Välja kuulutanud
Vabariigi President
06.02.2002 otsus nr 98
Söödaseadus
Vastu võetud 23.01.2002
AVALDATUD :
RT I 2002, 18, 97
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus sätestab söödale, selle tootmisele ja vahendamisele esitatavad nõuded, et tagada sööda ohutus inimese ja looma tervisele ning keskkonnale ja soodne mõju loomale ja loomakasvatussaadusele (edaspidi loomakasvatussaadus).
(2) Seadust ei kohaldata sööda sisse- ja väljaveol transiidi tolliprotseduuriga tolliseadustiku (RT I 2001, 88, 531) tähenduses, kui välislepingust ei tulene teisiti.
§ 2. Sööt
(1) Söödana käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse söödamaterjali, söödalisandit, eelsegu, segasööta, ravimsööta ja erisöödamaterjali.
(2) Söödamaterjal käesoleva seaduse tähenduses on värske või konserveeritud, taimse või loomse päritoluga ja töötlemata või töödeldud toode või orgaaniline või anorgaaniline aine, mida söödetakse loomale lisanditega või lisanditeta, töötlemata või töödeldud kujul või segasööda koostises või kasutatakse eelsegu koostises.
(3) Söödalisand käesoleva seaduse tähenduses on looma söötmiseks ettenähtud aine või toode, mis mõjutab soodsalt sööda või loomakasvatussaaduse omadusi, rahuldab looma söödavajadust sööda omastatavuse ja looma seedetegevuse parandamise abil või soodustab loomakasvatussaaduse tootmise suurendamist või parandab looma ümbritseva keskkonna seisundit.
(4) Eelsegu käesoleva seaduse tähenduses on söödalisandite segu või ühe või mitme söödalisandi ja muu aine segu, mida kasutatakse segasööda tootmiseks.
(5) Segasööt käesoleva seaduse tähenduses on looma söötmiseks ettenähtud söödalisanditega või söödalisanditeta söödamaterjalide segu.
(6) Täissööt käesoleva seaduse tähenduses on segasööt, mis on oma koostiselt küllaldane looma päevase söödavajaduse rahuldamiseks. Looma päevane söödavajadus käesoleva seaduse tähenduses on sööda keskmine üldkogus, mis on arvestatud 12-protsendilise niiskusesisalduse kohta ning mis rahuldab teatavat liiki, teatavas eas või teatava tootlikkusega looma vajadused.
(7) Täiendsööt käesoleva seaduse tähenduses on segasööt, milles on suur teatud aine või ainete sisaldus ja mis oma koostiselt sobib looma päevase söödavajaduse rahuldamiseks, kui seda kasutatakse koos teiste söötadega. Täiendsöödas sisalduv söödalisandi kogus võib olla kuni viis korda suurem segasöödas lubatud söödalisandi kogusest.
(8) Erisööt käesoleva seaduse tähenduses on segasööt, mis oma koostise, kasutusotstarbe või tootmistehnoloogia poolest erineb muust segasöödast või ravimsöödast ning mida antakse loomale teatava söödavajaduse rahuldamiseks.
(9) Ravimsööt käesoleva seaduse tähenduses on sööt, mis sisaldab veterinaarravimit ja mida ravi- või haigust ärahoidvate omaduste tõttu kasutatakse looma söötmiseks lisatöötlemiseta.
(10) Erisöödamaterjal käesoleva seaduse tähenduses on tehistoode, mida kasutatakse eraldi söödana või sööda koostises looma proteiinivajaduse otseseks või kaudseks rahuldamiseks.
2. peatükk SÖÖDALE ESITATAVAD NÕUDED
§ 3. Söödale esitatavad üldnõuded
(1) Sööt peab olema:
1) ohutu inimese ja looma tervisele ning keskkonnale (edaspidi ohutu);
2) nõuetekohaselt märgistatud;
3) vastav selle kohta avaldatud teabele;
4) vastav selle kasutusotstarbele.
(2) Sööda muutmist sööda kohta avaldatud teavet vastavalt muutmata käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses sööda võltsimisena.
§ 4. Soovimatu aine
(1) Looma söötmiseks kasutatav sööt ei tohi sisaldada soovimatut ainet lubatust suuremal määral.
(2) Soovimatu aine käesoleva seaduse tähenduses on söödas sisalduv kahjulik aine või toode, mis on sinna lisandunud, tekkinud või sattunud tootmise käigus või keskkonna saastumise tagajärjel ning mille lubatust suurem sisaldus söödas on ohtlik inimese või looma tervisele või keskkonnale või halvendab loomakasvatussaaduse omadusi.
(3) Soovimatute ainete loetelu ja nende sisalduse lubatud piirmäärad söödas ning lubatud piirmäära ületavas koguses soovimatut ainet sisaldava söödamaterjali kasutamise korra sööda tootmisel kehtestab põllumajandusminister määrusega.
§ 5. Keelatud koostisosa
(1) Sööt ei tohi sisaldada keelatud koostisosa.
(2) Keelatud koostisosa käesoleva seaduse tähenduses on aine või toode, mis halvendab loomakasvatussaaduse omadusi või on ohtlik inimese või looma tervisele või keskkonnale.
(3) Söödas keelatud koostisosade loetelu kehtestab põllumajandusminister määrusega.
§ 6. Söödamaterjal ja segasööt
(1) Toota, vahendada ja kasutada võib üksnes söödamaterjalide loetelus nimetatud söödamaterjali.
(2) Söödamaterjalide loetelu ja nõuded nende märgistamisel avaldatava teabe kohta kehtestab põllumajandusminister määrusega. Määruses nähakse ette ka söödamaterjali rühmadesse määramise kirjeldus ning söödamaterjali kirjeldus.
(3) Toota, vahendada ja kasutada võib loetelus nimetatud söödamaterjalist toodetud nõuetekohast segasööta.
(4) Nõuded segasööda, selle kasutamise ning segasööda märgistamisel avaldatava teabe kohta kehtestab põllumajandusminister määrusega. Määruses nähakse ette ka segasööda kasutamisnõuded loomaliikide kaupa sõltuvalt looma east ja tootlikkusest.
§ 7. Erisöödamaterjal, söödalisand ja eelsegu
(1) Toota, vahendada ja kasutada võib üksnes erisöödamaterjalide või söödalisandite loetelus nimetatud erisöödamaterjali või söödalisandit.
(2) Erisöödamaterjalide loetelu ning nõuded erisöödamaterjali kasutamise ja märgistamisel avaldatava teabe kohta kehtestab põllumajandusminister määrusega. Määruses nähakse ette ka erisöödamaterjali kasutamisnõuded loomaliikide kaupa sõltuvalt looma east ning erisöödamaterjali ja selle koostise kirjeldus.
(3) Söödalisandite loetelu ning nõuded nende segasöödas ja eelsegus kasutamise, samuti söödalisandi või eelsegu märgistamisel avaldatava teabe kohta kehtestab põllumajandusminister määrusega. Määruses nähakse ette ka söödalisandi segasöödas kasutamise nõuded loomaliikide kaupa looma east sõltuvalt. Söödalisandit, mis võib ebaõige kasutamise korral olla ohtlik inimese või looma tervisele või keskkonnale, võib kasutada üksnes määruses nimetatud eelsegus. Sellise eelsegu kohta lisatakse määrusesse selle tootja andmed. Vahendada või kasutada võib ainult määruses nimetatud tootja toodetud eelsegu.
(4) Isik, kes soovib alustada sellise erisöödamaterjali või söödalisandi tootmist, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 alusel kehtestatud loeteludes, taotleb Taimetoodangu Inspektsioonilt enne tootmise alustamist erisöödamaterjali või söödalisandi ohutuse ja nõuetekohasuse kindlakstegemist. Erisöödamaterjali või söödalisandi ohutus ja nõuetekohasus tehakse kindlaks dokumentide alusel. Vajaduse korral võib ohutuse ja nõuetekohasuse kindlakstegemiseks teha ka ekspertiisi. Erisöödamaterjali või söödalisandi ohutuse ja nõuetekohasuse kindlakstegemiseks korraldatava ekspertiisi kulud tasub taotleja.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud erisöödamaterjali või söödalisandi tootmise alustamiseks esitatava taotluse sisu- ja vorminõuded ning taotluse esitamise ja menetlemise, erisöödamaterjali või söödalisandi ohutuse ja nõuetekohasuse kindlakstegemise korraldamise ning ekspertiisikulude tasumise korra kehtestab põllumajandusminister määrusega.
§ 8. Erisööt
(1) Erisööt peab vastama oma kasutusotstarbele ja sobima looma teatava söödavajaduse rahuldamiseks. Erisööda kasutusotstarve sõltub looma east ja liigist.
(2) Erisööda kasutusotstarvete ja nende saavutamiseks vajalike kasutusviiside loetelu ning nõuded erisööda märgistamisel avaldatava teabe kohta kehtestab põllumajandusminister määrusega. Määruses nähakse ette ka erisööda kasutusotstarbed ja kasutusviisid loomaliikide kaupa looma east sõltuvalt.
§ 9. Ravimsööt
(1) Ravimsööta võib toota üksnes Ravimiametis veterinaarravimina registreeritud ravimsööda eelsegust.
(2) Ravimsööda eelsegu käesoleva seaduse tähenduses on veterinaarravim, mis on valmistatud ravimsööda tootmise eesmärgil.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ravimsööta võib toota veterinaararsti väljastatud ravimsööda retsepti alusel. Ravimsööt peab vastama retseptile, seda antakse loomale veterinaararsti juhiste kohaselt ning lisatöötlemiseta.
§ 10. Loomset proteiini sisaldavale söödale esitatavad nõuded
(1) Looma söötmiseks on keelatud kasutada looma tervisele ohtlikku loomset proteiini ja seda sisaldavat sööta.
(2) Loomade söötmiseks keelatud loomsete proteiinide ja neid sisaldavate söötade loetelu loomaliikide kaupa kehtestab põllumajandusminister määrusega.
§ 11. Geneetiliselt muundatud organismide söödas kasutamisele esitatavad nõuded
Geneetiliselt muundatud organisme sisaldavat sööta võib toota, vahendada ja kasutada geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse (RT I 1999, 10, 151; 2001, 23, 130; 97, 603) kohaselt ja juhul, kui sööt ei sisalda paljunemisvõimelisi geneetiliselt muundatud organisme ja seda kasutada on ohutu.
§ 12. Teadustöös kasutatavale söödale esitatavad nõuded
(1) Teadustööks, sealhulgas katsete tegemiseks, on lubatud sisse vedada ja kasutada käesoleva seaduse § 7 lõigete 2 ja 3 alusel kehtestatud loeteludes nimetamata erisöödamaterjale, söödalisandeid ja neid sisaldavaid eelsegusid ning segasöötasid Taimetoodangu Inspektsiooni ja Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul nõusolekul teadus- ja arendusasutuse taotluse alusel.
(2) Teadustöös, sealhulgas katsete tegemisel kasutatavate, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erisöödamaterjalide, söödalisandite ja neid sisaldavate eelsegude ning segasöötade sisseveo- ja kasutamisnõuded ning sisseveoks kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatava taotluse menetlemise korra kehtestab põllumajandusminister määrusega.
§ 13. Teavitamiskohustus
Kui on põhjust arvata, et sööt võib olla ohtlik inimese või looma tervisele või keskkonnale (edaspidi ohtlik), peab sellise sööda avastanud isik sellest viivitamata teatama Taimetoodangu Inspektsioonile. Teatada tuleb ka võimalikult täpsed järelevalvetoimingute alustamist võimaldavad andmed, nagu ohtliku sööda asukoht, päritolu, sööda tootja või vahendaja nimi või muu.
3. peatükk SÖÖDA TOOTMINE JA VAHENDAMINE
§ 14. Sööda tootmine ja vahendamine
(1) Tootmine käesoleva seaduse tähenduses on sööda valmistamine või töötlemine, sealhulgas pakendamine.
(2) Vahendamine käesoleva seaduse tähenduses on sööda müügiks pakkumine, müümine või muul viisil tasuta või tasu eest üleandmine. Vahendamiseks loetakse ka sööda sissevedu ja ladustamisteenuse osutamist.
(3) Tootja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes toodab sööta turustamiseks või turustamisotstarbelise loomakasvatussaaduse tootmiseks.
(4) Vahendaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes vahendab sööta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud viisil.
(5) Tootja ja vahendaja toodetav või vahendatav sööt peab vastama käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.
§ 15. Nõuetekohasuse tõendamine
(1) Tootja tõendab isiku taotlusel sööda nõuetekohasust vastavusdeklaratsiooniga. Vastavusdeklaratsioon on sööda tootja antud kirjalik dokument, milles kinnitatakse, et sööt vastab õigusaktide nõuetele, vajaduse korral märgitakse ka isiku soovitud informatsioon sööda kohta.
(2) Vastavusdeklaratsioonis märgitakse:
1) väljaandja nimi, aadress ning vastavusdeklaratsiooni järjekorranumber;
2) sööda nimetus, kogus ja teised vajalikud sööta kirjeldavad andmed;
3) nõuded, millele vastavust tõendatakse;
4) väljaandmise kuupäev ning vastavusdeklaratsiooni väljaandnud isiku nimi, allkiri ja ametinimetus.
(3) Vastavusdeklaratsioon antakse kindla söödapartii kohta ja see kehtib kas kuni söödapartii realiseerimise või tarvitamise lõpptähtpäevani või minimaalse säilimisaja lõpuni.
§ 16. Söödapartii
(1) Söödapartii käesoleva seaduse tähenduses on ühesuguste nõuete kohaselt toodetud või vahendatud, sama nimetuse ja samade omadustega sööda kogus, mille kohta on väljastatud saatedokumendid ja mis on nõuetekohaselt märgistatud.
(2) Söödapartii peab olema märgistatud viisil, mis võimaldab seda teistest söödapartiidest eristada.
§ 17. Sööda märgistamine
(1) Sööt peab olema märgistatud. Märgistamisel avaldatakse sööda kohta eestikeelne teave, mis peab olema:
1) selgesti nähtav, loetav ja kustumatu;
2) sööta ja selle koostist ning kasutustingimusi ja -otstarvet iseloomustav ning üheselt mõistetav;
3) järelevalvetoiminguid võimaldav.
(2) Märgistamisel sööda kohta avaldatav teave peab olema pakendil, pakendamata sööda puhul söödaga kaasasoleval eraldi dokumendil.
(3) Sööda kohta avaldatav teave ei tohi tarbijat eksitada ega omistada söödale omadusi, mida sellel ei ole.
(4) Kui sööt sisaldab geneetiliselt muundatud organisme, peab märgistus sisaldama ka geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse § 20 lõikes 2 nimetatud andmeid.
§ 18. Sööda pakendamine ja vedu
(1) Sööda pakendamiseks tuleb kasutada pakendit, mis ei põhjusta sööda omaduste halvenemist ega saasta keskkonda ning on kooskõlas pakendiseadusega (RT I 1995, 47, 739; 1997, 53, 836). Sööta on keelatud pakendada ringluspakendisse.
(2) Sööda vedamise ajal tuleb tagada sööda omaduste säilimine.
(3) Sööda vedamise nõuded kehtestab põllumajandusminister määrusega.
4. peatükk TUNNUSTAMINE, REGISTREERIMINE JA TEGEVUSEST TEATAMINE
§ 19. Tootja või vahendaja ettevõtte tunnustamine, registreerimine ja tegevusest teatamine
(1) Kui tootja või vahendaja tegeleb sellise sööda tootmise või vahendamisega, mille tootmine, vahendamine või kasutamine on inimese või looma tervisele või keskkonnale kõrge riskiga, peab tema ettevõte või selle osa (edaspidi ettevõte) sööda tootmisest või vahendamisest tekkiva võimaliku riski vähendamiseks ning selleks piisava järelevalve tagamiseks olema tunnustatud. Tootja või vahendaja ettevõte peab olema tunnustatud, kui seal tegeldakse:
1) erisöödamaterjali tootmise või vahendamisega;
2) kõrge riskiga söödalisandi tootmise või vahendamisega;
3) kõrge riskiga söödalisandit sisaldava eelsegu tootmise või vahendamisega;
4) kõrge riskiga söödalisandit sisaldava segasööda tootmisega;
5) segasööda tootmisega lubatud piirmäära ületavas koguses soovimatut ainet sisaldavast söödamaterjalist;
6) segasööda tootmisega loomset proteiini sisaldavast söödamaterjalist;
7) ravimsööda tootmisega.
(2) Kui tootja või vahendaja tegeleb sellise sööda tootmise või vahendamisega, mille tootmine, vahendamine või kasutamine on inimese või looma tervisele või keskkonnale madalama riskiga, peab tema ettevõte sööda tootmisest või vahendamisest tekkiva võimaliku riski vähendamiseks ning selleks piisava järelevalve tagamiseks olema registreeritud. Tootja või vahendaja ettevõte peab olema registreeritud, kui seal tegeldakse:
1) madalama riskiga söödalisandi tootmise või vahendamisega;
2) madalama riskiga söödalisandit sisaldava eelsegu tootmise või vahendamisega;
3) madalama riskiga söödalisandit sisaldava segasööda tootmisega.
(3) Ettevõtte tunnustamis- ja registreerimiskorra kehtestab põllumajandusminister määrusega. Nimetatud korras kehtestatakse ka ettevõtte tunnustamiseks või registreerimiseks ja riigi söödaregistrisse kandmiseks esitatava taotluse sisu- ja vorminõuded ning sellele lisatavate dokumentide loetelu.
(4) Tootja või vahendaja, kelle ettevõte ei kuulu tunnustamisele või registreerimisele, peab teatama oma tegevusest Taimetoodangu Inspektsioonile sööda nõuetekohasuse ning selleks piisava järelevalve tagamiseks.
(5) Ettevõtte tegevusest teatamise korra ning tegevusest teatamise avalduse sisu- ja vorminõuded kehtestab põllumajandusminister määrusega.
(6) Eelsegusid, erisöödamaterjale ja söödalisandeid on lubatud vahendada ainult tootjale või vahendajale, kelle ettevõte on selleks tunnustatud või registreeritud.
(7) Ettevõtte registreerimise taotlemisel ei pea tootja tõendama ettevõtte vastavust nõuetele, millele vastavus on tõendatud sama ettevõtte tunnustamisega söödalisandi, erisöödamaterjali, eelsegu või segasööda tootmiseks. Ettevõtte registreerimise taotlemisel ei pea vahendaja tõendama ettevõtte vastavust nõuetele, millele vastavus on tõendatud sama ettevõtte tunnustamisega söödalisandi, erisöödamaterjali või eelsegu vahendamiseks.
(8) Tootja või vahendaja, kelle ettevõte peab käesoleva seaduse kohaselt olema tunnustatud või registreeritud, tasub järelevalvetoimingute eest riigilõivu riigilõivuseaduse (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 55, 331; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1) alusel.
§ 20. Enesekontroll
(1) Käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tootjad ja vahendajad peavad teostama sööda nõuetekohasuse, sealhulgas kvaliteedi ja ohutuse kontrolli (edaspidi enesekontroll). Enesekontrolliga tagatakse nõuetekohase ning ohutu sööda tootmine ja vahendamine.
(2) Enesekontrolliks tuleb ettevõttes koostada enesekontrolliplaan. Enesekontrolliplaanis kirjeldatakse kõik sööda tootmisetapid, nende kriitilised punktid, mis on sööda nõuetekohasuse ja ohutuse seisukohalt olulised, samuti sööda tootmisel ja vahendamisel sööda nõuetekohasuse ja ohutuse tagamiseks rakendatavad abinõud. Enesekontrolliplaan ja rakendatavad abinõud moodustavad enesekontrollisüsteemi. Enesekontrollisüsteemi andmed tuleb dokumenteerida ja neid säilitada 18 kuud.
§ 21. Tootja või vahendaja ettevõtte tunnustamine
(1) Ettevõtte tunnustamiseks peab isik esitama vormikohase taotluse Taimetoodangu Inspektsioonile. Tunnustamine on menetlus, mille käigus Taimetoodangu Inspektsioon hindab ettevõtte vastavust käesoleva seaduse nõuetele nii isiku vormikohase taotluse alusel kui ka ettevõttes kohapeal, lähtudes söödalisandist, eelsegust, segasöödast, erisöödamaterjalist või ravimsöödast, mille tootmist või vahendamist isik alustada soovib. Ettevõte peab olema tunnustatud enne, kui isik alustab sööda tootmist või vahendamist.
(2) Põllumajandusminister kehtestab määrusega söötade loetelu, mille tootmiseks või vahendamiseks peab ettevõte olema tunnustatud, ja sellele ettevõttele esitatavad nõuded. Määruses nähakse toodetavast või vahendatavast söödast lähtudes ette nõuded ehitiste, personali, sööda tootmise ja hoiustamise, enesekontrolli ja toodetava või vahendatava sööda üle arvestuse pidamise kohta ning nõuetele mittevastava sööda ringlusest tagasikutsumise nõuded ja kord.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele kehtestab põllumajandusminister eraldi määrusega nõuded ettevõttele, kus tegeldakse ravimsööda tootmise ja vahendamisega.
§ 22. Tootja või vahendaja ettevõtte registreerimine
(1) Ettevõtte registreerimiseks peab isik esitama vormikohase taotluse Taimetoodangu Inspektsioonile. Registreerimine on menetlus, mille käigus Taimetoodangu Inspektsioon hindab ettevõtte vastavust käesoleva seaduse nõuetele isiku vormikohase taotluse alusel, lähtudes söödalisandist, eelsegust või segasöödast, mille tootmist või vahendamist isik alustada soovib. Ettevõte peab olema registreeritud enne, kui isik alustab sööda tootmist või vahendamist.
(2) Põllumajandusminister kehtestab määrusega söötade loetelu, mille tootmiseks või vahendamiseks peab ettevõte olema registreeritud, ja sellele ettevõttele esitatavad nõuded. Määruses nähakse toodetavast või vahendatavast söödast lähtudes ette nõuded ehitiste, personali, sööda tootmise ja hoiustamise, enesekontrolli ning toodetava või vahendatava sööda üle arvestuse pidamise kohta.
§ 23. Tunnustamine või registreerimine ning sellest keeldumine
(1) Vormikohase taotluse alusel korraldab ettevõtte tunnustamise või registreerimise Taimetoodangu Inspektsioon.
(2) Nõuetekohaseks hinnatud ettevõtte kohta teeb järelevalveametnik Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektorile ettepaneku tunnustada või registreerida ettevõte.
(3) Kui ettevõte ei ole hindamistulemuse põhjal nõuetekohane, teeb järelevalveametnik Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektorile ettepaneku keelduda ettevõtte tunnustamisest või registreerimisest.
(4) Ettevõtte tunnustamis- või registreerimis- või sellest keeldumise otsuse teeb Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektor kolme kuu jooksul taotluse ja kõigi otsuse tegemiseks vajalike dokumentide saamisest arvates. Ettevõtte tunnustamisest või registreerimisest keeldumise otsus peab olema põhjendatud. Otsus tehakse taotlejale kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks viivitamata, kuid mitte hiljem kui viiendal tööpäeval, alates otsuse tegemise päevast.
(5) Ettevõte loetakse tunnustatuks või registreerituks alates andmete riigi söödaregistrisse kandmise päevast.
§ 24. Tunnustamis- või registreerimisotsuse kehtivuse osaline või täielik peatamine
(1) Tunnustamis- või registreerimisotsuse kehtivus peatatakse sõltuvalt asjaoludest osaliselt või täielikult kuni:
1) käesoleva seaduse rikkumise asjaolude selgumiseni;
2) riigilõivuseaduses ettenähtud riigilõivu tasumiseni;
3) järelevalveametniku ettekirjutuse täitmiseni, kui järelevalveametniku hinnangul ei ole ettevõttes seal ajutiselt valitsevate olude tõttu võimalik tagada toodetava või vahendatava sööda ohutust või nõuetekohasust.
(2) Tunnustamis- või registreerimisotsuse kehtivuse osalise või täieliku peatamise ettepaneku teeb ettevõtte üle järelevalvet teostav järelevalveametnik Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektorile, kellel on käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud juhul õigus otsuse kehtivus osaliselt või täielikult peatada. Tunnustamis- või registreerimisotsuse kehtivus peatub sellekohase otsuse tegemisest alates. Tunnustamis- või registreerimisotsuse kehtivuse peatamise otsus tehakse tootjale või vahendajale kirjalikult teatavaks viivitamata, kuid mitte hiljem kui viiendal tööpäeval, alates otsuse tegemise päevast.
(3) Ettevõtte tunnustamis- või registreerimisotsuse osalisest või täielikust peatamisest teadasaamisest alates on tootja või vahendaja kohustatud peatama sööda tootmise või vahendamise nimetatud otsuses määratud ulatuses.
(4) Kui tunnustamis- või registreerimisotsuse kehtivuse osalise või täieliku peatamise aluseks olnud asjaolud on kõrvaldatud, teeb järelevalveametnik Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektorile ettepaneku tunnistada ettevõtte tunnustamis- või registreerimisotsuse kehtivuse osalise või täieliku peatamise otsus kehtetuks.
§ 25. Tunnustamis- või registreerimisotsuse osaline või täielik kehtetuks tunnistamine
(1) Tunnustamis- või registreerimisotsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui tootja või vahendaja:
1) on esitanud sellekohase taotluse;
2) on tegevuse lõpetanud;
3) on teadvalt esitanud järelevalveametnikule valeandmeid;
4) on korduvalt jätnud järelevalve ajal avastatud puudused ettekirjutuses määratud ajaks kõrvaldamata;
5) ei suuda tootmises valitsevate püsiolude tõttu täita käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid.
(2) Tunnustamis- või registreerimisotsuse osalise või täieliku kehtetuks tunnistamise ettepaneku teeb ettevõtte üle järelevalvet teostav järelevalveametnik Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektorile, kellel on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud juhul otsus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada. Tunnustamis- või registreerimisotsuse osalise või täieliku kehtetuks tunnistamise otsus tehakse tootjale või vahendajale kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks viivitamata, kuid mitte hiljem kui viiendal tööpäeval, alates otsuse tegemise päevast.
§ 26. Tootja või vahendaja ettevõtte tegevusest teatamine
(1) Ettevõtte tegevusest teatamiseks peab tootja või vahendaja, kelle ettevõte ei kuulu käesoleva seaduse § 21 alusel tunnustamisele või § 22 alusel registreerimisele, tegevuse alustamisest, muutmisest ja lõpetamisest teatama Taimetoodangu Inspektsioonile, esitades vormikohase avalduse. Avaldus tuleb esitada vähemalt 30 päeva enne sööda tootmise või vahendamise alustamist, muutmist või lõpetamist.
(2) Põllumajandusminister kehtestab määrusega söötade loetelu ja tegevused, mille puhul peab tootja või vahendaja teatama tootmise või vahendamise alustamisest, muutmisest või lõpetamisest. Teatama ei pea heina, silo, põhu või muu loetelus nimetamata taimse päritoluga sööda tootmise või vahendamise alustamisest, muutmisest või lõpetamisest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tootja või vahendaja ja tema ettevõtte ning tegevusvaldkonna andmed avaldatakse Taimetoodangu Inspektsiooni veebilehel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tootja, kes toodab sööta turustamiseks, peab pidama arvestust sööda tootmiseks kasutatava tooraine ja toodetud sööda koguste üle.
§ 27. Tunnustamis- või registreerimisotsuse kehtetuks tunnistamise tagajärg ja ettevõtte uue tunnustamise või registreerimise taotlemine
(1) Ettevõtte tunnustamis- või registreerimisotsuse osalisest või täielikust kehtetuks tunnistamisest teadasaamisest alates on tootja või vahendaja kohustatud lõpetama söötade tootmise või vahendamise nimetatud otsuses määratud ulatuses.
(2) Tootja või vahendaja võib taotleda ettevõtte uut tunnustamist või registreerimist, kui ettevõtte tunnustamis- või registreerimisotsuse osalise või täieliku kehtetuks tunnistamise ja registrist andmete kustutamise aluseks olnud asjaolud on kõrvaldatud.
5. peatükk RIIGI SÖÖDAREGISTER
§ 28. Riigi söödaregister
(1) Riigi söödaregister (edaspidi register) on Vabariigi Valitsuse poolt põllumajandusministri ettepanekul asutatud riiklik register. Registri pidamise põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus määrusega.
(2) Registri vastutavaks töötlejaks on Põllumajandusministeerium ja volitatud töötlejaks Taimetoodangu Inspektsioon.
(3) Registrisse kantakse andmed tootja või vahendaja kohta, kelle ettevõte on tunnustatud või registreeritud, ning tema ettevõtte ja selle tegevusvaldkonna kohta. Nimetatud andmed kantakse registrisse tootja või vahendaja ettevõtte tunnustamis- või registreerimisotsuse ning tunnustamis- või registreerimistaotluses esitatud andmete alusel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja. Registrisse kantud andmete muutumise korral peab nende esitaja kohe taotlema muudatuste tegemist registris.
§ 29. Registriandmete avalikkus
Registriandmed on avalikud. Andmed avalikustatakse volitatud töötleja veebilehel ning lisaks sellele võib need avaldada paberkandjal.
§ 30. Registrist kustutamise alused
(1) Kui tootja või vahendaja ettevõtte tunnustamis- või registreerimisotsus tunnistatakse täielikult kehtetuks, kustutab registri volitatud töötleja registrist andmed tootja või vahendaja või tema ettevõtte või tegevusvaldkonna kohta.
(2) Kui tootja või vahendaja ettevõtte tunnustamis- või registreerimisotsus tunnistatakse osaliselt kehtetuks, kustutab registri volitatud töötleja registrist andmed tootja või vahendaja või tema ettevõtte või tegevusvaldkonna kohta kehtetuks tunnistamise otsuses määratud ulatuses.
6. peatükk SÖÖDA SISSE- JA VÄLJAVEDU
§ 31. Sööda nõuetekohasuse tõendamine sisse- ja väljaveol
(1) Sisseveetav sööt peab olema käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete kohane.
(2) Sööta võib sisse vedada riigist, mille tootmisnõuded ja vahendamisnõuded ning järelevalvesüsteem on kooskõlas käesoleva seaduse nõuetega ja juhul, kui söödapartiiga on kaasas pädeva järelevalveasutuse väljastatud dokument, mis tõendab järelevalvet tootja üle.
(3) Sööda väljaveo korral väljastab Taimetoodangu Inspektsioon või Veterinaar- ja Toiduamet tootja või vahendaja avalduse alusel dokumendi, mis tõendab järelevalvet sööda tootja või vahendaja üle.
(4) Söödalisandi sisseveol, kui söödalisand on ka toidulisand, ei pea sööda tootjal ega vahendajal olema toidutoorme ega toidu importimise tegevusluba.
(5) Sööda sisseveost peab vahendaja kirjalikult teatama Taimetoodangu Inspektsioonile või Veterinaar- ja Toiduametile vähemalt 24 tundi enne kavandatavat piirile jõudmise aega.
(6) Sööda sisseveol on lubatud kohaldada seestöötlemise ja tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduure tolliseadustiku tähenduses üksnes siis, kui sööta töödeldakse käesoleva seaduse alusel tunnustatud või registreeritud ettevõttes.
§ 32. Sööda sisse- ja väljaveo kord
(1) Sööta on lubatud sisse ja välja vedada taimekaitseseaduse (RT I 2000, 29, 169; 2001, 88, 531) § 22 lõike 2 ja loomatauditõrje seaduse (RT I 1999, 57, 598; 97, 861; 2000, 82, 526; 2001, 3, 4; 88, 531; 93, 566) § 20 lõike 3 alusel ettenähtud piiripunktide kaudu.
(2) Kui sööda sisseveo korral vabaks ringluseks on söödapartii sihtkoht tollidokumendis deklareeritud, peab piiril kontrollima dokumente ja nende nõuetekohasust ning sööda vastavust dokumentides esitatud kirjeldusele. Sööda vastavust õigusaktide nõuetele võib kontrollida piiril või deklareeritud söödapartii sihtkohas.
(3) Vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri tolliseadustiku tähenduses võib kohaldada üksnes järelevalveametniku loal pärast järelevalvetoimingu tegemist ja selle eest riigilõivu tasumist. Enne järelevalveametnikult loa saamist on keelatud söödapartiid või selle osa kasutada.
(4) Loomset päritolu sööda sisse- ja väljavedu ning selle ohutuse ja nõuetekohasuse üle teostatav järelevalve toimub lisaks käesolevas seaduses sätestatule ka loomatauditõrje seaduse kohaselt.
(5) Söötade sisseveost teatamisel esitatava teabe sisu- ja vorminõuded ning sööda sisse- ja väljaveol teostatava järelevalve korra kehtestab põllumajandusminister määrusega. Määruses nähakse ette ka sööda nõuetekohasust ning sööda tootja või vahendaja üle järelevalve teostamist tõendavate dokumentide sisu- ja vorminõuded.
7. peatükk JÄRELEVALVE
§ 33. Järelevalveasutus
(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Taimetoodangu Inspektsioon.
(2) Käesoleva seaduse § 12 lõike 2 ja § 21 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet ka Veterinaar- ja Toiduamet.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutused (edaspidi järelevalveasutus) teevad koostööd Politseiameti, Tolliameti ja teiste täidesaatva riigivõimu asutustega nende pädevuse piires.
§ 34. Järelevalveametnik ja järelevalve teostamine
(1) Järelevalveametnik on järelevalveasutuse ametnik, kes teostab oma pädevuse piires riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle. Järelevalvetoiminguid tehakse üldjuhul sellest tootjale või vahendajale ette teatamata.
(2) Enne järelevalvetoimingu tegemist esitab järelevalveametnik ametitõendi.
(3) Järelevalveametnikul on õigus ettevõtte territooriumil ja ruumides tootja või vahendaja või tema esindaja juuresolekul takistamatult kontrollida käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimist.
(4) Järelevalveametnikul on õigus nõuda tootjalt või vahendajalt vajalikku teavet, asjakohaste dokumentide ärakirju ja väljavõtteid, tootja või vahendaja teadmisel jäädvustada kontrollimise ajal valitsev olukord, kasutades selleks tehnilisi vahendeid, võtta tasuta kontrollproove, tellida ekspertiisi ning teha muid vajalikke toiminguid.
(5) Järelevalveametnik on kohustatud hoidma talle järelevalve teostamise käigus teatavaks saanud ärisaladust. Ärisaladuse võib avalikustada, kui selle hoidmine ohustab inimese või looma tervist või keskkonda. Ärisaladusena ei käsitata:
1) sööda nimetust ja koostist;
2) sööda füsikokeemilisi ja bioloogilisi omadusi;
3) sööda farmakoloogilisi ja toksikoloogilisi omadusi ning nende mõju keskkonnale;
4) analüüsimeetodeid.
(6) Käesoleva seaduse alusel järelevalveametniku tehtud järelevalvetoimingute käigus tootjale või vahendajale tekitatud kulusid ei hüvitata, välja arvatud järelevalveametniku õigusvastase tegevusega tekitatud kahju, mille hüvitamisel kohaldatakse riigivastutuse seaduses (RT I 2001, 47, 260) sätestatut.
§ 35. Järelevalveametniku ettekirjutus
(1) Õiguserikkumise avastamise korral teeb järelevalveametnik ettekirjutuse, milles:
1) juhib tähelepanu õiguserikkumisele;
2) esitab õiguserikkumise lõpetamise nõude;
3) kohustab tegema õiguserikkumise lõpetamiseks ja edasiste õiguserikkumiste ärahoidmiseks vajalikke toiminguid;
4) määrab ettekirjutuse täitmise tähtaja.
(2) Kui järelevalveametnik on avastanud sööda ohtliku mõju või otsese ohu inimese või looma tervisele või keskkonnale, teeb ta tootjale või vahendajale ettekirjutuse, milles nõuab selle sööda ringlusest kõrvaldamist ning teeb samal ajal järelevalveasutuse juhile käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 või § 25 lõikes 2 nimetatud ettepaneku. Tootja või vahendaja peab kõrvaldama ohtliku sööda ringlusest oma kulul.
(3) Ettekirjutus tehakse kirjalikus vormis ning selles esitatakse ettekirjutuse põhjendus. Järelevalveametnik teeb ettekirjutuse asjaomasele isikule või tema esindajale allkirja vastu teatavaks kas kohapeal või järelevalvetoimingu algusest kolme tööpäeva jooksul, saates ettekirjutuse isikule posti teel tähitud kirjana või elektrooniliselt. Kui isik või tema esindaja keeldub ettekirjutust vastu võtmast, tehakse ettekirjutusele selle kohta märge ning ettekirjutus saadetakse isikule kolme tööpäeva jooksul vastuvõtmisest keeldumisest arvates posti teel tähitud kirjana.
§ 36. Järelevalveametniku ettekirjutuse vaidlustamine
(1) Kui sööda tootja või vahendaja ei nõustu järelevalveametniku ettekirjutusega, võib ta selle vaidlustada kohtus seadusega ettenähtud alusel ja korras.
(2) Ettekirjutuse vaidlustamine ei vabasta isikut selle täitmisest.
(3) Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib järelevalveasutus rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduse (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) kohaselt. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
§ 37. Kontrollproovide võtmine
(1) Järelevalve ajal on järelevalveametnikul õigus võtta tootja või vahendaja kulul kontrollproove käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise kontrollimiseks.
(2) Söödast kontrollproovide võtmise korra kehtestab põllumajandusminister määrusega.
(3) Kui sööda omanik ei nõustu kontrollproovi analüüsi tulemustega, on tal õigus valida rahvusvaheliselt või Eestis kehtivate nõuete alusel akrediteeritud või tunnustatud analüüsimeetodeid kasutav laboratoorium, kus ta laseb samadel tingimustel võetud kontrollproovi uuesti oma kulul analüüsida.
(4) Söödapartiid või selle osa on lubatud kasutada või üle anda pärast söödapartii nõuetekohasust tõendava kontrollproovi analüüsi tulemuste selgumist ja järelevalveametnikult loa saamist.
§ 38. Järelevalve ajal võetud kontrollproovide analüüsimine
(1) Kontrollproovide analüüsimisel peab sööda ohutuse või muudele nõuetele vastavuse kontrollimiseks kasutama rahvusvaheliselt või Eestis kehtivate nõuete alusel akrediteeritud või tunnustatud analüüsimeetodeid. Riiklikuks järelevalveks vajalikke analüüse teeb selleks akrediteeritud või tunnustatud laboratoorium.
(2) Järelevalve ajal järelevalveametniku võetud kontrollproovide analüüsimise kulud kaetakse riigieelarvest.
§ 39. Seire ja järelevalvetulemuste avalikustamine
(1) Sööda kasutamise riskide kindlakstegemiseks korraldab seiret järelevalveasutus. Seire kulud kaetakse riigieelarvest.
(2) Seire ja järelevalve tulemused, välja arvatud ärisaladus, avalikustatakse järelevalveasutuse veebilehel ning lisaks sellele võib need avaldada paberkandjal.
(3) Järelevalveasutus edastab iga aasta 31. detsembriks Euroopa Komisjonile tootjate ja vahendajate nimekirja, kelle ettevõte on tunnustatud või registreeritud sama aasta 30. novembriks. Igal viiendal aastal esitab järelevalveasutus kõigi tootjate ja vahendajate nimekirja, kelle ettevõte on tunnustatud või registreeritud.
(4) Järelevalveasutus teavitab Euroopa Liidu liikmesriike iga aasta 31. detsembriks nendest tootjatest ja vahendajatest, kelle ettevõte on samal aastal tunnustatud söödalisandi, eelsegu või erisöödamaterjali tootmiseks. Euroopa Liidu liikmesriigi nõudmisel edastab järelevalveasutus sellele liikmesriigile tootjate ja vahendajate nimekirja, kelle ettevõte on tunnustatud segasööda tootmiseks.
(5) Euroopa Liidu liikmesriigi nõudmisel edastab järelevalveasutus kas kõigi või teatud aastal registreeritud ettevõttega tootjate ja vahendajate nimekirja.
§ 40. Nõuetele mittevastav sööt
(1) Sööta, mille müügipakendile on märgitud realiseerimise või tarvitamise lõpptähtpäev või minimaalne säilimisaeg, on keelatud ümber pakendada. Samuti ei tohi muuta müügipakendil olevat kuupäeva ega turustada sööta pärast realiseerimise või tarvitamise lõpptähtpäeva möödumist. Minimaalse säilimisaja ületanud sööda vahendamise korral tuleb tarbijat sellest teavitada.
(2) Nõuetele mittevastav sööt kõrvaldatakse järelevalveametniku otsuse alusel ringlusest ümbertöötamiseks või hävitamiseks. Sööta, mida ei ole võimalik ümbertöötamisega ohutuks muuta, tuleb käidelda kooskõlas jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 50, 283; 56, 340; 93, 565) nõuetega.
(3) Järelevalveametnik keelab nõuetele mittevastava söödapartii sisseveo või suunab selle ohtlikkusest olenevalt tagasisaatmisele päritoluriiki või hävitamisele, võimaluse korral arvestades sööda omaniku sooviga.
(4) Kui järelevalveametnik otsustab sööda sisseveo keelamise, ümbertöötamisele või hävitamisele suunamise, teeb ta asjakohase märke saatedokumentidesse. Nimetatud toimingud tehakse sööda omaniku või valdaja kulul.
(5) Kui sööda omanikku ei ole võimalik kindlaks teha, hävitatakse sööt riigi kulul. Hävitamise kohta koostatakse akt, mille kinnitab järelevalveasutuse juht.
§ 41. Sööda tootmise, vahendamise või kasutamise keeld
(1) Kui on põhjust arvata, et sööt võib olla ohtlik ning käesolevas seaduses ettenähtud meetmed ei ole inimese või looma tervise või keskkonna kaitseks piisavad, teeb järelevalveasutuse juht otsuse selle sööda tootmise, vahendamise või kasutamise keelamiseks (edaspidi piirang). Otsuses näidatakse sööda nimetus, vajaduse korral andmed söödapartii kohta ja valdkond, milles sööda tootmine, vahendamine või kasutamine tuleb lõpetada, võimaluse korral piirangu tähtaeg, järelevalveasutuse ja isikute kohustused ning ohu kõrvaldamise viis. Otsusest teavitab järelevalveasutuse juht kohe avalikkust, sööda tootjat või vahendajat ning teave avaldatakse järelevalveasutuse veebilehel.
(2) Järelevalveasutuse juht edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse viivitamata põllumajandusministrile.
(3) Piirangu kehtivuse ajal kontrollib järelevalveasutus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmist.
(4) Kui piirangu kehtivuse tähtaega ei olnud võimalik ette määrata ja seda ei kehtestatud ning kui oht on kõrvaldatud või kui kontrollproovide tulemuste põhjal on sööt osutunud ohutuks, teeb järelevalveasutuse juht otsuse piirangu lõpetamiseks.
8. peatükk VASTUTUS
§ 42. Vastutuse alused
(1) Füüsiline isik vastutab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide rikkumise eest haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; 2001, 74, 453; 87, 524 ja 526; 97, 605; 102, 677) sätestatud korras.
(2) Juriidiline isik vastutab käesoleva seaduse kohaselt.
(3) Kui õiguserikkuja on juriidilise isiku ametiisik, võib seadusega ettenähtud korras määrata selle rikkumise asjas halduskaristuse samaaegselt nii ametiisikule kui ka juriidilisele isikule.
§ 43. Söödale esitatavate nõuete rikkumine
Juriidilise isiku poolt söödale esitatavate nõuete rikkumise eest viisil, mis ohustab looma või inimese tervist või keskkonda, ¿ määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni.
§ 44. Sööda pakendamis-, vedamis- või märgistamisnõuete rikkumine
Juriidilise isiku poolt sööda pakendamis-, vedamis- või märgistamisnõuete rikkumise või sööda võltsimise eest ¿ määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni.
§ 45. Sööda tootmis- või vahendamisnõuete rikkumine
Juriidilise isiku poolt sööda tootmis- või vahendamisnõuete rikkumise, sealhulgas arvestuskohustuse täitmata jätmise eest ¿ määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni.
§ 46. Tunnustamata või registreerimata tegutsemine
Juriidilise isiku poolt tunnustamata või registreerimata ettevõtte kaudu sööda tootmise või vahendamisega tegelemise eest ¿ määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni.
§ 47. Sisseveost teatamata jätmine
Juriidilise isiku poolt sööda sisseveost järelevalveasutusele teatamata jätmise eest ¿ määratakse rahatrahv 5000 krooni iga teatamata jäetud kaubadeklaratsiooni kohta.
§ 48. Tegevusest teatamata jätmine
Juriidilise isiku poolt ettevõtte tegevusest teatamata jätmise eest ¿ määratakse rahatrahv kuni 5000 krooni.
§ 49. Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja menetlemine
(1) Käesoleva seaduse §-des 43¿48 nimetatud haldusõiguserikkumiste asjades on asja arutamise ja karistuse määramise õigus järelevalveasutuse peadirektoril, peadirektori asetäitjal ja järelevalveametnikul ning maa- või linnakohtul.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametnikel on õigus määrata rahatrahv kuni 10 000 krooni. Sellest suurema rahatrahvi võib määrata maa- või linnakohus.
§ 50. Haldusõiguserikkumise protokoll
(1) Käesoleva seaduse §-des 43¿48 nimetatud haldusõiguserikkumiste asjades on protokolli koostamise õigus järelevalveasutuse peadirektoril, peadirektori asetäitjal ja järelevalveametnikul.
(2) Protokollis märgitakse:
1) koostamise aeg ja koht;
2) järelevalveasutuse nimi ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse;
3) protokolli koostanud isiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
4) haldusõiguserikkujast juriidilise isiku nimi ja aadress;
5) haldusõiguserikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
6) haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus;
7) viide käesoleva seaduse paragrahvile, mis näeb ette vastutuse selle haldusõiguserikkumise eest;
8) haldusõiguserikkumist tõendavad materjalid, nagu tunnistajate seletused, ekspertiisi- ja analüüsiandmed ning haldusõiguserikkumist tõendav muu materjal;
9) haldusõiguserikkuja esindaja seletus ja märge, et haldusõiguserikkuja esindajale on tutvustatud tema õigust kasutada õigusabi;
10) vajaduse korral muud andmed.
(3) Protokollile kirjutavad alla selle koostanud ametnik ja haldusõiguserikkuja esindaja. Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse protokolli selle kohta märge. Protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli ning sellele allakirjutamisest keeldumise kohta.
(4) Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja menetletakse haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud korras.
§ 51. Erikonfiskeerimine
(1) Käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud haldusõiguserikkumise korral võib kohaldada sööda hävitamiseks erikonfiskeerimist. Erikonfiskeerimisele kuuluva sööda võib ära võtta järelevalveasutuse peadirektor, peadirektori asetäitja ja järelevalveametnik.
(2) Äravõetud sööta hoitakse kuni haldusõiguserikkumise asja arutamiseni kohas, mille määrab protokolli koostanud ametnik. Hoiukoht plommitakse või pitseeritakse.
(3) Käesolevas seaduses sätestatud haldusõiguserikkumise asja arutamisel võib erikonfiskeerimist kohaldada järelevalveasutuse peadirektor, peadirektori asetäitja ja järelevalveametnik ning maa- või linnakohus.
(4) Sööt, mille kohta on tehtud erikonfiskeerimise otsus, läheb kohe tasuta üle riigi omandisse.
(5) Erikonfiskeerimise otsus täidetakse haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud korras.
9. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 52. Seaduse kohaldamine
(1) Käesoleva seaduse jõustumise ajal tegutsev sööda tootja, töötleja, turustaja või importija, kes tegutseb söödaseaduse (RT I 1998, 64/65, 1004; 1999, 58, 608; 97, 861; 2000, 88, 577) alusel, või isik, kes toodab sööta turustamisotstarbelise loomakasvatussaaduse tootmiseks ning kelle ettevõte peab käesoleva seaduse kohaselt olema tunnustatud või registreeritud, peab kahe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates esitama järelevalveasutusele teate enda tegutsemise kohta.
(2) Käesoleva seaduse jõustumise ajal tegutsev isik, kellel ravimiseaduse (RT I 1996, 3, 56; 49, 954; 1997, 93, 1564; 1998, 36/37, 554; 1999, 58, 608; 2001, 53, 308) alusel on õigus sisse vedada veterinaarravimina registreeritud sööta, mis alates käesoleva seaduse jõustumisest ei kuulu registreerimisele veterinaarravimina, ning kelle ettevõte peab käesoleva seaduse kohaselt olema tunnustatud või registreeritud, peab kahe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates esitama järelevalveasutusele teate enda tegutsemise kohta. Nimetatud söötade kohta veterinaarravimite registris olevad andmed antakse üle Taimetoodangu Inspektsioonile ühe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
(3) Käesoleva seaduse jõustumise ajal tegutsev isik, kes peab käesoleva seaduse § 26 kohaselt teatama oma ettevõtte tegevuse alustamisest, peab kahe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates esitama Taimetoodangu Inspektsioonile teate enda tegutsemise kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1¿3 nimetatud teate sisu- ja vorminõuded kehtestab põllumajandusminister määrusega.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isik on esitanud tähtaegselt teate enda tegutsemise kohta ja kui ta soovib sööda tootmist või vahendamist jätkata, peab ta hiljemalt 2002. aasta 1. oktoobriks esitama Taimetoodangu Inspektsioonile oma ettevõtte käesoleva seaduse nõuetega vastavusse viimise abinõude kava. Abinõude kavas võetud kohustuste täitmist kontrollib Taimetoodangu Inspektsioon. Selline ettevõte tuleb viia vastavusse käesoleva seaduse nõuetega ja see peab olema tunnustatud või registreeritud 2003. aasta 1. juuliks.
(6) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isik ei ole teatanud oma ettevõtte tegutsemisest või kui tema ettevõte ei ole tunnustatud või registreeritud 2003. aasta 1. juuliks, tuleb seal vastavalt kas 2002. aasta 1. oktoobrist või 2003. aasta 1. juulist tegevus lõpetada.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikule võib eelsegusid, erisöödamaterjale ja söödalisandeid vahendada ning tema ettevõttes võib käesoleva seaduse § 31 lõikes 6 nimetatud tolliprotseduuride kohaldamisel sööta töödelda kuni 2003. aasta 1. juulini, kui ta on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustused.
(8) Käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud riigi söödaregistrina käsitatakse söödaseaduse (RT I 1998, 64/65, 1004; 1999, 58, 608; 97, 861; 2000, 88, 577) § 23 lõike 1 alusel asutatud riigi söödaregistrit.
§ 53. Tarbijakaitseseaduse muutmine
Tarbijakaitseseaduse (RT I 1994, 2, 13; 1999 35, 450; 102, 907; 2000, 40, 252; 59, 379; 2001, 50, 283 ja 289; 56, 332) § 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
« 51) Taimetoodangu Inspektsioonil ¿ söödaseaduses kehtestatud nõuete täitmise järelevalve alal;».
§ 54. Ravimiseaduse muutmine
Ravimiseaduses (RT I 1996, 3, 56; 49, 954; 1997, 93, 1564; 1998, 36/37, 554; 1999, 58, 608; 2001, 53, 308) tehakse järgmised muudatused:
(1) Paragrahvi 2:
1) täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
« (12) Söödalisand, mida kasutatakse segatuna söödas, ei ole veterinaarravim.»;
2) lõige 41 tunnistatakse kehtetuks;
3) täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:
« (42) Ravimsööda eelsegu käesoleva seaduse tähenduses on veterinaarravim, mis on valmistatud ravimsööda tootmise eesmärgil.»
(2) Paragrahvi 5 lõike 52 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 55. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 55, 331; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 121 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 121) söödaseaduse alusel teostatavad toimingud;»;
2) paragrahv 891 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 891. Söödaregistri toimingud ja järelevalvetoimingud
(1) Söödaregistri andmetest ametlikult kinnitatud väljavõtete tegemise eest tasutakse riigilõivu 15 krooni iga A4 formaadis lehekülje eest.
(2) Sööda tootja, kelle ettevõte peab olema tunnustatud või registreeritud, tasub iga kvartali esimese kuu kümnendaks päevaks riigilõivu järelevalvetoimingute eest vastavalt tema eelmises kvartalis toodetud ja turustatud söödakogusele järgmiselt:
1) söödalisand ¿ 0,01 krooni kilogrammi kohta;
2) eelsegu ¿ 0,01 krooni kilogrammi kohta;
3) täiendsööt ¿ 0,01 krooni kilogrammi kohta;
4) segasööt ¿ 0,005 krooni kilogrammi kohta.
(3) Sööda tootja, kes toodab segasööta turustamisotstarbelise loomakasvatussaaduse tootmiseks ja kelle ettevõte peab olema tunnustatud või registreeritud, tasub iga kvartali esimese kuu kümnendaks päevaks riigilõivu järelevalvetoimingute eest vastavalt tema eelmises kvartalis toodetud ja kasutatud iga segasööda kilogrammi kohta 0,005 krooni.
(4) Sööda vahendaja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud vahendaja, kelle ettevõte peab olema tunnustatud või registreeritud, tasub iga aasta 20. jaanuariks riigilõivu järelevalvetoimingute eest järgmiselt:
1) tunnustatud või tunnustatud ja registreeritud ettevõtte puhul ¿ 4000 krooni;
2) registreeritud ettevõtte puhul ¿ 2000 krooni.
(5) Sööda vahendaja, kes tegeleb mitteloomset päritolu sööda sisseveoga vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuriga, tasub iga kvartali esimese kuu kümnendaks päevaks riigilõivu järelevalvetoimingute eest vastavalt tema eelmises kvartalis vabaks ringluseks sisseveetud mitteloomse päritoluga sööda kogusele ühe kaubapositsiooni kohta ühel kaubadeklaratsioonil järgmiselt:
1) söödamaterjal ¿ 0,005 krooni kilogrammi kohta;
2) söödalisand ¿ 0,07 krooni kilogrammi kohta;
3) eelsegu ¿ 0,05 krooni kilogrammi kohta;
4) täiendsööt ¿ 0,03 krooni kilogrammi kohta;
5) segasööt ¿ 0,02 krooni kilogrammi kohta.
(6) Sööda vahendaja, kes tegeleb loomset päritolu sööda sisseveoga vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuriga, tasub riigilõivu vastavalt käesoleva seaduse §-le 881.
(7) Eesti kaupade nomenklatuuri kaubapositsioonid, millesse kuuluvate kaupade järelevalvetoimingute eest tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse § 891 lõikes 5 toodud määrade järgi, määrab põllumajandusminister.
(8) Kui sellise söödamaterjali partii sisseveol vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuriga, mida võib kasutada ka muuks otstarbeks kui söödaks ja millel selle kasutusotstarbest olenemata on sama kaubapositsioon, on ette nähtud riigilõivu tasumine käesoleva seaduse § 881 lõike 1 alusel, peab isik maksma riigilõivu kas nimetatud paragrahvi või käesoleva paragrahvi alusel.»;
3) paragrahvi 190 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 2) maa suuruse korral üle kümne hektari ¿ 200 krooni + 5 krooni iga kümmet hektarit ületava hektari kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 8000 krooni.»
§ 56. Veterinaarkorralduse seaduse muutmine
Veterinaarkorralduse seaduses (RT I 1999, 58, 608; 80, õiend; 97, 861; 2001, 3, 4; 93, 565 ja 566) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 4) laboratoorse uurimise korraldamine loomahaiguste diagnoosimiseks ning loomsete saaduste ja loomset päritolu sööda, heina, põhu ja ravimsööda ning joogivee omaduste hindamiseks;»;
2) paragrahvi 5 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) loomad, loomsed saadused, loomset päritolu sööt, hein, põhk ja ravimsööt;».
§ 57. Mahepõllumajanduse seaduse muutmine
Mahepõllumajanduse seaduses (RT I 2001, 42, 235) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Üleminekuaeg mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses on kasutatava põllumajandusmaa puhul ettevõtte tunnustatuse saamisest arvates kaks aastat, mitmeaastaste taimede kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa puhul, välja arvatud rohumaa, kolm aastat. Rohumaa puhul on üleminekuaeg mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses ettevõtte tunnustatuse saamisest arvates kaks aastat.»;
2) paragrahvi 9 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 3) nõudeid loomade päritolu, veo, sööda ja söötmise, loomakasvatusvõtete, haiguste ennetamise ja veterinaarravi kohta, samuti mahepõllumajanduslikus loomakasvatuses kasutada lubatud söötade ning loomakasvatusehitiste ja seadmete puhastamiseks ja desinfitseerimiseks lubatud ainete loetelu;»;
3) paragrahvi 10 lõigetes 1 ja 3 asendatakse sõna «mikroorganismid» sõnadega «mikroobsed preparaadid» vastavas käändes;
4) paragrahvi 13 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (7) Tunnustatud ettevõtte omandi või valduse üleminekul peab omandaja või valduse saaja, kes soovib jätkata mahepõllumajanduslikku tootmist või käitlemist, teatama järelevalveasutusele hiljemalt omandi või valduse ülemineku päeval mahepõllumajandusliku tootmise või käitlemise jätkamisest.»;
5) paragrahvi 24 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Sõltumata käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel tehtud otsusest, on tootjal ja käitlejal õigus pöörduda halduskohtusse.»
§ 58. Söödaseaduse kehtetuks tunnistamine
Söödaseadus (RT I 1998, 64/65, 1004; 1999, 58, 608; 97, 861; 2000, 88, 577) tunnistatakse kehtetuks.
§ 59. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. juulil, välja arvatud § 39 lõiked 3¿5, mis jõustatakse eraldi seadusega.
Facebook
Twitter