Eesti Panga põhikirja kinnitamine
Eesti Panga Nõukogu otsus 23. novembrist 1993. a. Nr. 19-2
Eesti Panga Nõukogu otsustab:
1. Kinnitada Eesti Panga põhikiri.
Eesti Panga Nõukogu esimees U. Mereste
------
EESTI PANGA PÕHIKIRI
1. Üldsätted
1.1. Eesti Pank (edaspidi pank) on Eesti Vabariigi keskpank, kelle juriidiline seisund ja ülesanded on määratud põhiseadusega ja Eesti Panga seadusega (RT I 1993, 28, 498).
1.2. Panga sisemise töökorralduse, struktuuri ja varade valdamise, kasutamise ja käsutamise korra määrab Eesti Panga seaduse alusel kindlaks käesolev põhikiri.
2. Panga Nõukogu
2.1. Panga kõrgeim organ on Eesti Panga Nõukogu (edaspidi nõukogu), mis moodustatakse põhiseaduses ja Eesti Panga seaduses ettenähtud korras. Nõukogu koosneb esimehest ja kaheksast liikmest, kelle hulka kuuluvad ametikoha järgi rahandusminister ja Eesti Panga president (edaspidi panga president). Nõukogu volitused ja pädevus on määratud Eesti Panga seadusega.
2.2. Nõukogu võib oma töös kasutada vastavalt vajadusele nõunikke. Nõunikud võtavad nõukogu koosolekutest osa esimehe kutsel. Otsuste tegemisel nad ei hääleta.
2.3. Nõukogu töötab tema enda kinnitatud töökorra alusel.
2.4. Nõukogu otsused viib ellu panga president.
2.5. Nõukogu otsused, millel on laiem tähtsus, avaldatakse Riigi Teatajas.
3. Panga president
3.1. Panga tegevust juhib selle kõrgeima ametiisikuna panga president, kes määratakse ametisse põhiseadusega sätestatud korras. Panga president vastutab tippjuhina kogu panga tegevuse eest ja annab sellest regulaarselt aru nõukogule.
3.2. Panga presidendi volitused ja pädevus on kindlaks määratud Eesti Panga seadusega. Panga president esindab panka ilma erivolituseta seaduse alusel.
3.3. Panga president juhib panga igapäevast tegevust juhatuse, panga allüksuste (osakondade ja allosakondade) juhtide ja alatiste komiteede kaudu, kes valmistavad ette panga tegevuse juhtimiseks vajalikud seisukohad tähtsamates küsimustes, kindlustavad tagasiside ja juhtimise kollegiaalsuse.
3.4. Panga struktuuri kujundamine, uute allüksuste moodustamine ja likvideerimine toimub panga presidendi määramisel.
3.5. Panga president annab käskkirju ja kirjalikke korraldusi.
3.6. Panga presidendi äraolekul asendab teda üks asepresidentidest, kellele panga president oma volitused ajutiselt üle annab.
4. Panga juhatus
4.1. Juhatuse ülesanne on korraldada panga tegevust panga presidendi juhtimisel, tagada koostöö panga allüksuste vahel, planeerida jooksvat tööd ning teha ettepanekuid nõukogule viimase pädevuses olevate otsuste langetamiseks.
4.2. Juhatus võib langetada otsuseid kõigis küsimustes, mis Eesti Panga seaduse järgi on panga presidendi pädevuses. Juhatuse otsustel on panga presidendile soovituslik iseloom.
4.3. Panga juhatusse kuuluvad ametikoha järgi panga president (juhatuse esimees) ja asepresidendid, samuti kuni kaks muud liiget, kelle nimetab nõukogu panga presidendi ettepanekul. Juhatuse liikmed peavad olema panga töötajad.
4.4. Juhatuse istungeid peetakse vajaduse järgi, kuid mitte harvem kui üks kord nädalas juhatuse esimehe kutsel. Juhatuse esimeest asendab tema ajutise eemalviibimise korral panga presidendi kohusetäitja.
4.5. Juhatuse istungitest võtavad osa juhatuse liikmed ja juhatuse esimehe kutsutud isikud. Juhatuse istungi päevakorra määrab panga president. Juhatuse istungid protokollitakse ja neile kirjutab alla panga president, tema puudumisel panga presidendi kohusetäitja.
4.6. Juhatuse liikmete vahelise tööjaotuse määrab esimees vastavalt iga liikme kohale panga juhtimisstruktuuris ning arvestades seda, et juhatuses oleksid esindatud kõik panga tegevusvaldkonnad. Lisaks alalisele tööjaotusele annab esimees juhatuse liikmetele tähtajalisi ülesandeid arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamiseks.
5. Panga alatised komiteed
5.1. Pangapoliitiliselt olulisemate otsuste ettevalmistamiseks moodustatakse pangas alatised komiteed: finantskomitee ja pangajärelevalve komitee. Alatiste komiteede koosseisu kinnitab panga president.
5.2. Finantskomitee analüüsib muutusi panga bilansis, valmistab ette rahapoliitilisi otsuseid, vaatab läbi kõik ettepanekud pankadele laenu andmise kohta, arutab muid finantsküsimusi. Finantskomiteed juhatab panga president.
5.3. Pangajärelevalve komitee analüüsib olukorda Eesti panganduses ja üksikutes pankades, valmistab ette otsuseid pankadele litsentside andmise, litsentside peatamise ja äravõtmise kohta, pankadele tehtavate ettekirjutuste ja sanktsioonide rakendamise kohta, samuti vaatab läbi muid pankade tegevusega seotud küsimusi. Pangajärelevalve komiteed juhatab asepresident, tema äraolekul panga presidendi määratud komitee liige.
5.4. Vajadusel võidakse moodustada ka teisi komiteesid, mille funktsioonid, pädevuse ja töökorralduse määrab panga president.
5.5. Komiteede otsustel on panga presidendile ja juhtkonnale soovituslik iseloom.
6. Panga töötajaskond
6.1. Panga töötajaskond on:
1) juhtkond - panga president, asepresidendid, pangainspektsiooni juhataja, pearaamatupidaja, allüksuste juhatajad, sisekontrolli talituse juhataja;
2) ametnikkond (pangaametnikud - allüksuste juhtide asetäitjad, peaspetsialistid ja spetsialistid, inspektorid;
3) turvatöötajad;
4) teenistujad - sekretärid, andmetöötlejad;
5) teenindajad - autojuhid, käskjalad, muu majanduspersonal.
6.2. Panga töötajaskonda kuuluvad isikud peavad olema Eesti kodanikud. Isikutega, kes ei ole Eesti kodanikud, võib pank sõlmida tähtajalisi lepinguid konkreetse ülesande täitmiseks.
6.3. Panga töötajaskonna kõigil liikmeil peab olema oma töö tegemiseks vajalik kutsealane ettevalmistus. Kutsealanõuded kinnitab panga president personaliosakonna ettepanekul. Personali kutsealane täienduskoolitus toimub panga määramisel ja kulul.
6.4. Panga presidendi, asepresidentide, pangainspektsiooni juhataja, sisekontrolli talituse juhataja ja pearaamatupidaja palgad määrab nõukogu. Muude töötajate palgad määrab panga president panga eelarves ettenähtud personalikulude piires. Palgapoliitikas lähtub Eesti Pank teistes pankades ning riigiasutustes kujunenud palgatasemest ja töötajate kvalifikatsioonist.
7. Panga põhikapital
7.1. Panga määratud põhikapital on 100 000 000 krooni. Määratud põhikapitali suurendamine toimub Riigikogu otsusega.
7.2. Põhikapitali suurendamise allikad määratud suuruseni on:
1) panga aastakasum, millest Riigikogu otsusega eraldatakse mitte vähem kui 25%;
2) muud laekumised Riigikogu määramisel.
7.3. Põhikapitali kasutatakse panga majanduslikus tegevuses ühtsetel alustel kõigi teiste panga käsutuses olevate ressurssidega. Pank vastutab põhikapitali säilitamise ja suurendamise eest.
7.4. Panga kahjum katmine põhikapitali arvel on lubatud Riigikogu otsusega, kui selleks ei piisa reservkapitalist.
8. Panga reservkapital
8.1. Panga reservkapitali suurendatakse kuni see on vähemalt võrdne põhikapitaliga. Reservkapitali suurendamine üle põhikapitali toimub Riigikogu määramisel.
8.2. Reservkapitali suurendamise allikad on:
1) panga aastakasum, millest Riigikogu otsusega eraldatakse selleks otstarbeks vähemalt 25%;
2) pangale laekunud sihtotstarbelised laekumised ja annetused nõukogu määramisel.
8.3. Reservkapitali kasutatakse panga majanduslikus tegevuses ühtsetel alustel kõigi teiste panga käsutuses olevate ressurssidega. Pank vastutab reservkapitali säilimise ja suurendamise eest.
8.4. Kui määratud suuruse saavutanud reservkapitalist arvatakse Riigikogu loal maha kahjum, taastatakse reservkapitali käesoleva p. 8.1 määratud suurus p. 8.2 näidatud allikatest ja korrast.
9. Panga sihtkapitalid ja -fondid
9.1. Panga sihtkapitalid ja -fondid on:
1) lisareserv Eesti krooni kattevara paigutamise ja hoidmisega tekkivate võimalike riskide katmiseks;
2) reguleerimisfond raharingluse stabiliseerimiseks ja reguleerimiseks;
3) laenu ja kursiriski üldreservfond ettenägematute laenukahjumite katmiseks;
4) ümberhindamiste reservfond panga põhivarade ja pikaajaliste investeeringute väärtuse ümberhindamise kajastamiseks;
5) muud sihtkapitalid ja -fondid nõukogu määramisel.
9.2. Panga sihtkapitalide ja -fondide moodustamise, täiendamise ja kasutamise korra otsustab nõukogu panga presidendi ettepanekul.
10. Panga eelarve
10.1. Panga finantstegevuse alus on nõukogu kinnitatud eelarve. Eelarve valmistab ette juhatus ja selle esitab nõukogule panga president hiljemalt 1. detsembriks.
10.2. Eelarve tuludena kinnitatakse:
1) intressitulu;
2) omanikutulu;
3) muud tulud, mis ei ole vastuolus käesoleva põhikirja ja Eesti Panga seadusega.
10.3. Eelarve kuludena kinnitatakse:
1) intressikulu;
2) personalikulu;
3) põhivarade soetamis- ja hoolduskulud;
4) halduskulud;
5) emissiooni kulud;
6) kulud laenu ja valuutariski reservide moodustamiseks;
7) erakorralised ja muud kulud, mis ei ole vastuolus Eesti Panga seadusega.
10.4. Eelarve täitmisest annab nõukogule aru panga president üks kord kvartalis. Tulude ja kulude eelarve täitmise aruanne on panga aastaaruande osa ning see esitatakse kord aastas kinnitamiseks Riigikogule koos ettepanekutega kasumi jaotamise või katmise kohta.
11. Tehingud panga varadega
11.1. Tehingud panga varadega toimuvad vastavuses Eesti Panga seaduse ja käesoleva põhikirjaga.
11.2. Tehingud panga kulla- ja välisvaluutareservidega toimuvad panga presidendi poolt kinnitatud eeskirjade kohaselt ning need peavad järgima järgmisi nõudeid:
1) väärtuse alalhoidmine;
2) likviidsuse pidev säilitamine;
3) sissetuleku maksimeerimine.
11.3. Eesti krooni kattevaraks oleva kulla- ja välisvaluutareservi paigutamisel kasutab pank rahaasutusi, mis on rahvusvaheliselt usaldusväärsed ning mille reiting vastab nendes tehingutes riski piiramise nõuetele.
11.4. Allkirjaõigus panga nimel on panga presidendil Eesti Panga seaduse järgi, samuti teistel panga töötajatel, keda panga president on selleks volitanud.
Panga president võib oma pädevuse ulatuses anda panga esindamiseks ühekordseid tähtajalisi volikirju panga nimel juriidiliste toimingute sooritamiseks, samuti panga esindamiseks muudes küsimustes Eestis ja välisriikides tähtajaks, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks.
12. Panga sisekontroll
12.1. Panga presidendi ettepanekul nimetab nõukogu kaheks aastaks kolm panga sisekontrolöri, kes moodustavad panga sisekontrolli talituse. Nõukogu nimetab sisekontrolli talituse ühe liikme sisekontrolli talituse juhatajaks.
12.2. Sisekontrolli talituse liikmed ja esimees peavad töötama pangas põhitöökohaga, omama kas majandusalast või juriidilist kõrgharidust ning pikaajalist kutsealast kogemust. Sisekontrolli talituse juhataja on muudest tööülesannetest vabastatud. Talituse teistele liikmetele makstakse eritasu kogu liikmeksoleku aja eest.
12.3. Sisekontrolli talitus on iseseisev üksus panga struktuuris, kes annab oma regulaarsest tegevusest nõukogule aru vähemalt üks kord kvartalis. Eriülesannete saamisel nõukogult või panga presidendilt teeb sisekontrolli talitus selle kohta nõukogude ja panga presidendile ettekande vastavalt vajadusele, ent mitte hiljem kui kahe nädala jooksul ülesande saamise päevast alates.
12.4. Sisekontrolli talituse ülesanne on kontrollida regulaarselt kogu panga sisemist tööd, eriti aga selle
1) vastavust põhiseadusele, Eesti Panga seadusele, teistele raha-, krediidi- ja pangapoliitikat reguleerivatele seadustele ning käesolevale põhikirjale;
2) majanduslikku põhjendamatust, otstarbekust ja vastavust Eesti rahvamajanduse huvidele;
3) tehnilist korraldust ja selle täiustamist;
4) töötajaskonna töö- ja korralduste täitmise distsipliini.
12.5. Sisekontrolli talitusele antakse üle ärakiri kõigist panka saabunud kaebustest panga tegevuse kohta, sõltumata sellest, missuguse allasutuse või töötaja nimele või mille kohta see on saadud.
12.6. Avastanud puudusi panga töötajate või allüksuste tegevuses, teeb sisekontrolli talitus panga juhtkonnale ja nõukogule ettepanekuid nende kõrvaldamiseks ja töö parandamiseks.
12.7. Sisekontrolli talituse juhatajat ja liikmeid saab nende tegevuse ajal ja kaks aastat pärast seda töölt vabastada ainult nõukogu otsusega.
13. Panga raamatupidamine ja aruandlus
13.1. Raamatupidamine pangas toimub juhindudes Eestis raamatupidamist korraldavatest õigusaktidest, rahvusvahelistest raamatupidamise standarditest ja nõukogu otsustest. Bilansi struktuuri kinnitab nõukogu.
13.2. Panga finantstegevuse üle peab ametlikku arvestust raamatupidamistalitus. Finantsaruande õigsust kinnitab panga pearaamatupidaja. Finantstegevuse nädalaaruanded esitatakse läbivaatamiseks finantskomiteele.
13.3. Panga aastaaruande koos audiitorkontrolli õiendiga esitab nõukogule läbivaatamiseks panga president juhatuse nimel. Aastaaruande kinnitamise kord on kehtestatud Eesti Panga seadusega.
14. Audiitorkontroll
14.1. Panga tegevust kontrollib rahvusvaheliselt aktsepteeritud audiitor, kes nimetatakse igaks majandusaastaks Eesti Panga seadusega ettenähtud korras.
14.2. Panga aastaaruande õigsus peab olema kinnitatud rahvusvaheliselt aktsepteeritud audiitori poolt.
15. Lõppsätted
15.1. Põhikirja muutmine või uue põhikirja vastuvõtmine toimub nõukogu otsusega.
15.2. Käesolev põhikiri on vastu võetud Eesti Panga Nõukogu poolt Eesti Panga seaduse alusel 23. novembril l993. a. Põhikiri jõustub selle vastuvõtmise päevale järgnevast päevast.
Lisatud avaldamisandmed.
Facebook
X.com