Teksti suurus:

Erastamise eriarvete avamise ja kasutamise korra kinnitamine

Väljaandja:Rahandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:05.11.1996
Avaldamismärge:RTL 1996, 121, 634

Erastamise eriarvete avamise ja kasutamise korra kinnitamine

Vastu võetud 25.10.1996 nr 79

Vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse (RT I 1996, 26, 529) paragrahvi 2 lõikele 1 määran:

Kinnitada erastamise eriarvete avamise ja kasutamise kord (lisatud).

Minister Mart OPMANN

Asekantsler kantsleri ülesannetes Peep LASS

------

Kinnitatud

rahandusministri 25. oktoobri 1996. a.

määrusega nr. 79

Erastamise eriarvete avamise ja kasutamise kord

1. Käesolev kord reguleerib riigi- ja munitsipaalvara erastamisest laekuva raha jaoks eriarvete avamist ja kasutamist.

2. Erastamise eriarved (edaspidi eriarved) avavad järgmised isikud või asutused (edaspidi erastamise korraldajad):

1) riigimaa erastamisel asukohajärgsed maavalitsused või Eesti Erastamisagentuur;

2) eluruumide erastamisel erastamise seaduse (RT I 1993, 23, 411; 1995, 44, 671; 57, 979; 1996, 2, 28) paragrahvi 6 punktides 1 - 3 nimetatud kohustatud subjektid;

3) mitteeluruumide erastamisel mitteeluruumide erastamise seaduse (RT I 1995, 57, 979; 1996, 2, 27)paragrahvi 4 lõikes 1 nimetatud kohustatud subjektid;

4) riigi omandis oleva vara erastamisel Eesti Erastamisagentuur;

5) munitsipaalomandis oleva vara erastamisel kohalikud omavalitsused.

3. Eriarve avab ja sellelt teostab ülekanded erastamise korraldaja, sõltumata sellest, kas erastamise läbiviijaks on erastamise korraldaja või vastavalt erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; 1994, 50, 846; 79, 1329; 83, 1448; 1995, 22, 327; 54, 881; 57, 979; 1996, 36, 738; 48, 942) paragrahvi 4 lõikele 3 ning Eesti Vabariigi maareformi seaduse (RT I 1991, 34, 426, 1996, 41, 796) 222 lõikele 2 tema poolt volitatud isikud.

4. Üks erastamise korraldaja võib avada eriarveid ainult ühes pangas.

5. Munitsipaalomandis oleva vara erastamise korraldaja ning munitsipaalelu- ja mitteeluruumide erastamise kohustatud subjekt peab avama eriarve asukohajärgses maakonnas asuvas pangaallasutuses.

6. Erastamise korraldaja on kohustatud teatama eriarve avamise/sulgemise kohta erastamisest laekuva raha kasutamise seaduseparagrahvi 10 lõikes 1 nimetatud järelevalvet teostavale isikule viie tööpäeva jooksul peale nimetatud toimingu teostamist. Teatis peab sisaldama informatsiooni eriarve avanud/sulgenud asutuse või isiku, eriarve numbri ja liigi ning avamise/sulgemise kuupäeva kohta.

7. Eriarve avatakse Vabariigi Valitsuse kinnitatud nimekirja kuuluvates pankades, kellega rahandusminister on sõlminud vastava lepingu.

8. Eriarvet omaval erastamise korraldajal on õigus vahetada panka Vabariigi Valitsuse kinnitatud nimekirjas nimetatud pankade ulatuses. Enne uue eriarve avamist tuleb tal sulgeda varem kasutusel olnud eriarve.

9. Erastamise korraldaja avab iga tema poolt erastamisele kuuluva vara liigi jaoks eraldi eriarve. Nendeks vara liikideks on:

1) riigimaa;

2) riiklikud eluruumid;

3) munitsipaalomandis olevad eluruumid;

4) riiklikud mitteeluruumid;

5) munitsipaalomandis olevad mitteeluruumid;

6) munitsipaalvara (v.a. munitsipaalelu- ja mitteeluruumid);

7) riigivara (v.a. riigimaa, riiklikud elu- ja mitteeluruumid).

10. Eriarvele laekuvad järgmised vahendid:

1) erastatud vara eest rahas tasutud müügihinna osa (sh. peale vara ostja selgumist tema poolt varem erastamise korraldaja arvelduskontole makstud tagatisraha ning järelmaksu korral järelmakse summad);

2) järelmaksu korral intressid ja viivised;

3) eriarve enda intressid.

11. Eriarvele ei kanta enampakkumise osavõtumaksu ning tagatisraha ja eluruumide erastamise seaduseparagrahvi 12 lõikes 4 sätestatud tasu erastamise kulude katteks.

12. Iga eriarvelt teostatava ülekande jaoks on ette nähtud viitenumber, mis peab olema kajastatud maksekorralduses. Viitenumbri puudumisel ülekannet ei teostata.

Viitenumbrite tabel on lisatud käesolevale korrale.

Lisa 

/otsingu_soovitused.json