
|
– tavaline |
3 |
Kolmes eri suuruses – täiskasvanutele, noorukitele ja lastele |
|
– koos hapnikureservuaariga |
3 |
Kolmes eri suuruses – täiskasvanutele, noorukitele ja lastele |
3.6. |
Näomask kopsude kunstlikuks ventilatsiooniks* |
4 |
Läbipaistvast desinfitseerimist võimaldavast materjalist; suurused: imikule, väikelapsele, lapsele ja täiskasvanule (nr 1, 2, 3, 4/5) |
3.7. |
Statsionaarne mittemanuaalne aspiratsioonivahend |
1 |
Minimaalse negatiivse rõhuga 500 mmHg ja mahtuvusega 1 liiter. EN ISO 10079-1 |
3.8. |
PEEP klapp |
1 |
Kopsude kunstliku ventilatsiooni vahendi (hingamiskoti) külge kinnitatav |
3.9. |
Vastsündinu transpordi kuvöös (portatiivne)** |
1 |
|
3.10. |
Vastsündinu hingamismoodul (respiraator)** |
1 |
|
3.11. |
Narkoosi aparaat (portatiivne)*** |
1 |
|
4. |
Diagnostikaseadmed |
||
4.1. |
Mehaaniline vererõhu mõõtja |
1 |
Aneroidmanomeetriga. EVS-EN 1060-2:1999 |
4.2. |
Pulssoksümeeter |
1 |
Võib kuuluda kardiomonitor-defibrillaatori juurde. EVS-EN 865:1999 |
4.3. |
Termomeeter |
1 |
Mõõteskaala algab 26 EC või madalamalt |
4.4. |
EKG aparaat |
1 |
12-kanaliga, portatiivne, sisemise toiteallikaga |
4.5. |
Glükomeeter |
1 |
|
5. |
Seadmed süstimiseks, infusioonideks |
||
5.1. |
Süsteemid infusioonlahuste ülekandmiseks* |
10 |
|
5.2. |
Perifeerse veeni kanüülid* |
30 |
Suurused ja kogus: G14 – 5 tk, G16 – 5 tk, G18 – |
5.3. |
Süstlad koos nõeltega* |
20 |
Suurused ja kogus: 2ml – 5 tk, 5 ml – 5 tk, 10 ml – 5 tk, 20 ml – 5 tk |
5.4. |
Venoosne þgutt* |
2 |
|
5.5. |
Survekott kiirinfusiooni teostamiseks* |
2 |
Võimaldab teostada kiirinfusiooni 1000 ml infusioonilahuse pudelist |
5.6. |
Automaatsüstal |
1 |
Omab sisemist toiteallikat |
5.7. |
Täiendavad automaatsüstlad ja infusioonipumbad*** |
|
|
6. |
Varustus eluohtlikus seisundis patsiendi käsitlemiseks |
||
6.1. |
Kardiomonitor-defibrillaator |
1 |
Portatiivne, võimaldab teha patsiendi andmetest väljatrükki, valida energiajaotusi ja omab sisemist toiteallikat. Töötab jälgimisreţiimil vähemalt 1,5 h ja võimaldab vähemalt 20 korda defbrilleerida |
6.2. |
Mitteinvasiivne või invasiivne südame stimulaator |
1 |
Võib kuuluda kardiomonitor-defibrillaatori juurde |
6.3. |
Nebulisaator |
1 |
|
6.4. |
Mehaaniline kaasaskantav aspiraator* |
1 |
Portatiivne, puhastatav, vajab käsitsemiseks ühte inimest. EVS-EN ISO 10079-2:1999 |
6.5. |
Aspiratsioonikateetrid* |
8 |
Steriilsed; suurused ja arv: Ch 8 – 2 tk, Ch 12 – 2 tk, Ch 14 – 2 tk ja Ch16 – 2 tk |
6.6. |
Orofarüngeaalne tuubus hingamisteede avatuna hoidmiseks* |
3 |
Suurused 1, 3 ja 5 |
6.7. |
Suuavaja* |
1 |
|
6.8. |
Larüngoskoop koos keeltega* |
1 |
Larüngoskoobi keeled suurustes nr 1, 2, 3, 4 |
6.9. |
Magill'i klemmid* |
2 |
Lastele ja täiskasvanutele |
6.10. |
Juhtevarras* |
2 |
|
6.11. |
Endotrahheaalsed torud konnektoritega* |
13 |
Steriilsed; suurused 3,0–6,0 ilma mansetita; suurused 6,5–9,0 mansetiga |
6.12. |
Arteriaalsed þgutid* |
2 |
Venivad kummilindid mõõtudega 5 cm × 2 m |
6.13. |
Suukiil* |
1 |
|
6.14. |
Bakterifiltrid* |
3 |
Kaitseb hingamiskotti bakterite ja viiruste (sh HIV ja TBC) eest |
6.15. |
Juhtevardaga troakaarkateeter |
1 |
|
6.16. |
Täiendavad patsiendi monitoriseerimise vahendid*** |
|
|
7. |
Sidumis- ja põetusvahendid |
||
7.1. |
Materjal haavade sidumiseks* |
|
Sidemeid |
|
|
|
laiusega 5–6 cm – 20 m; |
|
|
|
laiusega 8–10 cm – 30 m; |
|
|
|
laiusega 12–14 cm – 20 m; |
|
|
|
Steriilsed absorbeerivad haavatampoonid suurustes 5×5 cm kuni 15×15 cm – 10 tk |
7.2. |
Leukoplaastrid* |
|
Laiusega 1,25 cm – 5 m, |
|
|
|
laiusega üle 3 cm – 5 m |
7.3. |
Materjal põletuste ja söövituste raviks |
|
Jahutav, veel baseeruv põletusgeel koos steriilsete absorbeerivate haavatampoonidega (5 tk) |
7.4. |
Tekid |
3 |
Mittesünteetilisest materjalist |
7.5. |
Termolinad* |
2 |
Tagavad patsiendi kehatemperatuuri säilimise |
7.6. |
Oksekott |
4 |
|
7.7. |
Neerukauss |
4 |
Ühekordseks kasutamiseks |
8. |
Eriotstarbelised komplektid |
||
8.1. |
Maoloputuskomplekt |
1 |
Sisaldab: maoloputussonde lastele ja täikasvanutele, lehtrit, mõõ tetopsikut, klemme |
8.2. |
Steriilsed kirurgilised kindad |
6 paari |
Suurused 6, 7 ja 8 |
8.3. |
Kirurgia komplekt |
1 |
Steriilne; sisaldab: pesuklemm – 2, moskiito – 1, kirurgiline klemm – 2, nõelahoidja – 1 Kirurgiline pintsett – 1, terava otsaga käärid – 1 paar, skalpell –1; resorbeeruv ja mitteresorbeeruv Őmblusmaterjal koos nõelaga, tupsud – 10, tampoonid – 5, steriilsed rätid – 2 |
8.4. |
Sünnituse komplekt |
1 |
Sisaldab: steriilsed klemmid – 2, steriilsed käärid, steriilne lina sünnitajale alla panekuks |
8.5. |
Täiendavad intensiivravi komplektid |
|
|
9. |
Individuaalsed töö- ja isikukaitsevahendid |
||
9.1. |
Kott elustamiseks vajalikele vahenditele |
1 |
Piisava mahtuvusega, kergelt avatav, kantav nii õlal kui käes, võimaldab ülevaate kotis olevast varustusest ja selle kiire kättesaamise |
9.2. |
Kott/kohver ravimitele |
1 |
Mahutab: vähemalt ühe visiidi jaoks vajalikud ravimid, infusioonilahused ja vahendid nende manustamiseks; sidumiseks, haavade ja põletuste töötlemiseks vajalikud vahendid; ţgutid, glükomeetri, vererõhuaparaadi, termomeetri. Võimald ab ülevaate kotis olevast varustusest ja varustuse kiire kättesaamise |
9.3. |
Puhtad kilekotid amputeerunud kehaosade transpordiks |
3 |
Suurustes 2 l, 20 l, 100 l |
9.4. |
Taskulamp |
1 |
Omab sisemist toiteallikat, pidev põlemise aeg min 1 tund, valgusvihu kaugus väh emalt 10 m ja valgusvihu laius 3 m, valguse heledus 5 m kaugusel min 100 luksi |
9.5. |
5-liitriline kanister joogiveega |
|
|
9.6. |
Kaitsemask |
10 |
Soovitavalt kummist aasadega, sobivad prille kandvatele inimestele |
9.7. |
Teravate esemete konteiner |
1 |
Mahutavusega vähemalt 1,5 liitrit |
9.8. |
Kuuldetorud |
1 |
|
9.9. |
Diagnostiline valgusallikas |
1 |
Portatiivne, sisemise toiteallikaga |
9.10. |
Käärid |
1 |
(Listeri) sidemekäärid |
9.11. |
Klemm |
1 |
|
9.12. |
Kaitsekiivrid |
3 |
Väikese noka, tellitava suuruse ja lõuapaeltega |
9.13. |
Raamiga kaitseprillid |
1 |
Külgedelt kinnised (kaitsevad silmi külgedelt) ja optiliselt neutraalsed. Peavad sobima kasutamiseks koos prillide või kontaktläätsedega |
9.14. |
Kaitsekindad |
10 paari |
Puudrivabad |
9.15. |
Tööriietus |
|
Kaheosaline punast värvi tööülikond, mis koosneb pükstest ja jopest. Tööülikonna mõlemal osal peavad olema sobivad foto- ja kalorimeetriliste omadustega valgust kiirgavad ribad, mis on paigutatud tööülikonna esiküljele ja seljaosasse ning tagavad nähtavuse kõikidest suundadest. Tööülikonna jope seljaosal on kiirabiettevõtte nimetus |
10. |
Väikepääste- ja enesekaitsevahendid, ohumärgid |
||
10.1. |
Ohumärgid |
4 |
Koonusekujulised, kaetud valge-punase helkurribaga või samaväärne arv ohukolmnurkasid; SFS 1993:584 |
10.2. |
Tulekustuti (6 kg) |
1 |
AB klassi pulberkustuti. EVS-EN 3-6:1998 |
10.3. |
Pipragaas |
1 |
|
10.4. |
Turvavöö lõikur |
1 |
|
10.5. |
Klaasipurustushaamer või -nael |
1 |
|
11. |
Sidevahendid |
||
11.1. |
Käsiraadiojaam |
1 |
Varustatud sisemise toiteallikaga, mis tagab pideva töötamise vähemalt 6 tunni jooksul. Sagedused ühilduvad piirkonda teenindava häirekeskuse raadiosagedusega |
11.2. |
Autoraadiojaam |
|
Paigaldatud statsionaarselt kiirabiautosse. Sagedused ühilduvad piirkonda teenindava häirekeskuse raadiosagedusega |
* Igast vahendist peab üks olema elustamiseks vajalike vahendite kotis.
** Peab olema lastereanimobiilis.
*** Peab olema nii laste- kui täiskasvanute reanimobiilis.
Sotsiaalministri |
KIIRABIBRIGAADI RAVIMITE LOETELU
Jrk nr |
Ravim |
Ravimvorm, tugevus, pakend |
Arv/ kogus |
1. |
Adrenergilised ained |
||
1.1. |
Dopamiin |
infusioonikontsentraat, 40 mg/ml; 5 ml ampull |
5 |
1.2. |
Epinefriin |
süstelahus, 1 mg/ml; 1 ml ampull |
50 |
1.3. |
Norepinefriin |
süstelahus, 2 mg/ml; 1 ml ampull |
5 |
1.4. |
Isoproterenool |
süstelahus, 0,2 mg/ml; 5 ml ampull |
3 |
2. |
Antidoodid |
||
2.1. |
Flumaseniil |
süstelahus, 0,1 mg/ml; 10 ml ampull |
2 |
2.2. |
Naloksoon |
süstelahus, 0,4 mg/ml; 1 ml ampull |
10 |
2.3. |
Etüülalkohol |
lahus 96% |
100 ml |
3. |
Antipsühootilised ained |
||
3.1. |
Haloperidool |
süstelahus, 5 mg/ml; 1 ml ampull |
2 |
4. |
Antiarütmikumid |
||
4.1. |
Verapamiil |
süstelahus, 2,5 mg/ml; 2 ml ampull |
4 |
4.2. |
Metoprolool |
süstelahus, 1 mg/ml; 5 ml ampull |
3 |
4.3. |
Metoprolool |
tablett, 50 mg |
10 |
4.4. |
Adenosiin |
süstelahus, 3 mg/ml; 2 ml viaal |
6 |
4.5. |
Amiodaroon |
Infusioonikontsentraat, 50 mg/ml; 3 ml ampull |
6 |
4.6. |
Propafenoon |
süstelahus, 3,5 mg/ml; 20 ml ampull |
4 |
4.7. |
Lidokaiin |
süstelahus, 40 mg/ml; 2 ml ampull |
12 |
5. |
Antihistamiinsed ained |
||
5.1. |
Klemastiin |
süstelahus, 1 mg/ml; 2 ml ampull |
2 |
6. |
Astmavastased ained |
||
6.1. |
Salbutamool |
Ihnhalatsiooniaerosool, 100 mcg/annuses, |
1 |
6.2. |
Salbutamool |
süstelahus, 0,5 mg/ml; 1 ml ampull |
4 |
6.3. |
Aminofülliin |
süstelahus, 25 mg/ml; 10 ml ampull |
4 |
7. |
Antikolinergilised ained |
||
7.1. |
Atropiin |
süstelahus, 1 g/ml; 1 ml ampull |
6 |
8. |
Ca-kanalite blokaatorid |
||
8.1. |
Nifedipiin |
tablett, 10 mg |
20 |
9. |
Desinfektsioonivahendid |
||
9.1. |
Naha desinfitseerimiseks |
vt märkus 1 |
100 ml |
9.2. |
Pindade desinfitseerimiseks |
vt märkus 2 |
300 ml |
9.3. |
Med. instrumentaariumi desinfitseerimiseks |
vt märkus 3 |
300 ml |
9.4. |
Polüvidoonjodiid |
salv, 10%; 25 g tuub |
1 |
10. |
Diureeetikumid |
||
10.1. |
Furosemiid |
süstelahus, 10 mg/ml; 2 ml ampull |
5 |
10.2. |
Furosemiid |
tablett, 40 mg |
20 |
11. |
Epilepsiavastased ained |
||
11.1. |
Fenütoiin |
süstelahus 50 mg/ml; 5 ml ampull |
6 |
12. |
Isheemiatõve vastased ained, vasodilataatorid |
||
12.1. |
Nitroglütseriin |
Infusioonikontsentraat, 1 mg/ml; 5 ml ampull |
3 |
12.2. |
Nitroglütseriin |
lahus, 0,4 mg/annus; 300-annuseline pihusti |
|
12.3. |
Isosorbiid mononitraat |
tablett, 20 mg |
20 |
13. |
Intravenoossete lahuste lisandid |
||
13.1. |
Kaaliumkloriid |
Infusioonikontsentraat, 7,45%; 20 ml ampull |
2 |
13.2. |
Naatriumkloriid |
Infusioonikontsentraat, 5,85%; 100 ml viaal |
6 |
14. |
Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid |
||
14.1. |
Enalapriil |
süstelahus, 1,25 mg/ml; 1 ml ampull |
4 |
15. |
Kortikosteroidid süsteemseks manustamiseks |
||
15.1. |
Deksametasoon |
süstelahus, 4 mg/ml; 1 ml ampull |
5 |
16. |
Lokaalanesteetikumid |
||
16.1. |
Lidokaiin |
lahus, 10%, pihusti |
1 |
17. |
Mittesteroidsed põletikuvastased vahendid |
||
17.1. |
Diklofenak-naatrium |
süstelahus, 25 mg/ml; 3 ml ampull |
3 |
18. |
Mineraalsed lisandid |
|
|
18.1. |
Mg-_, K-aspartaat |
süstelahus, 40/45,2 mg/ml; 10 ml ampull |
4 |
18.2. |
Kaaliumkloriid |
tablett, 500–600 mg |
10 |
19. |
Plasmaasendajad ja infusioonlahused |
||
19.1. |
Dekstraan-40 |
Infusioonilahus, 10% 500 ml |
1 |
19.2. |
Þelatiin |
Infusioonilahus, 4% 500 ml |
5 |
19.3. |
Naatriumkloriid |
Infusioonilahus, 0,9% 500 ml |
10 |
19.4. |
Naatriumbikarbonaat |
Infusioonilahus, 8,4% 500 ml |
3 |
20. |
Spasmolüütilised ained |
||
20.1. |
Butüülskopolamiin |
süstelahus, 20 mg/ml; 1 ml ampull |
3 |
|
või |
|
|
20.2. |
Drotaveriin |
süstelahus, 20 mg/ml, 2 ml ampull |
3 |
21. |
Südameglükosiidid |
||
21.1. |
Digoksiin |
süstelahus, 0,25 mg/ml; 1 ml ampull |
4 |
22. |
Trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid |
||
22.1. |
Atsetüülsalitsüülhape |
tablett; 500 mg |
10 |
23. |
Soolemotoorikat suurendavad ained |
||
23.1. |
Metoklopramiid |
süstelahus, 5 mg/ml; 2 ml ampull |
4 |
24. |
Tsentraalse toimega antikolinerilised ained |
||
24.1. |
Klonidiin |
süstelahus 0,15 mg/ml; 1 ml ampull |
5 |
25. |
Trankvillisaatorid |
||
25.1. |
Diasepaam |
süstelahus, 5 mg/ml; 2 ml ampull |
5 |
25.2. |
Diasepaam |
tablett, 5 mg |
20 |
25.3. |
Diasepaam |
Rektaallahus, 5 mg; 2,5 ml rektaaltuub |
8 |
26. |
Uinutid, rahustid |
||
26.1. |
Midasolaam |
süstelahus, 5 mg/ml; 1 ml ampull |
8 |
27. |
Valuvaigistid |
||
27.1. |
Morfiin |
süstelahus, 10 mg/ml; 1 ml ampull |
5 |
27.2. |
Tramadool |
süstelahus, 50 mg/ml; 2 ml ampull |
5 |
27.3. |
Paratsetamool |
Suposiid, 150 mg |
5 |
27.4. |
Paratsetamool |
Suposiid, 600 mg |
4 |
28. |
Üldanesteetikumid |
||
28.1. |
Droperidool |
Süstelahus, 2,5 mg/ml; 2 ml ampull |
4 |
28.2. |
Naatrium-oksübutüraat |
Süstelahus, 200 mg/ml; 10 ml ampull |
5 |
28.3. |
Propofool |
emulsioon süstimiseks, 10 mg/ml; 20 ml ampull |
3 |
29. |
Süsteemsed hormoonpreparaadid |
||
29.1. |
Oksütotsiin |
süstelahus, 5 ü/ml; 1 ml ampull |
4 |
30. |
Muud preparaadid |
||
30.1. |
Naatriumkloriid |
süstelahus, 0,9%; 20 ml ampull |
10 |
30.2. |
Magneesiumsulfaat |
süstelahus, 25%; 10 ml ampull |
2 |
30.3. |
Glükoos |
süstelahus, 40%; 20 ml ampull |
10 |
30.4. |
Ammoniaagi vesilahus (nuuskpiiritus) |
lahus, 10%, 40 ml |
1 |
30.5. |
Vesinikperoksiid |
lahus, 3%, 100 ml |
1 |
30.6. |
Aktiivsüsi |
pulber, 50 gr |
1 |
Märkus 1. |
bakteritsiidne, fungitsiidne, tuberkulotsiidne, |
|
HBV-, HIV- ja rotaviirusi inaktiveeriv, |
|
nahka mitte kahjustav, |
|
ekspositsiooniaeg enne injektsiooni mitte üle sekundi, |
|
ekspositsiooniaeg hügieeniliseks kätedesinfektsiooniks mitte üle 30 sekundi, |
|
ekspositsiooniaeg traumaatiliste nahavigastuste puhastamiseks, punktsioonideks mitte üle 1 minuti |
Märkus 2. |
bakteritsiidne, fungitsiidne, tuberkulotsiidne, |
|
HBV-, HIV- ja rotaviirusi inaktiveeriv, |
|
Formaldehüüdita, |
|
ei jäta kuivamisel plekke, |
|
ei riku puhastatavaid materjale, |
|
katab puhastatavad pinnad ühtlaselt, |
|
ekspositsiooniaeg mitte üle 15 minuti |
Märkus 3. |
bakteritsiidne, fungitsiidne, tuberkulotsiidne, |
|
HBV-, HIV- ja rotaviirusi inaktiveeriv, |
|
ei riku desinfitseeritavaid materjale, |
|
ekspositsiooniaeg mitte üle 15 minuti |