Teksti suurus:

Kohtu registriosakonna kodukord

Väljaandja:Justiitsminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:18.09.2002
Avaldamismärge:RTL 2002, 31, 450

Kohtu registriosakonna kodukord

Vastu võetud 14.02.2002 nr 10

AVALDATUD :

RTL 2002, 31, 450

 

Määrus kehtestatakse "Kohtute seaduse" (RT 1991, 38, 472; 1993, 1, 2; RT I 1993, 24, 429; 65, 922; 1994, 81, 1382; 86/87, 1487; 94, 1609; 1995, 29, 358; 87, 1540; 1996, 31, 631; 42, 811; 51, 967; 1998, 4, 62; 2000, 35, 219; 51, 321; 2001, 21, 113; 43, 240; 48, 264) § 16 lõike 6 ja § 35 lõike 3, "Äriseadustiku" (RT I 1995, 26-28, 355; 1998, 91-93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565) § 25 lõike 2, § 67 lõike 1 ning lõike 4 punktide 3 ja 4, § 70, § 525 lõike 2 ja § 541 lõigete 2 ja 3, "Mittetulundusühingute seaduse" (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658; 2000, 55, 365; 88, 576; 2001, 56, 336; 93, 565) § 76 ja § 111 lõike 2, "Kommertspandiseaduse" (RT I 1996, 45, 848; 1997, 48, 774; 2001, 93, 565) § 15 ja § 37, "Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse" (RT I 1998, 23, 321; 59, 941; 1999, 10, 149; 2000, 55, 365; 2001, 56, 336; 93, 565) § 18 lõike 2, § 37 lõike 1, § 64 lõike 3 ja § 77, "Kinnistusraamatuseaduse" (RT I 1993, 65, 922; 1999, 44, 511; 2001, 21, 113; 31, 171; 56, 336; 93, 565) § 1 lõike 2, § 771 lõike 2 ja § 772 lõike 3 alusel. Määrus reguleerib kohtu registriosakonna töökorraldust ning äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri, kommertspandiregistri ning laevakinnistusraamatu pidamist.

 

1. peatükk

REGISTRIOSAKONNA TÖÖKORRALDUS

1. jagu

Üldsätted

 

§ 1. Registripiirkonnad

Äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit ning kommertspandiregistrit peavad:
1) Lääne-Viru Maakohtu registriosakond nii Lääne-Viru Maakohtu kui ka Ida-Viru Maakohtu, Kohtla-Järve Linnakohtu ja Narva Linnakohtu tööpiirkonna kohta;
2) Pärnu Maakohtu registriosakond nii Pärnu Maakohtu kui ka Saare Maakohtu ja Viljandi Maakohtu tööpiirkonna kohta;
3) Tallinna Linnakohtu registriosakond nii Tallinna Linnakohtu kui ka Harju Maakohtu, Hiiu Maakohtu, Järva Maakohtu, Lääne Maakohtu ja Rapla Maakohtu tööpiirkonna kohta;
4) Tartu Maakohtu registriosakond nii Tartu Maakohtu kui ka Jõgeva Maakohtu, Põlva Maakohtu, Valga Maakohtu ja Võru Maakohtu tööpiirkonna kohta.

§ 2. Laevakinnistusraamatu pidaja

(1) Laevakinnistusraamatut (laevaregistrit ja ehitatavate laevade registrit) peavad käesoleva kodukorra §-s 1 nimetatud maa- ja linnakohtute registriosakonnad (edaspidi registriosakond):
1) mere- ja siseveelaevade kohta, mille kodusadam asub nende registripiirkonnas;
2) ehitatavate mere- ja siseveelaevade ning ehitatavate teisaldatavate ujuvvahendite kohta, mida ehitatakse nende registripiirkonnas;
3) teisaldatavate ujuvvahendite kohta, mis asuvad nende registripiirkonnas.

(2) Tallinna Linnakohtu registriosakond peab laevakinnistusraamatut ka Lääne-Viru Maakohtu registriosakonna registripiirkonna kohta.

(3) Tartu Maakohtu registriosakond ei pea laevakinnistusraamatut merelaevade kohta.

§ 3. Registriosakonna koosseis

Registriosakonna koosseisu kinnitab justiitsminister eraldi määrusega.

§ 4. Registriosakonna pitsatid

(1) Registriosakonnal on oma nime ja riigivapi kujutisega värvi- ja reljeefpitsat ning võib olla rõhtpitsat kirjavahetuse jaoks.

(2) Registriosakonna juhataja võib registriosakonna töömahust lähtudes otsustada kasutusele võtta rohkem kui ühe registriosakonna samaliigilise pitsati ja tõestamistoiminguid tegevate registriosakonna ametnike nimelised pitsatid, lähtudes "Notariaadiseaduse" (RT I 2000, 104, 684; 2001, 93, 565) § 53 punktist 4.

(3) Registriosakonna ja selle ametnike pitsatite kujundamisel, registreerimisel, kehtetuks tunnistamisel, hoidmisel ja hävitamisel lähtutakse "Riigivapi seadusest" (RT I 2001, 65, 376).

 

2. jagu

Registrikohtunik

 

§ 5. Registrikohtuniku ülesanded ja seisukohad

(1) Kohtu esimees nimetab kande- ja kinnistamisotsuse tegemiseks pädevad kohtunikud (edaspidi registrikohtunik).

(2) Registrikohtunik:
1) otsustab kande- ja kinnistamisotsuse ning registriasjaga seotud kohtumääruse (edaspidi lahend) tegemise;
2) selgitab kohtunikuabidele ja registrisekretäridele oma seisukohti registriasjade lahendamisel;
3) juhendab kohtu esimehe määramisel ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikuabi kandidaate;
4) vaatab läbi vastulaused, mille kohtunikuabi on jätnud rahuldamata või rahuldanud osaliselt.

(3) Registrikohtuniku kirjalikud seisukohad, mida ta on avaldanud konkreetse registriasja lahendamise kohta, köidetakse vastavasse registri- või laevatoimikusse.

(4) Registrikohtuniku üldised seisukohad registriasjade lahendamise kohta ning registri- ja laevatoimikusse köidetud seisukohtade ärakirjad köidetakse eraldi toimikusse, mis peab olema kõigile registriosakonna töötajaile kättesaadav.

3. jagu

Kohtunikuabi

 

§ 6. Kohtunikuabi põhiülesanded

(1) Registriosakonna koosseisu kuuluv kohtunikuabi:
1) otsustab oma pädevusse kuuluva lahendi tegemise;
2) koostab registrikohtunikule lahendite eelnõusid;
3) sisestab registrikohtuniku tehtud lahendi teksti infosüsteemi ning kinnitab oma salasõnaga;
4) kinnitab registrikande ja märke;
5) teeb "Äriseadustiku" §-s 46 nimetatud kandeid ja märkeid;
6) teeb "Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse" §-s 54 nimetatud kandeid;
7) vaatab läbi toimikusse köidetavaid dokumente, mis ei ole aluseks kande tegemisele (majandusaasta aruanded, nõukogu liikmete andmed jne);
8) kinnitab ärakirju ja väljatrükke;
9) annab välja tõendeid registrikande puudumise või muutmatuse kohta;
10) annab välja laeva lipudokumendid;
11) tuvastab registri- ja laevatoimikuga tutvuda soovija õigustatud huvi;
12) jälgib, et toimikud vastaksid käesolevas kodukorras ettenähtud nõuetele;
13) rakendab hoiatus- ja sunnivahendeid registriosakonnale valeandmete esitamise ning ettenähtud andmete esitamata jätmise korral, samuti äriühingute vara vähenemise puhul alla seadusega lubatud alampiiri;
14) juhendab kohtu esimehe määramisel ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikuabikandidaate ning registriosakonna juhataja määramisel notarikandidaatidest ja üliõpilastest praktikante;
15) algatab laevakinnistusregistri asendusosa avamise menetluse.

(2) Kohtu esimees võib määrata, et registriasja materjalid, mida kohtunik arutab avalikul istungil, valmistab ette kohtunikuabi.

4. jagu

Registriosakonna juhataja

 

§ 7. Juhataja nimetamine

(1) Registriosakonna juhatajaks on kohtu esimehe nimetatud kohtunik või kohtunikuabi.

(2) Registriosakonna juhataja puudumisel täidab tema kohuseid kohtu esimehe nimetatud kohusetäitja sama kohtu kohtunike või kohtunikuabide seast.

(3) Ärakiri registriosakonna juhataja või juhataja kohusetäitja nimetamise ja vabastamise kohta saadetakse Justiitsministeeriumile teadmiseks.

(4) Registriosakonna juhataja vahetumisel võetakse ja antakse asjaajamine üle kohtu esimehe poolt nimetatud kohtuametniku osavõtul.

(5) Üleandmise-vastuvõtmise kohta koostatakse akt kahes eksemplaris, millest üks jääb registriosakonda ja teine kohtukantseleisse. Akti ärakiri saadetakse Justiitsministeeriumile.

§ 8. Juhataja ülesanded

Kohtuniku või kohtunikuabi ülesannete täitmise kõrval on registriosakonna juhataja ülesandeks korraldada registriosakonna tegevust, sealhulgas:
1) kehtestada registriasjade jaotuskord, vajadusel jaotada pooleliolevaid registriasju ümber (kodukorra § 183-186),
2) kehtestada muude tööülesannete jaotus teenistujate vahel ning registriosakonna teenistujate asendamise kord, sealhulgas määrata registriosakonna e-posti kontrollimise eest vastutavad teenistujad, tõestamistoiminguid tegevad ametnikud ja registriosakonna-väliseid andmekogusid kasutavad teenistujad ning kontrollida eelnimetatu täitmist;
3) lahendada registriosakonna teenistujate tegevuse peale esitatud kaebusi (kodukorra § 65);
4) nõuda registriosakonnas mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud erakondadelt andmete esitamist nende liikmeskonna kohta iga aasta 1. jaanuari seisuga;
5) korraldada arhiivi ülevaatust ja dokumentide hävitamist (kodukorra § 76-77);
6) kehtestada organisatsioonilised abinõud, mis tagavad registriosakonnas hoitavate dokumentide säilivuse ning süüdlase kindlakstegemise dokumentide rikkumise, hävimise ja kadumise korral;
7) vajaduse korral kehtestada täiendavad organisatsioonilised abinõud, mis tagavad infosüsteemi sisestatud andmete säilivuse, välistavad pädevusevälise töötlemise ning tutvumise (kodukorra § 303);
8) korraldada registrikohtunike ja teenistujate nõupidamisi praktika ühtlustamiseks ja kogemuste vahetamiseks vähemalt üks kord kuus (ajavahemikus 1. juunist 31. augustini võib vähem kui kord kuus) ning tagada nõupidamiste protokollimine;
9) kontrollida registriosakonna teenistujate osavõttu neile kohtu või Justiitsministeeriumi poolt korraldatavast täiendusõppest (kodukorra § 21);
10) kehtestada registriosakonna ja selle ametnike pitsati, samuti registriosakonna templite ja dokumendiblankettide kasutamise ja hoidmise kord;
11) korraldada punktis 10 nimetatud pitsatite, templite ja blankettide nõuetekohane registreerimine, kehtetuks tunnistamine ja hävitamine;
12) korraldada registriosakonna ja selle ametnike pitsatijäljendite ning tõestamistoiminguid tegevate ametnike allkirjanäidiste saatmist teistele registriosakondadele ja Justiitsministeeriumile;
13) korraldada käesolevas kodukorras nimetatud ärakirjade saatmist Justiitsministeeriumile (§ 7 lg 3 ja 5, § 65 lg 3, § 66 lg 3, § 76 lg 2, § 257 lg 2);
14) lubada siis, kui ajutiselt ei ole võimalik pidada elektroonilist laevakinnistusraamatut, teha kandeid paberil peetavasse laevakinnistusraamatusse ("Kinnistusraamatuseaduse" § 7717);
15) teatada Justiitsministeeriumile registripidamise erivahendite (ripptoimikukaaned, turvaelementidega blanketid jne) ning arhiivipinna vajaduste prognoosid;
16) määrata notarikandidaatidest ja üliõpilastest praktikantidele juhendajad ning anda kohtu esimehele soovitusi kohtunikuabikandidaadile juhendaja määramise kohta;
17) teha kohtu esimehele ja haldusdirektorile esildisi registriosakonda puudutavates küsimustes, sealhulgas registriosakonna teenistujate puhkuste ajakava, palgafondi jagamise ning ergutuste ja distsiplinaarkaristuste kohta.

§ 9. Juhataja lisatasu

Registriosakonna juhatajale võidakse maksta osakonna juhatamise eest lisatasu kohtu esimehe määratud ulatuses.

 

5. jagu

Registriosakonna kantseleijuhataja

 

§ 10. Kantseleijuhataja staatus

(1) Kui kohtu koosseisus on ette nähtud registriosakonna kantseleijuhataja ametikoht, nimetab kohtu esimees registrisekretäride seast kantseleijuhataja.

(2) Kantseleijuhataja allub vahetult registriosakonna juhatajale.

(3) Registriosakonna juhataja määrab, millised registrisekretärid ja tehnilised töötajad alluvad vahetult kantseleijuhatajale.

§ 11. Kantseleijuhataja põhiülesanded

(1) Kantseleijuhataja põhiülesandeks on korraldada registriosakonna kantselei tegevust, sealhulgas:
1) tagada tõhus töökorraldus dokumentide vastuvõtmise, registriga tutvumise, andmete väljastamise ja arhiivipidamise alal;
2) täita registriosakonna juhataja ülesandel § 8 punktides 5 ja 9-13 ning 15 nimetatud kohustusi;
3) tagada § 8 punktides 6-7 ja 10 nimetatud abinõude täitmine;
4) kontrollida, kuidas talle vahetult alluvad teenistujad täidavad oma ametikohustusi;
5) tagada registriosakonna kirjavahetuse, sealhulgas e-kirjade arvelevõtmine ja vastamine.

(2) Tööülesannete jaotuse kantseleijuhatajale alluvate teenistujate vahel ja nende vastastikuse asendamise korra kehtestab registriosakonna juhataja kantseleijuhataja ettepanekul.

(3) Kantseleijuhataja võib registriosakonna juhataja määramisel täita ka registrisekretäri ülesandeid ulatuses, mis ei sega tal kantselei tegevuse korraldamist.

 

6. jagu

Registrisekretär

 

§ 12. Registrisekretäri põhiülesanded

Registrisekretär:
1) jõustab registrikande ja märke;
2) teeb "Äriseadustiku" §-s 46 nimetatud kandeid ja märkeid;
3) kinnitab ärakirju ja väljatrükke;
4) annab välja tõendeid vastavalt "Äriseadustiku" § 28 lõikele 4;
5) tuvastab registri- ja laevatoimikuga tutvuda soovija õigustatud huvi;
6) vaatab vajadusel läbi ilma kandeotsuseta toimikusse köidetavaid dokumente (majandusaasta aruanded, nõukogu liikmete nimekirjad jm);
7) hoiatab asjaosalisi isikuid registriosakonnale valeandmete esitamise ning ettenähtud andmete esitamata jätmise korral, samuti äriühingute vara vähenemise puhul alla seadusega lubatud alampiiri;
8) järgib, et toimikud vastaksid käesolevas kodukorras ettenähtud nõuetele;
9) juhendab registriosakonna juhataja määramisel notarikandidaatidest ja üliõpilastest praktikante.

§ 13. Registrisekretäri menetluspädevus registriasjades

(1) Registrisekretär võib vaadata läbi avaldusi ning koostada registrikohtunikule ja kohtunikuabile kandeotsuste ja kohtumääruste eelnõusid järgmistes registriasjades:
1) äriregistri A-osas kannete tegemine (välja arvatud ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise kohta);
2) äriregistri B-osas kannete tegemine, mis ei kuulu "Äriseadustiku" §-de 29 ja 57 alusel avaldamisele;
3) mittetulundusühingu ja sihtasutuse aadressi ja asukoha kohta, juhatuse liikmete, likvideerijate ja pankrotihaldurite isikuandmete kohta, juhatuse liikmete ja likvideerijate esindusõiguse korra kohta, põhikirja muutmise kohta ning sihtasutuse eesmärgi kohta registrisse kantud andmete muutmine;
4) "Äriseadustiku" § 33 lõike 71 alusel kommertspandiregistrisse kantud andmete muutmine.

(2) Registriosakonna juhataja võib kehtestada, et registrisekretäri koostatud kohtumääruse ja avalduse rahuldamata jätmise või osalise rahuldamise kandeotsuse vaatab enne registrikohtunikule allakirjutamiseks esitamist täiendavalt läbi kohtunikuabi.

§ 14. Registrisekretäri menetluspädevuse laiendamine

(1) Kui registrisekretär on olnud ametis vähemalt kolm kuud ning ilmutanud ametialast võimekust ja kohusetundlikkust, võib registriosakonna juhataja laiendada tema menetluspädevust muude registriasjade menetlemise õigusega.

(2) Lõike 1 alusel laiendatud registrisekretäri menetluspädevus võib hõlmata kõiki registriasju, välja arvatud:
1) aktsiaseltsi, tulundusühistu, filiaali, mittetulundusühingu ja sihtasutuse registrisse kandmine;
2) juriidiliste isikute ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine;
3) "Äriseadustiku" §-dest 59-61 tulenevad registriasjad;
4) välismaa õiguse rakendamisega seotud registriasjad;
5) laevakinnistusraamatu asjad.

§ 15. Registrisekretäri kohustus pöörduda registrikohtuniku või kohtunikuabi poole

Registrisekretär peab registriasja menetlemise katkestama ja pöörduma suuniste saamiseks registrikohtuniku või kohtunikuabi poole, kui:
1) ta soovib kõrvale kalduda talle teadaolevast registrikohtuniku seisukohast;
2) registriasja menetlemises ilmnevad õiguslikud raskused.

§ 16. Registrisekretäri taandus

Registrisekretär peab registriasja andma registriasjade jaotuskorra alusel teise isiku menetlusse, kui on alust kahelda tema erapooletuses, sealhulgas siis, kui ta ise või tema sugulane või hõimlane on registriasja suhtes:
1) füüsilisest isikust ettevõtjaks;
2) täis- või usaldusühingu osanikuks, registrisse kantud esindama volitatud isikuks või prokuristiks;
3) osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutajaks, juhatuse või nõukogu liikmeks, prokuristiks või audiitoriks;
4) välismaa äriühingu, kelle filiaal on äriregistrisse kantud või kandmisel, seadusjärgseks esindajaks, filiaali juhatajaks või prokuristiks;
5) mittetulundusühingu või sihtasutuse asutajaks või juhatuse liikmeks või sihtasutuse nõukogu liikmeks või "Mittetulundusühingute seaduse" §-s 31 nimetatud mittetulundusühingu organi liikmeks või sihtasutuse audiitoriks.

§ 17. Registrisekretärile tehnilise sekretäri ülesannete andmine

Registriosakonna juhataja võib vajaduse korral anda registrisekretärile tehnilise sekretäri ülesandeid.

 

7. jagu

Tehniline sekretär

 

§ 18. Tehnilise sekretäri ülesanded

Tehnilise sekretäri ülesandeks on registriosakonna juhataja, registrikohtunike, kohtunikuabide ja registrisekretäride abistamine registrite pidamisel, sealhulgas:
1) dokumentide vastuvõtmiseks ja lahendite täitmiseks vajalike tehniliste toimingute tegemine;
2) isikute teenindamine, kes esitavad registriosakonnale dokumente või kes tutvuvad registriandmetega või tellivad neist ärakirju ja väljatrükke;
3) dokumentide skanneerimine;
4) väljasaadetavate kirjade postitamine ning saabunud kirjade arvelevõtmine ja kätteandmine.

 

8. jagu

Arhivaar

 

§ 19. Koosseisulise arhivaari ülesanded

(1) Registriosakonna koosseisu kuuluv arhivaar korraldab registriosakonna arhiivi pidamist vastavalt käesoleva kodukorra nõuetele, sealhulgas:
1) võtab dokumente arhiivi vastu ja annab arhiivist välja;
2) tagab arhiivipäeviku korrektse täitmise;
3) vastutab arhiivis hoitavate dokumentide säilivuse eest.

(2) Arhivaar juhendab teda abistavaid registri- ja tehnilisi sekretäre ning täidab registriosakonna juhataja määratud ulatuses registri- ja tehnilise sekretäri ülesandeid.

§ 20. Arhivaari ülesannete täitmine registrisekretäri poolt

Kui registriosakonna koosseisus ei ole arhivaari kohta, täidab arhivaari ülesandeid registriosakonna juhataja määratud registrisekretär.

 

9. jagu

Täiendusõpe

 

§ 21. Täiendusõppes osalemise kohustus

(1) Registriosakonna teenistujad on kohustatud osa võtma nende jaoks kohtu või Justiitsministeeriumi poolt korraldatavast täiendusõppest.

(2) Kohtunikuabid, kellel ei ole õigusteaduslikku kõrgharidust, suunatakse justiitsministri poolt vastavasse rakenduskõrgkooli kaugõppevormis õppima. Justiitsminister võib konkursi alusel õppima suunata ka registrisekretäre ning registrisekretäri eksami sooritanud tehnilisi sekretäre.

(3) Lõikes 2 nimetatud ametnike töökoormust võib vähendada selle aja võrra, mil nad õppeasutuses viibimise tõttu ei saa tööülesandeid täita.

(4) Õppima suunatud ametnikele säilitatakse õppimise ajaks töötasu.

 

10. jagu

Vastuvõtt

 

§ 22. Vastuvõtuajad

(1) Registriosakonnal on vastuvõtuaeg isikute teenindamiseks - dokumentide vastuvõtmiseks, registriga tutvumiseks ning dokumentide väljastamiseks - igal tööpäeval vähemalt neli tundi.

(2) Laevakinnistusraamatu kinnistamisavalduste vastuvõtt ning laeva lipudokumentide väljastamine toimub igal tööpäeval kogu tööaja ulatuses.

(3) Vastuvõtuajad kinnitab kohtu esimees.

§ 23. Vastuvõtuks avatud ruumid

(1) Registriosakonna külastajatele on sissepääsuks avatud vaid dokumentide vastuvõtmiseks, registriga tutvumiseks ning dokumentide väljastamiseks ettenähtud ruumid.

(2) Registriosakonna muudesse ruumidesse lubatakse külastajaid vaid põhjendatud vajadusel ning selle registriosakonna teenistuja nõusolekul ja vastutusel, kelle juurde nad minna soovivad.

§ 24. Külastajatele antav teave

(1) Teave vastuvõtuaegade, ametliku elektronposti aadressi, registriosakonna tööpiirkonna, riigilõivu tasumise korra ja registriosakonnas peetavate registrite kohta pannakse registriosakonna ruumides või selle sissekäigu juures nähtavale kohale.

(2) Teenistujad, kes registriosakonna külastajaid vastu võtavad ja teenindavad, kannavad nimesilti oma nime ja ametinimetusega.

(3) Registriosakonna teenistuja jagab isikutele informatsiooniks teabelehti ning peab andma kohapeal, samuti telefoni ja elektronposti teel teavet järgmistes küsimustes:
1) registriosakonna tööpiirkonna ulatus;
2) registriosakonnas peetavate registrite loetelu;
3) registriosakonna vastuvõtuajad ja vastuvõtukord;
4) ärakirjade, väljatrükkide, tõendite ja lipudokumentide väljastamise kord;
5) registriosakonna ja Justiitsministeeriumi Registrikeskuse ametlik elektronposti aadress;
6) lahenditest asjaosalistele teatamise kord;
7) tasumisele kuuluvate riigilõivude määrad ning tasumise kord;
8) notari ametitoimingud registriasjade ajamisel.

(4) Registriosakonna teenistuja ei anna isikutele muud õiguslikku teavet kui lõikes 3 nimetatud.

§ 25. Notar avaldaja esindajana

(1) Notar, kes on tõestanud või kinnitanud registriosakonnale esitatud avalduse, on volitatud esindama avaldajaid registriosakonnas.

(2) Notaril ning tema poolt volitatud notaribüroo töötajal võimaldatakse dokumente esitada ja kätte saada ning registritega tutvuda igal tööpäeval kogu tööaja ulatuses.

(3) Notari soovil teatatakse talle tema tõestatud või kinnitatud avalduse või vastulause alusel lahendi tegemisest või antakse vajalikud dokumendid, sealhulgas lipudokumendid, talle või tema poolt volitatud notaribüroo töötajale kohapeal kätte.

§ 26. Dokumentide vastuvõtmise õigus

(1) Registriosakonnale esitatavaid dokumente võib kohapeal vastu võtta ainult registriosakonna juhataja määratud teenistuja ainult vastuvõtuajal.

(2) Posti teel esitatud dokumente võib vastu võtta ainult registriosakonna juhataja määratud teenistuja.

§ 27. Vastuvõtupealdis

(1) Registriosakonnale esitatud dokumentidele tehakse viivitamatult vastuvõtupealdis, milles märgitakse:
1) vastuvõtmise päev, kuu ja aasta;
2) esitatud dokumentide lehtede koguarv;
3) vastuvõtja nimi ja allkiri.

(2) Vastuvõtupealdis tehakse põhidokumendi (avalduse, vastulause, majandusaasta aruande vm) esimesele leheküljele. Kõikidele teistele lehtedele peab vastuvõtupealdise täitnud isik andma oma allkirja või lööma kuupäevaga nurgatempli. Kui dokumendi lehed on kinni köidetud, antakse allkiri vaid esimesele leheküljele.

§ 28. Vastuvõetud dokumentide arvelevõtmine ja erisused registripiirkonna vahetumisel

(1) Vastuvõetud dokumendid võetakse viivitamatult arvele kas registripäevikus, laevakinnistuspäevikus, majandusaasta aruannete päevikus või kaebuste päevikus, või kui nad ei kuulu päevikusse kandmisele, siis võetakse arvele kirjavahetuse registreerimiseks ettenähtud korras.

(2) Dokumentide arvelevõtja jälgib, et päeviku ja vastuvõtupealdise andmed, sh vastuvõtukuupäev, oleksid ühesugused.

(3) Kui kandeavaldusega kaasneb registripiirkonna vahetus, peab uue asukoha järgne arvelevõtja asjaomase ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse arvele võtma senise registrikoodiga.

(4) Kui ettevõtja, filiaal, mittetulundusühing või sihtasutus mitmekordse registripiirkonna vahetumisega naaseb registripiirkonda, kus ta varem oli registrisse kantud, siis tuleb ta arvele võtta senise registrikoodi ja registriasja numbriga.

§ 29. Tõendi väljastamine dokumentide esitajale

Dokumentide esitaja soovil väljastab dokumente vastuvõtnud teenistuja pärast vastuvõtupealdise tegemist tõendi, mis sisaldab:
1) registriosakonna nime;
2) dokumentide esitaja nime;
3) vastuvõetud lehtede koguarvu ja esitaja nõudel ka esitatud dokumentide loetelu;
4) teenistuja ametinimetust, nime, allkirja ning vastuvõtmise päeva, kuud ja aastat.

§ 30. Dokumentide vastuvõtmata jätmine

(1) Avaldus ja sellele lisatud dokumendid jäetakse vastu võtmata, kui:
1) allkirjad avaldusel ei ole notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud;
2) on ilmne, et avaldusele ei ole lisatud seaduses ettenähtud dokumente;
3) on esitatud võõrkeelsed dokumendid ilma notariaalselt kinnitatud või sellega võrdsustatud korras kinnitatud eestikeelse tõlketa;
4) avaldusele ei ole lisatud seaduses ettenähtud riigilõivu tasumise tõendit;
5) avaldus või sellele seaduse kohaselt lisatud dokumendid ei ole loetavad.

(2) Kui dokumentide vastuvõtja arvates ei ole avaldusele lisatud kõiki seaduses ettenähtud dokumente, aga avalduse esitaja arvates on, siis tuleb dokumendid vastu võtta, välja arvatud juhul, kui "Äriseadustiku" § 50 lõikest 2 tulenev vastuvõtmata jätmise alus on täiesti ilmne.

§ 31. Dokumentide põhjalikum uurimine vastuvõtul

Dokumente vastuvõttev teenistuja ei ole kohustatud uurima dokumente § 30 lõikes 1 loetletud nõuetest põhjalikumalt.

§ 32. Õiendi väljastamine dokumentide vastuvõtmata jätmise korral

(1) Kui avaldus jäetakse § 30 lõike 1 alusel vastu võtmata, siis väljastatakse esitajale tema soovil õiend, mis sisaldab:
1) registriosakonna nime;
2) dokumentide esitaja nime ning esitamise päeva, kuud ja aastat;
3) dokumentide vastuvõtmata jätmise põhjust ning viidet "Äriseadustiku" §-le 50;
4) õiendi väljastanud teenistuja ametinimetust, nime, allkirja.

(2) Kui posti teel esitatud avaldus jäetakse § 30 lõike 1 alusel vastu võtmata, siis tagastatakse nad avaldajale lihtkirjaga, mis sisaldab lõikes 1 nimetatud andmeid.

§ 33. Dokumentide vastuvõtmata jätmise keeld

(1) Avaldusele lisatud dokumente ei või jätta vastu võtmata põhjendusel, et seadus ei nõua nende esitamist.

(2) Avaldus ja lisatud dokumendid, millega taotletakse laevakinnistusraamatusse kande või märke tegemist, tuleb vastu võtta; § 30 ei kohaldata.

§ 34. Kandedokumentide juurdetoomine, avalduse muutmine ja tagasivõtmine

(1) Kuni kande- või kinnistamisotsuse tegemiseni võib avaldaja esitada sama asja kohta täiendavaid dokumente, sealhulgas avalduse muutmise avalduse ning avalduse tagasivõtmise avalduse.

(2) Kui notarit on volitatud laevakinnistamisavaldust tegema ja ta on selle esitanud, siis on avalduse tagasivõtmise õigus kas ainult sellel notaril või ühel tehinguosalisel teiste osaliste notariaalselt kinnitatud allkirjadega nõusolekul.

§ 35. Dokumentide saatmine ühest registripiirkonnast teise

Seaduses ettenähtud juhtudel saadab registriosakond kande tegemiseks vajalikud dokumendid teise registriosakonda. Sel juhul lisatakse dokumentidele saatekiri, millele kirjutab alla registrikohtunik, kohtunikuabi või registrisekretär.

§ 36. Kandedokumentide tagastamine

(1) Kui äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri või kommertspandiregistri kandeavaldus jäetakse rahuldamata või võetakse enne kandeotsuse tegemist tagasi, siis avaldust ja sellele lisatud dokumente ei tagastata.

(2) Kui laevakinnistamisavaldus jäetakse rahuldamata või võetakse enne kinnistamisotsuse tegemist tagasi, võib avalduse esitamiseks õigustatud isikule tema soovil tagastada avaldusele lisatud originaaldokumendid.

(3) Lõikes 2 nimetatud dokument tagastatakse allkirja vastu. Tagastatud dokumendist teeb tagastamise otsustanud kohtunikuabi kinnitatud ärakirja, mis köidetakse vastavasse toimikusse. Nende ärakirjade tegemist ei kanta tutvumise ja ärakirjade raamatusse.

(4) Lõikes 3 nimetatud ärakirja õigsuse kinnitanud teenistuja lisab ärakirjale märkuse originaaldokumendi tagastamise asjaolude kohta.

 

11. jagu

Registriandmete kättesaadavus

 

§ 37. Registriandmete otsingu alus

(1) Registriga tutvumisel, samuti ärakirjade, väljatrükkide ja tõendite tellimisel võib päringu aluseks olla:
1) ärinimi või mittetulundusühingu, sihtasutuse või laeva nimi;
2) ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikood;
3) laeva registrinumber, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni registri number või kalalaeva pardanumber;
4) laeva omaniku nimi.

(2) Lõikes 1 toodud reeglist võidakse kõrvale kalduda üksnes kohtunikuabi või registrisekretäri kirjalikul loal, kui see on vajalik kohtule, pädevale asutusele või notarile seadusest tuleneva ülesande täitmiseks. Luba köidetakse vastavasse registri- või laevatoimikusse.

(3) Lõikes 2 nimetatud eraldi luba ei ole vaja, kui tutvumise kohta tehakse sissekanne tutvumise ja ärakirjade raamatusse.

§ 38. Registriandmetega kohapeal tutvumine

(1) Igaüks võib registriosakonnas kohapeal tutvuda registrikartoteegiga ja laevakinnistusregistriga ning äri- ja avalike toimikutega. Sellist tutvumist ei märgita tutvumise ja ärakirjade raamatusse.

(2) Õigustatud huviga isik, kohus, pädev asutus, notar ja notari volitatud notaribüroo töötaja võivad registriosakonnas kohapeal tutvuda registri- või laevatoimikuga, samuti tehniliste abiregistrite ja muude lõikes 1 nimetamata dokumentidega. Tutvumiseks annab loa kohtunikuabi või registrisekretär, kui ta on kontrollinud tutvuja isikut või ametit tõendavat dokumenti ning vajadusel tuvastanud õigustatud huvi olemasolu. Selline tutvumine märgitakse tutvumise ja ärakirjade raamatusse.

(3) Tutvumiseks võib ühele isikule korraga kätte anda ainult ühe registrikaardi, laevakinnistusregistriosa, toimiku, abiregistri või muu dokumendi.

(4) Tutvumise juures peab pidevalt viibima registriosakonna teenistuja, kes jälgib ja vastutab, et tutvuja ei rikuks dokumente, ei köidaks toimikut lahti ega võtaks dokumente kaasa. Dokumente ja toimikuid tutvujalt tagasi võttes peab ta kontrollima, kas kõik tutvumiseks antud dokumendid on rikkumata kujul alles.

(5) Kui teenistuja avastab, et tutvumiseks antud dokumente rikutakse, võetakse kaasa või toimikut köidetakse lahti, siis peab tutvumise katkestama ning kutsuma kohale kohtukordniku või politseiametniku.

(6) Tutvumistellimus täidetakse samal päeval. Vähem kui poolteist tundi enne vastuvõtuaja lõppu esitatud tellimused võib täita järgmisel tööpäeval.

(7) Registriosakonna juhataja korraldusel võib skanneerimata ja toimikusse köitmata majandusaasta aruannetega tutvumist võimaldada järgmisel või ülejärgmisel tööpäeval pärast tellimuse esitamist.

(8) Kui tutvumistellimust ei täideta kohe või kui tellija soovib tutvumist hiljem, siis täidetakse tellimus tellija täidetud tellimislehel näidatud tähtajaks.

(9) Tellimislehe blanketil nähakse ette variandid samal päeval tutvumise, järgmisel tööpäeval tutvumise ning hilisemal kuupäeval tutvumise kohta. Blanketil märgitakse tellimuse samal päeval täitmiseks kuluv aeg, samuti lõike 6 teises lauses ja lõikes 7 nimetatud asjaolud ning hoiatus, et kui asjaomane registriasi on menetluses, siis võib tutvumine edasi lükkuda.

(10) Justiitsministeerium tagab tellimislehe kättesaadavuse Interneti kaudu; selle täitmisel edastatakse tellimisandmed registriosakonna elektroonilisse postkasti.

(11) Tutvumistellimuse võib esitada ka posti, telefaksi ja elektroonilise posti kaudu.

(12) Kui registriasi, mille dokumente tutvumiseks telliti, on menetluses või ei saa muul registriosakonnast tuleneval põhjusel tutvumist võimaldada, võtab registriosakonna teenistuja tutvumist soovinud isikult tema kontaktandmed, et kokku leppida uus tutvumisaeg.

§ 39. Väljatrükk ja ärakiri

(1) Igaüks võib tellida registrikaardi, laevakinnistusregistriosa ning äri- ja avalike toimiku dokumentide ärakirju ja väljatrükke kas registriosakonda ilmudes, telefaksi, posti või e-posti teel või Interneti kaudu. Seda ei märgita registriga tutvumise ja ärakirjade raamatusse.

(2) Õigustatud huviga isik, kohus, pädev asutus, notar ja notari volitatud notaribüroo töötaja võib tellida ka registri- ja laevatoimiku, abiregistri või muu lõikes 1 nimetamata dokumendi ärakirja või väljatrüki. Väljastamiseks annab loa kohtunikuabi või registrisekretär, kui ta on kontrollinud tutvuja isikut või ametit tõendavat dokumenti ning vajadusel tuvastanud õigustatud huvi olemasolu. Väljastamine märgitakse tutvumise ja ärakirjade raamatusse.

(3) Ärakiri ja väljatrükk väljastatakse vastavalt tellija soovile kas registriosakonnas kohapeal või posti või telefaksi teel. Kohapeal täidetakse ärakirja või väljatrüki tellimus kas "elavas järjekorras" või tellimuslehe täitmisega.

(4) Ärakirja ja väljatrüki tellimisele kohaldatakse käesoleva kodukorra § 38 lõikeid 6-12.

(5) Ärakiri ja väljatrükk tehakse valguskoopiana valgele paberile.

(6) Väljatrüki puhul eeldatakse üksnes kehtivate andmetega väljatrüki tellimist, kui tellija ei ole avaldanud selget soovi saada nii kehtivate kui kehtetute andmetega väljatrükk.

§ 40. Väljatrüki ja ärakirja õigsuse kinnitamine

(1) Registriosakond võib isiku soovil väljastada ärakirja ja väljatrüki kinnitatuna.

(2) Kinnitatud ärakirja või väljatrüki väljastamine märgitakse tutvumise ja ärakirjade väljastamise raamatusse.

(3) Kinnitatud ärakirjale ja väljatrükile tehakse kinnitusmärge järgmiste andmetega:
1) kinnitus ärakirja õigsuse kohta;
2) kinnitamise päev, kuu ja aasta;
3) tutvumise ja ärakirjade raamatu sissekande järjekorranumber;
4) registriosakonna või selle ametniku värvipitsati jäljend;
5) kinnitusmärke teinud kohtunikuabi või registrisekretäri nimi (v.a nimelise pitsati kasutamise korral) ja allkiri.

(4) Kui registriosakonna infosüsteem ei trüki seda automaatselt, märgitakse väljatrüki kinnitusmärkes "Tõestamisseaduse" §-st 42 tulenevad täpsustused:
1) millise registri väljatrükiga on tegemist;
2) kas väljatrükk sisaldab vaid kehtivaid või nii kehtivaid kui kehtetuid andmeid;
3) väljatrüki andmete ajaline seis;
4) andmete kohta, mis ei ole registrikaardi või laevakinnistusregistriosa andmed, selgitus, et neil ei ole seadusega ettenähtud avalikku usaldatavust ja et väljastaja ei vastuta nende õigsuse eest.

(5) Kinnitusmärge tehakse teksti lõppu. Kui ärakiri või väljatrükk koosneb mitmest lehest, siis tehakse kinnitusmärge igale lehele eraldi või köidetakse lehed nööri ja reljeefpitseriga kokku.

(6) Kinnitusmärke juures ei või midagi parandada ega üle kirjutada.

(7) Vastavalt tellija soovile väljastatakse kinnitatud ärakiri registriosakonnas, notari kaudu või posti teel.

(8) Registrikaardi ja laevakinnistusregistriosa kinnitatud väljatrükk või ärakiri tehakse valguskoopiana võltsimisvastaste turvaelementide ning kordumatu kontrollarvuga varustatud paberile. Justiitsministeerium tellib selleks registriosakondadele ühesugused blanketid.

§ 41. Kinnitatud väljatrüki väljastamine notaribüroos

Justiitsministri eraldi määrusega reguleeritakse igaühe õigus tellida registrikaardi või digitaalse dokumendi kinnitatud väljatrükke notaribüroost.

§ 42. Avaldusele viitamine laevakinnistusregistriosa ärakirjas

Kui laevakinnistusraamatut pidavale registriosakonnale on esitatud avaldus laevakinnistusraamatusse kande või märke tegemise kohta, mille alusel ei ole veel kinnistamisotsust tehtud, siis tuleb laevakinnistusregistriosa ärakirjale lisada viide vastava avalduse olemasolule ja esitamisajale ning laevakinnistuspäeviku sissekande numbrile.

§ 43. Tõend kande puudumise või muutmatuse kohta

(1) Igaüks võib tasuta tellida registriosakonnas kohapeal või posti, e-posti või telefaksi teel tõendit selle kohta, et teatud kannet registris ei ole või et teatud kannet pole muudetud.

(2) Tõendile märgitakse:
1) asjaolu, mida tõendatakse;
2) tõendi väljastamise alusena viide "Äriseadustiku" § 28 lõikele 4 (välja arvatud laevakinnistusregistri puhul);
3) väljastamise päev, kuu ja aasta;
4) registriosakonna või tõendi väljastanud ametniku värvipitsati jäljend;
5) tõendi väljastanud ametniku nimi (v.a nimelise pitsati kasutamisel) ja allkiri.

(3) Vastavalt tellija soovile antakse tõend talle kätte registriosakonnas kohapeal või posti teel.

§ 44. Tõendite, väljatrükkide ja ärakirjade väljastamise tähtaeg

Väljatrükid, ärakirjad ja tõendid väljastatakse tellijale viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Väljastamise tähtaega võib registriosakonna juhataja või kantseleijuhataja pikendada kuni 15 tööpäevani, teatades tellijale sellest viie tööpäeva jooksul.

§ 45. Registri- või laevatoimiku sätete kohaldamine

Kui esmakandeavaldus jäeti rahuldamata või võeti enne kandeotsuse tegemist tagasi, siis hoitakse kõiki selle dokumente ja võimaldatakse nendega tutvumist registri- või laevatoimiku kohta sätestatud korras.

 

12. jagu

Lahendi ja kande tegemisest teatamine

 

§ 46. Asjaosalised, kellele registriasja lahendi ja kande tegemisest teatatakse

(1) Äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri lahendi ja kande suhtes on asjaosaliseks vastav ettevõtja, filiaal, mittetulundusühing või sihtasutus. Kui registrikaardile on kantud pankrotihaldur või ajutine haldur, on asjaosaliseks tema.

(2) Kommertspandiregistri kande ja lahendi, sealhulgas määruse, suhtes on asjaosaliseks nii pantija kui ka vastav pandipidaja, sõltumata sellest, kumb esitas avalduse. Kande suhtes on asjaosalisteks ka kõik pandipidajad, kelle kasuks on seatud sellest kandest järgmiste järjekohtadega kommertspandid.

§ 47. Asjaosalised, kellele teatatakse laevakinnistusraamatu lahendist, kandest ja märkest

(1) Laevakinnistusraamatu lahendi, kande ja märke suhtes on asjaosaliseks kõik isikud, kelle laevakinnistusregistrisse kantud õigusi see puudutab, samuti isikud, kelle õiguste kohta taotletakse kande või märke tegemist, muutmist või kustutamist.

(2) Veeteede Amet on asjaosaline registriosa 1. ja 2. jao kande suhtes ning 3. jao kande suhtes, kui see puudutab riigivara kasutajat. Veeteede Amet ei ole asjaosaline § 171 lõike 1 punktides 4 ja 5 ning § 175 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatu suhtes.

(3) Kohtutäitur ja pankrotihaldur on asjaosaline enda avaldusel tehtud lahendi, kande ja märke suhtes.

(4) Justiitsministeeriumi notariaadi ja registrite talitus on asjaosaline registriosa 1. ja 2. jao kande suhtes.

§ 48. Teatamise tähtajad

(1) Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri lahendi ning kande tegemisest tuleb asjaosalistele teatada viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul arvates registrikande tegemisest või avalduse rahuldamata jätmise otsuse või kohtumääruse allakirjutamisest.

(2) Laevakinnistusraamatu lahendi, kande ja märke tegemisest tuleb asjaosalistele teatada viivitamatult, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval arvates kande või märke tegemisest või avalduse rahuldamata jätmise otsuse või kohtumääruse allakirjutamisest.

§ 49. Teatamise kord

(1) Määrusest, samuti avalduse rahuldamata jätmise või osalise rahuldamise otsusest teatamiseks saadetakse selle kinnitamata ärakiri või väljatrükk kas asjaosalisele või teda esindavale notarile.

(2) Avalduse täieliku rahuldamise korral saadetakse asjaosalisele või teda esindavale notarile registrikaardi kehtivate ja kehtetute kannetega kinnitamata väljatrükk. Laevakinnistusraamatu puhul asendab seda kinnistamisotsuse või registriosa ärakiri või väljatrükk. Kohtunikuabi korraldusega võib kandeotsuse väljatrüki lisada ka siis, kui otsuses kirjeldatakse antud avalduse rahuldamise seisukohast olulisi asjaolusid.

(3) Veeteede Ametile ja Justiitsministeeriumi notariaadi ja registrite talitusele saadetakse kandest teatamiseks registriosa vastava jao või kandeotsuse ärakiri või väljatrükk.

(4) Kui kanne on tehtud muu kohtulahendi alusel (§ 238) või Eesti Panga presidendi moratooriumimääruse alusel, siis saadetakse asjaosalisele registrikaardi kinnitamata väljatrükk. Laevakinnistusraamatu puhul saadetakse muu kohtulahendi alusel tehtud kandest või märkest teatamiseks registriosa vastava jao ärakiri või väljatrükk.

(5) Välismaisele hüpoteegipidajale saadetaks lahendist ja kandest teatamiseks lipudokumendi ärakiri või väljatrükk.

(6) Kui asjaosaliseks on eraõiguslik juriidiline isik või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, käsitletakse tema postiaadressina registrisse kantud aadressi või kui seda veel ei ole või see on rahuldamata avalduse kohaselt muutunud, siis aadressi, mille kohta kande tegemist taotleti.

(7) Postitamise asemel võib lõigetes 1-4 nimetatud ärakirja või väljatrüki teksti saata asjaosalisele e-kirjaga.

(8) Kandest ja märkest teatamisel peab vastav teenistuja kontrollima, kas kande või märke tegemist taotlenud isik on ühtlasi tellinud registrikaardi, põhikirja, laevakinnistusregistriosa vm dokumendi ärakirja või väljatrüki. Kui selline tellimus on koos kande- või kinnistamisavaldusega esitatud, siis täidetakse see koos kandest või märkest teatamisega.

§ 50. Kohapeal kätteandmine

(1) Enne §-s 49 nimetatud ärakirja või väljatrüki postitamist vastuvõtuajal registriosakonda ilmunud asjaosalisele või asjaosalise seadusjärgsele või kirjalikult volitatud esindajale võidakse allkirja vastu ärakirja või väljatrüki kohapeal kätteandmist võimaldada, kui see ei takista registriosakonna tööd.

(2) Dokumentide kätteandja on kohustatud kontrollima kättesaaja isikusamasust ning õigust olla asjaosaliseks või asjaosalise esindajaks. Volitatud esindajate volikirjad tuleb köita vastavasse registri- või laevatoimikusse.

(3) Laevaomanikule antakse §-s 49 nimetatud ärakiri või väljatrükk ning §-s 51 nimetatud lipudokument postitamise asemel kohapeal kätte, välja arvatud juhul, kui ta on postitamist soovinud või ei ole järgi tulnud.

 

13. jagu

Laeva lipudokumendid

 

§ 51. Lipudokumendi väljastamine

(1) Laevakinnistusregistriosa avamisel tuleb väljastada:
1) merelaeva omanikule merelaevatunnistus (käesoleva kodukorra lisa nr 1) ning kui ta seda soovib, siis ka liputunnistus (käesoleva kodukorra lisa nr 2);
2) siseveelaeva omanikule siseveelaevatunnistus (käesoleva kodukorra lisa nr 3).

(2) Mere- või siseveelaevatunnistus ning liputunnistus (edaspidi lipudokument) väljastatakse ka siis, kui laevakinnistusregistriosa andmed muutuvad ja registriosakonnale on tagastatud senine lipudokument. Sel juhul kriipsutatakse senine lipudokument enne laevatoimikusse köitmist kahe punase diagonaaljoonega läbi ning uuele trükitakse kõik laevakinnistusregistriosa kehtivad andmed.

(3) Kui lipudokument on hävinud, kadunud või kasutamiskõlbmatu, väljastatakse laeva omanikule pärast riigilõivu tasumist korduv lipudokument. Korduva lipudokumendi taotlemisel peab laevaomanik registriosakonnale tagastama varemväljastatud lipudokumendi, mis seejärel kriipsutatakse enne laevatoimikusse köitmist kahe punase diagonaaljoonega läbi, või tõendama selle hävimist või kadumist.

(4) Lipudokument väljastatakse ühes eksemplaris, sõltumata ühis- või kaasomanike arvust. Kui tegemist on kaas- või ühisomanikega, disponenti ei ole ning asjaosalised ei ole soovinud mere- või siseveelaevatunnistuse saatmist notarile või konsulaarametnikule, siis saadetakse tunnistus:
1) kaasomanikule, kellele kuulub suurim osa laevast;
2) ühisomanike või võrdsete kaasomanike puhul sellele, kelle perekonnanimi on tähestikulises järjestuses esimene;
3) ühis- või kaasomanike kirjalikul kokkuleppel punktis 1 või 2 nimetamata ühis- või kaasomanikule.

(5) Laevale kasutusvalduse seadmisel väljastatakse lipudokument kasutusvaldajale, mitte omanikule.

§ 52. Lipudokumendi sisu- ja vorminõuded

(1) Lipudokumendile trükitakse ainult kehtivad andmed.

(2) Lipudokumendil näidatakse ära ka kehtetud laevanimed.

(3) Mere- ja siseveelaevatunnistusele ei märgita kandeid, mis koormavad osa laevast.

(4) Korduvale lipudokumendile märgitakse samad andmed, mis vastavale lipudokumendile, lisaks märkus korduva lipudokumendi väljastamise põhjuse kohta.

(5) Lipudokument trükitakse võltsimisvastaste turvaelementide ja kordumatu kontrollarvuga varustatud paberile, mille keskel on purjelaeva kujutis. Justiitsministeerium tellib selleks kõigile registriosakondadele ühesugused blanketid.

(6) Lipudokumendi tekst trükitakse lehe esimesele poolele, tagumine pool jääb tühjaks. Kui tekst hõlmab mitut lehte, siis kinnitatakse need omavahel 2 öösiga ning köidetakse riigilipuvärvides ehispaelaga kokku. Paela otsad kinnitatakse reljeefpitsatiga dokumendi külge. Reljeefpitsati jäljendi juurde teeb dokumendi allkirjastanud kohtunikuabi omakäelise märkuse selle kohta, mitu lehte antud dokument sisaldab, ning lisab oma allkirja, nime ning päeva, kuu ja aasta.

(7) Lipudokumendi valguskoopia köidetakse laevatoimikusse.

(8) Lipudokumendi number koosneb laeva registrinumbrist, kaldkriipsust ning antud laeva kohta väljastatud lipudokumendi järjekorranumbrist. Merelaeva- ja liputunnistusel on erinev järjekorranumbrite numeratsioon.

§ 53. Laevakinnistusraamatust kustutamise tõend

(1) Laevakinnistusraamatusse kantud laeva, ehitatava laeva, teisaldatava ujuvvahendi ning ehitatava teisaldatava ujuvvahendi kustutamisel võib omanik nõuda, et laevakinnistusregistriosa sulgenud kohus väljastaks talle laevakinnistusraamatust kustutamise tõendi (käesoleva kodukorra lisa nr 4).

(2) Laevakinnistusraamatust kustutamise tõend väljastatakse ühes eksemplaris. Tõendist tuleb enne väljastamist teha ärakiri, mis köidetakse vastavasse laevatoimikusse.

(3) Laevakinnistusraamatust kustutamise tõend trükitakse § 52 lõikes 5 nimetatud lipudokumendi blanketile.

§ 54. Laevakinnistusraamatust kustutamise tõendi väljastamise piirangud

(1) Keelatud on väljastada laevakinnistusraamatust kustutamise tõendit enne laevakinnistusregistriosa sulgemist ja väljaantud lipudokumentide tagastamist registriosakonnale.

(2) Erandkorras võib kohtunikuabi merelaeva puhul laevakinnistusraamatust kustutamise tõendi väljastada enne lipudokumentide tagastamist, kui lipudokumentide kohene tagastamine on laeva sõidusolemise tõttu raskendatud ning isik, kellele lipudokument on väljastatud, annab kirjaliku kinnituse lipudokumendi viivitamatu tagastamise kohta koos hiliseima tagastamistähtajaga ning kinnitusega, et ta on teadlik, et vastasel juhul võidakse teda trahvida.

(3) Keelatud on väljastada laevakinnistusraamatust kustutamise tõendit, kui laeva kohta on laevakinnistusraamatusse tehtud kustutamisega võrdne lipuõiguslik märge "Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse" § 55 lõike 5 või § 57 lõike 4 kohaselt.

(4) Keelatud on väljastada laevakinnistusraamatust kustutamise tõendit, kui registriosakond on pärast registriosa sulgemist avastanud, et registriosa sulgemine toimus ilma õigusliku aluseta.

 

14. jagu

Riigilõivud ja teenustasud

 

§ 55. Riigilõiv kande eest

Kande- ning kinnistamisotsust ei tohi teha enne, kui on tasutud seaduses ettenähtud riigilõiv, välja arvatud juhul, kui tegemist on:
1) avalduse rahuldamata jätmise otsusega;
2) ex officio otsusega.

§ 56. Riigilõiv ja teenustasu väljatrüki, ärakirja ja lipudokumendi eest

(1) Väljatrükki, ärakirja ja lipudokumenti ei väljastata enne, kui selle eest on tasutud seaduses ettenähtud riigilõiv.

(2) Kui seadusega ei ole riigilõivu tasumist ette nähtud, peab tellija tasuma ärakirja ja väljatrüki eest vastavalt kohtus kehtestatud korrale kuni 3 krooni iga väljastatud lehekülje eest alates 21. leheküljest.

§ 57. Riigilõivu tasumise kontrollimine elektrooniliselt

Kui riigilõiv on tasutud Internetipangas või makseterminalis, kontrollib registriosakonna juhataja määratud teenistuja riigilõivu tasumist elektrooniliselt ning fikseerib kontrollimise tulemused registriosakonna juhataja kehtestatud korras allkirjastatud ja kuupäevastatud märkusega kandeavalduse vastuvõtupealdise juures või vastavas tehnilises abiregistris või muul viisil.

§ 58. Täiendavate tasuliste teenuste osutamise keeld

Registriosakonnas on keelatud osutada tasulisi teenuseid, mis ei tulene seadusest.

 

15. jagu

Kaebused ja vastulaused

 

§ 59. Kaebuste päeviku pidamine

(1) Registriosakonnas peetakse infosüsteemi osana kaebuste päevikut:
1) ringkonnakohtusse saadetavate apellatsioon- ja erikaebuste kohta;
2) vastulausete kohta;
3) registriosakonna teenistuja tegevuse peale esitatud kaebuste kohta.

(2) "Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse" § 57 lõike 3 alusel esitatud vastuväite vastuvõtmine märgitakse laevakinnistuspäevikusse.

§ 60. Kaebuste päeviku sisu

(1) Kaebuste päevikusse märgitakse esitaja nimi, vastuvõtmise kuupäev, sisu ning menetlemise või edasisaatmise käik.

(2) Apellatsioon- ja erikaebuse ning vastulause puhul märgitakse lisaks, millist registrit kaebus puudutab.

§ 61. Kaebuse ja vastulause vastuvõtmine

(1) Kaebuse või vastulause esimesele leheküljele teeb vastuvõtja dokumente vastu võttes vastuvõtupealdise.

(2) Vastuvõtupealdises märgitakse vastuvõtu kuupäev, esitatud dokumentide lehtede üldarv ning vastuvõtja nimi ja allkiri. Kõikidele teistele lehtedele peab vastuvõtupealdise täitnud isik andma oma allkirja või lööma kuupäevaga nurgatempli.

(3) Posti teel saabunud kaebusele ning vastulausele lisatakse ümbrik postitamise kuupäeva tuvastamiseks.

(4) Kaebused edastatakse registriosakonna juhatajale.

(5) Vastulause edastatakse lahendi teinud kohtunikuabile.

§ 62. Apellatsioon- ja erikaebuse kontrollimine ja edasisaatmine

(1) Apellatsioon- ja erikaebus antakse registriasjade jaotuskorra alusel läbivaatamiseks kohtunikuabile või registrikohtunikule, kes:
1) teeb vajadusel tsiviilkohtumenetluse kohta käivas seadustikus ettenähtud kohtumääruse;
2) annab korralduse seaduse nõuetele vastava apellatsioon- või erikaebuse ning asjaomaste toimikute saatmiseks ringkonnakohtusse.

(2) Registriosakonda jäävad toimiku ringkonnakohtus olemise ajaks toimikudokumentide, samuti apellatsioon- või erikaebuse kinnitatud ärakirjad; nende tegemist ei pea märkima tutvumise ja ärakirjade raamatusse.

§ 63. Vastulause üleandmine tähtaja rikkumise vältimiseks

Registriosakonna juhataja võib anda vastulause kohtunikuabi äraolekul menetlustähtaja rikkumise vältimiseks registrikohtunikule üle, ilma et kohtunikuabi oleks seda läbi vaadanud.

§ 64. Vastulause läbivaatamise tulemustest teatamine

(1) Vastulause esitajale tuleb viivitamatult teatada vastulause registrikohtunikule üleandmisest.

(2) Vastulause alusel uue lahendi tegemisest teatakse käesoleva peatüki 12. jaos ettenähtud tähtaegadel ja korras.

§ 65. Kaebus registriosakonna teenistuja peale

(1) Registriosakonna juhataja teeb registriosakonna teenistuja tegevuse peale esitatud kaebuse kohta kirjaliku otsuse 10 päeva jooksul pärast kaebuse vastuvõtmist ning vajadusel võtab asjaomaselt teenistujalt seletuskirja.

(2) Otsusega ei saa muuta lahendite, kannete ega märgete sisu. Otsusega võib kohustada teenistujat vastu võtma "Äriseadustiku" § 50 lõike 2 alusel tagasi lükatud dokumente ja muuta seisukohta õigustatud huvi tuvastamise osas.

(3) Otsus antakse allkirja vastu või postitatakse kaebuse esitajale, otsuse ja kaebuse ärakiri saadetakse Justiitsministeeriumile.

(4) Otsus koos kaebusega köidetakse registri- või laevatoimikusse või kui see ei puuduta konkreetset registriasja, siis kaebuste kausta.

§ 66. Kaebus registriosakonna juhataja peale

(1) Registriosakonna juhataja peale esitatud kaebuse edastab juhataja viivitamatult kohtu esimehele koos omapoolse seletuskirjaga.

(2) Kohtu esimees teeb registriosakonna juhataja peale esitatud kaebuse kohta otsuse ja teatab sellest kaebajale kuu aja jooksul. Vajadusel võib ta tähtaega pikendada, teatades sellest kaebajale.

(3) Otsus antakse allkirja vastu või postitatakse kaebuse esitajale. Otsuse, kaebuse ja seletuskirja ärakiri saadetakse Justiitsministeeriumile.

(4) Otsus koos kaebuse ja seletuskirjaga köidetakse registri- või laevatoimikusse, või kui see ei puuduta konkreetset registriasja, siis kaebuste kausta.

 

16. jagu

Arhiivipidamine ja dokumentide hoidmine

 

§ 67. Arhiivipidaja

(1) Registriosakonna arhiivi pidamise eest vastutab registriosakonna arhivaar või §-s 20 nimetatud registrisekretär (edaspidi arhiivipidaja).

(2) Arhiivipidaja äraolekul määrab registriosakonna juhataja talle asendaja ning vajadusel teenistujad, kes teda abistavad.

(3) Arhiivipidaja peab tundma tulekustutite kasutamist, teadma hädaabi numbreid ja evakueerimisvahendite asukohta.

§ 68. Arhiivis hoitavad dokumendid

(1) Registriosakonna arhiivis säilitatakse:
1) registrikartoteeke;
2) laevakinnistusregistrit;
3) äritoimikuid, avalikke toimikuid, registritoimikuid ja laevatoimikuid.

(2) Paberil peetavad tehnilised abiregistrid antakse arhiivi säilitamiseks pärast nende täitumist.

(3) Kui lõikes 1 nimetatud dokumente hoitakse väljaspool arhiiviruume, siis tuleb sellele vaatamata täita kõiki käesolevast jaost tulenevaid hoiu- ja ohutusnõudeid.

(4) Arhiivis võib säilitada ka lõigetes 1 ja 2 nimetamata registriosakonna dokumente.

§ 69. Isikute viibimine arhiivis

(1) Registriosakonna arhiivis töötab arhiivipidaja ning teised registriosakonna teenistujad, kelle teenistusülesanded seda nõuavad.

(2) Asjaomase kohtu teised teenistujad, kohtunikud, samuti Justiitsministeeriumi ametnikud võivad registriosakonna arhiivis viibida ainult arhiivipidaja juuresolekul.

(3) Lõikes 1 ja 2 nimetamata isikuid on keelatud arhiiviruumi lasta. Erandeid võib teha mõjuval põhjusel registriosakonna juhataja loal ning tingimusel, et juures viibivad nii arhiivipidaja kui ka registriosakonna juhataja.

§ 70. Dokumentide registriosakonnast väljaviimine

(1) Registrikaarte, registriosi, toimikuid, samuti tehnilisi abiregistreid ning registriosakonnale esitatud või saadetud, kuid toimikutesse köitmata dokumente ei või registriosakonna ruumidest välja viia.

(2) Kui registrikohtuniku tööruum asub registriosakonnaga samas majas, siis võib lahendi tegemiseks vajalikke dokumente viia tema tööruumi.

(3) Kui registrikohtunikul on vaja registridokumente kasutada väljaspool registriosakonna hoonet, valmistab arhiivipidaja talle vajalike dokumentide koopiad. Kui registrikohtunik neid koopiaid enam ei vaja, tagastab ta need arhiivipidajale, kes koopiad hävitab.

(4) Kui kriminaalmenetluse käigus teostatakse registriosakonnas säilitatava dokumendi võetus, siis tuleb teha äravõetud originaaldokumendist kinnitatud ärakiri ning lisada sellele viide võetuse kohta koostatud protokollile.

§ 71. Arhiivipäevik

Arhiivipidaja peab arhiivipäevikut, millesse märgitakse arhiivis säilitatavate dokumentide arhiivist väljaandmine ja arhiivipidajale tagastamine.

§ 72. Registridokument kirjaliku dokumentaalse tõendina

Kui registrikaart, toimikudokument või abiregister osutub tsiviilkohtumenetluses vajalikuks dokumentaalseks tõendiks, siis väljastatakse registripidamise seiskumise vältimiseks kinnitatud ärakiri või dokumenti vaadeldakse ja uuritakse registriosakonnas.

§ 73. Dokumendi säilitustähtaeg

Registriosakonna dokumentidest säilitatakse:
1) kirjavahetust, mis ei kuulu köitmisele äri-, avalikku-, registri- või laevatoimikusse - 3 aastat;
2) registripäevikut (välja arvatud kommertspandiregistri registripäevikut), majandusaasta aruannete päevikut, tutvumise ja ärakirjade raamatut, kaebuste päevikut, kaebuste kausta - 3 aastat pärast viimase sissekande tegemist;
3) äriregistri A-osa ettevõtja ning A- ja B-ossa kantud filiaali toimikuid - 10 aastat pärast registrist kustutamist, teise registriosakonda üleviimist või esmakandeavalduse rahuldamata jätmist või tagasivõtmist;
4) kommertspandiregistri registripäevikut ja laevakinnistuspäevikut - 30 aastat pärast viimase sissekande tegemist;
5) äriregistri B-osa ettevõtja, samuti mittetulundusühingu ja sihtasutuse toimikuid ning laevatoimikuid - 30 aastat pärast registrist kustutamist või registriosa sulgemist, teise registriosakonda üleviimist või esmakandeavalduse või esmakinnistamisavalduse rahuldamata jätmist või tagasivõtmist;
6) kustutatud ja suletud registrikaarte ning laevakinnistusregistriosi, samuti § 7 lõikes 5 ja § 8 punktis 8 nimetatud dokumente - alatiselt.

§ 74. Säilitustähtaja ületanud dokumendi läbivaatamine

(1) Pärast säilitustähtaja möödumist vaatab dokumendid läbi kohtu esimehe nimetatud ekspertiisikomisjon, otsustamaks, kas:
1) dokument hävitada;
2) pikendada dokumendi säilitustähtaega;
3) anda dokument üle riiklikku arhiivi, kui neil on alatine säilitusväärtus.

(2) Erakonna, usulise ühenduse, sihtasutuse, krediidiasutuse, kindlustusseltsi ja investeerimisfondi toimikudokumendi alatist säilitusväärtust eeldatakse.

§ 75. Ohutusnõuded registriosakonna arhiivi pidamiseks

(1) Registriosakonna arhiiv peab paiknema hoone tulekindlas osas.

(2) Arhiiv peab olema kaitstud kõrvaliste isikute ligipääsu suhtes.

(3) Arhiivis säilitatavaid dokumente ei tohi hoida niiskes ega liiga kuumas ruumis. Arhiiviruumi temperatuur peab olema 17-21 kraadi Celsiuse järgi.

(4) Arhiivis peavad olema tulekustutusvahendid, vahendid dokumentide evakueerimiseks hävimisohu korral ja kile riiulite katmiseks veeavarii korral.

(5) Arhiiviruumis peab elektrijuhtmestik olema kaetud ja pistikupesad maandatud.

(6) Elektrienergia katkemisel on arhiiviruumis keelatud kasutada lahtist tuld. Kasutada võib ainult taskulampe või akulaternaid.

(7) Registrikaarte (registriosi) ning toimikuid tuleb hoida eraldi ruumides. Juhul kui see ei ole võimalik, tuleb tarvitusele võtta täiendavad abinõud dokumentide hävimisohu vähendamiseks.

§ 76. Arhiivi ülevaatus

(1) Vähemalt üks kord aastas teostab registriosakonna juhataja registriosakonna arhiivi ülevaatuse.

(2) Registriosakonna arhiivi ülevaatuse käik ja tulemused protokollitakse, protokolli ärakiri saadetakse Justiitsministeeriumile teadmiseks.

§ 77. Dokumentide hävitamine

(1) Dokumentide hävitamist, sealhulgas rikutud turvapaberite ja lipudokumentide hävitamist korraldab registriosakonna juhataja või tema määramisel kantseleijuhataja üks kord kuue kuu jooksul. Hävitamine teostatakse kohtu esimehe poolt nimetatud kohtuametniku osavõtul.

(2) Hävitamise kohta koostatakse akt, milles märgitakse hävitatud dokumentide aastakäik (kirjavahetuse puhul), tehniliste abiregistrite alguse ja lõpu kuupäev, toimikute puhul toimiku liik ja vastav registrikood või laeva registrinumber ning hävitatud turvapaberite ja lipudokumentide kontrollnumbrid. Akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb registriosakonda ja teine kohtu kantseleisse.

 

17. jagu

Teenistusjärelevalve

1. jaotis

KOHTU ESIMEHE JÄRELEVALVEPÄDEVUS

 

§ 78. Kohtu esimehe järelevalvepädevus

(1) Teenistusjärelevalvet registriosakonna ja selle teenistujate suhtes teostab kohtu esimees oma äranägemisel.

(2) Teenistusjärelevalve tulemusena võib kohtu esimees:
1) anda korraldusi avastatud puuduste kõrvaldamiseks ja töökorralduse parandamiseks;
2) muuta kohtu poolt määratud lisatasusid;
3) rakendada distsiplinaarvõimu teenistujate suhtes, keda ta on ametisse nimetanud või kellega ta on töölepingu sõlminud, ning teha ergutamis- ja karistamisettepanekuid ametnike suhtes, keda nimetab ametisse justiitsminister;
4) vabastada registrikohtuniku või kohtunikuabi registriosakonna juhataja ülesannete täitmisest või vabastada registrisekretäri kantseleijuhataja ülesannete täitmisest;
5) rakendada muid vajalikke meetmeid.

 

2. jaotis

JUSTIITSMINISTEERIUMI JÄRELEVALVEPÄDEVUS

 

§ 79. Teenistusjärelevalve korraldamine ja selles osalemine

(1) Teenistusjärelevalvet registriosakonnas teostab lisaks kohtu esimehele ka Justiitsministeeriumi notariaadi ja registrite talitus.

(2) Teenistusjärelevalve läbiviimisesse võib kaasata teiste kohtute, Justiitsministeeriumi Registrikeskuse ning Notarite Koja esindajaid.

(3) Kohtul, mille registriosakonnas teenistusjärelevalvet teostatakse, on õigus määrata oma kohtunikke ja kohtunikuabisid teenistusjärelevalvest osa võtma.

§ 80. Korraline teenistusjärelevalve

(1) Korraline teenistusjärelevalve kavandatakse Justiitsministeeriumi tööplaanis.

(2) Korralisest teenistusjärelevalvest teatatakse kohtule vähemalt üks nädal ette.

§ 81. Erakorraline teenistusjärelevalve

(1) Erakorraline teenistusjärelevalve viiakse läbi justiitsministri käskkirja alusel.

(2) Erakorralise teenistusjärelevalve läbiviimisest ei pea ette teatama.

§ 82. Teenistusjärelevalve teostaja õigused

Revideerijal on õigus:
1) siseneda registriosakonna kõigisse ruumidesse;
2) tutvuda kõigi teenistujate tööga;
3) nõuda kõigi teenistusjärelevalve teostamiseks vajalike dokumentide esitamist;
4) saada kohtu esimehelt, registrikohtunikelt ja kohtu teenistujatelt teenistusjärelevalve käigus tõusetunud küsimuste kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi;
5) teha ettepanekuid teenistusjärelevalve teostamise käigus ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks ning töökorralduse täiustamiseks.

§ 83. Teenistusjärelevalve sisu

Registriosakonna teenistusjärelevalve hõlmab:
1) registripidamistoimingute nõuetekohast ja õigeaegset sooritamist;
2) menetlustähtaegadest kinnipidamist;
3) dokumentide säilitamist ja arhiivipidamist;
4) ettenähtud koosseisust kinnipidamist ja atesteerimist;
5) registriosakonna teenistujate tööjaotust ja töökoormuse taset;
6) registriasjade jaotamise korda;
7) lahenditest, kannetest ja märgetest asjaosalistele teatamise korra järgimist;
8) tutvumise korra ning väljatrükkide, ärakirjade, tõendite ja lipudokumentide väljastamise korra järgimist;
9) lõivude vastuvõtmise ja arvestamise korraldust;
10) riist- ja tarkvara jaotust ja kasutamist ning muu inventari kasutamist; andmekaitset, andmesidekorraldust;
11) pitsatite, templite ja turvablankettide hoidmist ja kasutamist;
12) isikute ja vara turvalisust;
13) seadusest ja käesolevast kodukorrast tulenevate muude nõuete täitmist.

§ 84. Teenistusjärelevalve tulemuste kokkuvõtmine

(1) Vahetult pärast teenistusjärelevalve teostamist tehakse registriosakonna juhatajale ja kohtu esimehele suuliselt teatavaks selle esialgsed tulemused ning kuulatakse ära nende seisukohad ja vastulaused.

(2) Teenistusjärelevalve tulemuste põhjal koostab Justiitsministeeriumi notariaadi ja registrite talitus ühe kuu jooksul teenistusjärelevalve teostamise lõpupäevast arvates teenistusjärelevalve aruande. Aruanne esitatakse justiitsministrile. Justiitsministri poolt heakskiidetud aruande ärakiri saadetakse kõigile kohtutele, mille juures on registriosakond, ja Justiitsministeeriumi Registrikeskusele.

(3) Teenistusjärelevalve aruandes tehtud ettepanekud puuduste kõrvaldamise ning töökorralduse tõhustamise kohta tuleb kohtul läbi vaadata. Rakendatud abinõudest tuleb teatada kirjalikult justiitsministrile tema poolt määratud tähtaja jooksul.

(4) Teenistusjärelevalve teostamisel tehtud ettepanekute elluviimise ja puuduste kõrvaldamise kindlakstegemiseks võib justiitsminister määrata järelkontrolli, millest teatatakse asjaomasele kohtule vähemalt üks nädal ette.

 

2. peatükk

REGISTRIKARTOTEEGID

1. jagu

Registrite koosseis

 

§ 85. Äriregistri koosseis

(1) Äriregister koosneb registrikartoteegist, äritoimikutest ja registritoimikutest.

(2) Registrikartoteek koosneb ettevõtjate ja filiaalide kohta avatud registrikaartidest.

§ 86. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri koosseis

(1) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register koosneb registrikartoteegist, avalikest toimikutest ning registritoimikutest.

(2) Registrikartoteek koosneb mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta avatud registrikaartidest.

§ 87. Kommertspandiregistri koosseis

(1) Kommertspandiregistri moodustab registrikartoteek, mis koosneb kommertspandiga koormatud ettevõtjate ja filiaalide kohta avatud registrikaartidest.

(2) Kommertspandi kohta säilitatavad dokumendid köidetakse äriregistri toimikutesse.

§ 88. Registrikartoteek

(1) Käesoleva kodukorra §-des 85-87 nimetatud registrikartoteegid koosnevad registriosakondade kaupa "Äriseadustiku" § 68 lõikes 1 nimetatud andmebaasi registrikannetena salvestatud andmetest.

(2) "Äriseadustiku" § 68 lõikes 1 nimetatud andmebaasi hoitakse Justiitsministeeriumi Registrikeskuses.

§ 89. Registrikaart

(1) Ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta registrikannetena salvestatud registrikartoteegi andmed moodustavad tema registrikaardi.

(2) Registrikaardi andmeid säilitatakse andmeturbe huvides täiendavalt väljatrüki kontrolleksemplarina (kodukorra § 242).

(3) Ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta samas registriosakonnas avatud registrikaardid nummerdatakse. Ettevõtja ja filiaali registrikaartide numeratsioon hõlmab ka kommertspandiregistri registrikaarte.

§ 90. Äriregistri A- ja B-osa registrikaardid

(1) Äriregistri registrikartoteek jaguneb A-osa ja B-osa registrikaartideks.

(2) Äriregistri registrikartoteegi A-ossa kuuluvad füüsilisest isikust ettevõtjate, täisühingute ja usaldusühingute kohta avatud registrikaardid.

(3) Äriregistri registrikartoteegi B-ossa kuuluvad osaühingute, aktsiaseltside ja tulundusühistute kohta avatud registrikaardid.

§ 91. Välismaa äriühingu filiaali registrikaart

(1) Välismaa äriühingu filiaali kohta avatakse äriregistri A-osa või B-osa registrikaart vastavalt sellele, millisele Eesti äriühingu liigile on välismaa äriühing kõige sarnasem.

(2) Kaarditüübi valik tehakse kandeotsusega.

§ 92. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrikaardid

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrikartoteek jaguneb mittetulundusühingute registrikaartideks ja sihtasutuste registrikaartideks.

§ 93. Registrikaardi jaotus veergudeks

Registrikaardile kantavad andmed jagunevad vastavalt käesolevale kodukorrale veergudeks.

 

2. jagu

Registrikood

 

§ 94. Registrikoodi määramine

Igale füüsilisest isikust ettevõtja ettevõttele, äriühingule, filiaalile, mittetulundusühingule ja sihtasutusele annab infosüsteem esmakordsel registrisse kandmisel kordumatu registrikoodi Justiitsministeeriumi Registrikeskuse kehtestatud korras.

§ 95. Registrikoodi säilimine

Registrikood ei muutu:
1) registripiirkonna vahetumisel;
2) äriühingu ümberkujundamisel;
3) ühinemises osaleval ühendaval ühingul või sihtasutusel;
4) eraldumises osaleval jaguneval ühingul või sihtasutusel;
5) füüsilisest isikust ettevõtjal, kes "Äriseadustiku" § 8 lõike 3 või 4 alusel omandab teise registrissekantud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte koos ärinimega ning kantakse käesoleva kodukorra § 236 lõike 1 alusel samale registrikaardile.

 

3. jagu

Äriregistri A-osa registrikaart

 

§ 96. A-osa 1. veeru andmed

A-osa registrikaardi esimesse veergu päismikuga "kande number" kantakse kande järjekorranumber.

§ 97. A-osa 2. veeru andmed

A-osa registrikaardi teise veergu päismikuga "a) ärinimi, b) ettevõtja asukoht, c) tegevusala" kantakse:
1) "a"-ga tähistatult - ettevõtja ärinimi;
2) "b"-ga tähistatult - füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte asukohaks või täis- või usaldusühingu asukohaks olev vald või linn, millele võib lisada vastava maakonna; aadress koos postisihtnumbriga;
3) "c"-ga tähistatult - ettevõtja tegevusala;
4) eeltoodu muutmine.

§ 98. A-osa 2. veeru andmete erisused filiaali korral

Välismaa äriühingu filiaali puhul on A-osa registrikaardi teises veerus järgmised erisused:
1) esimesel kohal - alapealkirjaga "Välismaa äriühing" - on välismaa äriühingu ärinimi ja asukoht koos aadressiga. Välismaa äriühingu asukohana märgitakse linn või muu kohalik omavalitsusüksus ning asukohariik; omavalitsusüksuse ja riigi vahele võib märkida osariigi, provintsi, maakonna või mõne muu suurema haldusüksuse;
2) teisel kohal - alapealkirjaga "Filiaal" - on filiaali ärinimi, asukoht koos aadressiga ning tegevusala.

§ 99. A-osa 3. veeru andmed

(1) A-osa registrikaardi kolmandasse veergu päismikuga "ettevõtja, täisosanik, pankrotihaldur, likvideerija" kantakse:
1) füüsilisest isikust ettevõtja kaardile tema isikuandmed;
2) täisühingu kaardile täisosaniku andmed;
3) usaldusühingu kaardile täisosaniku ja esindama volitatud usaldusosaniku isikuandmed;
4) täis- ja usaldusühingu kaardile esindama volitatud isiku isikuandmed;
5) pankrotihalduri ja ajutise halduri isikuandmed koos "Äriseadustiku" § 58 lõikes 1 ettenähtud märkega esindusõiguse kohta;
6) äriühingu lõpetamise korral samaaegselt viiendasse veergu tehtava lõpetamiskandega - likvideerija isikuandmed (seda ka siis, kui likvideerijaks on täisosanik, esindama volitatud usaldusosanik või esindama volitatud isik);
7) välismaa äriühingu filiaali kaardile äriühingu seadusjärgsete esindajate isikuandmed ning filiaali juhataja isikuandmed;
8) reeglid selle kohta, kuidas punktides 2, 3 ja 4 nimetatud isikud esindavad ühingut või punktis 7 nimetatud juhatajad esindavad filiaali (selle puudumisel kehtib igaühe eraldi esindusõigus, mida kandes ei märgita; likvideerijate suhtes kehtib ühine esindusõigus ning selle erisusi kandes ei märgita);
9) eeltoodu muutmine.

(2) A-osa registrikaardi andmete vaatamisel arvutivõrgu kaudu, samuti väljatrükil peab olema alati lisatud 3. veergu kantud isikute (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja, pankrotihalduri ja ajutise halduri) seadusest tulenev esindusõiguse üldkord koos märkusega, et see kehtib, kui registrisse ei ole kantud teisiti.

§ 100. A-osa 4. veeru andmed

(1) A-osa registrikaardi neljandasse veergu päismikuga "prokurist" kantakse:
1) prokuristi isikuandmed;
2) prokuristide ühise esindusõiguse reeglid (ühisprokuura), samuti reeglid, kuidas prokurist võib ettevõtjat esindada koos füüsilisest isikust ettevõtjaga või osanikuga või esindama volitatud isikuga või filiaali juhatajaga (selle puudumisel kehtib prokuristi eraldi esindusõigus, mida kandes ei märgita);
3) prokuristi õigus ettevõtja kinnisasju võõrandada ja koormata (selle õiguse puudumist kandes ei märgita);
4) eeltoodu muutmine.

(2) A-osa registrikaardi andmete vaatamisel arvutivõrgu kaudu, samuti väljatrükil peab olema alati lisatud prokuristi seadusest tulenev esindusõiguse üldkord koos märkusega, et see kehtib, kui registrisse ei ole kantud teisiti.

§ 101. A-osa 5. veeru andmed

A-osa registrikaardi viiendasse veergu päismikuga "õiguslik seisund" kantakse:
1) ettevõtja õiguslik vorm (füüsilisest isikust ettevõtja, täisühing või usaldusühing);
2) usaldusühingu registrikaardile usaldusosaniku isikuandmed, samuti tema sissemakse suurus Eesti kroonides (seda ka siis, kui sama isik on juba kantud 2. veergu esindama volitatud usaldusosanikuna);
3) majandusaasta alguse ja lõpu aeg;
4) äriühingu lõpetamise päev, kuu ja aasta ning lõpetamise alus ja muud võimalikud asjaolud;
5) äriühingu lõpetamist tühistav äriühingu tegevuse jätkamine ning selle alus ja muud võimalikud asjaolud;
6) pankrotiandmed, mis ei ole kantud 3. veergu, sealhulgas viide aluseks olevale kohtulahendile;
7) täisühingu või usaldusühingu ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, selle alus ja muud võimalikud asjaolud;
8) ettevõtja või filiaali registrist kustutamine ning selle alus;
9) eeltoodu muutmine.

§ 102. A-osa 5. veeru andmete erisused filiaali korral

Välismaa äriühingu filiaali puhul on A-osa registrikaardi viiendas veerus järgmised erisused:
1) õigusliku vormina märgitakse, et tegemist on välismaa äriühingu Eesti filiaaliga ning millisele Eestis äriregistri A-ossa kantavale äriühingule on antud äriühing õiguslikult kõige sarnasem;
2) märgitakse, millise iseseisva õigussüsteemiga territooriumi (maa) seaduste alusel äriühing tegutseb;
3) kui ühingu asukohamaal on ette nähtud registrisse kandmine, siis märgitakse register, kus äriühing on registrisse kantud, ning registrikood;
4) märgitakse, kas välismaa äriühing peab või ei pea asukohamaal majandusaasta aruande avaldama;
5) eeltoodu muutmine.

§ 103. A-osa 6. veeru andmed

A-osa registrikaardi kuuendasse veergu päismikuga "a) kande kuupäev, b) märkused" kantakse:
1) "a"-ga tähistatult kande tegemise päev, kuu ja aasta;
2) "b"-ga tähistatult:
- likvideeritud äriühingu dokumentide hoidja isikuandmed või märkus dokumentide arhiivi hoiuleandmise kohta;
- viited teistele registrikaartidele tehtud või ülekantud kannetele;
- kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele, kui see ei ilmne vastava kande tekstist;
- viide ettevõtja registreerituse ja registreerimisnumbri kohta ettevõtteregistris;
- viide ettevõtteregistrisse kantud nimele ja õiguslikule vormile, kui see erines äriregistris olevast ärinimest või õiguslikust vormist;
- muud märkused;
3) käesoleva kodukorra § 241 lõikes 1 nimetatud jõustamisandmed.

 

4. jagu

Äriregistri B-osa registrikaart

 

§ 104. B-osa 1. veeru andmed

B-osa registrikaardi esimesse veergu päismikuga "kande number" märgitakse kande järjekorranumber.

§ 105. B-osa 2. veeru andmed

B-osa registrikaardi teise veergu päismikuga "a) ärinimi, b) ettevõtja asukoht, c) tegevusala" kantakse:
1) "a"-ga tähistatult ettevõtja ärinimi;
2) "b"-ga tähistatult ettevõtja asukohaks olev vald või linn, millele võib lisada maakonna; aadress koos postisihtnumbriga;
3) "c"-ga tähistatult ettevõtja tegevusala;
4) eeltoodu muutmine.

§ 106. B-osa 2. veeru andmete erisused filiaali korral

Välismaa äriühingu filiaali puhul on B-osa registrikaardi teises veerus järgmised erisused:
1) esimesel kohal - alapealkirjaga "Välismaa äriühing" - on välismaa äriühingu ärinimi ja asukoht koos aadressiga. Välismaa äriühingu asukohana märgitakse linn või muu kohalik omavalitsusüksus ning asukohariik; omavalitsusüksuse ja riigi vahele võib märkida osariigi, provintsi, maakonna või mõne muu suurema haldusüksuse;
2) teisel kohal - alapealkirjaga "Filiaal" - on filiaali ärinimi, asukoht koos aadressiga ning tegevusala.

§ 107. B-osa 3. veeru andmed

(1) B-osa registrikaardi kolmandasse veergu päismikuga "osa- või aktsiakapital" kantakse osaühingu osakapitali või aktsiaseltsi aktsiakapitali suurus Eesti kroonides ning selle muutmine.

(2) Kui seadus näeb ette, märgitakse osakapitali suurus ja selle muutmine ka tulundusühistu registrikaardile.

§ 108. B-osa 3. veeru andmete erisused filiaali puhul

Välismaa äriühingu filiaali puhul kantakse B-osa registrikaardi kolmandasse veergu välismaa osaühingu, aktsiaseltsi või muu neile sarnase äriühingu osa- või aktsiakapitali suurus asukohamaa valuutas ning selle muutmine.

§ 109. B-osa 4. veeru andmed

(1) B-osa registrikaardi neljandasse veergu päismikuga "juhatus, pankrotihaldur, likvideerija" kantakse:
1) juhatuse liikme isikuandmed;
2) pankrotihalduri ja ajutise halduri isikuandmed koos "Äriseadustiku" § 58 lõikes 1 ettenähtud märkega esindusõiguse kohta;
3) äriühingu lõpetamise korral samaaegselt kuuendasse veergu tehtava lõpetamiskandega - likvideerija isikuandmed (seda ka siis, kui likvideerijaks on juhatuse liige);
4) krediidiasutuse moratooriumi korral samaaegselt kuuendasse veergu tehtava moratooriumikandega - moratooriumihalduri isikuandmed;
5) välismaa äriühingu filiaali kaardile äriühingu seadusjärgse esindaja isikuandmed ning filiaali juhataja isikuandmed;
6) juhatuse liikmete ja filiaali juhatajate ühise esindusõiguse reeglid (selle puudumisel kehtib igaühe eraldi esindusõigus, mida kandes ei märgita; likvideerijate suhtes kehtib ühine esindusõigus ning selle erisusi kandes ei märgita);
7) eeltoodu muutmine.

(2) B-osa registrikaardi andmete vaatamisel arvutivõrgu kaudu, samuti väljatrükil peab olema alati lisatud 4. veergu kantud isikute (välja arvatud pankrotihalduri, ajutise halduri ja moratooriumihalduri) seadusest tulenev esindusõiguse üldkord koos märkusega, et see kehtib, kui registrisse ei ole kantud teisiti.

§ 110. B-osa 5. veeru andmed

(1) B-osa registrikaardi viiendasse veergu päismikuga "prokurist" kantakse:
1) prokuristi isikuandmed;
2) prokuristide ühise esindusõiguse reeglid (ühisprokuura), samuti reeglid selle kohta, kuidas prokurist võib ettevõtjat esindada koos juhatuse liikmega või filiaali juhatajaga (selle puudumisel kehtib iga prokuristi eraldi esindusõigus, mida kandes ei märgita);
3) prokuristi õigus ettevõtja kinnisasju võõrandada ja koormata (selle õiguse puudumist kandes ei märgita);
4) eeltoodu muutmine.

(2) B-osa registrikaardi andmete vaatamisel arvutivõrgu kaudu, samuti väljatrükil peab olema alati lisatud prokuristi seadusest tulenev esindusõiguse üldkord koos märkusega, et see kehtib, kui registrisse ei ole kantud teisiti.

§ 111. B-osa 6. veeru andmed

B-osa registrikaardi kuuendasse veergu päismikuga "õiguslik seisund" kantakse:
1) ettevõtja õiguslik vorm (osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu);
2) ühingu põhikirja kinnitamise aeg, samuti põhikirja muudatuse tegemise aeg ning vajadusel muudatuste kirjeldus;
3) osade või aktsiate registreeritus Eesti Väärtpaberite Keskregistris;
4) majandusaasta algus- ja lõppkuupäev;
5) äriühingu lõpetamise päev, kuu ja aasta ning lõpetamise alus ja muud võimalikud asjaolud;
6) äriühingu lõpetamist tühistav äriühingu tegevuse jätkamine ning selle alus ja muud võimalikud asjaolud;
7) pankrotiandmed, mis ei ole kantud 4. veergu, sealhulgas viide aluseks olevale kohtulahendile;
8) pankrotimenetluse lõppemise päev, kuu ja aasta ning kohus, kes lahendi tegi;
9) viide Eesti Panga presidendi määrusele krediidiasutuse moratooriumi kehtestamise kohta ning selle jõustumise ajale;
10) äriühingu ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, selle alus ja muud võimalikud asjaolud;
11) ettevõtja või filiaali registrist kustutamine ning selle alus;
12) kui seadus näeb ette, siis märge selle kohta, et tulundusühistu liikmete vastutust on vähendatud või see on välistatud.
13) tulundusühistu eesmärk ning kui ühistu põhikiri näeb ette liikmete lisavastutuse või isikliku vastutuse, siis ka ühistu liikmete isikuandmed;
14) osa- või aktsiakapitali suuruse üheaegsel vähendamisel ja suurendamisel sellekohane märkus koos viitega selle aluseks olevale otsusele (3. veergu kantakse osa- või aktsiakapitali lõplik summa);
15) eeltoodu muutmine.

§ 112. B-osa 6. veeru erisused filiaali puhul

Välismaa äriühingu filiaali puhul on B-osa registrikaardi kuuendas veerus järgmised erisused:
1) õigusliku vormina märgitakse, et tegemist on välismaa äriühingu Eesti filiaaliga ning millisele Eestis äriregistri B-ossa kantavale äriühingule on antud äriühing õiguslikult kõige sarnasem;
2) märgitakse, millise iseseisva õigussüsteemiga territooriumi (maa) seaduste alusel äriühing tegutseb;
3) kui ühingu asukohamaal on ette nähtud registrisse kandmine, siis märgitakse register, kus äriühing on registrisse kantud, ning registrikood;
4) ühingu põhikirja kinnitamise aeg ning põhikirja muudatuse tegemise aeg ja muudatuste kirjeldus kantakse registrikaardile vaid siis, kui selline kanne tehakse äriühingu asukohamaa registrisse;
5) märgitakse, kas välismaa äriühing peab või ei pea asukohamaal majandusaasta aruande avaldama.

§ 113. B-osa 7. veeru andmed

B-osa registrikaardi seitsmendasse veergu päismikuga "a) kande kuupäev, b) märkused" kantakse:
1) "a"-ga tähistatult kande tegemise päev, kuu ja aasta;
2) "b"-ga tähistatult:
- likvideeritud äriühingu dokumentide hoidja isikuandmed või märkus dokumentide arhiivi hoiuleandmise kohta;
- viited teistele registrikaartidele tehtud või ülekantud kannetele;
- kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele, kui see ei ilmne vastava kande tekstist;
- tulundusühistu alaliik (piiratud vastutusega, liikmete lisavastutusega või liikmete isikliku vastutusega);
- viide ettevõtja registreerituse ja registreerimisnumbri kohta ettevõtteregistris ja viide ettevõtteregistrisse kantud nimele ja õiguslikule vormile, kui see erines äriregistris olevast ärinimest või õiguslikust vormist;
- viide aktsiaseltsi esmaselt taotletud ärinimele, kui see erineb esmakande tulemusena äriregistrisse kantud ärinimest;
- muud märkused;
3) käesoleva kodukorra § 241 lõikes 1 nimetatud jõustamisandmed.

 

5. jagu

Mittetulundusühingu registrikaart

 

§ 114. Mittetulundusühingu registrikaardi 1. veeru andmed

Mittetulundusühingu registrikaardi esimesse veergu päismikuga "kande number" märgitakse kande järjekorranumber.

§ 115. Mittetulundusühingu registrikaardi 2. veeru andmed

Mittetulundusühingu registrikaardi teise veergu päismikuga "a) nimi, b) asukoht" kantakse:
1) "a"-ga tähistatult - ühingu nimi;
2) "b"-ga tähistatult - ühingu asukohaks olev vald või linn, millele võib lisada maakonna; aadress koos postisihtnumbriga;
3) eeltoodu muutmine.

§ 116. Mittetulundusühingu registrikaardi 3. veeru andmed

(1) Mittetulundusühingu registrikaardi kolmandasse veergu päismikuga "juhatus, pankrotihaldur, likvideerija" kantakse:
1) juhatuse liikme isikuandmed;
2) pankrotihalduri ja ajutise halduri isikuandmed koos "Äriseadustiku" § 58 lõikes 1 ettenähtud märkega esindusõiguse kohta;
3) ühingu lõpetamise korral samaaegselt neljandasse veergu tehtava lõpetamiskandega - likvideerija isikuandmed (seda ka siis, kui likvideerijad on juhatuse liikmed);
4) juhatuse liikmete ühise esindusõiguse reeglid (selle puudumisel kehtib igaühe eraldi esindusõigus, mida kandes ei märgita);
5) asjaolu, et juhatus võib ühingu kinnisasju ja registrisse kantud vallasasju võõrandada ja koormata üldkoosoleku otsusega ja selles otsuses ettenähtud tingimustel ("Mittetulundusühingute seaduse" § 27 lõige 4);
6) likvideerija eraldi esindusõiguse reeglid (selle puudumisel kehtib likvideerijate ühine esindusõigus, mida kandes ei märgita);
7) eeltoodu muutmine.

(2) Mittetulundusühingu registrikaardi andmete vaatamisel arvutivõrgu kaudu, samuti väljatrükil peab olema alati lisatud 3. veergu kantud isikute (välja arvatud pankrotihalduri ja ajutise halduri) seadusest tulenev esindusõiguse üldkord koos märkusega, et see kehtib, kui registrisse ei ole kantud teisiti.

§ 117. Mittetulundusühingu registrikaardi 4. veeru andmed

Mittetulundusühingu registrikaardi neljandasse veergu päismikuga "õiguslik seisund" kantakse:
1) põhikirja kinnitamise aeg;
2) põhikirja muutmise aeg ja muudatuste üldine kirjeldus;
3) ühingu tegutsemistähtaeg, kui mittetulundusühing on tähtajaline;
4) ühingu lõpetamise päev, kuu ja aasta ning lõpetamise alus ja muud võimalikud asjaolud;
5) ühingu lõpetamist tühistav ühingu tegevuse jätkamine ning selle alus ja muud võimalikud asjaolud;
6) ühingu ühinemine ja jagunemine, selle alus ja muud võimalikud asjaolud;
7) pankrotiandmed, mis ei ole kantud 3. veergu, sealhulgas viide aluseks olevale kohtulahendile;
8) ühingu registrist kustutamine ning selle alus;
9) eeltoodu muutmine.

§ 118. Mittetulundusühingu registrikaardi 5. veeru andmed

Mittetulundusühingu registrikaardi viiendasse veergu päismikuga "a) kande kuupäev, b) märkused" kantakse:
1) "a"-ga tähistatult - kande tegemise päev, kuu ja aasta;
2) "b"-ga tähistatult:
- likvideeritud ühingu dokumentide hoidja isikuandmed või märkus dokumentide arhiivi hoiuleandmise kohta;
- viited teistele registrikaartidele tehtud või üle kantud kannetele;
- kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele, kui see ei ilmne vastava kande tekstist;
- viide mittetulundusühingu alaliigi kohta (erakond, ametiühing jne);
- viide ühingu registreerituse ja registreerimisnumbri kohta ettevõtteregistris;
- viide ühingu ettevõtteregistrisse kantud nimele, kui see erines mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud nimest;
- muud märkused;
3) käesoleva kodukorra § 241 lõikes 1 nimetatud jõustamisandmed.

 

6. jagu

Sihtasutuse registrikaart

 

§ 119. Sihtasutuse registrikaardi 1. veerg

Sihtasutuse registrikaardi esimesse veergu päismikuga "kande number" märgitakse kande järjekorranumber.

§ 120. Sihtasutuse registrikaardi 2. veeru andmed

Sihtasutuse registrikaardi teise veergu päismikuga "a) nimi, b) asukoht" kantakse:
1) "a"-ga tähistatult - sihtasutuse nimi;
2) "b"-ga tähistatult - sihtasutuse asukohaks olev vald või linn, millele võib lisada maakonna; aadress koos postisihtnumbriga;
3) eeltoodu muutmine.

§ 121. Sihtasutuse registrikaardi 3. veeru andmed

Sihtasutuse registrikaardi kolmandasse veergu päismikuga "eesmärk" kantakse sihtasutuse eesmärk ning selle muutmine.

§ 122. Sihtasutuse registrikaardi 4. veeru andmed

(1) Sihtasutuse registrikaardi neljandasse veergu päismikuga "juhatus, pankrotihaldur, likvideerija" kantakse:
1) juhatuse liikme isikuandmed;
2) pankrotihalduri ja ajutise halduri isikuandmed koos "Äriseadustiku" § 58 lõikes 1 ettenähtud märkega esindusõiguse kohta;
3) lõpetamise korral samaaegselt viiendasse veergu tehtava lõpetamiskandega - likvideerija isikuandmed (seda ka siis, kui likvideerijad on juhatuse liikmed);
4) juhatuse liikmete ühise esindusõiguse reeglid (selle puudumisel kehtib igaühe eraldi esindusõigus, mida kandes ei märgita);
5) likvideerijate eraldi esindusõiguse reeglid (selle puudumisel kehtib ühine esindusõigus, mida kandes ei märgita);
6) eeltoodu muutmine.

(2) Sihtasutuse registrikaardi andmete vaatamisel arvutivõrgu kaudu, samuti väljatrükil peab olema alati lisatud 4. veergu kantud isikute (välja arvatud pankrotihalduri ja ajutise halduri) seadusest tulenev esindusõiguse üldkord koos märkusega, et see kehtib, kui registrisse ei ole kantud teisiti.

§ 123. Sihtasutuse registrikaardi 5. veeru andmed

Sihtasutuse registrikaardi viiendasse veergu päismikuga "õiguslik seisund" kantakse:
1) asutamisotsuse tegemise aeg;
2) põhikirja muutmise aeg ja muudatuste sisu üldine kirjeldus;
3) tegutsemistähtaeg, kui sihtasutus on asutatud tähtajaliselt;
4) lõpetamise päev, kuu ja aasta ning alus ja muud võimalikud asjaolud;
5) lõpetamist tühistav sihtasutuse tegevuse jätkamise päev, kuu ja aasta, alus ning muud võimalikud asjaolud;
6) ühinemine ja jagunemine, selle alus ning muud võimalikud asjaolud;
7) pankrotiandmed, mis ei ole kantud 4. veergu, sealhulgas viide aluseks olevale kohtulahendile;
8) registrist kustutamine ning selle alus;
9) eeltoodu muutmine.

§ 124. Sihtasutuse registrikaardi 6. veeru andmed

Sihtasutuse registrikaardi kuuendasse veergu päismikuga "a) kande kuupäev, b) märkused" kantakse:
1) "a"-ga tähistatult - kande tegemise päev, kuu ja aasta;
2) "b"-ga tähistatult:
- likvideeritud sihtasutuse dokumentide hoidja isikuandmed või märkus dokumentide arhiivi hoiuleandmise kohta;
- viited teistele registrikaartidele tehtud või üle kantud kannetele;
- kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele, kui see ei ilmne vastava kande tekstist;
- viide registreeritusele ja registreerimisnumbrile ettevõtteregistris;
- viide sihtasutuse ettevõtteregistrisse kantud nimele, kui see erineb mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud nimest;
- muud märkused;
3) käesoleva kodukorra § 241 lõikes 1 nimetatud jõustamisandmed.

 

7. jagu

Kommertspandiregistri registrikaart

 

§ 125. Kommertspandi registrikaardi andmete järjestus

(1) Andmed kommertspantide kohta on registrikaardil rühmitatud pantide kaupa, ühe pandi lõikes veergude kaupa.

(2) Pandi andmete ees näidatakse pandi infosüsteemi-sisene järjekorranumber koos märkusega, et sellel ei ole õiguslikku tähendust.

§ 126. Kommertspandi registrikaardi 1. veeru andmed

Kommertspandiregistri registrikaardi esimesse veergu päismikuga "kande number" märgitakse kande järjekorranumber.

§ 127. Kommertspandi registrikaardi 2. veeru andmed

Kommertspandiregistri registrikaardi teise veergu päismikuga "pantija" kantakse:
1) kommertspandiga koormatud ettevõtja või filiaali ärinimi;
2) ettevõtja või filiaali elu- või asukohaks olev vald või linn, millele võib lisada vastava maakonna;
3) eeltoodu muutmine, millele lisatakse selle kande number, mida muudatus puudutab.

§ 128. Kommertspandi registrikaardi 3. veeru andmed

Kommertspandiregistri registrikaardi kolmandasse veergu päismikuga "pandisumma" kantakse:
1) kommertspandi rahaline suurus Eesti kroonides;
2) eeltoodu muutmine, millele lisatakse selle kande number, mida muudatus puudutab.

§ 129. Kommertspandi registrikaardi 4. veeru andmed

Kommertspandiregistri registrikaardi neljandasse veergu päismikuga "järjekoht" kantakse:
1) kommertspandi järjekoht sõnaga (näiteks "esimene", "teine" jne);
2) eeltoodu muutmine, millele lisatakse selle kande number, mida muudatus puudutab.

§ 130. Kommertspandi registrikaardi 5. veeru andmed

Kommertspandiregistri registrikaardi viiendasse veergu päismikuga "pandipidaja" kantakse:
1) pandipidaja isikuandmed;
2) kui ühe pandi kohta on mitu pandipidajat, siis pandisumma murdosaline jaotus nende vahel;
3) eeltoodu muutmine. Kandele lisatakse selle kande number, mida muudatus puudutab.

§ 131. Kommertspandi registrikaardi 6. veeru andmed

Kommertspandiregistri registrikaardi kuuendasse veergu päismikuga "kustutamine" kantakse kommertspandi kustutamine, millele lisatakse selle kande number, mida see muudatus puudutab.

§ 132. Kommertspandi registrikaardi 7. veeru andmed

Kommertspandiregistri registrikaardi seitsmendasse veergu päismikuga "a) kande kuupäev, b) märkused" kantakse:
1) "a"-ga tähistatult kande tegemise päev, kuu ja aasta;
2) "b"-ga tähistatult:
- viited teistele registrikaartidele tehtud või üle kantud kannetele;
- kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele, kui see ei ilmne vastava kande tekstist;
- kui füüsilisest isikust ettevõtja on kantud äriregistrisse rohkem kui ühe ärinime all, siis viited tema teistele ärinimedele ja registrikoodidele;
- märge selle kohta, et registripidaja on avastanud pärast kandele allakirjutamist kande kandeotsusele mittevastavuse ning on sellest puudutatud isikutele teatanud;
- muud märkused;
3) käesoleva kodukorra § 241 lõikes 1 nimetatud jõustamisandmed.

 

3. peatükk

LAEVAKINNISTUSREGISTER

1. jagu

Laevakinnistusraamatu ülesehitus ja laeva registrinumber

 

§ 133. Laevakinnistusraamatu koosseis

(1) Laevakinnistusraamat jaguneb kaheks allandmekoguks: laevaregistriks ja ehitatavate laevade registriks.

(2) Laevakinnistusraamatu (nii laevaregistri kui ehitatavate laevade registri) andmeid hoitakse laevakinnistusregistris, laevatoimikutes ja laevakinnistuspäevikus.

§ 134. Registrissekantavad üksused

(1) Laevaregistrisse kantakse merelaevad ja siseveelaevad.

(2) Ehitatavate laevade registrisse kantakse:
1) ehitatavad merelaevad;
2) ehitatavad siseveelaevad;
3) ehitatavad teisaldatavad ujuvvahendid ehk ehitatavad teisaldatavad laevad;
4) teisaldatavad ujuvvahendid ehk teisaldatavad laevad.

§ 135. Laevakinnistusregistriosa

(1) Merelaeva, siseveelaeva, ehitatava merelaeva, ehitatava siseveelaeva, ehitatava teisaldatava ujuvvahendi ja teisaldatava ujuvvahendi (edaspidi üldnimetusega laev) kinnistamisel avatakse laevakinnistusregistris tema kohta laevakinnistusregistriosa (registriosa).

(2) Registriosasid peetakse kas vahelehtedest koosnevate vihikutena (paberregistriosa) või elektroonilisel kujul (elektrooniline registriosa).

(3) Nii paberregistriosa kui ka elektrooniline registriosa jagunevad andmete paigutuse poolest pealkirjaks (tiitelleheks) ja kolmeks jaoks.

§ 136. Registriosa tiitelleht

(1) Registriosa tiitellehele märgitakse:
1) registriosakonna nimi;
2) laeva registrinumber;
3) registripiirkonna vahetumise korral viide senisele või uuele registriosakonnale ning senises registriosakonnas märkus laevatoimiku üleandmise kohta uuele osakonnale;
4) märkus registriosa sulgemise kohta, milles näidatakse ära sulgemise alus ning päev, kuu ja aasta.

(2) Paberregistriosa korral märgitakse tiitellehele vahelehe täitumise tõttu kasutusse võetud uute vahelehtede järjekorra- ja turvanumbrid ning uuele vahelehele esimese kande teinud registrikohtuniku või kohtunikuabi allkiri ja nimi ja märkuse kuupäev ja aasta.

(3) Elektroonilise registriosa korral tuleb märkida registriosa tiitellehele viide esitatud avaldusele (plomm). Plomm peab olema nähtav nii laevakinnistusraamatuga tutvumisel kui ka registriosa väljatrükil. Plomm kustutatakse pärast kande või eitava kinnistamisotsuse tegemist.

§ 137. Registriosa jaod, lahtrid, all-lahtrid ja kanded

(1) Registriosa jao pealkiri paigutatakse jao iga lehekülje lahtrite kohale keskele.

(2) Laevaregistri registriosa 1. jao pealkirjaks on "......kohtu laevakinnistusregistriosa 1. jagu "LAEV"", 2. jao pealkirjaks "......kohtu laevakinnistusregistriosa 2. jagu "LAEVA OMANIK"" ning 3. jao pealkirjaks "......kohtu laevakinnistusregistriosa 3. jagu "LAEVA KOORMATISED"". Pealkirja kohal paikneb sõna "Laevaregister".

(3) Ehitatavate laevade registriosa 1. jao pealkirjaks on "......kohtu laevakinnistusregistriosa 1. jagu "EHITATAV LAEV"", 2. jao pealkirjaks "......kohtu laevakinnistusregistriosa 2. jagu "EHITATAVA LAEVA OMANIK"" ning 3. jao pealkirjaks "......kohtu laevakinnistusregistriosa 3. jagu "LAEVA KOORMATISED"". Pealkirja kohal paiknevad sõnad "Ehitatavate laevade register".

(4) Iga paberregistriosa jagu on eraldi vahelehel. Erandina on ehitatavate laevade registri registriosa 1. ja 2. jagu ühel vahelehel: 1. jagu on vahelehe esimesel küljel ja 2. jagu teisel küljel.

(5) Registriosa jaod jagunevad lahtriteks. Paberregistriosa lahtri ülaosas asub lahtri päismik lahtri nimetusega ja järjekorranumbriga, mis on allpool olevast lahtri sisust eraldatud horisontaaljoonega.

(6) Laevaregistri registriosa 1. jao 6. lahter jaguneb all-lahtriteks, mille päismikus asub all-lahtri nimetus ja järjekorda näitav täht.

(7) Kanded jaotatakse vastavalt sisule jagudesse, lahtritesse ja all-lahtritesse. Kahe kande vahele jäetakse vähemalt üks vaba rida. Kandeid ei eraldata üksteisest horisontaaljoontega.

(8) Elektroonilise registriosa väljatrüki paigutus peab olema paberregistriosa jagude, lahtrite ja all-lahtrite paigutusega võimalikult sarnane.

§ 138. Paberregistriosa turvaabinõud

(1) Paberregistriosa jaod on toonitatud:
1) laevaregistri puhul 1. jagu helesinise, 2. jagu helekollase ning 3. jagu helerohelise värviga;
2) ehitatavate laevade registri puhul 1. ja 2. jagu helesinise ning 3. jagu helerohelise värviga.

(2) Registriosa iga vahelehe esimese lehekülje vasakusse alanurka on trükitud kordumatu kontrollarv.

(3) Justiitsministeerium tellib kõigile registriosakondadele ühesugused registriosa blanketid.

§ 139. Registriosa lehtede nummerdamine

(1) Registriosa iga jao mõlema lehekülje paremas ülanurgas on lahtrike vahelehe numbri tarvis.

(2) Iga jao mõlema lehekülje paremas alanurgas on märge: "Selle jao kanded jätkuvad vahelehel" ning lahtrike, kuhu kantakse järgmise vahelehe number.

(3) Kui registriosa jakku määratud kanded jätkuvad uuel vahelehel, nummerdatakse esimene vaheleht vastava jao numbriga, järgmine vaheleht sama numbri ning tähega "a", ülejärgmine lehekülg sama numbri ning tähega "b" ning nõnda edasi vastavalt tähestikule (näide: kui täitub registriosa 3. jao esimene vaheleht, märgitakse selle paremasse ülanurka vastavasse lahtrikesse number "3" ning alanurka ja uue lehe ülanurka number "3a", kui ka see täitub, märgitakse teise vahelehe alanurka ja kolmanda vahelehe ülanurka number "3b" jne).

§ 140. Laeva registrinumber

(1) Iga laevakinnistusraamatusse kantud laev saab teede- ja sideministri poolt kehtestatud korras kordumatu registrinumbri, mis on ühtlasi tema kohta avatud registriosa numbriks. Laeva registrinumbri määrab menetleja.

(2) Registrinumber ei muutu laeva nime muutumisel ega ehitatavate laevade registrist laevaregistrisse üleminekul ega registripiirkonna vahetumisel.

(3) Registrinumber kantakse registriosa tiitellehele ning iga jao iga lehekülje vasakusse ülanurka vastavasse lahtrikesse päismikuga "Laeva registrinumber".

(4) Kui laeva registrinumbri märkimisel on tehtud viga või kui laeva registrinumber peab muutuma ilma, et kaasneks üleminek ehitatavate laevade registrist laevaregistrisse, siis kirjutatakse registriosa ümber. Veeteede Ametile tuleb teatada laeva uus registrinumber.

 

2. jagu

Merelaeva andmed registriosa 1. jaos "Laev"

 

§ 141. Merelaeva andmed registriosa 1. jao 1. lahtris

Esimesse lahtrisse päismikuga "Nimi" kantakse laeva nimi.

§ 142. Merelaeva andmed registriosa 1. jao 2. lahtris

Teise lahtrisse päismikuga "a) kutsung, b) IMO number, c) kalalaeva pardanumber" kantakse:
1) "a"-ga tähistatult Sideameti poolt antud laeva kutsungsignaal;
2) "b"-ga tähistatult Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber ehk Lloydi laevaregistri number;
3) "c"-ga tähistatult kalalaeva pardanumber, kui see on olemas.

§ 143. Merelaeva andmed registriosa 1. jao 3. lahtris

Kolmandasse lahtrisse päismikuga "a) liik (merelaev või siseveelaev), b) tüüp kasutusala järgi, c) laevakere põhimaterjal" kantakse:
1) "a"-ga tähistatult sõna "merelaev";
2) "b"-ga tähistatult laeva tüüp kasutusala järgi (näiteks: segalastilaev, kalapüügilaev, reisilaev, reisiparvlaev, veeremilaev jne);
3) "c"-ga tähistatult laevakere põhimaterjal (näiteks: teras, puit, klaasplastik jne).

§ 144. Merelaeva andmed registriosa 1. jao 4. lahtris

Neljandasse lahtrisse päismikuga "a) ehitusaasta, b) ehitaja, c) ehituskoht" kantakse:
1) "a"-ga tähistatult laeva ehitusaasta;
2) "b"-ga tähistatult laeva ehitaja identifitseerimiseks vajalikud andmed;
3) "c"-ga tähistatult laeva ehituskoht ja riik.

§ 145. Merelaeva andmed registriosa 1. jao 5. lahtris

Viiendasse lahtrisse päismikuga "Kodusadam" kantakse laeva kodusadam.

§ 146. Merelaeva andmed registriosa 1. jao 6. lahtris

(1) Kuuendasse lahtrisse päismikuga "Tehnilised andmed" kantakse:
1) all-lahtrisse "a" üldpikkus (meetrites);
2) all-lahtrisse "b" pikkus (meetrites);
3) all-lahtrisse "c" laius (meetrites);
4) all-lahtrisse "d" parda kõrgus (meetrites);
5) all-lahtrisse "e" süvis (meetrites);
6) all-lahtrisse "f" kogumahutavus ehk brutotonnaaž;
7) all-lahtrisse "g" puhasmahutavus ehk netotonnaaž;
8) all-lahtrisse "h" viide mõõtmistulemuste aluseks olevale dokumendile, selle väljaandjale ja väljaandmisajale;
9) all-lahtrisse "i" kandejõud tonnides;
10) all-lahtrisse "j" peajõuseadme tüüp, mark, arv ja võimsus (kilovattides).

(2) Kui laev pole mõõdetud vastavalt 1969. aasta laevade mõõtmise rahvusvahelisele konventsioonile, märgitakse kogumahutavuse ja puhasmahutavuse ühikuna bruto- ja netoregistertonnid.

§ 147. Merelaeva andmed registriosa 1. jao 7. lahtris

Seitsmendasse lahtrisse päismikuga "Kinnistamine, sulgemine (kustutamine)" kantakse:
1) esmakinnistamise aeg, esmakinnistamise teostanud registriosakonna nimi ja viide esmakinnistamise alusdokumendile. Kui laeval oli enne esmakinnistamist nimi, mis erines laevakinnistusraamatusse kantud nimest, siis näidatakse ära ka eelmine nimi. Kui laev oli esmakinnistatud ehitatavate laevade registris, siis osutatakse sellele asjaolule.
2) laeva laevakinnistusraamatust kustutamise ja registriosa sulgemise aeg ning viide selle põhjusele ja alusdokumendile. Kui laev kustutatakse ja registriosa suletakse ametiülesande korras (ex officio), siis viidatakse alusdokumendi asemel seadusesättele.

§ 148. Merelaeva andmed registriosa 1. jao 8. ja 9. lahtris

(1) Kaheksandasse ja üheksandasse lahtrisse kantakse:
1) kaheksandasse lahtrisse päismikuga "Muudetav lahter" lahtri number, mida üheksandasse lahtrisse kantav muudatus puudutab;
2) üheksandasse lahtrisse päismikuga "Muudatused" kohakuti eelmisesse lahtrisse kantud numbriga selgitavad viited lahtrites 1-6 tehtud muudatustele.

(2) Üheksandasse lahtrisse tehakse samuti registripiirkonna vahetamisest ning ehitatavate laevade registrist laevaregistrisse ületulekust tingitud uue registriosa avamise kanne.

§ 149. Merelaeva andmed registriosa 1. jao 10. lahtris

Kümnendasse lahtrisse päismikuga "Lipuõiguslikud märkused" kantakse:
1) viide seaduse sättele, mille järgi laeval on lubatud kanda Eesti lippu;
2) teated muudatuste kohta Eesti lipu kandmist lubavates asjaoludes;
3) märkus selle kohta, et laeval on lubatud kanda teise riigi lippu ning samal ajal keelatud kanda Eesti lippu;
4) märkus selle kohta, et laeval on taas lubatud kanda Eesti lippu ning viide selle aluseks olevale seaduse sättele;
5) märkus selle kohta, et laev on kaotanud õiguse kanda Eesti lippu koos selgitusega, et sellega loetakse laev registrist kustutatuks, kuid laeval lasuvad koormatised jäävad kehtima. Märkusele lisatakse viide selle aluseks olevale seadusesättele.

§ 150. Merelaeva andmetele allakirjutamine registriosa 1. jaos

Esmakandele ning sulgemis- ja kustutamiskandele tuleb alla kirjutada 7. lahtris, muutmiskannetele 9. lahtris ja lipuõiguslikele märkustele 10. lahtris, ning kui see ei ilmne kande tekstist, siis lisada kande tegemise päev, kuu ja aasta.

 

3. jagu

Siseveelaeva andmed registriosa 1. jaos "Laev"

 

§ 151. Siseveelaeva andmed registriosa 1. jao 1. lahtris

Esimesse lahtrisse päismikuga "Nimi" kantakse laeva nimi.

§ 152. Siseveelaeva andmed registriosa 1. jao 2. lahtris

Teises lahtris päismikuga "a) kutsung, b) IMO number, c) kalalaeva pardanumber" märgitakse "c"-ga tähistatult kalalaeva pardanumber.

§ 153. Siseveelaeva andmed registriosa 1. jao 3. lahtris

Kolmandasse lahtrisse päismikuga "a) liik (merelaev või siseveelaev) , b) tüüp kasutusala järgi, c) laevakere põhimaterjal" kantakse:
1) "a"-ga tähistatult sõna "siseveelaev";
2) "c"-ga tähistatult laevakere põhimaterjal.

§ 154. Siseveelaeva andmed registriosa 1. jao 4. lahtris

Neljandasse lahtrisse päismikuga "a) ehitusaasta, b) ehitaja, c) ehituskoht" kantakse:
1) "a"-ga tähistatult laeva ehitusaasta;
2) "b"-ga tähistatult laeva ehitaja identifitseerimiseks vajalikud andmed;
3) "c"-ga tähistatult laeva ehituskoht ja riik.

§ 155. Siseveelaeva andmed registriosa 1. jao 5. lahtris

Viiendasse lahtrisse päismikuga "Kodusadam" kantakse laeva kodusadam.

§ 156. Siseveelaeva andmed registriosa 1. jao 6. lahtris

Kuuendasse lahtrisse päismikuga "Tehnilised andmed" kantakse:
1) all-lahtrisse "a" üldpikkus (meetrites);
2) all-lahter "b" jääb tühjaks;
3) all-lahter "c" jääb tühjaks;
4) all-lahter "d" jääb tühjaks;
5) all-lahter "e" jääb tühjaks;
6) all-lahter "f" jääb tühjaks;
7) all-lahter "g" jääb tühjaks;
8) all-lahter "h" jääb tühjaks;
9) all-lahtrisse "i" laeva kandejõud tonnides;
10) all-lahter "j" peajõuseadme tüüp, mark, arv ja võimsus (kilovattides).

§ 157. Siseveelaeva andmed registriosa 1. jao 7. lahtris

Seitsmendasse lahtrisse päismikuga "Kinnistamine, sulgemine (kustutamine)" kantakse:
1) esmakinnistamise aeg ja viide esmakinnistamise alusdokumendile. Kui laeval oli enne esmakinnistamist nimi, mis erines laevakinnistusraamatusse kantud nimest, siis näidatakse ära ka eelmine nimi. Kui laev oli esmakinnistatud ehitatavate laevade registris, siis osutatakse sellele asjaolule.
2) laeva laevakinnistusraamatust kustutamise ja registriosa sulgemise aeg ning viide selle põhjusele ja alusdokumendile. Kui laev kustutatakse ja registriosa suletakse ametiülesande korras (ex officio), siis viidatakse alusdokumendi asemel seadusesättele.

§ 158. Siseveelaeva andmed registriosa 1. jao 8. ja 9. lahtris

(1) Kaheksandasse ja üheksandasse lahtrisse kantakse:
1) kaheksandasse lahtrisse päismikuga "Muudetav lahter" lahtri number, mida üheksandasse lahtrisse kantav muudatus puudutab;
2) üheksandasse lahtrisse päismikuga "Muudatused" kohakuti eelmisesse lahtrisse kantud numbriga selgitavad viited lahtrites 1-6 tehtud muudatustele.

(2) Üheksandasse lahtrisse tehakse samuti registripiirkonna vahetamisest ning ehitatavate laevade registrist laevaregistrisse ületulekust tingitud uue registriosa avamise kanne.

§ 159. Siseveelaeva andmed registriosa 1. jao 10. lahtris

Kümnendasse lahtrisse päismikuga "Lipuõiguslikud märkused" kantakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse §-s 6 nimetatud tingimuste korral viide sama seaduse sättele, mille järgi laeval on lubatud kanda Eesti lippu.

§ 160. Siseveelaeva andmete allakirjutamine registriosa 1. jaos

Esmakandele ning sulgemis- ja kustutamiskandele tuleb alla kirjutada 7. lahtris, muutmiskannetele 9. lahtris ja lipuõiguslikele märkustele 10. lahtris, ning kui see ei ilmne kande tekstist, siis lisada kande tegemise päev, kuu ja aasta.

 

4. jagu

Ehitatavate laevade registri registriosa 1. jagu "Ehitatav laev"

 

§ 161. Ehitatavate laevade registri registriosa 1. jao 1. lahter

Esimesse lahtrisse päismikuga "a) nimi, b) ehitusnumber vm tähis, c) liik" kantakse:
1) "a"-ga tähistatult laeva nimi;
2) "b"-ga tähistatult laeva ehitusnumber või muu laeva eristav tähis, teisaldatava ujuvvahendi korral ka kutsungsignaal;
3) "c"-ga tähistatult asjaolu, kas tegemist on ehitatava merelaevaga, ehitatava siseveelaevaga, ehitatava teisaldatava ujuvvahendiga või teisaldatava ujuvvahendiga. Teisaldatava ujuvvahendi puhul võib märkida selle täpsema liigi (näiteks: ujuvdokk, ujuvkraana, ujuvtöökoda, puurplatvorm jne).

§ 162. Ehitatavate laevade registri registriosa 1. jao 2. lahter

Teise lahtrisse päismikuga "a) ehitaja, b) ehituskoht" kantakse:
1) ehitaja;
2) ehituskoht ja riik; teisaldataval ujuvvahendil lisaks ka asukoht (täienditega "ehituskoht" ja "asukoht").

§ 163. Ehitatavate laevade registri registriosa 1. jao 3. lahter

(1) Kolmandasse lahtrisse päismikuga "Tõend ehitatava laeva püsiva tähistatuse ning valmimise järel laevaregistrisse kandmiseks kõlblikkuse kohta" märgitakse viide laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 32 lõike 4 alusel väljaantud dokumendile, selle väljaandjale ja väljaandmisajale.

(2) Teisaldatava ujuvvahendi kinnistamisel tõmmatakse sellesse lahtrisse kriips (miinusmärk).

§ 164. Ehitatavate laevade registri registriosa 1. jao 4. lahter

Neljandasse lahtrisse päismikuga "Kinnistamine. Muudatused" kantakse:
1) esmakinnistamise päev, kuu ja aasta ning viide alusdokumendile. Kui laeval oli enne esmakinnistamist nimi, mis erines laevakinnistusraamatusse kantud nimest, siis näidatakse ära ka eelmine nimi;
2) selgitav viide lahtrites 1-3 tehtud muudatustele, vajadusel viidatakse alusdokumendile või seadusesättele.

§ 165. Ehitatavate laevade registri registriosa 1. jao 5. lahter

Viiendasse lahtrisse päismikuga "Sulgemine (kustutamine)" kantakse:
1) registriosa sulgemise päev, kuu ja aasta ning viide selle põhjusele (registripiirkonna vahetumine, laeva kustutamine laevakinnistusraamatust, registriosa ümberkirjutamine, üleminek ehitatavate laevade registrist laevaregistrisse jm);
2) registripiirkonna vahetumise korral märgitakse ka uue registriosakonna nimi.

§ 166. Ehitatavate laevade registri registriosa 1. jao allkirjastamine

Esmakandele ja muutmiskandele tuleb alla kirjutada 4. lahtris ja sulgemiskandele 5. lahtris, ning kui see ei ilmne kande tekstist, siis lisada kande tegemise päev, kuu ja aasta.

 

5. jagu.

Laevaregistri registriosa 2. jagu "Omanik"

 

§ 167. Laevaregistri registriosa 2. jao 1. lahter

(1) Esimesse lahtrisse päismikuga "Kande number" märgitakse teise lahtrisse tehtava kande järjekorranumber - kandega kohakuti.

(2) Kui järgmise lahtri kanne sisaldab mitut omanikku, siis eristatakse nad 1. lahtrisse kantavale kande järjekorranumbrile tähe lisamisega (näiteks kantakse 1. kandega 2. lahtrisse 3 kaasomanikku, kes eristatakse 1. lahtris vastavalt kandenumbritega "1a", "1b" ja "1c").

§ 168. Laevaregistri registriosa 2. jao 2. lahter

(1) Teise lahtrisse päismikuga "Omanik, disponent" kantakse laeva ainuomaniku, ühisomanike, kaasomanike ning laevaühingu disponendi (korrespondentreederi) nimi.

(2) Lisaks sellele märgitakse:
1) füüsilise isiku ees- ja perekonnanime järele isikukood, selle puudumisel sünniaeg; samuti elukoht;
2) juriidilise isiku nime järele tema registrikood (kui see on olemas); samuti asukoht;
3) ühisomaniku andmete järele, et tegemist on ühisomandiga;
4) kaasomaniku andmete järele, et tegemist on kaasomandiga ning talle kuuluva murdosa suurus sõnadega;
5) disponendi andmete järele rasvases kirjas sõna: "Disponent".

§ 169. Laevaregistri registriosa 2. jao 3. lahter

Kolmandasse lahtrisse päismikuga "Osa" kantakse kohakuti 2. lahtri vastavate andmetega:
1) kaasomanikule kuuluva laevaosa suurus murdarvuna;
2) ainuomaniku puhul kriips (miinusmärk);
3) ühisomaniku puhul sõna: "Ühisomand".

§ 170. Laevaregistri registriosa 2. jao 4. lahter

Neljandasse lahtrisse päismikuga "Kande nr 1. lahtris" märgitakse selle 2. ja 3. lahtrisse tehtud kande järjekorranumber, mille juurde 5. lahtrisse tehtav kanne kuulub.

§ 171. Laevaregistri registriosa 2. jao 5. lahter

(1) Viiendasse lahtrisse päismikuga "Omandi alus. Muudatused. Piirangud" kantakse:
1) viide laeva esmakinnistamisel omandamise, kinnistatud laeva omandi ülemineku ning mõttelise osa ülemineku alusele;
2) selgitav viide teise ja kolmandasse lahtrisse tehtud muudatuste ja täienduste kohta. Viites osundatakse asjaõiguslike muudatuse aluseks olevale tehingule (asjaõiguskokkulepe, pärimistunnistus, testament jne). Isikut identifitseerivate andmete (nimi, ärinimi) muutumisel ei ole vaja sellele osundada;
3) laevaomandist loobumine ja viide vastavale alusdokumendile;
4) eelmärge (registriossa tulevikus kantava õiguse tagamiseks), vastuväide (registriosa kande muutmise tagamiseks), märkus (informatsioonilise iseloomuga andmed eelpärija jms kohta) ning keelumärge (käsutuspiirang kohtu otsuse või määruse, pankrotihalduri või täituri avalduse alusel) ja muud omandiõiguse kitsendused ning viide selle alusdokumendile või seadusesättele;
5) eelmärke, vastuväite, märkuse ning keelumärke kustutamine.

(2) Vajadusel võidakse eelmärge teha 2. lahtrisse.

(3) Eelmärke tegemisel juhindutakse käesoleva kodukorra § 249 lõikest 1.

§ 172. Laevaregistri registriosa 2. jao allkirjastamine

Laevaregistri registriosa 2. jao kannetele tuleb alla kirjutada 5. lahtris, ning kui see ei ilmne kande tekstist, siis lisada kande tegemise päev, kuu ja aasta.

 

6. jagu

Ehitatavate laevade registri registriosa

2. jagu

"Ehitatava laeva omanik"

 

§ 173. Ehitatavate laevade registri registriosa 2. jao 1. lahter

(1) Esimesse lahtrisse päismikuga "Kande number" märgitakse teise lahtrisse tehtava kande järjekorranumber - kandega kohakuti.

(2) Kui järgmise lahtri kanne sisaldab mitut omanikku, siis eristatakse nad 1. lahtrisse kantavale kande järjekorranumbrile tähe lisamisega (näiteks kantakse 1. kandega 2. lahtrisse 3 kaasomanikku, kes eristatakse 1. lahtris vastavalt kandenumbritega "1a", "1b" ja "1c").

§ 174. Ehitatavate laevade registri registriosa 2. jao 2. lahter

(1) Teise lahtrisse päismikuga "Omanik, disponent" kantakse laeva ainuomaniku, ühisomanike, kaasomanike ning laevaühingu disponendi (korrespondentreederi) nimi.

(2) Lisaks sellele märgitakse:
1) füüsilise isiku ees- ja perekonnanime järele Eesti isikukood, selle puudumisel sünniaeg; samuti elukoht;
2) Eestis registreeritud juriidilise isiku nime järele tema registrikood (kui see on olemas); samuti asukoht;
3) ühisomaniku andmete järele, et tegemist on ühisomandiga;
4) kaasomaniku andmete järele, et tegemist on kaasomandiga ning talle kuuluva murdosa suurus sõnadega;
5) disponendi andmete järele rasvases kirjas sõna "Disponent".

§ 175. Ehitatavate laevade registri registriosa 2. jao 3. lahter

(1) Kolmandasse lahtrisse päismikuga "Omandi alus. Piirangud. Muudatused" kantakse:
1) laeva kandmisel laevakinnistusraamatusse laeva omandiõiguse tekkimise alus;
2) kui ehitaja ei ole omanikuks, siis viide sellele ning "Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse" § 44 lõikes 2 nimetatud kinnitusele;
3) selgitav viide teise ja kolmandasse lahtrisse tehtud muudatuste ja täienduste kohta. Viites osundatakse muudatuse õiguslikule alusele (asjaõiguskokkulepe, pärimistunnistus, testament jne). Isikut identifitseerivate andmete (nimi, ärinimi) muutumisel ei ole vaja sellele osundada;
4) laevaomandist loobumine ja viide vastavale alusdokumendile;
5) eelmärge (registriossa tulevikus kantava õiguse tagamiseks), vastuväide (registriosa kande muutmise tagamiseks), märkus (informatsioonilise iseloomuga andmed eelpärija jms kohta) ning keelumärge (käsutuspiirang kohtu otsuse või määruse, pankrotihalduri või täituri avalduse alusel) ning viide selle alusdokumendile või seadusesättele;
6) eelmärke, vastuväite, märkuse ja keelumärke kustutamine.

(2) Vajadusel võidakse eelmärge teha 2. lahtrisse.

(3) Eelmärke tegemisel juhindutakse § 249 lõikest 1.

§ 176. Ehitatavate laevade registri registriosa 2. jao allkirjastamine

Ehitatavate laevade registri registriosa 2. jao kannetele tuleb alla kirjutada 3. lahtris ning kui see ei ilmne kande tekstist, siis lisada kande jõustumise päev, kuu ja aasta.

 

7. jagu

Registriosa

3. jagu

"Laeva koormatised"

 

§ 177. Laevaregistri ja ehitatavate laevade registri registriosa 3. jao 1. lahter

 

(1) Esimesse lahtrisse päismikuga "Kande number" märgitakse 2. ja 3. lahtrisse tehtavate kannete järjekorranumbrid vastavate kannetega kohakuti.

(2) Hüpoteegi osadeks jagamise korral võib osahüpoteegi järjekorranumbrile lisada tähe (näiteks: 2a, 2b), osahüpoteegi jagamisel tähe ja rooma numbri (2a-I, 2a-II).

§ 178. Laevaregistri ja ehitatavate laevade registri registriosa 3. jao 2. lahter

Teise lahtrisse päismikuga "Hüpoteegisumma" märgitakse kohakuti 3. lahtris oleva asjaomase kandeosaga:
1) kolmandas lahtris nimetatud hüpoteegisumma numbrina ning vastav rahaühik;
2) kasutusvalduse korral kriips (miinusmärk).

§ 179. Laevaregistri ja ehitatavate laevade registri registriosa 3. jao 3. lahter

Kolmandasse lahtrisse päismikuga "Hüpoteek, kasutusvaldus" kantakse:
1) viide sellele, kas tegemist hüpoteegi või kasutusvaldusega;
2) hüpoteegipidaja või kasutusvaldaja nimi ning isikukood (selle puudumisel sünniaeg) või registrikood (kui see on olemas) ning elu- või asukoht;
3) kui laev kuulub Eesti Vabariigile, siis viide riigivara kasutaja kohta;
4) hüpoteegi korral märgitakse hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegisumma) sõnadega ning kui see on muutunud, siis sulgudes ka numbrina;
5) hüpoteegi intressid ja kõrvalnõuded - koos nende selge suuruse äranäitamisega;
6) mitme hüpoteegipidaja olemasolul igale kuuluv murdosa;
7) hüpoteegi liik, kui tegemist on ühis- või osahüpoteegiga;
8) ühishüpoteegi korral teiste koormatud laevade registrinumbrid;
9) kui hüpoteegiga on koormatud kaasomanikule kuuluv laevaosa, siis viide vastavale kaasomanikule ja talle kuuluva laevaosa suurusele murdosana;
10) kui avalduses on taotletud, siis kasutusvaldust piirav mõne kasutusviisi välistamine;
11) kui avalduses on taotletud, siis viide kasutusvalduse kestusele;
12) viide kande alusdokumendile või kui kanne on tehtud ametikohustuste korras (ex officio), siis viide seadusesättele.
(Näide 1: "Hüpoteek Ants Puu 1/3 laevaosale. Hüpoteegipidaja AS X-Pank (registrikood 1000000, asukoht Tartu). Hüpoteegisumma kolm miljonit ükssada tuhat krooni. Lihtintress kümme protsenti aastas. Kõrvalnõuded kakssada tuhat krooni. Hüpoteegi järjekoht on kandega nr 4 sissekantud hüpoteegi ees. Avaldus 03.07.1998, kanne 05.07.1998.")
(Näide 2: "Ühishüpoteek. Hüpoteegipidaja AS X-Pank (registrikood 1000000, asukoht Tartu). Kaaskoormatud laev registrinumbriga 1000. Hüpoteegisumma kolm miljonit ükssada tuhat krooni. Lihtintress kümme protsenti aastas. Kõrvalnõuded kakssada tuhat krooni. Avaldus 03.07.1998, kanne 05.07.1998.")
(Näide 3: "Osahüpoteek. Hüpoteegipidaja Ants Puu (sünd. 01.01.1900, elukoht Rae vald, Harjumaa1). Hüpoteegisumma ükssada tuhat krooni. Lihtintress kümme protsenti aastas. Kõrvalnõuded viisteist tuhat krooni. Avaldus 01.09.1998, kanne 05.09.1998.")

§ 180. Laevaregistri ja ehitatavate laevade registri registriosa 3. jao 4. ja 5. lahter

(1) Neljandasse lahtrisse päismikuga "Kande nr 1. lahtris" kantakse selle 1. lahtrisse kantud kande järjekorranumber, mida 5. lahtrisse kantav muutmiskanne puudutab - kohakuti 5. lahtrisse tehtava kandega.

(2) Viiendasse lahtrisse päismikuga "Muudatused" kantakse 2. ja 3. lahtris olevate kannete muudatused, täiendused ja kitsendused, sealhulgas:
1) hüpoteegi loovutamine uuele hüpoteegipidajale ning viide selle alusdokumendile;
2) hüpoteegi jagamine osahüpoteekideks ning viide selle alusdokumendile;
3) järjekohtade kokkuleppeline muutmine ning viide selle alusdokumendile;
4) eelmärge (registriossa tulevikus kantava õiguse tagamiseks), vastuväide (registriosa kande muutmise tagamiseks), märkus (informatsioonilise iseloomuga andmed hüpoteegi pantimise, hüpoteegi kasutusvalduse jms kohta) ning keelumärge (käsutuspiirang kohtu otsuse või määruse, pankrotihalduri või täituri avalduse alusel) ning viide selle alusdokumendile või seadusesättele.

(3) Vajadusel võidakse eelmärge teha 3. lahtrisse.

(4) Eelmärke tegemisel juhindutakse § 249 lõikest 1.

§ 181. Laevaregistri ja ehitatavate laevade registri registriosa 3. jao 6. ja 7. lahter

(1) Kuuendasse lahtrisse päismikuga "Kande nr 1. lahtris" kantakse selle 1. lahtrisse kantud kande järjekorranumber, mida 8. lahtrisse kantav kustutamiskanne puudutab - kohakuti 8. lahtrisse tehtava kandega.

(2) Seitsmendasse lahtrisse päismikuga "Kustutamine" kantakse kolmandasse ja viiendasse lahtrisse kantud õiguse laevakinnistusraamatust kustutamine või hüpoteegisumma vähendamine (laevahüpoteegi osaline kustutamine). Kandes tuleb ära näidata kustutatav või vähendatav hüpoteegisumma sõnadega ja sulgudes numbritega. Samuti kantakse seitsmendasse lahtrisse eelmärke, vastuväite, märkuse ja keelumärke kustutamine. Vajadusel viidatakse kande alusdokumendile või kui kanne on tehtud ametikohustuste korras (ex officio), siis seadusesättele.

§ 182. Laevaregistri ja ehitatavate laevade registri registriosa 3. jao allkirjastamine

Laevaregistri ja ehitatavate laevade registri registriosa 3. jao kannetele 1., 2. ja 3. lahtris tuleb alla kirjutada 3. lahtris, kannetele 4. ja 5. lahtris tuleb alla kirjutada 5. lahtris ning kannetele 6. ja 7. lahtris tuleb alla kirjutada 7. lahtris. Kui see ei ilmne kande tekstist, siis tuleb allkirjadele lisada kande tegemise päev, kuu ja aasta.

 

4. peatükk

REGISTRIASJA LAHENDAMINE

1. jagu

Registriasjade jaotuskord

 

§ 183. Registriasjade jaotuskorra kehtestamine ja sisu

(1) Registriasjade jaotuskorra kehtestab registriosakonna juhataja osas, mida ei ole käesoleva kodukorra § 186 alusel automatiseeritud.

(2) Registriasjade jaotuskorraga määratakse kindlaks registriasjade registrikohtunike, kohtunikuabide ja registrisekretäride (edaspidi menetlejad) vahel jaotamise reeglid.

(3) Samuti määratakse registriasjade jaotuskorraga kindlaks:
1) kande aluseks mitteolevate, kuid sisulist läbivaatamist vajavate dokumentide (majandusaasta aruanded, nõukogu liikmete nimekiri jne) kohtunikuabide ja registrisekretäride vahel jaotamise reeglid;
2) sunni- ja karistustoimingute (§ 188 lõige 1) menetlejate vahel jagamise reeglid;
3) menetlejate üksteise asendamise reeglid;
4) kompensatsioonireeglid samal ametikohal töötajate võimalikult ühtlase töökoormuse tagamiseks.

§ 184. Registriasjade jaotuskorra põhimõtted

(1) Registriasjade jaotuskord peab tagama, et kohtunikuabid ja registrisekretärid saaksid menetleda võimalikult kõiki pädevusekohaseid kandeliike ning et ühesugusel ametikohal teenistujate töökoormus oleks võimalikult ühtlane.

(2) Laevakinnistusasjade suhtes on lubatud spetsialiseerumine.

(3) Registriosakonna juhataja määrab vähemalt kaks kohtunikuabi, kes muid registriasju menetlevad siis, kui neil laevakinnistusasju menetleda ei ole.

§ 185. Pooleliolevate asjade ümberjaotamine menetleja eemalviibimisel

Kui menetleja eemalviibimine teenistusest tooks kaasa seadusega sätestatud menetlustähtaja ületamise, siis peab registriosakonna juhataja selle menetleja pooleliolevad asjad teistele menetlejatele ümber jaotama.

§ 186. Registriasjade automatiseeritud jaotamine

(1) Registriasju võib menetlejate vahel jaotada automatiseeritult tingimusel, et:
1) jaotamine toimub juhuslikkuse põhimõttel ega ole ette prognoositav;
2) käesoleva kodukorra § 184 lõikes 1 nimetatud tingimused on täidetud.

(2) Registriosakonna infosüsteemis jagatud registriasja saab ümber jagada registriosakonna juhataja salasõnaga korraldusega, mis peab jääma registripäevikus nähtavaks.

§ 187. Menetleja taandamine

(1) Kohtu esimees võib kirjaliku põhistatud korraldusega menetleja taandada, kui on alust kahelda tema erapooletuses. Registripäevikus tehakse kohtu esimehe korralduse alusel muudatus käesoleva kodukorra § 186 lõikes 2 sätestatud korras.

(2) Taandamise korral läheb registriasi registriasjade jaotuskorras ettenähtud asendusreeglite kohaselt järgmisele menetlejale. Korraldus köidetakse registri- või laevatoimikusse.

§ 188. Sunni- ja karistustoimingute algatamine

(1) Registriosakonna teenistuja on kohustatud teatama registriosakonna juhatajale või vahetult antud registriasja menetlejale asjaoludest, mis võivad olla aluseks:
1) rahatrahvi määramisele;
2) ilma avalduseta (ex officio) kande tegemisele;
3) registripidaja poolt sundlõpetamise otsustamisele või registrist kustutamisele;
4) tsiviil- või kriminaalprotsessi korras sundlõpetamise algatamisele.

(2) Kui registriosakonna juhatajale on saanud teatavaks asjaolusid, mis võivad olla lõikes 1 nimetatud toimingute aluseks, siis peab ta tagama, et alustataks menetlust.

 

2. jagu

Registriasja number

 

§ 189. Registriasjade numeratsiooni sisu

 

(1) Registriasjade numeratsioon hõlmab kõiki registriosakonnas tehtud lahendeid ja hoiatusi.

(2) Laevakinnistusraamatu asjade puhul registriasjade numeratsiooni ei kasutata, asjaajamises asendab seda laeva registrinumber.

§ 190. Registriasja numbri andmine

(1) Infosüsteem annab füüsilisest isikust ettevõtja ettevõttele, äriühingule, filiaalile, mittetulundusühingule ja sihtasutusele kõige esimese lahendi tegemisel registriasja numbri.

(2) Kommertspandi puhul antakse registriasja number ettevõtja või filiaali kohta käiva esimese kommertspandiregistri lahendi tegemisel ning see jätkub ka sama ettevõtja või filiaali järgmiste pantide suhtes.

§ 191. Hilisemate kandeotsuste nummerdamine

Järgnevate kandeotsuste tegemisel lisatakse registriasja numbrile kaldkriipsuga eraldatult hilisemate otsuste järjekorranumber (2, 3, 4 jne).

§ 192. Otsuseta tehtavate kannete nummerdamine

Kui kanne tehakse ilma kandeotsuseta, siis tekib ja täieneb registriasja number nii, nagu oleks tehtud otsus.

§ 193. Kohtumääruste ja hoiatuste nummerdamine

Kohtumääruse tegemisel ja hoiatuse väljasaatmisel lisatakse registriasja numbri lõppu vastavalt tähis "M1" või "H1", järgmiste määruste ja hoiatuste puhul "M2" või "H2", "M3" ja "H3" jne.

§ 194. Registrile osundav täht

Ettevõtja ja filiaali registriasja numbri ette lisatakse täht "Ä", mittetulundusühingu puhul täht "M", sihtasutuse puhul täht "S", kommertspandi puhul täht "K".

 

3. jagu

Registriasjade menetlusjärjekord

 

§ 195. Registriasjade menetlemise järjekord

(1) Menetleja peab lahendi tegemise ajaliselt järjestama vastavalt avalduste ja vastulausete vastuvõtmisjärjekorrale. Lubatud on kõrvalekalle vastuvõtmisjärjekorrast tingimusel, et lahendite tegemise ajavahe ei ületaks 5 tööpäeva.

(2) Erineva läbivaatamistähtajaga avaldused on erinevas lahendite tegemise järjekorras.

(3) Lahendid, mille aluseks ei ole avaldus või vastulause (trahvimäärus, ex officio kandeotsus, kõrgema kohtu otsus jm), tehakse väljaspool järjekorda.

§ 196. Sama kandeobjekti kohta käiva mitme avalduse üheaegne menetlemine

(1) Kui ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu, sihtasutuse või laeva kohta, millega seotud avaldus on juba menetluses, esitatakse uus avaldus, siis antakse see sama isiku menetlusse.

(2) Kui ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu, sihtasutuse või laeva kohta on esitatud menetlusse mitu avaldust, siis ei tohi hiljem esitatud avalduse alusel teha kannet enne varem esitatud avalduse alusel kande tegemist.

(3) Lõikeid 1 ja 2 ei pea täitma, kui:
1) taotletavatel kannetel ei ole omavahelist järjekorrasuhet;
2) eesmise järjekohaga laevakinnistusraamatu kandele on vajalik järjekoht märkega reserveeritud;
3) eesmise järjekohaga kommertspandiregistri kandele on vajalik järjekohanumber vabaks jäetud;
4) kui laevakinnistusraamatu või kommertspandiregistri avaldustes on määratud esitamisjärjekorrast erinevad järjekohad ning see ei ole seadusega vastuolus.

 

4. jagu

Registriasja menetlusega kaasnevad toimingud

 

§ 197. Ärinime või nime kontrollimine, sh tegevusala muutmisel

 

(1) Enne ärinime või mittetulundusühingu või sihtasutuse nime registrisse kandmise otsustamist kontrollib menetleja ärinime või nime piisavat eristatavust teistest ärinimedest või nimedest ning ärinime vastavust "Äriseadustiku" § 12 lõikele 3 Justiitsministeeriumi Registrikeskuse kaudu, täiendava vajaduse korral ka Patendiameti elektroonilise andmebaasi kaudu.

(2) Enne ettevõtja tegevusalade kohta muutmis- või täiendamiskande otsustamist kontrollib menetleja, et kande tagajärjel ei satuks ärinimi vastuollu "Äriseadustiku" § 12 lõigetega 1 ja 3.

§ 198. Laeva nime kontrollimine

Enne laevanime laevakinnistusraamatusse kandmise otsustamist kontrollib menetleja selle piisavat eristatavust teiste Eesti laevade nimedest Veeteede Ameti väljastatud dokumendi põhjal.

§ 199. Puudutatud isikute nõusoleku kontrollimine

Kui kande või märke muutmine või kustutamine kahjustaks registriossa või kommertspandiregistrisse kantud isiku õigust, siis peab registriasja menetleja enne otsuse tegemist kontrollima, et oleks esitatud puudutatud isiku vormikohane nõusolek kande või märke muutmiseks või kustutamiseks.

§ 200. Äriregistriasjaga kaasnevad kommertspandiregistri toimingud

(1) Menetleja peab ettevõtja või filiaali ärinime või asukoha muutmise või ümberkujundamise otsustamise järel tegema "Äriseadustiku" § 33 lõikest 71 tulenevad toimingud.

(2) Äriühingute ühinemise ja jagunemise otsustamisel peab menetleja juhul, kui enam kui ühe ühinemises või jagunemises osaleva ühingu varale on seatud kommertspant, kontrollima pandipidajate notariaalselt tõestatud kokkuleppe olemasolu pandikannete järjestamise kohta.

(3) Ettevõtja äriregistrist kustutamise otsustamisel peab menetleja kontrollima, et ettevõtja kohta seatud kommertspandid oleksid kustutatud.

§ 201. Ärikeelu kohaldamise kontrollimine

Kui menetlejale on kättesaadav ärikeelu all olevate isikute andmestik, on ta enne kande tegemist kohustatud kontrollima "Äriseadustiku" § 58 lõikes 3 nimetatud asjaolude puudumist.

§ 202. Laevakinnistusraamatu lahendi suhtes asjaosaliste määramine

Laevakinnistusraamatu lahendit tehes teatab menetleja kinnistamisotsuse täitjale isikute nimed, kes on antud lahendi, kande ja märke suhtes asjaosalisteks ning kellele neist tuleb väljastada lipudokument.

 

5. jagu

Registriasja erisused registripiirkonna vahetumisel

 

§ 203. Avalduse esitamine

 

(1) Kui taotletakse registrikaardi 2. veergu kantud asukoha või registriosa 1. jakku kantud kodusadama, asukoha või ehituskoha muutmise kohta kande tegemist ning uus asukoht, kodusadam või ehituskoht asub teises registripiirkonnas, siis võtab avalduse vastu senine registriosakond.

(2) Senine registriosakond on kohustatud esitatud kande- või kinnistamisavaldust ja sellele lisatud dokumente enne uuele registriosakonnale edastamist uurima vähemalt käesoleva kodukorra § 30 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

§ 204. Kandedokumentide edastamine uuele registriosakonnale ning märkuse tegemine

(1) Senine registriosakond saadab avalduse koos lisatud dokumentidega ning omapoolse saatekirjaga viivitamatult uuele registriosakonnale ning lisab neile asjaomastesse toimikutesse köidetud dokumendid.

(2) Senisesse registriosakonda peavad jääma uude registriosakonda saadetud toimikudokumentide, sealhulgas käesoleva kodukorra § 203 lõikes 1 nimetatud avalduse kinnitatud ärakirjad.

(3) Pärast lõigetes 1-2 nimetatud toimingute tegemist tuleb senises registriosakonnas teha:
1) registrikaardi viimasesse veergu märkus, millega viidatakse registripiirkonna vahetamist tingiva asukoha muutmise avaldusele või
2) registriosa tiitellehele märkus, millega viidatakse registripiirkonna vahetamist tingiva kodusadama, asu- või ehituskoha muutmise avaldusele ning laevatoimiku edastamisele uude registriosakonda.

§ 205. Uue registrikaardi või -osa avamine

(1) Uus registriosakond avab pärast käesoleva kodukorra § 204 lõikes 1 nimetatud dokumentide saamist uue registrikaardi või registriosa ning kannab sellele esmakandena:
1) kehtivate kannete sisu;
2) kehtivate laevakinnistusraamatu märgete sisu;
3) kehtivate kannete ja märgete mõistmiseks vajalike kehtetute kannete sisu;
4) uued andmed.

(2) Uue registrikaardi viimases veerus või uue registriosa tiitellehel ja 1. jaos märgitakse:
1) eelmine asukoht ja aadress, kodusadam või ehituskoht;
2) registriosakond, kus asub senine registrikaart või registriosa.

(3) Kannete numeratsioon algab uue registrikaardi või registriosa avamisel uuesti "ühest" peale.

(4) Kui asukohta vahetanud ettevõtja või filiaali kohta oli avatud kommertspandiregistri registrikaart, siis avatakse lõigetes 1-3 ettenähtud korras ja "Äriseadustiku" § 33 lõike 71 alusel ka uus kommertspandiregistri registrikaart.

(5) Uus registriosakond teatab uue registrikaardi või registriosa avamisest viivitamatult senisele registriosakonnale.

§ 206. Senise registrikaardi või registriosa sulgemine

(1) Pärast käesoleva kodukorra § 205 lõikes 5 nimetatud teate saamist tehakse senises registriosakonnas senisele registrikaardile või senisesse registriossa viivitamatult märkus, milles osutatakse registriosakonnale, kus asub uus registrikaart või registriosa. Registrikaart märgitakse kehtetuks.

(2) Kui asukohta vahetanud ettevõtja või filiaali kohta oli avatud kommertspandiregistri registrikaart, siis suletakse lõikes 1 ettenähtud korras ja "Äriseadustiku" § 33 lõike 71 alusel ka vana kommertspandiregistri registrikaart.

 

6. jagu

Ühinemismenetluse erisused

 

§ 207. Kandeavalduse esitamine

 

Iga ühinemises osaleva, sealhulgas ühinemise käigus asutatava ühingu või sihtasutuse kohta tuleb tema asukoha järgsele registriosakonnale esitada kandeavaldus koos vajalike dokumentidega.

§ 208. Ühinemiseks vajalikud kommertspandiregistri kandedokumendid

Kui äriühingute ühinemise korral on enam kui ühe ühinemises osaleva ühingu varale seatud kommertspant, võib ühinemise kanda äriregistrisse ainult siis, kui kommertspandiga koormatud ühingud esitavad pandipidajate notariaalselt tõestatud kokkulepped pandikannete järjestamise kohta.

§ 209. Esimene (deklaratiivne) ühinemiskanne

(1) Kõigepealt tehakse ühinemise käigus kustutatava ühingu või sihtasutuse registrikaardile deklaratiivne ühinemiskanne.

(2) Lõikes 1 nimetatud kandes märgitakse:
1) millised ühingud või sihtasutused ühinemises osalevad - näidatakse ära nende ärinimed või nimed, asukohad ja aadressid ning registrikoodid;
2) kuidas ühingud või sihtasutused ühinemisest osa võtavad (ühendatavana, ühendavana või ühinevana ja ühinemise käigus asutatavana);
3) asjaolu, et ühinemine loetakse toimunuks alles ühendava ühingu või sihtasutuse või ühinemise käigus asutatava ühingu või sihtasutuse registrikaardile ühinemiskande tegemisega;
4) viide ühinemislepingule ja -otsusele.

(3) Lõike 2 punktis 1 ettenähtud kandeosas ei näidata selle ühingu või sihtasutuse asukohta, aadressi ja registrikoodi, mille registrikaardile kannet tehakse.

§ 210. Esimesest (deklaratiivsest) ühinemiskandest teatamine

Kui ühinemine puudutab rohkem kui ühte registripiirkonda, siis teatab registriasja menetleja käesoleva kodukorra §-s 209 nimetatud kande tegemisest viivitamatult ühendava või ühinemise käigus asutatava ühingu või sihtasutuse asukoha järgsele registriosakonnale.

§ 211. Teine (konstitutiivne) ühinemiskanne

(1) Alles pärast käesoleva kodukorra §-s 209 nimetatud deklaratiivse ühinemiskande tegemist saab teha konstitutiivse ühinemiskande ühendava või ühinemise käigus asutatava ühingu või sihtasutuse registrikaardile.

(2) Lõikes 1 nimetatud kandes näidatakse ära ühinemise käigus kustutavate ühingute või sihtasutuste ärinimed või nimed, asukohad ja aadressid ning registrikoodid ning viidatakse ühinemise aluseks olevale ühinemislepingule ja -otsusele. Kui tegemist on ühinemise käigus asutatud ühingu või sihtasutusega, siis peab kanne sisaldama ka muid asutamiseks vajalikke andmeid.

(3) Lõikes 2 nimetatud andmetena ei näidata selle ühingu või sihtasutuse asukohta, aadressi ja registrikoodi, mille registrikaardile kannet tehakse.

§ 212. Teisest (konstitutiivsest) ühinemiskandest teatamine

Kui ühinemine puudutab rohkem kui ühte registripiirkonda, siis teatab registriasja menetleja käesoleva kodukorra §-s 211 nimetatud konstitutiivse ühinemiskande tegemisest viivitamatult ühendamise käigus kustutatava ühingu või sihtasutuse asukoha järgsele registriosakonnale.

§ 213. Ühinemise käigus kustutamiskande tegemine

(1) Pärast käesoleva kodukorra §-s 211 nimetatud konstitutiivse ühinemiskande tegemist märgitakse ühinemise käigus kustutatava ühingu või sihtasutuse registrikaardile viivitamatult konstitutiivse ühinemisekande tegemise aeg ning tehakse kustutamiskanne.

(2) Lõikes 1 nimetatud kustutamiskandes ei märgita dokumentide hoidja andmeid.

§ 214. Ühinemiskandega seotud kanded kommertspandiregistris

(1) Samaaegselt käesoleva kodukorra §-s 211 nimetatud konstitutiivse ühinemiskande tegemisega kantakse ühinemise käigus kustutatava ühingu kommertspandid üle ühendava või ühinemise käigus asutatud äriühingu kohta avatud või avatavale kommertspandiregistri registrikaardile.

(2) Samaaegselt käesoleva kodukorra §-s 213 nimetatud kustutamiskande tegemisega suletakse kustutatud äriühingu kommertspandiregistri registrikaart, märkuste veergu kantakse märkus pantide ülemineku kohta ühendava või ühinemise käigus asutatud äriühingule.

§ 215. Toimikudokumentide edastamine

Kui ühinemine puudutab rohkem kui ühe registriosakonna tööpiirkonda, siis saadab registriasja menetleja registrist kustutatud ühingu või sihtasutuse toimikudokumendid koos saatekirjaga ühendava või ühinemise käigus asutatud ühingu või sihtasutuse asukoha järgsele registriosakonnale.

 

7. jagu

Jagunemismenetluse erisused

 

§ 216. Kandeavalduse esitamine

 

Iga jagunemises osaleva, sealhulgas jagunemise käigus asutatava ühingu või sihtasutuse kohta tuleb asukohajärgsele registriosakonnale esitada kandeavaldus koos vajalike dokumentidega.

§ 217. Jagunemiseks vajalikud kommertspandiregistri kandedokumendid

Kui äriühingute jagunemise korral on enam kui ühe osaleva ühingu varale seatud kommertspant, võib jagunemise kanda äriregistrisse ainult juhul, kui kommertspandiga koormatud ühingud esitavad pandipidajate notariaalselt tõestatud kokkulepped pandikannete järjestamise kohta.

§ 218. Esimene (deklaratiivne) jagunemiskanne

(1) Kõigepealt tehakse jagunemise käigus omandava või asutatava ühingu või sihtasutuse kaardile deklaratiivne jagunemiskanne.

(2) Lõikes 1 nimetatud kandes märgitakse:
1) millised ühingud või sihtasutused jagunemises osalevad - nende ärinimed või nimed, asukohad, aadressid ning registrikoodid ning nende seisund jagunemises (jagunev, omandav, jagunemise käigus asutatav);
2) kas tegemist on jaotumise või eraldumisega;
3) asjaolu, et jagunemine loetakse toimunuks alles jaguneva ühingu või sihtasutuse kaardile jagunemiskande tegemisega;
4) jagunemise käigus asutatava ühingu või sihtasutuse korral ka muud asutamiseks ettenähtud andmed;
5) viide jagunemislepingule ja -otsusele või jagunemiskavale.

(3) Lõike 2 punktis 1 nimetatud kandeosas ei pea märkima selle ühingu või sihtasutuse asukohta, aadressi ja registrikoodi, mille registrikaardile kannet tehakse.

§ 219. Esimesest (deklaratiivsest) jagunemiskandest teatamine

Kui jagunemine puudutab rohkem kui ühte registripiirkonda, siis teatab registriasja menetleja käesoleva kodukorra §-s 218 nimetatud deklaratiivse jagunemiskande tegemisest viivitamatult jaguneva ühingu või sihtasutuse asukoha järgsele registriosakonnale.

§ 220. Teine (konstitutiivne) jagunemiskanne ja kustutamine

(1) Alles pärast käesoleva kodukorra §-s 218 nimetatud deklaratiivse jagunemiskande tegemist saab teha konstitutiivse jagunemiskande jaguneva ühingu või sihtasutuse registrikaardile.

(2) Lõikes 1 nimetatud kandes märgitakse:
1) asjaolu, et jagunev ühing või sihtasutus annab jaotumise käigus oma vara või eraldumise käigus osa oma varast üle omandavale ühingule või sihtasutusele;
2) omandavate ühingute või sihtasutuste ärinimed või nimed, asukohad, aadressid ja registrikoodid;
3) viide jagunemislepingule ja -otsusele või jagunemiskavale.

(3) Jaotumise korral lisatakse lõikes 2 nimetatud andmetele, et ühing või sihtasutus on registrist kustutatud. Dokumentide hoidja kohta kannet ei tehta.

§ 221. Teisest (konstitutiivsest) jagunemiskandest teatamine

Kui jagunemine puudutab rohkem kui ühte registripiirkonda, siis teatab registriasja menetleja konstitutiivse jagunemiskande tegemisest viivitamatult omandava ühingu või sihtasutuse asukoha järgsele registriosakonnale.

§ 222. Kolmas (informatiivne) jagunemiskanne

Pärast käesoleva kodukorra §-s 220 nimetatud konstitutiivse jagunemiskande tegemist märgitakse selle tegemise aeg viivitamatult informatiivse kandena omandava ühingu või sihtasutuse registrikaardi eelviimasesse veergu.

§ 223. Jagunemisega seotud kanded kommertspandiregistris

(1) Jaotumise korral kantakse pärast käesoleva kodukorra §-s 220 nimetatud konstitutiivse jagunemiskande tegemist kustutatud äriühingute kommertspandid üle omandava või jagunemise käigus asutatud äriühingu kohta avatud või avatavale kommertspandiregistri registrikaardile.

(2) Pärast lõikes 1 nimetatud kommertspandiregistri registrikannete tegemist suletakse kustutatud äriühingu kommertspandiregistri registrikaart. Märkuste veergu kantakse märkus pantide ülemineku kohta omandavale või jagunemise käigus asutatud äriühingule.

§ 224. Toimikudokumentide edastamine

Kui jaotumine puudutab rohkem kui ühte registripiirkonda, siis saadab registriasja menetleja registrist kustutatud ühingu või sihtasutuse toimikudokumendid koos saatekirjaga omandava või jagunemise käigus asutatud ühingu või sihtasutuse asukoha järgsele registriosakonnale.

 

8. jagu

Ümberkujundamismenetluse erisused

 

§ 225. Esimene (deklaratiivne) ümberkujundamiskanne

 

(1) Äriühingu ümberkujundamisel, kui sellega kaasneb registrikaardi liigi muutumine (A-osa asemel B-osa kaart või vastupidi) või registripiirkonna vahetus, tehakse kõigepealt senisele registrikaardile deklaratiivne ümberkujundamiskanne.

(2) Kandes märgitakse:
1) milliseks äriühingu liigiks antud äriühing ümber kujundatakse;
2) asjaolu, et ümberkujundamine jõustub alles uue registrikaardi avamisega;
3) ümberkujundamise järgne ärinimi, asukoht ja aadress, kui need erinevad senisest;
4) viide ümberkujundamisotsusele.

(3) Kui ümberkujundamisega kaasneb registripiirkonna vahetumine, siis juhindutakse registripiirkonna vahetumise osas käesoleva peatüki 5. jao sätetest.

§ 226. Esimesest (deklaratiivsest) ümberkujundamiskandest teatamine

Kui äriühingu ümberkujundamiseelne ja -järgne asukoht on eri registripiirkonnas, siis teatab menetleja käesoleva kodukorra §-s 225 nimetatud deklaratiivse ümberkujundamiskande tegemisest viivitamatult uue asukoha järgsele registriosakonnale.

§ 227. Teine (konstitutiivne) ümberkujundamiskanne

(1) Kui käesoleva kodukorra §-s 225 nimetatud deklaratiivne ümberkujundamiskanne on tehtud, siis avatakse uus registrikaart ning kantakse sellele vajalikud esmakande andmed.

(2) Registrikaardi eelviimasesse veergu märgitakse asjaolu, et tegemist on ümberkujundamisega ning viidatakse ümberkujundamiseelsele ärinimele. Samuti viidatakse ümberkujundamiseelsele asukohale ja aadressile, kui need olid erinevad ümberkujundamisjärgsest asukohast ja aadressist.

(3) Kannete numeratsioon algab "ühest".

§ 228. Teisest (konstitutiivsest) ümberkujundamiskandest teatamine

Kui ümberkujundamiseelne ja -järgne asukoht ja uus äriühing asuvad eri registriosakondade tööpiirkondades, siis teatab uus registriosakond viivitamatult senisele registriosakonnale §-s 247 nimetatud konstitutiivse ümberkujundamiskande tegemisest.

§ 229. Senise registrikaardi sulgemine

Pärast käesoleva kodukorra §-s 227 nimetatud konstitutiivse ümberkujundamiskande tegemist märgitakse selle tegemise aeg senisele registrikaardile ning kaart suletakse.

§ 230. Ümberkujundamisest tulenevad kanded kommertspandiregistris

(1) Kommertspandiregistri registrikaardil muudetakse koos äriregistrisse ümberkujundamise kandmisega pantija ärinimi.

(2) Registripiirkonna muutumisel avatakse uues registriosakonnas uus kommertspandiregistri registrikaart ning suletakse senine käesoleva peatüki 5. jaos ettenähtud korras.

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud kanded tehakse "Äriseadustiku" § 33 lõike 71 alusel.

§ 231. Ümberkujundamine senist kaarti sulgemata

(1) Kui ümberkujundamise registrissekandmisel ei muutu registrikaardi liik ega kaasne registripiirkonna vahetumist, siis uut registrikaarti ei avata ja senist ei suleta.

(2) Lõikes 1 nimetatud ümberkujundamise registrissekandmiseks märgitakse registrikaardi eelviimasesse veergu, milliseks äriühingu liigiks ühing on ümber kujundatud ning viide ümberkujundamise aluseks olevale ümberkujundamisotsusele; samuti kantakse registrikaardile uus ärinimi ning muud muutunud andmed.

§ 232. Isikuühingu ümberkujundamise erisused

(1) Kui täisühingu registrikaardile kantakse usaldusosanik, loetakse ühing ümberkujundatuks usaldusühinguks.

(2) Kui usaldusühingu registrikaardilt kustutatakse kõik usaldusosanikud ning alles jääb vähemalt 2 täisosanikku, loetakse ühing ümberkujundatuks täisühinguks.

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel on registripidaja õigustatud muutma ilma sellekohase avalduseta (ex officio) registrikaardi viiendasse veergu kantud õiguslikku vormi, samuti muutma teise veergu kantud ärinime ühinguliiki näitava täiendi või lühendi osas.

 

9. jagu

Laevakinnistusraamatu asendusregistriosa avamine

 

§ 233. Asendusregistriosa avamine

 

(1) Registriosa kadumise, hävimise või rikkumise korral algatatakse registrikohtuniku, kohtunikuabi või puudutatud isiku avalduse alusel asendusregistriosa avamise menetlus.

(2) Kohtuniku või kohtunikuabi avaldus on lihtkirjalik, kuid peab olema varustatud registriosakonna pitseriga ning selle esitamine tuleb märkida laevakinnistuspäevikusse.

(3) Avalduses näidatakse ära asendusregistriosa avamise vajadus ning asendusregistriossa kavandatud kande sisu ning laeva registrinumber.

(4) Lõikes 3 nimetatud avalduse sisu avaldab registriosakond vähemalt kolm kuud enne asendusregistriosa avamise otsustamist ametlikus väljaandes "Ametlikud Teadaanded".

(5) Lõikes 3 nimetatud avalduse kinnitatud ärakiri saadetakse viivitamatult pärast esitamist kõigile laevakinnistusraamatusse kantud isikutele.

 

10. jagu

Muutmiskannete menetluserisused

 

§ 234. Varasema kande või märke kehtetuks märkimine

 

(1) Kui kanne või märge kaotab hilisema kande tõttu tähenduse, siis näidatakse hilisemas kande- või kinnistamisotsuses, et tähenduse kaotanud varasem kanne või märge märgitakse kehtetuks.

(2) Registrikaardi 1. ja viimasesse veergu kantud andmeid ei märgita ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse registrist kustutamisel kehtetuks.

§ 235. Iseseisva tähenduseta muutmiskande kehtetuks märkimine

Kui hilisemal kandel või selle osal ei ole iseseisvat tähendust ning tema sisuks on üksnes varasema kande või märke kehtetuks tunnistamine, siis sätestatakse kande- või kinnistamisotsuses, et kehtetuks tuleb märkida ka hilisem kanne või selle osa ise.

§ 236. Üksikettevõtja vahetumine registrikaardil

(1) Kui füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omandaja soovib end "Äriseadustiku" § 8 lõike 3 või 4 alusel kanda äriregistrisse ärinime all, mis sisaldab senise ettevõtja ärinime ning see toimub üheaegselt senise füüsilisest isikust ettevõtja kustutamisega, siis ei avata uut registrikaarti, vaid jätkatakse senise ettevõtja registrikaardile kannete tegemist.

(2) Registrikaardi 5. veergu märgitakse ärinime edasikasutamise õiguslik alus.

(3) Lõiget 1 ei kohaldata, kui senise ettevõtja registrikaart on juba suletud. Lõikes 2 nimetatud märkus tehakse sel juhul uuele registrikaardile.

§ 237. Kommertspandi järjekohtade muutmine ilma kandeavalduseta

(1) Eesmise järjekohaga kommertspandi kustutamisel, kui pandipidajate kokkuleppel ei ole teisiti otsustatud ja avaldatud, teeb registriasja menetleja ilma avalduseta (ex officio) kande, milles vähendab järgmiste pantide järjekohti ühe arvu võrra.

(2) Lõiget 1 kohaldatakse ka siis, kui korraga registriosakonnas menetluses olnud mitmest kommertspandi registrisse kandmise avaldusest on rahuldatud tagumise järjekohaga avaldus ning eesmise järjekohaga kandeavaldusele on järjekoht reserveeritud, kuid jäetakse rahuldamata või võetakse enne kande tegemist tagasi.

 

11. jagu

Muu kohtulahendi alusel kande tegemine

 

§ 238. Muu kohtulahendi alusel tehtav kanne

(1) Tsiviil-, kriminaal- või halduskohtumenetluse käigus tehtud kohtulahendi alusel tehakse kanne või märge kohtunikuabi või registrisekretäri poolt ilma kande- või kinnistamisotsuseta. Infosüsteemi-siseselt tehakse siiski õigusliku tähenduseta otsus, mida välja ei trükita.

(2) Kui kohtulahendis ei sisaldu kande või märke konkreetset teksti, sõnastab selle kohtunikuabi või registrisekretär.

(3) Kui kohtulahend muudab kande või märke kehtetuks, märgitakse see kehtetuks.

(4) Kohtulahendi alusel tehtavas kandes või märkes tuleb näidata lahendi teinud kohtu nimi, lahendi tegemise aeg ning kohtuasja number, samuti kande või märke teinud kohtunikuabi või registrisekretäri nimi.

(5) Kohtulahendi muutmise või tühistamise kohta tehakse märge samasse veergu, kus asub selle alusel tehtud kanne või märge.

§ 239. Kohtulahendi alusel kande tegemise aeg

Kui kohtulahend on jõustunud või kuulub kohesele täitmisele, tehakse selle alusel viivitamatult kanne või märge, kommertspandiregistri ja laevakinnistusraamatu puhul juhinduvalt seadusega sätestatud järjekorrast.

 

5. peatükk

KANDE- JA KINNISTAMISOTSUSE TÄITMINE

1. jagu

Kandeotsuse täitmine ja kande jõustamine

 

§ 240. Kandeotsuse täitmise sisu ja vastutus

(1) Kandeotsuse täitmine hõlmab:
1) kande jõustamist;
2) registrikaardi väljatrüki kontrolleksemplari paigutamist toimikute vahele ning senise väljatrüki hävitamist;
3) kande aluseks olnud dokumentide toimikusse köitmist ja toimiku sisukorra täiendamist;
4) toimikus säilitatavatesse dokumentidesse vajalike märkuste ja läbijoonimiste tegemist;
5) "Ametlikes Teadaannetes" avaldamisele kuuluvate äriregistri kannete avaldamiseks saatmist;
6) asjaosalistele ja vajadusel teistele registriosakondadele lahendi ja kande tegemisest teatamist;
7) toimikute arhiivipidajale andmist või tagastamist;
8) registri- või kaebuste päevikusse vajalike sissekannete tegemist;
9) muid seadusest või käesolevast kodukorrast tulenevaid toiminguid.

(2) Registriasja menetleja peab hoolitsema, et kandeotsuse täitmises osalevad teenistujad teeksid nende ülesandeks jäetud toimingud õigeaegselt ja nõuetekohaselt.

(3) Kande jõustanud isikud vastutavad selle eest, et kannete tegemisel peetaks kinni käesoleva kodukorra §-s 196 ettenähtud järjekorrast.

§ 241. Registrikande jõustamine

(1) Registrikande kinnitavad oma salasõnaga kande otsustamiseks pädev isik ja kandeotsuse täitjana registrikaardi kontrolleksemplari välja trükkinud teenistuja.

(2) Kande otsustamiseks pädev isik võib samaaegselt olla kandeotsuse täitjaks.

(3) Kande otsustamiseks pädeva isikuna võib kande kinnitada iga registrikohtunik või kohtunikuabi.

(4) Registrisekretär võib registrikande kinnitada nii registrikohtuniku kui ka kohtunikuabi asemel, sõltumata sellest, kas ta ise osales registriasja menetlemises. Registrisekretär võib samaaegselt olla kandeotsuse täitjaks.

(5) Vajalike salasõnadega kinnitatud kande edastab infosüsteem Justiitsministeeriumi Registrikeskuses hoitavasse "Äriseadustiku" § 68 lõikes 1 nimetatud andmebaasi.

(6) Registrikanne on jõustunud, kui ta on salvestatud "Äriseadustiku" § 68 lõikes 1 nimetatud andmebaasis.

(7) Registrikandel on kolmandate isikute suhtes "Äriseadustiku" § 34 lõigetes 2 ja 3 ning "Mittetulundusühingute seaduse" § 80 lõigetes 2 ja 3 ettenähtud avalik usaldatavus hetkest, mil Justiitsministeeriumi Registrikeskus on Internetis oma koduleheküljel rubriigis "Menetlusteave" teinud kättesaadavaks andmed avalduse esitamise aja ning kande liigi ja kande tegemise aja kohta ("Äriseadustiku" § 68 lõige 2).

(8) Arvutivõrgu kaudu registrikaardi andmete vaatamisel, väljatrükil ning kande avaldamisel "Ametlikes Teadaannetes" ei näidata registrikande kinnitanud isikute andmeid.

§ 242. Registrikaardi väljatrüki kontrolleksemplarid

(1) Registrikande jõustumise järel trükitakse välja kõik registrikaardi andmed väljatrüki kontrolleksemplarina.

(2) Väljatrüki teinud teenistuja paigutab uue kontrolleksemplari äri- või avaliku toimiku vahele ning hävitab senise kontrolleksemplari.

(3) Registriosakonna juhataja võib määrata, et väljatrükk tehakse kahes eksemplaris ning teine kontrolleksemplar paigutatakse registritoimiku vahele.

§ 243. Äriregistri kande avaldamine

(1) Avaldamisele kuuluva äriregistri kande jõustamise järel edastab selleks määratud teenistuja kande teksti viivitamatult ametlikule väljaandele "Ametlikud Teadaanded".

(2) Infosüsteem lahterdab avaldamisele saadetavad kanded kandeliike ning registriosakonna nimetust näitavate rubriikide ja pealkirjade alla. Avaldatav tekst algab kande tegemise päeva, kuu ja aastaga, järgneb registri nimi, ettevõtja ärinimi ning registrikood, sellele järgneb ülejäänud kande sisu.

§ 244. Avaldamiserisused usaldusühingu puhul

(1) Usaldusühingu registrikande avaldamisel avaldatakse ametlikus väljaandes "Ametlikud Teadaanded" usaldusosanike kohta registrikaardi 5. veergu kantud andmetest üksnes usaldusosanike arv ja sissemaksete üldsumma.

(2) Registrikaardi 2. veergu kantud esindama volitatud usaldusosanike andmed avaldatakse.

 

2. jagu

Laevakinnistusraamatu kinnistamisotsuse täitmine

 

§ 245. Kinnistamisotsuse täitmise sisu ja vastutus

(1) Kinnistamisotsuse täitmine hõlmab:
1) kande või märke tegemist registriossa ja selle allkirjastamist (paberregistriosa puhul);
2) kehtetuks muutunud kande või märke kehtetuks märkimist;
3) suletud registriosa läbijoonimist (paberregistriosa puhul);
4) kande aluseks olnud dokumentide laevatoimikusse köitmist;
5) laevatoimiku vahele registriosa uue ärakirja või väljatrüki paigutamist ja vana hävitamist;
6) laevatoimiku dokumentidesse vajalike märkuste ja läbijoonimiste tegemist;
7) laevakinnistuspäevikusse või kaebuste päevikusse vajalike sissekannete tegemist;
8) sisujuhtide täiendamist ning vastavate kaartide teistele registriosakondadele saatmist (paberregistriosa puhul);
9) registriosa ja laevatoimiku arhiivipidajale andmist või tagastamist;
10) asjaosalistele ja vajadusel teistele registriosakondadele lahendi, kande või märke tegemisest teatamist;
11) vajadusel teistele registriosakondadele dokumentide edastamist;
12) muid seadusest või käesolevast kodukorrast tulenevaid toiminguid.

(2) Registriasja menetleja peab hoolitsema, et kinnistamisotsuse täitmises osalevad teenistujad teeksid kõik nende ülesandeks jäetud toimingud õigeaegselt ja nõuetekohaselt.

§ 246. Järjekohad

(1) Kui registriosa ühte jakku tehakse mitu kannet, siis saavad need järjekoha, mis vastab avalduste esitamise ajalisele järjekorrale laevakinnistuspäevikus. Kui avaldused on esitatud samal ajal, saavad kanded sama järjekoha.

(2) Kui registriosa eri jagudesse tehakse samal päeval mitu kannet, mille avaldused polnud esitatud ühel ajal, tuleb kandes märkida avalduse esitamise ajast tulenev järjekoht teiste samal päeval tehtavate kannete suhtes.

(3) Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui sissekantavatel õigustel ei ole järjekohasuhet või kui avaldajad on määranud kannete järjekohad, mis kajastuvad kande tekstis.

(4) Kandele allakirjutanud isik ja kinnistamisotsuse täitja vastutavad § 196 lõikes 2 ning käesolevas paragrahvis ettenähtud kannete tegemise korrast kinnipidamise eest.

§ 247. Elektroonilise registriosa väljatrüki kontrolleksemplarid

(1) Elektroonilise kinnistusraamatu kande jõustumise järel trükitakse välja kõik elektroonilise registriosa kehtivad andmed ühes eksemplaris (kontrolleksemplar).

(2) Väljatrüki teinud teenistuja paigutab uued kontrolleksemplarid laevatoimiku vahele ning hävitab senised kontrolleksemplarid.

§ 248. Kehtetu paberregistriosa säilitamine

Sulgemise tõttu kehtetuks muutunud registriosi säilitatakse registriosakonna arhiivis eraldatuna muust laevakinnistusregistrist.

§ 249. Märgete tegemine ja kustutamine

(1) Eelmärke tegemisel jaotatakse vastav lahter pooleks. Eelmärge tehakse vasakusse poolde selliselt, et lahtri paremale poole jääks tulevase kande jaoks piisavalt vaba ruumi.

(2) Kui eelmärge, vastuväide, märkus või keelumärge kaotab kande tegemise tõttu tähenduse, tuleb ta kehtetuks märkida.

(3) Kui eelmärke, vastuväite, märkuse või keelumärkega tagatud asjaõiguse kandeavalduses pole märke kustutamist taotletud, kustutatakse see pärast kande tegemist ametikohustuste korras (ex officio).

§ 250. Paberregistriosa kande parandamine enne allakirjutamist

(1) Allakirjutamata kannetes ja märgetes võib parandada kirjavigu, mis ei muuda kande õiguslikku sisu. Selleks tuleb ebaõige sõna, täht või märk läbi kriipsutada ja vajaduse korral teha mahatõmbamise juurde parandus.

(2) Registriosas ei tohi midagi kustutada ega üle kirjutada ega muul viisil loetamatuks muuta. Mahatõmmatud sõna, täht või märk peab jääma loetavaks.

(3) Kirjavigade parandamise õigsust ja põhjendatust kontrollib kandele või märkele allakirjutav kohtunikuabi või kohtunik, kes allkirjastab ka paranduse ning märgib parandamise aja.

(4) Kui enne kandele allakirjutamist avastatakse, et see ei vasta kinnistamisotsusele, parandatakse kanne või märge uut kandeotsust tegemata. Selleks tõmmatakse ebaõigele tekstile joon alla ja märgitakse parandamine kande või märke lõppu või muudatuste veergu. Kanne või märge allkirjastatakse tavalises korras.

§ 251. Paberregistriosa kande parandamine pärast allakirjutamist

(1) Kui registriosa kanne või märge ei vasta kinnistamisotsusele ja kande või märke ebaõigsus ilmneb pärast seda, kui kinnistamisotsuse teinud isik sellele alla kirjutab, kannab menetleja registriossa ametikohustuste korras (ex officio) vastuväite ebaõigesti sissekantud õiguse parandamise tagamiseks ja teatab parandusettepanekust puudutatud isikutele, kellel on menetleja poolt määratud aja jooksul õigus esitada vastuväiteid.

(2) Tähtaja möödumisel otsustab menetleja kande või märke parandamise.

 

3. jagu

Laevakinnistusregistriosa teksti ülekandmine

 

§ 252. Ülekandmise alus ja sisu

(1) Paberregistriosa kannete ja märgete ülekandmine ilma asendusregistriosa avamiseta on lubatud, kui:
1) uut kannet või märget välja trükkides registriosa vaheleht kortsub või tekst satub valesse kohta;
2) rikutud vahelehelt on võimalik täielikult tuvastada selle senine sisu;
3) rikkumine avastati enne uue kande või märke allkirjastamist.

(2) Lõikes 1 nimetatud juhul kontrollib kinnistamisotsuse täitja arvutis olevate seniste kannete ja märgete täpset vastavust rikutud vahelehel olevale tekstile ning trükib seejärel nii varasema teksti kui ka uue kande või märke uuele vahelehele.

§ 253. Allkirjastamine ja märkused

(1) Ülekantud teksti ja uue kande või märke väljatrükkimise (§ 252 lõige 2) järel kontrollib menetleja uuel vahelehel oleva teksti vastavust rikutud vahelehel olevale tekstile ning kinnistamisotsuses sisalduvale uuele kandele või märkele ning vastavuses veendununa kirjutab uuele kandele alla.

(2) Väljatrükkimisel rikutud vahelehe teksti uuele vahelehele ülekandmisel jäävad ülekantavad kanded ja märked allkirjastamata. Uut kannet või märget täiendatakse märkusega, et eelmised, uuele vahelehele ülekantud kanded ja märked on uuesti välja trükitud.

§ 254. Rikutud vahelehe säilitamine ja märkused

Väljatrükkimisel rikutud vaheleht joonitakse kahe diagonaaljoonega läbi ning teda säilitatakse koos sama registriosaga.

 

4. jagu

Laevakinnistusregistriosa ümberkirjutamine ja -sõnastamine

 

§ 255. Ümberkirjutamine ebaülevaatlikkuse tõttu

(1) Kui laevakinnistusregistriosa jagu on muutunud ebaülevaatlikuks, kirjutatakse see ilma avalduseta ametikohustuste korras (ex officio) ümber.

(2) Ümberkirjutatud jaost jäetakse välja kehtetud kanded, välja arvatud siis, kui see on vajalik kehtivate kannete mõistmiseks. Välja ei jäeta seniseid laevanimesid.

§ 256. Ümbersõnastamine

Kui kannete mõistmine on raskendatud, siis võib need käesoleva kodukorra §-s 255 sätestatud ümberkirjutamisel kinnistamisotsuse alusel ümber sõnastada ilma nende sisu muutmata.

 

6. peatükk

MAJANDUSAASTA ARUANNETE LÄBIVAATAMINE

 

§ 257. Majandusaasta aruannete esitamine ja skanneerimine

(1) Majandusaasta aruanded esitatakse posti teel, digitaalallkirjastatult, registriosakonnas kohapeal või justiitsministri määratud korras Internetipanga kaudu.

(2) Paberil esitatud majandusaasta aruanded tuleb registriosakonnas peale aruande päevikus arvelevõtmist registriosakonna juhataja kehtestatud tööjaotus- ja ajagraafiku alusel pärast aruande esitamist nelja kuu, Tallinna Linnakohtu registriosakonnas viie kuu jooksul skanneerida. Ärakiri tööjaotus- ja ajagraafikust saadetakse Justiitsministeeriumile teadmiseks. Aruanded tuleb skanneerida loetavalt.

(3) Digitaalallkirjastatud või Interneti-panga kaudu esitatakse majandusaasta aruanded Justiitsministeeriumi Registrikeskuse hallatava elektronposti aadressil, Registrikeskus teeb aruanded registriosakondadele kättesaadavaks.

§ 258. Majandusaasta aruannete eelkontroll

(1) Registriosakonnas kohapeal esitatud majandusaasta aruandele tehakse eelkontroll vastuvõtva teenistuja poolt. Aruannete massilise esitamise perioodil võib eelkontrollist registriosakonna juhataja korraldusel loobuda, sel juhul hõlmab §-s 259 sätestatud menetlus ka eelkontrolli.

(2) Eelkontrolli käigus peab dokumentide vastuvõtja kontrollima:
1) aruandes näidatud ärinime (sihtasutuse nime) ja registrikoodi vastavust registrissekantud andmetele;
2) asjaolu, et majandusaasta aruande kõik koostisosad oleksid olemas (bilanss, kasumiaruanne, aastaaruande lisad, tegevusaruanne; audiitori järeldusotsus ja majandusaasta kasumijaotuse aruanne, kui seadusega nähakse nende esitamine ette);
3) asjaolu, et majandusaasta algus ja lõpp oleksid fikseeritud ning sidevahendid näidatud;
4) asjaolu, et aruandes oleksid olemas aruandeaasta ja sellele eelneva majandusaasta aruandenäitajad.

(3) Eelkontrolli teostanud teenistuja teeb aruandele allkirjastatud ja kuupäevastatud märkuse eelkontrolli läbiviimise kohta teenistuja ning puuduste avastamisel võib aruande esitajale tagastada.

(4) Avastatud puuduste kohta väljastab teenistuja aruande esitaja soovil õiendi, mis sisaldab:
1) registriosakonna nime;
2) aruande esitaja nime;
3) loetelu eelkontrolli käigus aruandes avastatud puudustest;
4) eelkontrolli teostanud teenistuja ametinimetust, nime, allkirja ning päeva, kuud ja aastat.

§ 259. Majandusaasta aruannete läbivaatamine

(1) Majandusaasta aruande, filiaali tegevusaruande või nende eraldiesitatud osa antakse registriasjade jaotuskorra kohaselt läbivaatamiseks kohtunikuabile või registrisekretärile, kes lisab pärast läbivaatamist vastuvõtupealdisele oma allkirja ning läbivaatamise päeva, kuu ja aasta.

(2) Lõikes 1 nimetatud dokumentide läbivaatamisel peab läbivaataja kontrollima aruande vastavust seaduse nõuetele, sealhulgas:
1) aruande esitamistähtajast kinnipidamist ning ettenähtud andmete olemasolu;
2) aruande allakirjutamise nõuetest ning "Äriseadustiku" § 15 lõike 2 või "Sihtasutuste seaduse" § 3 lõike 4 nõuetest kinnipidamist;
3) asjaolu, et osaühing, aktsiaselts ega tulundusühistu ei oleks varatu;
4) asjaolu, et osaühingu, aktsiaseltsi ja tulundusühistu netovara (bilansi aktiva miinus passivas näidatud kohustused) ei oleks langenud alla seadusega lubatud alampiiri;
5) et bilansis ei oleks nullväärtusega kirjeid (v.a juhul, kui eelneval majandusaastal oli sellel kirjel nullist erinev summa);
6) aruandeandmete kokkulangevust registriandmetega (aadress, osa- või aktsiakapitali suurus, juhatuse ja nõukogu koosseis jne). Kui aruandes näidatud sidevahendite numbrid ei lange kokku registriosakonnale varemesitatud sidevahenditega, siis ei loeta seda puuduseks, vaid sidevahendite numbrite muutmisest teatamiseks.

(3) Majandusaasta aruanne vaadatakse läbi 6 kuu jooksul selle esitamisest, Tallinna Linnakohtu registriosakonnas 11 kuu jooksul.

§ 260. Hoiatused ja sunnivahendid

(1) Kui aruande esitamisega hilinetakse või kui aruanne ei sisalda seadusega nõutavaid andmeid, kohaldatakse sunnivahendina "Äriseadustiku" §-s 71 rahatrahvi määramist. Enne trahvimist võib isikuid hoiatada ja anda andmete esitamiseks või parandamiseks tähtaeg. Samuti talitatakse aruande- ja registriandmete lahknevuse korral, vajadusel kohaldatakse "Äriseadustiku" § 61.

(2) Majandusaasta aruannete läbivaatamiseks pädev kohtunikuabi või registrisekretär teeb ettevõtjale, kelle aruanne kuulub registriasjade jaotuskorra alusel tema menetlusse, registrist kustutamise hoiatuse, kui ettevõtja ei ole registriosakonnale 6 kuu jooksul seaduses sätestatud tähtaja möödumisest esitanud nõutavat majandusaasta aruannet. Kui ettevõtja ei ole hoiatuses sätestatud tähtaja jooksul nõutavat majandusaasta aruannet esitanud, kohaldatakse "Äriseadustiku" §-des 60 ja 71 ettenähtud abinõusid.

(3) Kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu on varatu või kui tema netovara on langenud alla seadusega lubatud alampiiri, rakendatakse sobivaid sunnivahendeid, mida seadus võimaldab.

(4) Kui isikut ei ole trahvi maksmisest hilisema kohtumääruse alusel vabastatud, tuleb "Äriseadustiku" § 71 alusel tehtud trahvimääruse täitmist kontrollida, kontrollimise tulemuste arvestust pidada ning infosüsteemi-sisesed trahvi olekud infosüsteemi sisestada.

 

7. peatükk

TOIMIKUD

 

§ 261. Äritoimik

Ettevõtja ja filiaali äritoimikusse köidetakse dokumendid, mille esitamine registriosakonnale on seaduses ette nähtud, sealhulgas:
1) avaldus, samuti avalduse muutmise või tagasivõtmise avaldus ning kommertspandiregistri avaldusele lisatud pantija või pandipidaja nõusolek kande tegemiseks;
2) avaldusele lisatud koosoleku protokoll või hääletusprotokoll, mis on avalduse aluseks;
3) asutamisleping või asutamisotsus, samuti selle muutmise kokkulepe või otsus;
4) põhikiri;
5) juhatuse liikmete, nõukogu liikmete, audiitori ja revidentide ning pankrotitoimkonna liikmete andmed;
6) allkirjanäidised;
7) panga teatis osa- või aktsiakapitali sissemakse kohta;
8) mitterahalise sissemakse tegemisel - sissemakse üleandmise leping ja sissemakse väärtust tõendavad dokumendid;
9) audiitori arvamus mitterahalise sissemakse hindamise kohta;
10) kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi või registreerimisele kuuluv vallasasi - väljavõte kinnistusraamatust või vallasasja registrist;
11) majandusaasta aruanne;
12) avaldusele allakirjutamiseks antud volikiri;
13) tegevusluba (litsents), kui selle esitamine on nõutav;
14) kommertspandileping ning selle muutmise kokkulepped;
15) muud seaduse alusel esitatud dokumendid;
16) dokumendid, mida registriosakond on välja nõudnud "Äriseadustiku" § 32 alusel.

§ 262. Mittetulundusühingu avalik toimik

Mittetulundusühingu avalikku toimikusse köidetakse dokumendid, mille esitamine registriosakonnale on seaduses ette nähtud, sealhulgas:
1) kandeavaldus, samuti avalduse muutmise avaldus;
2) asutamisleping, samuti selle muutmise kokkulepe;
3) põhikiri;
4) andmed juhatuse ja pankrotitoimkonna liikmete kohta;
5) kandeavaldusele allakirjutamiseks antud volikiri;
6) registriosakonna nõudmisel esitatud andmed mittetulundusühingu liikmeskonna kohta;
7) dokumendid, mida registriosakond on välja nõudnud "Äriseadustiku" § 32 alusel.

§ 263. Sihtasutuse avalik toimik

Sihtasutuse avalikku toimikusse köidetakse dokumendid, mille esitamine registriosakonnale on seaduses ette nähtud, sealhulgas:
1) kandeavaldus, samuti avalduse muutmise avaldus;
2) asutamisotsus, samuti selle muutmise otsus; asutamisotsust asendav notariaalselt tõestatud testament;
3) põhikiri;
4) panga teatis sihtasutusele üleantud raha kohta;
5) sihtasutusele üleantud kinnisasja või registrisse kantava vallasasja puhul - väljavõte kinnistusraamatust või vastavast registrist;
6) juhatuse, nõukogu ja pankrotitoimkonna liikmete ja audiitori andmed;
7) notariaalselt kinnitatud allkirjanäidised;
8) kandeavaldusele allakirjutamiseks antud volikiri;
9) dokumendid, mida registriosakond on välja nõudnud "Äriseadustiku" § 32 alusel.

§ 264. Registritoimik

Ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu ja sihtasutuse registritoimikusse köidetakse dokumendid, mis ei kuulu äri- või avalikus toimikus säilitamisele, sealhulgas:
1) tõend riigilõivu tasumise kohta;
2) kandeotsus;
3) kohtumäärused;
4) kirjavahetus (postiümbrikut säilitatakse toimikus, kui ainult sellel on vajalikku teavet, näiteks aadress või postitamiskuupäev).

§ 265. Laevatoimik

(1) Laevatoimikusse köidetakse kinnistatud laeva kohta säilitatavad dokumendid.

(2) Lipudokumendi, samuti laevakinnistusraamatust kustutamise tõendi väljastamisel köidetakse laevatoimikusse selle kinnitamata ärakiri. Kui väljastatakse uus lipudokument seoses registriandmete muutumisega (§ 51 lõige 2), siis kriipsutatakse eelmise lipudokumendi ärakiri kahe punase diagonaaljoonega läbi.

(3) Kui väljastatakse uus lipudokument seoses eelmise kadumise, hävimise või kasutuskõlbmatuks muutumisega (§ 51 lõige 3), siis kriipsutatakse eelmise ärakiri kahe punase diagonaaljoonega läbi ning tehakse sellele märkus originaali kadumise, hävimise või kasutuskõlbmatuks muutumise kohta. Samamoodi talitatakse kasutamiskõlbmatuks muutunud lipudokumendi originaaliga, kui see on registriosakonnale tagastatud.

§ 266. Toimiku väliskaane tähistus

Toimiku väliskaanele märgitakse:
1) registriosakonna nimetus;
2) toimiku liik;
3) ettevõtja või filiaali ärinimi või mittetulundusühingu, sihtasutuse või laeva nimi;
4) registrikood, laeval registrinumber;
5) registriasja number;
6) käesoleva kodukorra § 270 lõikes 3, §-s 274, § 275 lõikeis 1-3, §-s 277 nimetatud märkused ja joonimised.

§ 267. Toimiku sisukord

(1) Toimikus säilitatavate dokumentide kohta peetakse toimikus sisukorda.

(2) Kande- või kinnistamisotsuse täitmisel tõmmatakse otsuse tegemise aluseks olnud dokumentide kohta sisukorda tehtud sissekande lõppu vahejoon, et eristada neid hiljem esitatud dokumentidest.

§ 268. Väljatrüki kontrolleksemplari ja registriosa ärakirja säilitamine toimikus

(1) Äri- ja avaliku toimiku vahel säilitatakse registrikaardi väljatrüki kontrolleksemplari; registriosakonna juhataja määramisel võib täiendavat kontrolleksemplari säilitada ka registritoimiku vahel.

(2) Kui ettevõtja või filiaali kohta on avatud kommertspandiregistri registrikaart, siis tuleb säilitada ka selle väljatrüki kontrolleksemplari.

(3) Laevatoimiku vahel säilitatakse laevakinnistusregistriosa ärakirja või elektroonilise registriosa väljatrüki kontrolleksemplari.

(4) Kande- või kinnistamisotsuse täitnud teenistuja teeb kande jõustumise järel uue ärakirja või väljatrüki, paigutab selle toimikusse ning samaaegselt hävitab senise ärakirja või väljatrüki.

§ 269. Lehtede nummerdamine

(1) Dokumendid köidetakse toimikusse esitamise järjekorras ning nummerdatakse lehtede kaupa.

(2) Numeratsioon läbib ühe ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu, sihtasutuse ja laeva kohta avatud kõiki samaliigilisi toimikuid.

(3) Toimiku sisukorda (§ 267) ning registrikaardi või registriosa ärakirju või väljatrükke (§ 268) ei nummerdata.

§ 270. Uue toimiku avamine sama objekti kohta

(1) Kui toimik on täis, avatakse uus toimik.

(2) On lubatud eraldi toimiku avamine mahukate dokumentide tarvis (näiteks eraldi äritoimiku avamine ettevõtja majandusaasta aruannete tarvis).

(3) Kui ühe ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu, sihtasutuse või laeva kohta on rohkem kui üks samaliigiline toimik, siis tuleb nad nummerdada ja säilitada koos. Toimiku järjekorranumber märgitakse väliskaanele.

(4) Kui on avatud uus toimik, märgitakse eelmise toimiku väliskaanele piirdaatumid: esimese ja viimase toimikus säilitatava dokumendi registriosakonda saabumise päev, kuu ja aasta.

(5) Eelmise toimiku tagumisele sisekaanele märgib uue toimiku avanud teenistuja, mitu nummerdatud lehte milliste järjekorranumbritega antud toimikus asub. (Näide: "Käesolevas toimikus on 50 (viiskümmend) nummerdatud lehte järjekorranumbritega 32-82.")

§ 271. Mitut toimikut puudutava dokumendi säilitamine

(1) Kui üks ja sama registriosakonnas säilitatav dokument puudutab mitut ettevõtjat, filiaali, mittetulundusühingut, sihtasutust või laeva, säilitatakse ühes toimikus dokumendi originaal, teistes kinnitatud ärakirjad koos viitega, millises toimikus on originaaldokument.

(2) Ärakirjad kinnitab toimikut köitev teenistuja, varustades nad oma allkirja ja nime ning pitseri ja kuupäevaga. Kinnitamist ei kanta tutvumise ja ärakirjade raamatusse.

§ 272. Dokumentide säilitamine elektroonilisel kujul

(1) Registriosakond võib paberkandjal esitatud dokumendi hävitada, kui:
1) see on korrektselt skanneeritud;
2) sellest on võimalik tellida väljatrükki;
3) sellega kohapeal tutvumine võib toimuda arvutikuvaril esitamisena või väljatrüki vaatlemisega.

(2) Vastava toimiku sisukord peab sisaldama registriosakonna ametniku allkirjaga kinnitatud ja kuupäevastatud viidet sellele, kus asub elektroonilisel kujul hoitav dokument.

§ 273. Üksnes registritoimiku avamine

Kui esmakandeavaldus jäetakse rahuldamata või võetakse enne otsuse tegemist tagasi, siis säilitatakse kõiki selle ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse dokumente tema kohta avatud registritoimikus.

§ 274. Ärinime ja nime parandamine toimiku kaanel

Kui toimiku väliskaanele kantud ärinimi või nimi muutus (sh ettevõtja ümberkujundamise käigus), siis tõmbab toimiku köitja toimikukaanel vana ärinime või nime maha ja kirjutab uue.

§ 275. Kustutamiskande järgne toimiku tähistamine

(1) Kui ettevõtja, filiaal, mittetulundusühing, sihtasutus või laev kustutati registrist, siis kriipsutab toimiku köitja toimiku esimese väliskaane kahe diagonaaljoonega läbi ja märgib kaanele, et ettevõtja, filiaal, mittetulundusühing, sihtasutus või laev on registrist kustutatud.

(2) Kui kustutamiskanne tehti seoses ühinemise või jagunemisega, siis märgitakse ära ka ühendava või ühinemise käigus tekkinud või omandava ühingu või sihtasutuse ärinimi või nimi ja registrikood.

(3) Kustutamiskande tegemise järel märgitakse vastava toimiku väliskaanele piirdaatumid: esimese ja viimase toimikus säilitatava dokumendi registriosakonda saabumise kuupäev ja aasta.

(4) Toimiku tagumisele sisekaanele märgib vastav teenistuja, mitu nummerdatud lehte milliste järjekorranumbritega antud toimikus asub. (Näide: "Käesolevas toimikus on 50 (viiskümmend) nummerdatud lehte järjekorranumbritega 47-97.")

§ 276. Kustutatud toimikute teistest eraldamine

Kustutatud toimikuid hoitakse kehtivatest toimikutest eraldatuna.

§ 277. Ühinemise ja jagunemise käigus kustutatud toimikute hoidmine

Ühinemise, jagunemise käigus kustutatud ühingute ja sihtasutuste toimikud hoitakse koos ühendava, ühinemise käigus asutatud, omandava või jagunemise käigus asutatud ühingu või sihtasutuse toimikutega, tehes nende väliskaanele selgitavad märkused.

§ 278. Kande teistsuguse sõnastuse märkimine

Kui kandeavalduses, põhikirjas, asutamislepingus või muus lisatud dokumendis toodud andmed ei vasta registrikandele kas avalduse osalise rahuldamise tõttu või otsuse teistsuguse sõnastuse tõttu ning nendest ärakirjade väljastamine oleks eksitav, siis peab registriasja menetleja vastava dokumendi juurde tegema sellekohase märkuse.

§ 279. Tähenduse kaotanud dokumendi läbijoonimine

(1) Kui toimikusse köidetakse uus dokument, mille tõttu varem toimikusse köidetud dokument kaotab tähenduse ning sellest ärakirjade väljastamine oleks eksitav (põhikiri, nõukogu liikmete nimekiri, audiitorite nimekiri, sidevahendite numbrid jms), siis joonitakse tähenduse kaotanud dokument kahe diagonaaljoonega läbi.

(2) Lisaks tähenduse kaotanud dokumendi läbijoonimisele märgitakse sellele uue dokumendi asukoht toimikus. (Näide: "Uus põhikirja tekst asub 45.-49. lehel.")

§ 280. Avalduse rahuldamata jätmise otsuse aluseks olnud dokumentide läbijoonimine

Avalduse rahuldamata jätmise otsuse tegemise korral tehakse vastavale kande- või kinnistamisavaldusele ja sellele lisatud dokumentidele märkus selle kohta, et nende alusel ei ole kannet või märget tehtud.

§ 281. Märkuse allakirjutamine

Käesolevas peatükis nimetatud märkusele, mis tehakse toimikudokumenti, lisab märkuse tegija oma allkirja, ameti ning märkuse tegemise päeva, kuu ja aasta.

§ 282. Toimikudokumendi võetus kriminaalmenetluses

Toimikudokumendi võetuse korral kriminaalmenetluses juhindutakse käesoleva kodukorra § 70 lõikest 4.

 

8. peatükk

TEHNILISED ABIREGISTRID

1. jagu

Üldsätted

 

§ 283. Tehniliste abiregistrite pidamine arvutis

(1) Registripäevikut, majandusaasta aruannete päevikut, tutvumise ja ärakirjade raamatut ning arhiivipäevikut ja kaebuste päevikut peetakse elektroonilise infosüsteemi osana.

(2) Võimaluse korral võib ka muid tehnilisi abiregistreid pidada osaliselt või täielikult arvutis.

§ 284. Paberil peetava tehnilise abiregistri sissekanded

(1) Ühtki paberil peetavasse tehnilisse abiregistrisse tehtud sissekannet ei tohi loetamatuks muuta.

(2) Ebaõige sissekanne joonitakse läbi. Parandatud tekst kirjutatakse läbijoonitud teksti juurde. Parandus allkirjastatakse ja kuupäevastatakse.

(3) Sissekannetes võib kasutada ainult üldkasutatavaid lühendeid.

 

2. jagu

Registripäevik

 

§ 285. Dokumentide registripäevikusse kandmise järjekord

(1) Kandeavalduste ning muude toimikusse köidetavate dokumentide esitamine märgitakse registripäevikusse esitamise järjekorras.

(2) Posti teel saabunud kommertspandiregistri dokumendid loetakse üheaegselt esitatuks ning kantakse registripäevikusse sel päeval saabunud dokumentidest kõige viimasena.

§ 286. Registripäeviku sisu

Registripäevik kajastab andmeid registriasjade menetlemise kohta. Vastutav teenistuja märgib registripäevikusse, kui infosüsteem ise neid ei genereeri, infosüsteemis ettenähtud andmed, sealhulgas:
1) dokumendi vastuvõtmise kuupäev ning kommertspandiregistri avalduse puhul ka kellaaeg (see peab kattuma vastuvõtupealdise andmetega);
2) ettevõtja või filiaali ärinimi, mittetulundusühingu või sihtasutuse nimi, kelle kohta dokumendid esitati; registripiirkonna vahetuse korral ka registrikood ning korduva registripiirkonna vahetuse korral ka senine registriasja number;
3) dokumendi esitaja andmed või kui dokument on saabunud posti teel, siis sellekohane märge;
4) tasutud riigilõivu suurus;
5) kandeavaldusele lisatud dokumentide loetelu;
6) enne kandeotsuse tegemist täiendavalt toodud dokumentide loetelu ja nende esitamise kuupäev;
7) lahendi, kande ja hoiatuse tegemise, sh määruse ja hoiatusega antud tähtajad;
8) dokumentide vastuvõtja ja registriasja menetleja isikuandmed;
9) andmed lahendist, kandest ja hoiatusest asjaosalistele teatamise kohta ning teatamise nurjumise kohta (postitatud teate tagastamine);
10) käesoleva kodukorra 4. peatüki 5. jaost tulenevad dokumentide edastamise ja vastuvõtmise andmed.

 

3. jagu

Laevakinnistuspäevik

 

§ 287. Dokumentide laevakinnistuspäevikusse kandmise järjekord

(1) Laevakinnistusraamatu avalduste esitamine märgitakse laevakinnistuspäevikusse esitamise järjekorras.

(2) Kui sama isik esitab korraga mitu avaldust, loetakse nad üheaegselt esitatuks ning kantakse laevakinnistuspäevikusse sama numbri, kuid erinevate tähtedega, näiteks 100a, 100b ja 100c.

(3) Posti teel saabunud dokumendid loetakse üheaegselt esitatuks ning kantakse laevakinnistuspäevikusse sel päeval saabunud dokumentidest kõige viimasena.

§ 288. Laevakinnistuspäeviku sisu

Laevakinnistuspäeviku sissekanne koosneb järgmistest andmetest:
1) sissekande järjekorranumber;
2) avalduse vastuvõtmise kuupäev ja aasta ning kui dokumendid on saabunud posti teel, siis sellekohane märge;
3) avalduse esitaja nimi;
4) laeva registrinumber, selle puudumisel taotletav nimi;
5) registriasja menetleja nimi;
6) kohtumääruses antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks;
7) enne kinnistamisotsuse tegemist täiendavalt toodud dokumentide esitamise kuupäev;
8) kinnistamisotsuse tegemise aeg ning kui otsusega jäeti avaldus rahuldamata, siis märge selle kohta;
9) kande tegemise aeg;
10) kande tegemisest teatamise aeg;
11) tasutud riigilõivu summa.

 

4. jagu

Majandusaasta aruannete päevik

 

§ 289. Majandusaasta aruannete päeviku pidamine

Majandusaasta aruannete päevikusse märgitakse infosüsteemis ettenähtud andmed majandusaasta aruannete esitamise ja läbivaatamise kohta.

 

5. jagu

Tutvumise ja ärakirjade raamat

 

§ 290. Tutvumise ja ärakirjade raamatu pidamine

Tutvumise ja ärakirjade raamatusse märgitakse infosüsteemis ettenähtud andmed:
1) registri- ja laevatoimikuga, tehnilise abiregistriga tutvumise kohta;
2) kinnitatud väljatrüki ja ärakirja väljastamise kohta;
3) kinnitamata ärakirja või väljatrüki väljastamisel registri- ja laevatoimikust ning tehnilisest abiregistrist;
4) registrikande puudumise või muutmatuse tõendi väljastamise kohta.

§ 291. Registriga tutvumise ja ärakirjade raamatu andmed

Tutvumist võimaldanud, ärakirja, väljatrüki või tõendi väljastanud teenistuja kannab tutvumise ja ärakirjade raamatusse infosüsteemis ettenähtud andmed, sealhulgas:
1) tutvumise või väljastamise päev, kuu ja aasta;
2) objekt, mille dokumentidega tutvuti või mille kohta ärakiri, väljatrükk või tõend väljastati;
3) tutvuja või tellija nimi;
4) viide isikut või ametit tõendavale dokumendile, mille punktis 3 nimetatud isik esitas;
5) märge ärakirja või väljatrüki õigsuse kinnitamise kohta;
6) tasutud riigilõivu summa;
7) sissekande tegija nimi.

§ 292. Ärakirjade ja väljatrükkide eest riigilõivu tasumise tõendite säilitamine

Ärakirjade ja väljatrükkide eest riigilõivu tasumise tõenditele märgitakse tutvumise ja ärakirjade raamatu sissekande järjekorranumber ning neid säilitatakse järjekorranumbrite järgi arhiivis või asjaomase registri- või laevatoimiku vahel.

 

6. jagu

Laevakinnistusraamatu sisujuhid

 

§ 293. Laevakinnistusraamatu sisujuht

(1) Laevakinnistusraamatu sisujuhina peab Justiitsministeeriumi notariaadi ja registrite talitus Internetis Justiitsministeeriumi koduleheküljel kinnistatud laevade nimistut, mis sisaldab käesoleva kodukorra § 47 lõike 4 alusel esitatud andmeid.

(2) Elektroonilise laevakinnistusraamatu puhul sisujuhte ei peeta.

 

9. peatükk

INFOSÜSTEEM

1. jagu

Üldsätted

 

§ 294. Infosüsteemi koosseis

(1) Registrite andmebaasid kohtute registriosakondades ning vastav keskandmebaas Justiitsministeeriumi Registrikeskuses moodustavad ühtse infosüsteemi.

(2) Registriosakondades kohtserveris salvestatud andmed kopeeritakse püsiühenduse teel keskandmebaasi põhiserverisse.

(3) Kohtu registriosakondade keskandmebaasi haldamist Justiitsministeeriumi Registrikeskuses reguleeritakse eraldi määrusega.

§ 295. Infosüsteemi töö tagamine

(1) Infosüsteemi halduri ja spetsiaaltarkvara tugiisiku ülesandeid täidab Justiitsministeeriumi Registrikeskus, tagades muuhulgas infosüsteemi kasutajate andmete lisamise, muutmise ja tühistamise.

(2) Muus osas teenindavad registriosakondi tehnilised tugiisikud ja piirkondlikud administraatorid.

 

2. jagu

 

Andmekaitse

 

§ 296. Andmekaitsenõuded

Registriosakonna infosüsteemi kasutaja on kohustatud:
1) infosüsteemi sisenemiseks sisestama oma kasutajatunnuse ja salasõna;
2) töökohalt lahkudes, sh ka lühiajalise lahkumise korral, sulgema infosüsteemile ligipääsu selliselt, et avamiseks tuleb uuesti sisestada kasutajanimi ja salasõna;
3) tagama oma salasõnade salastatuse;
4) järgima infosüsteemi ning riist- ja tarkvara kasutamisjuhendi nõudeid;
5) vältima pädevusevälist andmete infosüsteemi sisestamist ning sisestatud andmete rikkumist, hävimist ning pädevusevälist muutmist ja kustutamist;
6) vältima kõrvaliste isikute juurdepääsu infosüsteemile ja registriosakonna riistvarale;
7) takistama infosüsteemi sisestatud andmetega pädevusevälist tutvumist, kopeerimist ning ülekandmist;
8) võtma tarvitusele abinõud, et andmete edasiandmisel andmesidevahenditega, samuti andmekandjate transportimisel ei toimuks registriandmetega tutvumist, nende kopeerimist, muutmist ja kustutamist;
9) kui õigesti sisestatud salasõna ei võimalda infosüsteemi kasutada, teatama sellest viivitamatult Justiitsministeeriumi Registrikeskusele;
10) mitte paigaldama (installeerima) arvutisse iseseisvalt uut tarkvara.

§ 297. Teenistuslikul otstarbel kasutamise nõue

Registriosakonna infosüsteemi salvestatud andmeid, registriosakonnas paigaldatud riist- ja tarkvara ning ametialast ligipääsu teistele andmekogudele (Eesti väärtpaberite keskregistrile, rahvastikuregistrile, karistusregistrile jne) võib kasutada üksnes teenistuslikul otstarbel.

§ 298. Programmioperatsioonide vastavus ametipädevusele

Kasutajanime ning salasõna sisestamine peab võimaldama teha selle sisestajal infosüsteemis üksnes tema ametipädevusele vastavaid tööoperatsioone.

§ 299. Salasõna andmine

(1) Registriosakonna uue teenistuja tööleasumisel teeb Justiitsministeeriumi Registrikeskus talle teatavaks isiklikud salasõnad infosüsteemi sisenemiseks ning lahendite ja kannete kinnitamiseks.

(2) Salasõna saanud teenistuja on kohustatud esialgse salasõna viivitamatult välja vahetama.

(3) Salasõna teisele isikule teatavakstegemine ning teise isiku poolt kasutamine on keelatud ning seda loetakse raskeks distsiplinaarsüüteoks.

§ 300. Salasõna muutmine

(1) Registriosakonna infosüsteemi kasutaja võib oma salasõna ise muuta ning kord kvartalis on ta kohustatud oma salasõna muutma.

(2) Salasõna peab koosnema 6 kuni 8 märgist, vähemalt 2 neist peavad olema numbrid. Salasõnaks ei või olla sama teenistuja kasutajanimi, tema nimi või sünniaeg.

§ 301. Andmekaitsenõuete rikkumise avastamine

(1) Kui salasõna on teistele isikutele teatavaks saanud või on tekkinud sellekohane kahtlus, määrab registriosakonna juhataja salasõna muutmise. Justiitsministeeriumi Registrikeskus võib sellisel juhul ette hoiatamata teenistuja kasutajaõigused peatada.

(2) Iga teenistuja on kohustatud viivitamatult teatama registriosakonna juhatajale, kui isikud, kellel puudub selleks vastav luba, kasutavad või üritavad kasutada registriosakonna riistvara.

(3) Eksimused andmekaitsenõuete vastu peab registriosakonna juhataja dokumenteerima ja rakendama asjakohaseid meetmeid.

(4) Raskete rikkumiste korral, näiteks arvutivõrku sissemurdmisel, andmete hävimisel või hävitamisel, tuleb viivitamatult informeerida Justiitsministeeriumi Registrikeskust, et kõrvaldada oht ja rakendada vastumeetmeid.

§ 302. Andmete arhiveerimine

Iga tööpäeva lõpul tuleb infosüsteemi salvestatud andmestik salvestada arhiveerimisseadmele ja hoida vähemalt ülejärgmise tööpäeva lõpuni selleks määratud seifis.

§ 303. Täiendavad andmekaitsenõuded

Vajaduse korral kehtestab registriosakonna juhataja arvutiandmete kaitse täiendavad organisatsioonilised nõuded ning informeerib nendest asjassepuutuvaid teenistujaid allkirja vastu.

 

3. jagu

Andmetöötluse lisatoimingud

 

§ 304. Kandeliigi sisestamine

(1) Registriosakonna teenistuja sisestab infosüsteemi-sisese märke kandeliigi kohta kandedokumentide vastuvõtmisel, registripäeviku täitmisel või hiljemalt otsuse koostamisel.

(2) Menetleja peab enne lahendi kinnitamist kontrollima sisestatud kandeliigi õigsust.

§ 305. Seisundi määratlemine

Kandeliigi alusel määratleb infosüsteem kandeobjekti menetlusliku seisundi (registrisse kantud, pankrotis, kustutatud jne).

§ 306. Lahendi liigi sisestamine

Menetleja sisestab lahendit koostades infosüsteemi-sisese märke lahendi liigi kohta.

§ 307. Tulundusühistu ja mittetulundusühingu alaliigi sisestamine

(1) Menetleja sisestab lahendi koostamisel informatiivse märke tulundusühistu alaliigi kohta.

(2) Menetleja sisestab lahendi koostamisel informatiivse märke mittetulundusühingu alaliigi kohta, kui tegemist on erakonna, ametiühingu, usulise ühenduse või mittetulundusliku ühistuga.

§ 308. Kohakoodi sisestamine

(1) Elu- või asukoha ja aadressi sisestamisel ei tohi piirduda üksnes tekstilise sisestusega. Tingimata sisestatakse Eesti ametliku haldus- ja asustusüksuste klassifikaatori kõige madalama taseme kood, mida on võimalik valida. (Näide: registrikande tegemisel piisaks valla tasemest, aga kui on teada asula, siis valitakse asulataseme kood.)

(2) Eriti hoolikalt tuleb koodi õigsust kontrollida siis, kui kohanimi on klassifikaatoris kasutusel rohkem kui üks kord (näiteks nii asula kui ka valla või maakonna nimena).

(3) Kui elu- või asukoht on välismaal, valitakse välisriigi kood, muud andmed sisestatakse tekstina.

§ 309. Registrikaardi-väliste isikute andmete sisestamine

(1) Infosüsteemi sisestatakse:
1) osaühingu, aktsiaseltsi ja sihtasutuse asutajad - asutamislepingu- või -otsuse alusel;
2) tulundusühistu asutajad, kui ühistu liikmeid ei kanta registrikaardile - asutamislepingu alusel;
3) osaühingu osanikud - majandusaasta aruandele lisatud osanike nimekirja ja osa võõrandamise lepingute ärakirjade alusel;
4) aktsionärid, kellele kuulub üle 10% aktsiatega määratud häältest - majandusaasta aruandele lisatud aktsionäride nimekirja alusel;
5) äriühingu ja sihtasutuse nõukogu liikmed - äriühingu või sihtasutuse esitatud dokumendi alusel;
6) pankrotitoimkonna liikmed - pankrotihalduri esitatud nimekirja alusel;
7) tulundusühistu revisjonikomisjoni liikmed või revidendid - ühistu esitatud dokumendi alusel;
8) äriühingu ja sihtasutuse audiitorid - äriühingu või sihtasutuse esitatud dokumendi alusel;
9) usulise ühenduse liikmeskogudused - ühenduse esitatud dokumendi alusel.

(2) Isikuandmetena sisestatakse:
1) ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku nimi, isikukood (selle puudumisel sünniaeg) või registrikood ning elu- või asukoht;
2) lõike 1 punktides 1-3 nimetatud isikute puhul ka sissemakse suurus, lõike 1 punktis 4 nimetatud isikute puhul aga aktsiate nimiväärtus; samuti märgitakse sissemakse suuruse või aktsiate nimiväärtuse muutumine;
3) lõikes 1 punktides 3-9 nimetatud rolli tekkimise ja lõppemise aeg.

§ 310. Vastuvõetud dokumentide skanneerimine

(1) Järgmised paberdokumendid skanneeritakse ja edastatakse digitaalselt Justiitsministeeriumi Registrikeskusele:
1) äriühingute, filiaalide ja sihtasutuste majandusaasta aruanded;
2) põhikirjad;
3) erakonna liikmete nimekirjad ja laekumiste aruanded;
4) ärikeelu kohta tehtud kohtulahendid;
5) muud dokumendid registriosakonna juhataja määramisel.

(2) Skanneerimisel ja digitaalsel edastamisel lähtutakse Justiitsministeeriumi Registrikeskuse antud tehnilisest juhendist.

§ 311. Trahvi oleku sisestamine

Registriasjade jaotuskorra järgi vastutav teenistuja sisestab infosüsteemi-sisese märke registriosakonna määratud rahatrahvi oleku kohta.

§ 312. Andmesisestuse korrektsuse kontroll

(1) Justiitsministeeriumi Registrikeskus jälgib registriosakondade andmesisestuse korrektsust ning teatab avastatud puudustest registriosakonnale.

(2) Registriosakonna juhataja määratud teenistujad parandavad andmesisestuse puudused, mida on võimalik ilma lahendi ja kande sisu muutmata parandada.

 

4. jagu

Andmevahetus ja -kasutus

 

§ 313. Infosüsteemi väliskasutajad

Teiste andmekogude pidajad, muud asutused ja kolmandad isikud kasutavad arvutivõrgu kaudu registriosakondade keskandmebaasi Justiitsministeeriumi Registrikeskuses; registriosakonna kohtserverile juurdepääsu ei võimaldata.

§ 314. Rahvastikuregistri andmete kasutamine

Registriosakond kontrollib, kui see on tehniliselt võimalik, arvutivõrgu kaudu rahvastikuregistri andmeid:
1) kui tekib kahtlus registriosakonnale esitatud isikuandmete õigsuses;
2) pankrotihalduri ja ajutise halduri isikukoodi ja elukoha väljaselgitamiseks, kui seda pole kohtulahendis märgitud;
3) registrikande-väliste isikute puuduvate isikukoodide ja elukohtade väljaselgitamiseks.

§ 315. Karistusregistri andmete kasutamine

Registriosakond kontrollib, kui see on tehniliselt võimalik, arvutivõrgu kaudu karistusregistri andmeid, kui tekib kahtlus esitatud andmete õigsuses, sealhulgas asjaolus, kas füüsiliselt isikult on võetud kohtuotsusega õigus tegelda ettevõtlusega.

§ 316. Koostöö Eesti väärtpaberite keskregistri pidajaga

(1) Eesti väärtpaberite keskregistri arvutiandmed on aluseks registrikaardile ex officio kande tegemiseks aktsiaseltsi aktsiate või osaühingu osade Eesti väärtpaberite keskregistris registreerituse kohta.

(2) Registriosakond kontrollib arvutivõrgu kaudu Eesti väärtpaberite keskregistri andmeid juhul, kui "Äriseadustik" kohustab äriühingut esitama äriregistri pidajale Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatise või kinnituse. Äriühingult sel juhul teatise või kinnituse esitamist ei nõuta.

(3) Registriosakond kontrollib äriühingu puhul, kelle aktsiad või osad on Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud, aktsionäride või osanike andmete vastavust äriregistri kande tegemiseks esitatud dokumendil märgitud andmetele.

(4) Justiitsministeeriumi ning Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja kokkuleppel võib kehtestada korra, mille kohaselt kohtu registriosakond võtab äriühingult vastu ja edastab Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale dokumente, mida äriühing peab seaduse järgi äriühingu asutamisel, ühinemisel, aktsiate või osade registreerimisel või aktsia- või osakapitali suuruse muutmisel Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale esitama.

 

10. peatükk

ÜLEMINEKUSÄTTED NING MÄÄRUSTE MUUTMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE

 

§ 317. Üleminekusätted

(1) Käesoleva kodukorra § 22 lõiget 1 kohaldatakse Lääne-Viru Maakohtu registriosakonna suhtes alates 2002. aasta 1. septembrist; kuni selle tähtajani võib vastuvõtt toimuda 4 tööpäeval nädalas.

(2) Käesoleva kodukorra § 38 lõiget 6 kohaldatakse Tallinna Linnakohtu registriosakonna suhtes alates 2002. aasta 15. maist; kuni selle tähtajani võib tutvumistellimusi täita tellimisele järgneval tööpäeval. Tutvumistellimuse blanketil peab olema vastav märge.

(3) Käesoleva kodukorra § 310 rakendamisel ei skanneerita kehtetuid dokumente. Erakondade liikmete nimekirjad ja aruanded skanneeritakse hiljemalt 2002. aasta 28. veebruariks. Muude varemesitatud dokumentide skanneerimisel on 1. prioriteediks tulundusühistute põhikirjad, 2. prioriteediks aktsiaseltside põhikirjad, 3. prioriteediks osaühingute põhikirjad. Registriosakonna juhataja kehtestab skanneerimise tööjaotus- ja ajagraafiku. Enne 2001. aastat esitatud majandusaasta aruandeid skanneerima ei pea.

(4) Käesoleva kodukorra § 316 lõiked 2 ja 3 jõustatakse eraldi justiitsministri määrusega, kui Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja on antud sätetes nimetatuks tehniliselt suuteline.

§ 318. Justiitsministri 30. novembri 1998. a määruse nr 55 "Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri arvutiandmete kasutamise tasumäärade kinnitamine" muutmine

Justiitsministri 30. novembri 1998. a määruses nr 55 (RTL 1998, 354/355, 1493; 1999, 58, 735) "Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri arvutiandmete kasutamise tasumäärade kinnitamine" tehakse järgmised muudatused:
1) punkti 1 märkus loetakse lõikeks 3 ning punkti täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
" (4) Käesolevaid tasumäärasid ei kohaldata Internetis tasuta avaldatava teabe suhtes:
1) menetlusteave kohtu registriosakonnale esitatud kandeavalduste kohta (esitamise kuupäev, kandeotsuse, kohtumääruse ja kande tegemise kuupäev, lahendi ja kande liik jms), samuti kohtu registriosakonnas tehtud hoiatuste ja rahatrahvide kohta;
2) registriobjektide põhiteave (ärinimi või nimi, registrikood, esmakande kuupäev, seisund, registripiirkond, aadress, osa- või aktsiakapitali suurus);
3) sundlõpetamisteave (sundlõpetamise käik kuni registrist kustutamiseni);
4) ärikeeldude-alane teave;
5) erakondade teave (liikmete nimekirjad, laekunud vahendite aruanded jms).";
2) punkti 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
" 5. Aruandlusandmed

Aruandlusandmed on käesolevate tasumäärade tähenduses ühe majandusaasta aruande bilansi ja kasumiaruande süstematiseeritud andmed.";
3) määrust täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
" 51. Pdf-dokument

Pdf-dokument on käesolevate tasumäärade tähenduses dokument, mis on tehtud kättesaadavaks pdf-formaadis (majandusaasta aruanded, põhikirjad jne).";
4) punkti 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
" 9. Päringu teenustasu määrad

(1) Käesolevate tasumäärade punktides 2-51 nimetatud andmete väljastamisel, sealhulgas xml-formaadis mahalaadimisel võetakse ühe päringuobjekti eest teenustasu kroonides vastavalt järgmisele tabelile:

Päringu objektide arv ühes tellimuses või abonendilepingu puhul ühes lepingukuus

Üldandmed

Üld- ja isikuandmed

Üld- ja kommertspandiandmed

Üld-, isiku- ja kommertspandiandmed

Aruandlusandmed

Pdf-dokument

kuni 50

10

20

20

30

25

25

51 kuni 500

7

16

16

24

20

20

501 kuni 1000

6

14

14

20

17

17

1001 kuni 5000

5

12

12

16

14

14

5001 kuni 20 000

4

10

10

14

12

12

alates 20 001

3

8

8

12

10

10

(2) Äriregistri A- ja B-osa ning mittetulundusühingu ja sihtasutuse registrikaardi andmetena käsitletakse üld- ja isikuandmeid.

(3) Kommertspandiregistri registrikaardi andmetena käsitletakse üld- ja kommertspandiandmeid.";
5) punkti 10 lõiget 2 täiendatakse ja sõnastatakse järgmiselt: "(2) Töödeldud koondandmete hulgas väljastatakse arvutiandmed päringu objekti viimase 4 registriosakonnale esitatud majandusaasta aruande kohta. Kui tellija soovil väljastatakse ka varasemate aruannete andmed, liidetakse teenustasule iga aruande eest 25 krooni, mis hõlmab ka ühismõõdistust ja finantssuhtarve.";
6) punktid 11 ja 13 tunnistatakse kehtetuks;
7) punkti 12 teksti muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Lisatöötlust vajavate andmete väljastamisel on päringu teenustasuks masintunni hind, mille arvestamise kord on päringu esitajale eelnevalt teatavaks tehtud.";
8) punkti 17 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "(1) Isik, kes soovib pärida arvutiandmeid arvutivõrgu kaudu, võib sõlmida töötlejaga abonendilepingu, millega ta saab vajalikud salasõnad lepingujärgseks kasutamiseks."

§ 319. Justiitsministri 27. detsembri 2000. a määruse nr 78 "Kohtute registriosakondade keskandmebaasi pidamise kord" muutmine

Justiitsministri 27. detsembri 2000. aasta määruses nr 78 "Kohtu registriosakondade keskandmebaasi pidamine" (RTL 2001, 5, 59) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: "12) registrikohtutes sisestatud või skanneeritud ärikeelu-alaste kohtumääruste ning erakondade andmete (liikmete nimekirjad, laekunud vahendite aruanded jm) süstematiseerimine ja Internetis oma koduleheküljel üldkättesaadavaks tegemine.";
2) paragrahvi 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
" § 10. Nimepäringule vastamine

(1) Registrikeskus teatab nimepäringule vastamiseks, millised samasugused või sarnased nimed on kantud registrisse või seal viimase 3 aasta jooksul kustutatud, näidates ära vastavate objektide registrikoodid ja esmakande kuupäevad, kustutatud nime korral registrikoodi ja kustutamise kuupäeva.

(2) Kui nimepäring esitati füüsilisest isikust ettevõtja kohta, kontrollib Registrikeskus vaid selle registrikohtu tööpiirkonnas registrisse kantud ja viimase 3 aasta jooksul kustutatud ärinimesid.

(3) Kui nimepäring esitati äriühingu või filiaali kohta, kontrollib Registrikeskus kõiki äriregistrisse kantud või sealt viimase 3 aasta jooksul kustutatud ärinimesid.

(4) Kui nimepäring esitati mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta, kontrollib Registrikeskus kõiki mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud või sealt viimase 3 aasta jooksul kustutatud nimesid.

(5) Nime kontrollimisel ei arvestata nimele lisatud täiendi või lühendiga, mille kohustuslikkus tuleneb seadusest.

(6) Nimepäringule vastatakse 3 tööpäeva jooksul.";
3) paragrahvi 11 esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Lisaks §-s 10 ettenähtule teatab Registrikeskus nimepäringule vastamiseks Patendiameti antud kauba- ja teenindusmärkide elektroonilise andmebaasi põhjal, millised kaubamärgid sisalduvad järelepäritavas nimes, näidates ära kaubamärgi omaniku nime (selle puudumisel patendivoliniku nime) ning kaitstava kauba- või teenuseklassi numbri."

§ 320. Justiitsministri 5. novembri 2001. a määruse nr 72 "Kohtu kinnistusameti reglement" muutmine

Justiitsministri 5. novembri 2001. a määruses nr 72 "Kohtu kinnistusameti reglement" (RTL 2001, 122, 1766) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
1) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses: "16) määrab teenistuja, kes vastutab kinnistusameti elektronposti vastuvõtmise, registreerimise ja sellele vastamise eest.";
2) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: "10) kui kinnistusameti juhataja on nii määranud, võtab vastu ja registreerib kinnistusameti elektronposti ning vajadusel vastab sellele oma pädevuse piires.";
3) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: "11) kui kinnistusameti juhataja on nii määranud, võtab vastu ja registreerib kinnistusameti elektronposti ning vajadusel vastab sellele oma pädevuse piires.";
4) paragrahvi 25 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "(1) Kuni kinnistamis- või kandeotsuse tegemiseni on avalduse esitajal õigus esitada kinnistusametile täiendavaid dokumente, mis võetakse vastu üldkorras. Lisadokumendile märgitakse vastuvõtmiskuupäev. Lisadokumentide esitamise kohta tehakse täiendus põhidokumendi vastuvõtupealdisele.";
5) paragrahvi 33 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "(4) Kinnistusraamatu või abieluvararegistriga tutvuda sooviv isik peab esitama kinnistusameti töötajale isikut tõendava dokumendi. Kohtu või järelevalveõigusliku asutuse töötaja, notar ja kohtutäitur ning notari- ja kohtutäituribüroo volitatud töötaja peab esitama ametit tõendava dokumendi. Isikut või ametit tõendava dokumendi esitamist ei nõuta kinnistusregistriosaga ja abieluvararegistri registrikaardiga tutvumisel.";
6) paragrahvi 33 lõiget 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "(5) Pärast tutvuda sooviva isiku või ameti ning õigustatud huvi olemasolu tuvastamist annab kinnistusraamatuga tutvumiseks loa kohtunikuabi või kinnistussekretär, abieluvararegistriga tutvumiseks aga kinnistusameti juhataja. Luba ei ole vaja kinnistusregistriosaga ja abieluvararegistri registrikaardiga tutvumiseks. Tutvumine märgitakse registriga tutvumise ja ärakirjade raamatusse (§ 44).";
7) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: "(71) Kui teenistuja avastab, et tutvumiseks antud dokumente rikutakse, võetakse kaasa või toimikut köidetakse lahti, siis peab tutvumise katkestama ning kutsuma kohale kohtukordniku või politseiametniku.";
8) paragrahvi 33 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
9) määrust täiendatakse paragrahviga 331 järgmises sõnastuses:
" § 331. Tutvumistellimus

(1) Kinnistusraamatu ja abieluvararegistriga tutvumiseks esitatakse kinnistusametile tutvumistellimus.

(2) Tutvumistellimuse võib esitada kinnistusametis kohapeal suuliselt või telefoni teel, postiga, elektronpostiga või telefaksiga.

(3) Tutvumistellimuses näidatakse ära:
1) tellimuse esitaja ees- ja perekonnanimi;
2) asutuse või juriidilise isiku nimel esitatava tellimuse puhul juriidilise isiku nimi või asutuse nimetus;
3) tellimuse esitaja sideandmed (aadress või elektronposti aadress või telefaksi või telefoni number), mille kaudu kinnistusamet saaks tellijaga ühendust võtta;
4) otsingu alus;
5) taotletav tutvumise aeg.

(4) Tellimislehe blanketil nähakse ette variandid samal päeval tutvumise, järgmisel tööpäeval tutvumise ning hilisemal kuupäeval tutvumise kohta. Blanketil näitab kinnistusamet tellimuse samal päeval täitmiseks kuluva aja, lõikes 6 nimetatud asjaolud ning hoiatuse, et kui asjaomased dokumendid on menetluses, võib tutvumine edasi lükkuda.

(5) Justiitsministeerium tagab tellimislehe kättesaadavuse Interneti kaudu; selle täitmisel edastatakse tellimisandmed kinnistusameti elektroonilisse postkasti.

(6) Tutvumistellimus täidetakse samal päeval. Vähem kui poolteist tundi enne vastuvõtuaja lõppu esitatud tellimused võib täita järgmisel tööpäeval. Kui tutvumistellimust ei täideta kohe või kui tellija soovib tutvumist hiljem, täidetakse tellimus tellija täidetud tellimislehel näidatud tähtajaks.

(7) Kui kinnistamis- või registriasi, mille dokumente tutvumiseks telliti, on menetluses või ei saa muul kinnistusametist tuleneval põhjusel isikule tutvumist võimaldada, võtab kinnistusameti teenistuja tutvumist soovinud isikult tema kontaktandmed, et kokku leppida uus tutvumisaeg.";
10) paragrahvi 37 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "(2) Õigustatud huviga isik, kohus, järelevalveõiguslik asutus, notar ja kohtutäitur võivad tellida ka kinnistus- või registritoimiku või üksikute toimikudokumentide kinnitatud ärakirju. Ärakirja väljastamiseks annab loa kohtunikuabi või kinnistussekretär, kui ta on kontrollinud tutvuja isikut või ametit tõendavat dokumenti ning vajadusel tuvastanud õigustatud huvi olemasolu. Abieluvararegistri registritoimiku ärakirja väljastamiseks annab loa kinnistusameti juhataja.";
11) paragrahvi 39 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
" § 39. Viide esitatud avaldusele

Kui kinnistusametile on esitatud kinnistamis- või kandeavaldus, mille kohta ei ole kinnistamis- või kandeotsust veel tehtud, lisatakse kinnistusregistriosa või registrikaardi ärakirjale viide, mis sisaldab avalduse esitamise aega ning kinnistus- või registripäevikus registreerimise numbrit.";
12) paragrahvi 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
" § 44. Registritega tutvumise ja ärakirjade raamat

(1) Kinnistusamet peab registritega tutvumise ja ärakirjade raamatut kinnistusjaoskondade kaupa kinnistusraamatu kohta ja abieluvararegistri kohta.

(2) Tutvumise kohta märgib tutvumist võimaldanud teenistuja raamatusse:
1) sissekande numbri;
2) tutvuja nime (isikut või ametit tõendava dokumendi alusel, muul juhul tema ütluse alusel);
3) asjaomase registriosa või registrikaardi numbri;
4) tutvumise kuupäeva;
5) viite dokumendile, millega seaduses ettenähtud juhul tutvuja isik või amet tuvastati;
6) oma nime ja allkirja.

(3) Ärakirja väljastamise kohta märgib ärakirja teinud teenistuja raamatusse:
1) sissekande numbri;
2) isiku, kellele ärakiri väljastati, nime (isikut, ametit või riigilõivu tasumist tõendava dokumendi alusel, muul juhul tema ütluse alusel);
3) asjaomase registriosa või registrikaardi numbri;
4) ärakirja väljastamise kuupäeva;
5) kinnitatud ärakirja kohta ärakirja lehekülgede arvu ja turvapaberi kontrollarvu;
6) tasutud riigilõivu summa;
7) viite dokumendile, millega seaduses ettenähtud juhul ärakirja saaja isik või amet tuvastati;
8) oma nime ja allkirja.

(4) Abieluvararegistri kande puudumise või muutmatuse kohta antud tõendi väljastamisel märgib tõendi väljastanud teenistuja raamatusse:
1) sissekande numbri;
2) isiku, kellele tõend väljastati, nime tema ütluse alusel;
3) asjaomase registrikaardi numbri;
4) tõendi väljastamise kuupäeva;
5) oma nime ja allkirja.";
13) paragrahvi 49 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "(1) Lahendist teatamiseks saadetakse selle kinnitamata ärakiri lihtkirjaga asjaosalisele ja vajadusel notarile, kes esitas kinnistusametile lahendi aluseks olnud avalduse.";
14) määrust täiendatakse §-ga 501 järgmises sõnastuses:
" § 501. Teatamine elektronposti teel

(1) Paragrahvis 46 nimetatud lahendist võib asjaosalisele teatada elektronposti teel juhul, kui asjaosaline on avalduse esitamisel seda taotlenud ja teatanud oma elektronposti aadressi. Notarile, kohtutäiturile ja asutusele võib teatada tema ametlikul elektronposti aadressil, taotlus ei ole nõutav.

(2) Lahendist teatamiseks lõikes 1 nimetatud korras saadetakse selle kinnitamata ärakiri elektronpostiga asjaosalisele. Paragrahvi 49 lõike 3 esimeses lauses ja lõikes 4 sätestatut kohaldatakse vastavalt.";
15) määrust täiendatakse §-ga 521 järgmises sõnastuses:
" § 521. Abieluvararegistri kandest teatamine Justiitsministeeriumi Registrikeskusele

Abieluvararegistri kande tegemisel, muutmisel ja kustutamisel saadab kande teinud kinnistusamet Justiitsministeeriumi Registrikeskusele üleriigilise elektroonilise sisujuhi pidamiseks telefaksi teel registrikaardi kinnitamata ärakirja. Ärakiri tuleb saata viivituseta pärast kande tegemist, kuid mitte hiljem kui kande tegemise päevale järgneval tööpäeval kella 12.00-ks.";
16) määrust täiendatakse paragrahviga 811 järgmises sõnastuses:
" § 811. Kohtu esimehe järelevalvepädevus

(1) Teenistusjärelevalvet kinnistusameti ja selle teenistujate suhtes teostab oma äranägemisel ka kohtu esimees.

(2) Teenistusjärelevalve tulemusena võib kohtu esimees:
1) anda korraldusi avastatud puuduste kõrvaldamiseks ja töökorralduse parandamiseks;
2) muuta kohtu poolt määratud lisatasusid;
3) rakendada distsiplinaarvõimu teenistujate suhtes, keda ta on ametisse nimetanud või kellega ta on töölepingu sõlminud, ning teha ergutamis- ja karistamisettepanekuid registriosakonna ametnike suhtes, keda nimetab ametisse justiitsminister;
4) vabastada kohtuniku või kohtunikuabi kinnistusameti juhataja ülesannete täitmisel või vabastada kinnistussekretäri kantseleijuhataja ülesannete täitmisest;
5) rakendada muid vajalikke meetmeid.";
17) paragrahvi 87 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
" § 87. Õppima suunamine

(1) Kohtunikuabid, kellel puudub õigusteaduslik akadeemiline kõrgharidus või kohtunikuabi rakenduskõrgharidus, suunatakse justiitsministri poolt õppima kaugõppe vormis Sisekaitseakadeemia kohtunikuabi erialale.

(2) Justiitsminister võib lõikes 1 nimetatud erialale eelneva konkursi alusel õppima suunata ka kinnistussekretäre või tehnilisi sekretäre, kes on sooritanud kinnistussekretäri eksami.

(3) Justiitsministri poolt õppima suunatud kohtunikuabide ja muude lõikes 1 nimetatud teenistujate töökoormust kinnistusametis vähendatakse võimaluse korral selle aja võrra, mil nad õppeasutuses viibimise tõttu ei saa tööülesandeid täita.

(4) Õppimise ajal säilitatakse kohtunikuabidele ja lõikes 2 nimetatud teenistujatele töötasu.";
18) paragrahvi 121 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
" § 121. Kinnisasja registriosa sätete kohaldamine

Korteriomandi ja korterihoonestusõiguse registriosale kohaldatakse üldiselt kinnistusregistriosa kohta sätestatut, kui käesolevas jaotises ei ole sätestatud teisiti.";
19) määruse IV peatükki täiendatakse jaoga 61 järgmises sõnastuses:

"61. jagu

RIKUTUD PABERREGISTRIOSA

 

§ 1861. Uue väljatrüki tegemine

(1) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse juhul, kui:
1) teist või järgmist kannet printeriga välja trükkides registriosa kortsub, kande tekst satub valesse kohta või satub registriosale tekst, mis ei ole sinna määratud ja
2) rikutud registriosalt on võimalik täielikult tuvastada senine sisu ning
3) rikkumine avastati enne uue kande allkirjastamist paberregistriosal.

(2) Lõikes 1 nimetatud juhul kontrollib kinnistamisotsuse täitja arvutiandmebaasis olevate seniste kannete täpset vastavust rikutud registriosal olevale tekstile ning trükib seejärel nii varasemad kanded kui ka uue kande uuele registriosa blanketile.

§ 1862. Uue registriosa allkirjastamine ja märkused

(1) Registriosa uue väljatrükkimise (§ 1861 lõike 2) järel kontrollib menetleja uuel registriosal olevate kannete vastavust rikutud registriosal olevatele kannetele ning kinnistamisotsuses sisalduvale uue kande tekstile ning vastavuses veendununa kirjutab uuele kandele alla.

(2) Rikutud registriosa kannete uuele registriosa blanketile väljatrükkimisel kantakse uuel registriosa blanketil iga rikutud registriosal olnud kehtiva kande juurde templiga märkus "Ümberkirjutatud registriosa uue väljatrüki teel" ning kinnistamiseks pädeva isiku allkiri. Uutele kannetele kirjutatakse alla üldises korras.

§ 1863. Rikutud registriosa sulgemine ja ärakiri

(1) Pärast kannete allkirjastamist suletakse senine rikutud registriosa.

(2) Suletud registriosast tehakse kinnitatud ärakiri, mida säilitatakse kinnistustoimikus.";
20) paragrahvi 221 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 221. Infotehnoloogiline tugi

(1) Infosüsteemi halduri ja spetsiaaltarkvara tugiisiku ülesandeid täidab Justiitsministeeriumi Registrikeskus, tagades muuhulgas infosüsteemi kasutajate andmete lisamise, muutmise ja tühistamise.

(2) Piirkondlikud administraatorid ja tehnilised tugiisikud teenindavad ka kohtute kinnistusameteid.";
21) paragrahvi 223 lõike 1 punkti 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "5) kui õigesti sisestatud parool ei võimalda arvutit kasutada, teatama sellest viivitamatult Justiitsministeeriumi Registrikeskusele;";
22) paragrahvi 225 lõikeid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
" (1) Uue arvutikasutaja tööleasumisel teeb Justiitsministeeriumi Registrikeskus talle teatavaks isikliku salasõna (parooli). Salasõna saanud isik on kohustatud esialgse salasõna viivitamatult välja vahetama.

(2) Uue tehnilise tugiisiku tööleasumisel teeb Justiitsministeeriumi Registrikeskus talle isikliku salasõna.";
23) määrust täiendatakse paragrahviga 2301 järgmises sõnastuses:
"§ 2301. Registriosa ärakiri

(1) Enne käesoleva reglemendi jõustumist kinnistustoimikus hoitud turvapaberil registriosade ärakirju peetakse kinnistustoimikus seni, kuni nad vastavad sõna-sõnalt registriosale. Registriosale uute kannete tegemisel, sealhulgas kannete muutmisel või kustutamisel, enne käesoleva reglemendi jõustumist hoitud registriosade ärakirjad eemaldatakse toimikust ja hävitatakse.

(2) Kinnistusameti juhataja otsusega võib turvapaberil olevaid registriosa ärakirju toimikus pidada ka vastavalt senikehtinud korrale. Sellisel juhul peab pidevalt olema tagatud ärakirja sõna-sõnaline vastavus registriosale.";
24) määrust täiendatakse paragrahviga 2302 järgmises sõnastuses:
" § 2302. Abieluvararegistri registrikaartide edastamine Justiitsministeeriumi Registrikeskusele

Kinnistusametid edastavad 2002. aasta 15. veebruariks kõigi abieluvararegistri registrikaartide kinnitamata ärakirjad Justiitsministeeriumi Registrikeskusele, kes peab Internetis oma koduleheküljel abieluvararegistri sisujuhti.";
25) määrust täiendatakse paragrahviga 2303 järgmises sõnastuses:
" § 2303. Esmakinnistamisavalduse menetluserisus Ida-Viru Maakohtus

(1) Ida-Viru Maakohtu esimees võib mõjuval, dokumentaalselt tõendatud põhjusel lubada kinnistusametil erandkorras menetleda § 142 lõikes 1 nimetatud esmakinnistamisavaldust eelisjärjekorras. Kohtu esimehe kirjalik korraldus koos selle aluseks olevate dokumentidega köidetakse kinnistustoimikusse.

(2) Käesolevat paragrahvi võib kohaldada kuni 2003. aasta 1. märtsini."

§ 321. Senise kodukorra kehtetuks tunnistamine

Justiitsministri 12. aprilli 2001. a määrus nr 40 "Kohtu registriosakonna kodukord (reglement)" (RTL 2000, 51, 701) tunnistatakse kehtetuks.

 

Minister Märt RASK

Kantsler Mihkel OVIIR

 

 

Lisa 1
Kohtu registriosakonna kodukorra
§-de 51-52 juurde

 

EESTI VABARIIK

REPUBLIC OF ESTONIA

(KOHTU NIMI)

(NAME OF THE COURT)

MERELAEVATUNNISTUS nr ...

CERTIFICATE OF SEAGOING VESSEL no ...

Käesoleva, (väljaandmisaeg) väljaantud merelaevatunnistusega tõendab (kohtu nimi), et kohtu registriosakonnas peetavasse laevaregistrisse on kantud Eesti merelaev registrinumbriga ... ning järgmiste andmetega:

The Certificate of Seagoing Vessel, issued on ..., proves that the Estonian seagoing vessel with the official number ... and following data has been entered into the Register of Ships maintained by the Registration Department of the .... ... Court:

I. Laevakinnistusregistriosa 1. jagu "Laev":

Ship's registration card, part 1. "Vessel":

1) laeva nimi: ...(ka kinnistamisjärgsed kehtetud nimed)

1) Name of Ship: ...

2a) kutsung: ...

2a) Call Sign: ...

2b) IMO number: ...

2b) IMO number: ...

2c) kalalaeva pardanumber: ...

2c) Fishing number: ...

3b) laeva tüüp: ...

3b) Type of Ship: ...

3c) laevakere põhimaterjal: ...

3c) Main material of the Hull:....

4a) ehitusaasta: ...

4a) Year of build: ...

4b) ehitaja: ...

4b) Name of Builder: ...

4c) ehituskoht: ...

4c) Place of build: ...

5) kodusadam: ...

5) Hone Port: ...

6a) üldpikkus (meetrites): ...

6a) Length overall (m): ...

6b) pikkus (meetrites): ...

6b) Length (m): ...

6c) laius (meetrites): ...

6c) Breadth (m): ...

6d) parda kõrgus (meetrites): ...

6d) Depth (m): ...

6e) süvis (meetrites): ...

6e) Draught (m): ...

6f) kogumahutavus: ...

6f) Gross tonnage: ...

6g) puhasmahutavus:

6g) Net tonnage: ...

6h) mõõtmistulemuste (6a - 6g) aluseks on (dokumendi nimetus, väljaandmisaeg, väljaandja)

6h) The basis of the results of the measurement (6a - 6g) is ...

6i) kandejõud (tonnides): ...

6i) Deadweight (t): ...

6j) peajõuseadme tüüp, mark, arv ja võimsus (kilovattides): ...

6j) Type, mark, number and output (kW) of main engines: ...

7) laeva esmakinnistamine: ...

7) The first entry in the Register of Ships: ...

enne seda kandis laev nime: ...

former name (before the first entry): ...

10) lipuõiguslikud märkused: ...

10) Colours-rights notes: ...

II. Laevakinnistusregistriosa 2. jagu "Omanik":
1-5) andmed omaniku ja disponendi, omandiõiguse aluse ja piirangute kohta:
............ ...... ......... ...... ............ .......

III. Laevakinnistusregistriosa 3. jagu "Laeva koormatised":
1...7) laevahüpoteegid, laeva kasutusvaldus ning nende piirangud alljärgnevas järjekorras:
............ ...... ......... ...... ............ ......

Laevakinnistusregistri andmetega saab kohapeal tutvuda aadressil: (kohtu registriosakonna aadress).

Mina, kohtunikuabi ....., tõendan käesoleva merelaevatunnistuse vastavust laevakinnistusregistrisse kantud kehtivatele andmetele:

Ship's registration card, part 2. "Owner"

1-5) Data about the owner and managing owner, about the legal ground and restrictions of ownership: ............ ...... ......... ...... ......... ..........

Ship...s registration card, part 3. "Ship encumbrance"

1-7) Ship mortgages and ship usufruct and their restrictions in following order: ............ ...... ......... ...... ......... ...... .........

The data of the ship registry can be read on the spot at the address: ....

Thereby I, assistant judge ... ... confirm the data of the Certificate of Seagoing Vessel to be identical to the valid data in the ship registry:

allkiri / signature

kohtu registriosakonna pitser / seal of the Registration Department of the Court

 

 

Lisa 2
Kohtu registriosakonna kodukorra
§-de 51-52 juurde

 

EESTI VABARIIK

REPUBLIC OF ESTONIA

(KOHTU NIMI)

(NAME OF THE COURT)

LIPUTUNNISTUS nr ...

CERTIFICATE OF NATIONALITY no ...

Käesoleva, (väljaandmisaeg) väljaantud liputunnistusega tõendab (kohtu nimi), et kohtu registriosakonnas peetavasse laevaregistrisse on kantud Eesti merelaev registrinumbriga ... ning järgmiste andmetega:

The Certificate of Nationality, issued on ... proves that the Estonian seagoing vessel with the official number ... and following data has been entered into the Register of Ships maintained by the Registration Department of the ... Court:

I. Laevakinnistusregistriosa 1. jagu "Laev":

Ship's registration card, part 1. "Vessel":

1) laeva nimi: ... (ka kinnistamisjärgsed kehtetud nimed)

1) Name of Ship: ...

2a) kutsung: ...

2a) Call Sign: ...

2b) IMO number: ...

2b) IMO number: ...

2c) kalalaeva pardanumber: ...

2c) Fishing number: ...

3b) laeva tüüp: ...

3b) Type of Ship: ...

3c) laevakere põhimaterjal ...

3c) Main material of the Hull: ...

4a) ehitusaasta: ...

4a) Year of build: ...

4b) ehitaja: ...

4b) Name of Builder: ...

4c) ehituskoht: ...

4c) Place of build: ...

5) kodusadam: ...

5) Home Port: ...

6a) üldpikkus (meetrites): ...

6a) Length overall (m): ...

6b) pikkus (meetrites): ...

6b) Length (m): ...

6c) laius (meetrites): ...

6c) Breadth (m): ...

6d) parda kõrgus (meetrites): ...

6d) Depth (m): ...

6e) süvis (meetrites): ...

6e) Draught (m): ...

6f) kogumahutavus: ...

6f) Gross tonnage: ...

6g) puhasmahutavus: ...

6g) Net tonnage: ...

6h) mõõtmistulemuste (6a - 6g)
aluseks on (dokumendi nimetus, väljaandmisaeg, väljaandja)

6h) The basis of the results of the measurement (6a - 6g) is ...

6i) kandejõud (tonnides): ...

6i) Deadweight (t): ...

6j) peajõuseadme tüüp, mark, arv ja
võimsus (kilovattides): ...

6j) Type, mark, number and  output (kW) of main engines: ...

7) laeva esmakinnistamine: ...

7) The first entry in the Register of Ships: ...

enne seda kandis laev nime: ...

former name (before the first entry): ...

10) lipuõiguslikud märkused: ...

10) Colours-rights notes: ...

II. Laevakinnistusregistriosa 2. jagu "Omanik":

Ship's registration card, part 2. "Owner":

1 - 5) andmed omaniku ja disponendi kohta:
............ ...... ......... ...... ............ ...

1 - 5) Data about the owner and managing owner: ............ ...... ......... ...... ............ ...

Laevakinnistusregistri andmetega saab kohapeal tutvuda aadressil: (kohtu registriosakonna aadress).

The data of the ship registry can be read on the spot at the address: ...

Mina, kohtunikuabi ........., tõendan käesoleva liputunnistuse vastavust laevakinnistus-
registrisse kantud kehtivatele andmetele:

Thereby I, assistant judge  ... confirm the data of the Certificate of Nationality to be identical to the valid data in the ship registry:

allkiri / signature

kohtu registriosakonna pitser / seal of the Registration Department of the Court

 

 

Lisa 3
Kohtu registriosakonna kodukorra
§-de 51-52 juurde

 

EESTI VABARIIK

REPUBLIC OF ESTONIA

(KOHTU NIMI)

(NAME OF THE COURT)

SISEVEELAEVATUNNISTUS nr ...

CERTIFICATE OF INLAND VESSEL no ...

Käesoleva, (väljaandmisaeg) väljaantud siseveelaevatunnistusega tõendab (kohtu nimi), et kohtu registriosakonnas peetavasse laevaregistrisse on kantud Eesti siseveelaev registrinumbriga ... ning järgmiste andmetega:

The Certificate of Inland Vessel, issued on ..., proves that the Estonian inland vessel with the official number ... and following data has been entered into the Register of Ships maintained by the Registration Department of the ... Court:

I. Laevakinnistusregistriosa 1. jagu "Laev":

Ship's registration card, part 1. "Vessel":

1) laeva nimi: ...(ka kinnistamisjärgsed kehtetud nimed)

1) Name of Ship: ...

2c) kalalaeva pardanumber: ...

2c) Fishing number: ...

3b) laeva tüüp: ...

3b) Type of Ship: ...

3c) laevakere põhimaterjal: ...

3c) Main material of the Hull: ...

4a) ehitusaasta: ...

4a) Year of build: ...

4b) ehitaja: ...

4b) Name of Builder: ...

4c) ehituskoht: ...

4c) Place of build: ...

5) kodusadam: ...

5) Home Port: ...

6a) üldpikkus (meetrites): ...

6a) Length overall (m): ...

6i) kandejõud (tonnides): ...

6i) Deadweight (t): ...

6j) peajõuseadme tüüp, mark, arv ja võimsus (kilovattides): ...

6j) Type, mark, number and output (kW) of main engines: ...

7) laeva esmakinnistamine: ...

7) The first entry in the Register of Ships: ...

enne seda kandis laev nime: ...

former name (before the first entry): ...

10) lipuõiguslikud märkused: ...

10) Colours-rights notes: ...

II. Laevakinnistusregistriosa 2. jagu "Omanik":

Ship's registration card, part 2. "Owner"

1 - 5) andmed omaniku ja disponendi, omandiõiguse aluse ja piirangute kohta:
............ ...... ......... ...... ............ ...

1 - 5) Data about the owner and managing owner, about the legal ground and restrictions of ownership: ............ ...... ......... ...... ......

III. Laevakinnistusregistriosa 3. Jagu "Laeva koormatised":

Ship...s registration card, part 3. "Ship encumbrance"

1 - 7) laevahüpoteegid, laeva kasutusvaldus ning nende piirangud alljärgnevas järjekorras:

1 - 7) Ship mortgages and ship usufruct and their restrictions in following order:

............... ............ ...... ......... ......

............... ............ ...... ......... ...... ......

Laevakinnistusregistri andmetega saab kohapeal tutvuda aadressil: (kohtu registriosakonna aadress).

The data of the ship registry can be read on the spot at the address: ...

Mina, kohtunikuabi ..., tõendan käesoleva siseveelaevatunnistuse vastavust laevakinnistusregistrisse kantud kehtivatele andmetele:

Thereby I, assistant judge ... confirm the data of the Certificate of Inland Vessel to be identical to the valid data in the ship registry:

allkiri / signature

kohtu registriosakonna pitser / seal of the Registration Department of the Court

 

 

Lisa 4
Kohtu registriosakonna kodukorra
§ 53 juurde