Eesti Vabariigi immigratsiooniseadus
Vastu võetud 26.06.1990
I. Üldsätted
§ 1. Immigratsiooniseaduse ülesanded
(1) Immigratsiooniseadus reguleerib üksikisikute ja
perekondade NSV Liidust ja teistest riikidest Eesti Vabariiki
elama asumist.
(2) Käesoleva seaduse ülesanne on soodustada Eesti Vabariigi
(edaspidi Eesti) püsirahvastiku säilimist ja kujunemist, tema
majanduslike ja sotsiaalsete õiguste kaitset, eesti kultuuriga
tihedalt seotud inimeste Eestisse elama asumise korraldamist ning
ratsionaalset tööhõivet ja inimväärseid elamistingimusi
isikutele, kes asuvad käesoleva seaduse alusel Eestisse elama,
kahjustamata Eesti alaliste elanike huve.
§ 2. Sisserände kvoot
(1) Sisserände kvoot on Eestisse sisserändavate inimeste
piirarv, mille suuruse määramisel võetakse arvesse maakondade ja
vabariiklike linnade volikogude ettepanekuid.
(2) Sisserände kvoodi, mis ei tohi ületada 0,1% Eesti
alalisest elanikkonnast, kehtestab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
Eesti Vabariigi Valitsuse ettepanekul igaks kalendriaastaks nii
sisserände liikide kui ka maakondade ja vabariiklike linnade
lõikes Eesti riigieelarvega samaaegselt ja sellega kooskõlas.
(3) Kvoot hõlmab kõiki Eestisse elama asuvaid isikuid, välja
arvatud:
1) kuni 1940.a. 17.juunini Eesti Vabariigi kodakondsusse
kuulunud isikud ja nende järglased;
2) NSV Liidu liiduvabariikidesse või teistesse riikidesse
õppima, ravile või tähtajalisele tööle suunatud või asunud Eesti
alalised elanikud - 6 kuu jooksul pärast vastava tähtaja
lõppemist;
3) Eestist teistesse piirkondadesse sõjaväkke aega teenima
kutsutud Eesti alalised elanikud - 6 kuu jooksul pärast
sõjaväeteenistuse lõppemist;
4) eestlased, sõltumata senisest elukohast ja vastavuses
käesoleva seaduse paragrahv 15 lõige 2 punkti 1, 2 ja 3 nõuetega;
5) vabadusekaotuse kohast vabanenud isikud, kes enne kuriteo
toimepanemist elasid alaliselt Eestis - 6 kuu jooksul pärast
vabanemist.
(4) Eesti Vabariigi Ülemnõukogul on õigus kvooti muuta, kui
seda tingivad Eesti Vabariigi huvid.
§ 3. Sisserände peatamine
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võib sisserännet piirata või
selle peatada, kui sisserände tõttu eestlaste osatähtsus
rahvastikus langeb või sisserände peatamist nõuavad vähemalt
pooled Eesti vabariiklike linnade ja maakondade volikogud.
Sisserände peatamine või piiramine ei takista paragrahv 2 lõikes
3 loetletud isikute Eestisse elama asumist.
§ 4. Eesti Vabariigi Riiklik Migratsiooniamet
(1) Käesoleva seaduse ellurakendamise tagab Eesti Vabariigi
Valitsus tema poolt moodustatava Eesti Vabariigi Riikliku
Migratsiooniameti (edaspidi Migratsiooniamet) kaudu.
(2) Migratsiooniamet rakendab koostöös kohaliku omavalitsuse
organitega ellu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti Vabariigi
Valitsuse immigratsioonipoliitikat, lähtudes kogu elanikkonna ja
sisserändajate huvidest ning vahendades neid.
(3) Migratsiooniamet tagab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt
kalendriaastaks kehtestatud kvoodist lähtudes kõigi Eestisse
elama asumist taotlevate isikute sooviavalduste lahendamise ja
Eestist NSV Liitu või teistesse riikidesse elama asuda soovivate
isikute abistamise.
II. Sisserände liigid
§ 5. Pererände reguleerimine
(1) Pererände reguleerimisel soodustatakse perekondade
taasühinemist ja perekondade terviklikkuse säilimist.
(2) Kuni 16-aastased lapsed võivad Eestisse elama asuda
ainult koos vanemate või neid asendavate isikutega või nende
juurde, kusjuures tuleb arvestada üle 10-aastaste laste soovi.
16- ja 18-aastaste noorukite puhul, kes ei moodusta iseseisvat
perekonda, ent soovivad ilma vanemate või neid asendavate
isikuteta Eestisse asuda, nõutakse viimastelt kirjalikku
nõusolekut.
(3) Kvoodi täitmisel tuleb eelistada alaealisi lapsi, kes
tahavad asuda elama oma vanemate juurde, ja elatanud ning abi
vajavaid vanemaid juhul, kui vanemal pole väljaspool Eestit lapsi
või hooldajat.
§ 6. Haridusrände reguleerimine
(1) Haridusrände planeerimise aluseks on Eesti Vabariigi
kokkulepped NSV Liidu ja teiste riikidega.
(2) Eestisse õppima asujal peab olema suunamiskiri või
õppeasutuse kutse ning alaline elukoht väljaspool Eestit.
§ 7. Töörände reguleerimine
(1) Töörände reguleerimise aluseks on Eesti vajadus tööjõu
järele, arvestades olemasolevate tööjõuressursside ratsionaalset
kasutamist.
(2) Pendelrännet kui töörände erijuhtu reguleerib käesoleva
seaduse paragrahv 11.
§ 8. Erirände reguleerimine
(1) Erirände reguleerimise raames lahendatakse käesoleva
paragrahvi lõikes 2, 3 ja 4 nimetatud isikute Eestisse asumise
kõsimused.
(2) Eestis paiknevate NSV Liidu relvajõudude isikkoosseisu,
saatkondade, konsulaatide ja esinduste personali, pagulaste ja
poliitilist varjupaika taotlevate isikute Eestisse asumist ja
Eestis viibimist reguleeritakse kuni, ühelt poolt, NSV Liidu,
üksikute liiduvabariikide ja teiste riikide ning, teiselt poolt,
Eesti Vabariigi vaheliste kokkulepete sõlmimiseni
eriseadusandlusega.
(3) NSV Liidu relvajõudude tegevteenistusest reservi või
erru arvatud endised sõjaväelased, kelle alaline elukoht enne
sõjaväeteenistusse astumist polnud Eestis, ja nende
perekonnaliikmed võivad taotleda elamisluba Eestis üldises
korras.
(4) Kvoodi täitmisel endiste sõjaväelaste ja nende
perekonnaliikmetega tuleb eelistuste määramisel arvestada
nimetatud isikute Eestis elatud aega ja adaptatsiooniastet.
(5) Vabadusekaotuse kohast vabanenutele, kelle alaline
elukoht enne kuriteo toimepanemist polnud Eestis, elamisluba
Eestis üldjuhul ei anta.
III. Elamisluba
§ 9. Elamisloa andmine
Kõigile Eestisse saabunuile elama asumise loa (edaspidi
elamisluba) andmise otsustab Migratsiooniamet.
§ 10. Elamislubade liigitus
(1) Elamisload Eestis jagunevad ajutisteks, tähtajalisteks
ja alalisteks.
(2) Ajutine elamisluba (kuni 6 kuud) antakse Eestisse
isiklikel motiividel saabunud isikutele nende ajutiseks
viibimiseks Eestis töötamisluba väljastamata. Ajutise elamisloa
saab eeldusel, et loa taotlejal on vähemalt elatusmiinimumi
tasemel elatusvahendid, mis on tõendatud Migratsiooniameti poolt
kehtestatavas korras.
Isikute ajutiseks Eestisse sissesõiduks kestusega kuni 1
kuu ja Eestist läbisõiduks sama perioodi vältel elamisluba ei
anta. Sisse- ja läbisõitu reguleeritakse Eesti Vabariigi
piirikaitse süsteemi abil.
(3) Tähtajaline elamisluba antakse Eestis töötamiseks või
muuks tegutsemiseks kirjalikku kokkulepet omavatele isikutele
kehtivusega kuni 3 aastat. Õppeasutuste nimekirja arvatud
isikutele (õpilased, kursandid, üliõpilased jt.) antakse
tähtajaline elamisluba kogu tegelikuks õppeajaks.
(4) Alaline elamisluba antakse isikutele, kes on seotud
eesti kultuuriga või kellel on Eestile eriti vajalik eriala või
kõrge kvalifikatsioon, kusjuures soodustatakse Eesti Vabariigi
kodanike, nende järglaste ning etniliste eestlaste Eestisse
asumist.
(5) Väljaspool Eestit alaliselt elavale isikule antakse
abiellumise järel Eestis alaliselt elava isikuga esmakordsel
taotlemisel tähtajaline elamisluba 6 kuuks, teistkordsel
taotlemisel tähtajaline elamisluba 6 kuuks ning kolmandal
taotlemisel tähtajaline elamisluba 4 aastaks. Nimetatud perioodi
möödumisel ja tingimusel, et isik on edukalt läbinud
adaptatsiooniperioodi, antakse talle abikaasade ühisel taotlusel
alaline elamisluba. Abiellumisel antav elamisluba arvestatakse
kvoodi hulka üks kord.
§ 11. Juhud, mil elamisluba ei nõuta
Pendelrännet Eesti piirialadel reguleeritakse kohaliku
omavalitsuse organite vahendusel ja nendega kokkuleppel
elamisluba andmata Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavas
korras.
§ 12. Elamisloa andmine erijuhtudel
(1) Isik, kelle elamisloa tähtaeg on lõppenud, kuid kes
soovib oma senise töölepingu lõppemise või õppeasutuse lõpetamise
järel jääda Eestisse elama, võib taotleda uut tähtajalist või
alalist elamisluba üldises korras.
(2) Sõjaväelaste (paragrahv 8 lõige 2) perekonnaliikmetele
(abikaasa, hooldust vajavad lapsed ja vanemad) antakse nende
vormikohase avalduse põhjal tähtajaline elamisluba.
§ 13. Ajutise ja tähtajalise elamisloaga kaasnevad
piirangud
Ajutist või tähtajalist elamisluba taotleva isiku elukohaks
Eestis võib olla kas taotleja töötamise või õppimise koht või
tema lähisugulase elukoht kokkuleppel kohaliku omavalitsuse
organiga.
§ 14. Administratiivõiguserikkumise või kuriteo
toime pannud isiku elamisluba
Administratiivõiguserikkumise või kuriteo toime pannud isiku
ajutise või tähtajalise elamisloa kehtivuse vaatab
Migratsiooniamet läbi ja otsustab tema poolt kehtestatavas
korras.
§ 15. Elamisloa väljaandmine, lõpetamine,
tühistamine ja riigilõiv
(1) Elamisloa annab välja, lõpetab ja tühistab
Migratsiooniamet.
(2) Elamisloa väljaandmise aluseks on:
1) isiku vormikohane taotlus;
2) kohaliku omavalitsuse organi nõusolek tema
haldusterritooriumile elama asumiseks ning õiend elamispinnaga
kindlustamise ja elatusvahendite olemasolu või eeldatava allika
kohta;
3) õiend isiku tervisliku seisundi kohta, mis peab sisaldama
andmeid ohtlike nakkushaiguste puudumise ning isiku vaimse
tervise kohta;
4) abiellumise puhul Eestis alaliselt elava isikuga
perekonnaseisuakte registreeriva asutuse vormikohane tõend.
Oma otsuse põhjendatuse tagamiseks on Migratsiooniametil
vajaduse korral õigus nõuda isikult täiendavate dokumentide
esitamist.
(3) Elamisluba ei anta Eestisse saabunud isikutele (välja
arvatud käesoleva seaduse paragrahv 2 lõikes 3 nimetatud isikud),
kes on toime pannud tahtliku kuriteo, kes on seaduses ettenähtud
korras tunnistatud krooniliseks alkohoolikuks, narkomaaniks,
süstemaatiliseks töödistsipliini rikkujaks, samuti
vaimuhaigetele, kroonilisi nakkushaigusi põdevatele isikutele
ning isikutele, kes oma füüsilise seisundi tõttu pole võimelised
end ülal pidama ega hooldama (hooldaja puudumisel Eestis).
(4) Elamisloa kehtivuse võib lõpetada elamisluba omava isiku
algatusel, ajutise või tähtajalise elamisloaga isikute puhul ka
käesoleva seaduse paragrahvis 14 kehtestatud korras.
(5) Elamisluba tühistatakse käesoleva seaduse paragrahv 17
lõike 4 ja paragrahv 21 lõike 2 alusel.
(6) Elamisloa tähtaja lõppemisel, selle ennetähtaegsel
lõpetamisel või tühistamisel, samuti isikute puhul, kes viibivad
Eestis üle 1 kuu ilma elamisloata, teeb Migratsiooniamet isikule
kohustusliku ettekirjutuse Eestist lahkumiseks.
(7) Elamisloa väljaandmise, lõpetamise, tühistamise ning
Eestist lahkumise ettekirjutuste tegemise korra kehtestab Eesti
Vabariigi Valitsus. Riigilõivu suurus sätestatakse seaduses.
IV. Töötamisluba
§ 16. Juhud, mil töötamisluba ei nõuta
Alalise elamisloaga isik (käesoleva seaduse paragarhv 10
lõige 4) töötamisluba ei vaja.
§ 17. Töötamisloa väljaandmine ja lõpetamine
(1) Töötamisluba antakse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt
kehtestatavas korras.
(2) Tähtajalise elamisloaga isik saab tähtajalise
töötamisloa kestusega kuni 3 aastat kindlaksmääratud ettevõttes,
asutuses või organisatsioonis töötamiseks.
(3) Tähtajalise töötamisloa alusel töörände korras saabujal
peab olema alaline elukoht väljaspool Eestit, kui
riikidevaheliste kokkulepetega pole kehtestatud teisiti.
(4) Töölepingu ennetähtaegse lõpetamisega töötamisloas
kindlaksmääratud ettevõttes, asutuses või organisatsioonis
kaasneb nii tähtajalise töötamisloa kui ka tähtajalise elamisloa
tühistamine.
(5) Eesti piiraladel pendelrände korras töötavale ja
väljaspool Eestit elavale isikule võib anda alalise töötamisloa,
kui kohaliku omavalitsuse organite kokkuleppega pole sätestatud
teisiti.
V. Ümberasujate abistamine
§ 18. Eestisse elama asujate kohanemise hõlbustamine
(1) Eesti Vabariigi Valitsus rakendab meetmeid, soodustamaks
elamisloa saanute kohanemist kohaliku olustikuga, ning loob koos
kohaliku omavalitsuse organite, kultuurautonoomiaühenduste ja
ühiskondlike organisatsioonidega elamisloa saanud isikutele eesti
keele, kultuuri, ajaloo ja riigikorralduse kursuste ning
õppeprogrammide süsteemi.
(2) Alalise ja tähtajalise elamisloa saanud isiku
kohanemisega seotud kulutused kannab tema Eestisse ümberasumist
taotlenud ettevõte, asutus või organisatsioon või üksikisik.
(3) Adaptatsiooniperioodi läbimiseks vajalikud tingimused
määrab Eesti Vabariigi Valitsus.
§ 19. Isiku ümberasumine (emigreerimine)
(1) Migratsiooniamet koos teiste huvitatud keskasutustega on
kohustatud registreerima kõik Eestist mujale elama asuvad isikud,
kes soovivad enam kui 6-kuulise eemalviibimise korral säilitada
Eesti alalise elaniku staatuse ning kinnitavad seda
Migratsiooniameti poolt kehtestatud tähtaegadel.
(2) Omal soovil Eestist ümberasumise puhul reguleeritakse
ümberasujatele antavate soodustustega seotud küsimused NSV Liidu
keskorganite või üksikute liiduvabariikide või teiste riikide
vastavate organitega sõlmitavate kokkulepetega kodanike õigusi
kaitsvate organisatsioonide kaasabil, lähtudes ümberasuja soovist
ja õigusest vabalt elukohta valida.
§ 20. Ümberasujate abistamise fond
Eestisse alama asujate ja vajaduse korral ka Eestist
lahkujate abistamiseks luuakse Migratsiooniameti juurde
eelarveline sihtkapital - Eesti Riiklik Migratsioonifond, mille
vara kujuneb riigieelarve eraldistest,
kultuurautonoomiaühenduste, isikute ümberasumise initsiaatorite
ning ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide ning üksikisikute
rahast ja materiaalsetest väärtustest. Fondi moodustamise korra
kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus.
VI. Informatsiooni korraldus
§ 21. Sisserändega seotud informatsiooni koondamine
ja edastamine
(1) Migratsiooniamet on kohustatud tutvustama Eestisse elama
või tööle asujale enne loa andmist käesolevast seadusest
tulenevaid õigusi, kohustusi ja piiranguid.
(2) Eestisse elama või tööle asuja poolt valeandmete
esitamine toob kaasa elamis- ja töötamisloa väljaandmisest
keeldumise või selle tühistamise.
(3) Alalise elamisloa saanud isikud võetakse arvele
rahvastikuregistris.
(4) Ajutise ja tähtajalise elamisloa saanud ja kuni
rahvastikuregistri loomiseni ka alalise elamisloa saanud isikute
arvestust peab Migratsiooniamet.
§ 22. Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide
kohustused Migratsiooniameti ees
Üksikisikute õiguste ahistamise vältimiseks ning ajutise või
tähtajalise elamis- ja töötamisloaga isikute õigeaegseks
abistamiseks on elamis- või töötamisloa saanud isikutega
suhtlevad ettevõtted, asutused ja organisatsioonid kohustatud
informeerima Migratsiooniametit 10 päeva jooksul:
1) tööandja - töölepingu ennetähtaegsest lõpetamisest;
2) õppeasutus - õppurite eksmatrikuleerimisest, õpingute
lõpetamisest, katkestamisest või üleminekust teise õppeasutusse;
3) õiguskaitseorgan - kõigist tema pädevusse kuuluvatest
õiguserikkumistest, mis on toime pandud elamis- või töötamisloa
saanud isiku poolt või tema suhtes, samuti kohtuotsusest
elamisloaga isiku perekonnaseisu muutuse kohta;
4) perekonnaseisuakte registreeriv asutus - elamisloa saanud
isiku perekonnaseisu muutusest;
5) kohaliku omavalitsuse organ - tähtajalise elamisloaga
isiku ennetähtaegsest lahkumisest tema haldusterritooriumilt.
VII. Muud isikute sisserändega seotud õiguslikud küsimused
§ 23. Eestisse saabuja kohustused
(1) Eestisse saabuja on kohustatud 1 kuust pikema Eestis
viibimise korral esitama maa- või vabariikliku linna valitsusele
kirjaliku elamisloa taotluse.
(2) Taotluse on kohaliku omavalitsuse organ kohustatud läbi
vaatama 1 kuu jooksul selle esitamise päevast ning andma
Migratsiooniametile kirjaliku nõusoleku elamisloa vormistamiseks
või sellest motiveeritult keelduma.
(3) Eestisse saabuja on kohustatud järgima Eestis kehtivat
seadusandlust, austama eesti rahvuslikke traditsioone ja
tunnustama eesti rahvuse enesemääramise õigust.
§ 24. Kinnisvaraoperatsioonid ja üürilepingud
(1) Eestis paiknevat kinnisvara (välja arvatud
tootmisotstarbeline) võib omandada ostu, müügi või vahetuse teel
üksnes Eestis alalist elamisluba omav isik.
(2) Eestis paikneva kinnisvara omandamine pärimise teel või
kinkelepingu alusel ei anna eeliseid alalise elamisloa
taotlemisel.
(3) Eestis võib eluruumide üürilepingut sõlmida üksnes
elamisluba omava isikuga.
(4) Eestis asuva elamu-, suvila-, aiandus-,
garaaþikooperatiivi liikmeks võib võtta üksnes Eestis alalist
elamisluba omavad isikud.
§ 25. Vastutus immigratsiooniseaduse rikkumise eest
Käesoleva seaduse rikkumises süüdi olevad isikud võetakse
vastutusele Eesti Vabariigi seadusandlusega kehtestatavas korras.
§ 26. Vaidluste lahendamine
Käesoleva seaduse kohaldamisel tekkivad vaidlused
lahendatakse Eesti Vabariigis kehtivas seadusandluses ettenähtud
juhtudel kohtu korras.
§ 27. Immigratsiooniseaduse rakendamise kord
(1) Immigratsiooniseaduse jõustumisel toimivad Eesti
Vabariigis kehtivad seadusandlikud aktid sedavõrd, kuivõrd nad ei
ole vastuolus käesoleva seadusega.
(2) Käesolev seadus jõustub 1990.a. 1.juulil.
(3) Käesoleval seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. Rüütel
Tallinn, 26.juunil 1990.
Facebook
Twitter