Teksti suurus:

Eesti Vabariigi immigratsiooniseadus

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Ülemnõukogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT 1990, 2, 25

Eesti Vabariigi immigratsiooniseadus

Vastu võetud 26.06.1990

I. Üldsätted

§ 1. Immigratsiooniseaduse ülesanded

(1) Immigratsiooniseadus reguleerib üksikisikute ja perekondade NSV Liidust ja teistest riikidest Eesti Vabariiki elama asumist.

(2) Käesoleva seaduse ülesanne on soodustada Eesti Vabariigi (edaspidi Eesti) püsirahvastiku säilimist ja kujunemist, tema majanduslike ja sotsiaalsete õiguste kaitset, eesti kultuuriga tihedalt seotud inimeste Eestisse elama asumise korraldamist ning ratsionaalset tööhõivet ja inimväärseid elamistingimusi isikutele, kes asuvad käesoleva seaduse alusel Eestisse elama, kahjustamata Eesti alaliste elanike huve.

§ 2. Sisserände kvoot

(1) Sisserände kvoot on Eestisse sisserändavate inimeste piirarv, mille suuruse määramisel võetakse arvesse maakondade ja vabariiklike linnade volikogude ettepanekuid.

(2) Sisserände kvoodi, mis ei tohi ületada 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast, kehtestab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Eesti Vabariigi Valitsuse ettepanekul igaks kalendriaastaks nii sisserände liikide kui ka maakondade ja vabariiklike linnade lõikes Eesti riigieelarvega samaaegselt ja sellega kooskõlas.

(3) Kvoot hõlmab kõiki Eestisse elama asuvaid isikuid, välja arvatud:
1) kuni 1940.a. 17.juunini Eesti Vabariigi kodakondsusse kuulunud isikud ja nende järglased;
2) NSV Liidu liiduvabariikidesse või teistesse riikidesse õppima, ravile või tähtajalisele tööle suunatud või asunud Eesti alalised elanikud - 6 kuu jooksul pärast vastava tähtaja lõppemist;
3) Eestist teistesse piirkondadesse sõjaväkke aega teenima kutsutud Eesti alalised elanikud - 6 kuu jooksul pärast sõjaväeteenistuse lõppemist;
4) eestlased, sõltumata senisest elukohast ja vastavuses käesoleva seaduse paragrahv 15 lõige 2 punkti 1, 2 ja 3 nõuetega;
5) vabadusekaotuse kohast vabanenud isikud, kes enne kuriteo toimepanemist elasid alaliselt Eestis - 6 kuu jooksul pärast vabanemist.

(4) Eesti Vabariigi Ülemnõukogul on õigus kvooti muuta, kui seda tingivad Eesti Vabariigi huvid.

§ 3. Sisserände peatamine

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võib sisserännet piirata või selle peatada, kui sisserände tõttu eestlaste osatähtsus rahvastikus langeb või sisserände peatamist nõuavad vähemalt pooled Eesti vabariiklike linnade ja maakondade volikogud. Sisserände peatamine või piiramine ei takista paragrahv 2 lõikes 3 loetletud isikute Eestisse elama asumist.

§ 4. Eesti Vabariigi Riiklik Migratsiooniamet

(1) Käesoleva seaduse ellurakendamise tagab Eesti Vabariigi Valitsus tema poolt moodustatava Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniameti (edaspidi Migratsiooniamet) kaudu.

(2) Migratsiooniamet rakendab koostöös kohaliku omavalitsuse organitega ellu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti Vabariigi Valitsuse immigratsioonipoliitikat, lähtudes kogu elanikkonna ja sisserändajate huvidest ning vahendades neid.

(3) Migratsiooniamet tagab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt kalendriaastaks kehtestatud kvoodist lähtudes kõigi Eestisse elama asumist taotlevate isikute sooviavalduste lahendamise ja Eestist NSV Liitu või teistesse riikidesse elama asuda soovivate isikute abistamise.

II. Sisserände liigid

§ 5. Pererände reguleerimine

(1) Pererände reguleerimisel soodustatakse perekondade taasühinemist ja perekondade terviklikkuse säilimist.

(2) Kuni 16-aastased lapsed võivad Eestisse elama asuda ainult koos vanemate või neid asendavate isikutega või nende juurde, kusjuures tuleb arvestada üle 10-aastaste laste soovi. 16- ja 18-aastaste noorukite puhul, kes ei moodusta iseseisvat perekonda, ent soovivad ilma vanemate või neid asendavate isikuteta Eestisse asuda, nõutakse viimastelt kirjalikku nõusolekut.

(3) Kvoodi täitmisel tuleb eelistada alaealisi lapsi, kes tahavad asuda elama oma vanemate juurde, ja elatanud ning abi vajavaid vanemaid juhul, kui vanemal pole väljaspool Eestit lapsi või hooldajat.

§ 6. Haridusrände reguleerimine

(1) Haridusrände planeerimise aluseks on Eesti Vabariigi kokkulepped NSV Liidu ja teiste riikidega.

(2) Eestisse õppima asujal peab olema suunamiskiri või õppeasutuse kutse ning alaline elukoht väljaspool Eestit.

§ 7. Töörände reguleerimine

(1) Töörände reguleerimise aluseks on Eesti vajadus tööjõu järele, arvestades olemasolevate tööjõuressursside ratsionaalset kasutamist.

(2) Pendelrännet kui töörände erijuhtu reguleerib käesoleva seaduse paragrahv 11.

§ 8. Erirände reguleerimine

(1) Erirände reguleerimise raames lahendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2, 3 ja 4 nimetatud isikute Eestisse asumise kõsimused.

(2) Eestis paiknevate NSV Liidu relvajõudude isikkoosseisu, saatkondade, konsulaatide ja esinduste personali, pagulaste ja poliitilist varjupaika taotlevate isikute Eestisse asumist ja Eestis viibimist reguleeritakse kuni, ühelt poolt, NSV Liidu, üksikute liiduvabariikide ja teiste riikide ning, teiselt poolt, Eesti Vabariigi vaheliste kokkulepete sõlmimiseni eriseadusandlusega.

(3) NSV Liidu relvajõudude tegevteenistusest reservi või erru arvatud endised sõjaväelased, kelle alaline elukoht enne sõjaväeteenistusse astumist polnud Eestis, ja nende perekonnaliikmed võivad taotleda elamisluba Eestis üldises korras.

(4) Kvoodi täitmisel endiste sõjaväelaste ja nende perekonnaliikmetega tuleb eelistuste määramisel arvestada nimetatud isikute Eestis elatud aega ja adaptatsiooniastet.

(5) Vabadusekaotuse kohast vabanenutele, kelle alaline elukoht enne kuriteo toimepanemist polnud Eestis, elamisluba Eestis üldjuhul ei anta.

III. Elamisluba

§ 9. Elamisloa andmine

Kõigile Eestisse saabunuile elama asumise loa (edaspidi elamisluba) andmise otsustab Migratsiooniamet.

§ 10. Elamislubade liigitus

(1) Elamisload Eestis jagunevad ajutisteks, tähtajalisteks ja alalisteks.

(2) Ajutine elamisluba (kuni 6 kuud) antakse Eestisse isiklikel motiividel saabunud isikutele nende ajutiseks viibimiseks Eestis töötamisluba väljastamata. Ajutise elamisloa saab eeldusel, et loa taotlejal on vähemalt elatusmiinimumi tasemel elatusvahendid, mis on tõendatud Migratsiooniameti poolt kehtestatavas korras.
Isikute ajutiseks Eestisse sissesõiduks kestusega kuni 1 kuu ja Eestist läbisõiduks sama perioodi vältel elamisluba ei anta. Sisse- ja läbisõitu reguleeritakse Eesti Vabariigi piirikaitse süsteemi abil.

(3) Tähtajaline elamisluba antakse Eestis töötamiseks või muuks tegutsemiseks kirjalikku kokkulepet omavatele isikutele kehtivusega kuni 3 aastat. Õppeasutuste nimekirja arvatud isikutele (õpilased, kursandid, üliõpilased jt.) antakse tähtajaline elamisluba kogu tegelikuks õppeajaks.

(4) Alaline elamisluba antakse isikutele, kes on seotud eesti kultuuriga või kellel on Eestile eriti vajalik eriala või kõrge kvalifikatsioon, kusjuures soodustatakse Eesti Vabariigi kodanike, nende järglaste ning etniliste eestlaste Eestisse asumist.

(5) Väljaspool Eestit alaliselt elavale isikule antakse abiellumise järel Eestis alaliselt elava isikuga esmakordsel taotlemisel tähtajaline elamisluba 6 kuuks, teistkordsel taotlemisel tähtajaline elamisluba 6 kuuks ning kolmandal taotlemisel tähtajaline elamisluba 4 aastaks. Nimetatud perioodi möödumisel ja tingimusel, et isik on edukalt läbinud adaptatsiooniperioodi, antakse talle abikaasade ühisel taotlusel alaline elamisluba. Abiellumisel antav elamisluba arvestatakse kvoodi hulka üks kord.

§ 11. Juhud, mil elamisluba ei nõuta

Pendelrännet Eesti piirialadel reguleeritakse kohaliku omavalitsuse organite vahendusel ja nendega kokkuleppel elamisluba andmata Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavas korras.

§ 12. Elamisloa andmine erijuhtudel

(1) Isik, kelle elamisloa tähtaeg on lõppenud, kuid kes soovib oma senise töölepingu lõppemise või õppeasutuse lõpetamise järel jääda Eestisse elama, võib taotleda uut tähtajalist või alalist elamisluba üldises korras.

(2) Sõjaväelaste (paragrahv 8 lõige 2) perekonnaliikmetele (abikaasa, hooldust vajavad lapsed ja vanemad) antakse nende vormikohase avalduse põhjal tähtajaline elamisluba.

§ 13. Ajutise ja tähtajalise elamisloaga kaasnevad piirangud

Ajutist või tähtajalist elamisluba taotleva isiku elukohaks Eestis võib olla kas taotleja töötamise või õppimise koht või tema lähisugulase elukoht kokkuleppel kohaliku omavalitsuse organiga.

§ 14. Administratiivõiguserikkumise või kuriteo toime pannud isiku elamisluba

Administratiivõiguserikkumise või kuriteo toime pannud isiku ajutise või tähtajalise elamisloa kehtivuse vaatab Migratsiooniamet läbi ja otsustab tema poolt kehtestatavas korras.

§ 15. Elamisloa väljaandmine, lõpetamine, tühistamine ja riigilõiv

(1) Elamisloa annab välja, lõpetab ja tühistab Migratsiooniamet.

(2) Elamisloa väljaandmise aluseks on:
1) isiku vormikohane taotlus;
2) kohaliku omavalitsuse organi nõusolek tema haldusterritooriumile elama asumiseks ning õiend elamispinnaga kindlustamise ja elatusvahendite olemasolu või eeldatava allika kohta;
3) õiend isiku tervisliku seisundi kohta, mis peab sisaldama andmeid ohtlike nakkushaiguste puudumise ning isiku vaimse tervise kohta;
4) abiellumise puhul Eestis alaliselt elava isikuga perekonnaseisuakte registreeriva asutuse vormikohane tõend. Oma otsuse põhjendatuse tagamiseks on Migratsiooniametil vajaduse korral õigus nõuda isikult täiendavate dokumentide esitamist.

(3) Elamisluba ei anta Eestisse saabunud isikutele (välja arvatud käesoleva seaduse paragrahv 2 lõikes 3 nimetatud isikud), kes on toime pannud tahtliku kuriteo, kes on seaduses ettenähtud korras tunnistatud krooniliseks alkohoolikuks, narkomaaniks, süstemaatiliseks töödistsipliini rikkujaks, samuti vaimuhaigetele, kroonilisi nakkushaigusi põdevatele isikutele ning isikutele, kes oma füüsilise seisundi tõttu pole võimelised end ülal pidama ega hooldama (hooldaja puudumisel Eestis).

(4) Elamisloa kehtivuse võib lõpetada elamisluba omava isiku algatusel, ajutise või tähtajalise elamisloaga isikute puhul ka käesoleva seaduse paragrahvis 14 kehtestatud korras.

(5) Elamisluba tühistatakse käesoleva seaduse paragrahv 17 lõike 4 ja paragrahv 21 lõike 2 alusel.

(6) Elamisloa tähtaja lõppemisel, selle ennetähtaegsel lõpetamisel või tühistamisel, samuti isikute puhul, kes viibivad Eestis üle 1 kuu ilma elamisloata, teeb Migratsiooniamet isikule kohustusliku ettekirjutuse Eestist lahkumiseks.

(7) Elamisloa väljaandmise, lõpetamise, tühistamise ning Eestist lahkumise ettekirjutuste tegemise korra kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus. Riigilõivu suurus sätestatakse seaduses.

IV. Töötamisluba

§ 16. Juhud, mil töötamisluba ei nõuta

Alalise elamisloaga isik (käesoleva seaduse paragarhv 10 lõige 4) töötamisluba ei vaja.

§ 17. Töötamisloa väljaandmine ja lõpetamine

(1) Töötamisluba antakse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavas korras.

(2) Tähtajalise elamisloaga isik saab tähtajalise töötamisloa kestusega kuni 3 aastat kindlaksmääratud ettevõttes, asutuses või organisatsioonis töötamiseks.

(3) Tähtajalise töötamisloa alusel töörände korras saabujal peab olema alaline elukoht väljaspool Eestit, kui riikidevaheliste kokkulepetega pole kehtestatud teisiti.

(4) Töölepingu ennetähtaegse lõpetamisega töötamisloas kindlaksmääratud ettevõttes, asutuses või organisatsioonis kaasneb nii tähtajalise töötamisloa kui ka tähtajalise elamisloa tühistamine.

(5) Eesti piiraladel pendelrände korras töötavale ja väljaspool Eestit elavale isikule võib anda alalise töötamisloa, kui kohaliku omavalitsuse organite kokkuleppega pole sätestatud teisiti.

V. Ümberasujate abistamine

§ 18. Eestisse elama asujate kohanemise hõlbustamine

(1) Eesti Vabariigi Valitsus rakendab meetmeid, soodustamaks elamisloa saanute kohanemist kohaliku olustikuga, ning loob koos kohaliku omavalitsuse organite, kultuurautonoomiaühenduste ja ühiskondlike organisatsioonidega elamisloa saanud isikutele eesti keele, kultuuri, ajaloo ja riigikorralduse kursuste ning õppeprogrammide süsteemi.

(2) Alalise ja tähtajalise elamisloa saanud isiku kohanemisega seotud kulutused kannab tema Eestisse ümberasumist taotlenud ettevõte, asutus või organisatsioon või üksikisik.

(3) Adaptatsiooniperioodi läbimiseks vajalikud tingimused määrab Eesti Vabariigi Valitsus.

§ 19. Isiku ümberasumine (emigreerimine)

(1) Migratsiooniamet koos teiste huvitatud keskasutustega on kohustatud registreerima kõik Eestist mujale elama asuvad isikud, kes soovivad enam kui 6-kuulise eemalviibimise korral säilitada Eesti alalise elaniku staatuse ning kinnitavad seda Migratsiooniameti poolt kehtestatud tähtaegadel.

(2) Omal soovil Eestist ümberasumise puhul reguleeritakse ümberasujatele antavate soodustustega seotud küsimused NSV Liidu keskorganite või üksikute liiduvabariikide või teiste riikide vastavate organitega sõlmitavate kokkulepetega kodanike õigusi kaitsvate organisatsioonide kaasabil, lähtudes ümberasuja soovist ja õigusest vabalt elukohta valida.

§ 20. Ümberasujate abistamise fond

Eestisse alama asujate ja vajaduse korral ka Eestist lahkujate abistamiseks luuakse Migratsiooniameti juurde eelarveline sihtkapital - Eesti Riiklik Migratsioonifond, mille vara kujuneb riigieelarve eraldistest, kultuurautonoomiaühenduste, isikute ümberasumise initsiaatorite ning ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide ning üksikisikute rahast ja materiaalsetest väärtustest. Fondi moodustamise korra kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus.

VI. Informatsiooni korraldus

§ 21. Sisserändega seotud informatsiooni koondamine ja edastamine

(1) Migratsiooniamet on kohustatud tutvustama Eestisse elama või tööle asujale enne loa andmist käesolevast seadusest tulenevaid õigusi, kohustusi ja piiranguid.

(2) Eestisse elama või tööle asuja poolt valeandmete esitamine toob kaasa elamis- ja töötamisloa väljaandmisest keeldumise või selle tühistamise.

(3) Alalise elamisloa saanud isikud võetakse arvele rahvastikuregistris.

(4) Ajutise ja tähtajalise elamisloa saanud ja kuni rahvastikuregistri loomiseni ka alalise elamisloa saanud isikute arvestust peab Migratsiooniamet.

§ 22. Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide kohustused Migratsiooniameti ees

Üksikisikute õiguste ahistamise vältimiseks ning ajutise või tähtajalise elamis- ja töötamisloaga isikute õigeaegseks abistamiseks on elamis- või töötamisloa saanud isikutega suhtlevad ettevõtted, asutused ja organisatsioonid kohustatud informeerima Migratsiooniametit 10 päeva jooksul:
1) tööandja - töölepingu ennetähtaegsest lõpetamisest;
2) õppeasutus - õppurite eksmatrikuleerimisest, õpingute lõpetamisest, katkestamisest või üleminekust teise õppeasutusse;
3) õiguskaitseorgan - kõigist tema pädevusse kuuluvatest õiguserikkumistest, mis on toime pandud elamis- või töötamisloa saanud isiku poolt või tema suhtes, samuti kohtuotsusest elamisloaga isiku perekonnaseisu muutuse kohta;
4) perekonnaseisuakte registreeriv asutus - elamisloa saanud isiku perekonnaseisu muutusest;
5) kohaliku omavalitsuse organ - tähtajalise elamisloaga isiku ennetähtaegsest lahkumisest tema haldusterritooriumilt.

VII. Muud isikute sisserändega seotud õiguslikud küsimused

§ 23. Eestisse saabuja kohustused

(1) Eestisse saabuja on kohustatud 1 kuust pikema Eestis viibimise korral esitama maa- või vabariikliku linna valitsusele kirjaliku elamisloa taotluse.

(2) Taotluse on kohaliku omavalitsuse organ kohustatud läbi vaatama 1 kuu jooksul selle esitamise päevast ning andma Migratsiooniametile kirjaliku nõusoleku elamisloa vormistamiseks või sellest motiveeritult keelduma.

(3) Eestisse saabuja on kohustatud järgima Eestis kehtivat seadusandlust, austama eesti rahvuslikke traditsioone ja tunnustama eesti rahvuse enesemääramise õigust.

§ 24. Kinnisvaraoperatsioonid ja üürilepingud

(1) Eestis paiknevat kinnisvara (välja arvatud tootmisotstarbeline) võib omandada ostu, müügi või vahetuse teel üksnes Eestis alalist elamisluba omav isik.

(2) Eestis paikneva kinnisvara omandamine pärimise teel või kinkelepingu alusel ei anna eeliseid alalise elamisloa taotlemisel.

(3) Eestis võib eluruumide üürilepingut sõlmida üksnes elamisluba omava isikuga.

(4) Eestis asuva elamu-, suvila-, aiandus-, garaaþikooperatiivi liikmeks võib võtta üksnes Eestis alalist elamisluba omavad isikud.

§ 25. Vastutus immigratsiooniseaduse rikkumise eest

Käesoleva seaduse rikkumises süüdi olevad isikud võetakse vastutusele Eesti Vabariigi seadusandlusega kehtestatavas korras.

§ 26. Vaidluste lahendamine

Käesoleva seaduse kohaldamisel tekkivad vaidlused lahendatakse Eesti Vabariigis kehtivas seadusandluses ettenähtud juhtudel kohtu korras.

§ 27. Immigratsiooniseaduse rakendamise kord

(1) Immigratsiooniseaduse jõustumisel toimivad Eesti Vabariigis kehtivad seadusandlikud aktid sedavõrd, kuivõrd nad ei ole vastuolus käesoleva seadusega.

(2) Käesolev seadus jõustub 1990.a. 1.juulil.

(3) Käesoleval seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. Rüütel

Tallinn, 26.juunil 1990.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json