Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Ohtliku kauba sadamas vastuvõtu, töötlemise, hoiustamise ja väljastamise eeskirja kinnitamine

Vastu võetud 17.05.1994 nr 25

Seoses vajadusega reglementeerida sadamates ohtliku kauba vastuvõttu, töötlemist, hoiustamist ja väljastamist määran:

1. Kinnitada juurdelisatud «Ohtliku kauba sadamas vastuvõtu, töötlemise, hoiustamise ja väljastamise eeskiri» ja kehtestada see 1. juulist 1994. a.

2. Veeteede Ametil:
1) välja töötada käesoleva määruse punktis 1 nimetatud eeskirjast tulenevad muud õigusaktid ja esitada need ettenähtud korras ministeeriumile kinnitamiseks.
2) korraldada järelevalve «Ohtliku kauba sadamas vastuvõtu, töötlemise, hoiu ja väljastamise eeskirja» nõuete täitmise üle sadamates.

 

Teede- ja sideminister Andi MEISTER

 

Kinnitatud teede- ja sideministri 17. mai 1994. a määrusega nr 25

Ohtliku kauba sadamas vastuvõtu, töötlemise, hoiustamise ja väljastamise eeskiri

1. Üldsätted

1.1. Ohtliku kauba sadamas vastuvõtu, töötlemise, hoiustamise ja väljastamise eeskiri (edaspidi eeskiri) on raameeskiri, mida kohaldatakse iga sadama suhtes, mis tegeleb punktis 1.3 nimetatud ohtliku kaubaga, sõltumata selle sadama ettevõtlus- ja omandivormist, ohtlikku kaupa käsutama volitatud isiku või tema esindaja suhtes, ohtliku kauba sadamasse veoga ja sadamast väljaveoga tegeleva isiku või tema esindaja suhtes ning ohtlikku kaupa vedava laeva omaniku või tema esindaja suhtes.

Eeskirjast juhindutakse siis, kui ohtlik kaup tuuakse sadamasse laeva või/ja sadama omatarbeks.

1.2. Eeskirjas kasutatakse järgmisi lühendeid ja mõisteid:

BC Code (Code of Safe Practice for Solid Bulk Cargoes) – tahkete puistekaupade veo ohutuseeskiri. Ohtlikud puisteained koos oma koodinumbritega – BC no. on loetletud lisas B (Appendix B). Alates 1. jaanuarist 1993. a. on BC Code kasutusel riikliku eeskirjana.

BCH Code (Code for the Construction and Equipment of Ships Carrying Dangerous Chemicals in Bulk) – ohtlikke kemikaale puiste- või vedellastina vedavate laevade tarindite ja seadmete eeskiri, mida kohaldatakse enne 1. juulit 1986. a. ehitatud laevade suhtes.

EmS no. (Emergency Procedures Number) – hädaolukorras tegutsemise eeskirja number, mis on antud IMDG Code lisaköite (V köide) 1. osas.

Gas Carrier Code (Code for the Construction and Equipment of Ships Carrying Liquefied Gases in Bulk) – veeldatud gaase vedavate laevade tarindite ja seadmete eeskiri, mida kohaldatakse enne 1. juulit 1986. a. ehitatud laevade suhtes.

IBC Code (International Code for the Construction and Equipment of Ships Carrying Dangerous Chemicals in Bulk)– rahvusvaheline eeskiri ohtlikke kemikaale puiste- või vedellastina vedavate laevade tarindite ja seadmete kohta. Seda eeskirja kohaldatakse 1. juulil 1986. a. või hiljem ehitatud laevade suhtes.

IGC Code (International Code for the Construction and Equipment of Ships Carrying Liquefied Gases in Bulk)– rahvusvaheline eeskiri veeldatud gaase vedellastina vedavate laevade tarindite ja seadmete kohta. Seda eeskirja kohaldatakse 1. juulil 1986. a. või hiljem ehitatud laevade suhtes.

IMDG Code (International Maritime Dangerous Goods Code)– rahvusvaheline ohtlike kaupade mereveo eeskiri. See sisaldab peale eeskirjateksti ka ohtlike ainete loetelu (kus lehekülje number on ohtliku aine koodnumbriks ehk merekoodiks – IMDG Code no.), aine UN no., EmS no., MFAG table no. ja teave märgi MARINE POLLUTANT kasutamise kohta. Ohtlikud ained klassifitseeritakse põhiteguri järgi. Ohtlikul ainel võib olla ka lisaohutegureid. Seda tuleb nende ainete veol arvestada. Ohtliku aine õige nimetus on IMDG Code'is trükitud suurtähtedega. Alates 1. jaanuarist 1993. a. on IMDG Code kasutusel riikliku eeskirjana.

IMO (International Maritime Organization) – Rahvusvaheline Mereorganisatsioon.

IMO laevasoovitused – soovitused trümmi, mahutisse, pumbaruumi, kütusemahutisse, kohverdami, karpkiilu, ballastimahutisse ja muudesse suletud ruumidesse sisenemise kohta (Recommendations for Entering Cargo Spaces, Tanks, Pump-rooms, Fuel Tanks, Cofferdams, Duct Keels, Ballast Tanks and similar enclosed Compartments, IMO). IMO laevasoovitused on toodud BC Code'i lisas F (Appendix F) või IMDG Code'i lisas F (Appendix F).

IMO sadamasoovitused – soovitused ohtlike ainete ohutu veo, töötlemise ja ladustamise kohta sadamas, IMO (Recommendations on the Safe Transport, Handling and Storage of Dangerous Substances in Port Areas, IMO).

ISO (International Organization for Standardization)– Rahvusvaheline Standardiseerimise Organisatsioon.

MARINE POLLUTANT – tekst kolmnurksel märgil näitab, et aine on IMO poolt kantud merereostusainete loetellu. Märk peab peal püsima ja olema loetav ka pärast pakendi kolmekuulist viibimist merevees.

MARPOL 73/78 (International Convention for the Prevention of Pollution from Ships, 1973/78) – rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta, 1973/78. Eesti ühines 1992. a. MARPOL 73/78 lisadega I–V (Annexes I–V).

MFAG table no. (Medical First Aid Guide table number)– Meditsiinilise esmaabi juhendi tabeli number, mis vastab IMDG Code'i lisaköite (V köide) 2. osa tabeli numbrile.

Ohtlik aine on keemiline ühend või ühendite segu, mis võib kahjustada inimest, keskkonda või omandit oma plahvatus-, tule-, kiirgus-ohu või mõne muu ohuteguri tõttu. Eeskirjas haarab mõiste ohtlik aine ka mõisteid ohtlik jääde, heide, materjal, toode või ese.

Ohtlik kaup on nii pakendis kui ilma pakendita (gaasina, vedel- või puistelastina) veetav ohtlik aine. Ohtliku kauba mereveol on kasutusel mõiste lasti täpne nimetus (the proper shipping name of cargoe), mis võib kokku langeda mõistega ohtliku aine õige nimetus.

Ohtlike kaupade mereveo eeskiri, mille 1977. ja l991. aasta väljaanded olid kasutusel endises NSV Liidus – Pravila morskoi perevozki opasnõh gruzov – (MOPOG) ili (Pravila MOPOG, RD 31.15.01 – 89).

Ohtliku aine õige nimetus (the proper shipping name) on ohtliku aine nimetus perioodilises keemia- ja tehnikakirjanduses. Nende hulgas kõige autoriteetsem on referaatajakiri “Journal of Chemical Abstracts”. IMO dokumentides on ohtliku aine õige nimetus tavaliselt trükitud suurtähtedega. Ametlikes ja tehnilistes dokumentides ei ole lubatud piirduda ainult ohtliku aine kaubandusliku nimetusega.

Pakitud ohtlik kaup on (teisaldatav) kaubaüksus (võib olla ka pake), milles olev ohtlik aine on pakitud vastavalt IMDG Code'i 1. köite lõigus 10 toodud pakendile (haarab ka mõisted veopakend, sise- ja välispakend), pakkematerjalile ja -viisile esitatud nõuetele. IMDG Code'i poolt klassi 1, 2, 6.2 või 7 määratud ohtlike ainete pakkimisel on kasutusel mõiste pakendusrühm; I pakendusrühma kuuluvad suurt ohtu kujutavad ained, II rühma keskmist ohtu kujutavad ained ja III rühma väikest ohtu kujutavad ained.

Pädev riigiasutus on riiklik, piirkondlik või kohalik valitsusasutus, kellel on sadamate suhtes korraldavad– kontrollivad volitused. Eeskirja mõttes on pädev riigiasutus Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium, Teede- ja Sideministeerium, aga ka Riigi Mereinspektsioon, Riigi Päästeamet, Riigi Tehnilise Järelevalve Amet, Riigi Tervisekaitsekeskus, Riigi Tööinspektsioon, Riigi Veeteede Amet (edaspidi Mereinspektsioon, Päästeamet, Tehnilise Järelevalve Amet, Tervisekaitsekeskus, Tööinspektsioon ja Veeteede Amet) ning kohalik omavalitsus või mõni nende poolt määratud valitsusasutus.

Sadamavõim on isik või isikute rühm, keda on volitatud sadama tegevust korraldama.

UN no. – Ohtliku aine koondnumber, mis on talle antud ÜRO soovitustes ohtlike ainete veo kohta (Recommendations on the Transport of Dangerous Goods).

Üliohtlik aine on oma põhiohuteguri alusel IMDG Code'is paigutatud kas klassi 1 (explosives – lõhkeained ning plahvatusohtlikud ained ja esemed) või klassi 6.2 (infectious substances – nakkusohtlikud ained ja kultuurid) või klassi 7 (radioactive materials – radioaktiivsed ained), mille eriaktiivsus on 70 kBq/kg või kõrgem.

1.3. Sadamas kohaldatakse eeskirja mis tahes kauba suhtes, mis on ohtlik alljärgnevas nimistus esineva ühe või mitme ohtliku aine sisalduse tõttu:
1.3.1. Ohtlik aine, mida nimetab IMDG Code.
1.3.2. Ohtlik gaas, mida nimetab Gas Carrier Code või IGC Code.
1.3.3. Ohtlik vedelik, mida nimetab BCH Code IBC Code või MARPOL 73/78 lisa II.
1.3.4. Nafta või naftasaadus, mida nimetab MARPOL 73/78 lisa I.
1.3.5. Ohtlik tahke puisteaine, mida nimetab BC Code'i lisa B.
1.3.6. Aine, mis oma füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste omaduste poolest peaks kuuluma mõnda punktides 1.3.1 – 1.3.5 esitatud loetellu.
1.3.7. Tühi pakend (mahuti, konteiner, teisaldatav mahuti, paakauto jm.), mis sisaldas punktides 1.3.1 – 1.3.6 nimetatud ohtlikku ainet, seni kuni ta ei ole piisavalt puhastatud ohtliku aine jääkidest ja aurudest või/ja on see pakend täidetud ohutu ainega nii, et ohtlikust ainest tingitud võimalik oht on täielikult kõrvaldatud ning see on dokumentaalselt tõestatud.
1.3.8. Aine või toode, mille Keskkonnaministeerium või/ja Tervisekaitsekeskus on kandnud keskkonnaohtlike ainete loetellu.
1.3.9. Aine või toode, mille suhtes Tehnilise Järelevalve Amet või/ja Veeteede Amet nõuab eeskirja või mõne selle sätte kohaldamist.

1.4. Ohtlike ainete klassifitseerimisel juhindutakse eeskirjas IMDG Code'ist.

1.5. Eeskirja kohaldamisel juhindutakse kehtivatest IMO sadamasoovitustest. Kui eeskiri ja IMO sadamasoovitused käsitlevad ühte ja sama nõuet erinevalt või eri mahus, siis tuleb rakendada rangemat või täpsemalt esitatud nõuet.

1.6. Kui ohtliku kauba kavatsetaval vastuvõtul, töötlemisel, hoidmisel ja väljastamisel ilmneb asjaolusid, mida ei käsitleta kehtivates seadustes, eeskirjas ja IMO sadamasoovitustes, siis lahendab küsimuse Veeteede Amet.

1.7. Eeskirja täitmisel juhindutakse rahvusvahelistest eeskirjadest IMDG Code ja BC Code. Endises NSV Liidus kehtinud ohtlike kaupade mereveo eeskirja saab kasutada ainult abimaterjalina.

1.8. Klassi 1, 6.2 või 7 kuuluva üliohtliku aine sadamas vastuvõtu, töötlemise, hoiu ja väljastamise nõuded sätestatakse erieeskirjaga. Vastava eeskirja kehtestamiseni juhindutakse IMO sadamasoovitustest ja vastav tegevus kooskõlastatakse 1. klassi aine puhul Päästeametiga, 6.2 klassi aine puhul Tervisekaitsekeskusega ja 7. klassi aine puhul Keskkonnaministeeriumi, Päästeameti ja Tervisekaitsekeskusega.

1.9. Punktis 1.3.8 nimetatud keskkonnaohtliku aine või toote sadamas vastuvõtu, töötlemise, hoiu ja väljastamise nõuded kehtestatakse erieeskirjaga, mille kehtestamiseni tuleb vastav tegevus kooskõlastada Mereinspektsiooniga.

1.10. Sadama töötajad, kelle otsene töö on seotud ohtliku kaubaga, peavad olema atesteeritud. Atesteerimiskorra töötab välja Veeteede Amet; kuni selle kehtestamiseni korraldab atesteerimist sadamavõim.

1.11. Kuni töökaitset ja töötervishoidu ohtlike ainete olemasolul sadamas sätestavate õigusaktide kehtestamiseni annavad sellesisulist nõu Tööinspektsioon ja Tervisekaitsekeskus.

1.12. Ohtliku kauba vastuvõtul, töötlemisel, hoiul või/ja väljastamisel toimunud õnnetusjuhtum võetakse arvele, kui see kahjustas inimest (inimesi), keskkonda või/ja omandit. Selles asjas korraldatakse juurdlus vastavalt kehtivale korrale.

2. Ohtlike kaupade vastuvõtt ja väljastus sadamas

2.1. On lubatud vastu võtta, hoida ja veoks väljastada ohtlikku kaupa, mille vastuvõttu ja sadamas hoidmist Keskkonnaministeerium või/ja Tervisekaitsekeskus ja kohalik omavalitsus ei ole keelanud.
2.1.1. Keelatud ohtlike ainete loetelu koos UN no., BC Code no. ja/või IMDG Code no. ning sadama nimetamisega jõustub pärast selle avaldamist Riigi Teataja Lisas.
2.1.2. Kuni punktis 2.1.1 mainitud ohtlike ainete loetelu jõustumiseni kohaldatakse punktides 1.5., 1.6 ja 1.8 toodud nõudeid.

2.2. Punktiga 2.1 keelatud ohtlikku kaupa on lubatud sadamas vastu võtta ja hoida, kui merepäästetööde ajal päästetööde tegija või tema poolt volitatud isik seda kirjalikult taotleb. Vajaduse korral määrab merepäästetööde tegija isiku, kes korraldab sadamas ohtliku kauba vastuvõtu, paigutamise ja äraviimise või kahjutuks tegemise.

2.3. Sadamas vastuvõetav pakitud ohtlik kaup peab olema nimetatud, pakitud ja märgitud (varustatud siltidega ja plakatitega) IMDG Code'i nõuete kohaselt, kui sadamavõim, kauba käsutusõigust omav isik või tema esindaja ja laevaomanik ei ole kehtiva(te) riikidevahelis(t)e lepingu(te) raames teisiti kokku leppinud või ei ole sätestatud teisiti.

Merereostusainete loetelus nimetatud ainet sisaldav kaubaüksus peab olema varustatud märgiga MARINE POLLUTANT. Seda nõuet ei saa välistada ükski seadusandlik akt ega kokkulepe.

2.4. Kui ühte kaubaüksusse on IMDG Code'i nõuete kohaselt kokku pakitud mitu erinevat ohtlikku ainet, siis tuleb seda kaubaüksust töödelda temas leiduva, kõige rangemate ohutusnõuete järgimist nõudva ohtliku aine järgi.

2.5. Kui sadamasse saabub ohtlik kaup, mille pakkimisel, deklareerimisel või/ja sadamasse toomisel on eiratud kehtivaid seadusi ja eeskirju, siis ei tohi seda ohtlikku kaupa mereveoks väljastada ning selles asjas korraldatakse juurdlus vastavalt Teede- ja Sideministeeriumi poolt kehtestatud korrale.

2.6. Nii meritsi kui ka maitsi saabuvast ohtlilkust kaubast tuleb sadamale ette teatada vähemalt 10 ööpäeva; leppeliselt võib seda lühendada 24 tunnini. Teade peab sisaldama kauba õige nimetuse ja võimaluse korral UN no., ohtliku aine klassi IMDG Code'i järgi, teabe ohtliku aine leekpunkti või selle temperatuurivahemiku kohta ning kauba koguse. Klassi 1, 2, 6.2 või/ja 7 ohtlikku ainet sisaldava kaubaüksuse kohta tuleb esitada lisateave vastavalt IMDG Code'i 1. köite lõigus 9 toodud nõuetele. Laevaga saabuva pakitud ohtliku kauba kohta tuleb lisaks eeltoodule teatada veel ohtliku aine lisaohutegurid, selle pakendusrühm ja ohtlikku ainet sisaldavate kaubaüksuste arv.

Kuni vastava korra sätestamiseni peab ohtliku kauba käsutusõigust omav isik või tema esindaja hankima klassi 1, 2, 6.2 või/ja 7 kuuluva ohtliku aine sadamasse saatmiseks loa Keskkonnaministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi poolt määratud pädevalt riigiasutuselt.

2.7. Sadam on kohustatud pärast punktis 2.6 toodud teate saamist sellest informeerima Päästeametit ja Tervisekaitsekeskust või temale alluvat talitust vähemalt 24 tundi enne ohtliku kauba saabumist sadamasse vastavalt nende ettekirjutustele, kui ei ole sätestatud teisiti.

3. Ohtliku kauba hoiustamine sadamas

3.1. Ohtlikku kaupa võib hoiustada sadamas vigastamata pakendis või puistena eraldi asuvas, ohutusnormide järgi ehitatud või kohandatud laos või hoiukohas. Ladu või hoiukoht peab võimaldama eri liiki ohtlike kaupade nõuetekohast eraldamist (vt. punkt 6). Eraldamisnõue kehtib ka ohtliku ainega raudteevaguni, sõiduki ja selle haagise, poolhaagise, konteineri, vahetuspaagi, paakkonteineri, anumate kogumi ja teiste samalaadsete kaubaüksuste kohta (vt. ka punkt 2.4). Hoiukoht või ladu peab olema varustatud IMDG Code'i nõuetele vastavate selgelt nähtavate ning ohu liigist teatavate hoiatussiltidega või/ja -tahvlitega, kaitse- ning abivahenditega, mis võimaldavad vältida seal hoitavast kaubast tulenevat ohtu ja kiiresti kõrvaldada õnnetusjuhtumi tagajärgi.
3.1.1. Kui puuduvad riiklikult kehtestatud normid ohtliku kauba lao ja hoiukoha kohta, siis tuleb vastava ehitus- või ümberehitusprojekti koostamisel, lao ja hoiukoha ehitamisel või ümberpaigutamisel, kaitse- ja abivahenditega seadmestamisel ning hoiatussiltidega või/ja -tahvlitega varustamisel järgida ehitus- ja ohutusnorme, mis oma nõudmistelt ei ole nõrgemad vastavatest ISO normidest.
3.1.2. Ohtlikku kaupa võib ladustada merekõlblikus ujuvvahendis antud ohtliku kauba vedu lubava ja kehtiva sertifikaadi olemasolul, mille on välja andnud Eesti Vabariigi poolt volitatud klassifikatsiooniühing või Veeteede Amet. Ujuvvahendit tohib lastida kuni laadjooneni.

3.2. Ohtliku aine ladu või hoiukoht peab sadamas olema paigutatud sinna, kuhu liikurpäästevahendid ligi pääsevad. Kõrvalised isikud ei tohi ohtliku aine hoiukohta või lattu pääseda.

3.3. Kõik sadama lattu või hoiukohta paigutatavad ohtlikud kaubad tuleb sisse kanda ohtliku kauba laoraamatusse, mille vorm on ametliku näidise kinnistamiseni vaba. Laoraamatusse märgitakse järgmised andmed: kauba saabumise ja ärasaatmise kuupäev, ohtliku aine õige nimetus, kogus, asukoht sadamas, EmS no. või viide sadamas kehtivale hädaolukorras tegutsemise juhendile, MFAG table no. või viide sadamas kehtivale meditsiinilise esmaabi juhendile, UN no., IMDG Code no. või/ja BC Code no. Kui aine on mitmeti ohtlik, siis märgitakse laoraamatusse ka teised ohutegurid.

Ohtliku kauba laoraamatu kohustuslik lisa peab sisaldama ohtliku kauba saatesertifikaadi koopiat.

3.3.1. Kui ohtlik kaup paigutatakse lattu või hoiukohta, tuleb ohtliku kauba laoraamatusse märkida ka kaubaüksuse (sõiduk, haagis, raudteevagun, konteiner, vahetuspaak, paakkonteiner, anumate kogum jms.) nimetus ja registreerimisnumber.
3.3.2. Sadamaõnnetuse korral peab ohtliku kauba laoraamat olema kohe kättesaadav päästetööde tegijale ja õnnetusjuhtumi tagajärgede kõrvaldajale.
3.3.3. Ohtliku kauba laoraamatut koos kohustusliku lisaga säilitatakse kümme aastat pärast viimast sissekannet, kui ei ole sätestatud teisiti.

3.4. Ohtlikku kaupa sisaldavat vigastatud pakendit ei ole lubatud laeval, laos või hoiukohas parandada, välja arvatud juhud, kui see väldib suuremat ohtu inimestele või/ja keskkonnale ja laevale, ning registreeritakse sadamavõimude poolt.

3.5. Ohtliku kauba vigastatud pakendit võib parandada ja kaupa ümber pakkida sadamavõimu poolt ettenähtud kohas ja korras. Ümber pakkida on lubatud ainult märgistuseta pakendisse, kui ei ole sätestatud teisiti. Ohtlik kaup tuleb pakkida ja märgistada IMDG Code'i nõuete järgi.
3.5.1. Tühjendatava ohtliku kauba pakendile peab märgistus jääma kuni pakendi lõpptühjendamiseni ja -puhastamiseni, pärast seda tuleb märgistus kohe ja täielikult eemaldada või maskeerida.
3.5.2. Ohtliku kauba jääkide ja sellega saastatud heitmete kogumisel, kahjutuks tegemisel ja kõrvaldamisel tuleb juhinduda jäätmeseadusest ja selle alamalseisvatest aktidest.

3.6. Ohtliku kauba olemasolul sadamas on lubatud tuletöid (ka kuumneetimist) teha ainult sadaimavõimu kirjalikul loal.

3.7. Ohtliku vedeliku ja gaasi hoidla ning selle juurde kuuluvad torujuhtmed ning abiseadmed peavad nii tehniliselt kui ka keskkonnaohutuse seisukohast vastama riiklikult kehtestatud normidele. Vastav ehitus- või ümberehitusprojekt peab kehtestatud korras läbima keskkonna- ja tehnilise ekspertiisi. Riiklike normatiivaktide puudumisel võib kasutada norme, mis oma nõudmistelt ei ole nõrgemad vastavatest ISO normidest.

4. Sadamavõimu kohustused ja õigused

4.1. Sadamavõim korraldab ja kontrollib vastavalt kehtivatele seadustele ja juhendmaterjalidele ohtlike kaupade nõuetekohast vastuvõtmist, ärasaatmist, töötlemist ja hoidmist sadamas ning ohtlike kaupade laoraamatu pidamist.

4.2. Sadamavõim peab arvestama kõigi antud kaubast tulenevate teadaolevate ohtudega ning tegema kõik endastoleneva, et tagada sadamas ja selle naabruses inimeste ja keskkonna ohutus.

4.3. Sadamavõim korraldab juhendite koostamist ohuolukorras tegutsemise ja sadamas olevast ohtlikust kaubast johtuvate õnnetusjuhtumite tagajärgede kõrvaldamise kohta ning nõuab nende juhendite alusel ohtlike kaupadega tegelevatele töötajatele praktiliste õppuste korraldamist. Kuni riiklike juhendite jõustumiseni otsustab praktiliste õppuste kestuse ja sageduse sadamavõim arvestusega, et iga töötaja osaleks taolistel õppustel vähemalt korra viie aasta jooksul.

Sadamavõim peab tagama, et tööl ohtliku ainega otseselt kokkupuutuv inimene oleks varustatud töö ja ohtliku aine iseloomule vastava kaitseriietusega ja -vahenditega.

4.4. Sadamavõim peab tagama, et sadamas oleva või sadamasse saabuva ohtliku kauba veoga ja hoiuga seotud rahvuslikud ja rahvusvahelised õigusaktid ning muud vajalikud dokumendid ning teabematerjalid oleksid selle kaubaga sadamas tegelevatele isikutele kättesaadavad.

4.5. Sadamavõim on kohustatud juhinduma jäätmeseadusest, selle alamalseisvatest aktidest ja MARPOL 73/78 nõuetest sadamas töödeldavate ohtlike ainete jääkide, nendega saastatud heitmete, heit-, ballast-, pilsi- ja pesuvee vastuvõtu korraldamisel laevadelt ning sadama hoiukohtadest.

4.6. Sadamavõimul on õigus pöörduda pädeva riigiasutuse poole ettepanekutega täiustada ohtlike kaupade sadamas töötlemisega ja hoiuga seotud seadusi.

5. Ohtlike kaupade töötlemine (lastimine ja lossimine)

5.1. Laev lastitakse või lossitakse ohtliku kaubaga vastavalt sadamas kehtestatud ning Päästeameti, Tervisekaitsekeskuse ja Keskkonnaministeeriumiga kooskõlastatud eeskirja(de)le.

5.2. Punkti 5.1 sättest võib kõrvale kalduda juhul, kui see võimaldab vältida suuremat ohtu inimestele ja/või keskkonnale või kui tegu on merepäästetöödega.

5.3. Enne töö alustamist ohtliku kaubaga peab töötaja läbima arstliku läbivaatuse vastavalt Tervisekaitsekeskuse poolt kehtestatud korrale.

Ohtlikku kaupa töötlev inimene ei tohi olla alkoholi- või/ja narkootikumijoobes või joobe jääknähtudes. Suitsetada võib ainult selleks eraldatud kohas.

5.4. Nii kail kui laeval tuleb võimaluse korral vältida mis tahes kauba tõstmist üle ohtliku kauba.

5.5. Kui laeva lastiks on nii ohtlik kui ka eeskirja mõttes ohutu kaup, siis on soovitav ohtlik kaup lastida viimasena ja lossida esimesena.

5.6. Tuleb vältida ohtliku kauba lastimist ja lossimist riski suurendavates ilmastikutingimustes.

5.7. Puistelastina veetavaid ohtlikke kaupu tuleb lastida ja lossida nii, et tekiks võimalikult vähe tolmu või/ja tolm ning puistematerjal ei satuks atmosfääri, maapinnale või/ja vette. Põleva puistematerjali puhul tuleb vältida plahvatusohtliku õhu ja tolmu segu tekkimist.

5.8. Sisenemisel kinnisesse laoruumi, hoidlasse, mahutisse, kaevu või mõnda teise halvasti tuulutatud ruumi, kus hoitakse hapnikku neelavat või/ja mürgist auru või/ja gaasi eraldavat ainet või/ja kui ruumist on õhk välja tõrjutud, järgitakse IMO laevasoovitusi.

6. Sadama laos ja hoiukohas ohtlike kaupade (välja arvatud üliohtlikku ainet sisaldav kaup) eraldamise nõuded

6.1. Ohtlik kaup paigutatakse hoiukohta või lattu ja eraldatakse teistest ohtlikest kaupadest sadamavõimu juhendite järgi.

6.2. Ohtlike kaupade eraldamisel laos või hoiukohas tuleb juhinduda eeskirja lisa tabelist. Kui laona kasutatakse punktis 3.1.2 nimetatud ujuvvahendit, siis tuleb ohtlike kaupade eraldamisel juhinduda IMDG Code'i 1. köite lõikudes 14 ja 15 toodud nõuetest.

6.3. Ohtlikku ainet sisaldavad kaubaüksused eraldatakse järgmiste üldsätete kohaselt:
6.3.1. Kaubaüksuse puhul, mis sisaldab mitme ohuteguriga ohtlikku ainet lähtutakse kõige rangemaid eraldusnõudeid esitavast ohutegurist. Kui kaubaüksuses on erinevad ohtlikud ained, siis toimitakse nii nagu punktis 2.4.
6.3.2. Eri klassidesse kuuluvaid pakitud ohtlikke aineid (kaubaüksusi) ei tohi hoida üksteise peal. See nõue kehtib ka kaubaüksuste kohta, mis sisaldavad samasse klassi kuuluvaid kuid erinevate lisaohuteguritega ohtlikke aineid või kuuluvad need ained 8. klassi.
6.3.3. Ohtlikke aineid sisaldavaid konteinereid, vahetuspaake ja paakkonteinereid ei tohi hoida üksteise peal, laduda riita või toetada üksteise najale. Sadama juhendiga võib teha erandit kinnistele konteineritele, mis sisaldavad sama klassi ohtlikke aineid, 8. klassi kuuluvad ohtlikud ained peavad olema samad ained.
Konteiner tuleb ladustada nii, et tema uksele (ustele) ja kahele küljele pääseks vabalt ligi.
6.3.4. Mürgine ohtlik kaup (klass 6.1 ja 2.3) tuleb eraldada toiduainetest ja loomasöödast lisa tabelis toodud eraldustähise S kohaselt.
6.3.5. Ohtlike ainete, välja arvatud punktis 6.3.4 mainitute korral, eraldusnõuded ei ole kohustuslikud kaupade sadamaveol.
6.3.6. Kaubaüksuse seisundi ja märgistuse kontrolliks peab iga kaubaüksuse ümber olema vähemalt 1 m laiune vaba ruum.

 

Lisa «Ohtliku kauba sadamas vastuvõtu, töötlemise, hoiu ja väljaandmise eeskirja» juurde

 

Tabel ohtlikku ainet sisaldava kaubaüksuse eraldamiseks teistest kaubaüksustest

Ohtliku aine klass IMDG Code'i järgi

2.1

2.2

2.3

3

4.1

4.2

.43

5.1

5.2

6.1

8

9

2.1 – põlev gaas

O

O

O

S

A

S

O

S

S

O

A

O

2.2 – mittepõlev gaas

O

O

O

A

O

A

O

O

A

O

O

O

2.3 – mürkgaas

O

O

O

S

O

S

O

O

S

O

O

O

3 – põlev vedelik

S

A

S

O

O

S

A

S

S

O

O

O

4.1 – põlev tahkis

A

O

O

O

O

A

O

A

S

O

A

O

4.2 – isesüttiv tahkis

S

A

S

S

A

O

A

S

S

A

A

O

4.3 – vee toimel põlevat gaasi eraldav tahkis

O

O

O

A

O

A

O

S

S

O

A

O

5.1 – oksüdeeriv aine

S

O

O

S

A

S

S

O

S

A

S

O

5.2 – orgaaniline peroksiid

S

A

S

S

S

S

S

S

O

A

S

O

6.1 – mürkaine

O

O

O

O

O

A

O

A

A

O

O

O

8 – sööbeaine

A

O

O

O

A

A

A

S

S

O

O

O

9 – muu ohtlik aine*

O

O

O

O

O

O

O

O

O

O

O

O

 

	Eraldustähised: Pake, pehme väikekonteiner, haagis, poolhaagis, alus
O  –	ei ole vaja eraldada;
A  –	eraldada vähemalt 3 m;
S	eraldada lahtises hoiukohas vähemalt 6 m, katuse all või kinnises laos vähemalt 12 m või tulemüüriga.
	Suletud konteiner, vahetuspaak, pakkonteiner, sõiduk
O	ei ole vaja eraldada;
A	ei ole vaja eraldada;
S	eraldada lahtises hoiukohas vähemalt 3 m, katuse all või kinnises laos vähemalt 6 m või tulemüüriga.
	Lahtine sõiduk, kaubavagun, pealt lahtine konteiner
O	ei ole vaja eraldada;
A	eraldada vähemalt 3 m;
S	eraldada lahtises hoiukohas pikisuunas ja külgedelt vähemalt 12 m või tulemüüriga**.

____________
* Hõlmab ka punktis 1.3.8 ja 1.3.9 loetletud ohtlikud ained, kui pädev riigiasutus ei ole teisiti sätestanud.
** Konteineri, vahetuspaagi, sõiduki, haagise ja vaguni puhul võrdsustatakse 3 m 20'-se (20 jala laiuse) konteineri, raudteeveoki, sõiduki, haagise või nende rea laiusega, pikisuunas mõõdetakse kaugust puhvritest või haakeseadistest.