Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 01.09.2002 Avaldamismärge: RT I 2002, 3, 7 Alkoholiseadus Vastu võetud 19.12.2001 AVALDATUD : RT I 2002, 3, 7   Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 7. jaanuari 2002. a otsusega nr 83 1. peatükk ÜLDSÄTTED   § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab erinõuded alkoholi käitlemisele, piirangud alkohoolse joogi tarbimisele, erinõuete ja piirangute järgimise üle teostatava järelevalve korralduse ning vastutuse seaduse rikkumise eest. (2) Erinõuded on nõuded, mis kehtivad alkoholiga teostatavatele toimingutele lisaks muus õigusaktis sätestatule. (3) Käesolev seadus ei laiene: 1) etanooli sisaldavale ravimile ravimiseaduse (RT I 1996, 3, 56; 49, 954; 1997, 93, 1564; 1998, 36/37, 554; 1999, 58, 608; 2001, 53, 308) § 2 lõike 5 tähenduses; 2) sünteetilisele piiritusele, esteraldehüüdfraktsioonile, puskariõlile ja denatureeritud piiritusele; 3) meditsiinis, farmaatsias, veterinaarias, teadus- ja õppetöös ning parfümeeriatoodete valmistamisel õigusaktis ettenähtud tingimustel kasutatavale piiritusele; 4) alkohoolsele joogile, mis toimetatakse üle tollipiiri reisija poolt koos temaga liikuvas pagasis, õigusaktis ettenähtud tingimustel; 5) alkohoolsele joogile, mis saadetakse füüsilisele isikule välisriigist postisaadetisena alkoholiaktsiisi seaduse (RT I 2000, 58, 375; 102, 676; 2001, 88, 531) §-s 13 sätestatud tingimustel või mis saadetakse füüsilise isiku poolt postisaadetisena välisriiki; 6) alkoholile, mis saadetakse võrdluskatsete tegemise eesmärgil postisaadetisena välisriigi labori poolt Eesti vastavateks analüüsideks volitatud laborile või Eesti vastavateks analüüsideks volitatud labori poolt välisriigi laborile; 7) alkohoolsele joogile, mis toimetatakse üle tollipiiri välisriigi diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste, valitsustevaheliste organisatsioonide esinduste, Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatiliste esindajate, konsulaarametnike ja erimissioonide esindajate poolt ametialaseks kasutamiseks; 8) alkohoolsele joogile, mida toodetakse alkoholiaktsiisi seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud tingimustel. (4) Volitatud labor käesoleva seaduse tähenduses on alkoholianalüüside tegemiseks akrediteeritud labor, mis on saanud õiguse tegutseda volitatud laborina. Volitatud laborina tegutsemise õiguse andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. § 2. Alkohol (1) Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid. (2) Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik etanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist. (3) Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi. (4) Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist, humalatest ja veest pärmi abil kääritamise teel valmistatud jook, mis võib olla pastöriseeritud. (5) Kange alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi. (6) Lahja alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. (7) Vähese etanoolisisaldusega alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. (8) Etanoolisisaldus on alkoholi kangus mahuprotsentides, mis väljendab temperatuuril 20 °C mõõdetud etanooli mahu suhet alkoholi üldmahtu samal temperatuuril. § 3. Alkoholi käitlemine (1) Alkoholi käitlemiseks loetakse selle toidugrupi suhtes teostatavad järgmised toimingud: 1) valmistamine, töötlemine ja villimine ehk pakendamine (edaspidi tootmine); 2) importimine alkoholiaktsiisi seaduse § 5 lõike 2 tähenduses (edaspidi import); 3) eksportimine alkoholiaktsiisi seaduse § 11 punkti 2 tähenduses (edaspidi eksport); 4) müügiks pakkumine või müük ühelt ettevõtjalt teisele ettevõtjale või muule isikule, kes ei ole tarbija tarbijakaitseseaduse (RT I 1994, 2, 13; 1999, 35, 450; 102, 907; 2000, 40, 252; 59, 379; 2001, 50, 283 ja 289; 56, 332) § 3 punkti 1 tähenduses (edaspidi hulgimüük); 5) müügiks pakkumine või müük tarbijale (edaspidi jaemüük); 6) hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud toimingutel on kaubanduslik eesmärk, kui need on suunatud isiku käsutuses oleva alkoholi müügile, töötlemisele, pakendamisele või kasutamisele vahetuskaubana.   2. peatükk ALKOHOLI KÄITLEMISE ERINÕUDED 1. jagu Käitlemiseks lubatud alkohol   § 4. Käitlemiseks lubatud alkohol (1) Käideldav alkohol peab lisaks muudele õigusaktiga kehtestatud nõuetele: 1) vastama alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele; 2) olema kantud Riiklikku alkoholiregistrisse; 3) vastama Riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootjapoolses vastavusdeklaratsioonis märgitud näitajatele; 4) vastama Riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis (edaspidi katseprotokoll) märgitud näitajatele; 5) vastama tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest Riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootenäidisele. (2) Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. (3) Vastavusdeklaratsioonis ja katseprotokollis sisalduvate kohustuslike andmete loetelu kehtestab põllumajandusminister. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1¿5 sätestatu ei laiene: 1) piiratud käitlemiseks lubatud alkoholile, kui järgitakse selle alkoholi käitlemist kitsendavaid tingimusi; 2) alkoholile, millele kohaldatakse käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 osundatud tolliprotseduuridest erinevat tolliprotseduuri selle alkoholi käitlemist kitsendavate õigusaktiga sätestatud tingimuste järgimisel; 3) rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava vee- või õhusõiduki pardal asuvale alkoholile. § 5. Alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistuse erandid (1) Alkohoolse joogi tarbijapakend on käesoleva seaduse tähenduses müügipakend, mis vahetult ümbritseb tarbijale üleantavat alkohoolset jooki. (2) Alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistus võib olla võõrkeelne, kui originaaltekstist lähtuvat tõest eestikeelset teavet võimaldatakse kauba müügil. (3) Kui alkohoolse joogi tarbijapakendi käsitsemine nõuab erilist kasutusoskust, siis peab see olema varustatud eestikeelse kasutusjuhendiga. (4) Kui tarbijapakendis alkohoolse joogi importijal on selle alkohoolse joogi tootja kirjalik nõusolek täpsustada või muul viisil täiendada alkohoolse joogi tarbijapakendi tootjapoolset märgistust, võib alkohoolse joogi importija teha seda tolliprotseduuri «tolliladustamine» kohaldamisel tingimusel, et: 1) alkohoolse joogi tootja kirjalik nõusolek esitatakse enne vastava toimingu läbiviimist asjaomasele tolliametnikule, kes kinnitab seda esitatud dokumendil pitsati ja oma allkirjaga ning märgib sealsamas oma ees- ja perekonnanime ning kuupäeva; 2) tootjapoolset märgistust ei kaeta lisamärgistusega, seda ei eemaldata, parandata ega teostata selle suhtes muid toiminguid, mis annaksid alust arvata, et märgistus on võltsitud; 3) lisamärgistus ei ole vastuolus õigusaktis sätestatud nõuetega või tootjapoolse märgistusega; 4) alkohoolne jook kantakse enne lisamärgistusega kaubakoguse importi uuesti Riiklikku alkoholiregistrisse.   2. jagu Piiratud käitlemiseks lubatud alkohol ja käitlemiseks mittelubatud alkohol   § 6. Piiratud käitlemiseks lubatud alkohol (1) Kui on täidetud käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatud tingimused, võib alkoholi toota katsetuste käigus enne selle Riiklikku alkoholiregistrisse kandmist mittekaubanduslikus koguses, et teha selle alkoholi edasiseks käitlemiseks vajalikud toimingud või taotleda nende toimingute tegemist. Seejuures on lubatud saata alkohoolset jooki välisriigi ettevõtjale tutvumiseks tehingu tegemise otsustamise eesmärgil postisaadetisena, kui ühes postisaadetises ei sisaldu alkohoolset jooki enam kui 1,5 liitrit ühes või mitmes tarbijapakendis või, kui ühe tarbijapakendi maht on suurem kui 1,5 liitrit, siis mitte rohkem kui üks tarbijapakend alkohoolset jooki. (2) Riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri registreeringu alusel tegutsev importija võib saada välisriigi ettevõtjalt postisaadetisena Riiklikku alkoholiregistrisse kandmata alkohoolset jooki sellega tutvumiseks ja vajaduse korral selle tutvustamiseks kolmandatele isikutele, et otsustada tehingu tegemine selle alkohoolse joogi lähetanud ettevõtjaga. Seejuures ei tohi üks postisaadetis sisaldada alkohoolset jooki enam kui 1,5 liitrit ühes või mitmes tarbijapakendis. Kui ühe tarbijapakendi maht on suurem kui 1,5 liitrit, võib üks postisaadetis sisaldada ühe tarbijapakendi alkohoolset jooki. (3) Riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri registreeringu alusel tegutsev importija võib kasutada käesoleva seaduse § 18 lõike 2 punktide 2¿4 kohaselt imporditud Riiklikku alkoholiregistrisse kandmata alkoholi vaid selle alkoholi kohta koostatud tollideklaratsioonis märgitud otstarbel. (4) Alkohoolse joogi, mille tootmine toimub kooskõlas alkoholiaktsiisi seaduse § 36 lõikes 1 sätestatuga, eksport ja hulgimüük ei ole lubatud. Nimetatud alkohoolse joogi jaemüük on lubatud vaid selle alkohoolse joogi tootjal. § 7. Käitlemiseks mittelubatud alkohol (1) Keelatud on käidelda: 1) alkoholi, mis ei vasta käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele; 2) piiratud käitlemiseks lubatud alkoholi selle alkoholi käitlemist kitsendavate tingimuste vastaselt; 3) piiritust, mille pakend on identne või äravahetamiseni sarnane alkohoolse joogi tarbijapakendiga; 4) tarbijapakendis alkohoolset jooki, mille etanoolisisaldus on üle 80 mahuprotsendi; 5) puskarit; 6) piquette¿i. (2) Puskar on kodusel viisil pärmilisel alkoholkäärimisel tekkiva liitse vedeliku destilleerimisel saadav kange alkohoolne jook, mis sisaldab puskariõlisid. (3) Piquette on lahja alkohoolne jook, mis saadakse vees leotatud töötlemata viinamarjade pressimisjäätmete kääritamisel või kääritatud viinamarjade pressimisjäätmete ekstraheerimisel veega. (4) Ettevõtja peab tagama, et tema ettevõtte ruumides või territooriumil ei asu käitlemiseks mittelubatud alkoholi, sõltumata selle alkoholi kuuluvusest või hoidmise või ladustamise eesmärgist. (5) Käitlemiseks mittelubatud alkoholi on suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt ja enam alkoholiaktsiisi seaduse § 9 lõikes 5 nimetatud aktsiisimäära. (6) Käitlemiseks mittelubatud alkoholi või puskariaparaadi konfiskeerimine on kohustuslik.   3. jagu Riiklik alkoholiregister   § 8. Riikliku alkoholiregistri toimimise üldalused (1) Riikliku alkoholiregistri (käesolevas jaos edaspidi alkoholiregister) pidamise põhiülesanded on: 1) Eestis toodetud alkoholi ja Eestisse imporditud alkoholi kandmine alkoholiregistrisse (registrikande tegemine); 2) alkoholiregistrisse kantud alkoholi käsitleva teabe töötlemine; 3) alkoholiregistris säilitamiseks võetud tootenäidiste hoidmine; 4) järelevalve teostamisel võetud alkohoolse joogi tootenäidise võrdlemine alkoholiregistris säilitatava tootenäidise või muu materjaliga. (2) Alkoholiregister asutatakse, selle pidamise põhimäärus kinnitatakse ja volitatud töötleja määratakse Vabariigi Valitsuse poolt andmekogude seaduses (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77) sätestatud korras. (3) Alkoholiregistri vastutav töötleja on Põllumajandusministeerium. § 9. Registrikande tegemise taotlemine (1) Eestis toodetud alkoholi puhul taotleb selle alkoholi kandmist alkoholiregistrisse alkoholi tootja. Kui tootjaid on mitu, on taotlejaks see ettevõtja, kes laseb alkoholi oma nimel turule. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotleja peab omama alkoholiaktsiisi seaduse §-s 25 ettenähtud aktsiisilao kehtivat tegevusluba ja ettevõte, kus alkohol toodeti, peab olema tunnustatud toiduseaduse (RT I 1999, 30, 415; 58, 608; 2001, 93, 566) tähenduses, arvestades seejuures toiduseaduse § 63 lõikes 1 sätestatut. (3) Välisriigist pärit alkoholi puhul taotleb selle alkoholi kandmist alkoholiregistrisse alkoholi importija. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotleja peab omama kehtivat registreeringut Riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris. (5) Alkoholiregistrisse registrikande tegemiseks esitatava taotluse vorminõuded kehtestab põllumajandusminister. § 10. Registrikande tegemiseks esitatava taotlusega kaasnev materjal (1) Tarbijapakendis alkohoolse joogi kandmiseks alkoholiregistrisse peab koos vastava taotlusega esitama alkoholiregistri volitatud töötlejale: 1) tarbijapakendis tootenäidise (edaspidi tootenäidis); 2) tootjapoolse vastavusdeklaratsiooni originaali, kusjuures imporditud alkohoolse joogi puhul võib originaal olla asendatud selle alkohoolse joogi saatja poolt kinnitatud koopiaga; 3) katseprotokolli originaali, mille on väljastanud Eesti vastavateks analüüsideks volitatud labor või välisriigi labor, mis on Euroopa Liidus notifitseeritud; 4) alkohoolse joogi tarbijapakendil kasutatavate etikettide näidised või vastava kirjelduse või foto; 5) tolli poolt aktsepteeritud tollideklaratsiooni originaali tootenäidise impordi kohta, kusjuures tollideklaratsioonis peab olema märge, et see tootenäidis tuleb esitada registrikande tegemiseks (imporditud alkohoolse joogi puhul). (2) Tarbijapakendisse pakendamata alkoholi kandmiseks alkoholiregistrisse peab koos vastava taotlusega esitama alkoholiregistri volitatud töötlejale: 1) tootjapoolse vastavusdeklaratsiooni originaali, kusjuures imporditud alkoholi puhul võib originaal olla asendatud selle alkoholi saatja kinnitatud koopiaga; 2) katseprotokolli originaali, mille on väljastanud Eesti vastavateks analüüsideks volitatud labor või välisriigi labor, mis on Euroopa Liidus notifitseeritud. (3) Lisaks kohustuslikule esitamisele kuuluvale materjalile võib taotleja esitada alkoholiregistri volitatud töötlejale muid dokumente ja näidiseid, kui see võib olla taotluse läbivaatamisel vajalik või kui lisamaterjal hõlbustab järelevalve teostamist. (4) Alkoholi kandmiseks alkoholiregistrisse koos sellekohase taotlusega esitatud dokumendi originaal tagastatakse selle esitanud isikule kohe pärast seda, kui alkoholiregistri volitatud töötleja töötaja on teinud originaaldokumendist koopia, mis kinnitatakse selle töötaja ja taotleja esindaja allkirjadega. § 11. Registrikande tegemine (1) Alkoholi kandmine alkoholiregistrisse tuleb otsustada kümne tööpäeva jooksul sellekohase taotluse ja kohustuslikule esitamisele kuuluva materjali laekumise päevast arvates. (2) Alkoholiregistri volitatud töötleja võib registrikande tegemise otsustamiseks: 1) küsida taotleja poolt esitatud kirjalike või suuliste andmete kohta täpsustavaid andmeid ja teha päringuid esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks; 2) nõuda taotlejalt tema poolt esitatud tootenäidise võõrkeelse märgistuse või tema poolt esitatud võõrkeelse dokumendi eestikeelset tõlget. (3) Alkoholi kandmist alkoholiregistrisse tõendab alkoholiregistri volitatud töötleja koostatav õiend, mis väljastatakse viivitamata pärast registrikande tegemist sellele ettevõtjale, kes taotles alkoholi kandmist alkoholiregistrisse. (4) Registrikande tegemise taotlemise korral vastutab taotleja poolt esitatud andmete õigsuse eest registrikande tegemise taotleja. § 12. Registrikande tegemisest keeldumine (1) Alkoholiregistri volitatud töötleja keeldub alkoholi kandmisest alkoholiregistrisse, kui taotleja: 1) ei oma aktsiisilao kehtivat tegevusluba või kui alkohol on toodetud ettevõttes, mis ei ole tunnustatud toiduseaduse tähenduses ja puudub toiduseaduse § 63 lõikes 1 nimetatud asjaolu, ¿ Eestis toodetud alkoholi puhul; 2) ei oma kehtivat registreeringut Riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris ¿ imporditud alkoholi puhul; 3) ei esita käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 või 2 sätestatud dokumente või muud materjali; 4) taotleb sellise alkoholi kandmist alkoholiregistrisse, mis ei vasta käitlemiseks lubatud alkoholile kehtestatud nõuetele; 5) on esitanud tootenäidise, mis on nähtavalt deformeerunud või kahjustatud; 6) esitab võltsitud või fiktiivse dokumendi või kui esitatud dokument ei ole nõuetekohane või antud tootenäidisega identifitseeritav; 7) on jätnud täitmata alkoholiregistri volitatud töötleja nõude esitada käesoleva seaduse § 11 lõike 2 punktis 2 nimetatud tõlge. (2) Registrikande tegemisest keeldumisest teavitatakse taotluse esitanud ettevõtjat kirjalikult ja motiveeritult hiljemalt registrikande tegemisest keeldumise päevale järgneval tööpäeval. (3) Registrikande tegemisest keeldumise peale võib 15 päeva jooksul registrikande tegemisest keeldumise päevast arvates kaevata alkoholiregistri vastutavale töötlejale. (4) Alkoholiregistri vastutav töötleja võib tunnistada alkoholiregistri volitatud töötleja toimingu õigusvastaseks ja teha alkoholiregistri volitatud töötlejale ülesandeks uuesti läbi vaadata taotlus, mille rahuldamata jätmise peale on esitatud kaebus. (5) Alkohoolse joogi alkoholiregistrisse kandmisest keeldumisel tagastatakse ettevõtjale tootenäidis 30 päeva möödumisel registrikande tegemisest keeldumise päevast arvates. Alkohoolse joogi alkoholiregistrisse kandmisest keeldumise vaidlustamise korral tagastatakse tootenäidis ettevõtjale pärast kaebuse lõplikku lahendamist (välja arvatud käesoleva seaduse § 13 lõike 1 või 3 kohaldamisel alkohoolse joogi alkoholiregistrisse kandmise korral). Tootenäidise tagastamise kohta tehakse märge vastavas taotluses. (6) Registrikande tegemisest keeldumine ei võta taotlejalt õigust uuesti taotleda selle alkoholi kandmist alkoholiregistrisse. § 13. Alkoholiregistrisse kantud alkohoolsete jookide näidised (1) Alkoholiregistrisse kantud viina tootenäidis, mis on esitatud alkoholiregistri volitatud töötlejale vastavalt käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktile 1, võetakse alkoholiregistri volitatud töötleja poolt säilitamiseks alkoholiregistris. (2) Alkoholiregistrisse kantud alkohoolse joogi, välja arvatud viina, tootenäidis, mis on esitatud alkoholiregistri volitatud töötlejale vastavalt käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktile 1, ei kuulu kohustuslikule säilitamisele ja tagastatakse selle esitanud ettevõtjale. Tootenäidise tagastamise kohta tehakse vastav märge taotluses. (3) Kui ettevõtja, kelle taotlusel on alkohoolne jook alkoholiregistrisse kantud, leiab, et järelevalve hõlbustamise eesmärgil on alkoholiregistrisse kantud alkohoolse joogi tootenäidise säilitamine alkoholiregistris vajalik, võib ta selle esitada mis tahes ajal alkoholiregistri volitatud töötlejale säilitamiseks alkoholiregistris. (4) Järelevalveasutuse ettepanekul nõuab alkoholiregistri vastutav töötleja järelevalve hõlbustamise eesmärgil konkreetse alkohoolse joogi tootjalt või importijalt, et viimane esitaks viivitamata alkoholiregistri volitatud töötlejale ühe tootenäidise säilitamiseks alkoholiregistris. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel esitatud tootenäidis tagastatakse selle säilitamise vajaduse lõppemisel tootenäidise esitanud ettevõtjale. Tagastamine toimub kas tootenäidise esitanud ettevõtja või alkoholiregistri volitatud töötleja algatusel. Tootenäidise edasise säilitamise vajaduse kohta võib küsida arvamust ühelt või mitmelt järelevalveasutuselt. Kui tootenäidise suhtes on kohaldatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut, siis on arvamuse küsimine järelevalveasutuselt, kelle ettepanekul tootenäidis säilitamiseks võeti, kohustuslik. Tootenäidise tagastamise kohta koostatakse akt. § 14. Registrikande kehtetuks tunnistamine (1) Alkoholiregistri vastutav töötleja tunnistab registrikande kehtetuks, kui: 1) registrikande kehtetuks tunnistamist taotleb ettevõtja, kelle taotlusel on alkohol alkoholiregistrisse kantud; 2) jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et alkoholiregistrisse kantud alkoholi käitlemine kahjustab kolmanda isiku õiguspäraseid huvisid, millest kohus on teavitanud alkoholiregistri vastutavat töötlejat; 3) alkoholi alkoholiregistrisse kandmise taotlemisel on ettevõtja esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid; 4) alkoholiregistrisse kantud alkohol ei vasta nõuetele, mis kehtivad käitlemiseks lubatud alkoholile. (2) Alkoholiregistri vastutav töötleja teavitab registrikande kehtetuks tunnistamise otsusest kohe selle alkoholi alkoholiregistrisse kandmist taotlenud ettevõtjat, samuti järelevalvet teostavaid valitsusasutusi ja alkoholiregistri volitatud töötlejat. Alkoholiregistri vastutav töötleja korraldab registrikande kehtetuks tunnistamise kohta teadaande avaldamise ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Alkoholiregistri volitatud töötleja korraldab registrikande kehtetuks tunnistamise kohta teadaande avaldamise alkoholiregistri veebilehel. (3) Kui seadus, kohtuotsus või -määrus või pädeva ametniku ettekirjutus ei sätesta teisiti, tuleb alkoholi, mille registrikanne on tunnistatud kehtetuks, tootmine või import lõpetada kolmandal päeval, arvates registrikande kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest. Eelviidatud tähtaja möödumisel loetakse alkohol, mille registrikanne on tunnistatud kehtetuks, käitlemiseks mittelubatud alkoholiks, arvestades seejuures käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut. (4) Registrikande kehtetuks tunnistamine ei oma õiguslikku tähendust selle alkoholi osas, mis on toodetud või imporditud enne registrikande kehtetuks tunnistamist, kui seadus, kohtuotsus või -määrus või ettekirjutus ei sätesta teisiti. (5) Alkohoolse joogi, mille registrikanne on tunnistatud kehtetuks, alkoholiregistris säilitatavat tootenäidist selle esitanud ettevõtjale ei tagastata. Tootenäidis jääb alkoholiregistri volitatud töötleja valdusse. Tootenäidise säilitamise vajaduse lõppemisel hävitab selle alkoholiregistri volitatud töötleja, mille kohta koostatakse akt. (6) Registrikande kehtetuks tunnistamine ei võta ettevõtjalt õigust uuesti taotleda selle alkoholi kandmist alkoholiregistrisse. § 15. Alkohoolse joogi alkoholiregistrisse uuesti kandmise kohustus (1) Alkoholiregistrisse kantud alkohoolse joogi tarbijapakendi või selle elementide muutumisel (välja arvatud tootjapoolse partii tähistuse või selle asukoha muutumisel) kuulub alkohoolne jook uuesti alkoholiregistrisse kandmisele käesoleva seaduse §-des 9¿13 sätestatud alustel. (2) Alkohoolse joogi alkoholiregistrisse uuesti kandmise kohustus ei laiene juhtumile, mil alkoholiregistrisse kantud alkohoolset jooki soovitakse lasta turule: 1) ühises ümbrises muu alkohoolse joogiga või alkohoolsest joogist erineva tootega; 2) rühmapakendis. § 16. Alkoholiregistri veebileht (1) Alkoholiregistri veebilehel avaldatakse andmed: 1) alkoholiregistrisse kantud alkoholi kohta; 2) kehtetuks tunnistatud registrikannete kohta; 3) Euroopa Liidus notifitseeritud laborite kohta. (2) Alkoholiregistrisse kantud alkoholi kohta avaldatakse: 1) registrikande number; 2) registrikande kuupäev; 3) liik; 4) nimi; 5) tootja; 6) tootja asukohamaa; 7) importija (imporditud alkoholi puhul); 8) tarbijapakendi maht (tarbijapakendis alkohoolse joogi puhul); 9) etanoolisisaldus; 10) vajaduse korral märkused tarbijapakendi kohta. (3) Kehtetuks tunnistatud registrikannete kohta avaldatakse alkoholiregistri vastutava töötleja otsused. (4) Euroopa Liidus notifitseeritud laborite nimekiri avaldatakse laborite asukohariikide kaupa.   4. jagu Alkoholi ringluse dokumenteerimine   § 17. Tootjapoolse partii tähistuse arvestus (1) Alkoholi tootja või importija peab pidama arvestust tema poolt toodetava või imporditava alkoholi kohta selle müügipakendil kasutatava tootjapoolse partii tähistuse järgi. (2) Ettevõtja, kes toodab või impordib tarbijapakendis viina, peab edastama Riikliku alkoholiregistri volitatud töötlejale iga kuu 15. kuupäevaks teatise tema poolt eelmisel kuul ekspordiks, hulgimüügiks või jaemüügiks suunatud viina tarbijapakendil kasutatud partii tähistuse kohta, märkides lähtuvalt viina registrikande numbrist ja selle viina tarbijapakendile kantud tootjapoolse partii tähistusest: 1) ettevõtjad, kellele on viin lähetatud, ja lähetatud viina kogused; 2) viina tootnud või importinud ettevõtjale kuuluvad kaubandusettevõtted, kuhu on viin lähetatud, ja lähetatud viina kogused. § 18. Dokumendid alkoholi impordil (1) Alkoholi impordil peab lisaks tollieeskirjades sätestatud nõuetele tollile esitama Riikliku alkoholiregistri õiendi, millest nähtub, et imporditav alkohol on kantud Riiklikku alkoholiregistrisse importija taotlusel. (2) Alkoholi impordil ei ole Riikliku alkoholiregistri õiend vajalik, kui koostatakse tollideklaratsioon: 1) alkohoolse joogi kohta lähtuvalt käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 sätestatust; 2) tootenäidiste kohta, mis esitatakse Eesti vastavateks analüüsideks volitatud laborile uuringute tegemiseks tulenevalt käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 3 sätestatust; 3) tarbijapakendisse pakendamata alkoholi mis tahes mahutisse suletud koguse kohta, mis esitatakse Eesti vastavateks analüüsideks volitatud laborile uuringute tegemiseks tulenevalt käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 2 sätestatust; 4) tootenäidise kohta, mille peab esitama Riikliku alkoholiregistri volitatud töötlejale registrikande tegemiseks. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2¿4 nimetatud juhtudel tehakse tollideklaratsioonis asjakohane märge. (4) Imporditava alkoholi kohta koostatavas tollideklaratsioonis peab kajastuma: 1) selle alkoholi käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punkti 1 kohane määratlus; 2) importija registreeringu number. § 19. Dokumendid alkoholi ekspordil (1) Alkoholi ekspordil peab lisaks tollieeskirjades sätestatud nõuetele tollile esitama Riikliku alkoholiregistri volitatud töötleja õiendi, millest nähtub, et eksporditav alkohol on kantud Riiklikku alkoholiregistrisse eksportija taotlusel. (2) Kui alkoholi eksporti teostab ettevõtja, kellele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiendit väljastatud ei ole, siis asendab õiendit Riikliku alkoholiregistri volitatud töötleja poolt koostatud tõend, mis väljastatakse ettevõtjale, kui viimane esitab eksporditava Riiklikku alkoholiregistrisse kantud alkoholi päritolu tõendava nõuetekohase saatedokumendi. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud õiendi või tõendi esitamise nõuet ei kohaldata alkohoolse joogi käesoleva seaduse § 6 lõike 1 alusel toimuva ekspordi korral. (4) Eksporditava alkoholi kohta koostatavas tollideklaratsioonis peab kajastuma: 1) selle alkoholi käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punkti 1 kohane määratlus; 2) eksportija registreeringu number. § 20. Arveldamine alkoholi käitlemisel Alkoholi impordi, hulgimüügi ja ekspordi korral arveldatakse selle alkoholi eest sularahata arvelduse korras. § 21. Alkoholi saatedokument (1) Alkoholi hulgimüük ja eksport tuleb vormistada paberkandjal saatedokumendiga, mis võimaldab kaupa ja selle partiid identifitseerida. Saatedokumendile peab lisaks muudele õigusaktis sätestatud nõuetele olema kantud: 1) alkoholi määratlus (liik, nimi, tootja, müügipakendi maht, etanoolisisaldus, tootjapoolne partii tähistus, kusjuures partii numbri ja aastakäigu samaaegsel kasutamisel peavad olema märgitud mõlemad tähistused); 2) käideldava alkoholi registrikande number ja kuupäev; 3) alkoholi hulgimüüki või eksporti teostava ettevõtja registreeringu number; 4) tollideklaratsiooni number (imporditud alkoholi puhul). (2) Alkoholi vastuvõtmisel hulgimüügi korras peab kontrollima saatedokumendi nõuetekohasust ja tootjapoolse partii tähistuse vastavust saatedokumendile. (3) Alkoholi eksport, hulgimüük ja jaemüük ettevõtja poolt, kes ei ole selle alkoholi tootja või importija, samuti alkoholi edasitoimetamine ettevõtja poolt väljaspool tema tegutsemiskohta on lubatud vaid juhul, kui selle alkoholi kohta omatakse nõuetekohast saatedokumenti. (4) Nõuetekohane saatedokument tuleb järelevalvet teostavale ametnikule esitada tema soovil kohe, välja arvatud juhtudel, kui saatedokumenti pole kontrollimomendil võimalik esitada ettevõtjal seadusega lasuvate muude kohustuste tõttu. § 22. Ettevõttesisene saatedokument (1) Ettevõtja võib teise ettevõtja poolt toodetud või imporditud alkoholi suunata oma erinevatesse tegutsemiskohtadesse hulgi- või jaemüügiks ettevõttesisese saatedokumendiga. (2) Ettevõttesisese saatedokumendi olemasolu on kohustuslik alkoholi tootjale kuuluvas kaubandusettevõttes tema poolt toodetud alkoholi hulgi- või jaemüügil. (3) Ettevõttesisese saatedokumendi olemasolu on kohustuslik alkoholi importijale kuuluvas kaubandusettevõttes tema poolt imporditud alkoholi hulgi- või jaemüügil. (4) Ettevõttesisene saatedokument loetakse nõuetekohaseks, kui see dokument: 1) kannab teavet käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1 ja 2, imporditud alkoholi puhul ka punktis 4 nimetatud ulatuses; 2) sisaldab teavet hulgimüügi korras alkoholi lähetanud ettevõtja kohta (ärinimi, registreeringu number, saatedokumendi number ja kuupäev) ¿ käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul; 3) võimaldab kaupa ning selle partiid identifitseerida; 4) vastab muudele õigusaktis sätestatud nõuetele.   5. jagu Tegutsemine registreeringu alusel   § 23. Alkoholi impordi, hulgimüügi ja ekspordi õigus (1) Alkoholi importi, hulgimüüki ja eksporti võib teostada äriregistrisse kantud ettevõtja, kelle kohta on kehtiv registreering Riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris (käesolevas jaos edaspidi register). (2) Alkoholi impordil ei ole toiduseaduse § 42 lõikes 1 nimetatud tegevusluba nõutav. (3) Kui alkoholi käideldakse täitemenetluse käigus, kehtivad kohtutäiturile ettevõtjaga samased õigused ja kohustused. § 24. Registreerimistaotlus (1) Ettevõtja, kes soovib teostada alkoholi importi, hulgimüüki või eksporti, esitab registri volitatud töötlejale vastava taotluse, milles peavad sisalduma vähemalt: 1) ettevõtja ärinimi, äriregistrikood, aadress ja muud kontaktandmed; 2) taotluse selgelt sõnastatud sisu; 3) alkoholi impordi, hulgimüügi või ekspordi eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed, kusjuures füüsilisest isikust ettevõtja poolt esitatava taotluse puhul on selleks isikuks sama füüsiline isik; 4) tegutsemiskoha aadress või tegutsemiskohtade aadressid; 5) ettevõtte või selle osa toiduseaduse tähenduses tunnustamise kohta tehtud otsuse number, otsuse tegemise kuupäev ja otsuse teinud asutuse nimi (arvestades seejuures toiduseaduse § 63 lõikes 1 sätestatut); 6) taotluse esitamise kuupäev ja allkiri; 7) taotluse allkirjastanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed. (2) Registreerimistaotluses toodud andmete õigsuse eest vastutab registreerimistaotluse esitaja. § 25. Registreering (1) Registreering tehakse ettevõtja poolt esitatud taotluses sisalduvate andmete alusel kahe tööpäeva jooksul registreerimistaotluse saamisest arvates tingimusel, et: 1) taotlus on nõuetekohane; 2) registri volitatud töötleja poolt Karistusregistri volitatud töötlejale esitatud päringu vastusest ilmneb, et käesoleva seaduse § 26 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud asjaolud taotlejat ei puuduta. (2) Registreeringuandmed on: 1) registreeringu number; 2) registreeringu tegemise kuupäev; 3) registreeringu alusel lubatud tegevus; 4) ettevõtja ärinimi, äriregistrikood, aadress ja muud kontaktandmed; 5) alkoholi impordi, hulgimüügi või ekspordi eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed; 6) tegutsemiskoha aadress või tegutsemiskohtade aadressid; 7) märge registreeringu alusel lubatud tegevuse ajutise katkestamise kohta. (3) Registreeringuandmed avaldatakse registri veebilehel. (4) Ettevõtja soovil teeb registri volitatud töötleja registreeringuandmetest ametlikke väljavõtteid. § 26. Registreeringu tegemisest keeldumine (1) Registreeringu tegemisest keeldutakse, kui: 1) registreerimistaotlus ei ole nõuetekohane; 2) Karistusregistrile esitatud päringu vastusest ilmneb, et registreeringu taotlejaks olevat ettevõtjat on karistatud karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) §-de 226, 227, 230, 255, 256, 372, 374, 375, 386¿388 või 390¿394 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest ja möödunud ei ole karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 1998, 111, 1830; 2001, 93, 565) § 25 lõikes 1 nimetatud tähtajad; 3) Karistusregistrile esitatud päringu vastusest ilmneb, et registreeringu taotlejaks olev juriidiline isik on mõistetud mis tahes kuriteo eest sundlõpetamisele või registreeringu taotlejaks oleva füüsilisest isikust ettevõtja suhtes on mis tahes kuriteo eest kohaldatud tegutsemiskeeldu, mis käsitletaval juhul on asjakohane ja kehtiv. (2) Motiveeritud teade registreeringu tegemisest keeldumise kohta edastatakse registreerimistaotluse esitanud ettevõtjale hiljemalt registreeringu tegemisest keeldumise otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval. § 27. Registreeringuandmete kustutamine (1) Registreeringuandmed kustutatakse: 1) selle ettevõtja taotluse alusel, kelle kohta oli registreering tehtud; 2) kui ettevõtjat, kelle kohta oli registreering tehtud, on karistatud käesoleva seaduse § 26 lõike 1 punktis 2 nimetatud kuriteo eest; 3) kui ettevõtja suhtes, kelle kohta oli registreering tehtud, on kohaldatud käesoleva seaduse § 26 lõike 1 punktis 3 nimetatud meedet; 4) kui ettevõtte või selle osa toiduseaduse tähenduses tunnustamise kohta tehtud otsus on tunnistatud kehtetuks. (2) Kui Karistusregistri volitatud töötlejale laekub teave käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud asjaoludest seonduvalt käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud isikuga, siis peab Karistusregistri volitatud töötleja teavitama sellest viivitamata registri volitatud töötlejat. (3) Ärakirja otsusest, millega tunnistati kehtetuks otsus ettevõtte või selle osa toiduseaduse tähenduses tunnustamise kohta, peab Veterinaar- ja Toiduamet viivitamata edastama registri volitatud töötlejale. (4) Motiveeritud teade registreeringuandmete kustutamise kohta edastatakse viivitamata ettevõtjale, kelle kohta registreering oli tehtud. § 28. Andmete muutumisest teavitamise kohustus (1) Ettevõtja, kelle kohta registreering oli tehtud, on kohustatud registri volitatud töötlejat kohe teavitama: 1) registreeringuandmete muutumisest; 2) alkoholi impordi, hulgimüügi või ekspordi katkestamisest enam kui kolmeks kuuks. (2) Registreering, mille kohta on tehtud märge tulenevalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatust, ei ole kehtiv. Registreeringu alusel lubatud tegevuse jätkamisel tuleb eelnevalt kohaldada käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1. § 29. Registreeringujärgne tegutsemiskoht (1) Alkoholi import, hulgimüük ja eksport on lubatud vaid registreeringus märgitud tegutsemiskoha kaudu. (2) Tegutsemiskoht alkoholi impordil, hulgimüügil ja ekspordil on: 1) aktsiisiladu; 2) tolliladu; 3) ladu, mille suhtes ei kohaldata maksu- või tolliseaduses ettenähtud regulatsiooni. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei kehti alkohoolse joogi hulgimüügil, kui alkohoolset jooki realiseeritakse selle jaemüügiga tegelevale ettevõtjale viimase tegutsemiskohas ja kui hulgimüügi korras realiseeritava alkohoolse joogi ladustamine toimub hulgimüüki teostava ettevõtja registreeringus märgitud tegutsemiskohas.   6. jagu Tegutsemine kauplemisloa alusel 1. jaotis Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse andmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise alused   § 30. Alkohoolse joogi jaemüügi õigus (1) Alkohoolse joogi jaemüüki võivad teostada juhul, kui omatakse kehtivat kauplemisluba, millele on tehtud alkohoolse joogi jaemüügi õigust andev märge, järgmised isikud ja asutused: 1) äriregistrisse kantud ettevõtja; 2) füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole äriregistrisse kantud, kui ta teostab vaid enda poolt alkoholiaktsiisi seaduse § 36 lõikes 1 sätestatud tingimustel toodetud alkohoolse joogi jaemüüki; 3) etendusasutus, rahvamaja või muuseum, kui alkohoolse joogi jaemüüki teostatakse selle asutuse ruumides või territooriumil kohapeal tarbimiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei kehti alkohoolse joogi jaemüügil: 1) rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava vee- või õhusõiduki pardal; 2) täitemenetluse käigus. (3) Alkohoolse joogi jaemüüki teostavale etendusasutusele, rahvamajale või muuseumile, samuti kohtutäiturile laienevad alkohoolse joogi jaemüügil käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud ettevõtjale kehtestatud nõuded. (4) Kauplemisloale tehakse alkohoolse joogi jaemüügi õigust andev märge ettevõtja vastava taotluse alusel riigilõivuvabalt: 1) kauplemisloa esmakordsel väljastamisel; 2) kauplemisloa muutmisel. (5) Märge kauplemisloal kehtib kauplemisloale märgitud tingimustel kauplemisloa kehtivuse ajal, kui õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti. § 31. Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse saamiseks esitatav taotlus ja sellega kaasnev materjal (1) Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse saamiseks esitatavas taotluses peavad sisalduma vähemalt: 1) taotluse selgelt sõnastatud sisu; 2) taotleja nimi, registrikood ja vastava registri nimi, taotleja aadress ja muud kontaktandmed; 3) tegutsemiskoha määratlus vastavalt käesoleva seaduse § 40 lõikele 1; 4) ettevõtte nimi (selle olemasolu korral) ja tegutsemiskoha aadress või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave; 5) müügikohtade asupaigad rändkauplust valdava ettevõtja puhul; 6) alkohoolse joogi jaemüügi eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed, kusjuures füüsilisest isikust ettevõtja poolt esitatava taotluse puhul on selleks isikuks seesama füüsiline isik; 7) taotluse esitamise kuupäev ja allkiri; 8) taotluse allkirjastanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed. (2) Kui taotlus on esitatud alkohoolse joogi jaemüügiks rändkaupluses, sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis või reisirongi restoranvagunis, siis märgitakse taotluses tegutsemiskoha aadressi asemel seda sõidukit identifitseeriv tunnus. Kui taotlus on esitatud alkohoolse joogi jaemüügiks avalikul üritusel, siis märgitakse taotluses tegutsemiskoha aadressi asemel selle avaliku ürituse nimetus, toimumise aeg, toimumispaik ja selle ettevõtja müügikohtade arv. (3) Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse taotlemisel kauplemisloa esmakordse väljastamise korral ei pea esitama sellekohast taotlust eraldi dokumendina, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 osundatud teave sisaldub tarbijakaitseseaduse § 144 lõikes 1 nimetatud taotluses. (4) Kui alkohoolse joogi jaemüüki soovitakse teostada avalikul üritusel, peab koos taotlusega esitama selle avaliku ürituse korraldaja kirjaliku nõusoleku. Kui alkohoolse joogi jaemüüki soovitakse teostada rändkauplusest ja müügikohad paiknevad teise kohaliku omavalitsuse territooriumil, peab koos taotlusega esitama nende müügikohtade järgse valla- või linnavalitsuse kirjaliku nõusoleku. § 32. Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse andmine (1) Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse andmise otsustamiseks võib kauplemisloa väljastaja küsida alkohoolse joogi jaemüügi õiguse taotlemisel esitatud kirjalike või suuliste andmete kohta ettevõtjalt või tema esindajalt, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuselt täpsustavaid andmeid ja kontrollida esitatud andmete õigsust, sealhulgas tegutsemiskohas. (2) Kui ei esine alkohoolse joogi jaemüügi õiguse andmist välistavaid asjaolusid, edastab kauplemisloa väljastaja Riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri volitatud töötlejale ärakirja haldusaktist, millega otsustati alkohoolse joogi jaemüügi õiguse andmine. Riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri volitatud töötleja teeb laekunud dokumendi alusel registreeringu kahe tööpäeva jooksul dokumendi laekumisest arvates, millest teatab kauplemisloa väljastajale viivitamata, edastades ühtlasi registreeringu numbri. (3) Registreeringuandmed on: 1) registreeringu number; 2) registreeringu tegemise kuupäev; 3) käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktides 2¿6 nimetatud andmed. (4) Alkohoolse joogi jaemüügi õigust andev märge tehakse kauplemisloale ettevõtja esitatud andmete alusel pärast Riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri volitatud töötlejalt registreeringu tegemise kohta kinnituse saamist, kusjuures kohustuslik on kanda kauplemisloale registreeringu number. (5) Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse saamiseks esitatud dokumente ettevõtjale või tema esindajale ei tagastata. § 33. Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse andmisest keeldumine (1) Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse andmisest keeldutakse, kui alkohoolse joogi jaemüügi õigust taotlev isik: 1) ei esita nõuetekohaseid dokumente või esitab tegelikkusele mittevastavaid andmeid; 2) soovib teostada alkohoolse joogi jaemüüki õigusaktiga mittelubatud tegutsemiskohas või tingimustel; 3) soovib teostada alkohoolse joogi jaemüüki samas tegutsemiskohas, kus temale varem antud alkohoolse joogi jaemüügi õigus on tunnistatud kehtetuks käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud alustel ja selle õiguse kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumise päevast on möödunud vähem kui kuus kuud. (2) Kauplemisloa väljastaja võib avaliku korra tagamise huvides keelduda avalikul üritusel alkohoolse joogi jaemüüki teostada soovivale isikule mis tahes alkohoolse joogi või teatud etanoolisisaldusega või teatud liiki alkohoolse joogiga kauplemise õiguse andmisest. (3) Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse andmisest keeldumise kohta antud haldusakti ärakiri edastatakse asjakohase taotluse esitanud ettevõtjale hiljemalt vastava otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval. (4) Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse saamiseks esitatud dokumente ettevõtjale või tema esindajale ei tagastata. (5) Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse andmisest keeldumine ei võta ettevõtjalt õigust esitada samasisuline taotlus uuesti. § 34. Tegutsemiskoht alkohoolse joogi jaemüügil (1) Alkohoolse joogi jaemüüki võib teostada vaid kauplemisloale kantud tegutsemiskohas tarbijakaitseseaduse § 142 tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei kehti jaemüüki teostava ettevõtja suhtes, kes realiseerib alkohoolset jooki temale esitatud tellimuse alusel väljaspool alalist müügikohta, kui realiseeritava alkohoolse joogi ladustamine toimub kauplemisloale kantud tegutsemiskohas ja sellele kauplemisloale on märgitud eritingimusena «lubatud alkohoolse joogi kohalevedu». § 35. Andmete muutumisest teavitamise kohustus (1) Ettevõtja on kohustatud kauplemisloa väljastajat viivitamata teavitama alkohoolse joogi jaemüügi eest vastutava isiku või tema ametinimetuse või kontaktandmete muutumisest. (2) Kauplemisloa väljastaja peab Riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri volitatud töötlejat kohe teavitama alkohoolse joogi jaemüügi õigust omava ettevõtja käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktides 2¿6 nimetatud andmete muutumisest. § 36. Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamine (1) Avaliku korra tagamise huvides võib kauplemisloa kehtivuse alkohoolse joogi jaemüügi õiguse suhtes peatada kuni peatamise tinginud asjaolu äralangemiseni: 1) Vabariigi Valitsus ¿ riigis tervikuna; 2) maavanem ¿ maakonnas tervikuna; 3) valla- või linnavalitsus ¿ oma haldusterritooriumil tervikuna või teatud müügikohtade või ühe müügikoha suhtes. (2) Kui kauplemisloa kehtivus alkohoolse joogi jaemüügi õiguse suhtes peatatakse riigis, maakonnas või kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil tervikuna, teavitatakse kauplemisloa omajat sellest viivitamata massiteabevahendite kaudu. (3) Kui kauplemisloa kehtivus alkohoolse joogi jaemüügi õiguse suhtes peatatakse teatud müügikohtade või ühe müügikoha suhtes, edastatakse kauplemisloa omajale viivitamata sellekohane teade. § 37. Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse kehtetuks tunnistamine (1) Kauplemisloa väljastaja tunnistab oma haldusaktiga alkohoolse joogi jaemüügi õiguse kehtetuks, kui seda taotleb selle õiguse omaja. (2) Kauplemisloa väljastaja võib oma haldusaktiga tunnistada alkohoolse joogi jaemüügi õiguse kehtetuks, kui on aset leidnud: 1) alkohoolse joogi jaemüügi õiguse taotlemisel tegelikkusele mittevastavate andmete esitamine; 2) alkohoolse joogi jaemüük ajal, mil alkohoolse joogi jaemüügi õigus oli peatatud; 3) käitlemiseks mittelubatud alkoholi jaemüük; 4) käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmine või ladustamine tegutsemiskohas, sõltumata asjaolust, kas see alkohol kuulub kauplemisloa omajale, kauplemisloa omaja töötajale, kolmandale isikule või on selle alkoholi kuuluvus ebaselge, samuti sõltumata selle alkoholi hoidmise või ladustamise eesmärgist; 5) maksuseaduse oluline rikkumine või maksuseaduse korduv rikkumine, mis seostub alkohoolse joogi jaemüügiga antud tegutsemiskohas; 6) alkohoolse joogi müük alaealisele; 7) käesoleva seaduse §-s 42 sätestatust tulenevate eritingimuste järgimata jätmine. (3) Otsus alkohoolse joogi jaemüügi õiguse kehtetuks tunnistamise kohta jõustub selle kohta antud haldusaktis märgitud tähtpäeval. (4) Tunnistanud alkohoolse joogi jaemüügi õiguse kehtetuks, edastab kauplemisloa väljastaja selle haldusakti ärakirja viivitamata: 1) isikule, kelle suhtes õiguse kehtetuks tunnistamise otsus tehti; 2) Riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri volitatud töötlejale, kes kustutab vastava registreeringu. § 38. Kauplemisloa muutmine seoses alkohoolse joogi jaemüügi õiguse kehtetuks tunnistamisega Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse kehtetuks tunnistamise korral muudab kauplemisloa väljastaja alkohoolse joogi jaemüügi õigust omanud ettevõtja kauplemisloa, märkides muudetud kauplemisloale, et alkohoolse joogi jaemüük on keelatud. § 39. Teave alkohoolse joogi jaemüügiga tegelevate ettevõtjate kohta Alkohoolse joogi jaemüügi õigust omavate ettevõtjate üle peetakse arvestust: 1) kauplemislubade väljastajate poolt peetavate andmekogude kaudu; 2) Riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri kaudu.   2. jaotis Alkohoolse joogi jaemüügi nõuded   § 40. Piirangud alkohoolse joogi jaemüügil (1) Alkohoolse joogi jaemüük on lubatud: 1) kaupluses; 2) toitlustusettevõttes; 3) majutusettevõttes; 4) etendusasutuse, rahvamaja või muuseumi ruumides või territooriumil; 5) sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis; 6) reisirongi restoranvagunis; 7) rändkaupluses; 8) avalikul üritusel; 9) kutseõppeasutuse ruumides või territooriumil asuvas õppurite praktikakohana kasutatavas müügikohas tulenevalt õppeasutuse õppekavast; 10) algkooli, põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse ruumides ning territooriumil, kui seal toimub õppetöövälisel ajal täisealistele suunatud üritus; 11) täitemenetluse käigus. (2) Alkohoolse joogi jaemüük kohapeal tarbimiseks on lubatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2¿6 ja 8¿10 osundatud müügikohas. (3) Alkoholisegu (jook, mis koosneb kahest või enamast komponendist, millest vähemalt üks on alkohoolne jook) valmistamine on lubatud tarbija poolt sellekohase tellimuse esitamise korral müügikohas, kus toimub alkohoolse joogi jaemüük kohapeal tarbimiseks. § 41. Keelud alkohoolse joogi jaemüügil (1) Alkohoolse joogi jaemüük on keelatud alljärgnevate asutuste ja organisatsioonide ruumides ning territooriumil: 1) koolieelne lasteasutus, lasteaed-algkool, algkool, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, huvialakool ja noortelaager (välja arvatud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 9 ja 10 sätestatud juhul); 2) tervishoiuasutus; 3) hoolekandeasutus; 4) kinnipidamisasutus; 5) kaitseväeosa. (2) Alkohoolse joogi jaemüük on keelatud: 1) aktsiisilaos; 2) sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas mootorsõidukis; 3) kandekaubandusena (jaemüük käest, kärust, käsikorvist, kandelaualt või -kastist); 4) lastele suunatud ürituse toimumise paigas selle ürituse toimumise ajal. (3) Alkohoolse joogi jaemüük tänavakaubanduses on keelatud. Nimetatud keelu järgimise tagamiseks on tänavakaubanduse müügikohas keelatud hoida või ladustada alkoholi, sõltumata selle alkoholi kuuluvusest või hoidmise või ladustamise eesmärgist. (4) Kui alkohoolse joogi jaemüügi korral on õigusaktiga kehtestatud kitsendused alkohoolse joogi sortimendi suhtes, on alkohoolse joogi müügikohas keelatud hoida või ladustada lubatud sortimendi hulka mittekuuluvat alkohoolset jooki, sõltumata selle alkohoolse joogi kuuluvusest või hoidmise või ladustamise eesmärgist. § 42. Kohaliku omavalitsuse pädevus alkohoolse joogi jaemüügi reguleerimisel (1) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib oma haldusterritooriumil: 1) kehtestada alkohoolse joogi jaemüügil lisaks käesoleva seaduse §-des 40 ja 41 nimetatule sortimenti, müügikohti ja müügivormi puudutavad kitsendused; 2) piirata alkohoolse joogiga kauplemise aega. (2) Kauplemisloa väljastajal on õigus alkohoolse joogi jaemüügi õiguse andmisel kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu alusel alkohoolse joogi jaemüügile tingimusi, mis kantakse kauplemisloale. § 43. Alkohoolse joogi müügihind (1) Alkohoolse joogi müügihind peab olema alkohoolse joogi jaemüügil avaldatud. (2) Alkohoolse joogi müügihinda ei ole lubatud avaldada selliselt, et tarbijale on samaaegselt nähtavad alkohoolse joogi algne ja uus müügihind. (3) Koos alkohoolse joogi müügihinnaga peab olema avaldatud: 1) alkohoolse joogi liik ja nimi; 2) õlle puhul värvus; 3) avaldatud müügihinnale vastav alkohoolse joogi kogus ¿ alkohoolse joogi jaemüügil kohapeal tarbimiseks. § 44. Kassaaparaadi olemasolu ja kasutamise nõue Alkohoolse joogi jaemüük kaupluses ja toitlustusettevõttes on lubatud, kui tegutsemiskohas asub kassaaparaat, mille kaudu tuleb fikseerida kõik alkohoolse joogi jaemüügil sooritatavad tehingud. § 45. Meetmed korra ja turvalisuse tagamiseks (1) Keelatud on müüa alkohoolset jooki joobnud olekus isikule. (2) Müüja ei tohi teadvalt teenindada isikut, kes ostab alkohoolset jooki selle joobnud olekus isikule pakkumise või üleandmise eesmärgil. (3) Müüjal on õigus jätta teenindamata isik, kes tarbib müügikohas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, väljaspool antud müügikohta omandatud alkohoolset jooki, ja nõuda selle isiku lahkumist.   3. peatükk PIIRANGUD ALKOHOOLSE JOOGI TARBIMISELE   § 46. Alaealisel alkohoolse joogi tarbimise keeld Alaealisel on alkohoolse joogi tarbimine keelatud. § 47. Meetmed alaealisel alkohoolse joogi tarbimise keelu tagamiseks (1) Alaealisel on keelatud omandada alkohoolset jooki. (2) Keelatud on võõrandada alkohoolset jooki alaealisele. Nimetatud keelu järgimiseks võib müüja nõuda ostjalt tema isikut tõendava dokumendi esitamist ja keelduda alkohoolse joogi müümisest eelnimetatud dokumendi esitamata jätmise korral. (3) Alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega. (4) Täisealisel on keelatud osta, pakkuda või üle anda alaealisele alkohoolset jooki. (5) Müüja ei tohi teadvalt teenindada isikut, kes ostab alkohoolset jooki selle alaealisele pakkumise või üleandmise eesmärgil. (6) Alkohoolse joogi kohaleveoteenuse osutajal on keelatud see üle anda alaealisele. Nimetatud keelu järgimiseks võib teenindaja nõuda tellijalt tema isikut tõendava dokumendi esitamist ja keelduda alkohoolse joogi üleandmisest eelnimetatud dokumendi esitamata jätmise korral. (7) Alaealine ei oma õigust saata või saada alkohoolset jooki postisaadetisena. § 48. Alkohoolse joogi tarbimine avalikus kohas Alkohoolse joogi tarbimine avalikus kohas on lubatud: 1) paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, kui alkohoolne jook on omandatud selles müügikohas; 2) kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul.   4. peatükk JÄRELEVALVE   § 49. Järelevalve teostajad Käesoleva seadusega kehtestatud erinõuete ja piirangute järgimise üle teostavad järelevalvet vastavalt oma pädevusele: 1) maksuametnikud; 2) piirivalveametnikud; 3) politseiametnikud (välja arvatud kaitsepolitseiametnikud); 4) tarbijakaitseametnikud; 5) tervisekaitseametnikud; 6) tolliametnikud; 7) Veterinaar- ja Toiduameti ametnikud; 8) valla- või linnavalitsuse ametnikud. § 50. Järelevalve teostaja õigused Järelevalve teostajal on õigus: 1) kontrollida käesoleva seaduse täitmist takistamatult ja ette teatamata; 2) siseneda alkoholi käitleja territooriumile, hoonesse, rajatisse, ruumi või avada tema veovahendeid käitleja või tema esindaja juuresolekul; 3) nõuda alkoholi käitlemist puudutavate dokumentide kohest esitamist ja seletuse andmist, saada dokumendi väljavõtet või koopiat igast talle esitatud asjakohasest dokumendist, kontrollida saadud teavet kohapeal, teha märkmeid, kasutada asjaolude fikseerimiseks alkoholi käitleja või tema esindaja teadmisel tehnikavahendeid; 4) võtta laboriuuringuteks proove ja suunata need analüüsimiseks vastavateks analüüsideks volitatud laborisse; 5) võtta näidiseid ja esitada need võrdlemiseks Riikliku alkoholiregistri volitatud töötlejale või isikule, kelle intellektuaalset omandit võib selle alkoholi käitlemine kahjustada, samuti selle isiku õiguste valdajale või esindajale; 6) nõuda õiguserikkumise lõpetamist; 7) plommida või pitseerida alkoholi, mis kuulub või võib kuuluda konfiskeerimisele, hoiukoht; 8) alkoholi, mis kuulub või võib kuuluda konfiskeerimisele, avastamisel mootorsõidukis või selle haagises ¿ suunata mootorsõiduk selles sõidukis või selle haagises edasitoimetatava alkoholi mahalaadimiseks lähimasse paika, kus on võimalik äravõetud alkoholi hoidmine; 9) saada ametialaseks kasutamiseks Riiklikust alkoholiregistrist ja Riiklikust erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registrist kõiki andmeid; 10) teha kauplemisloa väljastajale motiveeritud ettepanek alkohoolse joogi jaemüügi õiguse kehtetuks tunnistamiseks ja saada asjaomaselt ametnikult sellele ettepanekule motiveeritud vastus. § 51. Politseiasutuse pädevus avaliku korra tagamisel (1) Politseiprefektuur võib avaliku korra tagamise huvides teha motiveeritud ettepaneku: 1) maavanemale või valla- või linnavalitsusele ¿ alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatule; 2) kauplemisloa väljastajale ¿ avalikul üritusel mis tahes või teatud etanoolisisaldusega või teatud liiki alkohoolse joogi jaemüügiks õiguse andmisest keeldumiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepanekuga nõustumisest või sellest äraütlemisest teavitab asjaomane ametnik motiveeritult selle ettepaneku teinud politseiprefektuuri. § 52. Äravõetud alkoholi hoidmine (1) Alkoholi, mis kuulub või võib kuuluda konfiskeerimisele, hoitakse kuni selle edasise käsutamise otsustamiseni selle alkoholi ära võtnud ametniku asutuse asitõendite hoidlas või muus selle asutuse valduses olevas ruumis. (2) Kui äravõetud alkoholi koguse hoidmiseks selle alkoholi ära võtnud ametniku asutuse asitõendite hoidlas või muus selle asutuse valduses olevas ruumis puuduvad võimalused, hoitakse äravõetud alkoholi vastutaval hoiul tollilaos või tolliterminalis, sõltumata alkoholi ära võtnud ametniku ametkondlikust kuuluvusest. (3) Äravõetud alkoholi hoidmise tollilaos või tolliterminalis korraldab tolliasutus. (4) Äravõetud alkoholi tollilaos või tolliterminalis hoidmise kulud nähakse ette sihtotstarbeliste kuludena riigieelarves.   5. peatükk VASTUTUS   § 53. Alkoholi käitlemise korra rikkumine (1) Käitlemiseks mittelubatud alkoholiga kauplemise, samuti käitlemiseks mittelubatud alkoholi kaubanduslikul eesmärgil hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. (3) Kohus konfiskeerib käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud alkoholi. § 54. Käitlemiseks mittelubatud alkoholi omandamine, hoidmine ja edasitoimetamine (1) Käitlemiseks mittelubatud alkoholi teadvalt omandamise, hoidmise või edasitoimetamise eest ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. (2) Kohus konfiskeerib käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud alkoholi. § 55. Puskariaparaadi valmistamine, hoidmine, edasitoimetamine, omandamine ja edasiandmine (1) Puskariaparaadi valmistamise, hoidmise, edasitoimetamise, omandamise või edasiandmise eest ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni. (3) Kohus konfiskeerib käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aparaadi. § 56. Valeandmete esitamine ja andmete esitamata jätmine (1) Riikliku alkoholiregistri volitatud töötlejale või Riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri volitatud töötlejale või kauplemisloa väljastajale tegelikkusele mittevastavate andmete või esitamisele kuuluvate andmete mitteõigeaegse esitamise või esitamata jätmise eest, samuti käesoleva seaduse § 13 lõikes 4 sätestatud kohustuse täitmata jätmise eest, ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. § 57. Tegutsemiskoha varjamine (1) Alkoholi impordi, hulgimüügi või ekspordi eest registreeringus märkimata tegevuskoha kaudu ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. § 58. Saatedokumendi puudumine (1) Nõuetekohase saatedokumendita alkoholi ekspordi, hulgimüügi, jaemüügi või kaubanduslikul eesmärgil edasitoimetamise eest ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. § 59. Saatedokumendi kontrollimomendil esitamata jätmine (1) Alkoholi ekspordil, hulgimüügil, jaemüügil või kaubanduslikul eesmärgil edasitoimetamisel nõuetekohase saatedokumendi kontrollimomendil esitamata jätmise eest ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni. § 60. Saatedokumendi koostamata jätmine (1) Alkoholi hulgimüügil või ekspordil nõuetekohase saatedokumendi koostamata jätmise eest ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni. § 61. Sularahata arveldamise nõude järgimata jätmine (1) Alkoholi omandamisel või müügil käesoleva seadusega sätestatud sularahata arveldamise nõude järgimata jätmise eest ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. § 62. Alkohoolse joogi jaemüügil tehingu fikseerimata jätmine (1) Alkohoolse joogi jaemüügil tehingu kassaaparaadis fikseerimata jätmise eest ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni. § 63. Teabe avaldamata jätmine alkohoolse joogi müügihinna kohta (1) Alkohoolse joogi jaemüügil alkohoolse joogi müügihinna kohta teabe avaldamata jätmise või mittenõuetekohase avaldamise eest ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni. § 64. Alkoholi hoidmine või ladustamine tänavakaubanduse müügikohas (1) Alkoholi hoidmise või ladustamise eest tänavakaubanduse müügikohas ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni. § 65. Alkohoolse joogi jaemüügil kehtivate piirangute ja keeldude rikkumine (1) Alkohoolse joogi jaemüügi eest ilma loata või ajal, mil alkohoolse joogi jaemüük ei olnud lubatud, samuti muude alkohoolse joogi jaemüügil kehtivate piirangute või keeldude rikkumise eest, kui puuduvad mõne teise käesolevas peatükis nimetatud väärteo tunnused, ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. § 66. Alkohoolse joogi kohaleveoteenuse osutamisel kehtivate nõuete rikkumine (1) Alkohoolse joogi kohaleveoteenuse osutamisel kehtivate nõuete rikkumise eest ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni. § 67. Alkohoolse joogi käitlemisel vanusepiirangu rikkumine (1) Alkohoolse joogi käitlemisel vanusepiirangu rikkumise eest ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni. § 68. Alkohoolse joogi müümine joobnud olekus isikule (1) Alkohoolse joogi müümise eest joobnud olekus isikule ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni. § 69. Alkohoolse joogi ostmine alaealisele või joobnud olekus isikule Alkohoolse joogi ostmise eest alaealisele või joobnud olekus isikule ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. § 70. Alkohoolse joogi tarbimise eest avalikus kohas või avalikku kohta joobnud olekus ilmumine Alkohoolse joogi tarbimise eest tänaval, staadionil, haljasalal, pargis, ühissõidukis või muus avalikus kohas, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul või paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, samuti avalikku kohta joobnud olekus ilmumise eest, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. § 71. Alkohoolse joogi tarbimine alaealise poolt Alaealise poolt alkohoolse joogi tarbimise eest ¿ karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut. § 72. Alkohoolse joogi ostmine alaealise poolt Alaealise poolt alkohoolse joogi ostmise eest ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. § 73. Menetlus (1) Käesoleva seaduse §-des 53¿72 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. (2) Käesoleva seaduse §-des 53¿72 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on: 1) Maksuamet; 2) Piirivalveamet; 3) Keskkriminaalpolitsei; 4) politseiprefektuur; 5) Tarbijakaitseamet; 6) Tervisekaitseinspektsioon; 7) Tolliamet; 8) Veterinaar- ja Toiduamet; 9) valla- või linnavalitsus. § 74. Rahatrahvi laekumine (1) Käesoleva seaduse §-de 53¿72 järgi määratav rahatrahv laekub riigieelarvesse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. (2) Käesoleva seaduse §-de 53¿72 järgi määratav rahatrahv laekub väärteo koha järgse omavalitsuse eelarvesse, kui: 1) väärteoprotokolli on koostanud või kiirmenetluse otsuse on teinud valla- või linnavalitsuse ametnik ¿ mis tahes väärteo puhul; 2) rahatrahvi on kohaldatud valla- või linnavolikogu poolt käesoleva seaduse alusel antud õigusakti rikkumise eest, sõltumata sellest, kas väärteoprotokolli on koostanud või kiirmenetluse otsuse on teinud valla- või linnavalitsuse või täidesaatvat riigivõimu teostava asutuse ametnik. § 75. Toimingud konfiskeeritud ainete ja esemetega (1) Konfiskeeritud alkohol hävitatakse või realiseeritakse töötlemiseks tehnilisel otstarbel. (2) Konfiskeeritud alkoholi võõrandajal on õigus nõuda seda alkoholi omandada soovivalt isikult tõendeid, mis kinnitavad tema kavatsust ja võimalusi kasutada omandatavat alkoholi tehnilisel otstarbel, ning kontrollida esitatud andmete õigsust, sealhulgas antud isiku ettevõttes. (3) Konfiskeeritud alkoholi võõrandaja peab hiljemalt selle alkoholi üleandmise päeval edastama Tolliametile ning Veterinaar- ja Toiduametile teatise võõrandatud alkoholikoguse ning alkoholi omandanud isiku kohta. (4) Tolliametil ning Veterinaar- ja Toiduametil on õigus kontrollida konfiskeeritud alkoholi omandanud isiku ettevõttes selle alkoholi edasist kasutamist. (5) Konfiskeeritud puskariaparaat hävitatakse.   6. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE   § 76. Üleminekusätted (1) Kehtetuks tunnistatava alkoholiseaduse (RT I 1999, 24, 359; 58, 610; 92, 827; 102, 907; RT III 2000, 12, 125; RT I 2001, 18, 87) § 10 lõike 2 punktides 1¿6 nimetatud tegevusluba kehtib, kui tegevusloaga lubatud tegevus ei ole vastuolus käesolevas seaduses sätestatuga, kuni tema omaja kohta Riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris tehtava registreeringuni, kuid mitte kauem tegevusloale märgitud tähtpäevast. (2) Kehtetuks tunnistatava alkoholiseaduse § 10 lõike 2 punktides 7¿10 nimetatud tegevusluba kehtib, kui tegevusloaga lubatud tegevus ei ole vastuolus käesolevas seaduses sätestatuga, kuni tema omajale väljastatud kauplemisloa õigusaktiga kooskõlla viimiseni, kuid mitte kauem tegevusloale märgitud tähtpäevast. (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist Riiklikus alkoholiregistris säilitamiseks võetud tootenäidis, välja arvatud viina tootenäidis, tagastatakse tootenäidise esitanud ettevõtjale selle tootenäidise säilitamise vajaduse lõppemisel. Tagastamine toimub kas tootenäidise esitanud ettevõtja või registri volitatud töötleja algatusel ja selle kohta koostatakse akt. Tootenäidise edasise säilitamise vajaduse kohta võib küsida arvamust ühelt või mitmelt järelevalveasutuselt. (4) Kehtetuks tunnistatava alkoholiseaduse alusel antud õigusaktid kehtivad niivõrd, kuivõrd nad ei ole vastuolus käesoleva seadusega ja kuni uute õigusaktide vastuvõtmiseni, aga mitte kauem kui neli kuud, arvates käesoleva seaduse jõustumise päevast. § 77. Varasema seaduse kehtetuks tunnistamine Alkoholiseadus (RT I 1999, 24, 359; 58, 610; 92, 827; 102, 907; RT III 2000, 12, 125; RT I 2001, 18, 87) tunnistatakse kehtetuks. § 78. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub samaaegselt karistusseadustikuga.   Riigikogu esimees Toomas SAVI