Teksti suurus:

Elundite ja kudede siirdamise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2002
Avaldamismärge:RT I 2002, 21, 118

Välja kuulutanud
Vabariigi President
14.02.2002 otsus nr 103

Elundite ja kudede siirdamise seadus

Vastu võetud 30.01.2002

AVALDATUD :

RT I 2002, 21, 118

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus kehtestab inimpäritoluga elundite ja kudede siirdamise tingimused ja korra.

  (2) Seadus ei reguleeri vere ja veretoodete, sugurakkude, sugunäärmete ning embrüote siirdamist.

§ 2.  Siirdamise mõiste

  Siirdamine käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) elavalt inimeselt (edaspidi doonorilt) või surnud isikult elundi või koe eemaldamine selle teisele isikule (edaspidi retsipiendile) raviotstarbelise ülekandmise eesmärgil;
  2) eemaldatud elundi või koe ülekandmine retsipiendile.

§ 3.  Ainelise kasu keeld

  Elundite ja kudede loovutamise eest tasu pakkumine ja ainelise kasu saamine on keelatud ning karistatav vastavalt käesolevale seadusele ja karistusseadustikule (RT I 2001, 61, 364).

§ 4.  Siirdamist teostav tervishoiuteenuse osutaja

  Elundeid ja kudesid tohib siirata eriarstiabi osutaja, kellele on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (RT I 2001, 50, 284) alusel väljastatud vastav tegevusluba.

§ 5.  Siirdamise meditsiinilised eeldused

  Siirdamist võib teostada, kui:
  1) siirdamine ei ohusta olulisel määral retsipiendi ega doonori elu või tervist;
  2) elundi või koe retsipiendile ülekandmine on ainuvõimalik tõhus raviviis;
  3) retsipiendi tervise uuringud ja nende tulemused annavad alust eeldada siirdamise edukust ning siirdamisjärgset elukvaliteedi paranemist.

§ 6.  Teadev nõusolek

  (1) Teadev nõusolek käesoleva seaduse tähenduses on doonori, retsipiendi või seadusega sätestatud juhtudel nende seadusliku esindaja vaba tahte alusel antud nõusolek siirdamiseks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute nõusolek on kehtiv, kui neile on eelnevalt antud asjakohast teavet siirdamise otstarbe ja olemuse ning selle võimalike ohtude ja tagajärgede kohta.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute nõusolek siirdamiseks peab olema antud selgesõnaliselt, konkreetse juhtumi jaoks kirjalikult.

  (4) Nõusoleku andnud isik võib selle igal ajal kuni siirdamiseni tagasi võtta.

§ 7.  Elundi või koe retsipiendile ülekandmise tingimused

  (1) Elundi või koe ülekandmine retsipiendile on lubatud retsipiendi teadval nõusolekul.

  (2) Elundi või koe ülekandmine teovõimetule või piiratud teovõimega retsipiendile on lubatud retsipiendi seadusliku esindaja teadval nõusolekul.

  (3) Kui teovõimeline retsipient ei saa terviseseisundi tõttu väljendada nõusolekut või kui teovõimetu või piiratud teovõimega retsipiendi seaduslik esindaja keeldub andmast nõusolekut elundi või koe ülekandmiseks või kui muud asjaolud takistavad retsipiendi seaduslikult esindajalt nõusoleku saamist, on elundi või koe ülekandmine retsipiendile lubatud arsti otsusel tingimusel, et see on ainus elupäästev raviviis.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul peab haigusloos olema märge nõusoleku saamist takistavate asjaolude kohta ja põhjendus elundi või koe retsipiendile ülekandmise kohta.

§ 8.  Isikuandmete kaitse

  (1) Doonori ja retsipiendi isikuandmete töötlemine toimub vastavalt isikuandmete kaitse seadusele (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685; 2001, 50, 283).

  (2) Surnud isiku isikuandmed peavad olema samamoodi kaitstud nagu doonori ja retsipiendi isikuandmed ning neid võib avaldada ainult siirdamist teostavale tervishoiuteenuse osutajale ja isikule, kellele see on vajalik tema seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.

2. peatükk ELUNDI VÕI KOE EEMALDAMINE DOONORILT 

§ 9.  Doonorilt elundi või koe eemaldamise tingimused

  (1) Doonorilt võib elundi eemaldada, kui:
  1) doonorilt on saadud teadev nõusolek siirdamiseks;
  2) doonori tervise uuringud kinnitavad, et eemaldamisega seotud oht elule või tervisele ei ületa mis tahes muu sama raskusastme operatsiooniga seotud ohtu;
  3) elundi eemaldamise eesmärk on selle raviotstarbeline ülekandmine doonori alanejale sugulasele, seaduslikule või faktilisele abikaasale, vanemale, vanavanemale või nende alanejale sugulasele;
  4) puudub võimalus eemaldada ülekandmiseks sobivat elundit surnud isikult.

  (2) Elundite siirdamise korral ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud piirangut, kui elund on algselt eemaldatud muul eesmärgil kui selle raviotstarbeline ülekandmine retsipiendile.

  (3) Doonorilt võib koe eemaldada, kui puudub võimalus eemaldada raviotstarbeliseks ülekandmiseks sobivat kude surnud isikult ja on täidetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-2 sätestatud tingimused.

§ 10.  Teovõimetu ja piiratud teovõimega isik doonorina

  (1) Teovõimetu või piiratud teovõimega isik ei või olla doonor, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel.

  (2) Teovõimetu või piiratud teovõimega isik võib olla doonor, kui:
  1) siiratakse taastuvat kude;
  2) puudub sobiv teovõimeline doonor;
  3) retsipient on doonori õde või vend;
  4) siirdamiseks on doonori seadusliku esindaja nõusolek ja halduskohtuniku luba;
  5) võimalik doonor ei ole siirdamisele vastu.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud halduskohtuniku loa andmine otsustatakse halduskohtumenetluse seadustiku (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355) haldustoiminguks loa andmise sätete järgi doonori seadusliku esindaja ja koe eemaldamist teostava eriarstiabi osutaja taotlusel.

3. peatükk ELUNDI VÕI KOE EEMALDAMINE SURNUD ISIKULT 

§ 11.  Surnud isikult elundi või koe eemaldamise tingimused

  (1) Surnud isikult võib elundi või koe eemaldada, kui:
  1) isiku surm on tuvastatud käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud korras;
  2) surnud isik oli Eesti kodanik või ta viibis Eestis alalise elamisloa alusel;
  3) surnud isik avaldas eluajal tahet loovutada surmajärgselt elundeid või kudesid siirdamiseks või puuduvad andmed selle kohta, et ta oleks olnud selle vastu;
  4) elundi või koe eemaldamine ei takista vägivaldse surma korral surnud isiku kohtuarstlikku ekspertiisi.

  (2) Kui puuduvad andmed surnud isiku eluajal väljendatud arvamuse kohta surmajärgse siirdamise suhtes, on patsiendi arst kohustatud võimaluse korral surnud isiku otseste sugulaste, venna, õe, seadusliku esindaja, seadusliku või faktilise abikaasa kaudu välja selgitama surnud isiku eluaegse tahte.

  (3) Teised isikud ei või keelata elundi või koe eemaldamist, kui surnud isik on siirdamist eluajal soovinud. Teised isikud ei või lubada elundi või koe eemaldamist, kui surnud isik on siirdamisest eluajal keeldunud.

  (4) Isiku vägivaldse surma korral tuleb surnud isikult elundi või koe eemaldamine kooskõlastada kohtuarstiga.

  (5) Surnud isiku elundi või koe siirdamist ei tohi teostada arst, kes surnud isiku eluajal oli ta raviarst või kes kuulus tema surma tuvastanud arstide komisjoni.

  (6) Surnud isikult elundi või koe eemaldanud arst koostab elundi või koe eemaldamise akti. Elundi või koe eemaldamise akti vorm kehtestatakse sotsiaalministri määrusega.

§ 12.  Surma tuvastamine

  (1) Kui isiku elundeid või kudesid tahetakse kasutada pärast tema surma siirdamiseks, peab tema surma tuvastama vähemalt kaheliikmeline arstide komisjon, kes koostab surma tuvastamise akti. Surma tuvastamise akti vorm kehtestatakse sotsiaalministri määrusega.

  (2) Surm loetakse saabunuks, kui vastavalt arstiteaduse kaasaegsele tasemele on tuvastatud:
  1) peaaju funktsioonide täielik ja pöördumatu lakkamine või
  2) vereringe täielik ja pöördumatu lakkamine.

§ 13.  Surnud isikult eemaldatud elundi või koe kasutamine organite või kudede rahvusvahelise vahetuse raames

  Kui surnud isikult eemaldatud elundile või koele pole Eestist võimalik leida sobivat retsipienti, võib seda kasutada elundite ja kudede rahvusvahelise vahetuse raames.

4. peatükk RAHASTAMINE 

§ 14.  Siirdamise rahastamine

  Siirdamist rahastab retsipient, kui ravikulude hüvitamise kohustust ei võta üle Eesti Haigekassa.

§ 15.  Ravikulude hüvitamine riikliku ravikindlustuse eelarvest

  (1) Eesti Haigekassa võtab üle kohustuse hüvitada tervishoiuteenuse osutajale ravikulud, mis on tekkinud seoses elundi või koe siirdamisega ravikindlustusega hõlmatud retsipiendile, sealhulgas doonorilt või surnud isikult elundi või koe eemaldamise kulud.

  (2) Eesti Haigekassa maksab ravikindlustusega hõlmatud doonorile ja retsipiendile ajutise töövõimetuse hüvitist Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduses (RT 1991, 23, 272; RT I 1999, 7, 113; 29, 397; 2000, 57, 374; 84, 536; 102, 675; 2001, 42, 233; 47, 260) sätestatud korras.

5. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 16.  Järelevalve

  Järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle teostab Tervishoiuamet vastavalt haldusmenetluse seaduses (RT I 2001, 58, 354) sätestatule tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevate erisustega.

§ 17.  Vastutus

  (1) Elundite või kudede loovutamise eest, kui doonor või ta seaduslik esindaja sai selle eest ainelist kasu, - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiprefektuur.

6. peatükk RAKENDUSSÄTE 

§ 18.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, välja arvatud §-d 3 ja 17, mis jõustuvad samaaegselt karistusseadustikuga.

  Riigikogu aseesimees Peeter KREITZBERG

/otsingu_soovitused.json