HALDUSÕIGUSRahandus

Teksti suurus:

Tagatisfondi seadus (lühend - TFS)

Tagatisfondi seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.07.2002
Avaldamismärge:RT I 2002, 23, 131

Välja kuulutanud
Vabariigi President
27.02.2002 otsus nr 111

Tagatisfondi seadus

Vastu võetud 20.02.2002

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  Käesolev seadus sätestab Tagatisfondi (edaspidi Fond) eesmärgi, tema õigusliku seisundi ning tegevuse alused ja korra.

§ 2.  Fondi eesmärk

  (1) Fondi eesmärk on tagada käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses krediidiasutuse klientide (edaspidi hoiustaja), investeerimisasutuse klientide (edaspidi investor) ja kohustusliku pensionifondi osakuomanike (edaspidi osakuomanik) poolt paigutatud vahendite kaitse, suurendades seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust.

  (2) Oma eesmärgi saavutamiseks Fond:
  1) kogub krediidiasutustelt, investeerimisasutustelt ja kohustuslike pensionifondide valitsejatelt (edaspidi pensionifondivalitseja) ühekordseid ja kvartaliosamakseid;
  2) hüvitab hoiustajatele käesolevas seaduses sätestatud tingimustel, ulatuses ja korras nende poolt krediidiasutusse paigutatud hoiused;
  3) hüvitab investoritele investeeringud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel, ulatuses ja korras;
  4) hüvitab käesolevas seaduses sätestatud tingimustel, ulatuses ja korras pensionifondivalitseja poolt osakuomanikele tekitatud kahju;
  5) täidab muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid.

§ 3.  Fondi õiguslik seisund

  (1) Fond on käesoleva seadusega asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik. Fondi õigusvõime tekib käesoleva seaduse jõustumisest.

  (2) Fond on kuni käesoleva seaduse jõustumiseni Hoiuste Tagamise Fondi seaduse (RT I 1998, 40, 612; 2002, 21, 117) alusel tegutsenud Hoiuste Tagamise Fondi õigusjärglane.

  (3) Fond juhindub oma tegevuses käesolevast seadusest, Fondi põhikirjast (edaspidi põhikiri) ja teistest õigusaktidest. Põhikirja kinnitab ja selles teeb muudatusi Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul.

  (4) Fondi ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine ei ole lubatud.

  (5) Fond lõpetatakse seaduse alusel.

§ 4.  Osafondid

  (1) Fondile laekuvate osamaksete arvel moodustab Fond järgmised varakogumid (edaspidi osafond):
  1) hoiuste tagamise osafond;
  2) investorikaitse osafond;
  3) pensionikaitse osafond.

  (2) Hoiuste tagamise osafond moodustatakse krediidiasutuste osamaksetest ning selle arvel tagatakse ja hüvitatakse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses selleks õigustatud isikute hoiused krediidiasutuses.

  (3) Investorikaitse osafond moodustatakse investeerimisasutuste osamaksetest ning selle arvel tagatakse investorite huvide kaitse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses.

  (4) Pensionikaitse osafond moodustatakse pensionifondivalitsejate osamaksetest ning selle arvel tagatakse osakuomanike huvide kaitse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses.

§ 5.  Nimi

  (1) Fondi nimi on «Tagatisfond» ning osafondide nimetused on «hoiuste tagamise osafond», «investorikaitse osafond» ja «pensionikaitse osafond».

  (2) Fondil on ainuõigus oma nimele ja osafondide nimetustele.

  (3) Kui Fondi huve on kahjustatud tema nime või osafondi nimetuse kasutamisega, võib Fond nõuda nime või nimetuse õigusvastase kasutamise lõpetamist, samuti sellega tekitatud kahju hüvitamist.

2. peatükk FONDI JUHTIMINE 

1. jagu Nõukogu 

§ 6.  Nõukogu pädevus

  (1) Fondi kõrgeim juhtimisorgan on Fondi nõukogu (edaspidi nõukogu).

  (2) Nõukogu:
  1) teeb Vabariigi Valitsusele rahandusministri kaudu põhikirja kinnitamise ja muutmise ettepaneku;
  2) kinnitab Fondi tegevuse strateegia;
  3) kinnitab Fondi eelarve (edaspidi eelarve) ja selle muudatused ning osafondide arvel Fondi üldkulude katteks tehtavate eraldiste suuruse;
  4) nimetab ametisse ja kutsub tagasi Fondi juhataja (edaspidi juhataja);
  5) otsustab juhatajaga lepingu sõlmimise, muutmise, peatamise ja lõpetamise;
  6) kinnitab Fondi struktuuri ning juhataja ja Fondi töötajate tasustamise alused;
  7) teostab järelevalvet juhataja tegevuse üle;
  8) kehtestab osafondidesse tehtavate kvartaliosamaksete määrad;
  9) kinnitab, lähtudes käesoleva seaduse §-des 81–84 sätestatust, Fondi vara paigutamise täpsemad alused ja korra;
  10) otsustab kindlustuslepingu sõlmimise Fondi riskide maandamiseks;
  11) teeb otsuse osafondide arvel tagatud hoiuste, investeeringute ning kahju hüvitamise ja selle tingimuste kohta;
  12) otsustab Fondi poolt laenu võtmise ja selle tingimused;
  13) otsustab osafondi arvel katmisele kuuluvate Fondi kohustuste täitmiseks teise osafondi vahendite kasutamise ja selle tingimused;
  14) otsustab riigilt Fondile garantii taotlemise ja selle tingimused;
  15) kinnitab Fondi aastaaruande;
  16) nimetab Fondi audiitori ja määrab tema tasustamise korra;
  17) otsustab muid küsimusi, mis on antud nõukogu pädevusse seaduse või põhikirjaga või mille otsustamist on taotlenud juhataja.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuste tagajärgede eest vastutab nõukogu liige vastavalt käesoleva seaduse §-s 17 sätestatule.

§ 7.  Nõukogu liikmed

  (1) Nõukogul on kaheksa liiget, kes nimetatakse järgmiselt:
  1) Riigikogu nimetab kaks liiget;
  2) Vabariigi Valitsus nimetab rahandusministri ettepanekul ühe liikme;
  3) Eesti Panga president nimetab ühe liikme;
  4) Finantsinspektsioon (edaspidi Inspektsioon) nimetab ühe liikme;
  5) krediidiasutusi esindavad organisatsioonid nimetavad ühe liikme;
  6) investeerimisasutusi esindavad organisatsioonid nimetavad ühe liikme;
  7) pensionifondivalitsejaid esindavad organisatsioonid nimetavad ühe liikme.

  (2) Nõukogu liikme nimetamiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek ja kirjalik kinnitus, et ta vastab käesolevas seaduses nõukogu liikmele sätestatud nõuetele.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–7 nimetatud organisatsioonid määrab rahandusminister. Kui nimetatud organisatsioonid ei ole 30 päeva jooksul, alates rahandusministri poolt vastava ettepaneku tegemisest, nõukogu liiget nimetanud või kui nimetamisel on rikutud käesolevas seaduses või põhikirjas sätestatut, nimetab puuduva nõukogu liikme Inspektsioon.

  (4) Nõukogu liikmete nimetamise täpsem kord sätestatakse põhikirjas.

§ 8.  Nõukogu liikmele esitatavad nõuded

  (1) Nõukogu liige peab olema teovõimeline Eesti kodanik, kellel on riiklikult tunnustatud akadeemiline haridus või sellele tasemele vastav haridus, laitmatu eri- ja ärialane reputatsioon ning finants- või avaliku sektori asutuse juhtimiseks vajalikud kogemused.

  (2) Nõukogu liikmeks ei või nimetada:
  1) isikut, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest on seadusega ette nähtud vabadusekaotus, ega isikut, kellel on karistatus ametialases kuriteos või tahtlikult toimepandud muus kuriteos;
  2) isikut, kelle varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on põhjustanud äriühingu pankroti, sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
  3) pankrotivõlgnikku ega isikut, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja.

  (3) Käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud nõukogu liikme vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele kontrollib Inspektsioon. Inspektsioonil on õigus nõuda nõukogu liikmelt selleks vajalikke andmeid.

§ 9.  Nõukogu volituste tähtaeg

  (1) Nõukogu volituste tähtaeg on neli aastat, alates nõukogu esimese koosoleku päevast.

  (2) Volituste tähtaja lõppemisel jätkab nõukogu oma tegevust kuni nõukogu uue koosseisu esimese koosolekuni. Nimetatud perioodil hoidub nõukogu vältimatu vajaduseta käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 1, 2, 4–6, 8–10, 12–14 ja 16 nimetatud otsuste tegemisest.

§ 10.  Nõukogu liikme tagasikutsumine

  (1) Nõukogu liikme kutsub tagasi teda nimetanu (edaspidi nimetanud isik).

  (2) Nõukogu liige võib tagasi astuda, esitades teda nimetanud isikule vastava kirjaliku avalduse. Avalduse ärakirja saadab nõukogu liige Fondile. Nõukogu liige loetakse tagasiastunuks päevast, mil teda nimetanud isik on teinud sellekohase otsuse, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel tagasiastumisavalduse esitamisest teda nimetanud isikule.

  (3) Nõukogu liige kutsutakse tagasi viivitamata, kui:
  1) tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas;
  2) tema suhtes on jõustunud pankrotiotsus, ärikeelu kohaldamine või seaduse alusel ettevõtjaks olemise õiguse äravõtmine;
  3) ta ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või on nendele nõuetele vastavuse kohta esitanud valeteavet;
  4) ta on jätnud oma kohustused olulisel määral täitmata, kahjustanud Fondi huve või on muu mõjuv põhjus, millest tingituna nõukogu liige on sobimatu oma kohustusi täitma.

  (4) Nõukogu liikme võib enne tema volituste lõppemist tagasi kutsuda üle nelja kuu kestva haiguse tõttu, millest tingituna ta on võimetu oma kohustusi täitma. Tagasikutsumise aluseks võib olla ka töö- või teenistussuhte lõppemine, samuti Riigikogu või Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemine.

  (5) Kui on ilmnenud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolud ning käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud organisatsioonid ei ole nende asjaolude ilmnemisest alates 30 päeva jooksul nende nimetatud isikut nõukogust tagasi kutsunud, kutsub nõukogu liikme tagasi Inspektsioon.

  (6) Nõukogu liikme tagasikutsumise, tagasiastumise või surma korral nimetatakse tema asemele uus liige, kelle volitused algavad tema nimetamise päeval ning kestavad kuni nõukogu volituste tähtaja lõpuni.

  (7) Nõukogu liikmete tagasikutsumise ja tagasiastumise täpsem kord sätestatakse põhikirjas.

§ 11.  Nõukogu esimees ja aseesimees

  (1) Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe (edaspidi esimees) ja nõukogu aseesimehe (edaspidi aseesimees) põhikirjas sätestatud korras. Uue nõukogu koosseisu nimetamisel valitakse esimees ja aseesimees uuesti. Nõukogu volituste tähtaja jooksul võib nõukogu valida uue esimehe või aseesimehe, kui seda nõuab vähemalt neli nõukogu liiget.

  (2) Esimehe ja aseesimehe valimist otsustav nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa kõik nimetatud nõukogu liikmed. Esimees valitakse enne aseesimehe valimist.

  (3) Esimehe või aseesimehe kui nõukogu liikme tagasikutsumise, tagasiastumise või surma korral valitakse uus esimees või aseesimees uue nõukogu liikme nimetamisele järgneval nõukogu koosolekul. Nõukogu liikme tagasiastumise korral esimehe või aseesimehe kohalt valib nõukogu uue esimehe või aseesimehe tagasiastumisele järgneval nõukogu koosolekul.

  (4) Esimees:
  1) korraldab nõukogu tööd;
  2) kutsub kokku ja juhatab nõukogu koosolekuid;
  3) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab Fondi nimel lepingu juhatajaga;
  4) täidab muid põhikirja kohaselt esimehe pädevusse antud ülesandeid.

  (5) Esimehe äraolekul või puudumisel täidab tema ülesandeid ja omab esimehe õigusi aseesimees, mõlema puudumisel nõukogu vanim kohalolev liige.

§ 12.  Nõukogu koosolek

  (1) Nõukogu koosolek toimub vähemalt üks kord kolme kuu jooksul.

  (2) Koosoleku kutsub kokku esimees. Nõukogu tuleb kokku kutsuda, kui seda nõuab vähemalt kaks nõukogu liiget, rahandusminister, Eesti Panga president või Inspektsiooni juhatuse esimees.

  (3) Nõukogu uue koosseisu esimese koosoleku kutsub kokku juhataja ühe kuu jooksul, arvates nõukogu viimase liikme nimetamise päevast. Juhataja puudumise korral või kui juhataja ei kutsu koosolekut kokku tähtaegselt, kutsub nõukogu koosoleku kokku rahandusminister.

  (4) Nõukogu koosolek on kinnine, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Juhataja osaleb nõukogu koosolekul, kui nõukogu esimees ei otsusta teisiti.

  (5) Nõukogu koosolekust teatamise ja koosoleku läbiviimise kord ning muud koosolekut puudutavad küsimused sätestatakse põhikirjas.

§ 13.  Nõukogu otsus

  (1) Nõukogu otsus võetakse vastu koosolekul või koosolekut kokku kutsumata.

  (2) Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kuus nõukogu liiget.

  (3) Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel.

  (4) Nõukogu liige ei või hääletamises osaleda temaga kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise otsustamisel, samuti muudel seadusega sätestatud juhtudel.

  (5) Kui nõukogu liige on isiklikult otseselt või kaudselt huvitatud otsusest arutamisele tulevas küsimuses, teatab ta sellest nõukogule põhikirjas sätestatud korras.

  (6) Kui nõukogu liikme sugulane (laps, vanem, õde, vend), abikaasa, hõimlane (abikaasa laps, vanem, õde, vend) või temaga koos elav perekonnaliige on juhataja või juhatajaks nimetatav isik, on nõukogu liige kohustatud enne hääletamist käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktis 4 sätestatud küsimuses sellest nõukogule teatama.

  (7) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole hääletamisel osalenud nõukogu liikmetest, kuid mitte vähem kui neli nõukogu liiget. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav esimehe hääl, esimehe äraolekul või puudumisel aseesimehe hääl.

  (8) Nõukogu otsuse vastuvõtmisel vastu hääletanud nõukogu liikmel on õigus esitada oma eriarvamus.

§ 14.  Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata

  (1) Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui igal nõukogu liikmel on digitaalallkirja seaduse (RT I 2000, 26, 150; 92, 597; 2001, 56, 338) kohaselt väljaantud sertifikaat digitaalallkirja andmiseks.

  (2) Nõukogu koosolekut kokku kutsumata ei ole nõukogul õigust võtta vastu otsuseid käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 1–5 ja 8–15 nimetatud küsimustes.

  (3) Nõukogu otsuse vastuvõtmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil kasutatakse kõikide ettepanekute, seisukohtade ja otsuste kinnitamisel digitaalallkirja.

  (4) Esimees saadab nõukogu otsuse eelnõu kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab teatama oma seisukoha. Otsuse eelnõule lisatakse selgitus eelnõu kohta ja põhjendus, miks on vaja otsus vastu võtta koosolekut kokku kutsumata.

  (5) Otsuse vastuvõtmisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 13 sätestatut. Kui nõukogu liige ei saada nõukogu esimehe määratud tähtajaks kirjalikku vastust, loetakse ta otsuse eelnõule vastu hääletanuks.

  (6) Hääletamistulemuste kohta koostatakse hääletamisprotokoll (edaspidi hääletamisprotokoll), mis saadetakse viivitamata kõigile nõukogu liikmetele ja juhatajale.

§ 15.  Protokollimine

  (1) Nõukogu koosolek protokollitakse. Andmed, mis tuleb protokolli kanda, ja muud koosoleku protokollile esitatavad nõuded sätestatakse põhikirjas.

  (2) Protokollile kirjutavad alla esimees ja tema poolt määratud protokollija. Hääletamisprotokollile kirjutavad alla esimees ja juhataja.

  (3) Nõukogu liikme esitatud kirjalik eriarvamus lisatakse protokollile. Eriarvamuse lisamise kohta tehakse protokolli märge, mida eriarvamusele jäänud nõukogu liige kinnitab oma allkirjaga.

  (4) Nõukogu koosoleku protokolle ning hääletamisprotokolle säilitab Fond tähtajatult. Protokollide ja nende lisade hoidmist korraldatakse vastavalt arhiiviseadusele (RT I 1998, 36/37, 552; 1999, 16, 271; 2000, 92, 597; 2001, 88, 531; 93, 565). Protokollide säilimise eest vastutab juhataja.

§ 16.  Nõukogu liikmete tasustamine

  Nõukogu liikmele makstakse tasu igakuiselt kuupalga alammäära ühekordses suuruses.

§ 17.  Nõukogu liikme vastutus

  (1) Nõukogu liikmed vastutavad seaduse, põhikirja ja muude õigusaktide rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega Fondile tekitatud kahju eest solidaarselt.

  (2) Nõukogu liikmed, kes oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega on tekitanud kahju Fondi võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt Fondiga.

  (3) Nõukogu liige vabaneb vastutusest Fondi või võlausaldaja ees, kui ta vastava tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel oli selle vastu ja esitas kirjaliku eriarvamuse või kui ta ei osalenud otsuse vastuvõtmisel.

  (4) Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise lõppemisest.

2. jagu Juhataja 

§ 18.  Juhataja pädevus

  (1) Fondi juhib ja esindab juhataja.

  (2) Juhataja:
  1) teeb nõukogule ettepaneku käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 1–3, 6 ja 8–17 nimetatud otsuste tegemiseks;
  2) korraldab Fondi tegevust ja raamatupidamist;
  3) otsustab vastavalt eelarvele Fondi tegevuseks vajalike kulutuste tegemise;
  4) kinnitab töösisekorraeeskirja ja muud Fondi tegevuseks vajalikud sisedokumendid;
  5) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud Fondi töötajatega;
  6) määrab eelarves selleks ettenähtud kulude piires Fondi töötajate töötasud;
  7) esitab nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate Fondi tegevuse, eelarve täitmise ja majandusliku olukorra kohta;
  8) otsustab muid küsimusi, mis seaduse, põhikirja või nõukogu otsuste kohaselt kuuluvad juhataja pädevusse;
  9) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ja nõukogu poolt antud ülesandeid.

  (3) Juhataja pädevuses on samuti otsuste tegemine käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata Fondi tegevust puudutavates küsimustes, mis seaduse, põhikirja, muu õigusakti või nõukogu otsuse kohaselt ei kuulu nõukogu või muu organi pädevusse.

  (4) Juhataja allub ja annab oma tegevusest aru nõukogule. Juhataja juhindub oma tegevuses nõukogu otsustest.

  (5) Juhataja on kohustatud viivitamata teavitama nõukogu Fondi finantsseisundi halvenemisest ning muudest Fondi tegevusega seotud olulistest asjaoludest.

§ 19.  Juhatajale esitatavad nõuded

  (1) Juhataja peab olema teovõimeline Eesti kodanik, kellel on riiklikult tunnustatud akadeemiline haridus või sellele tasemele vastav haridus, laitmatu eri- ja ärialane reputatsioon ning kokku vähemalt viieaastane töökogemus sise- või audiitorkontrolli, rahanduse või juriidilisel alal või eelnimetatud aladega seotud ametis avaliku teenistujana.

  (2) Juhatajaks ei või olla:
  1) nõukogu liige;
  2) isik, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, ega isik, kellel on karistatus ametialases kuriteos või tahtlikult toimepandud kriminaalkorras karistatavas muus teos;
  3) isik, kelle varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on põhjustanud äriühingu pankroti, sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
  4) pankrotivõlgnik ega isik, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja;
  5) krediidiasutuse, investeerimisasutuse, pensionifondivalitseja või eelnimetatud äriühingutega samasse kontserni kuuluva äriühingu nõukogu või juhatuse liige või töötaja;
  6) avalik teenistuja.

  (3) Juhataja võib olla äriühingu nõukogu või juhatuse liige või töötada teise tööandja juures üksnes nõukogu loal.

§ 20.  Juhataja leping

  (1) Juhatajaga sõlmitakse leping, milles nähakse ette juhataja õigused ja kohustused ning tasu juhataja kohustuse täitmise eest.

  (2) Enne lepingu sõlmimist on juhatajaks kandideeriv isik kohustatud nõukogule kirjalikult esitama:
  1) elulookirjelduse ülevaatega oma haridusest, koolitusest, kogemustest ja muudest olulistest asjaoludest;
  2) täieliku ülevaate töö- ja ametikohtadest ning osalemisest ettevõtluses vähemalt viimase 10 aasta jooksul;
  3) andmed tema kohta karistusregistrisse kantud karistustest;
  4) kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad tema õiguse olla juhataja.

  (3) Juhataja on kohustatud viivitamata teavitama esimeest olulistest muudatustest käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetes või asjaoludest, mis välistavad tema õiguse olla juhataja.

§ 21.  Volituste tähtaeg ja asendamine

  (1) Juhataja volituste tähtaeg on kolm aastat.

  (2) Juhataja volitused algavad tema ametisse nimetamise otsuses sätestatud kuupäevast.

  (3) Juhataja puudumisel, samuti juhataja volituste tähtaja lõppemisel kuni uue juhataja nimetamiseni täidab juhataja ülesandeid esimehe poolt määratud Fondi töötaja.

  (4) Juhataja ülesandeid täitva Fondi töötaja suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 18, 19 ja 23 juhataja kohta sätestatut.

§ 22.  Juhataja tagasikutsumine

  (1) Juhataja kutsutakse enne volituste tähtaja lõppu tagasi ühe kuu jooksul pärast juhatajalt vastava kirjaliku avalduse saamist.

  (2) Juhataja kutsutakse viivitamata tagasi, kui:
  1) tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas;
  2) tema suhtes on jõustunud pankrotiotsus, ärikeelu kohaldamine või seaduse alusel ettevõtjaks olemise õiguse äravõtmine;
  3) ta ei vasta käesolevas seaduses esitatud nõuetele või on nendele nõuetele vastavuse kohta esitanud valeteavet;
  4) ta on jätnud oma kohustused olulisel määral täitmata, kahjustanud Fondi huve või on muu mõjuv põhjus, millest tingituna juhataja on sobimatu oma kohustusi täitma.

  (3) Juhataja võib enne tema volituste lõppemist tagasi kutsuda üle nelja kuu kestva haiguse või muu mõjuva põhjuse tõttu, millest tingituna juhataja on võimetu oma kohustusi täitma.

  (4) Juhataja tagasikutsumise või surma korral nimetab nõukogu viivitamata uue juhataja.

§ 23.  Juhataja vastutus

  (1) Juhataja vastutab seaduse või põhikirja rikkumise või oma kohustuste täitmata jätmisega Fondile tekitatud kahju eest.

  (2) Juhataja, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud kahju Fondi võlausaldajale, vastutab võlausaldaja ees solidaarselt Fondiga.

  (3) Juhataja vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise lõppemisest.

3. peatükk HOIUSTE TAGAMISE OSAFOND 

1. jagu Tagatud hoiused 

§ 24.  Hoius

  (1) Hoius käesoleva seaduse tähenduses on hoiustaja arvelduslepingust tulenevad nõuded kontopidajaks oleva krediidiasutuse vastu ja hoiustaja arveldus- või laenulepingust tulenevad nõuded laenusaajaks oleva krediidiasutuse vastu.

  (2) Hoius käesoleva seaduse tähenduses on ka summa, mille ülekandmiseks hoiustaja või muu isik on oma arvel andnud vastava maksekäsundi, kuid mida krediidiasutus ei ole hoiuste peatamise päeva seisuga täitnud.

  (3) Hoiusena käsitatakse ka hoiuse kohta välja antud nimelist võlatunnistust (hoiusesertifikaat), kui see ei ole võõrandatav.

  (4) Ühishoius käesoleva seaduse tähenduses on hoius, mis kuulub ühiselt kahele või enamale isikule.

§ 25.  Hoiuste tagamise ja hüvitamise ulatus

  (1) Hoiuste tagamise osafondi (edaspidi käesolevas peatükis osafond) arvel tagatakse ja hüvitatakse vastavalt käesolevas seaduses sätestatule Eestis registreeritud krediidiasutuse (edaspidi käesolevas peatükis krediidiasutus) ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali (edaspidi käesolevas peatükis filiaal) hoiustajate hoiused.

  (2) Hoiused tagatakse ja hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga 90 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 20 000 euro suuruses summas iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses.

  (3) Ühishoiuse hüvitamisel loetakse hoiustajaks ühishoiuse iga omanik.

  (4) Hoiuste intressid arvutatakse käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud arveldus- või laenulepingus või kirjaliku lepingu puudumisel hoiuste peatamise päeval kehtinud krediidiasutuse hoiustamise tüüptingimustes sätestatud määrade alusel.

§ 26.  Hoiuste peatamise päev

  (1) Hoiuste peatamise päev käesoleva seaduse tähenduses on varaseim järgmistest päevadest:
  1) krediidiasutuse moratooriumi väljakuulutamise päev;
  2) krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise päev;
  3) välisriigi krediidiasutusele Eestis filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise päev;
  4) kohtu määruse alusel krediidiasutuse pankrotimenetluse algatamise päev;
  5) muu Eestis filiaali omava välisriigi krediidiasutuse asukohariigi õigusaktides sätestatud sündmuse või toimingu päev, mis oma tagajärgedelt on sarnane käesoleva lõike punktides 1–4 sätestatuga ja mille saabumisel kuuluvad hoiused nimetatud õigusaktide kohaselt hüvitamisele.

  (2) Hoiuste peatamise päeval loetakse hoiuste väljamaksmise tähtpäev saabunuks.

  (3) Hoiuste peatamise päevast alates on Fond kohustatud hoiused käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras hüvitama.

§ 27.  Filiaali hoiuste tagatus

  (1) Käesoleva seaduse alusel ei tagata filiaali hoiustajate hoiuseid (edaspidi filiaali hoius), mis on selle krediidiasutuse asukohariigi tagamisskeemi kohaselt tagatud või suuremas ulatuses, kui näeb ette käesolev seadus. Krediidiasutuse asukohariigiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse riik, kus krediidiasutus on registreeritud ja kelle pädev organ on talle väljastanud tegevusloa.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul kuuluvad filiaali hoiused käesoleva seaduse alusel tagamisele.

  (3) Otsuse selle kohta, kas krediidiasutuse asukohariigi tagamisskeem vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele, teeb Inspektsioon krediidiasutuse vastava taotluse alusel 30 päeva jooksul, alates taotluse esitamisest. Kui andmed tagamisskeemi või selle usaldusväärse toimimise kohta ei ole piisavad, eeldatakse, et skeem ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele.

§ 28.  Lepinguriigi krediidiasutuse Eesti filiaali hoiuste tagatus

  (1) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) krediidiasutuse Eesti filiaali hoiused tagatakse käesoleva seaduse kohaselt üksnes krediidiasutuse asukohariigi tagamisskeemi kohaselt tagamata ulatuses.

  (2) Hoiuste tagamiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt peab lepinguriigi krediidiasutus esitama Fondile vastava taotluse. Taotlemisel esitatavate andmete loetelu ning taotluse esitamise ja läbivaatamise kord sätestatakse põhikirjas.

  (3) Otsuse taotluse rahuldamise tingimuste kohta teeb nõukogu kahe kuu jooksul pärast taotluse esitamist.

  (4) Kui lepinguriigi krediidiasutus ei tasu osamakseid käesoleva seaduse alusel nõukogu poolt ettenähtud ulatuses ja tähtajal, võib nõukogu otsustada, et tema Eesti filiaali hoiused ei kuulu Fondi poolt tagamisele.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsus jõustub mitte varem kui 12 kuu möödumisel käesoleva seaduse § 93 lõikes 5 nimetatud teate edastamisest lepinguriigi vastavale järelevalveorganile.

§ 29.  Eesti krediidiasutuse välisriigi filiaali hoiuste tagatus

  (1) Käesoleva seaduse alusel ei tagata Eesti krediidiasutuse välisriigis asuva filiaali hoiuseid, mis on filiaali asukohariigi tagamisskeemi kohaselt tagatud niisama suures või suuremas ulatuses, kui näeb ette käesolev seadus.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata lepinguriigis asuva Eesti krediidiasutuse filiaali hoiustele.

  (3) Otsuse selle kohta, et Eesti krediidiasutuse välisriigis asuva filiaali hoiused ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevalt käesoleva seaduse alusel tagamisele, teeb Inspektsioon krediidiasutuse vastava taotluse alusel 30 päeva jooksul, alates taotluse esitamisest. Taotlemisel tuleb esitada andmed, mis tõendavad, et filiaali asukohariigi tagamisskeem vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele.

§ 30.  Tagamisele ja hüvitamisele mittekuuluvad hoiused

  (1) Osafondi arvel ei tagata ega hüvitata hoiust, mis hoiuste peatamise päeva seisuga kuulub mõnele järgmistest Eesti või välisriigi isikutest:
  1) riik;
  2) kohalik omavalitsus;
  3) kindlustusandja;
  4) investeerimisfond;
  5) investeerimisühing;
  6) fondivalitseja;
  7) krediidiasutus;
  8) finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 96; 2002, 21, 117; 23, 131) tähenduses;
  9) sama krediidiasutusega ühte konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing;
  10) sama krediidiasutuse või krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu juhatuse või nõukogu liige, audiitor ning isik, kellele kuulub selle krediidiasutuse või selle krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu aktsia- või osakapitalist viis protsenti või enam;
  11) käesoleva lõike punktis 10 nimetatud isiku abikaasa, laps või vanem (edaspidi lähisugulane) või selle isiku nimel tegutsev kolmas isik.

  (2) Osafondi arvel ei hüvitata hoiust:
  1) mille omanikul on sellesama krediidiasutuse ees täitmata kohustusi, nende kohustuste ulatuses;
  2) mille omanikku ei ole krediidiasutusel võimalik kindlaks teha.

  (3) Osafondi arvel ei tagata vahendeid, mis on antud krediidiasutuse käsutusse ja mida arvestatakse krediidiasutuste seaduse §-s 72 nimetatud krediidiasutuse omavahendite koosseisus.

  (4) Osafondi arvel ei hüvitata hoiust, millega seoses on tehtud süüdimõistev kohtuotsus rahapesus. Hoiuse, millega seoses on alustatud kriminaalmenetlust rahapesu asjas, hüvitamine peatub kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

  (5) Osafondi arvel ei tagata hoiust, mis kuulub juriidilisele isikule, mille vähemalt kaks kolmest alljärgnevast majandusnäitajast on viimase kinnitatud majandusaasta aruande põhjal suuremad kui:
  1) bilansi maht – 3 125 000 eurot;
  2) aasta netokäive – 6 250 000 eurot;
  3) aasta keskmine töötajate arv – 50 inimest.

  (6) Osafondi arvel ei hüvitata hoiuseid, mille intressimäär on oluliselt kõrgem muude sarnaste tingimuste ja suurusega hoiuste intressimäärast sellessamas krediidiasutuses. Intressi piirmäära, millest kõrgema intressimääraga hoiuseid ei hüvitata, määrab igal hoiuste hüvitamise juhtumil nõukogu.

§ 31.  Krediidiasutuse kohustused

  (1) Krediidiasutus peab teavitama hoiustajaid käesoleva seadusega sätestatud hoiuste tagamise ulatusest ning hüvitamise tingimustest ja korrast.

  (2) Krediidiasutusel on keelatud kasutada käesoleva seaduse kohast hoiuste tagatust reklaami eesmärgil.

2. jagu Osamaksed 

§ 32.  Osamaksed ja nende liigid

  (1) Osafondi osamaksed on ühekordne ja kvartaliosamakse.

  (2) Osamaksed tasutakse Fondile. Käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 ja § 29 lõikes 1 sätestatud juhul osamakseid ei tasuta.

  (3) Osamakseid ei tagastata krediidiasutustele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 33.  Ühekordne osamakse

  (1) Ühekordne osamakse on 50 000 krooni.

  (2) Ühekordse osamakse tasub krediidiasutus ühe kuu jooksul, alates talle tegevusloa andmise otsuse teatavaks tegemisest.

  (3) Välisriigi krediidiasutus on kohustatud käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 sätestatud juhul tasuma ühekordse osamakse ühe kuu jooksul, alates talle Eestis filiaali asutamise loa andmisest.

  (4) Käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 sätestatud juhul tasub lepinguriigi krediidiasutus ühekordse osamakse 10 päeva jooksul, alates käesoleva seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud otsuse teatavaks tegemisest taotlejale.

§ 34.  Kvartaliosamakse

  (1) Kvartaliosamakse tasub krediidiasutus või filiaal regulaarselt iga kvartali teise kuu 15. päevaks.

  (2) Nõukogu otsuse alusel võib peatada kvartaliosamaksete kogumise, kui osafondi vara moodustab vähemalt kolm protsenti käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud hoiuste summast.

§ 35.  Kvartaliosamakse suurus

  (1) Kvartaliosamakse (edaspidi käesolevas jaos osamakse) arvutatakse, lähtudes krediidiasutuse või filiaali hoiuste summast, osamakse tasumisele eelneva kvartali viimase pangapäeva seisuga. Hoiuste summa hulka ei arvata käesoleva seaduse § 30 lõike 1 punktides 1–9 ning lõigetes 3 ja 5 nimetatud hoiustajate hoiuseid, samuti käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud filiaali hoiuseid. Välisvaluutas nomineeritud hoiuste summa arvutatakse ümber Eesti kroonidesse Eesti Panga kursi alusel.

  (2) Osamakse suurus saadakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hoiuste summa korrutamisel osamakse määraga.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hoiuste summa ja tasumisele kuuluva osamakse suuruse arvutab krediidiasutus. Aruande osamakse suuruse kohta esitab krediidiasutus Fondile käesoleva seaduse § 92 lõike 2 alusel sätestatud korras.

§ 36.  Osamakse määr

  (1) Osamakse määra kehtestab nõukogu protsentides käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud hoiuste summast ja see ei või olla suurem kui 0,125 protsenti.

  (2) Kõigi krediidiasutuste ja filiaalide suhtes rakendatakse ühtset osamakse määra, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.

  (3) Käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud juhul määratakse iga filiaali jaoks eraldi osamakse määr, mis arvutatakse, lähtudes vajadusest tagada osafondi arvel hoiuste hüvitamine filiaali asukohariigi tagamisskeemi kohaselt tagamata ulatuses.

  (4) Osamakse määra muutmine jõustub kvartali algusest, kuid mitte varem kui kolm kuud pärast nõukogu vastava otsuse vastuvõtmist.

3. jagu Hoiuste hüvitamine 

§ 37.  Hoiustajate teavitamine

  Fond on kohustatud kolme tööpäeva jooksul, alates hoiuste peatamise päevast, avaldama vähemalt kahes üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt kahel korral teate, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
  1) krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali nimi, kus hoiused on peatatud;
  2) käesoleva seaduse § 38 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmetega tutvumise ja nende õigsuse kohta seisukoha esitamise kord ja tähtajad;
  3) hüvitise väljamaksmise tähtaeg ja kord;
  4) hüvitise väljamaksmisel nõutavate dokumentide loetelu.

§ 38.  Hüvitise määramise kord

  (1) Krediidiasutuse pankroti- või moratooriumihaldur või likvideerija (edaspidi käesolevas jaos haldur) on kohustatud hiljemalt 24 päeva möödumisel hoiuste peatamise päevast:
  1) tagama igale hoiustajale võimaluse tutvuda oma hoiuse kohta olemasolevate raamatupidamisandmetega ning saada hoiuse saldo kohta teade;
  2) esitama Fondile andmed hoiustajate ning nende hoiuste saldode kohta, tuues eraldi välja andmed käesoleva seaduse §-des 29 ja 30 nimetatud hoiuste ja hoiustajate kohta.

  (2) Eesti Panga president kehtestab käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel esitatavate andmete täpsema loetelu ja nende esitamise korra.

  (3) Hoiustajal on õigus 60 päeva jooksul, alates käesoleva seaduse §-s 37 nimetatud viimati avaldatud teate avaldamisest, esitada haldurile seisukoht oma hoiuse saldo õigsuse kohta.

  (4) Kui hoius on enne hoiustajapoolse seisukoha saamist hüvitatud summas, mis ei vasta hüvitamisele kuuluva summa suurusele, hüvitab Fond puuduva osa käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul või nõuab enammakstud osa isikult sisse.

§ 39.  Hüvitise määramine

  (1) Fond määrab hüvitamisele kuuluvad hoiused ning iga hoiustaja hüvitise suuruse halduri esitatud andmete alusel käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Hüvitamisele ei kuulu filiaali hoius ulatuses, mis on hüvitatud krediidiasutuse asukohariigi tagamisskeemi kohaselt.

  (3) Hüvitamisele ei kuulu Eesti krediidiasutuse välisriigis asuva filiaali hoius ulatuses, mis on hüvitatud filiaali asukohariigi tagamisskeemi kohaselt.

  (4) Ühishoiuse hüvitis määratakse hoiustajatele võrdsetes osades, kui arveldus- või laenulepingus pole ette nähtud teisiti.

§ 40.  Hüvitise väljamaksmine

  (1) Hüvitis makstakse välja sularahas või hoiustaja kirjaliku taotluse alusel sularahata arvelduse korras nõukogu otsusega määratud ühe või mitme Eesti krediidiasutuse kaudu.

  (2) Fond avab hüvitiste väljamaksmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud krediidiasutuses vastava konto ja esitab krediidiasutusele andmed väljamakstavate hüvitiste kohta hiljemalt kolm tööpäeva enne hüvitiste väljamaksmise algust vastavalt käesoleva seaduse § 41 lõikes 1 sätestatule.

  (3) Hüvitise sularahas väljamaksmise või ülekandmise eest tasub hoiustaja, kui Fondi ja väljamakseid teostava krediidiasutuse vahel pole kokku lepitud teisiti. Kui hoiustaja poolt tasumisele kuuluv hüvitise sularahas väljamaksmise või ülekandetasu on hüvitise summast suurem või sellega võrdne, siis hüvitist välja ei maksta. Hüvitise maksmise eest võetav tasu ei või olla suurem kui krediidiasutuse poolt sarnaste teenuste eest võetav tavaline tasu.

  (4) Välisvaluutas nomineeritud hoiuse hüvitis makstakse välja Eesti kroonides hoiuste peatamise päeva Eesti Panga kursi alusel.

  (5) Seadusega ettenähtud korras arestitud hoiuse hüvitis makstakse välja pärast kohtu või muu pädeva organi vastavasisulise otsuse või määruse jõustumist.

§ 41.  Hüvitamise tähtajad

  (1) Hüvitiste väljamaksmist alustatakse hiljemalt 30 päeva möödumisel hoiuste peatamise päevast.

  (2) Hüvitiste väljamaksmine peab olema lõpule viidud kolme kuu jooksul, alates hoiuste peatamise päevast. Erilistel asjaoludel ja mõjuval põhjusel võib Fondi nõukogu hüvitiste väljamaksmise tähtaega pikendada. Korraga võib tähtaega pikendada kuni kolme kuu võrra, kuid kokku mitte rohkem kui üheksa kuud.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul väljamaksmata hüvitised hoiustab Fond krediidiasutuses vastavalt nõukogu otsusele.

  (4) Kui Fond ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul hüvitist välja maksnud või on maksnud ettenähtust väiksema hüvitise, on hoiustajal õigus esitada nõue Fondi vastu. Nõude esitamisele kohaldatakse viieaastast aegumistähtaega.

4. peatükk INVESTORIKAITSE OSAFOND 

1. jagu Tagatud investeeringud 

§ 42.  Investeering

  (1) Investeering käesoleva seaduse tähenduses on poolte kokkuleppel või õigusaktil põhinev nõue, millest tulenevalt investeerimisasutus on kohustatud investorile:
  1) välja maksma raha, mis võlgnetakse või mis kuulub investorile ja mida investeerimisasutus on investori arvel hoidnud või käsutanud seoses investeerimisteenuste osutamisega;
  2) üle andma väärtpaberid, mis võlgnetakse või mis kuuluvad investorile ja mida investeerimisasutus on investori arvel hoidnud, käsutanud või valitsenud seoses investeerimisteenuste osutamisega.

  (2) Ühisinvesteering käesoleva seaduse tähenduses on investeering, mis kuulub ühiselt kahele või enamale isikule.

  (3) Investeeringu väärtus käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud raha ja väärtpaberite väärtus, mis määratakse rahandusministri kehtestatud metoodika kohaselt, lähtudes eelkõige nende turuväärtusest.

§ 43.  Investeerimisasutus ja investeerimisteenus

  (1) Investeerimisasutus käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) investeerimisühing väärtpaberituru seaduse (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131) tähenduses;
  2) krediidiasutus, kes osutab investeerimisteenust;
  3) fondivalitseja, kes osutab väärtpaberituru seaduse § 43 punktis 5 nimetatud investeerimisteenust.

  (2) Investeerimisteenus käesoleva seaduse tähenduses on väärpaberituru seaduse §-s 43 ja § 44 punktis 1 nimetatud teenus.

§ 44.  Investeeringute tagamise ja hüvitamise ulatus

  (1) Investorikaitse osafondi (edaspidi käesolevas peatükis osafond) arvel tagatakse ja hüvitatakse investoritele vastavalt käesolevas seaduses sätestatule nende investeeringud, mis on tehtud Eestis registreeritud investeerimisasutuse (edaspidi käesolevas peatükis investeerimisasutus) ja välisriigi investeerimisasutuse Eesti filiaali (edaspidi käesolevas peatükis filiaal) kaudu.

  (2) Käesoleva seaduse alusel ei tagata ega hüvitata investeeringuid, mis kuuluvad hüvitamisele Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse (RT I 2000, 57, 373; 2001, 48, 268; 79, 480; 89, 532; 93, 565; 2002, 23, 131) §-de 52 ja 53 alusel.

  (3) Investeeringud tagatakse ja hüvitatakse 90 protsendi ulatuses nende väärtusest hüvitamispäeval vastavalt käesolevas seaduses sätestatule, kuid mitte rohkem kui 20 000 euro suuruses summas investori kohta ühes investeerimisasutuses.

  (4) Ühisinvesteeringu hüvitamisel loetakse investoriks ühisinvesteeringu iga omanik.

§ 45.  Filiaali investeeringute tagatus

  (1) Käesoleva seaduse alusel ei tagata filiaali investorite investeeringuid (edaspidi filiaali investeeringud), mis on selle investeerimisasutuse asukohariigi tagamisskeemi kohaselt tagatud niisama suures või suuremas ulatuses, kui näeb ette käesolev seadus. Investeerimisasutuse asukohariigiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse riik, kus investeerimisasutus on registreeritud ja kelle pädev organ on talle väljastanud tegevusloa.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul kuuluvad filiaali investeeringud käesoleva seaduse alusel tagamisele.

  (3) Otsuse selle kohta, kas investeerimisasutuse asukohariigi tagamisskeem vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele, teeb Inspektsioon investeerimisasutuse vastava taotluse alusel 30 päeva jooksul, alates taotluse esitamisest. Kui andmed tagamisskeemi või selle usaldusväärse toimimise kohta ei ole piisavad, eeldatakse, et skeem ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele.

§ 46.  Lepinguriigi investeerimisasutuse Eesti filiaali investeeringute tagatus

  (1) Lepinguriigi investeerimisasutuse Eesti filiaali investeeringud tagatakse käesoleva seaduse kohaselt üksnes investeerimisasutuse asukohariigi tagamisskeemi kohaselt tagamata ulatuses.

  (2) Investeeringute tagamiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt peab lepinguriigi investeerimisasutus esitama Fondile vastava taotluse. Taotlemisel esitatavate andmete loetelu ning taotluse esitamise ja läbivaatamise kord sätestatakse põhikirjas.

  (3) Otsuse taotluse rahuldamise tingimuste kohta teeb nõukogu kahe kuu jooksul pärast taotluse esitamist.

  (4) Kui lepinguriigi investeerimisasutus ei tasu osamakseid käesoleva seaduse alusel nõukogu poolt ettenähtud ulatuses ja tähtajal, võib nõukogu otsustada, et selle investeerimisasutuse Eesti filiaali investeeringud ei kuulu Fondi poolt tagamisele.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsus jõustub mitte varem kui 12 kuu möödumisel käesoleva seaduse § 93 lõikes 5 nimetatud teate edastamisest lepinguriigi vastavale järelevalveorganile.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 nimetatud investeerimisasutuse filiaali suhtes.

§ 47.  Eesti investeerimisasutuse välisriigi filiaali investeeringute tagatus

  (1) Käesoleva seaduse alusel ei tagata Eesti investeerimisasutuse välisriigis asuva filiaali investeeringuid, mis on filiaali asukohariigi tagamisskeemi kohaselt tagatud niisama suures või suuremas ulatuses, kui näeb ette käesolev seadus.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata lepinguriigis asuva käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud Eesti investeerimisasutuse filiaali investeeringutele.

  (3) Otsuse selle kohta, et Eesti investeerimisasutuse välisriigis asuva filiaali investeeringud ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevalt käesoleva seaduse alusel tagamisele, teeb Inspektsioon investeerimisasutuse vastava taotluse alusel 30 päeva jooksul, alates taotluse esitamisest. Taotlemisel tuleb esitada andmed, mis tõendavad, et filiaali asukohariigi tagamisskeem vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele.

§ 48.  Tagamisele ja hüvitamisele mittekuuluvad investeeringud

  (1) Osafondi arvel ei tagata ega hüvitata investeeringut, mis käesoleva seaduse § 55 lõikes 1 nimetatud päeva seisuga kuulub kutselisele investorile või mõnele järgmistest Eesti või välisriigi isikutest:
  1) riik;
  2) kohalik omavalitsus;
  3) finantseerimisasutus;
  4) sama investeerimisasutusega ühte konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing;
  5) sama investeerimisasutuse või investeerimisasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu juhatuse või nõukogu liige, audiitor ning isik, kellele kuulub sama investeerimisasutuse või investeerimisasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu aktsia- või osakapitalist viis protsenti või enam;
  6) käesoleva lõike punktis 5 nimetatud isiku lähisugulane või selle isiku nimel tegutsev kolmas isik.

  (2) Kutseline investor käesoleva seaduse tähenduses on väärtpaberituru seaduse § 6 lõikes 2 või 4 nimetatud investor.

  (3) Osafondi arvel ei hüvitata investeeringut, mille omanikul on sellesama investeerimisasutuse ees täitmata kohustusi, nende kohustuste ulatuses.

  (4) Osafondi arvel ei hüvitata investeeringut, millega seoses on tehtud süüdimõistev kohtuotsus rahapesus. Investeeringu, millega seoses on alustatud kriminaalmenetlust rahapesu asjas, hüvitamine peatub kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

  (5) Osafondi arvel ei tagata investeeringut, mis kuulub juriidilisele isikule, mille vähemalt kaks kolmest alljärgnevast majandusnäitajast on viimase kinnitatud majandusaasta aruande põhjal suuremad kui:
  1) bilansi maht – 3 125 000 eurot;
  2) aasta netokäive – 6 250 000 eurot;
  3) aasta keskmine töötajate arv – 50 inimest.

§ 49.  Investeerimisasutuse kohustused

  (1) Investeerimisasutus peab teavitama investoreid käesoleva seadusega sätestatud investorikaitse skeemi olemasolust ja investeeringute tagamise ulatusest ning hüvitamise tingimustest ja korrast.

  (2) Investeerimisasutusel on keelatud kasutada käesoleva seaduse kohast investeeringute tagatust reklaami eesmärgil.

2. jagu Osamaksed 

§ 50.  Osamaksed ja nende liigid

  (1) Osafondi osamaksed on ühekordne ja kvartaliosamakse.

  (2) Osamaksed tasutakse Fondile. Käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 ja § 47 lõikes 1 sätestatud juhul osamakseid ei tasuta.

  (3) Osamakseid ei tagastata investeerimisasutustele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 51.  Ühekordne osamakse

  (1) Ühekordne osamakse on 20 000 krooni.

  (2) Ühekordse osamakse tasub investeerimisasutus ühe kuu jooksul, alates talle tegevusloa andmise otsuse teatavakstegemisest.

  (3) Välisriigi investeerimisasustus on kohustatud käesoleva seaduse § 45 lõikes 2 sätestatud juhul tasuma ühekordse osamakse ühe kuu jooksul, alates talle Eestis filiaali asutamise loa andmisest.

  (4) Käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud juhul tasub lepinguriigi investeerimisasutus ühekordse osamakse 10 päeva jooksul, alates käesoleva seaduse § 46 lõikes 3 nimetatud otsuse teatavakstegemisest taotlejale.

§ 52.  Kvartaliosamakse

  (1) Kvartaliosamakse tasub investeerimisasutus või filiaal regulaarselt iga kvartali teise kuu 15. päevaks.

  (2) Nõukogu võib oma otsusega anda investeerimisasutustele ja filiaalidele õiguse edasi lükata kvartaliosamaksest kuni 1/3 suuruse osa tasumine, kui investeerimisasutus võtab kohustuse tasuda edasilükatud osamakse osa viivitamata Fondi vastava nõude esitamisel. Fond esitab edasilükatud osamakse osa tasumise nõude osafondi arvel tagatud investeeringute hüvitamise kohustuse tekkimisel.

  (3) Fond võib nõuda investeerimisasutuselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse täitmise kindlustamist või tagamist nõukogu aktsepteeritud kolmanda isiku poolt. Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel edasilükatud osamaksete summa ühe investeerimisasutuse või filiaali kohta kokku ei või olla suurem kui käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 sätestatud piirmäärade alusel arvutatud neljakordne osamaksete summa.

  (4) Nõukogu otsuse alusel peatab Fond kvartaliosamaksete kogumise, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
  1) osafondi vara väärtus on suurem kui 250 000 eurot;
  2) kõik osafondi arvel hüvitamisele kuuluvad investeeringud on hüvitatud;
  3) käesoleva seaduse § 86 lõike 2 punktis 1 nimetatud laenud ning sama lõike punkti 2 kohaselt osafondi kohustuste täitmiseks teistelt osafondidelt saadud raha koos arvestatud intressiga on täielikult tagastatud.

§ 53.  Kvartaliosamakse suurus

  (1) Kvartaliosamakse (edaspidi käesolevas jaos osamakse) suuruse arvutamiseks korrutatakse investeerimisasutuse või filiaali osutatavate investeerimisteenuste mahtu iseloomustavad käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 sätestatud näitajad (edaspidi käesolevas peatükis investeeringute maht) vastavate osamakse määradega.

  (2) Osamakse suuruse arvutamisel ei arvata investeeringute mahu hulka kutseliste investorite ning käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 ja § 48 lõike 1 punktides 1–4 ning lõikes 5 nimetatud investeeringuid, samuti käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud filiaali investeeringuid.

  (3) Osamakse suurus saadakse investeeringute mahtude alusel arvutatud maksesummade liitmise teel.

  (4) Osamakse suurus ühe investeerimisasutuse või filiaali kohta ei või olla väiksem kui 750 krooni. Kui käesoleva seaduse § 52 lõike 4 punktides 2 ja 3 sätestatud tingimused ei ole täidetud, ei või osamakse olla väiksem kui 4000 krooni.

  (5) Osamakse suuruse arvutab investeerimisasutus. Aruande osamakse suuruse kohta esitab investeerimisasutus Fondile käesoleva seaduse § 92 lõike 2 alusel sätestatud korras.

  (6) Rahandusminister kehtestab osamakse suuruse määramise täpsemad alused ja korra.

§ 54.  Osamakse määr

  (1) Osamakse määra kehtestab nõukogu investeeringute mahtude lõikes ja see ei või olla suurem kui:
  1) väärtpaberituru seaduse § 43 punktides 1–3 nimetatud investeerimisteenuste osutamise puhul 0,1 protsenti investeerimisasutuse või filiaali osamakse tasumisele eelneva kvartali viimase 10 tööpäeva keskmisest väärtpaberite ostu- ja müügitehingute käibest, mille üheks pooleks või vahendajaks on investeerimisasutus või filiaal;
  2) väärtpaberituru seaduse § 43 punktis 5 nimetatud investeerimisteenuse osutamise puhul 0,075 protsenti osamakse tasumisele eelneva kvartali keskmisest investeerimisasutuse või filiaali poolt valitsetavate raha ja väärtpaberite turuväärtusest;
  3) väärtpaberituru seaduse § 44 punktis 1 nimetatud investeerimisteenuse osutamise puhul 0,01 protsenti osamakse tasumisele eelneva kvartali keskmisest investeerimisasutuse või filiaali poolt hoitavate väärtpaberite turuväärtusest.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud investeeringute mahtude arvutamisel võetakse aluseks vastava kvartali tööpäevade keskmine raha ja väärtpaberite summaarne turuväärtus, mis määratakse rahandusministri kehtestatud metoodika kohaselt. Välisvaluuta ja välisvaluutas väljendatud väärtpaberite turuväärtus arvutatakse investeeringute mahu määramisel ümber Eesti kroonidesse Eesti Panga kursi alusel.

  (3) Kõigi investeerimisasutuste ja filiaalide suhtes rakendatakse ühtseid osamakse määrasid. Käesoleva seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud juhul määratakse iga filiaali jaoks eraldi osamakse määrad, mis arvutatakse, lähtudes vajadusest tagada osafondi arvel investeeringute hüvitamine filiaali asukohariigi tagamisskeemi kohaselt tagamata ulatuses.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirmäärasid ei kohaldata investeerimisasutuse poolt käesoleva seaduse § 52 lõike 2 alusel edasilükatud osamakse osa tasumisele.

  (5) Osamakse määrade muutmine jõustub kvartali algusest, kuid mitte varem kui üks kuu pärast nõukogu vastava otsuse vastuvõtmist.

3. jagu Investeeringute hüvitamine 

§ 55.  Hüvitamiskohustuse tekkimise päev

  (1) Fondi kohustus hüvitada investeeringud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras tekib investeerimisteenuseid osutava krediidiasutuse investeeringute puhul hoiuste peatamise päeval, teiste investeerimisasutuste investeeringute puhul varaseimal järgmistest päevadest (edaspidi käesolevas jaos hüvitamispäev):
  1) investeerimisasutuse või investeerimisasutusena tegutsenud isiku (edaspidi käesolevas jaos investeerimisasutus) pankrotiotsuse väljakuulutamise päev;
  2) väärtpaberituru seaduse § 58 lõike 2 alusel investeerimisühingu tegevusloa kehtetuks tunnistamise või välisriigi investeerimisasutusele Eestis filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise päev, kui tegevusloa või loa kehtetuks tunnistamise aluseks oli investeeringutega seotud kohustuste täitmata jätmine investeerimisühingu poolt;
  3) fondivalitseja tegevusloa kehtetuks tunnistamise päev, kui tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks oli investeeringutega seotud kohustuste täitmata jätmine fondivalitseja poolt;
  4) muu Eestis filiaali omava välisriigi investeerimisasutuse asukohariigi õigusaktides sätestatud sündmuse või toimingu päev, mis on oma tagajärgedelt sarnane käesoleva lõike punktides 1–3 sätestatuga ja mille saabumisel kuuluvad investeeringud nimetatud õigusaktide kohaselt hüvitamisele.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Inspektsioon oma otsusega lugeda hüvitamispäeva saabunuks, kui investeerimisasutus ei ole tagastanud investoritele neile kuuluvaid väärtpabereid või raha ning on ilmnenud asjaolud, mis viitavad investeerimisasutuse maksejõuetusele.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevusloa või loa kehtetuks tunnistamise otsusest, samuti lõikes 2 nimetatud otsusest teavitab Inspektsioon viivitamata Fondi ja investeerimisasutust. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud asjaoludest teavitab Inspektsioon viivitamata Fondi.

§ 56.  Investorite teavitamine

  Fond on kohustatud kolme tööpäeva jooksul, alates käesoleva seaduse § 55 lõikes 3 nimetatud teate saamisest, avaldama vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes teate, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
  1) investeerimisasutuse või investeerimisasutuse filiaali nimi, mille investeeringud kuuluvad hüvitamisele;
  2) nõude esitamise tähtaeg ja koht ning nõude vorm;
  3) hüvitise väljamaksmise tähtaeg ja kord;
  4) hüvitise väljamaksmisel nõutavate dokumentide loetelu.

§ 57.  Hüvitise määramise kord

  (1) Investeerimisasutuse juhatuse liige, pankroti- või moratooriumihaldur või likvideerija (edaspidi käesolevas jaos haldur) on kohustatud saatma hiljemalt 45 päeva möödumisel hüvitamispäevast:
  1) igale investorile andmed tema investeeringute kohta;
  2) Fondile andmed investorite ning nendele hüvitamisele kuuluvate investeeringute kohta, tuues eraldi välja andmed käesoleva seaduse §-des 47 ja 48 nimetatud investorite ja investeeringute kohta.

  (2) Rahandusminister kehtestab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatavate andmete täpsema loetelu ja nende esitamise korra.

  (3) Investoril on õigus viie kuu jooksul, alates käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud teate avaldamisest, esitada haldurile seisukoht oma investeeringu ja selle väärtuse kohta. Kui nimetatud seisukoht erineb käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel esitatud andmetest, teavitab haldur sellest viivitamata fondi, lisades omapoolse seisukoha.

§ 58.  Hüvitise määramine

  (1) Fond määrab hüvitamisele kuuluvad investeeringud ning hüvitise suuruse halduri esitatud andmete alusel käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Hüvitise suuruse määramisel võetakse aluseks investeeringu väärtus hüvitamispäeval. Välisvaluuta ja välisvaluutas väljendatud väärtpaberite väärtus arvutatakse ümber Eesti kroonidesse hüvitamispäeva Eesti Panga kursi alusel. Rahandusminister võib kehtestada hüvitise määramise täpsemad alused ja korra.

  (3) Hüvitamisele ei kuulu filiaali investeering ulatuses, mis on hüvitatud investeerimisasutuse asukohariigi tagamisskeemi kohaselt.

  (4) Hüvitamisele ei kuulu Eesti investeerimisasutuse välisriigis asuva filiaali investeering ulatuses, mis on hüvitatud filiaali asukohariigi tagamisskeemi kohaselt.

  (5) Ühisinvesteeringu hüvitis määratakse investoritele võrdsetes osades, kui investeerimisasutuse ja investori vahel pole kokku lepitud teisiti.

§ 59.  Hüvitise väljamaksmine

  (1) Hüvitis makstakse välja rahas ülekandega investori teatatud pangakontole. Maksmine toimub nõukogu otsusega määratud ühe või mitme Eesti krediidiasutuse kaudu.

  (2) Fond avab hüvitiste väljamaksmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud krediidiasutuses vastava konto ja esitab krediidiasutusele andmed väljamakstavate hüvitiste kohta hiljemalt kolm tööpäeva enne hüvitiste väljamaksmise algust vastavalt käesoleva seaduse § 60 lõikes 1 sätestatule.

  (3) Hüvitise ülekandmise eest tasub investor, kui Fondi ja väljamakseid teostava krediidiasutuse vahel pole kokku lepitud teisiti. Kui investori poolt tasumisele kuuluv ülekandetasu on hüvitise summast suurem või sellega võrdne, siis hüvitist välja ei maksta. Hüvitise ülekandmise eest võetav tasu ei või olla suurem krediidiasutuse poolt võetavast tavalisest ülekandetasust.

  (4) Seadusega ettenähtud korras arestitud investeeringu hüvitis makstakse välja pärast kohtu või muu pädeva organi vastavasisulise otsuse või määruse jõustumist.

§ 60.  Hüvitamise tähtajad

  (1) Hüvitis tuleb investorile välja maksta hiljemalt ühe kuu jooksul pärast hüvitamisele kuuluva investeeringu väärtuse kindlaksmääramist, kuid mitte enne käesoleva seaduse § 57 lõikes 3 nimetatud seisukoha esitamist investori poolt või selleks ettenähtud tähtaja möödumist.

  (2) Hüvitiste väljamaksmine peab olema lõpule viidud kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud teate avaldamisest.

  (3) Erilistel asjaoludel ja mõjuval põhjusel võib Fond käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegu pikendada. Korraga võib tähtaega pikendada kuni kolme kuu võrra, kuid kokku mitte rohkem kui 12 kuud.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tähtaja jooksul väljamaksmata hüvitised hoiustab Fond krediidiasutuses vastavalt nõukogu otsusele.

  (5) Kui Fond ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tähtaja jooksul hüvitist välja maksnud või on maksnud ettenähtust väiksema hüvitise, on investoril õigus esitada nõue Fondi vastu. Nõude esitamisele kohaldatakse viieaastast aegumistähtaega.

5. peatükk PENSIONIKAITSE OSAFOND 

1. jagu Hüvitamise alused 

§ 61.  Hüvitamisele kuuluv kahju

  (1) Pensionikaitse osafondi (edaspidi käesolevas peatükis osafond) arvel hüvitatakse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras kohustusliku pensionifondi (edaspidi pensionifond) osakuomanikele tekitatud kahju (edaspidi käesolevas peatükis kahju), mida pensionifondivalitseja ei ole Inspektsiooni määratud tähtajaks osakuomanikule kogumispensionide seaduse (RT I 2001, 79, 480; 2002, 23, 131) § 127 alusel hüvitanud.

  (2) Kahjuna käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse kogumispensionide seaduse § 127 lõikes 1 sätestatut.

§ 62.  Hüvitamisele mittekuuluv kahju

  Osafondi arvel ei hüvitata kahju osakuomanikule, kes oli kahju tekitamise perioodil:
  1) kahju tekitanud pensionifondivalitseja juhatuse või nõukogu liige või audiitor;
  2) selle pensionifondi depoopanga juhatuse või nõukogu liige;
  3) selle pensionifondi fondijuht;
  4) käesoleva paragrahvi punktides 1–3 nimetatud isiku abikaasa;
  5) kahju tekitanud pensionifondivalitseja emaettevõtja juhatuse või nõukogu liige või juhatuse liikme abikaasa.

§ 63.  Hüvitamise ulatus

  Osafondi arvel hüvitamisele kuuluv kahju summas kuni 10 000 eurot osakuomaniku konkreetse kahjujuhtumi kohta hüvitatakse osakuomanikule täies ulatuses. Kahjusumma, mis ületab 10 000 eurot osakuomaniku konkreetse kahjujuhtumi kohta, hüvitatakse 90 protsendi ulatuses.

§ 64.  Pensionifondivalitseja kohustused

  (1) Pensionifondivalitseja peab teavitama osakuomanikke käesoleva seadusega sätestatud pensionikaitse skeemi olemasolust ning kahju hüvitamise tingimustest ja korrast.

  (2) Pensionifondivalitsejal on keelatud kasutada kahju hüvitamist käesoleva peatüki alusel reklaami eesmärgil.

2. jagu Osamaksed 

§ 65.  Osamaksed ja nende liigid

  (1) Osafondi osamaksed on ühekordne ja kvartaliosamakse.

  (2) Osamaksed tasutakse Fondile.

  (3) Osamakseid ei tagastata pensionifondivalitsejatele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 66.  Ühekordne osamakse

  (1) Ühekordne osamakse on 15 000 krooni iga pensionifondivalitseja poolt valitsetava pensionifondi kohta.

  (2) Ühekordse osamakse tasub pensionifondivalitseja ühe kuu jooksul pärast pensionifondi tingimuste registreerimist Inspektsiooni poolt.

§ 67.  Kvartaliosamakse

  (1) Kvartaliosamakse tasub pensionifondivalitseja regulaarselt iga kvartali teise kuu 15. päevaks.

  (2) Nõukogu võib oma otsusega lubada kvartaliosamaksest kuni 1/4 suuruse osa tasumine edasi lükata, kui pensionifondivalitseja võtab kohustuse tasuda edasilükatud osamakse osa viivitamata Fondi poolt vastava nõude esitamisel. Luba võidakse anda ühele, mitmele või kõigile pensionifondivalitsejatele, arvestades nendele kuuluvate pensionifondi osakute osakaalu ning kogumispensionide seaduse §-s 127 sätestatud kahjujuhtumite arvu. Fond esitab edasilükatud osamakse osa tasumise nõude osafondi arvel hüvitamise kohustuse tekkimisel.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel edasilükatud osamaksete summa ühe pensionifondivalitseja kohta kokku ei või olla suurem kui 0,2 protsenti käesoleva seaduse § 68 lõikes 1 nimetatud pensionifondide vara puhasväärtuse summast.

  (4) Fond võib nõuda pensionifondivalitsejalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse täitmise kindlustamist või tagamist nõukogu aktsepteeritud kolmanda isiku poolt.

  (5) Nõukogu otsuse alusel peatab Fond kvartaliosamaksete kogumise, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
  1) osafondi vara moodustab vähemalt ühe protsendi kõigi pensionifondide vara puhasväärtusest;
  2) osafondi vara väärtus on suurem kui 1 000 000 eurot;
  3) käesoleva seaduse § 86 lõike 2 punktis 1 nimetatud laenud ning sama lõike punkti 2 kohaselt osafondi kohustuste täitmiseks teistelt osafondidelt saadud raha koos arvestatud intressiga on täielikult tagastatud.

§ 68.  Kvartaliosamakse suurus

  (1) Kvartaliosamakse (edaspidi käesolevas jaos osamakse) arvutatakse, lähtudes kõigi pensionifondivalitseja poolt valitsetavate pensionifondide vara puhasväärtusest osamakse tasumisele eelneva kvartali viimase päeva seisuga.

  (2) Osamakse suurus saadakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pensionifondide vara puhasväärtuse summa korrutamise teel osamakse määraga.

  (3) Osamakse suuruse arvutab pensionifondivalitseja. Aruande osamakse suuruse kohta esitab pensionifondivalitseja Fondile käesoleva seaduse § 92 lõike 2 alusel sätestatud korras.

§ 69.  Osamakse määr

  (1) Osamakse määra kehtestab nõukogu ühtsena kõigile pensionifondivalitsejatele protsentides käesoleva seaduse § 68 lõikes 1 nimetatud pensionifondide vara puhasväärtusest ja see ei või olla suurem kui 0,1 protsenti. Kui on täidetud käesoleva seaduse § 67 lõike 5 punktides 2 ja 3 sätestatud tingimused, ei või osamakse määr olla suurem kui 0,025 protsenti.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kõrgeimat osamakse määra ei kohaldata käesoleva seaduse § 67 lõike 2 alusel edasilükatud osamakse osa tasumisele.

  (3) Osamakse määra muutmine jõustub kvartali algusest, kuid mitte varem kui kaks kuud pärast nõukogu vastava otsuse vastuvõtmist.

3. jagu Kahju hüvitamine 

§ 70.  Kahju hüvitamise kohustuse tekkimise päev ja hüvitise määramine

  (1) Fondil tekib kohustus hüvitada osakuomanikule tekitatud kahju käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras 10 tööpäeva möödumisel kogumispensionide seaduse § 127 lõike 3 punktis 3 nimetatud tähtajast, kui pensionifondivalitseja ei ole ettekirjutust täitnud.

  (2) Inspektsioon saadab kogumispensionide seaduse § 127 lõike 3 punktis 3 nimetatud tähtaja saabumisel viivitamata Fondile ja Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale (edaspidi registripidaja) teate, milles on toodud andmed:
  1) kahju tekitanud pensionifondivalitseja kohta;
  2) pensionifondivalitseja või depoopanga kohta, kes valitseb pensionifondi, mille osakuomanikele kahju tekitati;
  3) käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolude kohta.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt saadetavale teatele tuleb lisada kogumispensionide seaduse § l27 lõikes 4 nimetatud esildis.

  (4) Fond määrab igale isikule makstava hüvitise suuruse Inspektsiooni, pensionifondivalitseja, registripidaja ning teiste isikute poolt esitatud andmete alusel, lähtudes käesoleva seaduse §-des 61–63 sätestatust.

§ 71.  Osakuomanike teavitamine

  (1) Fond on kohustatud kolme tööpäeva jooksul, alates käesoleva seaduse § 70 lõikes 2 nimetatud teate saamise päevast, avaldama selle kohta vähemalt kahel korral teate üleriigilise levikuga päevalehes. Teade peab sisaldama vähemalt järgmised andmed:
  1) pensionifondi nimetus, mille suhtes otsus tehti;
  2) andmed selle kohta, mis ajast ja kuidas on osakuomanikel võimalik saada teavet nendele määratud hüvitise kohta;
  3) hüvitamise kord ja tähtajad.

  (2) Pärast hüvitise kindlaksmääramist peab Fond osakuomaniku nõudel teavitama osakuomanikku talle määratud hüvitise suurusest ja sellega seotud asjaoludest.

§ 72.  Hüvitamise tähtajad

  (1) Hiljemalt 45 kalendripäeva möödumisel käesoleva seaduse § 70 lõikes 2 nimetatud teate saamisest Fond:
  1) edastab registripidajale hüvitise saamiseks õigustatud osakuomanike nimed ja isikukoodid ning neile määratud hüvitiste suurused;
  2) kannab hüvitamiseks vajaliku rahasumma registripidaja teatatud pangakontole.

  (2) Registripidaja hüvitab kahju käesoleva seaduse §-s 73 sätestatud korras 10 tööpäeva jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja raha laekumisest registripidajale.

  (3) Inspektsioon võib Fondi või registripidaja taotlusel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegu mõjuval põhjusel pikendada.

  (4) Kui Fond ei ole käesolevas paragrahvis ettenähtud aja jooksul õigustatud isikule kahju hüvitanud, on õigustatud isikul õigus esitada Fondi vastu nõue. Nõude esitamisele kohaldatakse viieaastast aegumistähtaega.

§ 73.  Hüvitamise kord

  (1) Määratud hüvitissumma eest omandab registripidaja osakuomanikule maksimaalse täisarvu selle pensionifondi osakuid, kuhu hüvitamise ajal teeb osakuomanik kohustusliku kogumispensioni sissemakseid.

  (2) Kui osakuomanik on sõlminud kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu või kui ta on surnud, siis omandatakse talle selle olemasoleva pensionifondi osakuid, mille osakuid ta viimasena omandas. Kui kõik pensionifondid, mille osakuid osakuomanik on omandanud, on likvideeritud, siis omandatakse hüvitise eest osakuomaniku või tema pärija nimetatud pensionifondi osakuid.

  (3) Osakute omandamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras väljalasketasu ei võeta.

  (4) Käesoleva seaduse § 72 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tähtaja jooksul hüvitamisel kasutamata jäänud raha tagastab registripidaja koos selgitustega Fondile.

6. peatükk FONDI VARA 

§ 74.  Fondi vara

  (1) Fond valdab, kasutab ja käsutab oma vara käesolevas seaduses ning põhikirjas ettenähtud korras.

  (2) Fond kasutab oma vara üksnes käesolevas seaduses sätestatud eesmärgil.

  (3) Fond ei või võtta kohustusi, mis ei tulene käesolevast seadusest.

§ 75.  Vara lahusus

  (1) Fondi vara jaguneb iga osafondi arvel täitmisele kuuluvateks õigusteks ja kohustusteks (edaspidi osafondi vara) ning Fondi muuks varaks.

  (2) Fond peab iga osafondi vara kohta eraldi arvestust.

  (3) Osafondi arvel ei või Fond omandada ega võõrandada õigusi ja kohustusi, mis kuuluvad omandamisele või võõrandamisele teise osafondi arvel.

  (4) Osafondi vara võib Fond kasutada teise osafondi arvel täitmisele kuuluvate kohustuste (edaspidi osafondi kohustused) täitmiseks üksnes käesolevas seaduses sätestatu kohaselt.

§ 76.  Osafondi allikad

  Osafond moodustub:
  1) käesoleva seaduse kohaselt krediidiasutuste, investeerimisasutuste või pensionifondivalitsejate (kõik koos edaspidi fondiosalised) poolt tasutavatest osamaksetest;
  2) käesoleva seaduse § 77 alusel tasumisele kuuluvatest viivistest;
  3) osamaksete ja osafondi muu vara paigutamisest saadavast tulust;
  4) tulust, mis saadakse osafondi vara kasutamisel teise osafondi kohustuste täitmiseks käesoleva seaduse § 86 lõike 2 kohaselt;
  5) käesoleva seaduse § 78 lõikes 1 nimetatud nõudeõiguse alusel laekuvast rahast;
  6) käesoleva seaduse § 41 lõike 3 ja § 60 lõike 4 kohaselt hoiustatud ning § 73 lõike 4 alusel tagastatavast rahast.

§ 77.  Osamakse viivis

  Fondiosalise poolt käesoleva seaduse §-s 33, 34, 51, 52, 66 või 67 sätestatud tähtpäevaks osamakse tasumata jätmise või osalise tasumise korral arvestab Fond viivist tasumata summalt 0,2 protsenti päevas.

§ 78.  Nõudeõigus

  (1) Hoiustajatele, investoritele, osakuomanikele ning teistele õigustatud isikutele hüvitiste väljamaksmisel läheb nõudeõigus fondiosalise vastu väljamakstud summa ulatuses neilt isikutelt üle Fondile.

  (2) Fondi poolt hüvitamata õigustatud isikute nõuded fondiosalise vastu kuuluvad rahuldamisele vastavalt pankrotiseadusele (RT 1992, 31, 403; RT I 1997, 18, 302; 1998, 2, 46; 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 13, 93; 54, 353; 2001, 56, 336; 82, 488; 93, 565) või muudele seadustele.

§ 79.  Fondi eelarve

  (1) Fond võib kasutada oma vara hüvitiste maksmiseks käesoleva seaduse kohaselt ning Fondi tegevuskuludeks vastavalt nõukogu kinnitatud eelarvele.

  (2) Eelarve esitab juhataja nõukogule kinnitamiseks vähemalt 40 päeva enne majandusaasta algust. Eelarves kajastatakse kõik Fondi tulud ja kulud.

§ 80.  Fondi tegevuskulud

  (1) Fondi tegevuskulud jagunevad iga osafondi kuludeks ja Fondi üldkuludeks.

  (2) Iga osafondi kulude ja Fondi üldkulude kohta peetakse eraldi arvestust.

  (3) Osafondi kulud koosnevad järgmistest kuludest:
  1) osafondi arvel hüvitamise korraldamisega otseselt seotud kulud;
  2) osafondi vara paigutamisega seotud kulud;
  3) käesoleva seaduse § 78 lõikes 1 nimetatud nõudeõigusega seotud kulud;
  4) osafondi arvel võetud laenude tasumise kulud;
  5) osafondi kohustuste täitmiseks teise osafondi vara kasutamisega seotud kulud;
  6) muud Fondi kulud, mis on otseselt seotud osafondi kohustuste täitmisega.

  (4) Fondi üldkulud on need Fondi tegevuskulud, mis ei ole otseselt seotud ainult ühe osafondi kohustuste täitmisega ja mida ei ole võimalik põhjendatud kriteeriumide alusel osafondide vahel ära jaotada.

  (5) Fondi üldkulud kaetakse osafondide varast tehtavate eraldiste arvel.

§ 81.  Fondi vara paigutamine

  (1) Käesoleva seaduse § 79 lõike 1 alusel kasutamata Fondi vara võib paigutada käesolevas seaduses, põhikirjas ning nõukogu otsustes sätestatud korras.

  (2) Iga osafondi vara ning Fondi muu vara paigutamise kohta peetakse eraldi arvestust.

  (3) Fondi vara paigutamise otsustab:
  1) nõukogu;
  2) juhataja nõukogu otsusega määratud pädevuse alusel;
  3) käesoleva seaduse §-s 82 sätestatud varahaldur Fondiga sõlmitud lepingu alusel.

§ 82.  Varahaldur

  (1) Fond võib korraldada oma vara paigutamist vahetult või teha seda varahalduri kaudu. Varahalduri valib ja temaga sõlmitava lepingu põhitingimused kinnitab nõukogu. Varahalduri leidmisel ei kohaldata riigihangete seaduses (RT I 2000, 84, 534; 2001, 40, 224; 50, 284; 2002, 23, 131) sätestatut.

  (2) Varahalduriks võib olla:
  1) Eesti Pank;
  2) Rahandusministeerium;
  3) välisriigi äriühing, kellel on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriigi (edaspidi käesolevas peatükis liikmesriik) pädeva organi antud tegevusluba investeerimisteenuste osutamiseks.

  (3) Varahalduriks ei või olla fondiosaline või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing.

§ 83.  Investeerimispiirangud

  (1) Fond võib paigutada oma vara üksnes järgmistesse väärtpaberitesse ja hoiustesse, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti:
  1) liikmesriigis tegutseval börsil noteeritud võlakiri või muu võlakohustus, mille emitendil on nõukogu otsusega määratud rahvusvaheliselt tunnustatud reitinguagentuuri investeerimisjärgu krediidireiting (edaspidi investeerimisreiting);
  2) liikmesriigis registreeritud investeerimisreitinguga krediidiasutuse hoius;
  3) liikmesriigi või muu investeerimisreitinguga riigi emiteeritud võlakohustus;
  4) investeerimisfondi osakud, mille vara võib investeerida üksnes käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud väärtpaberitesse ja hoiustesse.

  (2) Nõukogu kehtestab Fondi finantsriskide juhtimisele piirangud instrumentide liikide, valuutade struktuuri, instrumentide ja investeeringute kestuse, ühe emitendiga seotud riskide ning muude investeerimistunnuste kohta.

  (3) Fondil on keelatud omandada fondiosaliste või nendega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute emiteeritud väärtpabereid või paigutada vahendeid fondiosalistest krediidiasutuste hoiustesse, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 85 sätestatud juhul ja korras.

§ 84.  Muud piirangud

  (1) Fondil on keelatud anda laenu ja tagada teiste isikute võlakohustuste täitmist.

  (2) Fond ei või olla täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik.

  (3) Fond ei saa olla pankrotivõlgnik.

§ 85.  Fondi pangakontod

  (1) Fond võib osamaksete vastuvõtmiseks, hüvitiste väljamaksmiseks ning muudeks tegevusega seotud arveldusteks avada konto (edaspidi konto) ühes või mitmes Eestis tegutsevas krediidiasutuses.

  (2) Konto avatakse nõukogu otsusega määratud krediidiasutuses.

  (3) Kontole laekunud osamaksed peavad olema paigutatud vastavalt käesoleva seaduse §-des 81–83 sätestatule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul, arvates nende laekumisest.

§ 86.  Hüvitamise katteallikad

  (1) Käesoleva seaduse alusel õigustatud isikutele maksmisele kuuluvad hüvitised tasub Fond vastava osafondi arvel.

  (2) Kui osafondi varast ei piisa osafondi kohustuste täitmiseks, võib Fond nõukogu otsuse alusel:
  1) võtta laenu krediidiasutustelt või teistelt isikutelt;
  2) täita osafondi kohustused teise osafondi arvel.

  (3) Nõukogu ei või teha käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohast otsust, kui see võib oluliselt kahjustada Fondi eesmärkide ja kohustuste täitmist selle osafondi arvel, mille rahalisi vahendeid kavandatakse kasutada. Teise osafondi arvel kasutatud raha koos arvestatud intressiga tagastatakse nõukogu poolt määratud tingimustel ja tähtajaks.

§ 87.  Riigi laen ja riigigarantii

  Kui nõukogu otsusel ei piisa osafondi kohustuste täitmiseks käesoleva seaduse § 86 lõikes 2 sätestatud võimalustest, võib nõukogu taotleda riigilt Fondile laenu andmist või riigigarantiid Fondi poolt võetavale laenule.

7. peatükk RAAMATUPIDAMINE JA KONTROLL 

§ 88.  Raamatupidamine

  (1) Fond lähtub raamatupidamise korraldamisel raamatupidamise seadusest (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903; 2001, 87, 527; 2002, 23, 131), teistest õigusaktidest ja põhikirjast.

  (2) Fond peab korraldama raamatupidamist selliselt, et oleks tagatud osafondide varade lahusus raamatupidamises ja aruandluses, eelarve koostamisel, vara paigutamisel ja hüvitiste maksmisel.

  (3) Fond kasutab raamatupidamises rahandusministri kinnitatud bilansi ja kasumiaruande skeeme.

§ 89.  Majandusaasta

  Fondi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

§ 90.  Kontroll

  Fondi kontrollivad Riigikontroll ja audiitor.

§ 91.  Fondi audiitor

  (1) Nõukogu nimetab Fondi tegevuse kontrollimiseks ning majandusaasta aruande õigsusele hinnangu andmiseks rahvusvaheliselt tunnustatud audiitori.

  (2) Audiitori võib nimetada ühekordseks kontrollimiseks või teatud tähtajaks.

  (3) Fondi audiitoriks ei või olla Fondi, fondiosalise ega fondiosalisega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu nõukogu või juhatuse liige ega töötaja.

8. peatükk TEAVITAMINE JA KOOSTÖÖ 

§ 92.  Fondi õigus teabele

  (1) Fondil on õigus saada Inspektsioonilt, fondiosalistelt, fondiosalistega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatelt äriühingutelt, registripidajalt, pensionifondi depoopangalt, hoiustajatelt, investoritelt, osakuomanikelt ning käesoleva seaduse § 38 lõikes 1 ja § 57 lõikes 1 nimetatud halduritelt andmeid ulatuses, mis on vajalik Fondi kohustuste täitmiseks.

  (2) Fondiosalised ning käesoleva seaduse § 38 lõikes 1 ja § 57 lõikes 1 nimetatud haldurid on kohustatud esitama Fondile Inspektsiooni kaudu aruandeid:
  1) hoiuste tagamise osafondi osas Eesti Panga presidendi poolt kehtestatud ulatuses ja korras;
  2) investorikaitse osafondi ja pensionikaitse osafondi osas rahandusministri poolt kehtestatud ulatuses ja korras.

§ 93.  Teiste isikute teavitamine

  (1) Fond on kohustatud andma teavet Inspektsioonile, Rahandusministeeriumile, Eesti Pangale ja registripidajale ulatuses, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

  (2) Fond on kohustatud hoiustajate, investorite ja osakuomanike nõudel teatama neile määratud hüvitise suuruse ning muud hüvitamisega seotud asjaolud.

  (3) Fond on kohustatud viivitamata teavitama fondiosalisi ning käesoleva seaduse § 38 lõikes 1 ja § 57 lõikes 1 nimetatud haldureid käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktide 8, 11 ja 13 alusel tehtud otsustest.

  (4) Kui fondiosaline on jätnud osamakse tähtaegselt tasumata või muu käesolevast seadusest tuleneva kohustuse täitmata, teavitab Fond sellest viivitamata Inspektsiooni.

  (5) Kui osamakse tasumise või muu käesolevast seadusest tuleneva kohustuse on jätnud täitmata lepinguriigi krediidiasutuse või investeerimisasutuse filiaal, teavitab Inspektsioon sellest lepinguriigi pädevat asutust, kes teostab järelevalvet selle fondiosalise üle.

§ 94.  Avalikustamine

  (1) Fondi veebilehel avaldatakse:
  1) käeoleva seaduse kehtiv tekst;
  2) põhikiri;
  3) Fondi majandusaasta kinnitatud aruanded;
  4) fondiosaliste nimekiri ning andmed tasutud ja edasilükatud osamaksete kohta;
  5) nõukogu otsused, mis ei sisalda konfidentsiaalseid ega isikuandmeid;
  6) käesoleva seaduse §-des 37, 56 ja 71 nimetatud ning muud Fondi teated.

  (2) Majandusaasta kinnitatud aruanne avalikustatakse hiljemalt järgmise aasta 30. juunil.

  (3) Nõukogu otsused avalikustatakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul nende vastuvõtmisest.

§ 95.  Saladuse hoidmise kohustus

  (1) Nõukogu liikmed, juhataja, Fondi töötajad, Fondi poolt kaasatud isikud ning kõik Fondi nimel ja huvides tegutsevad isikud on kohustatud tähtajatult hoidma saladuses konfidentsiaalseid andmeid, mis on neile teatavaks saanud seoses oma ülesannete täitmisega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutel on keelatud kasutada neile seoses oma ülesannete täitmisega teatavaks saanud konfidentsiaalseid andmeid erahuvides.

§ 96.  Osalemine rahvusvahelises koostöös

  Fond osaleb nõukogu määratud ulatuses hoiuste tagamise ning investori- ja pensionikaitse alases rahvusvahelises koostöös.

9. peatükk MUUDATUSED KEHTIVATES SEADUSTES 

§ 97.  Raamatupidamise seaduse muutmine

  Raamatupidamise seaduse (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903; 2001, 87, 527) § 2 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  «(3) Krediidiasutus, kindlustusandja, investeerimisühing ja fondivalitseja korraldavad oma raamatupidamisarvestust ja -aruandlust, lähtudes käesoleva seaduse §-dest 1–35 (välja arvatud § 20 1. ja 2. lõige), nende tegevust reguleerivatest seadustest ja teistest õigusaktidest.»

§ 98.  Investeerimisfondide seaduse muutmine

  Investeerimisfondide seaduses (RT I 1997, 34, 535; 1998, 61, 979; 2000, 10, 55; 57, 373; 2001, 48, 268; 79, 480; 89, 532; 93, 565) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«(4) Lisaks fondide valitsemisele võib fondivalitseja osutada väärtpaberituru seaduse § 43 punktis 5 ja § 44 punktis 4 sätestatud teenuseid.»;
  2) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:«(5) Fondivalitseja netovara ei või olla väiksem, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus. Selle nõude rikkumisel kohaldatakse äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6) §-s 301 sätestatut.»;
  3) paragrahvi 51 lõikesse 1 lisatakse sõna «depoopank» järele sõnad «käesolevas seaduses ja»;
  4) paragrahvi 54 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Depoopank peab avaldama teate raha jaotamise kohta vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes või saatma vastava teate kõigile osakuomanikele depoopangale teadaoleval aadressil tähtkirjana.»;
  5) paragrahvi 78 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«5) jälgib, et käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud väljamakseid lepingulisest fondist tehtaks ning fondi tulu arvel uute osakute väljalaskmine toimuks vastavalt käesolevale seadusele ja fondi tingimustele;»;
  6) paragrahvi 101 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«(1) Lepingulise fondi vara võib investeerida ainult väärtpaberituru seaduse §-s 2 sätestatud väärtpaberitesse (edaspidi väärtpaberid) ja krediidiasutuste hoiustesse, järgides käesolevas seaduses sätestatud piiranguid.»;
  7) paragrahvi 102 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
  8) paragrahvi 102 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõnad «lõigetes 1 ja 2» sõnadega «lõikes 1»;
  9) paragrahvi 103 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:«(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud piiranguid ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 104 sätestatud juhtudel.»;
  10) paragrahvi 135 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:«Fondivalitsejale või aktsiaseltsina asutatud fondile tehtud ettekirjutuse ärakirja saadab Finantsinspektsioon viivitamata vastava fondi depoopangale.»

§ 99.  Krediidiasutuste seaduse muutmine

  Krediidiasutuste seaduses (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 96; 21, 117) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«11) dokument, millega krediidiasutus võtab kohustuse tasuda Tagatisfondi seaduses (RT I 2002, 23, 131) ettenähtud ühekordne osamakse;»;
  2) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«2) asutatav krediidiasutus või krediidiasutusena tegevust alustav äriühing on võtnud kohustuse tasuda Tagatisfondi seaduses ettenähtud ühekordne osamakse;»;
  3) paragrahvi 17 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«12) krediidiasutus ei ole tähtaegselt tasunud Tagatisfondi seaduses ettenähtud kvartaliosamakset ega ole täitnud Finantsinspektsiooni vastavasisulist ettekirjutust selles määratud tähtajaks.»;
  4) paragrahvi 18 lõikes 3 asendatakse sõnad «Hoiuste Tagamise Fondile» sõnaga «Tagatisfondile»;
  5) paragrahvi 88 lõike 5 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«7) Tagatisfondi poolt määratud isikule Tagatisfondi seaduse alusel;»;
  6) paragrahvi 104 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«12) nõuda Tagatisfondi seaduses ettenähtud osamakse tasumist;»;
  7) paragrahvi 113 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«(4) Moratooriumihaldur esitab hoiustajatele ja Tagatisfondile andmed Tagatisfondi seaduses ettenähtud korras.»;
  8) paragrahvi 128 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«(1) Pankrotihaldur teatab hoiustajatele, teistele klientidele ja võlausaldajatele pankrotiotsusest ning täidab Tagatisfondi seaduses ettenähtud kohustused.»;
  9) paragrahvi 129 lõikes 1 asendatakse sõnad «Hoiuste Tagamise Fondi» sõnaga «Tagatisfondi»;
  10) paragrahvi 130 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:«1) Tagatisfond – Tagatisfondi seaduse alusel väljamakstud hüvitiste ulatuses;
  2) hoiustaja, kelle hoiused on tagatud Tagatisfondi seaduses ettenähtud korras ja ulatuses, – nõuetes Tagatisfondi poolt hüvitamata summade ulatuses, kui hoius ületab Tagatisfondi seaduse § 25 lõikes 2 või §-des 110 ja 111 sätestatud määra ning ta on esitanud Tagatisfondi seaduse § 38 lõikes 3 nimetatud seisukoha.»

§ 100.  Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmine

  Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses (RT I 2000, 57, 373; 2001, 48, 268; 79, 480; 89, 532; 93, 565) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 6 lõiget 7 täiendatakse uue kolmanda lausega järgmises sõnastuses:«Nimetatud andmetega võivad tutvuda ja neist väljavõtteid saada käesoleva seaduse § 7 lõike 3 punktides 2–9 nimetatud isikud seadustest tulenevate ülesannete täitmise eesmärgil ja õigustatud huvi korral.»;
  2) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:«10) Tagatisfond, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks.»;
  3) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:«(61) Registripidaja võimaldab oma veebilehe kaudu päringuid isikute kohta, kellele on avatud pensionikonto, avalikustades aasta, mil isikul tekkis või tekib makse tasumise kohustus. Päringu aluseks on isikukood.»;
  4) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:«Emitendil on õigus nõuda aktsionärilt seoses ajutise väärtpaberikonto avamise ja pidamisega registripidajale makstud teenustasude hüvitamist.»;
  5) paragrahvi 20 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«(4) Registripidaja edastab igale väärtpaberikonto omanikule, kelle väärtpaberikontol on väärtpabereid, vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul hiljemalt 31. jaanuariks teatise, milles on näidatud selle isiku väärtpaberikontol registreeritud väärtpaberite jääk eelmise kalendriaasta viimase päeva seisuga, kui väärtpaberikonto omanik on kirjalikult sellekohast soovi avaldanud.»;
  6) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:«(5) Registripidamise korras võib ette näha loetelu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoludest, mida registripidaja on kohustatud edastama kontohalduritele.»;
  7) paragrahvi 28 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõna «Finantsinspektsioon» sõnaga «rahandusminister»;
  8) paragrahvi 88 lõike 2 teises lauses asendatakse sõnad «2002. aasta 1. märtsiks» sõnadega «2003. aasta 1. juuliks»;
  9) paragrahvi 88 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:«Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja ei võta vastu taotlust aktsiaseltsilt, kelle põhikiri välistab nimeliste aktsiate olemasolu.»;
  10) paragrahvi 88 lõige 5 muudetakse ja paragrahvi täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:«(5) Aktsiaselts, kes on välja lasknud esitajaaktsiaid, peab need vahetama nimelisteks aktsiateks hiljemalt 2001. aasta 31. detsembriks.

  (51) Äriregistri pidajal on õigus nõuda aktsiaseltsilt, kelle aktsiad ei ole Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud, aktsiaraamatu kehtivaid andmeid sisaldava väljavõtte esitamist. Väljavõttele kirjutab selle õigsuse kinnitamiseks alla vähemalt üks juhatuse liige, või kui juhatuse liikmed on õigustatud esindama aktsiaseltsi ainult ühiselt, siis ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed.»;
  11) paragrahvi 88 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«(7) Aktsiaselts, kes ei ole tähtaegselt täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 või 5 nimetatud kohustust või kelle taotlust aktsiate registreerimiseks Eesti väärtpaberite keskregistris ei ole lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul rahuldatud, loetakse sundlõpetatuks.»

§ 101.  Riigihangete seaduse muutmine

  Riigihangete seadust (RT I 2000, 84, 534; 2001, 40, 224; 50, 284) täiendatakse §-ga 762 järgmises sõnastuses:

  «§ 762. Erisused pensionikontode pidamiseks ostetavate ja tellitavate asjade ja teenuste riigihangete korral

  Käesolevas seaduses sätestatud korda ei ole Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja kohustatud rakendama pensionikontode pidamiseks kasutatava infosüsteemi, tarkvaraprogrammi või registriandmete kaitsemeetmetega seotud asjade ja teenuste ostmise ja tellimise korral kuni 2002. aasta 31. detsembrini.»

§ 102.  Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

  Finantsinspektsiooni seaduses (RT I 2001, 48, 267; 2002, 12, õiend) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõnad «pensionifondide seaduses (RT I 1998, 61, 979), väärtpaberituru seaduses (RT I 1993, 35, 543; 1995, 22, 328; 1996, 26, 528; 1997, 34, 535; 1998, 61, 979; 2000, 10, 55)» sõnadega «kogumispensionide seaduses (RT I 2001, 79, 480; 2002, 23, 131), väärtpaberituru seaduses (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131), liikluskindlustuse seaduses (RT I 2001, 43, 238)»;
  2) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõnad «Hoiuste Tagamise Fondi seadusest (RT I 1998, 40, 612)» sõnadega «Tagatisfondi seadusest (RT I 2002, 23, 131)»;
  3) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:«11) teeb otsuseid muudes seadusega nõukogu pädevusse antud küsimustes.»;
  4) paragrahvi 54 lõike 4 punktis 5 asendatakse sõnad «Hoiuste Tagamise Fondile» sõnaga «Tagatisfondile» ning lõiget täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:«8) Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale kogumispensionide seaduses ja Tagatisfondi seaduses sätestatud ulatuses;
  9) depoopangale investeerimisfondide seaduses ja kogumispensionide seaduses sätestatud ulatuses.»;
  5) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:«(6) Kuni 2005. aasta eelarveaasta lõpuni rakendatakse kohustuslike pensionifondide vara valitsemise suhtes 0,02- kuni 0,1-protsendilist järelevalvetasu mahuosa piirmäära.»

§ 103.  Kogumispensionide seaduse muutmine

  Kogumispensionide seaduses (RT I 2001, 79, 480) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:«(3) Valikuavalduse esitamisel peab kohustatud isikul olema võimalus tutvuda võrdselt kõigi registreeritud kohustuslike pensionifondide tingimustega.»;
  2) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«(1) Valikuavalduses märgitakse:
  1) isiku nimi;
  2) isikukood;
  3) isiku elukoha aadress;
  4) isiku valitud kohustusliku pensionifondi nimetus;
  5) isiku kinnitus tema valitud pensionifondi tingimustega nõustumise kohta;
  6) isiku eelistused temale teatiste edastamise viisi ja vastavate volituste kohta;
  7) avalduse esitamise kuupäev.

  (2) Rahandusminister kehtestab valikuavalduse ja käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud avalduse vormi, nähes vajaduse korral lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ette täiendavad andmed, mis tuleb valikuavalduses märkida.»;
  3) paragrahvi 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«(3) Kohustatud isik peab sellest, et ta on valikuavalduse esitanud, makse kinnipidajat teavitama.»;
  4) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:«(4) Valikuavalduse võib esitada isiklikult või eestkostja või selleks kirjalikult volitatud esindaja kaudu. Esindaja peab kontohaldurile tõendama oma esindusõigust ning lisama valikuavaldusele esindatava isikut tõendava dokumendi koopia.

  (5) Valikuavalduse esitanud isik teeb sissemakseid tema poolt valitud kohustuslikku pensionifondi, alates valikuavalduse esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist, tingimusel et valikuavaldus esitati hiljemalt 1. novembriks. Kuni 1. novembrini võib isik oma avaldust muuta. Muutmise avalduse vormi koos selles märgitavate andmetega kehtestab rahandusminister.»;
  5) paragrahvi 17 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad «lõigetes 1 ja 2» sõnadega «lõigetes 1, 2, 4 ja 5»;
  6) paragrahvi 34 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:«5) osakute omandamisel kahju hüvitamiseks käesoleva seaduse §-s 127 ning Tagatisfondi seaduses (RT I 2002, 23, 131) sätestatud korras.»;
  7) paragrahvi 63 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:«(2) Vabatahtliku pensionifondi valitsemise tegevusloa alusel võib valitseda vabatahtlikke pensionifonde, teisi investeerimisfonde ning osutada investeerimisfondide seaduse § 3 lõikes 4 sätestatud investeerimisteenuseid.

  (3) Kohustusliku pensionifondi valitsemise tegevusloa alusel võib valitseda iga liiki pensionifonde, teisi investeerimisfonde ning osutada investeerimisfondide seaduse § 3 lõikes 4 sätestatud investeerimisteenuseid.»;
  8) paragrahvi 67 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«1) asutamisel oleva äriühingu asutamisleping ja põhikiri, tegutseva äriühingu üldkoosoleku otsus taotleja põhikirja muutmise kohta ning põhikirja muudetud tekst;»;
  9) paragrahvi 77 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:«9) pensionifondivalitseja ei ole korduvalt tähtaegselt või täies ulatuses tasunud Tagatisfondi seaduses sätestatud pensionikaitse osafondi osamakseid.»;
  10) paragrahvi 79 punktid 1 ja 4 ning § 81 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
  11) paragrahvi 81 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«4) ülevaade fondijuhi tegevuse kohta seoses väärtpaberituru seaduse § 43 punktis 5 sätestatud teenuste (edaspidi väärtpaberiportfelli valitsemine) osutamisega;»;
  12) paragrahvi 124 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:«6) pensionifondivalitseja on Tagatisfondi seaduse § 67 lõike 2 alusel kvartaliosamakse tasumise edasi lükanud.»;
  13) paragrahvi 125 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:«21) pensionifondi osakute omandamist, kui see on vajalik käesoleva seaduse § 127 lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamise tagamiseks või kui see on muul põhjusel vajalik osakuomanike huvide kaitseks;»;
  14) paragrahv 127 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«§ 127. Kahju hüvitamine osakute tühistamise teel

  (1) Pensionifondivalitsejale või pensionifondivalitsejana tegutsenud isikule (edaspidi käesolevas paragrahvis pensionifondivalitseja) kuuluvad kohustusliku pensionifondi osakud tühistatakse, kui Inspektsioon on tuvastanud õigusaktides või pensionifondi tingimustes sätestatud nõuete rikkumise ning see rikkumine on põhjustanud kahju pensionifondi osakuomanikele. Kahju suuruse määramisel võetakse arvesse kogu tekitatud varaline kahju, sealhulgas saamata jäänud tulu võrreldes olukorraga, kui rikkumist ei oleks toimunud ning rikkumisega seotud pensionifondi vara oleks investeeritud sarnaselt pensionifondi muu varaga. Rahandusminister võib kehtestada kahju suuruse määramise metoodika.

  (2) Inspektsioon nõuab oma ettekirjutusega pensionifondivalitsejalt osakute omandamist sellises summas, et temale kuuluvate osakute koguväärtus oleks vähemalt võrdne käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kahju suurusega. Ettekirjutusest teavitab Inspektsioon viivitamata registripidajat, depoopanka ja Tagatisfondi.

  (3) Pensionifondi osakute tühistamise ettekirjutuse teeb Inspektsioon pensionifondivalitsejale, teavitades sellest viivitamata registripidajat ja depoopanka. Ettekirjutus peab lisaks investeerimisfondide seaduse § 135 lõikes 1 sätestatule sisaldama:
  1) rikkumise, millega osakuomanikele kahju tekitati, alust ja kirjeldust;
  2) tähtaega, mille jooksul pensionifondivalitseja on kohustatud kindlaks määrama igale osakuomanikule tekitatud kahju suuruse;
  3) tähtaega, mille jooksul tuleb osakuomanikele pensionifondivalitseja tekitatud kahju pensionifondivalitsejale kuuluvate osakute tühistamise teel hüvitada.

  (4) Pensionifondivalitsejale kuuluvad osakud tühistab registripidaja pensionifondivalitseja vastava esildise alusel. Esildises märgitavate andmete loetelu kehtestab rahandusminister. Esildis tuleb esitada Inspektsioonile vähemalt 30 päeva enne käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud tähtaega. Kui Inspektsioon ei ole 10 päeva jooksul esildise saamisest alates esitanud vastuväiteid, edastab pensionifondivalitseja selle registripidajale täitmiseks. Esildises ilmnenud puudused kõrvaldab pensionifondivalitseja Inspektsiooni määratud tähtpäevaks.

  (5) Tühistatud osakute arvel omandatakse kahju kannatanud osakuomanikule tekitatud kahju ulatuses selle pensionifondi osakuid, kuhu ta teeb kohustusliku kogumispensioni sissemakseid. Kui osakuomanik on sõlminud kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu või kui ta on surnud, siis omandatakse selle pensionifondi osakuid, kuhu laekus tema viimane kohustusliku kogumispensioni sissemakse.

  (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud korras ei hüvitata kahju, mis tekitati Tagatisfondi seaduse §-s 62 sätestatud osakuomanikele.

  (7) Pensionifondi osakute tühistamise korral pensionifondivalitsejale pensionifondist väljamakseid ei tehta. Pensionifondi osakute arvu vähendatakse tühistatud osakute arvu võrra.

  (8) Osakute tühistamise ja väljalaske korral käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel ei kohaldata tagasivõtmis- ja väljalasketasu.

  (9) Pensionifondivalitseja on kohustatud kolme tööpäeva jooksul, alates käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ettekirjutuse tegemise päevast, avaldama vähemalt kahes üleriigilise levikuga päevalehes teate, milles on vähemalt järgmised andmed:
  1) pensionifondi nimetus, mille suhtes osakute tühistamise ettekirjutus tehti;
  2) osakuomanike teavitamise kord;
  3) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud tähtajad.

  (10) Pensionifondivalitseja võib käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud ettekirjutuse vaidlustada halduskohtus 10 päeva jooksul, alates ettekirjutuse saamisest.

  (11) Osakuomanik võib pensionifondivalitseja poolt määratud talle hüvitamisele kuuluva kahju suuruse vaidlustada tsiviilkohtus ühe kuu jooksul selle kahjusumma teadasaamisest alates.

  (12) Rahandusminister kehtestab kohustusliku pensionifondi osakute tühistamise täpsema korra.»;
  15) paragrahvi 131 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «§ 102 lõikes 2 nimetatud rahaturuinstrumentidesse ning»;
  16) paragrahvi 131 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«(4) Lähtudes vajadusest järgida osakuomanike huvide kaitset, võib rahandusminister kehtestada täiendavaid piiranguid kohustusliku pensionifondi vara investeerimisel investeerimisfondide seaduse § 102 lõigetes 1 ja 3 nimetatud väärtpaberitesse.»;
  17) paragrahvi 138 lõike 1 punktid 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;
  18) paragrahvi 138 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«(3) Kohustusliku pensionifondi pensionifondivalitseja arvel kaetakse:
  1) kohustusliku pensionifondi valitsemisega seotud depootasu;
  2) tasu registripidajale kohustusliku pensionifondi osakute väljalaske ja tagasivõtmise korraldamise, pensionikontode pidamise ning muude käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmise eest (edaspidi registritasu);
  3) Tagatisfondi seaduse alusel tehtavad pensionikaitse osafondi osamaksed.»;
  19) paragrahvi 139 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:«(2) Registritasu koosneb hooldustasust ja kandetasust. Hooldustasu suurus määratakse suhtarvuna pensionifondivalitseja poolt valitsetava pensionifondi aktivate turuväärtusest. Kandetasu arvestatakse registripidaja poolt tehtava pensionifondi osakute väljalaske või tagasivõtmise iga toimingu eest. Kõikide kohustuslike pensionifondide suhtes rakendatakse samadel tingimustel ühesugust hooldustasu ja kandetasu suurust, mille piirmäärad kooskõlastab registripidaja rahandusministriga Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud korras.

  (3) Käesoleva seaduse § 138 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud kulud ei või ületada pensionifondi tingimustes sätestatud piirmäära.»;
  20) paragrahvi 151 lõike 1 lõpust jäetakse välja sõnad «kuni isiku surmani»;
  21) paragrahvi 162 lõike 5 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu «1. jaanuarist» sõnadega «tingimusel, et valikuavaldus on esitatud hiljemalt 1. novembriks»;
  22) paragrahvi 162 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«(6) Käesoleva seaduse alusel võib valikuavalduse esitada alates 2002. aasta 1. aprillist.»

§ 104.  Väärtpaberituru seaduse muutmine

  Väärtpaberituru seaduses (RT I 2001, 89, 532) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 47 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõnad «Hoiuste Tagamise Fond» sõnaga «Tagatisfond»;
  2) paragrahvi 58 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:«8) investeerimisühing ei ole tähtaegselt või täies ulatuses tasunud Tagatisfondi seaduses (RT I 2002, 23, 131) ettenähtud investorikaitse osafondi osamakseid.»

§ 105.  Tulumaksuseaduse muutmine

  Tulumaksuseaduses (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480; 91, 544) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 20 lõikes 6 asendatakse sõnad «lõikes 3 nimetatud lepingu» sõnadega «lõigetes 3 ja 4 nimetatud lepingute»;
  2) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 9–14 järgmises sõnastuses:«(9) Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandja poolt tehtud väljamaksed maksustatakse tulumaksu määraga 26%, arvestades lõigetes 10–12 sätestatud erisusi.

  (10) Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale pärast kindlustusvõtja 55-aastaseks saamist või kindlustusvõtja täieliku ja püsiva töövõimetuse korral või kindlustusandja likvideerimisel tehtavad väljamaksed maksustatakse tulumaksu määraga 10%.

  (11) Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale perioodiliselt pärast tema 55-aastaseks saamist või tema täieliku ja püsiva töövõimetuse kindlakstegemist makstavat kindlustuspensioni ei maksustata tulumaksuga tingimusel, et kindlustuslepingu kohaselt tehakse vastavaid väljamakseid võrdsete või suurenevate summadena vähemalt üks kord kolme kuu jooksul kuni kindlustusvõtja surmani.

  (12) Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel väljamakstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitised maksustatakse tulumaksu määraga 26% sõltumata § 20 lõikes 6 sätestatust.

  (13) Vabatahtliku pensionifondi poolt osakuomanikule pärast osakuomaniku 55-aastaseks saamist või osakuomaniku täieliku ja püsiva töövõimetuse korral või pensionifondi likvideerimisel tehtavad väljamaksed maksustatakse tulumaksu määraga 10% ka enne viie aasta möödumist osakute esmasest omandamisest, kui fondi osakute esmane omandamine on toimunud enne 2002. aasta 1. maid.

  (14) Kui täiendava kogumispensioni kindlustusleping on sõlmitud enne 2002. aasta 1. maid, võib residendist füüsiline isik lisaks § 28 lõike 1 punktis 1 sätestatule oma maksustamisperioodi tulust maha arvata nimetatud lepingu alusel maksustamisperioodi jooksul tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärgiks on tagada kindlustussumma maksmine surmajuhtumi hüvitisena.»

§ 106.  Riigilõivuseaduse muutmine

  Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 55, 331; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1; 18, 97) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 17 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«(10) Riigilõivuga ei maksustata Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse (RT I 2000, 57, 373; 2001, 48, 268; 79, 480; 89, 532; 93, 565; 2002, 23, 131) § 88 lõikes 3 nimetatud registreerimise kohta äriregistrisse märke tegemist.»;
  2) paragrahvi 23 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:«(2) Käesoleva seaduse § 80 lõikes 2 sätestatud riigilõivu kohustusliku pensionifondi tingimuste muudatuste registreerimise eest ei tasuta juhul, kui need on tingitud muudatustest õigusaktides.»

§ 107.  Hoiuste Tagamise Fondi seaduse kehtetuks tunnistamine

  Hoiuste Tagamise Fondi seadus (RT I 1998, 40, 612; 2002, 21, 117) tunnistatakse kehtetuks.

10. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE JA JÕUSTUMINE 

§ 108.  Hoiuste Tagamise Fondi nõukogu ja peadirektori kohustused

  (1) Kuni Tagatisfondi nõukogu esimese koosseisu esimese koosolekuni täidab Tagatisfondi nõukogu ülesandeid Hoiuste Tagamise Fondi seaduse alusel nimetatud Hoiuste Tagamise Fondi nõukogu.

  (2) Kuni Tagatisfondi juhataja ametisse nimetamiseni Tagatisfondi nõukogu poolt täidab juhataja ülesandeid Hoiuste Tagamise Fondi seaduse alusel nimetatud Hoiuste Tagamise Fondi peadirektor.

§ 109.  Hoiuste Tagamise Fondi vara

  Hoiuste Tagamise Fondile käesoleva seaduse jõustumisel kuuluvad väärtpaberid, hoiused ning muud õigused ja kohustused võetakse arvele hoiuste tagamise osafondi varana, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

§ 110.  Tagatuse piirmäära rakendamise erisused

  (1) Käesoleva seaduse jõustumisel rakendatakse käesoleva seaduse § 25 lõikes 2 ja § 44 lõikes 3 sätestatud 20 000 euro suuruse hoiuste ja investeeringute tagatuse ja hüvitamise piirmäära (edaspidi piirmäär) asemel 40 000 krooni suurust piirmäära.

  (2) Piirmäära suurus peab vastama käesoleva seaduse § 25 lõikes 2 ja § 44 lõikes 3 sätestatud suurusele hiljemalt 2007. aasta 31. detsembril. Kuni nimetatud tähtpäevani rakendatakse alates 2003. aasta 31. detsembrist 100 000 krooni suurust piirmäära ning alates 2005. aasta 31. detsembrist 200 000 krooni suurust piirmäära.

§ 111.  Lepinguriigis tegutseva filiaali piirmäära erisused

  (1) Käesoleva seaduse §-s 110 sätestatud erisusi ei kohaldata:
  1) Eesti krediidiasutuse lepinguriigis tegutseva filiaali hoiuste suhtes;
  2) Eesti investeerimisasutuse lepinguriigis tegutseva filiaali investeeringute suhtes.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoiuste ja investeeringute Fondi poolt tagatud piirmääraks on 20 000 eurot või filiaali asukohariigi vastava tagamisskeemi kohaselt tagatud piirmäär, kui selle suurus on väiksem kui 20 000 eurot.

  (3) Tasumisele kuuluva kvartaliosamakse suuruse määramisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud krediidi- ja investeerimisasutustele arvestab Fond piirmäära suuruse erinevust selles lõikes nimetatud hoiuste ja investeeringute suhtes.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut ei kohaldata Eesti krediidi- või investeerimisasutuse lepinguriigis tegutseva filiaali suhtes, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ning käesoleva seaduse §-s 110 sätestatud piirmääradest tulenev tagamise ulatuse vahe on tagatud filiaali asukohariigi tagamisskeemi kohaselt.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu kohaldamisest ja selle tingimustest peab krediidi- või investeerimisasutus teavitama Inspektsiooni ja Fondi.

§ 112.  Piirmäära rakendamise erisused lepinguriigi asutuse filiaali suhtes

  (1) Kui Eestis filiaali omava lepinguriigi krediidi- või investeerimisasutuse asukohariigi tagamisskeemi hoiuste või investeeringute piirmäär on käesoleva seaduse §-s 110 sätestatud piirmäärast väiksem, on nimetatud krediidi- või investeerimisasutus kohustatud tasuma Fondile hoiuste tagamise osafondi ja investorikaitse osafondi osamakseid ulatuses, mis tagavad hoiuste või investeeringute hüvitamise vastavalt käesoleva seaduse §-s 110 sätestatud piirmääradele.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hoiuste ja investeeringute tagamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 28 ning § 46 lõigetes 1–5 sätestatut.

§ 113.  Ühekordse osamakse tasumise erisused

  (1) Kõik käesoleva seaduse jõustumise ajal Eestis tegutsevad investeerimisasutused ja välisriigi investeerimisasutuste filiaalid, kelle investeeringud kuuluvad käesoleva seaduse §-de 44 ja 45 kohaselt Fondi poolt tagamisele ja hüvitamisele, on kohustatud tasuma Fondile käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud ühekordse osamakse ühe kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

  (2) Pensionifondivalitsejad, kelle moodustatud pensionifondi tingimused on Inspektsioonis registreeritud enne käesoleva seaduse jõustumist, peavad tasuma käesoleva seaduse § 66 lõikes 1 sätestatud ühekordse osamakse ühe kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

  (3) Käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 sätestatud ühekordset osamakset ei pea tasuma Eesti krediidiasutused ning Eestis filiaali omavad välisriigi krediidiasutused, kes enne käesoleva seaduse jõustumist olid Hoiuste Tagamise Fondile täies ulatuses tasunud Hoiuste Tagamise Fondi seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud ühekordse makse.

§ 114.  Investeeringute tagamise ajutised erisused

  Kuni 2004. aasta 1. jaanuarini ei tagata investorikaitse osafondi arvel ega arvata osamakse suuruse määramisel investeeringute mahu hulka juriidilistest isikutest investorite investeeringuid.

§ 115.  Kvartaliosamaksete määrad

  (1) Kuni 2003. aasta 1. jaanuarini on hoiuste tagamise osafondi kvartaliosamakse määr 0,1 protsenti kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud Hoiuste Tagamise Fondi seaduse § 21 lõikes 3 sätestatud kaasatud hoiuste summast.

  (2) Kuni 2004. aasta 1. jaanuarini on pensionikaitse osafondi kvartaliosamakse määr 0,02 protsenti pensionifondivalitseja poolt valitsetavate kõigi pensionifondide vara puhasväärtusest.

  (3) Investorikaitse osafondi kvartaliosamakse määra kehtestab nõukogu hiljemalt 2002. aasta 15. oktoobriks.

  (4) Investorikaitse osafondi ja pensionikaitse osafondi esimene kvartaliosamakse tasutakse 2002. aasta 15. novembriks.

§ 116.  Eurodes väljendatud näitajad

  Käesolevas seaduses eurodes väljendatud näitajad arvutatakse kroonidesse Eesti Panga kursi alusel.

§ 117.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. juulil.

  (2) Käesoleva seaduse § 28, § 29 lõige 2, § 46, § 47 lõige 2 ning §-d 111 ja 112 jõustuvad Eesti Euroopa Liiduga ühinemise hetkest.

  (3) Käesoleva seaduse §-d 97, 98, 100, 101, 103; 105 ja 106 jõustuvad seaduse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

  Riigikogu aseesimees Tunne KELAM

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json