Teksti suurus:

Tsiviilkohtupidamise seadustik

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1993, 31, 538

Tsiviilkohtupidamise seadustik

Vastu võetud 19.05.1993

(õ) 4.07.2007 11:40

 
Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 9. juuni 1993. a otsusega nr 112

I osa

ÜLDSÄTTED

§ 1. Õigusemõistmine tsiviilasjades ja kohtu pädevus

(1) Tsiviilasjades mõistab õigust üksnes kohus. Tsiviilasju lahendavad maa- ja linnakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus, kui seadus või poolte kokkulepe ei näe ette teistsugust korda.

(2) Tsiviilasjadena mõistetakse käesoleva seadustiku tähenduses tsiviil-, perekonna- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi.

(3) Käesoleva seadustiku 32. peatükis märgitud haldusõigussuhetest tekkinud vaidlused ja erimenetluse asjad lahendatakse hagimenetluse eeskirjade järgi seadusega kehtestatud erisustega.

(4) Kohus lahendab ka teisi seadusega kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks antud asju.

(5) Kohtusse esitatud avalduse kohtu pädevusse kuulumise lahendab kohus.

§ 2. Menetluse aja seadus

Tsiviilkohtumenetlus toimub asja läbivaatamise, protsessitoimingu või kohtuotsuse täitmise ajal kehtiva tsiviilkohtupidamise seaduse järgi.

§ 3. Tsiviilkohtupidamise seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse ülesanne

(1) Tsiviilkohtupidamise seadustiku ülesanne on tsiviilasjade kohtumenetluse korraldamine.

(2) Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tsiviilasja õige ja võimalikult kiire läbivaatamine ning lahendamine.

§ 4. Kohtusse pöördumise õigus

(1) Igal isikul on õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse pöörduda.

(2) Tsiviilõigusliku vaidluse võib seaduse või välislepinguga kindlaksmääratud juhtudel anda poolte kokkuleppel lahendamiseks vahekohtule.

§ 5. Tsiviilasja algatamine kohtus

(1) Kohus algatab tsiviilasja:
1) isiku avalduse alusel, kes taotleb kohtus oma õiguse või vabaduse kaitset;
2) riigi täitevvõimuorgani, kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorgani, ühiskondliku organisatsiooni või üksikisiku avalduse alusel, kui loetletud subjektid seaduse või oma põhikirja järgi võivad kohtus taotleda teise isiku õiguste ja vabaduste kaitset.

(2) Hagimenetluse asjades esitatakse kohtule hagiavaldused, teistes asjades — avaldused.

(3) Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise hagi võib esitada kriminaalkohtumenetluses.

§ 6. Õigusemõistmine võrdõiguslikkuse alusel seaduse ja kohtu ees

Õigusemõistmisel on tsiviilasjades kõik isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed.

§ 7. Kohtumenetluse keel

(1) Kohtumenetluse keel tsiviilasjas on eesti keel. Kohtumenetlus võib toimuda ka muus keeles, kui kohus ja protsessiosalised seda valdavad.

(2) Protsessiosalistel ja teistel isikutel, kes ei saa aru kohtumenetluse keelest, on õigus teha avaldusi, anda seletusi ja ütlusi, esineda kohtus ning esitada taotlusi tõlgi vahendusel emakeeles või mõnes muus keeles, mida nimetatud isikud valdavad.

(3) Enne tõlkima asumist annab tõlk, kes ei tegutse vannutatud tõlgina, kohtu ees vande.

(4) Protsessiosalistele antakse eraldi dokumendina vormistatud kohtulahendite ärakirjad kätte eesti keeles.

(5) Kui menetlus ei toimu eesti keeles, antakse eraldi dokumendina vormistatud kohtulahendid kätte kohtumenetluse keeles või protsessiosalise soovil eesti keelde tõlgitult.

(6) Kui protsessiosaliste kohtule esitatavad kirjalikud avaldused või muud dokumentaalsed tõendid ei ole eestikeelsed, võib kohus esitajalt määratud tähtajaks nõuda avalduse või dokumentaalse tõendi tõlget. Tõlke tähtajaks esitamata jätmisel võib kohus jätta dokumendi tähelepanuta.

§ 8. Asja kohtuliku arutamise avalikkus

(1) Asjade arutamine on kõikides kohtutes avalik.

(2) Kohus võib oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks:
1) riigi- või ärisaladuse hoidmiseks;
2) kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks;
3) protsessiosalise poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatud sõnumite saladuse tagamiseks;
4) lapsendamise saladuse hoidmiseks;
5) alaealise huvides;
6) õigusemõistmise huvides;
7) kuni 15-aastase, psüühiliste häiretega või nõrgamõistusliku isiku ärakuulamiseks kinnisel istungil.

(3) Kinnisel kohtuistungil viibivad asja arutamise juures protsessiosalised, vajalikel juhtudel aga ka tunnistajad, eksperdid ja tõlgid. Eesistuja loal võivad kinnisel istungil viibida kohtuametnikud ja praktikandid või isikud, kel selleks on eriline põhjus.

(4) Kuni 15-aastased isikud, kes ei ole protsessiosalised ega tunnistajad, võivad viibida kohtuistungil ainult kohtu loal.

(5) Asja arutamisel kinnisel kohtuistungil järgitakse tsiviilkohtumenetluse norme. Kinnise istungi kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks, välja arvatud juhul, kui alaealise või abielupoole huvid nõuavad teisiti.

(6) Igal isikul on õigus tutvuda iga kohtus lahendatud tsiviilasjaga, milles kohtulahend on jõustunud, kui seda ei takista käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud piirangud. Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud piirangute olemasolu kontrollib, sõltumata kohtuistungi kinniseks kuulutamisest, kohtunik, kes annab huvitatud isikule toimikuga tutvumise loa.

§ 9. Asja lahendamine seaduse alusel

(1) Kohus lahendab asja Eesti Vabariigi ratifitseeritud rahvusvahelise õiguse normide ja Eesti seaduste alusel. Kohus rakendab samuti valitsuse, teiste riigi täitevvõimuorganite ja omavalitsuse õigusakte, kui need on kooskõlas seadusega.

(2) Vastuolu korral Eesti Vabariigi põhiseaduse ja sellest alamal seisvate õigusaktide vahel rakendab kohus põhiseadust.

(3) Vaidlusalust suhet reguleeriva seaduse puudumisel rakendab kohus seadust, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedasi suhteid. Sellise seaduse puudumisel lähtub kohus õiguse üldisest mõttest. Isiku õigusi ja vabadusi võib piirata üksnes siis, kui see võimalus on seadusega sätestatud.

(4) Kui Eesti Vabariigi välislepinguga või rahvusvahelise konventsiooniga, millega Eesti on ühinenud, on kehtestatud teistsugused eeskirjad kui need, mis sisalduvad Eesti Vabariigis tsiviilkohtumenetlust reguleerivates seadustes, kohaldatakse rahvusvahelise konventsiooni või välislepingu eeskirju.

(5) Välisriikide õiguse norme rakendab kohus, kui need normid on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega ja kui pooled on selles kokku leppinud.

§ 10. Õiguste ja kohustuste selgitamine

(1) Kohus selgitab tsiviilkohtumenetluses protsessiosalistele nende õigusi ja kohustusi, hoiatab protsessitoimingute tegemise või tegemata jätmise tagajärgede eest ja osutab protsessiosaliste soovil kaasabi nende õiguste teostamisel.

(2) Eelmenetluses selgitatud õigusi ja kohustusi ei pea kohtuistungil kordama.

 

II osa

KOHTUTEGEVUSE KORRALDAMINE

1. peatükk

KOHTUNIKUD

§ 11. Maa- ja linnakohtu koosseis

(1) Esimese astme kohtus lahendab kohtunik tsiviilasju kohtu nimel ainuisikuliselt.

(2) Hagimenetluses on kohtu koosseisus lisaks kohtunikule kohtuistungil kaks kohtukaasistujat, juhul kui:
1) vähemalt üks pool seda nõuab;
2) kohtunik peab kohtukaasistujaid asja lahendamisel vajalikuks.

(3) Haldus- ja erimenetluse asjad lahendab kohtunik ainuisikuliselt.

(4) Eelmenetluse ja eelistungid peab kohtunik ainuisikuliselt.

§ 12. Kohtukaasistujate väljavalimine

Tsiviilasja lahendamiseks kutsutakse kohtukaasistujad välja eelistungil. Selleks kasutatakse seaduse kohaselt koostatud ja kinnitatud kaasistujate nimekirja.

§ 13. Kohtukaasistuja õigused ja kohustused õigust mõista

(1) Kohtukaasistujal on õigusemõistmisel kõik kohtuniku õigused.

(2) Kohtukaasistujal ei ole õigust keelduda õigusemõistmisest ilma seaduses märgitud taandamise aluseta.

§ 14. Ringkonnakohtu koosseis tsiviilasjade lahendamisel

(1) Ringkonnakohus lahendab kohtuistungil tsiviilasju kollegiaalselt apellatsiooni korras.

(2) Ringkonnakohtu esimehel on õigus asja arutamiseks apellatsiooni korras kaasata kohtu koosseisu sama ringkonna maa- või linnakohtunikke.

(3) Ringkonnakohtu esimees või tsiviilkolleegiumi esimees:
1) moodustab tsiviilasja lahendamiseks kolmeliikmelise kohtukoosseisu ringkonnakohtunikest või kahest ringkonnakohtunikust ja ühest maa- või linnakohtunikust;
2) on apellatsiooni korras asja läbivaatamisel eesistuja või nimetab eesistujaks ühe ringkonnakohtuniku, kui ta ise asja arutamisest osa ei võta.

§ 15. Riigikohtu koosseis tsiviilasjade lahendamisel

(1) Riigikohus lahendab tsiviilasju vastavalt oma pädevusele (§ 320) kollegiaalselt.

(2) Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimees moodustab tsiviilasja lahendamiseks tsiviilkolleegiumi liikmetest kolmeliikmelise kohtukoosseisu ja on asja läbivaatamisel eesistuja. Seadusega sätestatud juhtudel vaatab tsiviilasju läbi tsiviilkolleegiumi kogu koosseis, Riigikohtu eri- või üldkogu.

(3) Kui kolleegiumi esimees ei võta asja läbivaatamisest ise osa, nimetab ta eesistujaks ühe tsiviilkolleegiumi kuuluva riigikohtuniku.

§ 16. Hääletamine kohtus

(1) Kõiki asja lahendamisel tekkinud lahkarvamusi otsustavad kohtunikud hääletamisel, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti.

(2) Kui esimese astme kohtu koosseisu kuuluvad kohtukaasistujad, hääletab asja lahendamisel viimasena eesistuja.

(3) Apellatsiooni- ja kassatsioonikohtus teatab asja ettevalmistust juhtinud kohtunik oma arvamuse esimesena, kui ta ei ole asjas eesistuja, ja hääletamist jätkatakse kohtunike ametialase vanemuse järjekorras alates nooremast.

(4) Kui hääled jagunevad võrdselt, otsustab asja kohtu eesistuja hääl. Eesistuja hääletab viimasena.

(5) Ühelgi kohtunikul ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Kui kogu asja lahendamiseks ei piisa ühest hääletamisest, ei ole eelnevas hääletamises vähemusse jäänud kohtunikul õigust keelduda järgnevate lahkarvamuste hääletamisest. Ta peab tunnistama eelnenud hääletuse enamuse arvamust.

(6) Hääletamisel vähemusse jäänud kohtunik või kohtukaasistuja võib esitada oma eriarvamuse kooskõlas §-ga 231.

 

2. peatükk

TAANDAMINE

§ 17. Kohtuniku ja teiste protsessis osalejate taandamine

(1) Kohtunik, kohtukaasistuja, kohtuistungi sekretär, ekspert ega tõlk ei või osa võtta asja läbivaatamisest ja nad kuuluvad taandamisele, kui nad on isiklikult otseselt või kaudselt huvitatud asja lõpplahendusest või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust nende erapooletuses.

(2) Esindaja taandamine sätestatakse §-s 84.

§ 18. Kohtuniku taandamise alused

(1) Kohtunik või kohtukaasistuja ei või osa võtta asja läbivaatamisest ja ta kuulub taandamisele, kui:
1) ta võttis asja eelnevast läbivaatamisest osa tunnistajana, eksperdina, tõlgina, esindajana või kohtuistungi sekretärina;
2) ta on poolte või teiste protsessiosaliste sugulane (vanem, laps, lapsendaja, lapsendatu, vend või õde, vanavanem, lapselaps) või hõimlane (abikaasa või tema sugulane samas astmes);
3) ilmnevad §-s 17 märgitud asjaolud.

(2) Kohtu koosseisu ei või kuuluda isikud, kes on omavahel sugulased või hõimlased vastavalt käesoleva paragrahvi 1. lõike punktile 2.

§ 19. Kohtuniku korduva osavõtu lubamatus asja läbivaatamisest

(1) Kohtunik või kohtukaasistuja, kes on osa võtnud tsiviilasja läbivaatamisest esimese astme kohtus, ei või osa võtta selle asja läbivaatamisest apellatsiooni- või kassatsiooniastmes. Samuti ei saa kohtunik ega kohtukaasistuja osa võtta asja uuest läbivaatamisest esimese astme kohtus, kui tema osavõtul tehtud otsus on tühistatud.

(2) Kohtunik, kes on osa võtnud asja läbivaatamisest apellatsioonikohtus, ei või osa võtta selle asja läbivaatamisest esimese astme kohtus või kassatsiooniastmes.

(3) Kohtunik, kes on osa võtnud asja läbivaatamisest kassatsiooniastmes, ei või osa võtta sama asja läbivaatamisest esimese astme kohtus või apellatsioonikohtus.

(4) Osavõtt asja läbivaatamisest kassatsioonikohtus ei võta kohtunikult õigust osa võtta sama asja läbivaatamisest Riigikohtu üldkogus.

§ 20. Eksperdi, tõlgi ja kohtuistungi sekretäri taandamise alused

(1) Paragrahvi 18 1. lõike punktides 2 ja 3 tähendatud taandamise alused laienevad ka eksperdile, tõlgile ja kohtuistungi sekretärile.

(2) Peale selle ei või ekspert osa võtta asja läbivaatamisest:
1) kui ta on või oli teenistuslikus või muus sõltuvuses pooltest või teistest protsessiosalistest;
2) kui ta toimetas revideerimist, mille materjalid olid tsiviilasja algatamise aluseks.

(3) Taandamise aluseks ei ole eksperdi, tõlgi või kohtuistungi sekretäri eelnev osavõtt asja läbivaatamisest vastavalt kas eksperdi, tõlgi või kohtuistungi sekretärina.

§ 21. Taanduse avaldamine ja läbivaatamine

(1) Kui tegu on §-des 17—20 tähendatud asjaoludega, on kohtunik, kohtukaasistuja, ekspert, tõlk või kohtuistungi sekretär kohustatud sellest teatama ja tegema enesetaanduse.

(2) Samadel alustel võib taandust avaldada protsessiosaline. Taandus peab olema põhjendatud.

(3) Protsessiosaline peab kohtuniku vastu taanduse esitama esimesel kohtusse ilmumisel või esimesel kirjalikult kohtu poole pöördumisel pärast seda, kui talle sai teatavaks tema asja lahendamisel osaleva kohtuniku taandamise alus. Vastasel korral kaotab ta taanduse esitamise õiguse. Kohtuniku taandamise lahendab kohus eraldi ja kohe pärast taanduse esitamist.

(4) Pärast kohtuniku vastu taanduse esitamist ja enne selle lahendamist võib kohtunik teha asjas üksnes edasilükkamatuid toiminguid, millel ei ole asja lahendi suhtes määravat tähtsust.

(5) Kohtuistungil tuleb taandus avaldada enne asja sisulise läbivaatamise algust. Taanduse hilisem avaldamine on lubatud ainult juhtudel, kui selle alus sai taandust avaldavale isikule teatavaks pärast asja läbivaatamise algust. Kui taandamise aluseks olevad asjaolud said kohtule teatavaks pärast asja läbivaatamise algust, teatab kohus neist kohtuistungil selleks, et taandamine lahendada.

(6) Taanduse avaldamise korral kohtuistungil kuulab kohus ära isiku seletuse, kelle vastu taandus avaldati, ja protsessiosaliste arvamuse.

(7) Kohtuniku või kohtukaasistuja taandamise lahendavad ülejäänud taandatava juuresolekuta. Häälte võrdse jagunemise korral loetakse kohtunik taandatuks.

(8) Mitme kohtuniku või kohtukaasistuja või kogu kohtu koosseisu taandamise lahendab sama kohtu kogu koosseis lihthäälteenamusega. Eelmenetluses ja ainuisikulisel asja läbivaatamisel lahendab kohtunik tema vastu esitatud taandused ainuisikuliselt.

(9) Eksperdi, tõlgi ja kohtuistungi sekretäri taandamise lahendab asja läbivaatav kohus.

(10) Taanduse lahendab kohus määrusega ja vajaduse korral nõupidamistoas.

(11) Kõrgemalseisvale kohtule esitatud kaebuses on taanduse motiivi õigus esitada üksnes juhul, kui taandus esitati õigeaegselt alama astme kohtus ja see jäi seal rahuldamata või saadi taandamise alusest teada pärast asja lahendamist.

§ 22. Taanduse rahuldamise tagajärjed

(1) Taandatud kohtunik või kohtukaasistuja asendatakse viivitamatult.

(2) Kui asi on läbivaatamisel maa- või linnakohtus või ringkonnakohtus, vaatab asja kohtuniku, kohtukaasistuja või kogu kohtu koosseisu taandamise korral läbi samas kohtus teine koosseis. Kui selles kohtus, kus asi oli läbivaatamisel, ei ole kohtuniku asendamine võimalik, saadetakse asi vahetult kõrgemalseisva kohtu kaudu teisele maa-, linna- või vastavalt teisele ringkonnakohtule.

(3) Riigikohtuniku taandamisel vaadatakse asi läbi samas kohtus, kuid teises koosseisus.

(4) Kohtunikul on enesetaanduse kohustus ja õigus üksnes käesolevas seaduses tähendatud kohtuniku taandamise alustel. Õigusemõistmisest põhjendamatu keeldumine ei ole lubatud.

 

3. peatükk

KORRA TAGAMINE KOHTUS

§ 23. Kohtuistungi kord

(1) Kohtu sisenemisel istungisaali, samuti tema lahkumisel saalist ja vande andmise ajal tõusevad saalisviibijad püsti. Kohtuotsust kuulavad kõik istungisaalis viibivad isikud seistes.

(2) Protsessiosaline, tunnistaja, ekspert, tõlk, samuti ka kõik teised kohtusaalis viibivad isikud on kohustatud järgima istungi korda ja alluma vastuvaidlematult kohtu eesistuja korraldustele.

(3) Kohtu eesistujal on õigus:
1) piirata publiku hulka istungisaalis, kui see on üle täitunud;
2) keelata kohtuistungil pildistamine, filmivõtted, raadio- või televisiooniülekanne ning heli- ja videosalvestus, kui see võib häirida protsessiosaliste, tunnistajate või eksperdi ärakuulamist või takistab muul viisil õigusemõistmist.

§ 24. Kohtuistungi korra rikkujate suhtes kohaldatavad abinõud

(1) Kohtu eesistuja võib eemaldada kohtusaalist iga isiku, kes rikub kohtuistungi korda või häirib asja arutamist.

(2) Kui kohtuistungilt eemaldatakse mõni protsessiosaline, on kohtul õigus asja arutamine edasi lükata, kui asja ei ole võimalik lahendada nende tõendite alusel, mis juba on kohtu käsutuses. Asja arutamise edasilükkamisega kaasnevad kulud jäävad süüdlaste kanda.

(3) Isikut, kes kohtu keelust hoolimata pildistab, filmib, teeb raadio- või televisiooniülekannet, heli- või videosalvestab kohtusaalis, on kohtul õigus kohtuistungil trahvida ja kohtusaalist eemaldada.

(4) Kohtul on õigus trahvida iga isikut, kes suuliselt või kohtule adresseeritud kirjas, kaebuses või dokumendis väljendab lugupidamatust kohtu vastu, mis seisneb sündsusetute või solvavate väljenduste või võrdluste kasutamises. Kohtu vastu lugupidamatust väljendava kirja, kaebuse või dokumendi võib kohus jätta tõendite hulgast välja.

(5) Kui kohtuistungi korda rikkunud isik ei allu kohtu eesistuja korraldusele kohtusaalist lahkuda või kui ta püüab sellele kohtuistungile ilma kohtu loata taas siseneda, on kohtul õigus talle määrata arest kogu istungi ajaks, kuid mitte üle kolme ööpäeva.

 

4. peatükk

KOHTUSSE KUTSUMINE

§ 25. Kohtukutsed

(1) Protsessiosalised, tunnistajad, eksperdid ja tõlgid kutsutakse kohtusse kutsega.

(2) Kohtukutse tuleb protsessiosalisele kätte anda arvestusega, et tal jääks piisavalt aega õigeaegselt kohtusse ilmuda ja asja ette valmistada.

(3) Kohtukutse toimetatakse kätte poole või mõne teise protsessiosalise näidatud aadressil. Kui isik tegelikult sel aadressil ei ela, võib kohtukutse saata tema töökohta.

(4) Kohus võib protsessiosalistele, samuti tunnistajatele, ekspertidele ja tõlkidele teatada kohtusse kutsumisest telefonogrammi, telegrammi või faksiga, mille tekst jääb toimikusse.

(5) Kostja, kelle elukoht või asukoht on hagejale teadmata, vaatamata hageja pöördumisele aadressbüroo ja politsei poole, kutsutakse kohtusse ajalehekuulutusega. Hageja katab eelnevalt kuulutuse avaldamise kulud. Ajalehe, kus tuleb kuulutus avaldada, määrab järgneva aasta peale kindlaks hiljemalt 1. detsembriks Justiitsministeerium. Ajalehekuulutuse avaldamisega loetakse kutse kätteantuks.

§ 26. Kutse ja ajalehekuulutuse sisu

(1) Kohtukutses märgitakse:
1) selle isiku ees- ja perekonnanimi või muu subjekti ametlik nimetus, kellele kutse on adresseeritud;
2) kohtu nimi ja täpne aadress;
3) ilmumise koht ja aeg;
4) asja nimetus;
5) kellena isik välja kutsutakse;
6) ettepanek protsessiosalisele esitada kõik temal olevad ja seni esitamata tõendid asja kohta;
7) adressaadi äraolekul kutse vastuvõtnud isiku kohustus esimesel võimalusel kutse adressaadile üle anda;
8) mitteilmumise tagajärjed olenevalt kutsutava protsessuaalsest seisundist ja sellest, kas asja võib seaduse kohaselt lahendada poolte kokkuleppel (trahv, trahvi suurendamine, sundtoomine, tagaseljaotsus, asja läbi vaatamata jätmine).

(2) Ajalehekuulutuses märgitakse käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1—6 ja 8 tähendatud andmed.

§ 27. Kutse kätteandmine

(1) Kutse saadetakse postiga, käskjalaga, kordnikuga või muul viisil. Adressaadile kutse kätteandmise aeg märgitakse kutsele lisatud teatisele, mis tagastatakse kohtule.

(2) Protsessiosalise nõusolekul võib kohtunik anda tema kätte kutse teisele asjas väljakutsutud isikule edasiandmiseks. Isik, kellele kohtunik tegi ülesandeks kutse edasiandmise, on kohustatud tagastama kohtusse kutsele lisatud teatise adressaadi allkirjaga kutse kätteandmise kohta.

(3) Isikule antakse kutse kätte allkirja vastu kutsele lisatud teatisel, mis kohtule tagastatakse. Organisatsioonile adresseeritud kutse antakse kätte vastavale ametiisikule, kes kirjutab alla kutsele lisatud teatisele.

(4) Kui posti kättetoimetav isik ei saa kätte asjas väljakutsutud isikut tema elu- või töökohas, antakse kutse allkirja vastu kätte piirkonna politseiametnikule, maal ka vallavalitsusele. Tähendatud juhtudel peab kutse vastu võtnud ametnik allkirja andes märkima oma ees- ja perekonnanime ning ametikoha. Kutse vastu võtnud isik on kohustatud selle esimesel võimalusel adressaadile kätte andma ja kutsele lisatud teatise kohtule tagastama.

(5) Adressaadi ajutise äraoleku korral märgib kutset kättetoimetav isik kutsele lisatud teatisele, kuhu adressaat lahkus ja millal on oodata tema tagasisaabumist.

(6) Protsessiosalise esindajale kohtukutse kätteandmisel loetakse ka tema volitajale kohtukutse kätte antuks.

(7) Vahi all viibivale ja vabadusekaotust kandvale protsessiosalisele antakse kohtukutse ja muud kohtudokumendid kätte tema kinnipidamisasutuse ülema kaudu, kes võtab protsessiosaliselt allkirja kutse kättesaamise kohta ning toimetab tema kirjaliku vastuse kohtule.

§ 28. Kohtukutse kätteandmise aeg

Kohtu kordnikul või käskjalal on õigus kohtukutse kätte anda iga päev igal kellaajal, sealhulgas puhkepäevadel ja pühade ajal.

§ 29. Kutse vastuvõtmisest keeldumise tagajärjed

(1) Adressaadi keeldumisel kutse vastuvõtmisest teeb kutset kättetoimetav isik märkuse kutsele, mida kinnitab oma allkirjaga ning kutse tagastatakse kohtule ja loetakse kätte antuks.

(2) Kutse vastuvõtmisest keeldumine ei takista asja läbivaatamist.

§ 30. Kohustus teatada aadressi muutumisest asja menetluse kestel

(1) Protsessiosaline on kohustatud kohtule teatama oma aadressi muutumisest asja menetluse kestel.

(2) Sellise teate puudumise korral saadetakse kutse kohtule teada oleval viimasel aadressil ja seega loetakse kutse kättetoimetatuks, kuigi adressaat sellel aadressil enam ei elanud või ei asunud.

(3) Asja menetluse käigus oma aadressi muutumisest kohtule teatamise kohustuse täitmata jätmise eest võib kohus määrata protsessiosalisele rahatrahvi.

 

5. peatükk

TRAHV, SUNDTOOMINE JA AREST

§ 31. Trahvimine

(1) Kohus määrab tsiviilkohtumenetluses trahvi käesolevas seadustikus ettenähtud juhtudel ja kindlas summas ning käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud ulatuses, kui käesolevas seadustikus või haldusõiguserikkumiste seadustikus ei ole trahvi suurust sätestatud teisiti.

(2) Trahvi võib kohus määrata mitte vähem kui 10 krooni ja ühekordne trahvisumma ei tohi ületada 200 päevapalka. Kui trahvimäärusele vaatamata jäi kohtu nõudmine trahvitu süül täitmata, võib samale isikule määrata uue trahvi kuni 400 päevapalga ulatuses.

(3) Kui pool või mõni teine isik peab isiklikult kohtusse ilmuma, võib kohus teda kohustada seda tegema trahvihoiatusel.

(4) Trahvi määramisel arvestab kohus trahvitava varalist seisukorda ning muid asjaolusid.

(5) Trahvimääruse ärakiri saadetakse viivitamatult trahvitule või tema esindajale, kui kumbki neist ei viibinud trahvi määramise juures.

§ 32. Rahatrahvist vabastamine või rahatrahvi vähendamine

(1) Trahvitul on õigus taotleda trahvist vabastamist või selle vähendamist viie päeva jooksul määruse kuulutamisest arvates.

(2) Kui trahvitu ega tema esindaja ei viibinud trahvi määramise juures, võib isik, kellele rahatrahv määrati, paluda viie päeva jooksul määruse ärakirja saamise päevast alates rahatrahvi määranud kohtult trahvist vabastamist või trahvi suuruse vähendamist.

(3) Avaldus vaadatakse läbi kohtuistungil. Isikule, kellele trahv määrati, teatatakse istungi aeg ja koht, kuid tema puudumine ei takista avalduse läbivaatamist.

(4) Rahatrahvist vabastamisest või trahvi suuruse vähendamisest keeldumise määruse peale võib esitada erikaebuse.

§ 33. Arest ja sundtoomine

(1) Aresti võib kohus tsiviilkohtumenetluses kohaldada oma määrusega juhul, kui see on käesolevas seadustikus otse ette nähtud.

(2) Kui üksikisik, keda kohustati isiklikult trahvihoiatusel kohtusse ilmuma, jääb seadusliku takistuseta ilmumata, võib kohus määrusega tema suhtes kohaldada politseiga sundtoomist.

(3) Sundtoomisele määratud isiku, kes asub kohtuga samas asulas, võib võtta vahi alla kuni 18 tundi enne kohtuistungi algust, kui kohtul on selle isiku kohta vahistamiseks alust andvaid andmeid. Kohtusse toimetamise ajal teisest asulast ei tohi vahi all pidamine ületada 48 tundi.

(4) Isikut hoitakse vahi all kooskõlas täitemenetluse seadustikuga.

 

6. peatükk

PROTOKOLLID

§ 34. Kohtutoimingute protokollimine

(1) Esimese astme ja apellatsioonikohtu eelistung, paikvaatlus ning kohtuistung protokollitakse.

(2) Muid protsessitoiminguid protokollitakse juhul, kui kohus peab seda vajalikuks.

(3) Kassatsiooniastme kohtuistung protokollitakse juhul, kui kohus peab seda vajalikuks.

§ 35. Protokolli sisu

(1) Kohtuistungi, kohtu eelistungi või väljaspool istungit tehtud protsessitoimingu protokoll peab kajastama asja arutamise, protsessitoimingu või asja lahendamise seisukohalt olulisi külgi.

(2) Kohtuistungi protokollis märgitakse:
1) kohtuistungi toimumise aasta, kuu, kuupäev ja koht;
2) kohtuistungi alguse ja lõppemise aeg;
3) asja läbivaatava kohtu nimi, koosseis ja istungi protokollija;
4) asja nimetus ja pooled;
5) andmed protsessiosaliste, samuti tunnistajate, ekspertide ja tõlkide ilmumise kohta;
6) eesistuja korraldused ja määrused, mis kohus tegi istungisaalis;
7) protsessiosaliste avaldused ja taotlused;
8) andmed pooltele ja teistele protsessiosalistele nende protsessiõiguste ja -kohustuste selgitamise kohta;
9) poolte nõudmiste, vastuväidete ja teiste protsessiosaliste seletuste ning tunnistajate ütluste põhiline sisu, ekspertide suulised arvamused, küsimused ekspertidele, andmed asitõendite ja kirjalike tõendite vaatluse kohta, vaatlustulemused;
10) asjast osavõtva riigi täitevvõimuorgani ja kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorgani arvamuse lühike sisu;
11) kohtuvaidluse lühike sisu;
12) andmed kohtumääruste ja -otsuste avaldamise ning nende peale edasikaebamise korra ja tähtaegade selgitamise kohta;
13) protokolli allakirjutamise kuupäev.

§ 36. Protokolli koostamine

(1) Protokolli koostab kohtuistungi sekretär või kohtunik kohtuistungil, eelistungil või väljaspool kohtuistungit toimuva protsessitoimingu ajal.

(2) Tunnistajate ütlused, vande all antud poolte seletused ja eksperdi suulised vastused protokollitakse ulatuses, mis omab tähtsust asja lahendamisel. Protokollitu tehakse kohe istungil teatavaks ja esitatakse allakirjutamiseks asjaomasele isikule. Vastuväidete alusel, millega kohus nõustub, tehakse protokolli parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või kui need esitatakse kirjalikult, lisatakse protokollile.

(3) Protsessiosalisel on õigus taotleda selliste asjaolude protokollimist, mida ta peab oluliseks.

(4) Protokollile kirjutavad alla eesistuja ja protokollija. Kohtuistungi või kohtu eelistungi protokoll kirjutatakse alla istungi lõpul.

(5) Protsessiosaliste seletused, tunnistajate ütlused ja eksperdi suulised vastused võib kohtu korraldusel stenografeerida, heli- või videosalvestada. Heli- või videosalvestus ja stenogramm lisatakse toimikule ja see märgitakse protokolli.

§ 37. Protokollid apellatsiooni- ja kassatsioonikohtus

(1) Apellatsioonikohtus protokollitakse üksnes need seletused ja ütlused, millel on kohtu arvates kassatsiooniastmes tähtsust.

(2) Kassatsioonikohtus ei ole kohtuistungil protokolli koostamisel vaja kajastada asja tehiolusid puudutavaid seletusi.

 

7. peatükk

PROTSESSITÄHTAJAD

§ 38. Tähtaegade arvutamine

(1) Protsessitoimingud tehakse seadusega kindlaksmääratud tähtaegadel. Kui protsessitähtaega ei ole seadusega kindlaks määratud, määrab selle tähtaja kohus.

(2) Protsessitoimingu tegemise tähtaeg määratakse kindlaks kalendripäevaga või kindlasti toimuva sündmuse äranäitamisega või ajavahemikuga. Viimasel juhul võib seda toimingut teha kogu ajavahemiku vältel.

(3) Aastate, kuude või päevadega arvutatava tähtaja kulgemine algab kalendrikuupäevale või sündmusele järgnevast päevast.

§ 39. Tähtaja lõppemine

(1) Aastatega arvutatav tähtaeg lõpeb tähtaja viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Kuudega arvutatav tähtaeg lõpeb tähtaja viimase kuu vastaval kuupäeval. Kui kuudega arvutatava tähtaja lõpp langeb sellisesse kuusse, milles vastavat kuupäeva ei ole, lõpeb tähtaeg selle kuu viimasel päeval.

(2) Kui tähtaja lõpp ei lange tööpäevale, loetakse tähtaja lõpuks järgmine tööpäev.

(3) Protsessitoiminguid, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24-ni. Kui aga protsessitoiming tuleb teha kohtus, loetakse tähtajaks kohtu tööpäeva lõpp.

(4) Tähtaega loetakse järgituks, kui kaebus, muud dokumendid või rahasummad, samuti teleks ja faks on ära antud postile või telegraafile tähtaja viimasel päeval enne kella 24.

§ 40. Tähtaja möödalaskmise tagajärjed

(1) Protsessitoimingu tegemise õigus lõpeb seadusega kehtestatud või kohtu poolt kindlaksmääratud tähtaja lõppemisega.

(2) Pärast protsessitähtaja lõppemist esitatud kaebused ja dokumendid jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse.

§ 41. Tähtaja peatumine

Asja menetluse peatamisega peatuvad kõik protsessitähtajad. Tähtaegade peatumine algab menetluse peatamise aluseks olevate asjaolude tekkimise päevast. Protsessitähtaeg jätkub menetluse uuendamise päevast.

§ 42. Tähtaja pikendamine

Kohtu määratud tähtaega võib kohus pikendada.

§ 43. Tähtaja ennistamine

(1) Kohus võib kaalukatel põhjustel mööda lastud tähtaja ennistada.

(2) Möödalastud tähtaja ennistamise avaldus esitatakse kohtule, kus tuli teha protsessitoiming. Avaldus vaadatakse läbi samas kohtus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Protsessiosalistele teatatakse läbivaatamise aeg ja koht, kuid nende puudumine kohtuistungilt ei takista avalduse läbivaatamist.

(3) Üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha vastav protsessitoiming, mille tegemise tähtaeg mööda lasti.

(4) Möödalastud protsessitähtaja ennistamisest keeldumise määruse peale võib esitada erikaebuse.

 

8. peatükk

KOHTUKULUD

§ 44. Kohtukulude koosseis

Kohtukulud koosnevad:
1) riigilõivust;
2) asja läbivaatamise kuludest;
3) kassatsioonikautsjonist;
4) kohtuotsuse täitmise kuludest.

§ 45. Riigilõiv

(1) Seaduse kohaselt lõivustatakse:
1) iga hagiavaldus, nii esialgne hagi, vastuhagi kui ka vaidluseseme suhtes iseseisva nõudega kolmanda isiku hagiavaldus juba algatatud menetluses;
2) avaldused erimenetluses ja teised avaldused, mis seadusega kohtu pädevusse on antud.

(2) Apellatsioonkaebuselt kohtuotsuse peale tasutakse riigilõivu samas ulatuses kui avalduse esialgsel esitamisel esimese astme kohtule. Varalistes vaidlustes tasutakse lõivu lõivumäärast, mis on arvutatud apellatsioonkaebuses vaidlustatud summast lähtudes.

(3) Kohtumääruse peale esitatud erikaebust ei lõivustata.

§ 46. Hagihind

(1) Hagihind määratakse kindlaks:
1) raha nõudmise hagides — hagetava summaga;
2) vara nõudmise hagides — hagetava vara väärtusega;
3) alimentide nõudmise hagides — ühe aasta maksete kogusummaga;
4) tähtajaliste maksete hagides — kõigi maksete kogusummaga, kuid mitte rohkem kui kolme aasta eest;
5) tähtajatute või eluaegsete maksete hagides — kõigi maksete summaga kolme aasta eest;
6) hagides maksete vähendamise või suurendamise kohta — summaga, mille võrra vähendatakse või suurendatakse makseid, kuid mitte rohkem kui ühe aasta eest;
7) hagides maksete lõpetamise kohta — allesjäänud maksete kogusummaga, kuid mitte rohkem kui ühe aasta eest;
8) hagides rendilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks — kogu rendiga lepingu kehtivuse järelejäänud tähtaja eest, kuid mitte rohkem kui kolme aasta eest;
9) hagides omandiõiguse tunnistamiseks varale — vara maksumusega;
10) mitmest iseseisvast nõudest koosnevates hagides — kõikide nõuete kogusummaga.

(2) Hagihinna nimetab hageja. Juhul kui hagi hind ilmselt ei vasta hagetava vara tegelikule maksumusele, määrab hagihinna kohus.

§ 47. Riigilõivu täiendav tasumine

(1) Kui hagi esitamisel on raske tema hinda kindlaks määrata, määrab riigilõivu esialgse suuruse kohus. Lõivu täiendav sissenõudmine toimub vastavalt asja lahendamisel kindlaksmääratud hagihinnale.

(2) Nõude suurendamise korral tasutakse lõivu puuduv osa vastavalt hagihinna suurenemisele.

§ 48. Riigilõivu tagastamine

(1) Tasutud riigilõiv tagastatakse osaliselt või täielikult, arvestades maha selles asjas kohtus tehtud vajalikke kulutusi:
1) kui riigilõivu tasuti ettenähtust rohkem;
2) kui keelduti avalduse vastuvõtmisest (§ 148);
3) kui hagiavaldus või apellatsioonkaebus tagastati pärast selle käiguta jätmist (§-d 148, 285 ja 291);
4) kui asja menetlus lõpetati, sest asi ei kuulu kohtu pädevusse (§ 218 p. 1).

(2) Riigilõivu tagastab Maksuamet kohtumääruse alusel.

§ 49. Asja läbivaatamise kulud

Asja läbivaatamise kulud on:
1) tunnistajale, eksperdile ja tõlgile väljamakstav raha;
2) dokumentaalsete tõendite nõudmise ja paikvaatluse tegemise kulud;
3) kostja sundtoomise kulud;
4) advokaadikulud, mis on tehtud riigi arvelt;
5) posti ja kutsete kättetoimetamise kulud;
6) ajalehes kutse või teate avaldamise kulud;
7) poole advokaadikulud, töölt puudumisel saamata jäänud palk, sõidukulud ja korterirahad.

§ 50. Tunnistajale, eksperdile ja tõlgile väljamakstav raha

(1) Tunnistajale, eksperdile ja tõlgile hüvitatakse kohtusse ilmumise ning sõidu- ja eluruumi üürimise kulud, samuti makstakse välja päevarahad.

(2) Eksperdile ja tõlgile tasutakse kohtu ülesandel tehtud töö, kui see töö ei kuulu ametikohustuste hulka.

(3) Tunnistajale hüvitatakse töölt või igapäeva tegevusest eemalviibimine keskmise päevatasu alusel.

§ 51. Asja läbivaatamise kulude ettetasumine

(1) Raha, mis tuleb välja maksta tunnistajale ja eksperdile või on vajalik paikvaatluse tegemise kulude või posti ja kutsete kättetoimetamise kulude katteks, tasub ette see pool, kes esitas vastava taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse esitasid mõlemad pooled või kui tunnistajate ja ekspertide väljakutsumine või paikvaatluse tegemine toimub kohtu algatusel, tasuvad nõutava rahasumma pooled võrdselt.

(2) Ajalehes kutse avaldamise kulud tasub ette hageja.

(3) Käesolevas paragrahvis loetletud kulutusi ei tasu ette pool, kes on vabastastud kohtukulude tasumisest riigituludesse.

§ 52. Tunnistajale, eksperdile ja tõlgile raha väljamaksmine

(1) Tunnistajale, eksperdile ja tõlgile maksab pärast nende kohustuste täitmist raha välja kohus, sõltumata raha sissenõudmisest pooltelt.

(2) Tunnistajale, eksperdile ja tõlgile raha väljamaksmise korra ja suuruse määrab kindlaks Vabariigi Valitsus.

§ 53. Kassatsioonikautsjon

(1) Kassatsioonkaebuse esitaja maksab eelnevalt kautsjoni üks protsent taotletavalt või vaidlustatavalt summalt, kuid mitte alla 200 ja mitte üle 5000 krooni. Hinnata hagilt tasutakse 200 krooni.

(2) Kaebuse osalisel või täielikul rahuldamisel tagastatakse kautsjon Riigikohtu resolutsiooni alusel.

(3) Kassatsioonkaebuse tagastamisel seda läbi vaatamata või selle rahuldamata jätmisel arvatakse kautsjon riigituludesse.

§ 54. Kohtukulude tasumisest vabastamine

(1) Riigilõivu tasumisest riigituludesse vabastatakse:
1) hagejad — palga nõudmise ja tööle ennistamise ning töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmise hagides;
2) hagejad — alimendihagides;
3) hagejad — kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagides;
4) riigi sotsiaalkindlustus- ja sotsiaalhooldusasutused — kahju tekitajalt kannatanule väljamakstud toetus- ja pensionisummade regressihagides, sotsiaalhooldusasutused ka ebaõigesti väljamakstud toetuste ja pensionide sissenõudmise hagides;
5) hagejad — kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise hagides;
6) riigi täitevvõimuorganid ja kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorganid, ühiskondlikud organisatsioonid ning üksikisikud, kes on seadusega sätestatud juhtudel pöördunud avaldusega kohtusse teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks;
7) Maksuamet — maksuvõla nõudes;
8) pooled — ebaseadusliku süüdimõistmise, ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmise, ebaseadusliku tõkendina vahi alla võtmise või ebaseadusliku halduskaristuse rakendamisel arestiga tekitatud kahju hüvitamise vaidlustes.

(2) Seadusega võib ette näha teisi kohtukulude riigituludesse maksmisest vabastamise juhtusid.

(3) Kohtul on määrusega õigus isikut, lähtudes tema maksujõuetusest, vabastada täielikult või osaliselt kohtukulude tasumisest riigituludesse.

(4) Kautsjoni (§ 53) maksmisest on vabastatud riigi- ja omavalitsusasutused.

§ 55. Kohtukulude tasumise pikendamine

Kohus võib pikendada ühele või mõlemale poolele, lähtudes nende maksujõuetusest, riigituludesse sissenõutavate kohtukulude tasumise tähtaega.

§ 56. Tasuta õigusabi andmine

(1) Kohtul on üksikisiku maksujõuetusest lähtudes õigus vabastada ta täielikult või osaliselt õigusabi eest tasumisest ja kanda advokaadikulud riigi arvele.

(2) Advokaadibüroole riigi arvelt väljamakstavate summade määrad kehtestatakse seadusega.

(3) Täielikult või osaliselt õigusabi eest tasumisest vabastamise määrus saadetakse täitmiseks advokaadibüroole ja Justiitsministeeriumile.

§ 57. Kohtukulude jaotamine poolte vahel

(1) Poolele, kelle kasuks tehti otsus, mõistab kohus teiselt poolelt välja kõik kohtukulud, kuigi see teine pool oli vabastatud kohtukulude tasumisest riigituludesse. Kui hagi rahuldati osaliselt, siis mõistetakse kohtukulud hagejale proportsionaalselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga proportsionaalselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalisel rahuldamisel võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Enne asja läbivaatamise lõpetamist kohtule kohtukulude nimekirja esitamata jätmisel kaotab pool õiguse nõuda kulude hüvitamist.

(2) Kui hageja, kelle kasuks tehti kohtuotsus, esitas pahatahtlikult kohtusse hagi, ilma et vastaspool talle selleks omalt poolt tõsist põhjust oleks andnud, või põhjustas hageja muul viisil tahtlikult või ettevaatamatusest tarbetu kohtuskäimise, peab hageja vastaspoolele hüvitama kohtukulud või jätab kohus need, olenevalt olukorrast, kummagi poole enda kanda.

(3) Pool, kes seadusliku takistuseta jättis kohtu kutsel kohale ilmumata või kohtu nõudmise täitmata ja põhjustas sellega asja arutamise edasilükkamise, millega kaasnesid kulutused vastaspoolele, peab need kulutused hüvitama kohtukulude jaotamisest sõltumata.

(4) Kohus võib panna kohtukulude ühise hüvitamise kohustuse poolele ja tema esindajale, kui esindaja on oma tegevuse või tegevusetusega (2. ja 3. lg. ) põhjustanud vastaspoolele põhjendamatute kohtukulude tekkimise.

(5) Käesoleva paragrahvi 2. —4. lõike sätted kehtivad samuti kohtukulude kohta, mida pooled on tasunud apellatsioonkaebuse läbivaatamisel.

(6) Kui kõrgema astme kohus muudab tehtud otsuse või teeb uue otsuse asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vastavalt kohtukulude jaotust.

§ 58. Kulude tasumine advokaadi abi eest

(1) Poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud kulud tema huvide kaitseks asjast osavõtnud advokaadi abi eest kuni viie protsendi ulatuses hagi rahuldatud osast, kuid mitte üle seadusega kehtestatud määra.

(2) Juhul kui isik oli kehtestatud korra kohaselt advokaadi abi eest tasumisest vabastatud, nõuab kohus nimetatud tasu sisse riigituludesse, kui see pool vabastati §-s 56 sätestatud korras õigusabi eest tasumisest.

§ 59. Kohtukulude jaotamine hagist loobumise ja poolte kokkuleppe korral

(1) Hagist loobumisel ei pea kostja hagejale kohtukulusid hüvitama. Kui hageja ei toeta oma nõudeid ja loobub hagist seoses sellega, et kostja täitis pärast hagi esitamist vabatahtlikult hageja nõudmised, mõistab kohus otsusega hageja palvel kostjalt välja kõik hageja kohtukulud.

(2) Kui pooled kokkuleppe sõlmimisel ei määranud kohtukulude jaotamise korda, lahendab selle kohus vastavalt käesolevale seadustikule.

§ 60. Kohtukulude hüvitamine pooltele

(1) Kui teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks asja algatamiseks avalduse esitanud riigi täitevvõimuorgani, kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorgani, ühiskondliku organisatsiooni või üksikisiku hagi (§ 5) jäetakse täielikult või osaliselt rahuldamata, hüvitatakse kostjale riigi arvelt kostja kantud kohtukulud täielikult või proportsionaalselt hagi rahuldamata jäänud osaga.

(2) Kohus võib vabastada poole oma advokaadile tasu maksmisest või kohustada saadud tasu tagastama, kui advokaat poole esindajana põhjustas temale kohtukulude suurenemise kohtusse mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise või muude seaduses sätestatud kohustuste põhjendamatu täitmatajätmisega.

(3) Kui ilmnevad käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud asjaolud, võib kohus kohustada advokaati tasuma protsessiosalistele asja arutamise edasilükkamisega põhjustatud kohtukulud.

§ 61. Kohtukulude hüvitamine riigile

(1) Asja läbivaatamise kulud ja riigilõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud, nõutakse kostjalt riigituludesse proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga.

(2) Hagi rahuldamata jätmise korral nõutakse asja läbivaatamise kulud sisse hagejalt, kui ta ei ole vabastatud kohtukulude tasumisest riigituludesse.

(3) Kui hagi rahuldati osaliselt, aga kostja on vabastatud kohtukulude tasumisest, nõutakse asja läbivaatamise kulud riigituludesse proportsionaalselt hagi rahuldamata osaga hagejalt, kes ei ole vabastatud kohtukulude tasumisest.

(4) Kui mõlemad pooled on kohtukuludest vabastatud, jäävad asja läbivaatamise kulud riigi kanda.

§ 62. Kohtukulude määruste peale edasikaebamine

Kohtukulude määruse peale võib esitada erikaebuse.

 

III osa

PROTSESSIOSALISED

9. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 63. Protsessiosalised

Protsessiosalised on pooled, kolmandad isikud, esindajad, riigi ja kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorganid, ühiskondlikud organisatsioonid või üksikisikud, kes võtavad protsessist osa teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks §-des 5 ja 85 tähendatud alustel; avaldajad ja muud asjast huvitatud isikud erimenetluses ja muudes asjades, mis on seadusega antud kohtu pädevusse.

§ 64. Protsessiosalise õigused

Protsessiosalisel on õigus tutvuda toimikuga, teha sellest ärakirju, võtta osa kohtuistungitest, esitada taandusi ja taotlusi, anda kohtule seletusi, esitada põhjendeid ja kaalutlusi kõigi asja kohtulikul arutamisel tõusetunud küsimuste kohta, esitada tõendeid ja osa võtta tõendite uurimisest, vaielda vastu teiste protsessiosaliste taotlustele, põhjenditele ja kaalutlustele, esitada küsimusi teistele protsessiosalistele, tunnistajatele ning ekspertidele, saada tõestatud ärakirju kohtulahenditest, mis on vormistatud eraldi dokumendina, kaevata edasi kohtuotsuste ja -määruste peale ning kasutada teisi käesoleva seadustikuga lubatud protsessiõigusi.

§ 65. Protsessiosalise kohustused

(1) Protsessiosaline on kohustatud heauskselt kasutama kõiki temale kuuluvaid protsessiõigusi.

(2) Kohus tõkestab nende õiguste kuritarvitamise, mis venitavad protsessi või viivad kohtu eksitusse. Kui protsessiosaline kasutab oma õigusi pahatahtlikult, võib kohus tema suhtes rakendada § 66 sätteid.

§ 66. Protsessiosalise pahatahtlus

(1) Poolt, kes pahatahtlikult esitas teadvalt põhjendamata hagi või kes oma tegevusega takistas pahatahtlikult asja õiget ja kiiret läbivaatamist, võib kohus trahvida.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike sätteid rakendatakse samuti iseseisva nõudega kolmanda isiku suhtes.

§ 67. Tsiviilprotsessiõigusvõime

(1) Käesoleva seadustiku ja teiste seadustega tagatud võimalus omada tsiviilprotsessiõigusi ja kanda tsiviilprotsessikohustusi on tsiviilprotsessiõigusvõime.

(2) Tsiviilprotsessiõigusvõime on kõigil Eesti Vabariigi kodanikel ja välisriikide kodanikel ning kodakondsuseta isikutel, sõltumata nende vanusest, rahvusest, rassist, nahavärvusest, soost, keelest, päritolust, usutunnistusest, poliitilistest või muudest veendumustest, samuti varalisest ja sotsiaalsest seisundist või muudest asjaoludest, samuti Eesti ja välismaa juriidilistel isikutel.

§ 68. Tsiviilprotsessiteovõime

(1) Tsiviilprotsessiteovõime on võimalus teostada kohtus oma õigusi ja teha asjaajamine ülesandeks esindajale.

(2) Tsiviilprotsessiteovõime on täisealistel üksikisikutel ja juriidilistel isikutel.

(3) 15- kuni 18-aastase alaealise, samuti piiratult teovõimeliseks tunnistatud isiku õigusi ja vabadusi kaitsevad kohtus tema vanemad, lapsendajad või hooldajad. Kohus kaasab ka alaealise või piiratult teovõimeliseks tunnistatud isiku.

(4) Seaduses sätestatud juhtudel asjades, mis tulenevad tööõiguslikest ning abielu- ja perekonnasuhetest, samuti ka tehingutest, mis on seotud töötasu käsutamisega, on alaealisel endal õigus kaitsta kohtus oma õigusi ja vabadusi. Kohus võib alaealisele abi osutamiseks kaasata tema vanemaid, lapsendajaid või hooldajaid.

(5) Kuni 15-aastase lapseealise, samuti vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu teovõimetuks tunnistatud isiku õigusi ja vabadusi kaitsevad kohtus tema seaduslikud esindajad — vanemad, lapsendajad või eestkostjad.

 

10. peatükk

POOLED, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

§ 69. Pooled

(1) Tsiviilprotsessi poolteks — hagejaks ja kostjaks — on üksikisikud ja juriidilised isikud.

(2) Isik, kelle huvides algatati asi riigi täitevvõimuorgani või kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorgani, ühiskondliku organisatsiooni või üksikisiku avaldusel (§ 5), on hageja.

§ 70. Poolte õigused

(1) Pooltel on võrdsed protsessiõigused.

(2) Peale §-s 64 märgitud õiguste on hagejal kooskõlas käesoleva seadustikuga õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist. Kostjal on õigus hagi õigeks võtta.

(3) Pooled võivad asja lõpetada kokkuleppega.

(4) Kohus ei võta vastu hagist loobumist, hagi õigeksvõtmist ega kinnita poolte kokkulepet, kui need toimingud on seadusega vastuolus või kui need rikuvad kellegi õigusi ja vabadusi.

(5) Hagist loobumise vastuvõtmine, samuti poolte kokkuleppe kinnitamine kohtus võtab pooltelt õiguse hagiga uuesti samadel alustel ja sama eseme suhtes kohtusse pöörduda.

(6) Pooltel on õigus nõuda kohtuotsuse sundtäitmist ja viibida täituri toimingute juures kohtuotsuse täitmisel.

(7) Isikud, kes võtavad osa erimenetluse asjadest ja muudest asjadest, mis on seadusega antud kohtu pädevusse, kasutavad poole õigusi ja kannavad poole kohustusi, välja arvatud seadusega sätestatud erandid.

§ 71. Kohtusse ilmumise kohustus

(1) Kohus võib poolt või tema seaduslikku esindajat kohustada ilmuma kohtuistungile, eelistungile või mõne muu protsessitoimingu juurde, kui see on asja lahendamiseks vajalik.

(2) Kohus teatab isikliku kohtusse ilmumise kohustusest poolele ning tema seaduslikule esindajale.

§ 72. Mitme hageja või kostja osavõtt asjast

(1) Hagi võivad esitada ühiselt mitu hagejat. Hagi võib esitada ühiselt mitme kostja vastu. Iga hageja või kostja esineb protsessis teise poole suhtes iseseisvalt.

(2) Kaasosalised võivad asja ajamiseks volitada üht endi hulgast.

§ 73. Mittevastava poole asendamine

(1) Tuvastanud, et hagi pole esitanud see isik, kellele kuulub nõudeõigus, või pole hagi esitatud selle isiku vastu, kes peab olema kostja, võib kohus hageja nõusolekul asja lõpetamata asendada hageja või kostja õige hageja või kostjaga.

(2) Kui hageja ei nõustu enda asendamisega teise isikuga, võib see isik astuda protsessi kolmanda isikuna, kes esitab iseseisva nõude vaidluseseme suhtes, millest kohus sellele isikule teatab.

(3) Pärast mittevastava poole asendamist alustatakse asja läbivaatamist algusest peale.

§ 74. Protsessiõigusjärglus

(1) Asja arutamise esemeks oleva vaidluse subjekti väljalangemise korral lubab kohus õigusjärglasel astuda protsessi väljalangenud poole asemel. Õigusjärglus on võimalik igas protsessi staadiumis.

(2) Õigusjärglasele on kohustuslikud kõik enne tema protsessi astumist tehtud toimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud õiguseelnejale.

 

11. peatükk

KOLMANDAD ISIKUD

§ 75. Iseseisva nõudega kolmas isik

Kolmas isik, kes esitab iseseisva nõude vaidluseseme suhtes, võib asjasse astuda hagi esitamisega kuni kohtuotsuse tegemiseni esimese astme kohtus. Tal on kõik hageja õigused ja kohustused.

§ 76. Kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet vaidluseseme suhtes

(1) Kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet vaidluseseme suhtes, võib asjasse astuda hageja või kostja poolel kuni kohtuotsuse tegemiseni esimese astme kohtus, kui selles asjas kohtuotsusega tuvastatud asjaolud ja õigussuhted võivad mõjuda tema õigustele või kohustustele ühe poole suhtes. Teda võidakse kaasata osa võtma ka poole taotlusel või kohtu algatusel.

(2) Kolmandal isikul, kes ei esita iseseisvat nõuet, on §-s 64 sätestatud protsessiõigused ja §-s 65 sätestatud kohustused.

§ 77. Kolmanda isiku kaasamise avaldus

(1) Avaldus kolmanda isiku kaasamiseks ja kolmanda isiku avaldus asjasse astumiseks hageja või kostja poolele peab sisaldama kolmanda isiku nime, aadressi ja kolmanda isiku asjasse kaasamise aluse kas hageja või kostja poolel. Avaldus tuleb esitada kirjalikult kohtule, kelle menetluses on asi.

(2) Kohus teatab pooltele teise poole või kolmanda isiku taotlusest protsessi astuda ja saadab neile taotluse ärakirja. Pooltel on õigus taotlusele vastata. Kohus lahendab määrusega kolmanda isiku protsessi kaasamise ning teatab sellest taotlejale ja pooltele.

§ 78. Nõudmiste üheaegne lahendamine kolmanda isiku osavõtu korral

Kui pool soovib kohtuotsusega tema kahjuks asja lahendamise korral nõuda regressi või hüvitust kolmandalt isikult, võib ta enne kohtuistungit põhihagis esitada oma nõudmise hagi korras kohtule kolmanda isiku vastu selle nõudmise ühiseks lahendamiseks põhihagiga. Samasugune nõudeõigus on kaasatud kolmandal isikul vastava poole vastu.

 

12. peatükk

ESINDUS KOHTUS

§ 79. Asjaajamine esindaja kaudu

(1) Üksikisik võib kohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu. Isiklik osavõtt asjast ei võta õigust omada selles asjas esindajat. Poolte isiklikku kohalolekut sätestab § 71.

(2) Juriidilise isiku asja ajab kohtus selle juht või tema esindaja, kes tegutseb volituste piires, mis temale seaduse või põhikirjaga on antud.

(3) Juht, kes ajab kohtus juriidilise isiku asja, esitab kohtule dokumendi, mis tõendab tema volitusi.

(4) Kui kohus leiab, et asjas pooleks oleva üksikisiku olulised huvid võivad jääda kaitseta tema maksujõuetuse või tervise tõttu, võib kohus määrata talle esindajaks advokaadi riigi arvel (§ 56).

§ 80. Seaduslik esindaja

(1) Teovõimetu isiku või piiratud teovõimega isiku õigusi ja vabadusi kaitseb kohtus tema seaduslik esindaja: vanem, lapsendaja, eestkostja või hooldaja, kes esitab kohtule oma volitusi tõendava dokumendi.

(2) Seaduslik esindaja teeb esindatava nimel seadusega sätestatud kitsendustega kõiki protsessitoiminguid, millele on õigus esindataval.

(3) Asjas, millest peaks osa võtma isik, kes on kohtu korras tunnistatud teadmata kadunuks, osaleb tema esindajana eestkostja, kes on määratud kaitsma ja valitsema teadmata kadunu vara.

(4) Asjas, millest peaks osa võtma surnud või kohtu korras surnuks tunnistatud isiku pärija, kui pärandvara ei ole veel kellegi poolt vastu võetud, osaleb pärija esindajana eestkostja või hoidja, kes on määratud kaitsma ja valitsema pärandvara.

(5) Käesolevas paragrahvis märgitud juhtudel võib seaduslik esindaja teha asjaajamise kohtus ülesandeks oma volitatud esindajale.

§ 81. Esindaja kohtus

(1) Esindaja kohtus, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhul, võib olla:
1) advokaat;
2) juriidilise isiku töötaja — juriidilise isiku asjades;
3) organisatsiooni volinik, kellele seaduse või põhikirjaga on antud õigus kaitsta selle organisatsiooni liikme õigusi ja vabadusi;
4) riigi täitevvõimuorgani, kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorgani ja ühiskondliku organisatsiooni volinik, kellele on seadusega antud õigus kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi (§ 5);
5) üks kaasosalistest teiste kaasosaliste ülesandel (§ 72);
6) muu isik, keda asja läbivaatav kohus lubab olla asjas esindaja.

(2) Esindaja Riigikohtus võib olla üksnes vandeadvokaat.

§ 82. Esindaja volituste vormistamine

(1) Esindaja volitused väljendatakse volikirjas, mis antakse välja vastavalt seadusele.

(2) Juriidilise isiku volikiri antakse välja juhi või tema volitatud ametiisiku allkirja ning juriidilise isiku pitseriga.

(3) Ühiskondliku organisatsiooni volikiri antakse välja põhikirjaga volitatud isiku allkirja ja organisatsiooni pitseriga.

(4) Üksikisiku volikirja tõestab notar.

(5) Volikirja asjaajamiseks kohtus võib tõestada ka organisatsioonis, kus isik töötab või õpib, või linna-, valla- või alevivalitsuses; kaitseväelane — oma väeüksuses; ravil viibiv isik — raviasutuses.

(6) Vabadusekaotust kandva isiku volikirja võib tõestada kinnipidamisasutuse juht.

(7) Organisatsiooni volinik (§ 81 1. lg. p-d 3 ja 4) esitab kohtule dokumendi, mis tõendab asjaajamist organisatsiooni ülesandel.

(8) Advokaadi volitusi tõestab advokaadibüroo volikiri (order).

(9) Paragrahvi 81 1. lõike punktides 5 ja 6 tähendatud esindajate volitused võivad olla väljendatud volikirjas või volitaja suulises, kohtus protokollitud avalduses.

§ 83. Esindaja volitused

(1) Volitus asjaajamiseks kohtus annab esindajale õiguse kõigi protsessitoimingute tegemiseks volitaja nimel, sealhulgas asja üleandmine vahekohtule, täielik või osaline hagist loobumine, hagi õigeksvõtmine, hagi eseme muutmine, kokkuleppe sõlmimine, volituste edasiandmine teisele isikule (edasivolitus), kohtuotsuse peale kaebuse esitamine, täitedokumendi sissenõudmiseks esitamine ning väljamõistetud vara ja raha vastuvõtmine, samuti vaidluse esitamine dokumendi võltsituse kohta.

(2) Esindaja volituste piiramine igaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud toiminguks peab olema ära märgitud esindajale antud volikirjas.

§ 84. Isikud, kes ei või olla kohtus esindajad

(1) Kohtus ei või olla esindaja:
1) alaealine, välja arvatud juhul, kui alaealine lapsevanem kaitseb oma lapse õigusi ja huve;
2) eestkoste ja hoolduse all olev isik;
3) isik, kellel on kohtuotsusega keelatud töötada advokaadina — kohtuotsuses tähendatud aja jooksul, välja arvatud juhud, kui nad esinevad § 80 1. lõike korras;
4) advokaat, kes on andnud õigusabi advokatuuriseadusega kehtestatud korda rikkudes. Advokatuurist väljaheidetud isikuid ei luba kohus esineda § 81 1. lõike punkt 6 alusel;
5) kohtunik, uurija ja prokurör, välja arvatud juhud, kui nad esinevad vanema, lapsendaja, eestkostja ja hooldajana või asjas pooleks oleva kohtu või prokuratuuri esindajana.

(2) Isik ei või olla esindaja, kui ta selles asjas annab või andis varem õigusabi isikule, kelle huvid on vastuolus esindatava huvidega, või kui ta võttis sellest asjast osa kohtuniku, eksperdi, tõlgi, tunnistaja või manukana, samuti kui ta on § 18 1. lõike punktis 2 märgitud sugulus- või hõimlusvahekorras asja läbivaatamisest osavõtva kohtunikuga, välja arvatud juhud, kui ta osaleb § 80 1. lõike korras.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud asjaoludel võib protsessiosaline avaldada esindaja vastu taandust.

(4) Kui kohus leiab, et esindaja on kohtumenetluse käigus näidanud end ebaausa, asjatundmatu või vastutustundetuna, on kohtul õigus määrusega tühistada tema volitused seda asja ajada.

(5) Kui esindajaks on advokaat ja kohtul tekib kahtlus, et advokaat ei tunne asja või on käitunud kliendi suhtes ebaausalt, võib kohus asja arutamise edasi lükata ning teatada Advokatuuri Juhatusele advokaadi käitumisest. Advokatuuri Juhatus kontrollib 10 päeva jooksul asjaolusid ning teatab kontrolli tulemustest kohtule.

(6) Kui kohus rahuldab esindaja vastu esitatud taanduse või tühistab tema volitused, võimaldab kohus esindataval leida uue esindaja.

 

13. peatükk

SEADUSEGA TEISE ISIKU ÕIGUSI KAITSMA VOLITATUD PROTSESSIOSALINE

§ 85. Seadusega teise isiku õigusi kaitsma volitatud organisatsiooni ja isiku osavõtt

(1) Seaduses või põhikirjas sätestatud juhtudel võib riigi või kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorgan, ühiskondlik organisatsioon või üksikisik pöörduda kohtusse avaldusega teise isiku õiguste ja vabaduste kaitseks.

(2) Seaduses sätestatud juhtudel võib kohus riigi täitevvõimuorgani ja kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorgani kaasata protsessi või ta võib omal algatusel astuda protsessi asja kohta arvamuse andmiseks, täitmaks talle pandud kohustusi ja kaitsmaks inimeste õigusi.

(3) Riigi täitevvõimuorgani ja kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorgani osavõtt protsessist asjas arvamuse andmiseks on kohustuslik, kui see on seaduses sätestatud või kui kohus peab seda vajalikuks.

§ 86. Seadusega teise isiku õigusi kaitsma volitatud organisatsiooni ning isiku õigused ja kohustused

(1) Riigi täitevvõimuorganil või kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorganil, ühiskondlikul organisatsioonil või üksikisikul, kelle avalduse alusel kohus algatas asja teise isiku huvides, on §-s 64 sätestatud protsessiõigused ja §-s 65 sätestatud kohustused. Peale selle on neil õigus toetada teise isiku huvides esitatud avaldust või selle toetamisest loobuda.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud organisatsiooni ja üksikisiku loobumine teise isiku huvide kaitseks esitatud avalduse toetamisest ei võta sellelt isikult õigust nõuda asja sisulist läbivaatamist. Sel juhul nõutakse kohtukulud sisse üldistel alustel.

(3) Kohtu poolt protsessi kaasatud või omal algatusel asja kohta arvamuse andmiseks protsessi astunud riigi ja kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorganil (§ 85 2. lg. ) on lisaks §-s 64 tähendatud õigustele asja lahendamise kohta arvamuse andmise õigus.

 

IV osa

TÕENDID

14. peatükk

TÕENDID JA TÕENDAMINE

§ 87. Tõendi mõiste

(1) Tõendiks tsiviilasjas on igasugune seadusega sätestatud protsessivormis olev teave, mille alusel teeb kohus seaduses sätestatud korras kindlaks poolte või teiste protsessiosaliste nõudmisi ja vastuväiteid põhjendavate asjaolude olemasolu või puudumise, samuti muud asja õige lahendamise suhtes tähtsust omavad asjaolud.

(2) Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, poole ja kolmanda isiku seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, eksperdi arvamus.

§ 88. Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus

(1) Kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

(2) Tõendeid esitavad pooled ja teised protsessiosalised. Kohus võib teha pooltele ja teistele protsessiosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid või koguda neid ise omal algatusel. Kohtul ei ole õigust omal algatusel kutsuda uusi tunnistajaid ja nõuda dokumentaalseid tõendeid, kui keegi protsessiosalistest ei ole seda taotlenud ning selles asjas on kokkuleppe sõlmimine seadusega lubatud.

§ 89. Tõendite kuuluvus

Kohus võtab vastu ainult neid tõendeid, millel on asjas tähtsust. Kohtule esitatud tõenditest keeldumine peab olema põhjendatud.

§ 90. Tõendite lubatavus

Asjaolusid, mis peavad olema tõendatud seaduses sätestatud tõenditega, ei või tõendada teiste tõenditega.

§ 91. Tõendamisest vabastamise alused

(1) Tõendamist ei vaja kohtu poolt üldiselt teadaolevaiks tunnistatud asjaolud.

(2) Asjaolud, mis ühes tsiviilasjas on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, ei vaja tõendamist teises tsiviilasjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised.

(3) Jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas või haldusõiguserikkumise asjas on kohustuslik kohtule, kes vaatab läbi selle isiku tegude tsiviilõiguslike tagajärgede asja, kelle suhtes tehti kohtuotsus kriminaalasjas või haldusõiguserikkumise asjas ainult küsimustes, kas need teod leidsid aset ja kas need pani toime nimetatud isik.

§ 92. Tõendite hindamine

(1) Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, mis põhineb asjaolude igakülgsel täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel.

(2) Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

§ 93. Kohtu erinõue

(1) Kui on vajadus koguda tõendeid teises linnas või maakonnas, teeb asja läbivaatav kohus vastavale kohtule ülesandeks need protsessitoimingud teha.

(2) Kohtu erinõude määruses kirjeldatakse lühidalt asja sisu, näidatakse ära väljaselgitamisele kuuluvad asjaolud ja tõendid, mida erinõuet täitval kohtul tuleb koguda. Kohtule, kellele see määrus on saadetud, on see kohustuslik ja peab olema täidetud viivituseta.

§ 94. Kohtu erinõude täitmise kord

(1) Erinõue täidetakse kohtu eelistungil käesolevas seadustikus kehtestatud korras. Protsessiosalistele teatatakse istungi aeg ja koht, kuid nende puudumine ei takista erinõude täitmist.

(2) Protokollid ja kõik erinõude täitmisel kogutud materjalid saadetakse viivitamatult asja läbivaatavale kohtule.

(3) Kui protsessiosalised või tunnistajad, kes andsid seletusi või ütlusi erinõuet täitvas kohtus, ilmuvad kohtusse, kes asja läbi vaatab, annavad nad seletusi ja ütlusi üldises korras.

§ 95. Tõendite tagamine

Isik, kel on põhjust karta, et asjas vajalike tõendite esitamine muutub hiljem võimatuks või raskendatuks, võib paluda kohut tagada need tõendid kas enne või pärast avalduse esitamist kohtusse.

§ 96. Tõendite tagamise avaldus

(1) Tõendite tagamise avalduses märgitakse tagamist vajavad tõendid ja asjaolud, mille tõendamiseks neid vajatakse, põhjused, mis ajendasid avaldajat tõendite tagamist taotlema, samuti ka asi, milles tõendite tagamine on vajalik.

(2) Tõendite tagamise avaldus esitatakse kohtule, kelle tööpiirkonnas tuleb tõendite tagamiseks toimingud teha.

(3) Tõendite tagamisest keeldumise määrusele võib esitada erikaebuse.

§ 97. Tõendite tagamise avalduse läbivaatamine

(1) Tõendite tagamise avaldus vaadatakse läbi kohtu eelistungil käesoleva seadustikuga sätestatud korras. Edasilükkamatutel juhtudel vaadatakse avaldus läbi esitamise päeval.

(2) Avaldajale ja teistele protsessiosalistele teatatakse istungi aeg ja koht, kuid nende puudumine ei takista tõendite tagamise avalduse läbivaatamist.

(3) Protokollid ja kõik tõendite tagamise korras kogutud materjalid saadetakse asja sisuliselt läbivaatavale kohtule.

§ 98. Tõendite taasesitamine apellatsioonikohtus

(1) Kui alama astme kohtus kuulati ära tunnistaja, ekspert, vande all pool või vaadeldi sündmuskohta, siis ei ole nende tõendite taasesitamine apellatsioonikohtus vajalik muidu, kui apellatsioonikohus seda tarvilikuks peab või keegi protsessiosalistest seda nõuab ja kohus leiab, et tõendi taasesitamine omab tähtsust.

(2) Kui tõendit apellatsioonikohtus ei taasesitata, avaldatakse vastavad protokollid ja dokumendid.

 

15. peatükk

TUNNISTAJA

§ 99. Tunnistaja ütlused

(1) Tunnistajana võib üle kuulata iga isikut, kes ei ole selle protsessi osaline, kuid kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud.

(2) Enne ütlusi annab iga tunnistaja eraldi järgmise vande:

«Mina (nimi) luban ja kinnitan oma au ja südametunnistuse kohaselt, et räägin asja kohta kogu tõe, midagi varjamata, lisamata või muutmata. » Vanne antakse suuliselt ja tunnistaja kirjutab vandetekstile alla.

(3) Vannet ei anna kuni 15-aastane isik ning isik, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu vaimutegevuse häire tõttu ei mõista vande tähendust.

(4) Enne tunnistaja ülekuulamist peab kohtu eesistuja talle selgitama kohustust rääkida tõtt ja pärast vande andmist selle tähtsust selgitama. Vajaduse korral peab eesistuja tunnistajale selgitama §-de 100 ja 101 sisu.

(5) Korduval ülekuulamisel samas asjas ei ole vaja vannet korrata. Kohus meenutab tunnistajale vande jõusolekut.

§ 100. Ütluste andmise keeld

(1) Salajaste andmete kohta ei või kohtus tunnistajana üle kuulata riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistujat, kel on seadusega keelatud avaldada teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladust või konfidentsiaalselt saadud andmeid.

(2) Tunnistajana ei või üle kuulata ilma selle isiku loata, kelle huvides saladuse hoidmise kohustus on kehtestatud:
1) esindajat tsiviilasjas ja kaitsjat kriminaalasjas asjaolude suhtes, mis said esindajale või kaitsjale teatavaks seoses oma kohustuse täitmisega;
2) arsti, õde ja põetajat või perekonnanõuandla töötajat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, asjaolude suhtes, mis patsient või klient neile on usaldanud.

(3) Kuni 15-aastast isikut või isikut, kes oma füüsiliste või psüühiliste puuete tõttu ei ole igas olukorras võimeline õigesti tajuma asjas tähtsust omavaid asjaolusid või andma nende kohta õigeid ütlusi, võib tunnistajana üle kuulata üksnes kohtu loal.

(4) Tunnistajana ei või üle kuulata vaimulikku seoses temale usaldatuga.

§ 101. Tunnistaja õigus keelduda ütluste andmisest

(1) Tunnistajal on õigus keelduda ütluste andmisest juhul, kui:
1) see tuleneb otseselt seadusest;
2) ta on või on olnud abielus poolega;
3) ta on poole otsejoones ülenevas või alanevas liinis sugulane, on või on olnud selle sugulasega abielus;
4) ta on poole õde või vend, on või on olnud nendega abielus.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut rakendatakse ka poole seadusliku esindaja suhtes.

(3) Tunnistajal on õigus ütluste andmisest põhjendatult keelduda, kui ta oma ütlustega peaks end või temaga käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2—4 tähendatud suhetes olevat isikut paljastama kuriteo või muu ebasündsa teo toimepanemises.

§ 102. Taotlus tunnistaja väljakutsumiseks

Tunnistaja väljakutsumist taotlev isik märgib, milliseid asjas tähtsust omavaid asjaolusid võib tunnistaja kinnitada, ja teatab kohtule tunnistaja ees- ja perekonnanime, elukoha ning tasub tunnistaja väljakutsumise eest vastavalt §-le 51.

§ 103. Tunnistaja kohustused

(1) Tunnistajana väljakutsutud isik on kohustatud ilmuma kohtusse ja andma kohtule tõeseid ütlusi temale teada olevate asjaolude kohta.

(2) Kohus võib tunnistaja ülekuulamiseks minna ise tunnistaja juurde, kui ta haiguse, vanaduse, invaliidsuse või muude mõjuvate põhjuste tõttu ei ole võimeline kohtu kutsel kohale ilmuma.

§ 104. Tunnistaja vastutus

(1) Kui tunnistaja kohtu kutse peale ei ilmu, võib kohus määrata talle rahatrahvi. Teistkordse kutse peale ilmumata jätmisel võib trahvi suurendada vastavalt §-le 31 või kohaldada politseiga sundtoomist.

(2) Kui tunnistaja mõjuva põhjuseta keeldub vannet või ütlusi andmast või küsimustele vastamast, võib kohus teda kohustada seda tegema trahvi või aresti hoiatusel. Aresti võib kohaldada tunnistajale kuni kolmeks kuuks, kuid see ei tohi kesta pärast asja arutamise lõpetamist selles kohtus.

(3) Kui tunnistaja ülekuulamist taotlenud isik sellest loobub või tunnistaja ülekuulamise vajadus langeb ära muul põhjusel, ei karistata tunnistajat ega kohaldata muid sunnivahendeid.

(4) Kohus võib omal algatusel määrusega panna tunnistaja keeldumisest või ilmumata jätmisest tingitud kulud tunnistaja peale. Poolel, kelle kanda kulud jäid, on õigus nõuda nende hüvitamist tunnistajalt.

§ 105. Tunnistaja ülekuulamise kord

(1) Iga tunnistaja kuulatakse üle eraldi. Ülekuulamata tunnistajad ei või viibida kohtusaalis asja arutamise ajal. Ülekuulatud tunnistaja jääb istungisaali kuni asja arutamise lõpetamiseni, kui kohus ei luba teda lahkuda varem.

(2) Kohus teeb kindlaks tunnistaja isiku ja selgitab välja tema tegevusala, hariduse, elukoha, seose asjaga ning vastastikused suhted pooltega ning kolmandate isikutega ja teeb tunnistajale ettepaneku rääkida kohtule kõik, mida ta asja kohta teab, ja ainult tõtt.

(3) Pärast ütluste andmist võib tunnistajale esitada küsimusi.

(4) Esimesena küsitleb tunnistajat isik, kelle avaldusel tunnistaja välja kutsuti, ja tema esindaja, seejärel küsitlevad teised protsessiosalised. Kohtu algatusel kutsutud tunnistajat küsitleb esimesena hageja.

(5) Kohtul on õigus küsitleda tunnistajat kogu ülekuulamise ajal.

(6) Kohus kõrvaldab asjasse mittepuutuvad ja suunavad küsimused.

§ 106. Poole eemaldamine tunnistaja ülekuulamise juurest

(1) Kui kohtul on põhjust arvata, et tunnistaja kardab või ei räägi mõnel muul põhjusel kohtule poole juuresolekul tõtt või kui pool suunab oma sekkumisega või muul viisil tunnistaja ütlusi, võib kohus selle poole saalist tunnistaja ülekuulamise ajaks eemaldada.

(2) Poole tagasipöördumise järel loetakse talle ütlused ette ning tal on õigus tunnistajat küsitleda.

§ 107. Tunnistaja teistkordne ülekuulamine ja vastastamine

(1) Tunnistaja kuulatakse üle sellel kohtuistungil, kuhu ta on kutsutud. Ülekuulatud tunnistaja teistkordne väljakutsumine uuele kohtuistungile sama astme kohtus peab olema põhjendatud.

(2) Vajaduse korral võib kohtus tunnistajat teistkordselt üle kuulata samal istungil, samuti vastastada tunnistajaid nende ütlustes vasturääkivuste väljaselgitamiseks ja kõrvaldamiseks.

(3) Apellatsioonikohus võib kooskõlas §-ga 98 tunnistaja kohtuistungil uuesti üle kuulata.

§ 108. Tunnistaja õigus kasutada kirjalikke märkmeid

Tunnistaja võib ütluste andmisel kasutada kirjalikke märkmeid, kui tema ütlused on seotud arvuliste või muude raskesti meelespeetavate andmetega. Need märkmed esitatakse kohtu nõudmisel kohtule ja protsessiosalistele ning neid võib kohus asja juurde võtta.

§ 109. Lapseealise tunnistaja ülekuulamine

(1) Kuni 15-aastasi tunnistajaid kuulatakse vajaduse korral üle pedagoogi, vanema, lapsendaja või eestkostja juuresolekul, kes võib kohtu loal tunnistajat küsitleda.

(2) Kui see on vajalik tõe väljaselgitamiseks, võib kohtus alaealise tunnistaja ülekuulamise ajaks mõne protsessiosalise kohtusaalist eemaldada. Pärast selle isiku tagasitulekut teeb kohus talle teatavaks alaealise tunnistaja ütlused ja annab talle võimaluse tunnistaja küsitlemiseks.

(3) Kuni 15-aastane tunnistaja eemaldatakse kohtusaalist pärast tema ülekuulamist. Kui kohus ei pea tema eemaldamist vajalikuks, võib ta kohtusaali jääda ka pärast ülekuulamist.

§ 110. Tunnistaja ütluste avaldamine

(1) Erinõude ja tõendite tagamise korras, samuti asja arutamise edasilükkamise korral eelneval kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate ütlused avaldatakse kohtuistungil.

(2) Kui need tunnistajad ilmuvad kohtuistungile, võib kohus neid üle kuulata üldises korras.

§ 111. Tunnistajatasu

(1) Tunnistajal on õigus saada hüvitust vastavalt §-le 50.

(2) Kui protsessiosalise taotlus tunnistaja ülekuulamiseks jäi rahuldamata, sest ta jättis kohtu nõudmisest hoolimata tunnistajatasu ette maksmata, pole protsessiosalisel hiljem õigus taotleda selle tunnistaja ülekuulamist, kui see põhjustab asja arutamise edasilükkamise.

 

16. peatükk

POOLE JA KOLMANDA ISIKU SELETUSED

§ 112. Poole ja kolmanda isiku seletused

(1) Poole ja kolmanda isiku seletusi temale teada olevate asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude kohta kontrollitakse ja hinnatakse koos teiste asjas kogutud tõenditega.

(2) Asjas erilist tähtsust omavate asjaolude osas võib pooli ja kolmandaid isikuid nende kirjalikul nõusolekul üle kuulata vande all.

(3) Poolel on õigus taotleda enda, vastaspoole või kolmanda isiku vande all ülekuulamist.

(4) Poole või kolmanda isiku seaduslikku esindajat võib üle kuulata pooltega samadel alustel.

§ 113. Poole või kolmanda isiku vannutamine

(1) Pool või kolmas isik annab enne vande all ülekuulamist § 99 2. lõikes sätestatud vande.

(2) Vannet ei anna pool või kolmas isik, kes:

1) vastab § 99 3. lõikes sätestatud tunnustele;

2) peaks vande all seletusi andma § 100 1. , 2. ja 4. lõikes, § 101 3. lõikes sätestatud juhtudel või isaduse tuvastamise ning abielulahutuse kohta.

(3) Kui pool või kolmas isik pärast § 112 2. lõike tingimuse täitmist ilma mõjuva põhjuseta keeldub vande andmisest või seletuste andmisest pärast vande andmist, võib kohus teda kohustada seda tegema trahvi hoiatusel.

§ 114. Poole ärakuulamine eriolukorras

Kui pool ei saa erakorralise takistuse tõttu kohtusse ilmuda, võib kohus teda ära kuulata väljaspool kohut. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda haiguse tõttu, võib teda ära kuulata tema asukohas.

§ 115. Poole omaksvõtt

Kui üks pool võtab omaks asjaolu, millele teine pool rajab oma nõuded ja vastuväited, võib kohus tunnistatud asjaolu lugeda tuvastatuks, kui see ei riku teiste protsessiosaliste õigusi ega seaduslikke huve, tingimusel, et omaksvõttu ei mõjutatud pettuse ega vägivallaga ning see ei rajanenud eksimusele.

 

17. peatükk

DOKUMENTAALSED TÕENDID

§ 116. Dokumentaalse tõendi mõiste

Dokumentaalsed tõendid on igasugused kirjalikud, fotografeerimise, heli-, pildi- või muu andmesalvestusega andmekandjale jäädvustatud dokumendid, ametlikud ja isiklikud kirjad, mis sisaldavad andmeid asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude kohta ja mida on protsessiosalistele tajutaval kujul võimalik kohtuistungil esitada.

§ 117. Algdokumendi esitamine

(1) Kirjalik dokument esitatakse originaalis. Võib esitada ka dokumendi tõestatud ärakirja, kui kohus peab seda piisavaks või kui algdokument pole kättesaadav. Kohtule jääb õigus nõuda algdokumendi esitamist.

(2) Toimikus oleva kirjaliku algdokumendi võib pärast kohtuotsuse jõustumist esitaja palvel tagastada. Seejuures jäetakse toimikusse kohtuniku tõestatud ärakiri.

(3) Kui kirjalik dokument sisaldab andmeid, mida dokumendi valdaja ei ole volitatud või kohustatud avaldama vastavalt §-le 119, võib dokumendi valdaja esitada sellest tõestatud väljavõtte.

§ 118. Dokumentaalsete tõendite esitamise ja väljanõudmise kord

(1) Isik, kes esitab dokumentaalse tõendi või taotleb kohtu abi selle väljanõudmisel, peab märkima, milliseid asjas tähtsust omavaid asjaolusid selle tõendiga võib tuvastada.

(2) Isik, kes taotleb, et kohus nõuaks mingi dokumentaalse tõendi välja teiselt isikult, peab seda kirjeldama ja märkima alused, mille põhjal ta arvab, et tõend on selle isiku käes.

§ 119. Dokumentaalse tõendi esitamise kohustus

(1) Iga isik, kelle valduses on dokumentaalne tõend, millel on asja lahendamisel tähtsust, on kohustatud esitama selle kohtule. See kohustus ei laiene advokaadile, kelle käes on dokumentaalne tõend seoses tema kutsetegevusega ja see tõend võiks paljastada tema klienti kuriteo või muu ebasündsa teo toimepanemises või on tõendi esitamine muus osas vastuolus § 100 2. lõike punktis 1 sätestatuga.

(2) Dokumentaalse tõendi esitamise kohustus ei laiene isiku poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatud sõnumitele.

(3) Riigi- või kohaliku omavalitsuse teenistujat ei ole õigus kohustada esitama dokumentaalset tõendit, mille sisu osas teda § 100 1. lõike kohaselt ei või kohtus tunnistajana üle kuulata.

(4) Vastavalt § 101 3. lõikele laieneb tunnistaja privileeg samadel alustel dokumentaalse tõendi valdajale ja ta ei ole kohustatud seda tõendit kohtule esitama.

(5) Isikult, kel on dokumentaalse tõendi esitamise kohustus, võib kohus nõuda selle tõendi esitamist kohtule. Isikul, kellelt tõendit nõuti, on õigus nõudmisele esitada seadusele tuginevad vastuväited.

(6) Dokumentaalse tõendi nõudmisel tuleb märkida tõendi esitamise koht, aeg ja viis. Isikut, kes peab tõendi esitama, võib kohustada seda tegema trahvi hoiatusel. Trahvimine ei vabasta trahvitut tõendi esitamise kohustusest.

(7) Oma kulude katteks on isikul, kes esitas kohtule dokumentaalse tõendi, kuid ei ole selles asjas pool, õigus nõuda kompensatsiooni. Kompensatsiooni suuruse määrab kohus.

§ 120. Kirjaliku dokumendi vaatlus ja uurimine tema hoidmise kohas

Kui kirjaliku dokumendi esitamine kohtule osutub raskeks, võib kohus nõuda kirjalikust dokumendist korrakohaselt tõestatud väljavõtet või vaadelda ja uurida dokumente nende hoidmise kohas.

 

18. peatükk

ASITÕENDID

§ 121. Asitõendi mõiste

Asitõenditeks on esemed, mis oma omaduste, kvaliteedi, eriliste tundemärkide või olemasoluga võivad anda teavet asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemisel.

§ 122. Asitõendi esitamise kohustus

(1) Asitõendi esitamise kord, kohustus ja vastutus selle esitamata jätmise eest sätestatakse 17. peatükis kehtestatud korras.

(2) Asitõendi kohtuliku vaatluse käigus ei ole kohtul õigust avaldada riigisaladust.

§ 123. Asitõendi hoidmine

(1) Asitõend lisatakse asjale kohtumäärusega.

(2) Asitõendid säilitatakse toimikus või antakse nimekirja alusel kohtu asitõendite hoiukohta.

(3) Asitõendit, mida ei saa toimetada kohtusse, hoitakse selle asukohas. Asitõendit tuleb üksikasjalikult kirjeldada vaatlusprotokollis ning vajaduse ja võimaluse korral pildistada või muul viisil selle olulised omadused salvestada ning pitseerida.

(4) Kohus tagab asitõendite hoidmise muutumatus seisundis.

§ 124. Kiiresti rikneva asitõendi vaatlus

Kiiresti riknevat asitõendit vaatleb kohus viivitamatult ning tagastab selle isikule, kellelt see saadi või kellele see kuulus.

§ 125. Asitõendi tagastamine

(1) Pärast kohtuotsuse jõustumist tagastatakse asitõend isikule, kellelt see saadi, või antakse üle isikule, kelle õigust sellele esemele kohus tunnistas.

(2) Ese, mis seaduse järgi ei või olla isiku valduses, antakse üle vastavatele riigiasutustele.

(3) Isikule, kellelt asitõend saadi, võidakse see tema taotlusel pärast asitõendi kohtulikku vaatlust ja uurimist tagastada ka enne asja arutamise lõpetamist.

 

19. peatükk

PAIKVAATLUS

§ 126. Paikvaatluse tegemine

(1) Kohtul on õigus asja lahendamisel tähtsust omava kinnisvara või objekti ülevaatamiseks, mida on raske või võimatu kohtusse toimetada, samuti sündmuskoha ülevaatamiseks poole taotlusel või omal algatusel teha paikvaatlust.

(2) Paikvaatluse käigus ei ole kohtul õigust avaldada riigisaladust.

(3) Paikvaatlus protokollitakse, vajaduse ja võimaluse korral pildistatakse.

§ 127. Kiireloomuline paikvaatlus

(1) Kohus võib paikvaatlust teha ka enne kohtuistungit, kui paikvaatluse objekti seisund või muud erakorralised asjaolud seda tingivad.

(2) Paikvaatluse tegemise aeg teatatakse pooltele, kelle puudumine ei takista vaatlust.

 

20. peatükk

EKSPERT

§ 128. Eksperdi kasutamine

Kohtul on õigus küsida eksperdi arvamust asja lahendamisel tähtsust omavate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks, mis ei ole õiguslikku laadi.

§ 129. Eksperdi määramine ja ekspertiisi tegemine

(1) Ekspertiisi teevad ekspertiisiasutuste eksperdid või teised kohtu määratud asjatundjad. Pooltel on oma väidete kinnituseks õigus esitada kohtule kirjalikke arvamusi üksikisikutelt, asutustelt, seltsidelt või ühingutelt. Eksperdina võib kohus välja kutsuda iga isiku, kel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Eksperdi määramisel võtab kohus arvesse poolte arvamusi.

(2) Kui pooled on eksperdi isikus kokku leppinud, määrab kohus selle isiku tema sobivuse korral eksperdiks, kui seadus ei tee selleks takistusi. Kohtul on õigus määrata lisaks teisi eksperte.

(3) Kui määratud eksperdid jõuavad ühisele arvamusele, kinnitavad nad seda oma allkirjaga. Eriarvamusele jäänud ekspert esitab oma arvamuse eraldi.

(4) Ekspertiis tehakse kohtus või väljaspool kohut, kui see on vajalik uurimise iseloomu tõttu või kui uurimise eseme kohtusse toomine on võimatu või raskendatud.

(5) Kui poolte kohalolek ekspertiisialuse vara või esemete ülevaatusel on tarvilik ja võimalik, märgib kohus seda ekspertiisi määramisel. Ekspert teatab ülevaatuse aja ja koha pooltele, kelle puudumine ei takista ülevaatust.

§ 130. Küsimused eksperdile

(1) Igal protsessiosalisel on õigus eksperdile kohtu kaudu kirjalikult küsimusi esitada. Lõpliku küsimusteringi, mille kohta eksperdi arvamust soovitakse, määrab kohus. Protsessiosaliste küsimuste tagasilükkamist peab kohus põhjendama.

(2) Pärast kirjaliku arvamuse uurimist kohtuistungil võivad protsessiosalised eksperdile arvamuse täpsustamiseks küsimusi esitada. Kohus juhib küsitlust ja kõrvaldab asjasse mittepuutuvad küsimused.

§ 131. Eksperdi kohustused ja õigused

(1) Eksperdiks määratud isik on kohustatud kohtu kutsel kohtusse ilmuma ja andma õige ja põhjendatud arvamuse temale esitatud küsimustes.

(2) Ekspert võib arvamuse andmisest keelduda, kui temale esitatud andmed on puudulikud või kui tal ei ole temale pandud kohustuste täitmiseks vajalikke teadmisi. Neil juhtudel teatab ekspert kohtule kirjalikult, mis põhjusel arvamuse andmine on võimatu.

(3) Arvamuse andmiseks vajalikus ulatuses võib ekspert tutvuda asja materjalidega, osa võtta tõendite uurimisest kohtus, samuti paluda kohtult täiendavaid andmeid.

§ 132. Eksperdi vastutus

(1) Kui ekspert kohtu kutse peale ei ilmu, võib kohus teda trahvida. Korduva kutse peale ilmumata jätmisel võib trahvi suurendada vastavalt §-le 31.

(2) Kui ekspert mõjuva põhjuseta keeldub vande või arvamuse andmisest või talle esitatud küsimustele vastamast, võib kohus teda kohustada seda tegema trahvi hoiatusel.

(3) Kui ekspert ei esita kohtule määratud tähtajaks mõjuva põhjuseta kirjalikku arvamust, võib kohus kohustada seda tegema trahvi hoiatusel.

(4) Eksperdi arvamuse andmisest keeldumisest või ilmumata jätmisest tingitud kulud on kohtul õigus omal algatusel panna määrusega eksperdi kanda. Poolel, kes need kulud kandis, on õigus nõuda nende kulude hüvitamist eksperdilt.

§ 133. Eksperdi arvamus

(1) Ekspert annab arvamuse kirjalikult. Arvamus peab sisaldama toimunud uuringute üksikasjalise kirjelduse, nende tulemusena tehtud järeldused ja põhjendatud vastused kohtu küsimustele.

(2) Kui ekspert teeb ekspertiisiga kindlaks asjas tähtsust omavad asjaolud, mille kohta temale küsimusi ei esitatud, on tal õigus võtta järeldused nende asjaolude kohta oma arvamusse.

(3) Kohus võib iga arvamuse andnud eksperdi välja kutsuda suuliseks küsitlemiseks.

§ 134. Eksperdi vanne

(1) Enne eksperdi suulist küsitlemist kohtus annab ta järgmise vande:

«Mina (nimi) luban ja kinnitan oma au ja usaldatavuse juures, et täidan minule pandud eksperdiülesandeid kõigi oma võimete kohaselt. » Vanne antakse suuliselt ja ekspert kirjutab vandetekstile alla.

(2) Kui arvamus on koostatud enne vande andmist, kehtib vanne ka selle arvamuse kohta.

§ 135. Täiendav ja korduv ekspertiis

Eksperdi arvamuse ebaselguse, vasturääkivuse või puudulikkuse korral, mida ei ole võimalik kõrvaldada suuliste küsimustega, on kohtul õigus nõuda sellelt eksperdilt täiendavat või teiselt eksperdilt korduvat ekspertiisi.

 

V osa

MENETLUS ESIMESE ASTME KOHTUS

1. HAGIMENETLUS

21. peatükk

KOHTUALLUVUS

§ 136. Esimese astme kohus

Kohtu pädevusse kuuluvaid tsiviilasju vaatab läbi esimese astme kohtuna maa- ja linnakohus.

§ 137. Hagi esitamine kostja asukoha järgi

(1) Hagiavaldus esitatakse kohtule kostja elukoha järgi.

(2) Juriidilise isiku vastu esitatakse hagiavaldus juriidilise isiku asukoha järgi.

§ 138. Kohtualluvus hageja valikul

(1) Kostja vastu, kelle elukoht ei ole teada, võib hagi esitada tema kinnisvara asukoha või tema viimase teada oleva elukoha järgi.

(2) Kostja vastu, kelle elukoht ei ole Eestis, võib hagi esitada tema vara asukoha või tema viimase teada oleva elukoha järgi Eestis.

(3) Juriidilise isiku filiaali tegevusest tulenevat hagi võib esitada ka filiaali asukoha järgi.

(4) Alimendi- või isaduse tuvastamise hagi võib hageja esitada ka oma elukoha järgi.

(5) Kehavigastusega või mõne muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi võib hageja esitada ka oma elukoha järgi või kahju tekitamise koha järgi.

(6) Vallasvarakahju hüvitamise hagi võib esitada ka kahju tekitamise koha järgi.

(7) Laevade kokkupõrkega tekitatud kahju hüvitamise hagi, samuti merel päästmise ja abi osutamise eest tasusaamise hagi võib esitada ka kostja laeva asukoha, kokkupõrkekoha või laeva kodusadama järgi.

(8) Lepinguhagi, kus on ära näidatud selle lepingu täitmise koht, võib esitada ka lepingu täitmise koha järgi.

(9) Isiku vastu, kes oma ajutises elukohas sõlmitud tehingutega või muul viisil on võlgu jäänud, võib nendest kohustistest tuleneva hagi esitada kohtusse tema ajutise elukoha järgi, kuni ta selles paigas viibib.

(10) Abielulahutushagi isiku vastu, kes on kehtestatud korras tunnistatud teadmata äraolijaks või vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tagajärjel teovõimetuks, samuti isiku vastu, kes on mõistetud pikemaajalisele vabadusekaotusele tähtajaga kolm või enam aastat, võib esitada hageja elukoha järgi. Abielulahutushagi võib esitada hageja elukoha järgi ka juhul, kui tema juures on alaealised lapsed või kui hagejal on halva tervise tõttu raske sõita kostja elukohta. Abikaasade soovil võib abielulahutuse asja läbi vaadata kummagi abikaasa elukoha järgi.

(11) Hagi töö-, pensioni-, elamu- ja teiste õiguste ennistamiseks või muu kahju hüvitamiseks, mis on isikule tekitatud ebaseadusliku süüdimõistmisega, ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmisega, tõkendina vahi alla võtmise ebaseadusliku kohaldamisega või halduskaristusena aresti ebaseadusliku määramisega, võib esitada ka hageja elukoha järgi.

(12) Kui asi võib alluda üheaegselt mitmele kohtule, on hagejal õigus kohut valida.

§ 139. Erandlik kohtualluvus

(1) Asjaõiguslik hagi seoses maa või muu kinnisvaraga ja kinnisvarakahju hagi alluvad kinnisvara asukohajärgsele kohtule.

(2) Vara arestist vabastamise hagid ja muud hagid seoses arestitud varaga alluvad vara asukohajärgsele kohtule.

(3) Pärandaja kreeditori hagi, mis esitatakse enne, kui pärijad on pärandi vastu võtnud, allub pärandvara või selle põhilise osa asukohajärgsele kohtule.

(4) Veolepinguhagi allub vedaja asukohajärgsele kohtule.

§ 140. Lepinguline alluvus

(1) Poolte kirjalikul kokkuleppel võib kohtualluvust muuta.

(2) Paragrahvis 139 sätestatud kohtualluvust ei või poolte kokkuleppel muuta.

§ 141. Mitme omavahel seotud asja kohtualluvus

(1) Hagi mitme kostja vastu, kes elavad või asuvad erinevate kohtute tööpiirkonnas, esitatakse hageja valikul ühe kostja elu- või asukohajärgsele kohtule.

(2) Tsiviilhagi, mis tuleneb kriminaalasjast, kui seda kriminaalasja menetluses ei esitatud või ei lahendatud, esitatakse läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse kohtualluvuse järgi.

(3) Vastuhagi ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi esitatakse kohtusse, kus vaadatakse läbi esialgne hagi.

§ 142. Asja üleandmine kohtualluvuse järgi

Avastanud pärast avalduse vastuvõtmist, et asi ei allu sellele kohtule, teeb kohus määruse asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi ja saadab asja edasi vastavassse kohtusse. Määruse ärakiri saadetakse üheaegselt hagejale.

§ 143. Asja alluvuse muutumine

(1) Kui kohtualluvus pärast kostjale kohtukutse kätteandmist muutub, lahendab kohus asja sisuliselt, välja arvatud juhul, kui:
1) kostja, kelle elukoht varem ei olnud teada, taotleb asja üleandmist tema elukohajärgsele kohtule;
2) pärast ühe või mitme kohtuniku taandamist muutub võimatuks nende asendamine selles kohtus.

(2) Asja teisele sama astme kohtule läbivaatamiseks üleandmise määruse peale võib esitada erikaebuse.

(3) Asi antakse ühest kohtust teise pärast kohtumääruse peale erikaebuse esitamise tähtaja möödumist. Kaebuse esitamise korral aga pärast kaebuse rahuldamata jätmise määruse tegemist kõrgemalseisvas kohtus.

§ 144. Alluvusvaidluste lubamatus

(1) Kõrgemalseisev kohus ei muuda omal algatusel kohtualluvust, kui keegi pooltest ei ole seda alama astme kohtus vaidlustanud ega kohtualluvuse kohta tehtud kohtumääruse peale kaevanud. Poole taotlusel võib kõrgemalseisev kohus saata asja lahendamiseks vastavalt kohtualluvusele, kui ta leiab, et asi ei allu sellele kohtule, kelle menetlusse see esitati.

(2) Ühest kohtust teise antud asja peab kohus, kellele see on antud, läbi vaatama. Alluvusvaidlused kohtute vahel ei ole lubatud.

(3) Kui asja menetlusse võtmisest on keeldunud mitu kohut ning apellatsioonikord on aegaviitev, määrab kohtualluvuse poole avaldusel Riigikohus.

 

22. peatükk

ASJA ALGATAMINE

§ 145. Hagi esitamine

Kohus võtab asja menetlusse pärast §-s 5 tähendatud isiku kirjaliku hagiavalduse esitamist kohtule.

§ 146. Hagiavalduse vorm ja sisu

(1) Hagiavaldus esitatakse kohtule selgesti loetavas masinakirjas (formaadis A4 lehel).

(2) Hagiavalduses peab olema kirjas:
1) kohtu nimi, kuhu hagi esitatakse;
2) hageja nimi, elu- või asukoht ja postiaadress, töökoht (amet või tegevusala), sidevahendite numbrid ning kui hagejal on esindaja, siis tema nimi ja postiaadress;
3) käesoleva lõike punktis 2 märgitud andmed kostja kohta ja kui hageja ei tea kostja aadressi, siis lisada, mida ta on teinud selle teadasaamiseks;
4) hageja nõue ja hagihind, kui hagil hind on;
5) asjaolud, millega hageja põhjendab oma nõuet, ja neid asjaolusid kinnitavad tõendid, mida hageja esitab või kavatseb esitada;
6) hagiavaldusele lisatud dokumentaalsete tõendite loetelu.

(3) Abielulahutuse hagiavalduses peab peale käesoleva paragrahvi 2. lõikes märgitud andmete olema kirjas:
1) poolte sünniaastad;
2) andmed poolte alaealiste laste asukoha ning selle kohta, kes pooltest lapsi ülal peab ja kasvatab ning kuidas laste elu edaspidi korraldada;
3) vara jagamise nõude korral vara nimekiri, asukoht ja hageja hinnang iga eseme maksumuse kohta ning vara jagamisettepanek.

(4) Hagiavaldusele kirjutab alla hageja või tema esindaja.

(5) Esindaja lisab volikirja või muu tema volitusi tõendava dokumendi.

§ 147. Hagiavalduste ja muude dokumentide ärakirjad

Hagiavaldus esitatakse kohtule koos selgesti loetavate ärakirjadega vastavalt kostjate arvule. Hagiavaldusele lisatakse dokumentide ärakirjad vastaspoole jaoks.

§ 148. Avalduse tagastamine

(1) Kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle oma määrusega hiljemalt 10. päeval avalduse kohtusse esitamise päevale järgnevast päevast arvates koos kõigi avalduse lisadega, kui:
1) avaldus ei kuulu kohtu pädevusse;
2) kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade seadusega kehtestatud eelneva kohtuvälise lahendamise korrast;
3) on olemas jõustunud kohtuotsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta ja samadel alustel, või kui on olemas kohtumäärus hageja hagist loobumise vastuvõtmise või poolte kokkuleppe kinnitamise kohta;
4) kohtu menetluses on samade poolte vaheline vaidlusasi sama eseme kohta ja samadel alustel;
5) poolte vahel on sõlmitud leping vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada;
6) asi ei allu sellele kohtule;
7) avalduse on esitanud teovõimetu isik;
8) avalduse on huvitatud isiku nimel esitanud isik, kellel ei ole selleks volitusi;
9) puudub naise nõusolek algatada abielulahutuse asja tema raseduse ajal ja ühe aasta jooksul pärast lapse sündi;
10) avaldus ei vasta §-s 146 sätestatule või puudub §-s 147 nõutav;
11) kohtukulud on tasumata.

(2) Kohus, keeldudes avalduse menetlusse võtmisest, märgib määruses, kuhu avaldaja peab pöörduma, kui asi ei kuulu kohtu pädevusse, või kuidas kõrvaldada takistavad asjaolud.

(3) Kohtu keeldumine avalduse menetlusse võtmisest käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2 ja 7—11 sätestatud juhtudel ei takista teistkordset kohtusse pöördumist avaldusega samas asjas, kui takistused kõrvaldatakse.

(4) Avalduse vastuvõtmisest keeldumise määruse peale võib esitada erikaebuse.

§ 149. Hagiavalduste liitmine ja eraldamine

(1) Hagejal on õigus ühte hagiavaldusse ühendada mitu omavahel seotud nõuet.

(2) Kohus eraldab ühe või mitu ühendatud nõuet iseseisvasse menetlusse, kui ta peab nõuete eraldi arutamist otstarbekohasemaks. Seda sätet kohaldatakse ka ühendatud nõuete esitamisel mitme hageja poolt ja mitme kostja vastu.

(3) Kui sama kohtu menetluses on üheaegselt mitu üheliigilist asja, millest võtavad osa ühed ja samad pooled, või mitu ühe isiku hagiasja erinevate kostjate vastu või mitu hagejat ühe ja sama kostja vastu, siis võib kohtus liita need asjad ühte menetlusse, kui see võimaldab asja kiiremat ja õiget läbivaatamist.

§ 150. Vastuhagi esitamine

(1) Kostjal on õigus kuni asja kohtuliku arutamise lõpetamiseni esitada hageja vastu vastuhagi ühiseks läbivaatamiseks esialgse hagiga.

(2) Vastuhagi esitatakse hagi esitamise üldiste eeskirjade järgi.

§ 151. Iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi

Paragrahvi 150 1. ja 2. lõikes sätestatut kohaldatakse ka kolmandale isikule, kes esitab iseseisva nõude vaidluseseme suhtes.

§ 152. Vastuhagi vastuvõtmise tingimused

Kohus võtab vastuhagi menetlusse:
1) kui vastunõue on suunatud esialgse nõude tasaarvestamisele;
2) kui vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt esialgse hagi rahuldamise;
3) kui vastuhagi ja esialgse hagi vahel on vastastikune seos ja nende ühine läbivaatamine viib vaidluste kiiremale ja õigele lahendamisele.

 

23. peatükk

HAGI TAGAMINE

§ 153. Hagi tagamise alused

(1) Kohus võib protsessiosalise taotlusel hagi oma määrusega tagada. Hagi tagamist lubatakse asja igas seisundis, kui tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

(2) Põhjendatud kirjaliku avalduse alusel võib kohus hagi tagada kuni kuu enne hagi esitamist. Avaldus esitatakse kohtule kohtualluvuse sätete kohaselt ja selles märgitakse, miks kohe hagi ei esitata.

(3) Hagi tagamisega põhjustatava võimaliku kahju hüvitamiseks võib kohus nõuda avaldajalt raha ettemaksmist kohtu deposiiti.

(4) Hagi tagamisest teatab kohus teisele poolele pärast hagi tagamise määruse täitmist.

§ 154. Hagi tagamise abinõud

(1) Hagi tagamise abinõud on:
1) kostjale kuuluva kinnisvara võõrandamise keelumärge või kohtuhüpoteek registris ja tema või teiste isikute juures oleva vallasvara või rahasummade arestimine hagihinda arvestades;
2) käendus, millega kolmas isik võtab enesele vastutuse kostja kohustuste eest kooskõlas tsiviilseadustiku sätetega;
3) kostjalt allkirja võtmine kohustusele mitte lahkuda elukohast või ajutisest asukohast ilma kohtu loata;
4) kostjal teatud tehingute ja toimingute keelamine;
5) teistel isikutel kostjale vara üleandmise või kostja suhtes muude kohustuste täitmise keelamine;
6) hagi esitamise korral vara arestist vabastamiseks vara realiseerimise peatamine;
7) täitedokumendi alusel sissenõudmise peatamine juhul, kui võlgnik vaidleb täitedokumendi vastu hagi korras ja kui selline vaidlustamine on seadusega lubatud;

(2) Kohus võib rakendada üheaegselt hagi tagamise mitut liiki.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1, 3, 4 ja 5 tähendatud ettekirjutuste rikkumise korral karistatakse süüdiolevaid isikuid kohtumääruse alusel rahatrahviga. Hagejal on õigus peale selle nendelt isikutelt sisse nõuda kahjud, mis tekitati hagi tagamiseks tehtud kohtumääruse täitmata jätmisega.

(4) Registripidaja teatab kohtule viivitamatult keelumärke tegemisest.

§ 155. Hagi tagamise abinõude asendamine

(1) Ühe hagi tagamise abinõu asendamine teisega on lubatud poole avaldusel.

(2) Hagi tagamise abinõu asendamise lahendab kohus määrusega. Teisele poolele teatatakse hagi tagamise abinõu asendamise avaldusest ja tal on õigus esitada oma vastuväited kohtule.

(3) Raha nõudmise hagi ei tagata, kui kostja tasub kohtu deposiiti hageja nõutud summa.

§ 156. Hagi tagamise avalduse läbivaatamine

(1) Kui hagi saab tagada aresti või muu keeluga, lahendab kohus hagi tagamise avalduse sissetuleku päeval kostjale ja teistele protsessiosalistele teatamata.

(2) Käenduse kohaldamiseks või kostjalt allkirja võtmiseks kutsub hagi tagamise määruse teinud kohus käendaja või kostja välja. Käendaja kohaloleku tagab kostja.

(3) Kohus selgitab käendaja maksujõulisuse ja käendamise nõusoleku välja vajadusel poolte juuresolekul.

(4) Käendaja annab hagejale allkirja, kohustudes vastutama kogu või osa oma varaga hageja ees juhul, kui kostja ei suuda hageja kasuks väljamõistetud raha tasuda.

§ 157. Hagi tagamise määruse täitmine

Hagi tagamise määrused aresti ja muude keeldude kohta täidetakse viivitamatult kohtuotsuse täitmiseks kindlaksmääratud korras.

§ 158. Hagi tagamise tühistamine

(1) Hagi tagamise tühistab sama või kõrgemalseisev kohus protsessiosaliste taotlusel või oma algatusel.

(2) Hagi tagamise tühistamise lahendab kohus otsuses või määrusega.

(3) Hagi tagamine tühistatakse, kui hagi jääb rahuldamata või kostja rahuldab nõude täies ulatuses.

(4) Hagi rahuldamata jätmise korral säilivad hagi tagamise abinõud kohtuotsuse jõustumiseni.

§ 159. Edasikaebamine hagi tagamise määruse peale

(1) Hagi tagamise määruse peale võib esitada erikaebuse.

(2) Kui hagi tagamise määrusest isikule ei teatatud, arvestatakse kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil temale määrus teatavaks sai.

(3) Kaebuse esitamine hagi tagamise määruse peale ei peata määruse täitmist.

(4) Kaebuse esitamine hagi tagamise tühistamise või ühe tagamisabinõu asendamiseks teisega tehtud määruse peale peatab määruse täitmise.

§ 160. Kostjale hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamine

Pärast hagi rahuldamata jätmise otsuse jõustumist on kostjal õigus protsessiosaliselt nõuda kahju hüvitamist, mis temale tekitati protsessiosalise taotlusel määratud hagi tagamisega.

 

24. peatükk

EELMENETLUS

§ 161. Eelmenetluse eesmärk

(1) Pärast avalduse menetlusse võtmist toimub eelmenetlus, milles kohus valmistab asja ette niisuguse põhjalikkusega, et seda saaks katkestamatult lahendada ühel kohtuistungil.

(2) Eelmenetluses lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata:
1) poolte kokkuleppel (§ 182);
2) tagaseljaotsusega (§ 201) §-s 166 sätestatud juhtudel;
3) muudel §-s 182 sätestatud alustel.

§ 162. Eelmenetluse ülesanded

(1) Eelmenetlusel selgitab kohus välja:
1) hageja nõuded ja kostja vastuväited ning kummagi põhjendused;
2) tõendid, mis pooltel on esitada oma väidete põhjendamiseks ning mida igaühega neist tahetakse tõendada;
3) poolte kokkuleppe ja muud asja lahendamise võimalused eelmenetluses;
4) protsessiosalised ja viisid, kuidas neid kohtuistungile kutsuda;
5) kas asja arutamine toimub esimese astme kohtu istungil kollegiaalselt ja kes on kohtukaasistujad.

(2) Eelmenetluse ülesannete täitmiseks nõuab kohus pooltelt kirjalikke selgitusi, küsitleb pooli ja määrab eelistungeid.

§ 163. Eelmenetluse toimingud

(1) Eelmenetluses peavad pooled enne kohtuistungit teatama kohtule kõik asjaolud, mida nad peavad oluliseks asja lahendamisel ning neid kinnitavad tõendid. Dokumentaalsed tõendid, mida pole veel esitatud, tuleb esitada enne kohtuistungit kohtu määratud ajaks.

(2) Eelmenetluses lahendab kohus poolte taotlused, sealhulgas ekspertiisi tegemiseks, paikvaatluseks või erinõudega tunnistajate ülekuulamiseks, asitõendite ja dokumentaalsete tõendite väljanõudmiseks kohtu abil.

(3) Poolte lepitajaks võib kohus määrata erapooletu isiku ja kohustada asjas, mida seaduse kohaselt võib lahendada poolte kokkuleppel, pooli ilmuma erapooletu isiku juurde nende lepitamiseks.

(4) Asjas, mida seaduse kohaselt võib lahendada poolte kokkuleppel, ei ole poolel pärast kohtu määratud tõendite ja asjaolude esitamise tähtaega enam õigust viidata uutele asjaoludele ega esitada uusi tõendeid.

(5) Tõendite hilisemal esitamisel võib need tagasi lükata (§ 176 2. lg. ).

§ 164. Kostjale teatamine

(1) Kui avaldus on menetlusse võetud, teatab kohus kostjale viivitamatult hagi esitamisest. Kohus saadab kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjad.

(2) Kostja peab kohtule vastama. Suulise vastuse annab kostja eelistungil. Kohus võib nõuda kostjalt kirjalikku vastust, kui poolte väljakutsumine on kulukas või põhjustab neile muul viisil tarbetut tüli. Suulise või kirjaliku vastuse vahel valides arvestab kohus, milline neist kiirendab asja lahendamist.

§ 165. Kostja vastus

(1) Kostja on kohustatud teatama kohtule:
1) kas ta hagi tunnistab;
2) mis vastuväited tal on hagejale ja mis tõenditega ta oma vastuväiteid põhjendab ning mida ta iga märgitud tõendiga kinnitada tahab;
3) tunnistajate nimed ja postiaadressid ning mis asjaolude kohta tunnistajad ütlusi teavad anda;
4) kohtukulude jaotamise viisi.

(2) Vastusele lisatakse dokumentaalsed tõendid. Vastuse kirjutab alla kostja või tema volinik, kes lisab volikirja või muu tema volitusi tõendava dokumendi.

(3) Vastust nõudes teatab kohus kostjale kirjaliku vastuse andmata jätmise või puudulikkuse (§ 166) või eelistungilt puudumise (§ 198) võimalikud õiguslikud tagajärjed.

§ 166. Asja lahendamine eelmenetluses

(1) Kohtul on õigus omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada osas, mida hageja toetab ja mis hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega on põhjendatud, juhul kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja:
1) ei ole tähtaegselt vastanud;
2) ei ole oma vastuses põhjendanud, miks ta hagi ei tunnista;
3) viitab vastuses niisugustele asjaoludele, mis on ilmselt põhjendamatud.

(2) Tagaseljaotsuse saab kohus teha vaidluses, mida seaduse kohaselt võib lahendada poolte kokkuleppega.

(3) Kui kohus ei pea tagaseljaotsuse tegemist õigeks või vaidlust ei või seaduse järgi poolte kokkuleppel lahendada, määratakse eelistung.

§ 167. Eelistung

(1) Kohus võib kutsuda pooli eelistungile, mis peab toimuma hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates avalduse esitamise päevast.

(2) Kohus selgitab pooltele nende protsessiõigused ja -kohustused ning küsib pooltelt, kas nad soovivad asja lõpetada kokkuleppel, kui seadus seda võimaldab. Kohus teatab, millised on menetluse lõpetamise tagajärjed poolte kokkuleppel.

(3) Eelistungil selgitavad pooled suuliselt kohtule kõiki oma nõudmisi ja vastuväiteid, samuti nimetavad kõik tõendid, mida nad kavatsevad kohtuistungil esitada. Tunnistaja esitamisel teatatakse tema nimi, postiaadress ja asjaolud, mille tõendamiseks on vaja teda kohtuistungile kutsuda.

(4) Kui pooled taotlevad asja sisulist lahendamist või kohus ise poolte kohalolekul leiab, et asjaolud on välja selgitatud ning asja lahendamine võimalik, võib kohtuistungi pidada ja asja sisuliselt lahendada vahetult eelistungi jätkuna.

(5) Eelistungil kohus:
1) määrab poolte arvamusi arvestades kindlaks kohtuistungi koha, päeva ja kellaaja ning võtab pooltelt allkirja, et nad on sellest teadlikud;
2) selgitab välja, kas pooled soovivad asja kollegiaalselt arutada, ja kutsub välja kohtukaasistujad.

 

25. peatükk

KOHTUISTUNG

§ 168. Kohtuistungi teatavakstegemine

(1) Pärast eelmenetlust vaadatakse asi läbi kohtuistungil.

(2) Protsessiosalistele peab olema teatavaks tehtud kohtuistungi toimumise koht, kuupäev ja kellaaeg.

(3) Kohtuistung peab toimuma hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates avalduse esitamise päevast.

(4) Istungist teatatakse allkirja vastu eelistungil või kohtukutsega, aga samuti muul §-s 25 märgitud viisil.

§ 169. Kohtuistungi juhtimine

(1) Kohtunik on kohtuistungil eesistuja ja juhib kohtuistungit, tagades protsessiosalistele asjas tähtsust omavate asjaolude ning nende õiguste ja kohustuste objektiivse väljaselgitamise võimaluse ning kõrvaldades kohtulikust arutamisest kõik, mis ei puutu läbivaadatavasse asjasse. Juhul kui mõni protsessiosaline, tunnistaja või ekspert esitab eesistujale vastuväiteid, kantakse need kohtuistungi protokolli ja need lahendab kogu kohtukoosseis.

(2) Eesistuja tagab korra kohtuistungil vastavalt §-dele 23 ja 24.

§ 170. Kohtuliku arutamise vahenditus, suulisus ja katkestamatus

(1) Asja läbivaatamisel uurib esimese astme kohus tõendeid vahetult: kuulab ära protsessiosaliste seletused, tunnistajate ütlused, ekspertide arvamused; tutvub dokumentaalsete tõenditega, vaatleb asitõendeid, teeb paikvaatlust. Erandeid selles lõikes sätestatust lubatakse ainult käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel.

(2) Asja arutatakse suuliselt ja sama kohtukoosseisuga. Juhul kui asja läbivaatamisel üks kohtunikest vahetub, arutatakse asja algusest peale.

(3) Kohtuistung toimub igas asjas katkestamatult. Vaheaegu tehakse vaid puhkuseks. Enne alustatud asja läbivaatamise lõpetamist või enne asja arutamise edasilükkamist ei või see kohtukoosseis teisi asju arutada.

(4) Kui asja arutamisel tehakse vaheaeg ning esimese ja viimase kohtuistungi vahe ei ületa 20 päeva, võib kohus sama kohtukoosseisuga kohtuistungit jätkata sealt, kus see pooleli jäi. Muudel juhtudel, samuti kui kohus seda vajalikuks peab, arutatakse asja algusest peale.

§ 171. Kohtuistungi avamine

Kohtuistungi avab kohtu eesistuja, tehes teatavaks, milline asi tuleb läbivaatamisele.

§ 172. Asjaosaliste kohaloleku kontrollimine

Kohus teeb kindlaks:
1) kes asjas väljakutsutud isikutest on kohtuistungile tulnud, kas puudujad teavad kohtuistungist ja millised andmed on nende ilmumata jäämise kohta;
2) kohalolijate isikusamasuse;
3) esindajate volitused.

§ 173. Tõlgile tema kohustuste selgitamine ja tõlgi vannutamine

(1) Kohtu eesistuja selgitab tõlgile tema kohustusi — mida ja kellele tõlkida —, kui pole tegemist vannutatud tõlgiga.

(2) Kui tõlki ei ole varem § 7 3. lõike kohaselt vannutatud, võtab kohtu eesistuja temalt enne tõlkima asumist järgmise vande: «Mina (nimi) luban ja kinnitan oma au ja südametunnistuse järgi, et täidan minule pandud tõlkimise kohustust kõigi oma võimete kohaselt. » Vanne antakse suuliselt ja tõlk kirjutab vandetekstile alla.

§ 174. Protsessiosalistele nende õiguste ja kohustuste selgitamine

(1) Kohtu eesistuja selgitab protsessiosalistele nende protsessiõigused ja -kohustused.

(2) Õiguste ja kohustuste selgitamine pole vajalik, kui eelmenetluses on seda juba tehtud.

§ 175. Kohtukoosseisu teatavakstegemine ja taandamisõiguse selgitamine

(1) Kohtu eesistuja teeb teatavaks kohtukoosseisu, teatab, kes võtab osa eksperdi, tõlgi, kohtuistungi sekretärina, ja selgitab protsessiosalistele taandamisõigust.

(2) Taandamise alused, taanduste lahendamise kord ja taandamisavalduste rahuldamise tagajärjed sätestatakse §-des 17—22.

§ 176. Protsessiosaliste taotluste lahendamine

(1) Protsessiosaliste taotlused lahendatakse kohtumäärusega pärast teiste protsessiosaliste arvamuse ärakuulamist.

(2) Kui pool oma taotluses viitab asjaolule või tõendile, mida ta hagiavalduses polnud märkinud ega eelmenetluses esile toonud (§ 163), võib kohus jätta taotluse rahuldamata, kui ilmneb soov protsessi venitada, üllatada vastaspoolt või saavutada muud kohatut eesmärki.

§ 177. Asja läbivaatamise edasilükkamine

(1) Kohus võib asja läbivaatamise edasi lükata:
1) kui protsessiosaline, kes oli kohustatud kohtuistungil viibima, ei ole sinna ilmunud;
2) kui kohtusse kutsutud tunnistaja või ekspert ei ole kohtuistungile ilmunud;
3) kui pool soovib esitada või esitab uue olulise põhjenduse oma väidetele või vastuväidetele või uue tõendi ja kohus rahuldab selle avalduse (§ 176 2. lg. ), mistõttu edasilükkamine on vastaspoolele vajalik, et end esitatu vastu kaitsta;
4) kui ilmneb mõni muu takistus, mida ei saa sel istungil kõrvaldada.

(2) Kohus võib istungit alustada, olenemata käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud takistustest.

(3) Kohus võib abielulahutuse asja läbivaatamise edasi lükata ja abikaasadele leppimisaja anda.

§ 178. Eksperdi vannutamine

Kohtu eesistuja selgitab eksperdile tema õigusi ja kohustusi vastavalt §-le 131 ning vannutab teda § 134 kohaselt.

§ 179. Tunnistajate vannutamine

(1) Kohtu eesistuja selgitab tunnistajatele nende õigusi ja kohustusi vastavalt §-dele 100, 101, 103, 104 ja vannutab neid § 99 kohaselt.

(2) Vannutatud tunnistajad eemaldatakse kuni ülekuulamiseni kohtusaalist.

(3) Ülekuulatud tunnistajad hoitakse ülekuulamata tunnistajatest lahus, et võtta neilt võimalus omavahel suhelda.

§ 180. Tõendite esitamine asja läbivaatamise edasilükkamise korral

(1) Asja läbivaatamise edasilükkamisel võib kohus ära kuulata ilmunud poolte seletused, tunnistaja ütlused ja eksperdi arvamuse, eriti kui neil isikutel ei ole võimalik ilmuda hilisemale kohtuistungile ilma ülemääraste kulutusteta või on see neile muul viisil ebasobiv.

(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud isikute ärakuulamisega on tingimata seotud muude tõendite uurimine või mõni muu toiming, tehakse seegi ära. Nende toimingute juures järgitakse protsessiosaliste õigusi.

§ 181. Asja läbivaatamise kord

(1) Asi vaadatakse kohtuistungil läbi järgmises korras:
1) hageja esitab oma nõuded ja nende põhjendused;
2) kostja teatab, kas ta tunnistab hageja nõudeid või vaidleb nendele vastu;
3) kohtu eesistuja selgitab pooltele nende õigust asja kohtuistungil kokkuleppel lõpetada, kui see on seadusega lubatud;
4) protsessiosalised põhjendavad oma seisukohti ja esitavad oma vastuväited vastaspoole omadele;
5) toimub tõendite esitamine ja uurimine;
6) protsessiosalised saavad sõna kohtuvaidluseks.

(2) Asja läbivaatamist võib eesistuja alustada selgitusega, mille üle vaidlus käib.

§ 182. Hagist loobumine, hagi õigeksvõtmine ja poolte kokkulepe

(1) Hagist loobumine, hagi õigeksvõtmine või poolte kokkuleppe tingimused protokollitakse ja sellele kirjutavad alla vastavalt kas hageja, kostja või mõlemad pooled.

(2) Kui hagist loobumine, hagi õigeksvõtmine või poolte kokkulepe on esitatud kohtule kirjalikult, võetakse need avaldused toimikusse ning see märgitakse kohtuistungi protokollis.

(3) Enne hagist loobumise vastuvõtmist või poolte kokkuleppe kinnitamist selgitab kohus hagejale või pooltele nende protsessitoimingute tagajärgi.

(4) Hagist loobumise vastuvõtmise või poolte kokkuleppe kinnitab kohus määrusega, millega lõpetab asja menetluse. Määruses märgitakse poolte kokkuleppe tingimused. Poolte kokkuleppega ei saa lahendada asja, kui see pole seadusega lubatud.

(5) Juhul kui kohus ei võta vastu hagist loobumist või ei kinnita poolte kokkulepet, põhjendab ta keeldumist määrusega.

§ 183. Protsessiosaliste seletused

(1) Vastavalt §-s 181 sätestatule kuulab kohus ära hageja ja tema poolel osa võtva kolmanda isiku, kostja ja tema poolel osa võtva kolmanda isiku, seejärel teiste protsessiosaliste seletused. Riigi täitevvõimuorgani, kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorgani ja ühiskondliku organisatsiooni volinik või üksikisik, kelle avalduse alusel kohus asja algatas §-s 5 sätestatud korras, annavad seletuse esimestena. Protsessiosalistel on õigus esitada üksteisele küsimusi.

(2) Protsessiosaline, kes tervise tõttu ei saa anda seletust suuliselt, võib seda teha kirjalikult või mõnel muul talle võimalikul viisil, kuidas ta suudab end kohtule arusaadavaks teha.

(3) Kohtu eesistuja teeb teatavaks protsessiosaliste kirjalikud seletused, samuti seletused, mis kohus on saanud §-de 93, 95 ja 114 korras.

(4) Poolte eelmenetluses antud seletusi ja avaldusi loeb kohus ette üksnes siis, kui need erinevad kohtuistungil antud suulistest seletustest või kui pool ei suuda oma eelmenetluses põhjendatud seisukohta kohtuistungil selgitada.

(5) Kui kohtuistungil osaleb ainult üks pool, teeb kohus vajaduse korral teise poole seisukoha teatavaks asja materjalide põhjal.

§ 184. Tõendite esitamise järjekorra kindlaksmääramine

(1) Ära kuulanud protsessiosaliste arvamused, määrab kohus kindlaks tunnistajate ja ekspertide ülekuulamise ning teiste tõendite esitamise järjekorra.

(2) Kohtuistungil uuritakse kõiki protsessiosaliste esitatud ja kohtu abiga kogutud asjasse puutuvaid tõendeid, sealhulgas neid, mis on kogutud tõendite tagamise korras ja kohtu erinõuetega.

(3) Protsessiosaliste taotlusel ja omal algatusel võib kohus välja kutsuda uusi tunnistajaid, eksperte ja nõuda teisi asja lahendamiseks vajalikke tõendeid kooskõlas §-dega 88 ja 163. Pool, kes soovib kohtuistungil esitada uut tõendit, millest ta eelmenetluses kohtu määratud ajaks ei teatanud, peab põhjendama teatamise võimatust eelmenetluses.

(4) Kui poolt on vaja vande all üle kuulata, tehakse seda enne tunnistaja ütluste ärakuulamist, kui erilised asjaolud ei tingi teistsugust järjekorda.

§ 185. Tunnistaja ülekuulamine

Tunnistaja kuulatakse kohtuistungil üle §-des 105—110 sätestatud korras.

§ 186. Dokumentaalse tõendi uurimine

Dokumentaalne tõend, mis on kogutud §-des 93, 95 ja 120 sätestatud korras, või selle vaatlusprotokoll avaldatakse kohtuistungil ja esitatakse protsessiosalistele, vajalikel juhtudel ka ekspertidele ja tunnistajatele. Pärast seda võivad protsessiosalised anda nende tõendite või protokollitu kohta seletusi.

§ 187. Üldkasutataval teel edastatava sõnumi saladus

Posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edasiantava sõnumi saladuse kaitsmiseks võib sõnumi kohtuistungil ette lugeda nende isikute soovil, kelle vahel sõnumit vahetati, kinnisel kohtuistungil.

§ 188. Avaldus dokumendi võltsituse kohta

(1) Juhul kui protsessiosaline väidab, et asjas olev dokument on võltsitud, võib selle dokumendi esitanud protsessiosaline paluda kohut selle tõendite hulgast välja jätta ja lahendada asi muude tõendite alusel.

(2) Dokumendi võltsituse kontrollimiseks võib kohus määrata ekspertiisi või välja nõuda muid tõendeid.

(3) Kui kohus tuvastab dokumendi võltsituse, kõrvaldatakse see tõendite hulgast.

§ 189. Asitõendi uurimine

(1) Kohus vaatleb asitõendit ja esitab selle protsessiosalistele, vajaduse korral ka ekspertidele ja tunnistajatele.

(2) Isikud, kellele esitati asitõend, võivad juhtida kohtu tähelepanu vaatlusega seonduvatele asjaoludele. Need avaldused protokollitakse.

(3) §-de 93, 95 ja § 123 3. lõike korras koostatud asitõendite vaatluse protokoll avaldatakse kohtuistungil. Pärast seda võivad protsessiosalised anda seletusi.

§ 190. Paikvaatlus

(1) Asitõendit ja dokumentaalset tõendit, mida ei saa tuua kohtusse, vaadeldakse ja uuritakse selle asukohas.

(2) Paikvaatlust teeb kogu kohtukoosseis. Vaatluse aeg ja koht tehakse teatavaks protsessiosalistele, kuid nende puudumine ei takista vaatlust. Vajaduse korral kutsutakse välja ka eksperdid ja tunnistajad. Vaatluse tulemused ja teised toimingud protokollitakse. Protokollile lisatakse vaatlusel koostatud ja kontrollitud plaanid, joonised, ülesvõtted ja salvestused.

(3) Vaatlusest osa võtnud isikutel on õigus teha märkusi, mis protokollitakse.

§ 191. Eksperdi arvamuse uurimine

(1) Eksperdi arvamus avaldatakse kohtuistungil. Arvamuse selgitamiseks ja täiendamiseks võib eksperdile esitada küsimusi (§ 130 2. lg. ).

(2) Esimesena esitab eksperdile küsimusi isik, kelle taotlusel ekspertiis määrati, ja tema esindaja, seejärel teised protsessiosalised. Kui ekspertiis oli määratud kohtu algatusel, esitab esimesena küsimusi hageja. Protsessiosalised esitavad eksperdile küsimusi kohtu kaudu. Kohus kõrvaldab asjasse mittepuutuvad ja väljaspool eksperdi pädevust olevad küsimused.

(3) Kohus võib esitada eksperdile küsimusi kogu eksperdi arvamuse uurimise ajal.

(4) Eksperdile esitatud suulised küsimused ja eksperdi suulised vastused protokollitakse.

§ 192. Riigi täitevvõimuorgani ja kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorgani arvamus

Protsessis osaleva riigi täitevvõimuorgani ja kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorgani arvamus avaldatakse kohtuistungil. Pärast seda võivad kohus ja protsessiosalised arvamuse selgitamiseks ja täiendamiseks esitada küsimusi selle organi esindajale.

§ 193. Asja sisulise arutamise lõpetamine

(1) Pärast kõigi asjas olevate tõendite uurimist ja asjast osa võtva riigi täitevvõimuorgani ja kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorgani arvamuse ärakuulamist küsib kohus protsessiosalistelt, kas nad soovivad millegagi täiendada asja arutamist.

(2) Taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise lahendab kohus määrusega.

(3) Taotluste puudumise või rahuldamata jätmise korral lõpetab kohus asja sisulise arutamise ning kuulab ära kohtuvaidluse.

§ 194. Kohtuvaidlus

(1) Kohtuvaidluses kõnelevad protsessiosalised, kes võivad oma kõnedes viidata vaid nendele asjaoludele ja tõenditele, mida kohtuistungil uuriti.

(2) Esiteks kõneleb hageja ja tema esindaja, seejärel kostja ja tema esindaja. Kolmas isik, kes esitab iseseisvaid nõudeid vaidluseseme suhtes, ja tema esindaja kõnelevad pärast pooli. Kolmas isik, kes iseseisvaid nõudeid vaidluseseme suhtes ei esita, ja tema esindaja kõnelevad pärast hagejat või kostjat, kelle poolel kolmas isik asjast osa võtab.

(3) Paragrahvis 5 sätestatud korras asja algatamiseks avalduse esitanud riigi täitevvõimuorgani või kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorgani ja ühiskondliku organisatsiooni esindaja või üksikisik kõneleb kohtuvaidluses esimesena. Seejärel kõneleb isik, kelle õiguste ja huvide kaitseks algatati asi.

(4) Asjasse kaasatud või omal algatusel protsessi astunud riigi täitevvõimuorgani ja kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorgani esindajad kõnelevad kohtuvaidluses pärast pooli ja kolmandaid isikuid.

(5) Pärast kõnesid võivad kohtuvaidlusest osavõtjad võtta sõna repliigi korras. Viimase repliigi õigus on alati kostjal ja tema esindajal.

§ 195. Asja sisulise arutamise uuendamine

Kui kohus kohtuvaidluse ajal tunnistab vajalikuks uute asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise või uute tõendite uurimise, uuendab ta määrusega asja sisulise arutamise. Pärast asja sisulise arutamise lõpetamist toimub uus kohtuvaidlus üldises korras.

§ 196. Kohtu nõupidamine

Pärast kohtuvaidlust läheb kohus nõu pidama. Sellest teatab kohus kohtusaalis viibijaile. Kohus teatab samuti, millal ja mil viisil tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks (§ 227).

 

26. peatükk

PROTSESSIOSALISTE ISTUNGILT PUUDUMISE TAGAJÄRJED

§ 197. Poolte eelistungilt puudumine

Kui pooled eelmenetluses kohtukutsele vaatamata eelistungile ei ilmu, jätab kohus asja läbi vaatamata.

§ 198. Ühe poole eelistungilt puudumine

(1) Kui asjas, mida seaduse kohaselt võib lahendada poolte kokkuleppel, üks pool eelistungile ei ilmu, vaatamata hoiatusele, et puuduva poole kahjuks võib teha tagaseljaotsuse, siis võib kohus teha kohaloleva poole nõudmisel tagaseljaotsuse (§ 201). Kui kohalolev pool tagaseljaotsuse tegemist ei nõua, jätab kohus asja läbi vaatamata.

(2) Kostja eelistungilt puudumisel võib hageja taotleda eelistungi edasilükkamist. Kui kostja ei ilmu ka järgmisele eelistungile, rakendatakse käesoleva paragrahvi 1. lõike sätteid.

(3) Kui asjas, mida seaduse järgi ei saa poolte kokkuleppel lahendada, ei ilmu hageja eelistungile, hoolimata hagi läbi vaatamata jätmise hoiatusest, jätab kohus hagi läbi vaatamata.

(4) Kui käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud juhul jääb ilmumata kostja, keda oli kohustatud ilmuma trahvi hoiatusel, võib kohus teda kohustada ilmuma suurema trahviga hoiatades või kohaldada sundtoomist.

§ 199. Poolte kohtuistungilt puudumine

(1) Kui kas või üks pool kohtuistungile ei ilmu, kohaldatakse § 197 ja § 198 1. , 3. ja 4. lõike sätteid.

(2) Kui poolt kohustati ilmuma kohtuistungile tagaseljaotsuse hoiatusel või hoiatusel lahendada asi tema puudumisest hoolimata, kuid tagaseljaotsust siiski ei tehtud, võib kohus kohaloleva poole taotlusel asja sisuliselt lahendada. Kui kohalolev pool seda ei taotle, jäetakse hagi läbi vaatamata.

§ 200. Poole isiklik kohalolek

(1) Kui asjas, mida seaduse kohaselt võib lahendada poolte kokkuleppel, kohustati poolt trahvi hoiatusel isiklikult kohtusse ilmuma, ilmub kohale üksnes poole esindaja, võib kohus ilmumata jäänud poolt kas hoiatada suurema trahviga või rakendada poole sundtoomist sellele või järgmisele istungile.

(2) Kohus võib lõpetada ettevalmistuse ning lahendada asja kohtuistungil poole kohalolekuta või üksnes tema esindaja kohalolekul, kui pool ei ilmunud, vaatamata trahvile või sundtoomise kohaldamise määrusele.

§ 201. Tagaseljaotsus

(1) Tagaseljaotsus on kohtulahend, mis tehakse seadusega sätestatud juhtudel ühe või mõlema poole puudumisel kas eelmenetluses (§ 166) või kohtuistungil.

(2) Hageja puudumisel tehtud tagaseljaotsusega jäetakse hagi rahuldamata, välja arvatud juhul, kui kostja tunnistab hagi või hagi on vaieldamatult põhjendatud.

(3) Kostja puudumisel tehtud tagaseljaotsusega rahuldatakse hagi selles ulatuses, kui hageja nõudmine on kostjale kättetoimetatud hagiavalduses kirjas ja kui tagaseljaotsus ei ole vastuolus üldiselt teada olevate asjaoludega. Hagi jäetakse rahuldamata, kui hageja põhjendused ei tõesta veenvalt tema nõudmisi ja hagi on põhjendamata.

(4) Tagaseljaotsuses tuleb märkida, et tegemist on tagaseljaotsusega.

(5) Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata menetluse taastamise avaldust (kaja) ega apellatsioonkaebust, ja see täidetakse kohtuotsuse täitmise korras.

§ 202. Tagaseljaotsusest teatamine

(1) Tagaseljaotsuse ärakiri saadetakse viie päeva jooksul otsuse tegemisest poolele, keda kohtus ei olnud.

(2) Kui tagaseljaotsus on tehtud kostja vastu, keda ajalehekuulutusega kohtusse kutsuti, kuulutatakse tagaseljaotsuse resolutsioon §-s 25 märgitud korras kindlaksmääratud ajalehes.

§ 203. Menetluse taastamine

(1) Pool, kelle vastu tagaseljaotsus tehti, võib 10 päeva jooksul pärast otsusest teada saamist taotleda kajas samalt kohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsuse resolutsioon kuulutati ajalehes, siis võib kaja esitada 20 päeva jooksul, alates ajalehe ilmumise päevale järgnevast päevast.

(2) Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et pool ei vastanud kirjalikult kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

(3) Kui eelmenetluses tehtud tagaseljaotsuse peale esitatud kajal puuduvad käesoleva paragrahvi 2. lõikes nõutud lisad, annab kohus kaja esitanud poolele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja jätab seniks kaja käiguta. Käiguta jätmisel teatab kohus, mida on vaja kajale lisada. Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastatakse määrusega kaja läbivaatamatult.

(4) Kaja esitaja maksab eelnevalt tagaseljaotsusega temale pandud kohtukulud ja tema kanda jäävad kõik menetluse taastamisega seotud kulud, kui ta ei tõenda, et tema puudumisel olid seaduslikud takistused.

§ 204. Taastatud menetluse jätkamine

(1) Taastatud menetlust jätkab sama kohus sellest menetluse staadiumist, kus tagaseljaotsus tehti.

(2) Kui pool taastatud menetluses uuesti ei ilmu ja tema vastu tehakse uus tagaseljaotsus, ei ole tal enam õigust menetluse taastamist taotleda.

§ 205. Apellatsioonkaebus tagaseljaotsuse peale

(1) Pool, kelle vastu tagaseljaotsus tehti, ei saa sellele vahetult apellatsioonkaebust esitada, vaid võib seda teha § 279 2. lõikes sätestatud korras.

(2) Kui kajas taotletakse menetlust taastada asjas, milles tagaseljaotsusele on apellatsioonkaebuse esitanud pool, kelle kasuks tagaseljaotsus tehti, vaadatakse asi läbi tagaseljaotsuse teinud kohtus menetluse taastamise korras.

(3) Määruse peale, millega kaja läbivaatamatult tagastati, on õigus esitada erikaebus 10 päeva jooksul, arvates tähtajast, mis oli antud puuduste kõrvaldamiseks.

§ 206. Seaduslik takistus

(1) Seaduslik takistus on haigus või üldine liikluskatkestus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda või kirjalikult kohtule vastata või teha muud temale menetluses kohustuslikku. Mõne teise põhjuse võib seaduslikuks takistuseks lugeda üksnes seesama kohus asjaomase isiku taotlusel.

(2) Kui hagi jäeti läbi vaatamata hageja mitteilmumisel, kuid hagejal oli puudumiseks seaduslik takistus, millest ta ei saanud õigeaegselt kohtule teatada, on hagejal õigus menetluse taastamisele, kui ta 30 päeva jooksul hagi läbi vaatamata jätmisest teatab samale kohtule sellest seaduslikust takistusest. Kui hagejal ei ole seaduslikku takistust ette tuua, menetlust ei taastata.

§ 207. Teiste protsessiosaliste kohtuistungilt puudumine

Teiste protsessiosaliste kohtuistungilt puudumine võib tingida asjaarutamise edasilükkamise juhul, kui see tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise § 318 1. lõike punkt 2 alusel.

§ 208. Kohtuistungilt loata lahkumine

Kohtuistungilt puudumise kohta sätestatut kohaldatakse ka sel juhul, kui protsessiosaline lahkub kohtu loata enne kohtuistungi lõppu.

§ 209. Kohtusse ilmumata jätmise eest karistamine

(1) Kui kohtusse kutsumisest teadlik protsessiosaline puudub eelistungilt või kohtuistungilt, võib kohus teda trahvida, kui protsessiosaline ei teata kohtule eelnevalt ilmumata jäämise põhjust, mida kohus loeb seaduslikuks takistuseks.

(2) Kohtukutset võib korrata suurema trahviga hoiatades.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud asjaoludel kohtusse ilmumata jäänud protsessiosalise suhtes võib kohaldada sundtoomist.

§ 210. Sundtoomise kulud

Sundtoomine toimub riigi kulul. Asja läbivaatamise lõpetamisel võib kohus sundtoomise kulude hüvitamise panna isikule, keda kohtusse sundtoodi.

§ 211. Trahvist vabastamine

Seaduslik takistus on aluseks trahvist vabastamise (§ 32) taotlemisel.

 

27. peatükk

KOHTUMÄÄRUS

§ 212. Määruse tegemine

(1) Kohtulahend, millega asja sisuliselt ei otsustata, on kohtumäärus.

(2) Kohus võib teha kohtuistungil kirjaliku määruse nõupidamistoas §-s 16 sätestatud korras.

(3) Kohtuistungil nõupidamistuppa eemaldumata tehtud määrus protokollitakse.

(4) Määrus kuulutatakse avalikult välja kohe pärast määruse tegemist kohtuistungil.

§ 213. Määruse sisu

(1) Määruses peab olema kirjas:
1) kohtu nimi;
2) määruse tegemise aeg ja koht;
3) pooled, nende esindajad ja vaidluse ese;
4) mille kohta määrus tehakse;
5) põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, ja seadus, millest kohus juhindus;
6) resolutsioon;
7) määruse peale edasikaebamise kord ning tähtaeg.

(2) Määrus, mille kohus on teinud nõupidamistuppa eemaldumata, peab sisaldama käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 4, 5 ja 6 loetletud andmeid.

 

28. peatükk

MENETLUSE PEATAMINE

§ 214. Menetluse peatamise alused

(1) Kohus peatab menetluse:
1) üksikisiku surma korral või juriidilise isiku tegevuse lõpetamise puhul, kui vaieldav õigussuhe võimaldab õigusjärglust ja kui nad osalevad asjas pooltena;
2) kui pool kaotab teovõime;
3) asja läbivaatamise võimatusel enne teise asja lahendamist, mis on läbivaatamisel tsiviil-, kriminaal- või halduskorras.

(2) Kohus võib menetluse peatada:
1) poole raske haigestumise korral, kui haigus pole krooniline;
2) poole pikaajalise teenistusliku lähetuse korral, kui ilma tema kohalolekuta ei saa asja lahendada;
3) mõlema poole taotlusel.

§ 215. Menetluse peatamise tähtajad

Menetlus peatatakse:
1) § 214 1. lõike punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel kuni õigusjärglase kindlaksmääramiseni või kuni teovõimetule isikule esindaja määramiseni;
2) § 214 1. lõike punktis 3 ettenähtud juhtudel kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni asja halduskorras otsustamiseni;
3) § 214 2. lõikes ettenähtud juhtudel kuni poole tervenemiseni, lähetusest tagasipöördumiseni või poolte avalduses märgitud ajani.

§ 216. Edasikaebamine menetluse peatamise määruse peale

Menetluse peatamise määruse peale võib esitada erikaebuse.

§ 217. Menetluse uuendamine

Menetlus uuendatakse protsessiosalise taotlusel või kohtu algatusel pärast peatamise tinginud asjaolude kõrvaldamist. Uuendatud asja vaatab kohus läbi üldistel alustel.

 

29. peatükk

MENETLUSE LÕPETAMINE

§ 218. Menetluse lõpetamise alused

Kohus lõpetab menetluse, kui:
1) asi ei kuulu kohtu pädevusse;
2) kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjadele kehtestatud vaidluse eelneva kohtuvälise lahendamise korrast ja seda korda ei saa enam rakendada;
3) samade poolte vaidluses sama hagieseme üle samadel alustel on jõustunud kohtuotsus või kui hageja hagist loobumine on kohtumäärusega vastu võetud või poolte kokkulepe kinnitatud;
4) hageja loobus hagist ja kohus võtab loobumise vastu;
5) pooled sõlmisid kokkuleppe ja kohus kinnitab selle;
6) pooled sõlmisid lepingu vaidluse üleandmiseks vahekohtu lahendada;
7) pärast asjas pooleks oleva üksikisiku surma või juriidilise isiku tegevuse lõpetamist vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust.

§ 219. Menetluse lõpetamise kord

Menetlus lõpetatakse määrusega. Kui menetlus on lõpetatud seetõttu, et asi ei kuulu kohtu pädevusse, peab kohus võimaluse korral juhatama, kuhu avaldaja võib pöörduda.

§ 220. Menetluse lõpetamise tagajärjed

Menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samadel alustel.

§ 221. Edasikaebamine menetluse lõpetamise määruse peale

Asja menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada erikaebuse.

 

30. peatükk

AVALDUSE LÄBI VAATAMATA JÄTMINE

§ 222. Avalduse läbi vaatamata jätmise alused

Kohus jätab avalduse läbi vaatamata, kui:
1) kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjades kehtestatud eelneva kohtuvälise lahendamise korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud;
2) avalduse on esitanud teovõimetu isik;
3) avalduse on isiku nimel esitanud teine isik, kellel ei ole volitusi asja ajamiseks;
4) kohtu menetluses on asi samade poolte vaidluses sama hagieseme üle samadel alustel;
5) pooled või üks pooltest ei ilmunud eelistungile või kohtuistungile vastavalt §-dele 197—199;
6) puudub naise nõusolek abielulahutuse asja algatamiseks tema raseduse ajal ja ühe aasta jooksul pärast lapse sündi;
7) kohus määrab isaduse tuvastamise asjas ekspertiisi, kuid lapse ema keeldub lapsega eksperdi poole pöördumast.

§ 223. Avalduse läbi vaatamata jätmise kord ja tagajärjed

(1) Avaldus jäetakse läbi vaatamata kohtumäärusega. Selles määruses märgib kohus, kuidas kõrvaldada §-s 222 loetletud asja läbivaatamist takistavad asjaolud.

(2) Pärast takistuste kõrvaldamist, mis tingisid avalduse läbi vaatamata jätmise, on isikul õigus üldises korras uuesti avaldusega kohtusse pöörduda.

§ 224. Edasikaebamine avalduse läbi vaatamata jätmise määruse peale

Avalduse läbi vaatamata jätmise määruse peale võib esitada erikaebuse.

 

31. peatükk

KOHTUOTSUS

§ 225. Kohtuotsus kui sisuline lahend

(1) Kohtulahend, millega asi sisuliselt otsustatakse, on kohtuotsus.

(2) Kohus teeb otsuse Eesti Vabariigi nimel.

§ 226. Otsuse tegemine

(1) Pärast asja läbivaatamist asub kohus nõupidamistoas nõu pidama enne otsuse tegemist samal või järgmisel tööpäeval. Nõupidamise ajal võivad nõupidamistoas viibida ainult kohtunikud, kes selles asjas kuuluvad kohtu koosseisu, ja selle kohtu ametnikud, kelle juuresolekut kohus peab vajalikuks otsuse kirjalikuks vormistamiseks.

(2) Asja otsustamine toimub §-s 16 sätestatud korras.

(3) Nõupidamistoas nõupidamise ajal toimunud arutlusi on keelatud avaldada.

(4) Käesolevas paragrahvis ja §-s 227 sätestatu kehtib ka eelmenetluse käigus tehtud kohtuotsuse kohta.

(5) Kohtuotsus kannab allakirjutamise kuupäeva.

§ 227. Otsuse teatavakstegemine

(1) Kohus teeb otsuse avalikult teatavaks otsuse kuulutamisega kohtusaalis samal istungil ja selgitab otsuse peale kaebamise korda ja tähtaega.

(2) Kui otsuse tegemine ja vormistamine nõuab enam aega, võib kohus selle kuulutamise kuni 10 päevaks edasi lükata, arvates kohtuistungi lõppemisele järgnevast päevast.

(3) Kui otsust ei kuulutatud asja arutamise lõppemisel, teatab kohus protsessiosalistele, millal kohtuotsus avalikult kuulutatakse või kohtu kantselei kaudu teatavaks tehakse.

§ 228. Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus

(1) Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud.

(2) Kohus rajab otsuse ainult nendele tõenditele, mida uuriti kohtuistungil.

(3) Kui kohtuotsus tehakse kohtuistungit pidamata, peab otsus rajanema asjas kogutud tõenditele.

§ 229. Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused

Otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, millist seadust tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230. Hagi piirid

(1) Kohus ei või:
1) ületada otsuses poole nõuete piire;
2) teha otsust vara osas, mida ei nõutud, ning mõista välja rohkem, kui nõuti.

(2) Kohus ei kohalda omal algatusel hagi aegumist, kui pooled sellele ei viita.

(3) Asjas, milles poolte kokkulepe on seadusega lubatud, ei või kohus otsuses tugineda asjaolule, millele pool ise ei ole viidanud asja läbivaatamisel.

§ 231. Otsuse vormistamine

(1) Otsus vormistatakse kirjalikult ja sellele kirjutavad alla kõik kohtunikud. Kui otsus tehakse hääletamisega, siis märgitakse otsuse lõpus, kes kohtunikest jäi eriarvamusele ja pärast allkirju pannakse lühidalt kirja eriarvamuse sisu.

(2) Otsuses tehtud parandused tõestatakse kohtunike allkirjadega.

§ 232. Otsuse sisu

(1) Otsus koosneb sissejuhatusest, kirjeldavast osast, kohtu põhjendustest ja resolutsioonist.

(2) Otsuse sissejuhatuses märgitakse otsuse teinud kohus ja kohtukoosseis, otsuse tegemise aeg ja koht, tsiviiltoimiku number, pooled ja nende esindajad.

(3) Otsuse kirjeldavas osas märgitakse hageja nõue ja kostja vastuväited.

(4) Otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas.

(5) Otsuse resolutsioonis märgitakse kohtu seisukoht hagi rahuldamise, tervikuna või osalise rahuldamata jätmise ja kohtukulude jaotamise kohta, samuti otsuse peale edasikaebamise tähtaeg ja kord.

(6) Apellatsioonikohtu ja kassatsioonikohtu otsuses kajastatakse vajalikul määral alama astme kohtu otsust.

(7) Tagaseljaotsuse, kostja õigeksvõtul põhineva otsuse ning apellatsiooni- ja kassatsioonikohtu otsuse põhjendused, millega kinnitatakse alamalseisva kohtu otsuse õigsust, võivad olla põhjendatud lihtsustatud vormis.

§ 233. Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine ning otsuse täitmise tagamine

(1) Kohus võib otsuses kindlaks määrata selle täitmise korra.

(2) Kui kohus määrab kindlaks otsuse täitmise korra ja tähtaja või pöörab viivitamatult otsuse täitmisele või rakendab abinõusid selle täitmise tagamiseks, märgitakse see otsuses ära.

(3) Kohtuotsuse täitmise tagamisel juhindub kohus hagi tagamise sätetest.

§ 234. Vara või selle maksumuse väljamõistmise otsus

Vara väljamõistmise otsuses märgib kohus ka vara maksumuse, mis tuleb kostjalt sisse nõuda juhul, kui väljamõistetud vara otsuse täitmisel olemas ei ole.

§ 235. Otsus, millega tunnustatakse hageja õigust või vabadust või kohustatakse kostjat teatud toiminguks

(1) Kohus märgib õiguse tunnustamise otsuses, millist hagejale seaduse või lepingu alusel kuuluvat vaidlustatud õigust või vabadust kohus tunnustab, ja kui see on vaidlustatud õiguse kaitsmiseks vajalik, kohustab kostjat õiguserikkumise kõrvaldama.

(2) Otsuses, millega kostjat kohustatakse toiminguks, mis pole seotud vara või raha üleandmisega, võib kohus märkida, et hagejal on õigus teha need toimingud kostja arvel, nõudes kostjalt sisse vajalikud kulud, kui kostja kindlaksmääratud tähtajaks otsust ei täida.

(3) Kui käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes tähendatud toiminguid saab teha ainult kostja, märgib kohus otsuses tähtaja, mille jooksul otsus peab olema täidetud.

§ 236. Otsus mitme hageja kasuks või mitme kostja vastu

(1) Otsuses mitme hageja kasuks märgib kohus, mis osas see puudutab igaühte neist või on hagejail solidaarse sissenõudmise õigus.

(2) Otsuses mitme kostja vastu märgib kohus, mis osas igaüks peab otsust täitma või seda, et nende vastutus on solidaarne.

§ 237. Vigade parandamine otsuses

(1) Pärast otsuse avalikku teatavakstegemist ei saa otsuse teinud kohus seda tühistada või muuta. See säte ei hõlma menetluse taastamist (§ 203).

(2) Kohus võib omal algatusel või protsessiosaliste avalduse alusel parandada otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega. Kohus võib protsessiosalised ära kuulata enne määruse tegemist.

(3) Kohus saadab käesoleva paragrahvi 2. lõikes tähendatud määruse kõikidele isikutele, kellele väljastati vigase otsuse ärakiri.

(4) Otsuse parandamise määrusele võib esitada erikaebuse.

§ 238. Täiendav otsus

(1) Asja otsustanud esimese astme kohus võib protsessiosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui:
1) nõude osas, mille kohta protsessiosalised esitasid tõendeid ja andsid seletusi, otsust ei tehtud;
2) kohus, otsustanud õiguse, ei märkinud ära väljamõistetud summa suurust, üleandmisele kuuluvat vara või toimingut, mida kostja on kohustatud tegema;
3) kohus ei ole poole taotlusest hoolimata lahendanud kohtukulusid.

(2) Täiendava otsuse tegemise avalduse võib esitada 10 päeva jooksul otsuse teatavakstegemise päevale järgnevast päevast.

(3) Täiendav otsus tehakse kohtuistungil. Protsessiosalistele teatatakse istungi aeg ja koht, kuid nende kohtuistungilt puudumine ei takista täiendava otsuse tegemist.

(4) Täiendava otsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras.

(5) Kohtumääruse peale, millega keelduti täiendava otsuse tegemisest, võib esitada erikaebuse.

§ 239. Osaotsus

(1) Kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet, võib kohus kooskõlas § 3 2. lõikega teha neist igaühes eraldi otsuse, jätkates menetlust lahendamata nõuetes (§ 149 2. lg. ).

(2) Kui mitme nõude ühine menetlus toimub ühe kostja vastu, osaotsust tema põhjendatud vastuseisu korral ei tehta.

§ 240. Otsuse täitmise pikendamine või ajatamine, täitmise viisi ja korra muutmine

(1) Poolte varalisest seisundist ja muudest asjaoludest lähtudes võib asja otsustanud kohus määrusega otsuse täitmist pikendada või ajatada, samuti täitmise viisi ja korda muuta.

(2) Pikendamine, ajatamine, täitmise viisi ja korra muutmine vaadatakse läbi kohtuistungil. Protsessiosalistele teatatakse kohtuistungi aeg ja koht, kuid nende istungilt puudumine ei takista asja lahendamist.

(3) Määruse peale võib esitada erikaebuse.

§ 241. Kohtuotsuse jõustumine

(1) Esimese astme kohtu otsus jõustub pärast 10-päevase apellatsioonkaebusest teatamise tähtaja möödumist (§ 291), kui apellatsioonist ei teatatud.

(2) Tagaseljaotsus jõustub § 201 5. lõikes sätestatud tingimustel.

(3) Apellatsioonikohtu otsus jõustub otsuse tegemise päevast.

(4) Riigikohtu otsus jõustub tema tegemise päevast.

§ 242. Otsuse jõustumise tagajärjed

(1) Pärast otsuse jõustumist ei või pooled ja teised asjast osa võtnud protsessiosalised ega nende õigusjärglased esitada kohtusse samu nõudeid samadel alustel, samuti vaidlustada teises asjas eelmise kohtu otsusega kindlaks tehtud asjaolusid ja õigussuhteid.

(2) Jõustunud otsus on kohustuslik asjast osa võtnud pooltele ja kolmandatele isikutele ning nende õigusjärglastele, samuti ka isikule, kelle huvides asi algatati riigi või kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorgani, ühiskondliku organisatsiooni või üksikisiku avaldusel §-s 5 sätestatud korras.

(3) Kui pärast jõustunud otsust, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, muutuvad maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, on mõlemal poolel õigus uue hagi esitamisega nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist.

§ 243. Otsuse täitmine

(1) Kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud viivitamatu täitmine (§ 244).

(2) Riigikohus võib peatada apellatsioonikohtu otsuse täitmise pärast menetlusloa andmist.

§ 244. Viivitamatu täitmine

(1) Viivitamatult täidetakse otsused:
1) alimentide väljamõistmises;
2) palga väljamõistmises, kuid mitte rohkem kui kahe kuu eest;
3) ebaseaduslikult vallandatud või üleviidud töötaja tööle või endisele ametikohale ennistamises;
4) raha väljamõistmises kirjaliku lepingu või protestitud veksli järgi, kui kostja võttis hagi õigeks;
5) renditud vara tagastamises lepingutähtaja möödumisel ja vara väljamõistmises ebaseaduslikust valdusest.

(2) Kohus võib pöörata viivitamatule täitmisele otsused:
1) kehavigastusega või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamises;
2) kui kostja võttis hagi õigeks;
3) kõikides muudes asjades, kui eriliste asjaolude tõttu otsuse täitmisega viivitamine võib tekitada olulist kahju sissenõudjale või täitmine võib osutuda võimatuks.

(3) Kui otsuses viivitamatut täitmist ei lahendatud, vaadatakse hageja taotlus otsuse viivitamatuks täitmiseks läbi kohtuistungil ja lahendatakse määrusega. Protsessiosalistele teatatakse kohtuistungi aeg ja koht, kuid nende puudumine ei takista viivitamatu täitmise lahendamist.

(4) Kohtumääruse peale võib esitada erikaebuse. Kaebuse esitamine ei peata otsuse viivitamatut täitmist.

§ 245. Otsuse selgitamine

(1) Otsuse teinud kohus võib protsessiosalise või otsuse täitja avaldusel otsust määrusega selgitada, muutmata otsuse sisu.

(2) Otsust võib selgitada, kui see on veel täitmata ja otsuse sundtäitmise tähtaeg ei ole möödunud.

(3) Otsuse selgitamise avaldus vaadatakse läbi kohtuistungil, millest teatatakse protsessiosalistele. Protsessiosaliste puudumine ei takista avalduse lahendamist.

(4) Kohtumääruse peale võib esitada erikaebuse.

§ 246. Kohtuotsuste ja -määruste ärakirjade väljasaatmine

(1) Pooltele ja teistele protsessiosalistele, kes kohtuistungil ei olnud, saadetakse ärakirjad kohtuotsusest ja asja menetluse peatamise või lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusest viie päeva jooksul, arvates nende avalikult teatavakstegemisest.

(2) Pooled ja teised protsessiosalised, kes viibisid kohtuistungil, võivad pärast käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaega saada kohtust soovi korral käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud kohtulahendite ärakirju.

 

2. HALDUSMENETLUS

32. peatükk

MAKSUVÕLA SISSENÕUDMINE

§ 247. Üldsätete rakendamine

Maksuvõla sissenõudmise asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete järgi, arvestades neid erisusi, mis on sätestatud maksuseadustes ja käesolevas peatükis.

§ 248. Avalduse esitamine

Maksuvõla sissenõudmise avalduse esitab Maksuamet kohtule maksuvõlgniku elukoha või tema vara asukoha järgi.

§ 249. Avalduse sisu

(1) Avalduses peab olema kirjas maksuvõlgniku nimi ning aadress; maksustamise aluseks olev seadus; maksete suurus ja maksmise tähtajad; maksuvõla suurus, viivised ja ajavahemik, mille eest maksuvõlg tekkis.

(2) Avaldusele lisatakse maksuteate ärakiri ühes märkusega, millal võlgnikule maksedokument kätte anti, ja muud dokumendid, mis põhjendavad maksuvõla nõuet.

§ 250. Avalduse läbivaatamine

Asja läbivaatamisel kontrollib kohus:
1) kas maks on seaduses sätestatud;
2) kas on seaduslik alus isiku selle maksuga maksustamiseks;
3) kas maksu sissenõudja on maksustamisel kinni pidanud seadusega sätestatud korrast;
4) kas maksu suurus on õigesti arvutatud ja kas on arvestatud seadusega sätestatud maksusoodustusi.

§ 251. Kohtuotsus

(1) Kohus, tuvastanud, et maksuvõla sissenõudmine on seaduslik ja põhjendatud, teeb maksuvõla sissenõudmise otsuse.

(2) Kui kohus tuvastab, et maksuvõla sissenõudmine on ebaseaduslik, jätab ta nõude rahuldamata.

§ 252. Otsuse täitmine

Maksuvõla sissenõudmise kohtuotsust täidab seaduses ettenähtud organ.

 

3. ERIMENETLUS

33. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 253. Erimenetlusasjad

Asjad, mida kohus vaatab erimenetluses läbi, on järgmised:
1) juriidiliste faktide tuvastamine;
2) teadmata kadunuks ja surnuks tunnistamine;
3) teovõime piiramine või teovõimetuks tunnistamine;
4) kaotatud esitajadokumendist tulenevate õiguste ennistamine (väljakutsemenetlus).
5) teised seadusega kohtu menetlusse antud asjad.

§ 254. Erimenetlusasjade läbivaatamine

(1) Erimenetlusasju vaatavad kohtud läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades erisusi, mis on sätestatud peatükkides 33—37.

(2) Erimenetluse asju vaatab kohus läbi avaldaja, teiste huvitatud isikute ja riigi ning kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorgani osavõtul.

(3) Kui erimenetluses tekib õiguslik vaidlus, mis kuulub kohtu pädevusse, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ja selgitab huvitatud isikule õigust esitada hagi üldistel alustel.

(4) Protsessiosalise taotlusel on kohtul õigus erimenetluses kindlaks tähtajaks rakendada võimaliku tulevase hagi tagamiseks §-s 154 märgitud abinõusid, kui nende rakendamata jätmine võib hiljem oluliselt raskendada hagi lahendamist.

 

34. peatükk

JURIIDILISE FAKTI TUVASTAMINE

§ 255. Kohtu pädevus juriidilise fakti tuvastamisel

(1) Kohus tuvastab fakte, millest sõltub üksikisiku või juriidilise isiku isikliku või varalise õiguse tekkimine, muutumine või lõppemine.

(2) Erimenetluses tuvastab kohus:
1) sugulussuhteid;
2) isiku ülalpidamisel olemist;
3) sünni, lapsendamise, isaduse tuvastamise, abielu, abielulahutuse ja surma registreerimist;
4) fakti, et õigust kindlakstegev dokument (välja arvatud pass, isikutunnistus ja perekonnaseisutunnistused) kuulub isikule, kelle nimi, mis on märgitud dokumendil, ei ühti selle isiku nimega passis, isiku- või sünnitunnistusel;
5) isiku surma teatud ajal ja teatud asjaoludel, juhul kui perekonnaseisuasutus keeldub surmajuhtumi registreerimisest;
6) teisi juriidilisi fakte, kui seaduses ei ole nende tuvastamiseks teistsugust korda.

§ 256. Juriidilise fakti tuvastamise tingimused

Kohus tuvastab juriidilise fakti ainult siis, kui avaldajal ei ole teisiti võimalik saada seda fakti tõendavat dokumenti või kui kaotatud dokumenti ei ole võimalik taastada.

§ 257. Avalduse esitamine ja avalduse sisu

(1) Juriidilise fakti tuvastamise avaldus esitatakse kohtule avaldaja elukoha järgi.

(2) Avalduses märgitakse, milleks on avaldajal vaja fakti tuvastada, seda fakti kinnitavad tõendid, samuti tõendid, et avaldajal ei ole võimalik saada seda dokumenti või ei ole võimalik kaotatud dokumenti taastada.

(3) Avaldaja lisab avaldusele tõendid, mis kinnitavad avalduses märgitud asjaolusid.

§ 258. Kohtuotsus

(1) Kohtuotsus, mis tuvastab fakti, mida tuleb registreerida perekonnaseisuasutuses või muus asutuses, on registreerimise alus, kuid ei asenda nende asutuste dokumente.

(2) Kui kohus tuvastab fakti, märgib ta võimaluse korral otsuses fakti tuvastamise eesmärgi.

(3) Kohtuotsusega tuvastatud juriidilist fakti ei saa kohtuvälises korras vaidlustada.

 

35. peatükk

TEADMATA KADUNUKS JA SURNUKS TUNNISTAMINE

§ 259. Avalduse esitamine

Isiku teadmata kadunuks või surnuks tunnistamise avaldus esitatakse kohtule avaldaja elukoha järgi.

§ 260. Avalduse sisu

(1) Avalduses märgitakse, milleks avaldaja vajab isiku teadmata kadunuks või surnuks tunnistamist, samuti asjaolud, mis kinnitavad teadmata kadumist, või asjaolud, mis võisid põhjustada äraolija surma või annavad alust arvatada tema hukkumist õnnetusjuhtumi tagajärjel.

(2) Avaldaja lisab avaldusele tõendid, mis kinnitavad selles märgitud asjaolusid.

§ 261. Toimingud eelmenetluses

(1) Eelmenetluses selgitab kohus välja, millised isikud võivad anda andmeid kadunu või äraolija kohta, samuti teeb järelepärimisi kadunu või äraolija viimase teadaoleva elu- ja töökoha kaudu (politsei, alevi- ja vallavalitsus jt. ) tema kohta teadete saamiseks.

(2) Pärast avalduse menetlusse võtmist võib kohus teha eestkoste- ja hooldusasutusele ettepaneku määrata kadunu või äraolija vara kaitseks või valitsemiseks eestkostja.

§ 262. Kohtuotsus

(1) Isiku teadmata kadunuks tunnistamise otsus on tema vara asukoha järgsele eestkoste- ja hooldusasutusele aluseks sellele varale eestkostja määramiseks.

(2) Isiku surnuks tunnistamise otsus on perekonnaseisuasutusele aluseks selle isiku surmakande tegemiseks.

§ 263. Isiku ilmumise või viibimiskoha teadasaamise tagajärjed

Teadmata kadunuks või surnuks tunnistatud isiku ilmumisel või tema viibimiskoha teadasaamisel tühistab kohus uue otsusega oma varasema otsuse. See otsus on aluseks isiku varalt eestkoste võtmiseks ja tema surmakande tühistamiseks perekonnaseisuaktis.

 

36. peatükk

TEOVÕIME PIIRAMINE VÕI TEOVÕIMETUKS TUNNISTAMINE

§ 264. Avalduse esitamine

(1) Isiku teovõime piiramise asja algatamist pillamise või alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tagajärjel või teovõimetuks tunnistamist vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tagajärjel võib taotleda isiku perekonnaliikmete, eestkoste- ja hooldusasutuse või psühhiaatriaraviasutuse avalduse põhjal.

(2) Avaldus teovõime piiramiseks või teovõimetuks tunnistamiseks esitatakse kohtusse selle isiku elukoha järgi. Kui isik on paigutatud psühhiaatriaraviasutusse, esitatakse avaldus raviasutuse asukoha järgi.

§ 265. Avalduse sisu

(1) Teovõime piiramise avalduses märgitakse asjaolud, mis tõendavad, et isik, kes on pillaja või kuritarvitab alkohoolseid jooke, narkootilisi või muid uimastava toimega aineid, asetab perekonna raskesse majanduslikku olukorda.

(2) Teovõimetuks tunnistamise avalduses märgitakse asjaolud, mis kinnitavad vaimutegevuse häireid, mille tõttu isik ei saa aru oma tegude tähendusest ega suuda neid juhtida.

(3) Avaldusele lisab avaldaja selles märgitud tõendid.

§ 266. Psühhiaatriaekspertiis

(1) Kui on küllaldaselt andmeid isiku vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse kohta, määrab kohus eelmenetluses kohtupsühhiaatriaekspertiisi.

(2) Kui isik hoidub ekspertiisist kõrvale, võib kohus, ära kuulanud psühhiaatri arvamuse, teha määruse selle isiku kohustuslikuks kohtupsühhiaatriaekspertiisi suunamiseks.

§ 267. Avalduse läbivaatamine

(1) Teovõime piiramise asja vaatab kohus läbi isiku enda ning eestkoste- ja hooldusasutuse esindaja osavõtul.

(2) Teovõimetuks tunnistamise asi vaadatakse läbi eestkoste- ja hooldusasutuse esindaja osavõtul. Isik, kelle teovõimetuks tunnistamist taotletakse, kutsutakse kohtuistungile, kui seda võimaldab tema tervis.

(3) Isiku teovõime piiramise või teovõimetuks tunnistamise asjas ei nõuta avaldajalt asja läbivaatamise kulude tasumist.

(4) Kui kohus tuvastab, et avalduse esitanud perekonnaliige tegutses pahauskselt, eesmärgiga alusetult piirata isiku teovõimet või teda teovõimest ilma jätta, nõuab kohus temalt sisse kohtukulud.

§ 268. Kohtuotsus

(1) Piiratult teovõimeliseks või teovõimetuks tunnistamise otsus on eestkoste- ja hooldusasutusele aluseks piiratult teovõimelisele isikule hooldaja, teovõimetule aga eestkostja määramiseks.

(2) Otsus saadetakse pärast jõustumist eestkoste- või hooldusasutusele isiku üle hoolduse või eestkoste seadmiseks.

§ 269. Teovõimeliseks tunnistamine

(1) Seaduses sätestatud juhtudel teeb kohus isiku enda, tema hooldaja, samuti ka §-s 264 loetletud isikute ja riigiorganite avalduse põhjal teovõime piiramise ja hoolduse tühistamise otsuse.

(2) Seaduses sätestatud juhtudel teeb kohus eestkostja, samuti ka §-s 264 loetletud isikute ja riigiorganite avalduse põhjal kohtupsühhiaatriaekspertiisi arvamuse alusel tervenenu teovõimetuks tunnistamise ja eestkoste tühistamise otsuse.

(3) Teovõime piiramise tühistamise või tervenenu teovõimeliseks tunnistamise otsus saadetakse pärast jõustumist eestkoste- ja hooldusasutusele eestkoste või hoolduse lõpetamiseks.

 

37. peatükk

KAOTATUD ESITAJADOKUMENDIST TULENEVA ÕIGUSE ENNISTAMINE (VÄLJAKUTSEMENETLUS)

§ 270. Avalduse esitamine

(1) Esitajadokumendi kaotanud isik võib seaduses sätestatud juhul esitada kohtule avalduse kaotatud dokumendi kehtetuks tunnistamiseks ja kaotatud dokumendist tuleneva õiguse ennistamiseks.

(2) Avaldus esitatakse kohtule dokumendi väljaandnud asutuse asukoha järgi.

§ 271. Avalduse sisu

Avalduses märgitakse kaotatud dokumendi eristustunnused, dokumendi väljaandja nimi ning dokumendi kaotamise asjaolud.

§ 272. Toimingud eelmenetluses

(1) Eelmenetluses teeb kohus määruse, millega keelab dokumendi väljaandjal teha selle järgi väljamakseid ning laseb avaldaja kulul avaldada kohalikus ajalehes kuulutuse.

(2) Kuulutuses märgitakse:
1) kohtu nimi;
2) avaldaja nimi ja aadress;
3) dokumendi nimetus ja eristustunnused;
4) dokumendi väljaandja nimi;
5) ettepanek kaotatud dokumendi pidajale esitada kohtusse kolme kuu jooksul pärast kuulutuse avaldamist avaldus oma õigusest sellele dokumendile.

(3) Määruse tegemisest keeldumise peale võib esitada erikaebuse.

§ 273. Dokumendipidaja kohustused

Kui kaotatud dokumendist on teatatud, peab dokumendipidaja enne kolme kuu möödumist pärast kuulutuse avaldamist esitama määruse teinud kohtule avalduse oma õigusest dokumendile ja lisama algdokumendi.

§ 274. Kohtu toimingud pärast dokumendipidaja avaldust

(1) Kui kohtule saabub dokumendipidaja avaldus enne kolme kuu möödumist kuulutuse avaldamise päevast, jätab kohus dokumendi kaotanud isiku avalduse läbi vaatamata ja määrab tähtaja, mille vältel keelab dokumendi väljaandjal teha selle järgi väljamakseid. See tähtaeg ei või ületada kahte kuud.

(2) Üheaegselt selgitab kohus avaldajale õigust esitada dokumendipidaja vastu hagi selle dokumendi väljanõudmiseks, dokumendipidajale aga tema õigust avaldajalt sisse nõuda keelu rakendamisest tekkinud kahju.

(3) Kohtumääruse peale võib esitada erikaebuse.

(4) Kui avaldaja kohtu määratud tähtajal ei esita dokumendipidaja vastu hagi, kaotab väljamakse keeld jõu, millest kohus teatab dokumendi väljaandjale.

§ 275. Avalduse läbivaatamine

Kui dokumendipidaja ei esitanud §-s 273 tähendatud avaldust, vaatab kohus kaotatud dokumendi kehtetuks tunnistamise asja läbi pärast kolmekuulise tähtaja möödumist kuulutuse avaldamisest arvates.

§ 276. Kohtuotsus

Avalduse rahuldamisel teeb kohus kaotatud dokumendi kehtetuks tunnistamise otsuse. Otsus on rahalise väljamakse või kehtetuks tunnistatud dokumendi asemele uue väljaandmise aluseks.

§ 277. Dokumendipidaja hagi esitamise õigus

Dokumendipidaja, kes §-s 273 sätestatud ajal ei teatanud oma õigusest sellele dokumendile, võib pärast dokumendi kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumist esitada selle vara aluseta omandamise või säästmise hagi isiku vastu, kellele anti õigus saada kaotatud dokumendi asemele uus.

 

VI osa

APELLATSIOONIMENETLUS

38. peatükk

RINGKONNAKOHTUSSE EDASIKAEBAMINE

§ 278. Apellatsioonikohtu pädevus

(1) Ringkonnakohtu pädevusse kuulub tema tööpiirkonnas asuvate maa- ja linnakohtute lahenditele esitatud apellatsioonkaebuste apellatsiooni korras läbivaatamine. Juhul kui ringkonnakohtus ei moodustata halduskohtukolleegiumi, võidakse tsiviilkohtukolleegiumile panna halduskohtu lahendite peale esitatud apellatsioonkaebuste läbivaatamine.

(2) Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium vaatab apellatsiooni korras läbi maa- ja linnakohtute ning halduskohtute lahendid:
1) tsiviilasjades;
2) seaduses ettenähtud juhtudel ja korras haldusasjades.

(3) Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööd juhib kolleegiumi esimees, kelleks võib olla ka ringkonnakohtu esimees.

§ 279. Apellatsiooni korras edasikaebamise õigus

(1) Esimese astme kohtu otsuse peale on pooltel ja teistel protsessiosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtule.

(2) Pool, kelle kohalolekuta tema vastu tagaseljaotsus tehti, ei saa sellele otsusele apellatsiooni korras vahetult edasi kaevata. Ta võib taotleda menetluse taastamist samas kohtus (§ 203) ja siis kohtuotsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata.

(3) Esimese astme kohtu määruse peale võivad pooled ja teised protsessiosalised erikaebusega apellatsiooni korras edasi kaevata:
1) kui see on käesolevas seadustikus ette nähtud;
2) kui kohtumäärus takistab asja edasist menetlust.

(4) Esimese astme kohtu ülejäänud määruste peale erikaebust ei esitata, kuid vastuväited nendele määrustele võib esitada apellatsioonkaebuses.

§ 280. Apellatsiooni korras edasikaebamise kord

(1) Apellatsioonkaebus esitatakse otsuse teinud kohtu kaudu.

(2) Erikaebus esimese astme kohtu määruse peale esitatakse määruse teinud kohtu kaudu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 281. Apellatsioonitähtaeg

(1) Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast.

(2) Pool või mõni teine protsessiosaline, kes 10 päeva jooksul teatas kohtule apellatsioonkaebuse esitamisest, peab hiljemalt 20 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast esitama põhjendatud apellatsioonkaebuse.

(3) Kui tagaseljaotsuse resolutsioon tehti teatavaks ajalehes, arvestatakse apellatsioonkaebusest teatamise tähtaega ajalehe ilmumise päevale järgnevast päevast.

(4) Määruse peale on õigus edasi kaevata 10 päeva jooksul, alates määruse kuulutamisele järgnevast päevast, või kui määrust ei kuulutatud kohtuistungil, siis sellele isikule määruse teatavaks tegemisele järgnevast päevast.

(5) Pärast tähtaja möödumist esitatud kaebus tagastatakse esitajale läbivaatamatult.

§ 282. Vastuapellatsioonitähtaeg

(1) Esimesena apellatsiooniteate esitanu vastaspool võib oma apellatsiooniteate esitada hiljemalt 10 päeva jooksul esimese apellatsiooniteate esimese astme kohtule esitamisele järgnevast päevast.

(2) Esimesena apellatsioonkaebuse esitanu vastaspool võib oma apellatsioonkaebuse esitada hiljemalt 10 päeva jooksul esimese apellatsioonkaebuse esimese astme kohtule esitamisele järgnevast päevast.

§ 283. Apellatsioonkaebuse sisu ja lisad

(1) Apellatsioonkaebuses peab olema kirjas:
1) kohtu nimi, kellele kaebus adresseeritakse;
2) kaebuse esitanud isiku nimi ja seisund protsessis;
3) otsus, mille peale kaevatakse, ja tsiviiltoimiku number;
4) kas kaevatakse kogu otsuse peale või mõne selle osa peale (märkida, millise osa peale) ja missuguseid muudatusi nõuab kaebuse esitaja;
5) milles seisneb otsuse ebaõigsus tõenduslikus osas ja seaduse kohaldamisel;
6) kaebusele lisatud kirjalike materjalide loetelu;
7) appellatsioonkaebusele kirjutab alla apellant või tema esindaja;
8) kui kaebuse esitab esindaja, lisatakse kaebusele volikiri või volitusi tõendav muu dokument, kui seda pole varem esitatud.

(2) Apellant peab kaebuses ära märkima tõendid, millele ta kavatseb tugineda ja mida ta soovib iga tõendiga tõendada.

(3) Kaebusele lisatakse need dokumentaalsed tõendid, mida esimese astme kohtus ei esitatud koos nende esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjendusega (§ 289).

(4) Kui kaebuse esitaja taotleb, et apellatsioonikohus kuulaks ära tunnistaja ütlused, eksperdi arvamuse, poole seletuse vande all või teeks paikvaatluse, peab see taotlus koos põhjendusega olema kaebuses kirjas. Kaebuses märgitakse vastaspoole apellatsioonikohtu istungist isikliku osavõtu vajadus.

(5) Apellatsioonkaebuses märgitakse protsessiosaliste nimed ja aadressid ning sidevahendite numbrid. Kaebuses märgitakse samuti kohtuistungile kutsuda soovitud tunnistajate nimed, aadressid ja sidevahendite numbrid. Andmete muutumisel on apellant kohustatud sellest apellatsioonikohtule teatama.

(6) Erikaebuses märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes vajalikele andmetele määrus, mille peale kaevatakse ja mida kaebuse esitaja nõuab.

§ 284. Apellatsioonkaebuse ärakirjad

(1) Apellatsioonkaebus esitatakse kohtule koos ärakirjadega vastavalt protsessiosaliste arvule.

(2) Kaebusele lisatakse vastaspoole ja teiste protsessiosaliste jaoks kirjalike dokumentide ärakirjad.

§ 285. Apellatsioonkaebuse käiguta jätmine

(1) Kui apellatsioonkaebus ei vasta §-de 283 ja 284 nõuetele, riigilõiv on tasumata või kaebus on muul viisil puudulik, jätab esimese astme kohus selle käiguta ja määrab apellandile puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

(2) Kui apellant ei täida määratud tähtajaks temale esitatud nõudmisi ja kaebus on niivõrd puudulik, et seda ei ole võimalik apellatsiooni korras läbi vaadata, tagastatakse kaebus läbivaatamatult.

(3) Määruse peale võib esitada erikaebuse ringkonnakohtule 10 päeva jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud tähtaja saabumise päevast arvates.

§ 286. Esimese astme kohtu toimingud seoses apellatsioonkaebusega

(1) Esimese astme kohus teatab hiljemalt järgmisel päeval vastaspoolele kirjaliku apellatsiooniteate (§ 282 1. lg. ) esitamisest.

(2) Pärast apellatsioonkaebuse saamist kohus:
1) saadab vastaspoolele viivitamatult kaebuse ja sellele lisatud kirjalike dokumentide ärakirjad, kohustades apellatsioonikohtule kirjalikult vastama. Vastus antakse kahes eksemplaris;
2) saadab teistele protsessiosalistele viivitamatult kaebuse eksemplari, selgitades kaebusega ühinemise õigust;
3) tagab hagi või tühistab hagi tagamise või teeb korraldusi otsuse viivitamatuks täitmiseks, kui apellatsioonkaebuse niisugused nõudmised on põhjendatud;
4) saadab pärast ühekuulise apellatsioonitähtaja möödumist toimiku koos kaebuse ja selle lisadega ringkonnakohtusse.

§ 287. Toimiku väljanõudmise lubamatus

Enne otsuse jõustumist ja ühekuulise apellatsioonitähtaja jooksul ei või keegi toimikut kohtust välja nõuda. Protsessiosalised võivad toimikuga tutvuda kohtus.

§ 288. Apellatsioonkaebusega ühinemine

Kaasosalised ja kolmandad isikud võivad apellatsioonitähtaja jooksul ühineda apellatsioonkaebusega, mille esitas isik, kelle poolel nad esinesid. Kaebusega ühinemise avaldust riigilõivuga ei maksustata.

§ 289. Uute tõendite esitamine

Apellant võib kaebuses viidata uutele põhjendustele või tõenditele, mida ta ei esitanud esimese astme kohtus, üksnes siis, kui ta põhjendab kaebuses, et tal ei olnud võimalik neid esitada esimese astme kohtus või tal oli esitamata jätmiseks muu kaalukas põhjus.

 

39. peatükk

EELMENETLUS APELLATSIOONIKOHTUS

§ 290. Ringkonnakohtu ülesanded

(1) Eelmenetluses valmistab asja ette ringkonnakohus.

(2) Asja ette valmistades juhindub kohus §-de 161 ja 162 sätetest.

§ 291. Apellatsioonkaebuse täiendamine

(1) Kui ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei vasta §-de 283 ja 284 sätetele, vaatamata apellandilt juba nõutud täiendustele, nõuab kohus määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamist.

(2) Kui apellant jätab kohtu nõudmised täitmata, mistõttu asja ei ole võimalik läbi vaadata, tagastab ringkonnakohus kaebuse esitajale läbivaatamatult.

§ 292. Asja otsustamine üksnes kaebuse põhjal

(1) Kohus otsustab asja apellatsioon- või erikaebuse põhjal ilma menetlust jätkamata, kui ta leiab üksmeelselt, et:
1) kaebus on ilmselt põhjendamatu või kaebuse esitajal pole kaebuse esitamise õigust. Sel juhul jäetakse kaebus rahuldamata;
2) asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti protsessiõiguse norme, mis seaduse järgi toob kaasa otsuse või määruse tühistamise (§ 318) ja mida apellatsioonikohus ei saa jätta tähelepanuta. Sel juhul otsus või määrus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks;
3) Apellatsioonikohtu otsuse ärakiri saadetakse protsessiosalistele viie päeva jooksul, alates otsuse allakirjutamisele järgnevast päevast.

(2) Apellatsioonikohtul ei ole õigust apellatsioonkaebust ega erikaebust vastaspoole kahjuks lahendada juhul, kui esimese astme ega apellatsioonikohus ei ole andnud talle võimalust kaebusele vastata.

§ 293. Apellatsioonkaebuse vastus

(1) Ringkonnakohus võib määratud tähtajaks nõuda vastaspoolelt täiendavat kirjalikku vastust apellatsioonkaebusele.

(2) Poolel, kellelt vastust nõutakse (vastustaja), on õigus eelnevalt kätte saada kaebus ning sellele lisatud dokumentide ärakirjad või tutvuda nendega kohtus.

(3) Kui apellatsioonikohus leiab, et vastaspool peab erikaebusele vastama, saadetakse talle erikaebuse ärakiri koos lisadega ja antakse kirjaliku vastamise tähtaeg.

§ 294. Vastuse sisu ja lisad

(1) Vastuses peab olema kirjas:
1) kohtu nimi, kellele vastus adresseeritakse;
2) vastustaja nimi ja seisund protsessis;
3) asi, mille kohta vastus antakse, ja tsiviiltoimiku number;
4) kas peetakse kaebust õigeks või vaieldakse sellele vastu;
5) vastuväited kaebuse nõudmiste põhjenduste kohta ja asjaolud, millele vastustaja tugineb.

(2) Kui vastustaja soovib, et apellatsioonikohus kuulaks ära tunnistaja ütlused, eksperdi arvamuse, poole seletuse vande all või teeks paikvaatluse, peab seda vastuses koos põhjendusega märkima. Vastuses tuleb märkida ka vastaspoole apellatsioonikohtu istungist isikliku osavõtu vajadus.

(3) Vastusele lisatakse dokumentaalsed tõendid, mida esimese astme kohtus ei esitatud.

(4) Vastuses märgitakse kohtuistungile kutsuda soovitud tunnistajate nimed, nende aadressid ja sidevahendite numbrid. Andmete muutumisel on vastustaja kohustatud sellest apellatsioonikohtule teatama.

(5) Ringkonnakohus võib täiendavalt nõuda vastust tema poolt vajalikuks peetud küsimusele või vastuse täiendamist määratud tähtajaks.

(6) Vastusele kirjutab alla vastustaja või tema esindaja.

(7) Kui vastuse esitab esindaja, lisab ta volikirja või esindaja volitusi tõendava muu dokumendi, kui neid polnud varem esitatud.

§ 295. Vastusest teatamine

Ringkonnakohus teatab apellandile vastuse saamisest.

§ 296. Protsessiosalise küsitlemine

(1) Ringkonnakohus võib kõigilt protsessiosalistelt nõuda määratud tähtajaks kirjalikku vastust kohtu küsimustele.

(2) Protsessiosalisi võib eelmenetluses seletuste andmiseks välja kutsuda.

§ 297. Eelmenetluse teised toimingud

(1) Kui seda taotlevad protsessiosalised ja see on vajalik asja lahendamiseks ühel kohtuistungil, määrab ringkonnakohus ekspertiisi, nõuab dokumentaalseid tõendeid ja teeb paikvaatluse. Seejuures lähtub ringkonnakohus § 289 sätetest.

(2) Ringkonnakohus rakendab vajadusel § 286 2. lõike punktis 3 märgitud meetmeid.

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes märgitud toimingute tegemist taotlev protsessiosaline peab sellest võimalikult kiiresti ringkonnakohtule teatama.

§ 298. Asja lahendamine kirjalikus menetluses

Kohus võib asja lahendada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata:
1) kui apellatsioonkaebuse vastustaja võtab kaebuse õigeks;
2) kui apellatsioonkaebus on esitatud protsessiseaduse rikkumise või materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise peale esimese astme kohtus;
3) kui on esitatud erikaebus ja kohus ei pea kohtuistungit vajalikuks.

§ 299. Apellatsioonkaebusest loobumine

Apellatsioonkaebuse või erikaebuse esitanud isikul on õigus kuni kohtuotsuse või -määruse tegemiseni kaebusest loobuda. Kui teised protsessiosalised ei ole otsuse peale edasi kaevanud, lõpetab kohus määrusega apellatsioonimenetluse.

§ 300. Hagist loobumine ja poolte kokkulepe

(1) Hagist loobumise avaldus või poolte kokkulepe, millele jõuti pärast apellatsioonkaebuse esitamist, esitatakse apellatsioonikohtule kirjalikult. Enne hagist loobumise avalduse vastuvõtmist või kokkuleppe kinnitamist selgitab kohus hagejale või pooltele nende protsessitoimingute tagajärgi.

(2) Hagist loobumise vastuvõtmise või poolte kokkuleppe kinnitamisel tühistab apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Kui kohus § 70 4. lõikes märgitud alustel ei võta vastu hagist loobumist või ei kinnita poolte kokkulepet, vaatab ta asja apellatsiooni korras läbi.

§ 301. Asja läbivaatamise ulatus

(1) Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust ainult kaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires.

(2) Apellatsioonkaebuses ei ole õigust esitada nõudmisi, mida esimese astme kohtus ei esitatud.

(3) Apellandil ei ole õigust pärast kaebuse esitamist laiendada oma kaebust neile kohtuotsuse osadele, mida apellatsioonkaebuses ei märgitud.

§ 302. Kohtuistungi määramine

Kui asi on eelmenetluses ette valmistatud nii, et seda on võimalik kohtuistungil lahendada, määrab ringkonnakohus kohtuistungi päeva, aja ja koha, millest teatab protsessiosalistele.

§ 303. Apellatsioonikohtusse kutsumine

(1) Apellant kutsutakse kohtusse hoiatusega jätta tema või tema esindaja kohtuistungilt puudumisel apellatsioonkaebus läbi vaatamata (§ 315 1. lg. ).

(2) Kui kohus leiab, et apellant peab isiklikult kohtuistungile ilmuma, kohustatakse teda ilmuma trahvi hoiatusel.

(3) Kui kohus leiab, et vastustaja peab isiklikult kohtuistungile ilmuma, kohustatakse teda ilmuma trahvi hoiatusel. Kui vastaspoole ärakuulamist ei peeta vajalikuks, märgitakse kutses, et asi võidakse lahendada tema kohalolekuta.

(4) Apellandi ja tema vastaspoole taotlustel kutsub apellatsioonikohus kohtuistungile vajalikud tunnistajad ja eksperdid § 289 sätteid arvestades.

 

40. peatükk

APELLATSIOONIKOHTU ISTUNG

§ 304. Kohtuistungi kord

Eesistuja tagab kohtuistungi korra vastavalt §-dele 23 ja 24.

§ 305. Asja läbivaatamise algus

Eesistuja avab kohtuistungi ja teatab, missugune asi, kelle kaebuse põhjal ja missuguse kohtuotsuse peale tuleb läbivaatamisele. Eesistuja selgitab välja, kes protsessiosalistest on ilmunud, kas puudujatele on istungist teatatud ja millised on andmed nende puudumise põhjuste kohta, ning teeb kindlaks ilmunute isiku, samuti kontrollib ametiisikute ja esindajate volitusi.

§ 306. Asja arutamise põhimõtted ja käik apellatsioonikohtu istungil

(1) Asja arutamise käigus apellatsioonikohtu istungil kohaldatakse käesolevas peatükis sisalduvate erisustega §-de 170, 173—175, 177—180, 185—192, 194—196 sätteid, mis reguleerivad asja arutamist esimese astme kohtus.

(2) Kui apellatsioonikohus on eelmenetluses määranud asja lahendada kohtuistungit pidamata, ei takista see apellatsioonikohtul hiljem poolte taotlusel vajaduse korral kohtuistungit määrata.

§ 307. Protsessiosaliste taotluste lahendamine

Protsessiosaliste avaldused ja taotlused kõikides küsimustes, mis on seotud asja läbivaatamisega apellatsioonikohtus, lahendab kohus pärast teiste protsessiosaliste arvamuse ärakuulamist.

§ 308. Asja ettekandmine

(1) Apellatsioonikohtu istungil teeb eesistuja või üks kohtuliige asjast ettekande, milles tutvustab vajalikus ulatuses esimese astme kohtu otsust.

(2) Järgmisena teatab apellant, millises osas ta kohtuotsust vaidlustab või millise muudatuse tegemist ta kohtuotsuses nõuab. Kui kaebuse esitasid hageja ja kostja mõlemad, saab esimesena sõna hageja.

(3) Vastustaja teatab, kas ta nõustub apellatsioonkaebusega või vaidleb kaebusele vastu.

§ 309. Seisukohtade põhjendamine

(1) Kui apellatsioonikohus ei määra teisiti, esitab oma põhjendused apellant ja kolmas isik tema poolel, pärast seda vastaspool, seejärel saavad sõna teised protsessiosalised.

(2) Kui apellatsioonikohtu istung peetakse apellatsiooni vastustanud pooleta, esitab eesistuja vajalikus ulatuses tema seisukoha dokumentide põhjal.

(3) Apellatsioonikohtu istungist osavõtva poole eelmenetluse käigus antud kirjalikke seletusi ja avaldusi loetakse ette üksnes siis, kui need erinevad kohtuistungil antud suulistest seletustest või kui pool ei suuda oma seisukohta põhjendada või on selleks mõni muu eriline põhjus.

§ 310. Tõendite esitamine

(1) Oma seisukohtade põhjendamiseks esitavad pooled tõendeid.

(2) Kui istung peetakse vastustajata, esitab eesistuja vajalikus ulatuses vastustaja poolt esimese astme kohtus esitatud tõendid.

(3) Vaidlustatavate asjaolude kohta esitatakse esimese astme kohtus protokollitud ja toimikusse võetud tõendid enne, kui samu asjaolusid kajastavad apellatsioonikohtule esitatavad tõendid, kui ei ole erilist põhjust seda järjekorda muuta.

§ 311. Kohtuvaidlus

(1) Kui protsessiosaline soovib, annab kohus talle kohtuvaidluses sõna.

(2) Kohtuvaidluses saab esimesena sõna apellant, seejärel vastustaja, muus osas kohaldatakse § 194 sätteid.

§ 312. Otsuse tegemine

(1) Pärast kohtuvaidlust läheb kohus nõu pidama.

(2) Enne nõupidamist teatab kohus, millal otsus avalikult kuulutatakse või ringkonnakohtu kantseleis teatavaks tehakse.

(3) Kohus peab nõu kohe pärast kohtuvaidlust või hiljemalt järgmisel tööpäeval.

(4) Otsus või määrus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 10 päeva jooksul, alates asja kohtuliku arutamise lõppemisele järgnevast päevast, ja lahendi ärakiri antakse kätte või saadetakse soovi korral kõigile protsessiosalistele.

 

41. peatükk

APELLATSIOONIKOHTU LAHENDID JA KOHTU VOLITUSED

§ 313. Apellatsioonikohtu otsuse sisu

(1) Apellatsioonikohtu otsuses märgitakse lisaks §-s 232 sätestatule:
1) apellandi nimi;
2) apellandi nõuded ja nende põhjendused;
3) apellatsioonikohtu otsuse resolutsioon.

(2) Kui apellatsioonikohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata, ei pea apellatsioonikohus kordama oma otsuses esimese astme kohtu põhjendusi.

(3) Kohtuotsuse vormistamisel juhindutakse §-st 231.

§ 314. Apellatsioonikohtu määrus

(1) Erikaebuse esimese astme kohtu määruse peale lahendab ringkonnakohus määrusega.

(2) Esimese astme kohtu otsuse tühistamine ühes asja menetluse lõpetamise või avalduse läbi vaatamata jätmisega §-de 218 ja 222 alusel toimub kohtumäärusega.

§ 315. Istungilt puudumise tagajärjed

(1) Kui apellant ega tema esindaja apellatsioonikohtu istungile ei ilmu, võidakse kaebus jätta läbi vaatamata.

(2) Kui asjas, mida seaduse järgi ei saa poolte kokkuleppel lahendada, ei ilmu vastustaja, keda kohustati trahvi hoiatusel kohtuistungile ilmuma, võib kohus kas trahvi suurendada või kohaldada vastustaja istungile sundtoomist.

(3) Kui asjas, mida seaduse järgi ei saa poolte kokkuleppel lahendada, pool trahvi hoiatusele vaatamata isiklikult kohtuistungile ei ilmu, võib kohus kas trahvi suurendada või kohaldada tema suhtes istungile sundtoomist ka siis, kui istungil on tema esindaja.

(4) Kui pool, keda kohustati trahvi hoiatusel ilmuma või kelle suhtes otsustati kohaldada sundtoomist, istungilt puudub ja kohus leiab, et sundtoomise määrust on võimatu täita, võib apellatsioonkaebuse sisuliselt läbi vaadata ka siis, kui istungil on vaid selle poole esindaja.

§ 316. Apellatsioonimenetluse uuendamine

(1) Kui apellatsioonkaebus jäeti § 315 1. lõike alusel läbi vaatamata, uuendab apellatsioonikohus menetluse apellandi nõudmisel, kui tal oli kohtuistungilt puudumiseks seaduslik takistus, millest tal ei olnud võimalik õigel ajal kohtule teatada.

(2) Uuendamise avalduse peab apellant esitama apellatsioonikohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, arvates määruse tegemisele järgnevast päevast.

(3) Kui apellant pärast menetluse uuendamist apellatsioonikohtu istungile ei ilmu, ei ole tal enam õigust menetluse uuendamist taotleda.

§ 317. Apellatsioonkaebus tõendite hindamise peale

Kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse esimese astme kohtu otsus mõne tunnistaja ütlustel, eksperdi arvamusel või poole vande all ülekuulamisel esimese astme kohtus põhineva asjaolu osas, ei ole apellatsioonikohtul õigust kohtuotsust selles osas muuta ilma neid tõendeid vahetult kontrollimata või põhjusi märkimata, miks neid tõendeid tuleb teisiti hinnata.

§ 318. Protsessiõiguse normide rikkumise tagajärjed

(1) Protsessiõiguse normide rikkumine on igal juhul protsessiosaliste nõudmistest olenemata apellatsioonikohtule aluseks esimese astme kohtu otsuse tühistamisele, kui:
1) asja lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis;
2) kohtuotsus on tehtud isiku suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt asja arutamisele ei kutsutud;
3) kohus otsustas isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asja ei kaasatud.

(2) Apellatsioonikohtul on õigus protsessiosaliste nõudmistest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus teiste protsessiõiguse normide rikkumise tõttu, kui need rikkumised võisid viia või viisid asja ebaõigele otsustamisele.

(3) Otsuse võib tühistada osaliselt või täies ulatuses. Kui protsessieksimus puudutab otsuse seda osa, mille peale ei kaevatud, siis otsustab apellatsioonikohus, olenevalt asjaoludest, kas seda osa tühistada.

§ 319. Apellatsioonikohtu volitused

Apellatsioonikohtul on õigus:
1) jätta oma otsusega kaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata;
2) muuta või tühistada oma otsusega kohtuotsus ja teha uus otsus;
3) tühistada oma otsusega kohtuotsus ja kui see on asja õigemaks ja kiiremaks lahendamiseks või § 292 1. lõike punkti 2 alusel vajalik, saata asi esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks teises kohtu koosseisus;
4) tühistada oma määrusega kohtuotsus §-de 218 ja 222 alusel ja lõpetada asja menetlus või jätta avaldus läbi vaatamata.

 

VII osa

MENETLUS RIIGIKOHTUS

42. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 320. Riigikohtu pädevus tsiviilasjades

Riigikohtu pädevusse kuulub:
1) ringkonnakohtu lahendite peale esitatud kaebuste läbivaatamine kassatsiooni korras;
2) jõustunud kohtulahendite peale esitatud teistmisavalduste läbivaatamine;
3) kohtuvigade parandamine.

§ 321. Tsiviilasja läbivaatamise kord Riigikohtus

(1) Tsiviilasju vaatab läbi Riigikohtu tsiviilkolleegium, kelle tööd juhib kolleegiumi esimees.

(2) Seaduses sätestatud juhtudel vaatab tsiviilasju läbi Riigikohtu erikogu või Riigikohtu üldkogu.

§ 322. Tsiviilasjade läbivaatamine Riigikohtu üldkogul

(1) Tsiviilasi antakse täies ulatuses või mõnes osas üldkogule lahendada, kui:
1) tsiviilkolleegiumi kogu koosseis asub oma enamuses seisukohale, mis läheb lahku senisest Riigikohtu üldkogus omaksvõetud õiguslikust põhimõttest või seisukohast seaduse tõlgendamisel;
2) asja lahendamine üldkogus on tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu enamuse arvates oluline seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohalt.

(2) Kui Riigikohtu eri aegade lahendites on vastuolulisi seisukohti õiguslike põhimõtete või tõlgenduste osas, siis käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 sätestatut rakendatakse üksnes juhul, kui tsiviilkolleegiumi enamuse arvamus erineb viimasest seisukohast.

§ 323. Menetlusloa andmise kord

(1) Asja Riigikohtu menetlusse võtmiseks § 320 1. lõike punktide 1 ja 3 alusel on vaja menetlusluba. Loa annab Riigikohtu 3-liikmeline loakogu. Loakogusse kuulub üks liige tsiviil-, üks haldus- ja üks kriminaalkolleegiumist. Loakogu koosseis vahetub perioodiliselt Riigikohtu reglemendi kohaselt.

(2) Menetlusloa andmise järel võib loakogu apellatsioonikohtu otsuse täitmise peatada.

 

43. peatükk

KASSATSIOONIMENETLUS

§ 324. Kassatsioonitähtaeg

(1) Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas võib seaduses sätestatud juhtudel kassatsiooni korras edasi kaevata 30 päeva jooksul, alates kohtulahendi avalikult teatavakstegemise päevale järgnevast päevast.

(2) Kui ringkonnakohus tegi otsuse § 292 alusel üksnes kaebuse põhjal, on otsusele õigus edasi kaevata kassatsiooni korras 10 päeva jooksul, alates otsuse ärakirja kättesaamise päevale järgnevast päevast.

(3) Kassatsioon- või erikaebus esitatakse otsuse või määruse teinud ringkonnakohtu kaudu.

§ 325. Kassatsioonkaebuse sisu

(1) Kassatsioonkaebuses peab olema kirjas:
1) kohtu nimi, kellele kaebus on adresseeritud;
2) kaebuse esitanud isiku (kassaatori) nimi ja seisund protsessis;
3) kohtulahend, mille peale kaevatakse, ja tsiviiltoimiku number;
4) milles seisneb lahendi ebaõigsus ja milliseid seadusi on apellatsioonikohus vääralt kohaldanud;
5) mis osas ning milliseid muudatusi kassaator nõuab;
6) menetlusloa andmise taotlus;
7) kassatsioonkaebusele lisatud dokumentide loetelu.

(2) Kassaator peab kaebuses märkima tõendid, millele ta toetub ja mida ta millise tõendiga kinnitada tahab. Kui viide on tõendile, mida varem ei esitatud, tuleb põhjendada, miks tõendit varem ei esitatud.

(3) Kassatsioonkaebusele lisatakse kirjalikud algdokumendid või nende tõestatud ärakirjad, mida varem ei ole esitatud, samuti kautsjoni tasumist tõendav dokument.

(4) Kassaator peab märkima vastaspoole Riigikohtu istungist isikliku osavõtu vajaduse.

(5) Kaebusele kirjutab alla kassaator või tema esindaja.

(6) Kui kaebuse esitab esindaja, lisatakse volikiri või esindaja volitusi tõendav muu dokument.

§ 326. Kassatsioonkaebuse ärakirjad

(1) Kassatsioonkaebus esitatakse kohtule ühes ärakirjadega vastavalt protsessiosaliste arvule.

(2) Kaebusele lisatakse kirjalike dokumentide ärakirjad vastaspoole jaoks.

§ 327. Kaebuse tagastamine

Kui kaebus ei ole esitatud §-des 325 ja 326 nõutavas vormis või ei ole esitatud kassatsioonitähtaja jooksul või on kautsjon tasumata, tagastab apellatsioonikohus selle kassaatorile läbivaatamatult.

§ 328. Kassatsioonkaebuse edastamine Riigikohtule

Peale kassatsioonitähtaja möödumist edastab apellatsioonikohus kaebuse koos esimese astme kohtu ja apellatsioonikohtu toimikutega viivitamatult Riigikohtule.

§ 329. Kassatsioonkaebuse tagastamine Riigikohtust läbivaatamatult

(1) Kui kassatsioonkaebus ei vasta §-de 325 ja 326 nõuetele või on muul viisil puudulik, on Riigikohtul õigus nõuda kassaatorilt puuduste kõrvaldamist.

(2) Kui kassaator ei täida Riigikohtu ettekirjutusi tähtaegselt, tagastatakse kaebus läbivaatamatult, kui kaebust ei ole esitatud kujul võimalik läbi vaadata.

§ 330. Kassatsioonkaebuse saatmine vastaspoolele ja teistele protsessiosalistele

(1) Riigikohus saadab kohe pärast kassatsioonkaebuse saabumist sellest ärakirja ühes kaebusele lisatud dokumentide ärakirjadega vastaspoolele ja kaebuse ärakirja teistele protsessiosalistele.

(2) Ühes kaebuse ja selle lisade saatmisega nõuab Riigikohus vastaspoolelt tähtaegset kirjalikku vastust kassatsioonkaebusele.

(3) Riigikohtul on õigus viivitamatult rakendada hagi tagamise abinõusid või teha korraldusi apellatsioonikohtu otsuse täitmise peatamiseks (§ 323 2. lg. ).

§ 331. Vastus kassatsioonkaebusele

(1) Kui vastustaja ei nõustu kaebusega, peavad vastuses sisalduma vastustaja põhjendanud vastuväited kaebusele.

(2) Vastuses märgitakse tõendid, millel vastuväited põhinevad ja mida iga tõendiga kinnitada tahetakse. Kui viide on tõendile, mida ei ole esitatud alama astme kohtus, tuleb põhjendada, miks seda tõendit varem ei esitatud.

(3) Vastusele lisatakse kirjalikud dokumendid, mida varem ei esitatud.

(4) Vastustaja peab märkima kassaatori Riigikohtu istungist isikliku osavõtu vajaduse.

(5) Vastusele kirjutab alla vastustaja või tema esindaja.

(6) Kui vastuse esitab esindaja, lisatakse vastusele volikiri või esindaja volitusi tõendav muu dokument.

(7) Vastusele lisatakse selle ärakiri ja vastusele lisatud dokumentide ärakirjad.

(8) Riigikohus toimetab vastuse ärakirja koos kirjalike dokumentide ärakirjadega kassaatorile kätte.

(9) Vajaduse korral võib Riigikohus nõuda vastuse täpsustamist.

§ 332. Menetlusloa andmine

(1) Loakogu valmistab ette loa andmist kirjalike dokumentide vahetuse teel protsessiosaliste vahel.

(2) Loakogu annab menetlusloa, kui kaebuses vaidlustatakse materiaalõiguse normide kohaldamise õigsust või nõutakse kohtulahendi tühistamist protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis tõi kaasa või võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

(3) Loakogu annab hindamisele kuuluvas hagis menetlusloa, kui kassaator vaidlustab apellatsioonikohtu otsust vähemalt 20-kordse minimaalpalga ulatuses või kui Riigikohtu lahend on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohalt.

(4) Kui menetlusluba anti ühes asjas kahest või enamast ühel ajal lahendamisel olevast ühetaolisest asjast, antakse luba ka ülejäänud asjades.

(5) Menetlusloa andmise või andmisest keeldumise otsustab loakogu, protsessiosalisi välja kutsumata, pärast dokumentide vahetamist või ka enne seda, kui loakogule on ilma selleta selge menetlusloa taotluse põhjendamatus.

(6) Menetlusluba ei anta, kui loakogul on üksmeelselt selge kaebuse ilmne põhjendamatus käesoleva paragrahvi 2. , 3. või 4. lõikes sätestatud aluste puudumisel.

(7) Menetlusloa andmise või andmisest keeldumise otsustab loakogu resolutsiooniga, mida ei pea põhjendama, kahe kuu jooksul kaebuse saamise päevast.

(8) Kui menetlusluba ei anta, tagastatakse kohtutoimikud vastavatesse kohtutesse ja kaebus ühes resolutsiooniga jääb apellatsioonitoimikusse ringkonnakohtus. Kassaatorile saadetakse resolutsiooni ärakiri teadmiseks.

§ 333. Riigikohtu istungi määramine

(1) Pärast menetlusloa andmist vaatab tsiviilkolleegium kaebuse istungil läbi.

(2) Riigikohus teatab protsessiosalistele istungi aja ja koha ja protsessiosalised võivad istungist osa võtta.

(3) Kui Riigikohus ei loe poole isiklikku osavõttu istungist kohustuslikuks, ei takista tema puudumine asja läbivaatamist.

(4) Kui poole isiklik osavõtt Riigikohtu istungist on kohustuslik, teatab Riigikohus sellest ja võimalikest sanktsioonidest vastavalt §-dele 31 ja 33.

§ 334. Kassatsioonkaebusest loobumine

(1) Kassaator võib kassatsioonkaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kassatsioonikohtu istungil.

(2) Kaebusest loobumise avaldus esitatakse kassatsioonikohtule kirjalikult.

(3) Kaebusest loobumise avalduse alusel lõpetab kohus määrusega kassatsioonimenetluse, kui teised protsessiosalised ei ole esitanud kassatsioonkaebust.

§ 335. Hagist loobumine ja poolte kokkulepe

(1) Hagist loobumise avaldus või poolte kokkulepe, mis esitati või millele jõuti pärast menetlusloa andmist, esitatakse kassatsioonikohtule kirjalikult.

(2) Hagist loobumise vastuvõtmise või poolte kokkuleppe kinnitamise korral tühistab kassatsioonikohus eelnevad kohtulahendid ja lõpetab asja menetluse.

(3) Enne hagist loobumise vastuvõtmist või kokkuleppe kinnitamist selgitab kohus hagejale või pooltele nende protsessitoimingute tagajärjed.

(4) Kui kohus ei võta vastu hagist loobumist või ei kinnita poolte kokkulepet § 70 4. lõike alusel, vaatab ta asja kassatsiooni korras läbi.

§ 336. Asja läbivaatamise ulatus

(1) Kassatsioonikohus kontrollib kassatsioonkaebuse alusel, kas apellatsioonikohus on õigesti kohaldanud ja tõlgendanud materiaalõiguse norme ning järginud protsessiõiguse norme.

(2) Protsessiosaline ei või kassatsioonikohtus põhjendada oma seisukohta tõenditega, mida ei ole esitatud alama astme kohtus, kui ta ei tõenda, et seda ei olnud võimalik varem teha.

(3) Kui mõni põhjendus või asjaolu on alama astme kohtu otsuses tõendatud tunnistaja ütluste, eksperdi arvamuse, vande all üle kuulatud poole seletuse või paikvaatlusega, ja nendele tõenditele antud hinnangust oleneb Riigikohtu otsus, saab Riigikohus apellatsioonikohtu otsuse seda osa muuta üksnes siis, kui apellatsioonikohus ise muutis alama astme kohtu otsust vastavas osas või annab mõni erandlik põhjus alust alama astme kohtu otsuses neile tõenditele antud hinnangut muuta.

(4) Kui alama astme kohus on rikkunud § 318 1. lõike sätteid, ei ole kassatsioonikohus seotud kaebuse piiridega ja otsus kuulub iga juhul tühistamisele.

§ 337. Kohtuistungi kord

Eesistuja tagab kohtuistungi korra, juhindudes §-dest 23 ja 24.

§ 338. Kohtuistungi rakendamine

Kohtuistungi rakendamisel juhindub kohus §-dest 171—177, arvestades asja kassatsiooni korras läbivaatamise erisusi.

§ 339. Asja läbivaatamine Riigikohtu tsiviilkolleegiumis

(1) Kui pooled ei soovi osa võtta asja arutamisest kohtuistungil ja on sellest kirjalikult Riigikohtule teatanud kas kassatsioonkaebuses ja sellele antud vastuses või nendest eraldi, võib Riigikohus asja lahendada kirjalike materjalide alusel ilma kohtuistungi aega ja kohta pooltele teatamata.

(2) Asja läbivaatamine algab kohtuistungil ühe riigikohtuniku ettekandega asja kohta.

(3) Ettekandja esitab lühidalt apellatsioonikohtu otsuse, kassatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuse sisu.

(4) Pärast ettekannet kõneleb kassaator, tema esindaja, vastustaja, tema esindaja ning teised istungil viibivad protsessiosalised.

(5) Kohus võib protsessiosalisi küsitleda.

§ 340. Kassatsioonikohtu otsuse tegemine

(1) Pärast protsessiosaliste ärakuulamist läheb kohus nõu pidama.

(2) Otsuse tegemine ja selle teatavakstegemine toimub § 312 sätete kohaselt.

§ 341. Asja läbivaatamiseks andmine tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule

(1) Kui asja läbivaatamisel Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus kohtuistungil või kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata tekivad põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel või tõlgendamisel, antakse asi eesistuja või kohtu liikme nõudmisel lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule.

(2) Kolleegiumi kogu koosseisule antakse asi lahendada ka sel juhul, kui asja läbivaatava kohtu koosseis tahab muuta tsiviilkolleegiumi endist seisukohta seaduse tõlgendamisel.

(3) Kui asi oli lahendamisel kohtuistugil, lükatakse asja arutamine edasi ja määratakse uus kohtuistung, kus asja arutab tsiviilkolleegiumi kogu koosseis.

(4) Protsessiosalistele teatatakse asja arutamise aeg ja koht ja asja arutamine toimub 43. peatüki sätete kohaselt.

§ 342. Asja üleandmine erikogule või üldkogule

(1) Kui Riigikohtu tsiviilkolleegium tahab asja kogu koosseisus läbi vaadates asuda seaduse tõlgendamisel teisele seisukohale, kui seda on teinud mõni teine Riigikohtu kolleegium, üldkogu või erikogu oma viimases otsuses, jätab kolleegium asja läbi vaatamata ja annab selle määrusega erikogule või üldkogule lahendada.

(2) Riigikohtu üldkogule antakse asi lahendamiseks §-s 322 sätestatud alustel.

§ 343. Erikogu

(1) Kui tsiviilkolleegium ei nõustu seaduse tõlgendamisel Riigikohtu mõne teise kolleegiumi seisukohaga, moodustatakse asja lahendamiseks nende kolleegiumide vaheline erikogu, millesse kumbki kolleegium valib oma liikmete hulgast kaks riigikohtunikku.

(2) Kui tsiviilkolleegium ei nõustu kahe teise kolleegiumi vahelise erikogu otsusega seaduse tõlgendamisel, moodustatakse kolme kolleegiumi vaheline erikogu, kuhu iga kolleegium valib oma liikmete hulgast kaks riigikohtunikku.

(3) Erikogude istungeid juhatab Riigikohtu esimees. Ettekandja on selle kolleegiumi liige, kes seaduse tõlgendamise algatas.

§ 344. Erikogu otsus

Erikogu otsus on seaduse tõlgendamisel kõigile Riigikohtu kolleegiumidele kohustuslik, kuni erikogu ise seda pole muutnud või kuni kahe kolleegiumi vahelise erikogu otsuse tõlgendust ei ole muutnud kolme kolleegiumi erikogu.

§ 345. Üldkogu otsus

Üldkogu otsus on seaduse tõlgendamisel kohustuslik Riigikohtu kolleegiumidele ja erikogudele, kuni üldkogu ei ole uue otsusega tõlgendust muutnud.

§ 346. Kassatsioonikohtu volitused

Kohus võib asja kassatsiooni korras läbivaatamisel:
1) jätta apellatsioonikohtu otsuse või määruse muutmata ja kaebuse rahuldamata;
2) tühistada apellatsioonikohtu otsuse või määruse tervikuna või osaliselt ja saata asja uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule teises koosseisus või teisele apellatsioonikohtule;
3) tühistada apellatsioonikohtu otsuse tervikuna või osaliselt ja jätta avalduse läbi vaatamata või lõpetada asja menetluse;
4) muuta apellatsioonikohtu otsuse või määruse või teha uue otsuse või määruse asja uueks läbivaatamiseks andmata, kui asjas ei ole vaja koguda täiendavalt tõendeid või muuta neile apellatsioonikohtus antud hinnangut, välja arvatud §-s 336 3. lõikes sätestatud juhul.

§ 347. Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused

Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise aluseks on:
1) materiaalõiguse normi väär kohaldamine või tõlgendamine;
2) protsessiõiguse normi oluline rikkumine või väär kohaldamine, mistõttu alama astme kohtuotsus ei ole seaduslik.

§ 348. Kassatsioonikohtu lahend

(1) Kassatsioonikohus teeb otsuse üksnes resolutsiooni kujul, kui ta ei pea vajalikuks seda põhjendada.

(2) Resolutsioonis peab igal juhul sisalduma:
1) otsuse teinud kohtu nimi;
2) resolutsiooni tegemise aeg ja koht ning tsiviiltoimiku number;
3) pooled ja vaidluse ese;
4) kassaator;
5) viited lahendile, mille peale kaevatakse;
6) seadus, mille alusel resolutsioon tehti;
7) kassatsioonikohtu lahend vastavalt §-le 346.

(3) Kui kassatsioonikohus peab vajalikuks teatavaks teha lahendi motiivid, koostatakse otsus põhistatud kujul.

(4) Kassatsioonikohtu otsus jõustub tegemise päevast ega kuulu edasikaebamisele.

(5) Riigikohtu põhistatud otsused tsiviilasjades avaldatakse.

§ 349. Kassatsioonikohtu seisukohtade kohustuslikkus

(1) Kassatsioonikohtu seisukohad on seaduse tõlgendamisel asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.

(2) Kassatsioonikohus ei või tuvastada faktilisi asjaolusid.

 

44. peatükk

JÕUSTUNUD KOHTULAHENDITELE ESITATUD TEISTMISAVALDUSTE LÄBIVAATAMINE

§ 350. Teistmisavalduse läbivaatamise alused

(1) Jõustunud otsuseid ja määrusi võib uute asjaolude ilmsikstulekul (teistmine) uuesti läbi vaadata.

(2) Uute asjaolude ilmsikstulekul on otsuste ja määruste teistmise aluseks:
1) olulised asjaolud, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada;
2) jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas kindlakstehtud tunnistaja teadvalt vale ütlus, eksperdi teadvalt vale arvamus, teadvalt vale tõlge, dokumentide või asitõendite võltsitus, mis tõi endaga kaasa ebaseadusliku või põhjendamata otsuste tegemise;
3) jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas kindlakstehtud poole või teise protsessiosalise või nende esindaja kuritegu või kohtuniku toimepandud kuritegu asja läbivaatamisel;
4) otsuse või määruse tegemisel aluseks olnud kohtuotsuse või -määruse tühistamine.

(3) Teistmine on lubatud, kui eelmärgitud asjaolud mõjutasid kohtuotsuse või -määruse tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks.

§ 351. Teistmisavalduse esitamine ja esitamise tähtajad

(1) Avaldus otsuse või määruse teistmiseks uute asjaolude ilmnemisel esitatakse Riigikohtule.

(2) Protsessiosalised võivad esitada avalduse:
1) § 350 2. lõike punktis 1 sätestatud alustel kolme kuu jooksul päevast, millal avaldaja sai teada uuest asjaolust;
2) § 350 2. lõike punktides 2 ja 3 sätestatud alustel kuue kuu jooksul kriminaalkohtuotsuse jõustumise päevast;
3) § 350 2. lõike punktis 4 sätestatud alustel kuue kuu jooksul kohtuotsuse või -määruse tühistamisest.

(3) Teistmisavalduse võib tagastada läbivaatamatult, kui kohtulahendi tegemisest, mille teistmist soovitakse, on möödunud 10 aastat.

§ 352. Teistmisavalduse sisu

(1) Teistmisavalduses peab olema kirjas:
1) kohtu nimi, kellele avaldus esitatakse;
2) avalduse esitaja nimi;
3) kohtulahend, mille teistmist taotletakse;
4) avalduse põhjendid ja nende õiguslik alus;
5) avaldusele lisatud dokumentide loetelu.

(2) Avaldusele lisatakse kohtulahendi ärakiri, mille teistmist taotletakse ja teised algdokumendid või nende tõestatud ärakirjad.

(3) Avaldusele kirjutab alla avaldaja või tema esindaja.

(4) Kui avalduse esitab esindaja, lisatakse volikiri või esindaja volitusi tõendav muu dokument.

(5) Vastaspoole jaoks lisatakse avalduse ärakiri ja avalduse juures olevate dokumentide ärakirjad.

§ 353. Teistmisavalduse läbivaatamise ettevalmistamine

(1) Riigikohus võib teistmisavalduse esitajale anda tähtaja avalduse puuduste kõrvaldamiseks või tagastada oluliste puudustega avalduse läbivaatamatult.

(2) Vastuvõetud avalduse ärakiri saadetakse vastaspoolele teadmiseks ja antakse talle kirjaliku vastamise tähtaeg.

(3) Vastuses tuleb märkida, kas avaldusega ollakse nõus. Vastuväidete korral peavad need olema põhjendatud.

(4) Vastus kirjutatakse alla § 352 3. ja 4. lõike kohaselt.

§ 354. Teistmisavalduse lahendamine

(1) Teistmisavalduse lahendamiseks nõuab Riigikohus alama astme kohtult vajalikud toimikud.

(2) Teistmisavalduse põhjendatuse korral tühistab Riigikohus alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse, kus tühistatud lahend oli tehtud. Juhul kui asjaolud on selged ja uut läbivaatamist ei ole vaja, muudab Riigikohus ise vastavat alama astme kohtu lahendit või teeb ise uue otsuse või määruse.

(3) Teistmisavalduse tsiviilasjas lahendab Riigikohtu tsiviilkolleegium. Protsessiosalistele teatatakse teistmisavalduse läbivaatamise aeg ja koht, kuid nende puudumine ei takista asja läbivaatamist. Vajaduse korral peatab tsiviilkolleegium oma määrusega kohtuotsuse täitmise.

(4) Protsessiosalistele, kes istungil ei viibinud, saadetakse määruse või otsuse ärakiri teadmiseks.

(5) Teistmisavalduse rahuldamata jätmise korral võib vastaspoole taotlusel avalduse esitajale panna vastaspoolele nende kulutuste hüvitamise, mida ta seoses avalduse läbivaatamisega kandis.

 

45. peatükk

KOHTUVIGADE PARANDAMINE

§ 355. Avalduse esitamise alused

Protsessiosaline võib taotleda jõustunud kohtuotsuses kohtuvea parandamist, kui:

1) kohus on kohtuotsuse aluseks olevat materiaalõiguse normi vääralt kohaldanud;

2) kohus on rikkunud § 318 1. lõikes sätestatud protsessiõiguse normi või oluliselt rikkunud muud protsessiõiguse normi ja see rikkumine tõi kaasa või võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

§ 356. Menetlusloa taotlemine ja andmine

(1) Kohtuvea parandamiseks tuleb taotleda menetlusluba ja tasuda §-s 53 sätestatud kautsjon.

(2) Menetlusloa andmine toimub §-s 323 ning § 332 5. , 6. ja 7. lõikes sätestatud korras ja antakse §-s 355 sätestatud alustel.

§ 357. Asjade läbivaatamine

Kohtuvigade parandamise avalduse ja menetluse suhtes kohaldatakse §-de 321, 322, 352—354 sätteid.

 

VIII osa

KOHTUOTSUSE TAGASITÄITMINE

§ 358. Tagasitäitmine

(1) Kui pärast täidetud otsuse tühistamist ja asja uuesti läbivaatamist jäetakse hagi otsusega rahuldamata või määrusega läbi vaatamata või lõpetatakse menetlus, tuleb kostjale tagastada kõik, mis tühistatud otsuse alusel hageja kasuks oli sisse nõutud.

(2) Tagasitäitmist lahendaval kohtul on õigus arvestada hageja põhjendatud vastuväiteid.

§ 359. Otsuse tagasitäitmine esimese astme kohtus ja apellatsioonikohtus

(1) Esimese astme kohtule või apellatsioonikohtule uuesti läbivaatamiseks antud asjas lahendab kohus tagasitäitmise omal algatusel.

(2) Juhul kui asja uuesti läbivaatav kohus jättis tühistatud otsuse tagasitäitmise lahendamata, on kostjal õigus avaldusega aegumistähtaja piires nõuda sama kohtu kaudu tagasitäitmist.

(3) Protsessiosalistele teatatakse avalduse läbivaatamise aeg ja koht, kuid nende ilmumata jätmine ei takista avalduse lahendamist.

§ 360. Otsuse tagasitäitmine Riigikohtus

(1) Kui Riigikohus otsustab asja lõplikult, jätab läbi vaatamata või lõpetab asja menetluse, lahendab ta ise otsuse tagasitäitmise või annab selle alamalseisvale kohtule lahendamiseks.

(2) Kui Riigikohtu lahendis ei anta juhendeid tagasitäitmiseks, on kostjal õigus esitada tagasitäitmise avaldus esimese astme kohtule, kus see lahendatakse § 359 3. lõikes sätestatud korras.

 

IX osa

VÄLISRIIGI KOHTU- JA VAHEKOHTU OTSUS NING ERINÕUE

§ 361. Välisriigi kohtu- ja vahekohtu otsuse tunnistamine

(1) Välisriigi kohtu- ja vahekohtu otsust tunnistatakse vastavalt Eesti Vabariigi välislepingutele.

(2) Välisriigi kohtu- ja vahekohtu otsust võib sundkorras Eesti Vabariigis täitmiseks esitada kolme aasta jooksul, alates otsuse jõustumise päevast, kui Eesti Vabariigi välislepingus ei ole sätestatud teisiti.

(3) Taotluse välisriigi kohtu- või vahekohtu otsuse täitmiseks vaatab läbi see maa- või linnakohus, kelle tööpiirkonnas otsus tuleb täita.

(4) Välisriigi kohtu- ja vahekohtu otsuse täitmise taotlus esitatakse kirjalikult ja sellele lisatakse:
1) otsuse teinud kohtu- või vahekohtu otsuse tõestatud ärakiri ühes ametliku kinnitusega selle jõustumise kohta;
2) õiend otsuse täitmise kohta, kui seda on juba täidetud;
3) dokument, millest selgub, et kostjale, kes kohtuprotsessil ei osalenud, oli õigel ajal kas või kordki kätte antud vastavalt selle riigi seadusele kohtukutse;
4) kõikide eelnimetatud dokumentide tõestatud tõlked eesti keelde.

(5) Välisriigi kohtu- või vahekohtu otsuse täitmise taotlust arutaval kohtul on õigus vajaduse korral nõuda selgitust:
1) sellelt kohtult või vahekohtult, kelle otsuse täitmist taotletakse;
2) isikult, kes esitas otsuse täitmise taotluse;
3) otsuses märgitud võlgnikult, kelle suhtes otsust tahetakse täita.

§ 362. Välisriigi kohtu- ja vahekohtu otsuse täitmisele pööramine

(1) Välisriigi kohtu- ja vahekohtu otsust täidetakse samal viisil kui Eesti kohtute otsuseid.

(2) Välisriigi kohtu- ja vahekohtu otsuse ärakirja õigsus peab olema tõestatud kohtu või vahekohtu asukohamaa seaduste kohaselt, kui Eesti Vabariigi välislepingus ei ole sätestatud teisiti.

(3) Välisriigi kohtu- või vahekohtu otsuse täitmise kulud kannab Eesti Vabariik, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti.

§ 363. Välisriigi kohtu erinõue

(1) Välisriigi kohtu erinõue protsessitoimingute tegemiseks (kutsete ja muude dokumentide kätteandmine, poolte ja tunnistajate ülekuulamine, ekspertiisi tegemine, paikvaatlus jms. ) täidetakse Eesti seaduse järgi, kui Eesti Vabariigi välislepingus ei ole sätestatud teisiti.

(2) Eesti kohtud võivad pöörduda välisriikide kohtute poole erinõudega protsessitoimingute tegemiseks.

(3) Välisriikide kohtutega suhtlemise kord määratakse kindlaks Eesti seaduse ja Eesti Vabariigi välislepingutega.

 

X osa

TSIVIILKOHTUPIDAMISE SEADUSTIKU JÕUSTUMINE

§ 364. Tsiviilkohtupidamise seadustiku jõustumine

(1) Tsiviilkohtupidamise seadustik jõustub koos lisadega 1 ja 2 apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku jõustumisel.

(2) Tsiviilkohtupidamise seadustikku kohaldatakse ka enne selle jõustumist kohtus algatatud tsiviilasjades nende protsessitoimingute suhtes, mida tehakse pärast tsiviilkohtupidamise seadustiku jõustumist.

(3) Protsessitähtajad, mille kulgemine algas enne tsiviilkohtupidamise seadustiku jõustumist, lõpevad enne selle seadustiku jõustumist seadusega sätestatud ajal.

(4) Jõustumata esimese astme kohtu lahendi peale esitatud kaebus, mille esitamise tähtaeg ENSV tsiviilprotsessikoodeksi järgi lõpeb pärast tsiviilkohtupidamise seadustiku jõustumist, vormistatakse ja vaadatakse läbi apellatsioonkaebusena tsiviilkohtupidamise seadustikus sätestatud korras ringkonnakohtus.

(5) Kui ENSV tsiviilprotsessikoodeksi kohaselt vormistatud ja esitatud kassatsioonkaebus on Ülemkohtus läbi vaatamata, antakse kohtuasi üle vastavale ringkonnakohtule läbivaatamiseks apellatsiooni korras.

(6) Tsiviilkohtupidamise seadustiku §-s 53 sätestatud kassatsioonikautsjon tasutakse Riigikohtu deposiitarvele ja kaebusele lisatakse selle tasumist tõendav dokument.

(7) Järelevalveprotestid, mis pärast tsiviilkohtupidamise seadustiku jõustumist on Ülemkohtus läbi vaatamata, lahendatakse tsiviilkohtupidamise seadustikus sätestatud kohtuvigade parandamise korras §-de 321 ja 322 alusel ilma menetlusloata ja kautsjonita.

(8) Enne tsiviilkohtupidamise seadustiku jõustumist esitatud ja lahendamata järelevalvekaebused lahendatakse ilma kautsjonita tsiviilkohtupidamise seadustiku 45. peatüki sätete kohaselt.

(9) Tsiviilkohtupidamise seadustiku jõustumisega tunnistatakse kehtetuks ENSV tsiviilprotsessikoodeks koos lisadega 1 ja 2, välja arvatud koodeksi V osa «Kohtuotsuse täitmine» §-d 326—416.

  Riigikogu aseesimees T. KELAM

 

 
Lisa 1

 

KAOTATUD KOHTUTOIMIKU TAASTAMINE

§ 1. Kaotatud kohtutoimiku tsiviilasjas võib kohus taastada protsessiosalise avalduse põhjal, samuti ka omal algatusel.

§ 2. Kaotatud toimik taastatakse täielikult või osas, mille taastamist peab vajalikuks esimese või kõrgema astme kohus. Kohtuotsus või menetluse lõpetamise määrus, kui need asjas tehti, tuleb taastada igal juhul.

§ 3. Kaotatud kohtutoimiku taastamise avaldus esitatakse kohtule, kes asja läbi vaatas.

§ 4. Avaldus peab sisaldama üksikasjalikke andmeid asja kohta. Avaldusele lisatakse avaldajal säilinud ja asjasse puutuvad dokumendid või nende ärakirjad, kuigi need ei ole tõestatud nõutavas korras.

§ 5. Asja läbivaatamisel kasutab kohus säilinud toimiku osi, enne toimiku kadumist asjas isikutele väljaantud dokumente või nende dokumentide ärakirju ja teisi asjasse puutuvaid õiendeid.

Kohus võib tunnistajana üle kuulata isikuid, kes viibisid protsessitoimingute juures. Vajalikel juhtudel võib üle kuulata ka isikuid, kes kuulusid selle kohtu koosseisu, kes arutas asja, milles menetlus on kadunud. Üle kuulata võib ka neid isikuid, kes täitsid kohtuotsust.

§ 6. Kui kogutud andmed ja dokumendid ei ole küllaldased kaotatud toimiku täpseks taastamiseks, lõpetab kohus oma määrusega kaotatud toimiku taastamise avalduse arutamise. Sel juhul on avaldajal õigus esitada hagi üldises korras.

§ 7. Kaotatud toimiku taastamise asjas on avaldaja vabastatud kohtukulude tasumisest. Teadlikult vale avalduse esitamisel nõutakse kohtukulud avaldajalt sisse.

 

 
Lisa 2

 

VARA LOETELU, MILLELE EI VÕI TÄITEDOKUMENTIDE JÄRGI PÖÖRATA SISSENÕUET

Sissenõuet täitedokumentide järgi ei või pöörata võlgniku järgmisele varale:

1. Isikutel, kelle peamiseks tegevusalaks on põllumajandus, põllumajanduses hädavajalik inventar; üks lehm, lehma puudumisel üks mullikas; majandis, kus ei ole lehma ega mullikat — üks lammas või siga, samuti kodulinnud; järjekordseks külviks vajalik seeme ja uue saagini või karja väljalaskmiseni vajalik loomasööt.

2. Kasutamisel olevad hädavajalikud koduse majapidamise ja isiklikud tarbeesemed, välja arvatud väärismetallist valmistatud esemed ja esemed, millel on kunstiväärtus. Hädavajalikeks koduse majapidamise ja isiklikeks tarbeesemeteks loetakse:

1) mööbel — iga isiku kohta üks voodi või kušett ja tool; söögilaud, riidekapp, külmkapp, lihtne raadio ja kirjutuslaud perekonna kohta;
2) köögi- ja sööginõud igapäevaseks kasutamiseks;
3) hädavajalikud suve- ja talveriided, jalanõud, pesu ja voodipesu iga isiku kohta.

3. Kõik lastetarbed.

4. Töövahendid ja tööriistad, raamatud ning muud esemed, mis on hädavajalikud võlgniku ja tema perekonnaliikmete kutsealaseks tegevuseks, kui võlgnikul ei ole kohtuotsusega keelatud vastaval tegevusalal tegutseda.

5. Eluhoonete kütmiseks vajalik kütus üheks kütteperioodiks.

6. Toiduained, mis on vajalikud võlgnikule ja tema perekonnale üheks kuuks. Kui aga võlgnik või tema perekond tegeleb põhiliselt põllumajandusega, siis toiduained kuni uue lõikuseni; raha minimaalpalga ulatuses iga ülalpeetava kohta.

7. Abielusõrmused.

Õiend
Akti metaandmetesse lisatud avaldamise andmed.

/otsingu_soovitused.json