Teksti suurus:

Eesti Vabariigi omandiseadus

Väljaandja:Ülemnõukogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.07.1990
Avaldamismärge:

Eesti Vabariigi omandiseadus

AVALDATUD :
ÜVT/90/20/ 299
KEHTETU : 
rk  s 27.10.93 nr.  238 jõust.01.12.93

                  Eesti Vabariigi Omandiseadus

    Eesti    Vabariigi    majanduse   üleviimine    turumajanduse 
põhimõtetele   eeldab   uute   ühiskondlike   suhete   õiguslikku 
reguleerimist.   Kuni   uue  "Eesti  Vabariigi   tsiviilkoodeksi" 
vastuvõtmiseni reguleerib omandussuhteid käesolev seadus.  Selles 
sisalduvad õigusnormid võetakse aluseks uue tsiviilkoodeksi  ning 
teiste     Eesti     Vabariigis    omandussuhteid     käsitlevate 
normatiivaktide koostamisel.

    Eesti   Vabariigi  omandiseadus  on  ettevõtluse  arendamise, 
omandi  privatiseerimise ning  ebaseaduslikult  võõrandatud  vara 
endistele  omanikele või nende õigusjärglastele  tagastamise  või 
kompenseerimise õiguslikuks aluseks üleminekuperioodil.

    Omandi privatiseerimist, denatsionaliseerimist ning endistele 
omanikele  tagastamist  või kompenseerimist  reguleerivad  eraldi 
seadused  ja muud normatiivartid,  mis töötatakse välja kooskõlas 
käesoleva seadusega.

                              I OSA

                            ÜLDSÄTTED

    Paragrahv 1. Eesti Vabariigi omandiseaduse ülesanded

    (1)  Eesti Vabariigi omandiseadus  reguleerib  omandussuhteid 
Eesti Vabariigis,  määrates kindlaks omanike ringi, omandivormid, 
omandiõiguse  tekkimise  alused,   sisu,  objektid,  omandiõiguse 
teostamise ja kaitse põhimõtted.

    (2)  Käesolev  seadus  on aluseks teistele  Eesti  Vabariigis 
omandussuhteid reguleerivatele normatiivaktidele.

    Paragrahv 2. Omanikud ja omandivormid

    (1)  Omanikuks Eesti Vabariigis võib olla kodanik  (füüsiline 
isik),   juriidiline isik, kohalik omavalitsus või riik vastavalt 
käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud omandivormidele.

    (2)  Omand Eesti Vabariigis esineb  eraomandina,  juriidilise 
isiku  omandina,  munitsipaalomandina ja riigi   omandina.  Eesti 
Vabariigi seadus võib ette näha ka teisi omandivorme.

    Paragrahv 3. Ühine omand

    Sõltumata  omandivormist  võib vara  kuuluda  ühise  omandina 
üheaegselt mitmele omanikule.

    Paragrahv 4. Omandiõiguse sisu

    (1) Omanikule kuulub vara valdamise, kasutamise ja käsutamise 
õigus.

    (2)  Vara valdamine seisneb vara üle võimu teostamises,  vara 
kasutamine vara kasulike omaduste tarbimises ning vara käsutamine 
vara saatuse määramises.

    Paragrahv 5. Omandiõiguse objekt

    (1)  Omandiõiguse  objekt on  omanikule  omandiõiguse  alusel 
kuuluv vara (omand).

    (2) Omandiõiguse objekt võib olla vara,  mille omamine ei ole 
seadusega keelatud või piiratud.

    (3)  Intellektuaalse omandiga seotud suhteid  reguleeritakase 
Eesti Vabariigi seadusega.

    Paragrahv 6. Omandiõiguse tekkimine

    (1)  Omandiõigus  tekib vara valmistamisega või  omandamisega 
tehingu järgi,  omandiõiguse taastamisega või muul viisil, mis ei 
ole vastuolus Eesti Vabariigi seadusega.

    (2)  Varast saadavad viljad,  toodang ja tulud kuuluvad  vara 
omanikule, kui seaduses või  lepingus ei ole ette nähtud teisiti.

    (3) Viljad,  toodang ja tulud,  mis on saadud või valmistatud 
rentniku poolt renditud vara kasutamisel, samuti saadud tulu eest 
omandatud  vara on rentniku omand,  kui seaduses või lepingus  ei 
ole ette nähtud teisiti.

    Paragrahv 7. Omandiõiguse teostamine

    (1)  Omanik valdab,  kasutab ja käsutab talle  kuuluvat  vara 
iseseisvalt ning tal on õigus teha sellega kõiki tegusid,  mis ei 
ole seadusega vastuolus.

    (2)  Omanik võib oma vara võõrandada,  samuti anda üle teiste 
isikute valdusse, kasutusse ja käsutusse ilma võõrandamiseta.

    (3)   Teised  isikud  teostavad  omanikule  kuuluvaid  õigusi 
seadusega ettenähtud või omaniku poolt kindlaksääratud piires.

    (4)  Eesti Vabariigi seadusega ettenähtud juhtudel ja  korras 
võidakse  omanikule  panna kohustus võimaldada  teistel  isikutel 
piiratult kasutada tema vara.

    (5) Omandiõiguse teostamine ei tohi kahjustada teiste isikute 
õigusi ja seadusega kaitstud huve.

    Paragrahv 8. Omandiõiguse teostamise tagamine

    (1) Eesti Vabariigis on kõik omandivormid seaduse ees võrdsed.

    (2)  Eesti Vabariik tagab omandi puutumatuse ja  iga  omaniku 
omandiõiguse teostamine võimaluse.

    (3)   Omandiõiguse   teostamist  võib  piirata ainult   Eesti 
Vabariigi seadusega kehtestatud juhtidel ja korras.

    Paragrahv 9.  Omandiõiguse kaitse

    (1)   Omanikule   kuuluva   vara   valdamis-,   kasutamis- ja 
käsutamis-õigust  kaitstakse käesolevas seaduses ja muudes  Eesti 
Vabariigi normatiivaktides kehtestatud viisil.

    (2)  Eesti  Vabariik  tagab  kõigile  omanikele  omandiõiguse 
kaitse võrdsuse.

    (3)  Omandiõigusega  võrdselt  kaitstakse  käesoleva  seaduse 
paragrahvi  7  lõikes 3 märgitud isikute  õigusi,  sealhulgas  ka 
omaniku enda suhtes,  kui Eesti Vabariigi seaduses, ettevõtte või 
muu organisatsiooni asutamisdokumentides või lepingus ei ole ette 
nähtud teisiti.

    Paragrahv 10. Vara äravõtmise lubamatus

    (1)  Keegi  ei  tohi omanikult tema  vara  ära  võtta,  välja 
arvatud Eesti Vabariigi seadusega kehtestatud juhud.

    (2)  Vara  äravõtmine  omanikult võib  toimuda  ainult  Eesti 
Vabariigi seadusega ettenähtud korras riiklikes või ühiskondlikes 
huvides   selle   kohustusliku   hüvitamisega   või   karistusena 
kriminaalkuriteo või sanktsioonina  administratiivõiguserikkumise 
eest.

    (3) Omanik võib vara äravõtmise vaidlustada kohtus.

    Paragrahv 11. Vara valdamise õiguspärasus

    Vara   valdamise   õiguspärasust   ja   valdaja   heausksust 
eeldatakse, kuni ei ole tõendatud vastupidist.

    Paragrahv 12. Omaniku vastutus

    (1) Omanik vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga,  kui 
Eesti  Vabariigi  noratiivaktis või lepingus ei ole  ette  nähtud 
teisiti.

    (2)  Eesti  Vabariigi seadusega kehtestatakse  vara  loetelu, 
millele ei või sissenõuet pöörata.

    Paragrahv 13. Vara omamine väljaspool Eesti Vabariiki

    Käesoleva  seaduse  paragrahv  2 nimetatud  omanikud  võivad 
omada  vara  väljaspool Eesti Vabariiki.  Selle  vara  valdamise, 
kasutamise ja  käsutamise  korra määravad kindlaks  vara  asukoha 
riik ning selle riigi ja Eesti Vabariigi vahelised lepingud.

                             II osa

                          Omandivormid

                           1. peatükk

                            Eraomand

    Paragrahv 14. Eraomandi mõiste

    Eraomand on kodanikule kui füüsilisele isikule kuuluv vara.

    Paragrahv 15. Eraomandiõiguse objektid

    Kodaniku  poolt  seadusega ettenähtud alustel  soetatud  vara 
suurus  ei  ole piiratud.  Vara koosseis  on  piiratud  kõesoleva 
seaduse paragrahv 5 lõikes 2 nimetatuga.

    Paragrahv 16. Eraomandiõiguse tekkimine

    (1)   Eraomandiõigus  tekib  ettevõtlusest,   palgatööga   ja 
isiklikust majapidamisest saadud tulust,  aktsiatest või  muudest 
väärtpaberitest saadavatest dividendidest,  tehingutest saadavast 
ja  muust tulust,  mille saamine ei ole vastuolus Eesti Vabariigi 
seadusega.

    (2)   Eraomandi  pärandamise  ja  pärimise  õigus   tagatakse 
seadusega.

    Paragrahv 17. Eraomandiõiguse teostamine

    (1) Kodanik valdab,  kasutab ja käsutab oma vara  iseseisvalt 
isiklike vajaduste rahuldamiseks,  majandustegevuseks, sealhulgas 
ettevõtluseks,   ning  muul  otstarbel,   mis  ei  ole  vastuolus 
seadusega.

    (2) Ettevõtlust,  sealhulgas palgatöö kasutamist, reguleerivad 
Eesti Vabariigi noratiivaktid.   

                        2. p e a t ü k k

                     Juriidilise isiku omand

    Paragrahv 18. Juriidiline isik kui omanik

    (1)  Eesti  Vabariigis registreeritud juriidiline  isik  saab 
olla omanik vaid Eesti Vabariigi seaduses ettenähtud juhul.

    (2)   Eesti   Vabariigis  võivad  olla  omanikuks   järgmised 
juriidilised isikud:  kooperatiiv,  ühiskondlik organisatsioon ja 
liikumine,  usuühing  ja usuühingute  ühendus,  rendiettevõte  ja 
sihtfond.

    (3)   Eesti  Vabariigi  seadusega  võib  ette  näha  ka  muid 
omanikuks olevaid juriidilisi isikuid.

    Paragrahv 19.  Kooperatiivi,  ühiskondliku organisatsiooni ja 
                liikumise  omandiõiguse objektid

    Kooperatiivi,   ühiskondliku  organisatsiooni  ja   liikumise 
omandiõiguse  objektiks  võib  olla vara,  mille omamine  ei  ole 
vastuolus tema põhikirjaga.

    Paragrahv 20.  Kooperatiivi,  ühiskondliku organisatsiooni ja 
                liikumise omandiõiguse tekkimine

    (1)  Kooperatiivi omandiõigus tekib tema  liikmete  maksetest 
ühistatud  varast ning kooperatiivi majandustegevusest  saadavast 
ja muust tulust.

    (2)  Ühiskondliku  organisatsiooni ja  liikumise  omandiõigus 
tekib  ühiskondliku  organisatsiioni  liikmete  ja  ühiskondlikus 
liikumises  osalejate maksetest ning majandustegevusest saadavast 
ja muust tulust.

    Paragrahv 21.  Kooperatiivi,  ühiskondliku organisatsiooni ja 
                liikumise omandiõiguse teostamine

    (1) Kooperatiivi ja ühiskondliku organisatsiooni liikmed ning 
ühiskondlikus   liikumises  osalejad   valdavad,   kasutavad   ja 
käsutavad kooperatiivi, ühiskondliku organisatsiooni ja liikumise 
omandit   ühiselt  oma  juhtorganite  kaudu  või  uul  põhikirjas 
ettenähtud viisil.

    (2)  Kooperatiivi ja ühiskondliku organisatsiooni liige  ning 
ühiskondlikus   liikumises  osaleja  ei   vastuta   kooperatiivi, 
ühiskondliku  organisatsiooni ja liikumise kohustuste  eest,  kui 
põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.

    Paragrahv  22.   Vara  saatus  kooperatiivi  ja  ühiskondliku 
                 organisatsiooni    liikme    ja    ühiskondlikus 
                  liikumises osaleja lahkumisel 

    (1)  Kooperatiivi liikme lahkumisel kooperatiivist tekib  tal 
õigus  tagasi  saada  tema  poolt  makstud  osamaks,   kui  Eesti 
Vabariigi normatiivaktis, kooperatiivi põhikirjas või lepingus ei 
ole ette nähtud teisiti.

    (2)  Ühiskondliku  organisatsiooni liikme ning  ühiskondlikus 
liikumises  osaleja lahkumisel  ühiskondlikust  organisatsioonist 
või  liikumisest  ei  teki  tal õigust saada  tagasi  tema  poolt 
makstud  makseid  ega muud osa ühiskondliku  organisatsiooni  või 
liikumise varast,  kui Eesti Vabariigi normatiivaktid, põhikirjas 
või lepingus ei ole ette nähtud teisiti.

    Paragrahv   23.   Vara  saatus   kooperatiivi,   ühiskondliku 
               organisatsiooni ja liikumise tegevuse lõpetamisel
               
  (1)  Vara,  mis jääb järele kooperatiivi  tegevuse  lõpetamisel 
pärast  kõikide  kreeditoride nõudmiste  rahuldamist,  jaotatakse 
kooperatiivi   liikmete,   kooperatiivi   põhikirjas   ettenähtud 
juhtudel  ka  tema endiste liikmete vahel  põhikirjas  ettenähtud 
korras.

    (2)   Ühiskondliku  organisatsiooni  ja  liikumise   tegevuse 
lõpetamisel  jaotatakse  tema vara  pärast  kõikide  kreeditoride 
nõudmiste rahuldamist põhikirjas ettenähtud korras.

    Paragrahv 24. Kooperatiivi, ühiskondlike organisatsioonide ja 
                    liikumiste ühenduse vara

    (1)   Kooperatiivide,   ühiskondlike   organisatsioonide   ja 
liikumiste  ühenduse  (liidu,  koondise  jne.) vara  on  ühinenud 
kooperatiivide,   ühiskondlike  organisatsioonide  ja  liikumiste 
kaasomand,   kui  Eesti  Vabariigi  normatiivaktis  või  ühenduse 
asutamisdokumentides ei ole ette nähtud teisiti.

    (2)  Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud  vara  moodustab 
ühinenud   kooperatiivide,   ühiskondlike  organisatsioonide   ja 
liikumiste  poolt  antud  vara,  samuti vara,  mille  ühendus  on 
omandanud oma tegevuse tulemusena või saanud muust tulust.

    (3) Osaniku lahkumisel ühendusest on tal õigus osale ühenduse 
varast   vastavalt   ühenduse   asutamisdokumentides   ettenähtud 
korrale.

    (4)  Ühenduse tegevuse lõpetamisel jaotatakse pärast  kõikide 
kreeditoride  nõudmiste  rahuldamist  järelejäänud  vara  osanike 
vahel asutamisdokumentides ettenähtud korras.

    Paragrahv 25.  Kooperatiivi,  ühiskondliku organisatsiooni ja 
liikumise  ning nende ühenduse poolt asutatud ettevõtte  või  muu 
                      organisatsiooni vara

    (1)  Kooperatiivi,  ühiskondliku organisatsiooni ja liikumise 
ning   nende   ühenduse   poolt  asutatud   ettevõtte   või   muu 
organisatsiooni   vara   on  asutajate   omand,   kui   seaduses, 
asutamisdokumentides või lepingus ei ole nähtud teisiti.

    (2)  Käesoleva  paragrahvi lõikes 1 nimetatud  ettevõtted  ja 
muud organisatsioonid valdavad,  kasutavad ja käsutavad nimetatud 
vara käesoleva seaduse paragrahvi 7 lõikes 3 toodud alustel.

    (3) Kooperatiiv,  ühiskondlik organisatsoon ja liikumine ning 
nende   ühendus   võib  omanikuna  kindlaks   määrata   käesoleva  
paragrahvi    lõikes    1   nimetatud   ettevõtete    ja    muude 
organisatsioonide  valduses  oleva vara nende töötajate omandusse 
osalise  või täieliku ülemineku (kas väljaostmise või muul  teel) 
alused   ja  korra  koos  orgaisatsiooni  reorganiseerimise   või 
likvideerimisega või ilma selleta.

    Paragrahv  26.   Ühiskondliku  organisatsiooni  ja  liikumise 
allüksuse omand

    Kui  ühiskondliku  organisatsiooni  või  liikumise   allüksus 
(algorganisatsioon,  piirkondlik  ühendus  jne.)  on  tunnistatud 
seaduse  või  organisatsiooni  või  liikumise asutamisdokumentide 
alusel   omanikuks,   kehtivad  tema  suhtes  kõik   ühiskondliku 
organisatsiooni ja liikumise omandoõigust regileerivad normid.

    Paragrahv 27. Usuühingu ja usuühingute ühenduse omand

    (1)  Usuühingu ja usuühingute ühenduse omanduses võivad  olla 
hooned,  tootmis- ja heategevusobjektid ning muu vara,  mille nad 
on   saanud  ajaloolise  pärandina,   annetusena,   oma  tegevuse 
tagajärjel või muul viisil.

    (2)  Käesoleva  paragrahvi  lõikes 1  nimetatud omanike  vara 
valdamine, kasutamine ja käsutamime toimub käesoleva seaduse ning 
muude Eesti Vabariigi seaduste alusel.

    Paragrahv 28. Rendiettevõtte omand

    Rendiettevõtte   omandiõigus   tema   omandiks   oleva   vara 
(paragrahv   6   lg.3)  suhtes   on   analoogiline   kooperatiivi 
omandiõigusega,  kui  Eesti Vabariigi rendiseadusega ei ole  ette 
nähtud teisiti.

    Paragrahv 29. Sihtfondi omand

    Sihtfondi omandiõiguse objektide ringi, tekkimise alused ning 
teostamise  korra  määravad kindlaks sihtfonde  käsitlevad  Eesti 
Vabariigi normatiivaktid.

                           3. peatükk

          
                  Munitsipaalomand

    Paragrahv 30. Munitsipaalomandi mõiste

    Munitsipaalomand on vallale,  alevile, linnale või maakonnale 
kuuluv vara.

    Paragrahv 31. Munitsipaalomandiõiguse objektid

    Munitsipaalomandiks  võib olla igasugune vara,mis on valjalik 
kohaliku   haldusüksuse   sotsiaalse   ja   majandusliku   arengu 
kindlustamiseks ning  mille munitsipaalomanduse kuulumine  ei  ole 
vastuolus Eesti Vabariigi seadusega.

    Paragrahvi 32. Munitsipaalomandiõiguse tekkimine

    Munitsipaalomandiõigus   tekib  Eesti   Vabariigi   seadusega 
ettenähtud    korras    riigi   vara    üleandmisest   kohalikule 
omavalitsusele,   munitsipaalettevõtete,   -asutuste   ja   muude 
munitsipaalorganisatsioonide,  samuti kohalike omavalitsuorganite 
endi tegevusest,kohaliku eelarve laekumistest ja muust tulust.

    Paragrahv 33. Munitsipaalomandiõiguse teostamine

    (1)  Munitsipaalomandiks oleva vara valdamise, kasutamise  ja 
käsutamise  korralduse  määravad  kohaliku  omavalitsuse  organid 
kohaliku  omavalitsuse  kohta käivate ning muude Eesti  Vabariigi 
seaduste alusel.

    (2)     Munitsipaalettevõtted,      -asutused     ja     muud 
munitsipaalorganisatsioonid  valdavad,   kasutavad  ja  käsutavad 
munitsipaalomandit käesoleva seaduse paragrahvi 7 lõikes 3 toodud 
alustel kohaliku omavalitsuse organi poolt määratud korras.

                           4. peatükk

                      Eesti Vabariigi omand

    Paragrahv 34. Eesti Vabariigi omandi mõiste

    Eesti Vabariigi omand on Eesti Vabariigile kui riigile kuuluv 
vara.

    Paragrahv 35. Eesti Vabariigi riikliku omandiõiguse objektid

    (1)  Eesti  Vabariigi  omanduses  on  maa,   maapõu,  õhuruum 
vabariigi   territooriumi   kohal,   sise- ja   territoriaalveed, 
mandrilava, mets ja muud loodusvarad.

    (2)  Eesti  Vabariigi  omanduses võib  olla  peale  käesoleva 
paragrahvi  lõikes  1 nimetatu igasugune muu vara,mis on  vajalik 
Eesti  Vabariigi  sotsiaalse  ja  majandusliku  arengu riiklikuks 
kindlustamiseks.

    Paragrahv 36. Eesti Vabariigi riikliku omandiõiguse tekkimine

    (1)  Eesti  Vabariigi riiklik omandiõigus  käesoleva  seaduse 
paragrahv  35  lõikes  1 nimetatud  varale  tuleneb  Eesti  rahva 
suveräänsusest  ja  tema  võõrandamatust õigusest  Eesti maale  ja 
muudele loodusvaradele.

    (2)  Eesti  Vabariigi riiklik omandiõigus muule varale  tekib 
ettevõtlusest,   teiste  riikidega  teostatavatest   tehingutest, 
eelarvelisest laekumistest ning muust tulust.

    Paragrahv   37.   Eesti   Vabariigi  riikliku   omandiõiguse 
teostamine

    (1)  Eesti  Vabariigile kuulub võõrandamatu  õigus  otsustada 
Eesti  Vabariigi  omandi  valdamise,   kasutamise  ja  käsutamise 
korralduse üle kõrgeima riigivõimuorgani kaudu.

    (2) Eesti Vabariigi omandi valdamine, kasutamine ja käsutamine 
toimub riigiettevõtete, -asutuste ja muude riigiorganisatsioonide 
kaudu,  kellele Eesti Vabariik eraldab  riigi vara vastavalt 
nende tegevuse eesmärkidele.

    (3)   Maa   ja  muude  Eesti  Vabariigi   omanduses   olevate 
loodusvarade teiste isikute omandusse või kasutusse andmise korra 
määravad kindlaks Eesti Vabariigi seadused.

    (4)   Eesti  Vabariigi  omanduses  oleva  vara   omandiõiguse 
teostamise  suhtes  ei  või keegi  teha  piiranguid  peale  Eesti 
Vabariigi enda.

    (5)  Eesti Vabariigil on rahvusvahelises õiguses  tunnustatud 
ulatuses   Eesti  Vabariigi  territooriumiga  piirnevas  Läänemere 
majandustsoonis  asuvate  ressursside  valdamis-,   kasutamis- ja 
käsutamisõigus.

    Paragrahv 38. Eesti Vabariigi riigiettevõtte, -asutuse ja muu 
riigiorganisatsiooni vara

    (1)   Eesti   Vabariigi   riigiettevõte,   -asutus   ja   muu 
riigiorganisatsioon   valdab,  kasutab ja käsutab talle eraldatud
Eesti Vabariigi omandiks olevat vara käesoleva seaduse paragrahvi 7 
lõikes 3 toodud alustel.

    (2)  Eesti  Vabariigi seadusega kindlaksmääratud  alustel  ja 
korras  võib  toimuda  riigiettevõttele,   -asutusele  ja  muule 
riigiorganisatsioonile   eraldatud  vara  osaline   või   täielik 
üleminek teistele omanikele (kas väljaostmise või muul teel) koos 
nimetatud       organisatsioonide      reorganiseerimise      või 
likvideerimisega või ilma selleta.

                             III osa

                           Ühine omand

    Paragrahv 39. Ühise omandi mõiste ja liigid

    (1)  Ühine omand on kahele või enamale  omanikule  üheaegselt 
kuuluv vara.

    (2) Ühine omand, milles igale omanikule kuuluva osa suurus on 
kindlaks määratud, on nende kaasomand.          

    (3) Ühine omand, milles igale omanikule kuuluva osa suurus on 
kindlaks määramata, on nende ühisomand.

    Paragrahv 40. Ühise omandiõiguse objektid

    Ühises omanduses võib olla igasugune vara, mille suhtes ühine 
omandiõigus ei ole Eesti Vabariigi seadusega keelatud.

    Paragrahv 41. Ühise omandiõiguse tekkimine

    (1)  Ühine omandiõigus tekib ühise töö, tehingute,  ühise vara 
alusel toimuva  ettevõtluse  ning  muudel  alustel,  mis  ei  ole 
seadusega vastuolus.

    (2) Ühine omandiõigus tekib kaasomandiõigusena,  kui seaduses 
või lepingus ei ole ette nähtud teisiti.

    Paragrahv 42. Ühise omandiõiguse teostamine

    (1)  Ühises  omanduses oleva vara  valdamise,  kasutamise  ja 
käsutamise korra määravad omanikud kindlaks ühiselt.

    (2) Ühist omandiõigust võib teostada juriidilise isiku  kaudu 
või mõnel muul Eesti Vabariigi normatiivaktis ettenähtud viisil.

    Paragrahv  43.  Ühise  omandiõiguse  teostamine  juriidilise 
isiku kaudu

    (1)  Kui omanikud moodustavad ühise omandiõiguse teostamiseks 
juriidilise  isiku, kuulub  neile  ühine  vara   kaasomandiõiguse 
alusel,  kui  seaduses või juriidilise isiku asutamisdokumentides 
ei ole ette nähtud teisiti.

    (2)  Ühise  omandiõiguse teostamine omanike  poolt  käesoleva 
paragrahvi  lõikes  1 nimetatud juriidilise  isiku  kaudu  toimub 
vastava   juriidilise   isiku   kohta   käiva   Eesti   Vabariigi 
normatiivakti   alusel.   Omanik   vastutab   juriidilise   isiku 
kohustuste  eest  oma  osaga ühises varas,  kui  Eesti  Vabariigi 
normatiivaktis  või juriidilise isiku asutamisdokumetides ei  ole 
ette nähtud teisiti.

    (3) Omanikul on õigus saada kätte oma osa ühises varas  Eesti 
Vabariigi      normatiivaktis      või     juriidilise      isiku 
asutamisdokumetides ettenähtud korras.

    (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juriidilise isiku 
tegevuse  lõpetamisel jaotatakse allesjäänud vara  omanike  vahel 
juriidilise isiku asutamisdokumentides ettenähtud korras.

    (5)   Käesoleva  paragrahvi  lõiked  1-4  kehtivad  ka  nende 
organisatsioonide        suhtes,         mis        moodustatakse 
osanikorganisatsioonide kui vara ühiste omanike poolt.

    Paragrahv 44. Rendikollektiivi liikmete ühine omand

    (1)  Rendikollektiivi  liikmetele  kuulub  nende  ühine  vara 
ühisomadiõiguse  alusel,  kui seaduses või lepingus ei  ole  ette 
nähtud teisiti.

    (2)  Rendikollektiivi liikmete ühise omandiõiguse  tekkimise, 
teostamise  ja  lõppemise korra määrab kindlaks  Eesti  Vabariigi 
rendiseadus.

    Paragrahv 45. Talupere liikmete ühisomand

    (1)    Talupere    liikmete   ühine   vara    kuulub    neile 
ühisomandiõiguse alusel, kui Eesti Vabariigi seaduses ei ole ette  
nähtud teisiti.

    (2) Talupere liikmete ühisomandiõiguse tekkimise,  teostamise 
ja  lõppemise korra,  samuti talupere liikmete ühisvara  pärimise 
erisused määrab kindlaks taluseadus.

    Paragrahv 46. Abikaasade ühisomand

    (1) Abikaasade poolt abielu kestel soetatud vara kuulub neile 
ühisomandiõiguse alusel, kui Eesti Vabariigi seaduses ei ole ette 
nähtud teisiti.

    (2)  Abikaasade  ühisomandiõiguse  tekkimise,  teostamise  ja 
lõppemise korra määrab kindlaks abielu- ja perekonnakoodeks.

                             IV osa

Teiste   riikide   ning  nende  kodanike  ja   organisatsioonide, 
rahvusvaheliste  organisatsioonide  ning  kodakondsuseta  isikute 
                     omand Eesti Vabariigis

    Paragrahv 47. Teiste riikide omand Eesti Vabariigis

    Teiste riikide omand esineb Eesti Vabariigis vastavalt  Eesti 
Vabariigi  seadustele  ning  Eesti Vabariigi  ja  teiste  riikide 
vahelistele  lepingutele.  Selle  vara valdamine,  kasutamine  ja 
käsutamine toimub Eesti Vabariigi seaduste ja nimetatud lepingute 
alusel.

    Paragrahv 48.  Teiste riikide kodanike ja  organisatsioonide, 
rahvusvaheliste  organisatsioonide  ning  kodakondsuseta  isikute 
omand Eesti Vabariigis

    Teiste riikide kodanike ja organisatsioonide, rahvusvaheliste 
organisatsioonide  ning  kodakondsuseta isikute omand  esineb  ja 
selle  vara valdamine,  kasutamine ja käsutamine Eesti Vabariigis 
toimub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja lepingutele.

    Paragrahv 49. Välisosalusega ettevõtte vara

    (1)  Eesti  Vabariigis  võib  asutada  ettevõtteid  ja   muid 
organisatsioone, mille vara ühised omanikud on Eesti Vabariik või 
tema  kodanik või juriidiline isik koos mõne teise riigi või tema 
kodaniku   või   juriidilise   isikuga,   samuti   rahvusvahelise 
organisatsiooni või kodakondsuseta isikuga.

    (2)  Käesoleva  paragrahvi lõikes 1 nimetatud  vara  on  tema 
ühiste  omanike kaasomand,  kui ettevõtte asutamisdokumentides ei 
ole ette nähtud teisiti. Ühistel omanikel on kõik Eesti Vabariigi 
seadustest tulenevad õigused.

          Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL

   Tallinn, 13. juunil 1990.
              

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json