Eesti Vabariigi omandiseadus
AVALDATUD :
ÜVT/90/20/ 299
KEHTETU :
rk s 27.10.93 nr. 238 jõust.01.12.93
Eesti Vabariigi Omandiseadus
Eesti Vabariigi majanduse üleviimine turumajanduse
põhimõtetele eeldab uute ühiskondlike suhete õiguslikku
reguleerimist. Kuni uue "Eesti Vabariigi tsiviilkoodeksi"
vastuvõtmiseni reguleerib omandussuhteid käesolev seadus. Selles
sisalduvad õigusnormid võetakse aluseks uue tsiviilkoodeksi ning
teiste Eesti Vabariigis omandussuhteid käsitlevate
normatiivaktide koostamisel.
Eesti Vabariigi omandiseadus on ettevõtluse arendamise,
omandi privatiseerimise ning ebaseaduslikult võõrandatud vara
endistele omanikele või nende õigusjärglastele tagastamise või
kompenseerimise õiguslikuks aluseks üleminekuperioodil.
Omandi privatiseerimist, denatsionaliseerimist ning endistele
omanikele tagastamist või kompenseerimist reguleerivad eraldi
seadused ja muud normatiivartid, mis töötatakse välja kooskõlas
käesoleva seadusega.
I OSA
ÜLDSÄTTED
Paragrahv 1. Eesti Vabariigi omandiseaduse ülesanded
(1) Eesti Vabariigi omandiseadus reguleerib omandussuhteid
Eesti Vabariigis, määrates kindlaks omanike ringi, omandivormid,
omandiõiguse tekkimise alused, sisu, objektid, omandiõiguse
teostamise ja kaitse põhimõtted.
(2) Käesolev seadus on aluseks teistele Eesti Vabariigis
omandussuhteid reguleerivatele normatiivaktidele.
Paragrahv 2. Omanikud ja omandivormid
(1) Omanikuks Eesti Vabariigis võib olla kodanik (füüsiline
isik), juriidiline isik, kohalik omavalitsus või riik vastavalt
käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud omandivormidele.
(2) Omand Eesti Vabariigis esineb eraomandina, juriidilise
isiku omandina, munitsipaalomandina ja riigi omandina. Eesti
Vabariigi seadus võib ette näha ka teisi omandivorme.
Paragrahv 3. Ühine omand
Sõltumata omandivormist võib vara kuuluda ühise omandina
üheaegselt mitmele omanikule.
Paragrahv 4. Omandiõiguse sisu
(1) Omanikule kuulub vara valdamise, kasutamise ja käsutamise
õigus.
(2) Vara valdamine seisneb vara üle võimu teostamises, vara
kasutamine vara kasulike omaduste tarbimises ning vara käsutamine
vara saatuse määramises.
Paragrahv 5. Omandiõiguse objekt
(1) Omandiõiguse objekt on omanikule omandiõiguse alusel
kuuluv vara (omand).
(2) Omandiõiguse objekt võib olla vara, mille omamine ei ole
seadusega keelatud või piiratud.
(3) Intellektuaalse omandiga seotud suhteid reguleeritakase
Eesti Vabariigi seadusega.
Paragrahv 6. Omandiõiguse tekkimine
(1) Omandiõigus tekib vara valmistamisega või omandamisega
tehingu järgi, omandiõiguse taastamisega või muul viisil, mis ei
ole vastuolus Eesti Vabariigi seadusega.
(2) Varast saadavad viljad, toodang ja tulud kuuluvad vara
omanikule, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti.
(3) Viljad, toodang ja tulud, mis on saadud või valmistatud
rentniku poolt renditud vara kasutamisel, samuti saadud tulu eest
omandatud vara on rentniku omand, kui seaduses või lepingus ei
ole ette nähtud teisiti.
Paragrahv 7. Omandiõiguse teostamine
(1) Omanik valdab, kasutab ja käsutab talle kuuluvat vara
iseseisvalt ning tal on õigus teha sellega kõiki tegusid, mis ei
ole seadusega vastuolus.
(2) Omanik võib oma vara võõrandada, samuti anda üle teiste
isikute valdusse, kasutusse ja käsutusse ilma võõrandamiseta.
(3) Teised isikud teostavad omanikule kuuluvaid õigusi
seadusega ettenähtud või omaniku poolt kindlaksääratud piires.
(4) Eesti Vabariigi seadusega ettenähtud juhtudel ja korras
võidakse omanikule panna kohustus võimaldada teistel isikutel
piiratult kasutada tema vara.
(5) Omandiõiguse teostamine ei tohi kahjustada teiste isikute
õigusi ja seadusega kaitstud huve.
Paragrahv 8. Omandiõiguse teostamise tagamine
(1) Eesti Vabariigis on kõik omandivormid seaduse ees võrdsed.
(2) Eesti Vabariik tagab omandi puutumatuse ja iga omaniku
omandiõiguse teostamine võimaluse.
(3) Omandiõiguse teostamist võib piirata ainult Eesti
Vabariigi seadusega kehtestatud juhtidel ja korras.
Paragrahv 9. Omandiõiguse kaitse
(1) Omanikule kuuluva vara valdamis-, kasutamis- ja
käsutamis-õigust kaitstakse käesolevas seaduses ja muudes Eesti
Vabariigi normatiivaktides kehtestatud viisil.
(2) Eesti Vabariik tagab kõigile omanikele omandiõiguse
kaitse võrdsuse.
(3) Omandiõigusega võrdselt kaitstakse käesoleva seaduse
paragrahvi 7 lõikes 3 märgitud isikute õigusi, sealhulgas ka
omaniku enda suhtes, kui Eesti Vabariigi seaduses, ettevõtte või
muu organisatsiooni asutamisdokumentides või lepingus ei ole ette
nähtud teisiti.
Paragrahv 10. Vara äravõtmise lubamatus
(1) Keegi ei tohi omanikult tema vara ära võtta, välja
arvatud Eesti Vabariigi seadusega kehtestatud juhud.
(2) Vara äravõtmine omanikult võib toimuda ainult Eesti
Vabariigi seadusega ettenähtud korras riiklikes või ühiskondlikes
huvides selle kohustusliku hüvitamisega või karistusena
kriminaalkuriteo või sanktsioonina administratiivõiguserikkumise
eest.
(3) Omanik võib vara äravõtmise vaidlustada kohtus.
Paragrahv 11. Vara valdamise õiguspärasus
Vara valdamise õiguspärasust ja valdaja heausksust
eeldatakse, kuni ei ole tõendatud vastupidist.
Paragrahv 12. Omaniku vastutus
(1) Omanik vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga, kui
Eesti Vabariigi noratiivaktis või lepingus ei ole ette nähtud
teisiti.
(2) Eesti Vabariigi seadusega kehtestatakse vara loetelu,
millele ei või sissenõuet pöörata.
Paragrahv 13. Vara omamine väljaspool Eesti Vabariiki
Käesoleva seaduse paragrahv 2 nimetatud omanikud võivad
omada vara väljaspool Eesti Vabariiki. Selle vara valdamise,
kasutamise ja käsutamise korra määravad kindlaks vara asukoha
riik ning selle riigi ja Eesti Vabariigi vahelised lepingud.
II osa
Omandivormid
1. peatükk
Eraomand
Paragrahv 14. Eraomandi mõiste
Eraomand on kodanikule kui füüsilisele isikule kuuluv vara.
Paragrahv 15. Eraomandiõiguse objektid
Kodaniku poolt seadusega ettenähtud alustel soetatud vara
suurus ei ole piiratud. Vara koosseis on piiratud kõesoleva
seaduse paragrahv 5 lõikes 2 nimetatuga.
Paragrahv 16. Eraomandiõiguse tekkimine
(1) Eraomandiõigus tekib ettevõtlusest, palgatööga ja
isiklikust majapidamisest saadud tulust, aktsiatest või muudest
väärtpaberitest saadavatest dividendidest, tehingutest saadavast
ja muust tulust, mille saamine ei ole vastuolus Eesti Vabariigi
seadusega.
(2) Eraomandi pärandamise ja pärimise õigus tagatakse
seadusega.
Paragrahv 17. Eraomandiõiguse teostamine
(1) Kodanik valdab, kasutab ja käsutab oma vara iseseisvalt
isiklike vajaduste rahuldamiseks, majandustegevuseks, sealhulgas
ettevõtluseks, ning muul otstarbel, mis ei ole vastuolus
seadusega.
(2) Ettevõtlust, sealhulgas palgatöö kasutamist, reguleerivad
Eesti Vabariigi noratiivaktid.
2. p e a t ü k k
Juriidilise isiku omand
Paragrahv 18. Juriidiline isik kui omanik
(1) Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik saab
olla omanik vaid Eesti Vabariigi seaduses ettenähtud juhul.
(2) Eesti Vabariigis võivad olla omanikuks järgmised
juriidilised isikud: kooperatiiv, ühiskondlik organisatsioon ja
liikumine, usuühing ja usuühingute ühendus, rendiettevõte ja
sihtfond.
(3) Eesti Vabariigi seadusega võib ette näha ka muid
omanikuks olevaid juriidilisi isikuid.
Paragrahv 19. Kooperatiivi, ühiskondliku organisatsiooni ja
liikumise omandiõiguse objektid
Kooperatiivi, ühiskondliku organisatsiooni ja liikumise
omandiõiguse objektiks võib olla vara, mille omamine ei ole
vastuolus tema põhikirjaga.
Paragrahv 20. Kooperatiivi, ühiskondliku organisatsiooni ja
liikumise omandiõiguse tekkimine
(1) Kooperatiivi omandiõigus tekib tema liikmete maksetest
ühistatud varast ning kooperatiivi majandustegevusest saadavast
ja muust tulust.
(2) Ühiskondliku organisatsiooni ja liikumise omandiõigus
tekib ühiskondliku organisatsiioni liikmete ja ühiskondlikus
liikumises osalejate maksetest ning majandustegevusest saadavast
ja muust tulust.
Paragrahv 21. Kooperatiivi, ühiskondliku organisatsiooni ja
liikumise omandiõiguse teostamine
(1) Kooperatiivi ja ühiskondliku organisatsiooni liikmed ning
ühiskondlikus liikumises osalejad valdavad, kasutavad ja
käsutavad kooperatiivi, ühiskondliku organisatsiooni ja liikumise
omandit ühiselt oma juhtorganite kaudu või uul põhikirjas
ettenähtud viisil.
(2) Kooperatiivi ja ühiskondliku organisatsiooni liige ning
ühiskondlikus liikumises osaleja ei vastuta kooperatiivi,
ühiskondliku organisatsiooni ja liikumise kohustuste eest, kui
põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.
Paragrahv 22. Vara saatus kooperatiivi ja ühiskondliku
organisatsiooni liikme ja ühiskondlikus
liikumises osaleja lahkumisel
(1) Kooperatiivi liikme lahkumisel kooperatiivist tekib tal
õigus tagasi saada tema poolt makstud osamaks, kui Eesti
Vabariigi normatiivaktis, kooperatiivi põhikirjas või lepingus ei
ole ette nähtud teisiti.
(2) Ühiskondliku organisatsiooni liikme ning ühiskondlikus
liikumises osaleja lahkumisel ühiskondlikust organisatsioonist
või liikumisest ei teki tal õigust saada tagasi tema poolt
makstud makseid ega muud osa ühiskondliku organisatsiooni või
liikumise varast, kui Eesti Vabariigi normatiivaktid, põhikirjas
või lepingus ei ole ette nähtud teisiti.
Paragrahv 23. Vara saatus kooperatiivi, ühiskondliku
organisatsiooni ja liikumise tegevuse lõpetamisel
(1) Vara, mis jääb järele kooperatiivi tegevuse lõpetamisel
pärast kõikide kreeditoride nõudmiste rahuldamist, jaotatakse
kooperatiivi liikmete, kooperatiivi põhikirjas ettenähtud
juhtudel ka tema endiste liikmete vahel põhikirjas ettenähtud
korras.
(2) Ühiskondliku organisatsiooni ja liikumise tegevuse
lõpetamisel jaotatakse tema vara pärast kõikide kreeditoride
nõudmiste rahuldamist põhikirjas ettenähtud korras.
Paragrahv 24. Kooperatiivi, ühiskondlike organisatsioonide ja
liikumiste ühenduse vara
(1) Kooperatiivide, ühiskondlike organisatsioonide ja
liikumiste ühenduse (liidu, koondise jne.) vara on ühinenud
kooperatiivide, ühiskondlike organisatsioonide ja liikumiste
kaasomand, kui Eesti Vabariigi normatiivaktis või ühenduse
asutamisdokumentides ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vara moodustab
ühinenud kooperatiivide, ühiskondlike organisatsioonide ja
liikumiste poolt antud vara, samuti vara, mille ühendus on
omandanud oma tegevuse tulemusena või saanud muust tulust.
(3) Osaniku lahkumisel ühendusest on tal õigus osale ühenduse
varast vastavalt ühenduse asutamisdokumentides ettenähtud
korrale.
(4) Ühenduse tegevuse lõpetamisel jaotatakse pärast kõikide
kreeditoride nõudmiste rahuldamist järelejäänud vara osanike
vahel asutamisdokumentides ettenähtud korras.
Paragrahv 25. Kooperatiivi, ühiskondliku organisatsiooni ja
liikumise ning nende ühenduse poolt asutatud ettevõtte või muu
organisatsiooni vara
(1) Kooperatiivi, ühiskondliku organisatsiooni ja liikumise
ning nende ühenduse poolt asutatud ettevõtte või muu
organisatsiooni vara on asutajate omand, kui seaduses,
asutamisdokumentides või lepingus ei ole nähtud teisiti.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtted ja
muud organisatsioonid valdavad, kasutavad ja käsutavad nimetatud
vara käesoleva seaduse paragrahvi 7 lõikes 3 toodud alustel.
(3) Kooperatiiv, ühiskondlik organisatsoon ja liikumine ning
nende ühendus võib omanikuna kindlaks määrata käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtete ja muude
organisatsioonide valduses oleva vara nende töötajate omandusse
osalise või täieliku ülemineku (kas väljaostmise või muul teel)
alused ja korra koos orgaisatsiooni reorganiseerimise või
likvideerimisega või ilma selleta.
Paragrahv 26. Ühiskondliku organisatsiooni ja liikumise
allüksuse omand
Kui ühiskondliku organisatsiooni või liikumise allüksus
(algorganisatsioon, piirkondlik ühendus jne.) on tunnistatud
seaduse või organisatsiooni või liikumise asutamisdokumentide
alusel omanikuks, kehtivad tema suhtes kõik ühiskondliku
organisatsiooni ja liikumise omandoõigust regileerivad normid.
Paragrahv 27. Usuühingu ja usuühingute ühenduse omand
(1) Usuühingu ja usuühingute ühenduse omanduses võivad olla
hooned, tootmis- ja heategevusobjektid ning muu vara, mille nad
on saanud ajaloolise pärandina, annetusena, oma tegevuse
tagajärjel või muul viisil.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud omanike vara
valdamine, kasutamine ja käsutamime toimub käesoleva seaduse ning
muude Eesti Vabariigi seaduste alusel.
Paragrahv 28. Rendiettevõtte omand
Rendiettevõtte omandiõigus tema omandiks oleva vara
(paragrahv 6 lg.3) suhtes on analoogiline kooperatiivi
omandiõigusega, kui Eesti Vabariigi rendiseadusega ei ole ette
nähtud teisiti.
Paragrahv 29. Sihtfondi omand
Sihtfondi omandiõiguse objektide ringi, tekkimise alused ning
teostamise korra määravad kindlaks sihtfonde käsitlevad Eesti
Vabariigi normatiivaktid.
3. peatükk
Munitsipaalomand
Paragrahv 30. Munitsipaalomandi mõiste
Munitsipaalomand on vallale, alevile, linnale või maakonnale
kuuluv vara.
Paragrahv 31. Munitsipaalomandiõiguse objektid
Munitsipaalomandiks võib olla igasugune vara,mis on valjalik
kohaliku haldusüksuse sotsiaalse ja majandusliku arengu
kindlustamiseks ning mille munitsipaalomanduse kuulumine ei ole
vastuolus Eesti Vabariigi seadusega.
Paragrahvi 32. Munitsipaalomandiõiguse tekkimine
Munitsipaalomandiõigus tekib Eesti Vabariigi seadusega
ettenähtud korras riigi vara üleandmisest kohalikule
omavalitsusele, munitsipaalettevõtete, -asutuste ja muude
munitsipaalorganisatsioonide, samuti kohalike omavalitsuorganite
endi tegevusest,kohaliku eelarve laekumistest ja muust tulust.
Paragrahv 33. Munitsipaalomandiõiguse teostamine
(1) Munitsipaalomandiks oleva vara valdamise, kasutamise ja
käsutamise korralduse määravad kohaliku omavalitsuse organid
kohaliku omavalitsuse kohta käivate ning muude Eesti Vabariigi
seaduste alusel.
(2) Munitsipaalettevõtted, -asutused ja muud
munitsipaalorganisatsioonid valdavad, kasutavad ja käsutavad
munitsipaalomandit käesoleva seaduse paragrahvi 7 lõikes 3 toodud
alustel kohaliku omavalitsuse organi poolt määratud korras.
4. peatükk
Eesti Vabariigi omand
Paragrahv 34. Eesti Vabariigi omandi mõiste
Eesti Vabariigi omand on Eesti Vabariigile kui riigile kuuluv
vara.
Paragrahv 35. Eesti Vabariigi riikliku omandiõiguse objektid
(1) Eesti Vabariigi omanduses on maa, maapõu, õhuruum
vabariigi territooriumi kohal, sise- ja territoriaalveed,
mandrilava, mets ja muud loodusvarad.
(2) Eesti Vabariigi omanduses võib olla peale käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatu igasugune muu vara,mis on vajalik
Eesti Vabariigi sotsiaalse ja majandusliku arengu riiklikuks
kindlustamiseks.
Paragrahv 36. Eesti Vabariigi riikliku omandiõiguse tekkimine
(1) Eesti Vabariigi riiklik omandiõigus käesoleva seaduse
paragrahv 35 lõikes 1 nimetatud varale tuleneb Eesti rahva
suveräänsusest ja tema võõrandamatust õigusest Eesti maale ja
muudele loodusvaradele.
(2) Eesti Vabariigi riiklik omandiõigus muule varale tekib
ettevõtlusest, teiste riikidega teostatavatest tehingutest,
eelarvelisest laekumistest ning muust tulust.
Paragrahv 37. Eesti Vabariigi riikliku omandiõiguse
teostamine
(1) Eesti Vabariigile kuulub võõrandamatu õigus otsustada
Eesti Vabariigi omandi valdamise, kasutamise ja käsutamise
korralduse üle kõrgeima riigivõimuorgani kaudu.
(2) Eesti Vabariigi omandi valdamine, kasutamine ja käsutamine
toimub riigiettevõtete, -asutuste ja muude riigiorganisatsioonide
kaudu, kellele Eesti Vabariik eraldab riigi vara vastavalt
nende tegevuse eesmärkidele.
(3) Maa ja muude Eesti Vabariigi omanduses olevate
loodusvarade teiste isikute omandusse või kasutusse andmise korra
määravad kindlaks Eesti Vabariigi seadused.
(4) Eesti Vabariigi omanduses oleva vara omandiõiguse
teostamise suhtes ei või keegi teha piiranguid peale Eesti
Vabariigi enda.
(5) Eesti Vabariigil on rahvusvahelises õiguses tunnustatud
ulatuses Eesti Vabariigi territooriumiga piirnevas Läänemere
majandustsoonis asuvate ressursside valdamis-, kasutamis- ja
käsutamisõigus.
Paragrahv 38. Eesti Vabariigi riigiettevõtte, -asutuse ja muu
riigiorganisatsiooni vara
(1) Eesti Vabariigi riigiettevõte, -asutus ja muu
riigiorganisatsioon valdab, kasutab ja käsutab talle eraldatud
Eesti Vabariigi omandiks olevat vara käesoleva seaduse paragrahvi 7
lõikes 3 toodud alustel.
(2) Eesti Vabariigi seadusega kindlaksmääratud alustel ja
korras võib toimuda riigiettevõttele, -asutusele ja muule
riigiorganisatsioonile eraldatud vara osaline või täielik
üleminek teistele omanikele (kas väljaostmise või muul teel) koos
nimetatud organisatsioonide reorganiseerimise või
likvideerimisega või ilma selleta.
III osa
Ühine omand
Paragrahv 39. Ühise omandi mõiste ja liigid
(1) Ühine omand on kahele või enamale omanikule üheaegselt
kuuluv vara.
(2) Ühine omand, milles igale omanikule kuuluva osa suurus on
kindlaks määratud, on nende kaasomand.
(3) Ühine omand, milles igale omanikule kuuluva osa suurus on
kindlaks määramata, on nende ühisomand.
Paragrahv 40. Ühise omandiõiguse objektid
Ühises omanduses võib olla igasugune vara, mille suhtes ühine
omandiõigus ei ole Eesti Vabariigi seadusega keelatud.
Paragrahv 41. Ühise omandiõiguse tekkimine
(1) Ühine omandiõigus tekib ühise töö, tehingute, ühise vara
alusel toimuva ettevõtluse ning muudel alustel, mis ei ole
seadusega vastuolus.
(2) Ühine omandiõigus tekib kaasomandiõigusena, kui seaduses
või lepingus ei ole ette nähtud teisiti.
Paragrahv 42. Ühise omandiõiguse teostamine
(1) Ühises omanduses oleva vara valdamise, kasutamise ja
käsutamise korra määravad omanikud kindlaks ühiselt.
(2) Ühist omandiõigust võib teostada juriidilise isiku kaudu
või mõnel muul Eesti Vabariigi normatiivaktis ettenähtud viisil.
Paragrahv 43. Ühise omandiõiguse teostamine juriidilise
isiku kaudu
(1) Kui omanikud moodustavad ühise omandiõiguse teostamiseks
juriidilise isiku, kuulub neile ühine vara kaasomandiõiguse
alusel, kui seaduses või juriidilise isiku asutamisdokumentides
ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Ühise omandiõiguse teostamine omanike poolt käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud juriidilise isiku kaudu toimub
vastava juriidilise isiku kohta käiva Eesti Vabariigi
normatiivakti alusel. Omanik vastutab juriidilise isiku
kohustuste eest oma osaga ühises varas, kui Eesti Vabariigi
normatiivaktis või juriidilise isiku asutamisdokumetides ei ole
ette nähtud teisiti.
(3) Omanikul on õigus saada kätte oma osa ühises varas Eesti
Vabariigi normatiivaktis või juriidilise isiku
asutamisdokumetides ettenähtud korras.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juriidilise isiku
tegevuse lõpetamisel jaotatakse allesjäänud vara omanike vahel
juriidilise isiku asutamisdokumentides ettenähtud korras.
(5) Käesoleva paragrahvi lõiked 1-4 kehtivad ka nende
organisatsioonide suhtes, mis moodustatakse
osanikorganisatsioonide kui vara ühiste omanike poolt.
Paragrahv 44. Rendikollektiivi liikmete ühine omand
(1) Rendikollektiivi liikmetele kuulub nende ühine vara
ühisomadiõiguse alusel, kui seaduses või lepingus ei ole ette
nähtud teisiti.
(2) Rendikollektiivi liikmete ühise omandiõiguse tekkimise,
teostamise ja lõppemise korra määrab kindlaks Eesti Vabariigi
rendiseadus.
Paragrahv 45. Talupere liikmete ühisomand
(1) Talupere liikmete ühine vara kuulub neile
ühisomandiõiguse alusel, kui Eesti Vabariigi seaduses ei ole ette
nähtud teisiti.
(2) Talupere liikmete ühisomandiõiguse tekkimise, teostamise
ja lõppemise korra, samuti talupere liikmete ühisvara pärimise
erisused määrab kindlaks taluseadus.
Paragrahv 46. Abikaasade ühisomand
(1) Abikaasade poolt abielu kestel soetatud vara kuulub neile
ühisomandiõiguse alusel, kui Eesti Vabariigi seaduses ei ole ette
nähtud teisiti.
(2) Abikaasade ühisomandiõiguse tekkimise, teostamise ja
lõppemise korra määrab kindlaks abielu- ja perekonnakoodeks.
IV osa
Teiste riikide ning nende kodanike ja organisatsioonide,
rahvusvaheliste organisatsioonide ning kodakondsuseta isikute
omand Eesti Vabariigis
Paragrahv 47. Teiste riikide omand Eesti Vabariigis
Teiste riikide omand esineb Eesti Vabariigis vastavalt Eesti
Vabariigi seadustele ning Eesti Vabariigi ja teiste riikide
vahelistele lepingutele. Selle vara valdamine, kasutamine ja
käsutamine toimub Eesti Vabariigi seaduste ja nimetatud lepingute
alusel.
Paragrahv 48. Teiste riikide kodanike ja organisatsioonide,
rahvusvaheliste organisatsioonide ning kodakondsuseta isikute
omand Eesti Vabariigis
Teiste riikide kodanike ja organisatsioonide, rahvusvaheliste
organisatsioonide ning kodakondsuseta isikute omand esineb ja
selle vara valdamine, kasutamine ja käsutamine Eesti Vabariigis
toimub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja lepingutele.
Paragrahv 49. Välisosalusega ettevõtte vara
(1) Eesti Vabariigis võib asutada ettevõtteid ja muid
organisatsioone, mille vara ühised omanikud on Eesti Vabariik või
tema kodanik või juriidiline isik koos mõne teise riigi või tema
kodaniku või juriidilise isikuga, samuti rahvusvahelise
organisatsiooni või kodakondsuseta isikuga.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vara on tema
ühiste omanike kaasomand, kui ettevõtte asutamisdokumentides ei
ole ette nähtud teisiti. Ühistel omanikel on kõik Eesti Vabariigi
seadustest tulenevad õigused.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL
Tallinn, 13. juunil 1990.
Facebook
Twitter