Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
11.05.1995 otsus nr 541

Pakendiseadus

Vastu võetud 03.05.1995

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse ülesanne

Käesoleva seaduse ülesanne on kehtestada nõuded pakendile ja pakendi kasutamisele eesmärgiga soodustada pakendi või pakendimaterjali ringlust või taaskasutamist muul viisil, välistada pakendi ebasoovitavat mõju inimesele ja keskkonnale, vältida või vähendada kasutatud pakendist jäätmete moodustumist ning ühtlustada pakendi ja pakendi kasutamise nõuded rahvusvaheliste nõuetega.

§ 2. Seaduse reguleerimisala

Seadus reguleerib pakendi tootmist, kasutamist, importi, pakendijäätmete käitlemist ja pakendile kantavat märgistust.

§ 3. Pakendi mõiste

(1) Pakend on ümbris kaupade mahutamiseks, kaitsmiseks, säilitamiseks, esitlemiseks, veoks või turustamiseks.

(2) Kaupade ümbrise käsitlemine pakendina ei sõltu ümbrise kujust, valmistusviisist, materjalist ja kasutuskordsusest.

(3) Pakendiks loetakse ka täitematerjal, mida kasutatakse koos pakendiga veoohutuse tagamiseks ja kauba kaitsmiseks kahjustuste eest.

§ 4. Pakendi liigitus

Pakendi liigid käesoleva seaduse mõistes on:
1) müügipakend – pakend, mis vahetult ümbritseb kasutajale või tarbijale üleantavat kaupa;
2) väikepakend – müügipakend mahuga kuni 200 ml või massiga kuni 10 grammi;
3) rühmapakend – kaubaüksuste rühmitamiseks nende käsitsemise lihtsustamise või kaupade kaitsmise või esitlemise eesmärgil kasutatav lisapakend, mille eemaldamine ei mõjuta kauba omadusi;
4) veopakend – veokahjustuste vältimiseks kasutatav täiendav pakend koos täitematerjaliga. Käesoleva seaduse mõistes ei arvata veopakendi hulka auto-, raudtee-, mere- ja lennukonteinereid;
5) ringluspakend – taaskasutatav pakend, mida kasutatakse muutmata kujul korduvalt temale algselt ettenähtud või muul samalaadsel otstarbel;
6) ühekorrapakend – pakend, mida kasutatakse temale ettenähtud otstarbel ainult ühel korral;
7) tagastuspakend – pakend, mille tootja või turustaja peab kasutajalt või pakendatud kauba tarbijalt tagasi võtma pakendi või pakendimaterjali järgnevaks taaskasutamiseks või allutamiseks spetsiaalsetele jäätmekäitlusviisidele;
8) tagastamatu pakend – pakend, mille tagasivõtmine ja taaskasutamine ei ole korraldatud.

2. peatükk
NÕUDED PAKENDILE

§ 5. Pakendi valmistamise ja kasutamise nõuded

(1) Pakendi kavandamise ja valmistamise nõuded:
1) pakendi ebasoovitav mõju inimesele ja keskkonnale peab olema minimaalne kogu pakendi olelustsükli jooksul, alates pakendimaterjalide ja pakendi valmistamisest kuni pakendi või selle käitlemise jääkide lõpliku kõrvaldamiseni;
2) pakend ja selle konstruktsioon peavad tagama kauba säilimise ja valmistaja poolt garanteeritud omadused ning käsitsemise ohutuse kauba liikumisel valmistajalt tarbijani;
3) pakend peab võimaldama kauba majanduslikult otstarbekat vedu ja ladustamist ning lihtsustama kauba käsitsemist;
4) pakend peab täitma oma otstarvet võimalikult väikeste mõõtmete, mahu ja massi juures;
5) võimalikult suur osa pakendist tuleb kavandada taaskasutatavana;
6) pakendimaterjalis sisalduvate inimese tervisele ja keskkonnale ohtlike ainete, sealhulgas raskmetallide sisaldus ei või ületada kehtestatud norme;
7) pakendi kuumenemisel või pakendi sattumisel muudesse tavalisest erinevatesse tingimustesse ei või eralduda inimese tervisele ohtlikke aineid;
8) lõplikule kõrvaldamisele suunatava pakendi materjal peab võimalikult suures osas olema kergesti lagundatav looduslike protsesside toimel või keskkonnaohutult põletatav.

(2) Toiduainete ja inimese naha või limaskestaga vahetult kokkupuutuvate kaupade müügipakendi materjal peab olema hügieeniliselt uuritud ja omama terviseohutuse sertifikaati, mis väljastatakse sotsiaalministri kehtestatud korras.

(3) Piirangud ja erinõuded pakendi valmistamiseks kasutatavate materjalide kohta, lähtudes pakendimaterjali võimalikust ohtlikkusest inimese tervisele ja koormisest keskkonnale, kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 6. Nõuded taaskasutatavale pakendile

(1) Ringluspakend peab olema:
1) normaalsetes kasutamistingimustes korduvalt kasutatav;
2) enne uuesti kasutamist töödeldav tervisekaitse ja ohutustehnika nõuete kohaselt.

(2) Muul viisil taaskasutatav pakend ja/või pakendijäätmed peavad olema:
1) võimalikult suures osas kasutatavad teisese toormena samalaadsete või muude toodete valmistamiseks;
2) oma kütteväärtuselt võrdsed vähemalt paberi või kartongi kütteväärtusega, kui neid või nende käitlemise jääke on ette nähtud põletada;
3) mikroorganismide poolt kergesti lagundatavad, kui neid või nende käitlemise jääke on ette nähtud bioloogiliselt töödelda.

(3) Toiduainete kaubastamiseks ettenähtud ringluspakendite või nendega äravahetamiseni sarnaste pakendite kasutamine tervisele ohtlike ainete säilitamiseks, veoks ja kaubastamiseks on keelatud.

(4) Keemiatoodete ja ohtlike ainete müügi- ja ringluspakendi kasutamine on toiduainete pakendamiseks keelatud ja pakend peab omama vastavat püsimärgistust.

3. peatükk
PAKENDI MÄRGISTAMINE

§ 7. Pakendile kantav teave

(1) Pakendile peab olema kantud:
1) tarbijakaitseseaduse (RT I 1994, 2, 13) ja teiste asjaomaste kauba märgistamist ning vedu reguleerivate seaduste ja muude õigusaktidega ettenähtud teave pakendis sisalduva kauba kohta;
2) hoiatavad pealdised ja erimärgistus ohtlikele kaupadele: nakkusohtlikele, sööbivatele, gaase eraldavatele, oksüdeerivatele, mürgistele, tule- ja plahvatusohtlikele, radioaktiivsetele ainetele, kui pakend sisaldab loetletud kaupa;
3) veoeeskirjade nõuetest tulenev märgistus;
4) pakendit iseloomustav märgistus.

(2) Pakendile võib kanda muud märgistust, mille kasutamine ei ole vastuolus seadusega ega raskenda põhiteksti mõistmist.

§ 8. Pakendit iseloomustav märgistus

(1) Pakendit iseloomustav märgistus on sõnaline, sümbolitena, graafiliselt või reljeefselt kujutatav teave pakendi materjali, käitlemise ja kasutamise kohta.

(2) Pakendit iseloomustavas märgistuses peab vastavalt kehtestatud korrale olema:
1) pakendit ja/või valmistajat identifitseerivad andmed;
2) pakendimaterjali identifitseeriv märgistus;
3) ringluspakendi märgistus, kui pakend on ette nähtud korduvaks kasutamiseks;
4) pakendi kasutamise alane teave;
5) teave pakendis sisalduva taaskasutatud materjali osatähtsuse kohta.

(3) Pakendit iseloomustava märgistuse kuju, suuruse, värvi ja muud nõuded ning märgistamise korra määrab Eesti standard.

§ 9. Keskkonnahoidlike kaupade märgistus

(1) Keskkonnahoidlikke kaupu ja pakendeid tähistatakse erimärgistusega – Eesti ökomärgisega.

(2) Ökomärgist võidakse anda toodetele, mille mõju keskkonnale nende valmistamisel, tarbimisel, kasutamisel ja kasutuselt kõrvaldamisel on minimaalne.

(3) Ökomärgis omistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

§ 10. Märgistuse kandmine pakendile

(1) Pakendit iseloomustava märgistuse kannab pakendile pakendi tootja või turustaja.

(2) Pakendis oleva kauba märgistuse kannab pakendile või etiketile kauba või pakendi tootja ja/või turustaja.

(3) Pakendile kantav märgistus peab olema selgelt nähtav ja hästi loetav, kulumiskindel, püsiv välismõjutustele ja -tingimustele ega tohi olla eksitav. Nimetatud nõuded kehtivad ka siis, kui pakend on avatud.

(4) Märgistuse õigsuse eest vastutab kauba tootja, turustaja või importija.

(5) Kauba müük pakendis, millel puudub nõuetekohane märgistus, on keelatud.

4. peatükk
PAKENDI TAASKASUTAMISE KORRALDAMINE

§ 11. Pakendi taaskasutamise viisid

(1) Pakendi taaskasutamine on pakendi või pakendijäätmete või nendes sisalduva materjali korduv kasutamine kas esialgsel või töödeldud kujul.

(2) Pakendi taaskasutamine toimub:
1) pakendi kasutamisega ringluspakendina oma esialgsel kujul ja otstarbel;
2) pakendi kasutamisega esialgsel kujul, kuid muul otstarbel;
3) kasutatud pakendist moodustunud materjali kasutamisega teisese toormena samalaadsete või muude toodete valmistamiseks;
4) pakendijäätmete kasutamisega kütusena;
5) pakendijäätmete orgaanilise osa kasutamisega komposti või tehismulla valmistamiseks nende bioloogilise (aeroobse või anaeroobse) töötlemise teel.

(3) Pakendijäätmed on igasugune pakend või pakendimaterjal, mis kulumise või jääkomaduste tõttu ei ole pakendamisel kasutamiseks enam sobiv.

(4) Taaskasutatava pakendi osakaal üldises pakendikoguses kehtestatakse pakendi taaskasutamise normatiividega.

(5) Pakendite taaskasutamise normatiivid pakendimaterjali liikide kaupa kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määratud korras.

§ 12. Pakendi ringlussüsteem

(1) Pakendi ringlussüsteem on abinõudekompleks, mis tagab kasutatud pakendi tagasisaamise kasutajalt või kauba tarbijalt ja pakendi või pakendimaterjali taaskasutamise.

(2) Pakendi ringlussüsteemi tegevust suunab oma haldusterritooriumil vastav linna- või vallavalitsus, arvestades asjasthuvitatud tootjate ja turustajate ning tarbijate seisukohti.

(3) Vajalik teave tagastuspakendite vastuvõtmise ja kehtestatud tagatisrahade kohta peab olema paigutatud nähtavale kohale kõigis müügikohtades või vastuvõtupunktides.

§ 13. Pakendi tagasivõtmine

(1) Kauba tootja ja turustaja on kohustatud tagasi võtma oma kaupade või vahendatavate kaupade veo-, rühma- ja müügipakendid turustajale või tarbijale kauba üleandmise kohas või tarbijale kättesaadavas vastuvõtupunktis.

(2) Pakendi tagasivõtmise kohustus piirdub pakendiga, mis on kehtestatud korras arvatud tagastuspakendi nimekirja ja mille liik, kuju ning suurus ja neisse pakitud kaubaliigid vastavad tootja ja turustaja poolt väljastatud kauba sortimendile.

(3) Tagasivõetud pakendit kasutab kauba tootja ja turustaja ringluspakendina või muul viisil väljaspool üldist jäätmekäitlust.

(4) Turustaja, kes pakub kaupa rühmapakendis, on kohustatud tarbija soovil kauba üleandmisel tarbijale rühmapakendi müügikohas ise eemaldama või võimaldama tarbijal rühmapakend eemaldada müügikohas või muus selleks määratud kohas.

(5) Rühmapakendis üleantava kauba üleandmiskohas peab olema vajalik teave tarbija õiguse kohta kohapeal rühmapakend eemaldada ja tagastada.

(6) Kui tarbija nõuab kaupade üleandmist veo- või rühmapakendis, kehtivad selle tagastamisel müügipakendite tagasivõtmise nõuded.

(7) Tagastuspakendite nimekiri kinnitatakse Vabariigi Valitsuse määratud korras. Tagasivõtmise korralduse kehtestab kohalik omavalitsus.

(8) Käesoleva paragrahvi nõuded ei laiene:
1) väikepakenditele;
2) keemiatoodete, taimekaitsevahendite ja ravimitega reostunud pakendile, mis vastab Eesti Vabariigi jäätmeseaduses (RT 1992, 21, 296; RT I 1994, 74, 1323) antud «ohtlike jäätmete» mõistele ja mille käitlemine toimub jäätmeseaduse nõuete kohaselt.

§ 14. Müügipakendi väärtustamine

(1) Müügipakendile määratakse tagatisraha või ta maksustatakse pakendi- aktsiisiga või ei määrata midagi tema hinnale lisanduvat.

(2) Pakendi tagatisraha on tagastuspakendis müüdava kauba hinna sisse kuuluv pakendit väärtustav tasu ühe pakendi eest. Tagatisraha määratakse tagastuspakendite nimekirja kantud müügipakendile Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

(3) Tagatisraha nõuab tarbijalt sisse kauba pakendaja või pakendatud kauba tootja või turustaja kogu turustustsükli ulatuses ja tagasiarveldused tehakse iga tagastamistehingu korral.

(4) Pakendiaktsiis määratakse tagastamatule ühekorrapakendile, sõltumata kauba päritolust, pakendiaktsiisi seadusega sätestatavatele pakendiliikidele ja määradele.

(5) Lisanduvat väärtust ei määrata pakendile, mida on võimalik taaskasutada olemasolevas tootmises ja kaubanduses või millele lisanduva väärtuse määramine käesoleval ajal ei ole otstarbekas.

§ 15. Pakendialane teabesüsteem

(1) Pakendi ja pakendijäätmete alane andmebaas asutatakse ja seda hoitakse Vabariigi Valitsuse määratud korras.

(2) Pakendimaterjalile kehtestatud nõuete, pakendi tagastamise, märgistamise ja muu pakendi käsitlemist puudutav teave ning selle alusel tehtud järeldused ja otsused viiakse tarbija, turustaja ning tootjani keskkonnaministri kehtestatud korras.

(3) Rahvusvaheliselt nõutava teabe edastamise korra määrab Vabariigi Valitsus.

5. peatükk
JÄRELEVALVE JA VASTUTUS

§ 16. Järelevalve

(1) Käesolevast seadusest ja sellest tulenevatest õigusaktidest kinnipidamist kontrollitakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

(2) Kui kauba pakendamine või pakend ise ei vasta käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega määratud nõuetele, on Tarbijakaitseameti, Standardiameti, Tolliameti ning Politseiameti ametiisikutel õigus teha kohustuslikke ettekirjutusi sellise kauba ja pakendi veo ning turustamise peatamiseks või keelamiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes tähendatud õigused laienevad tervisekaitse ja keskkonnakaitse ametiisikutele, kui tegemist on inimese tervisele või keskkonnale ohtlike või kasutamiseks keelatud kauba või pakendiga.

§ 17. Füüsilise isiku vastutus

Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide rikkumise eest kannavad füüsilised isikud haldus- või tsiviilvastutust seadusega ettenähtud korras.

§ 18. Juriidilise isiku vastutus

(1) Juriidiline isik kannab tsiviilvastutust seaduses ettenähtud alustel ja korras.

(2) Juriidilise isiku poolt:
1) tarbija elule, tervisele, varale või keskkonnale ohtliku pakendi tootmise, kasutamise, vahendamise või müümise eest – määratakse rahatrahv rikkumise vahetuks objektiks olnud toodetud pakendi koguväärtuse kuni kahekordses ulatuses, kuid mitte vähem kui 3000 krooni;
2) nõuetele vastavalt märgistamata pakendi kasutamise või turustamise eest – määratakse rahatrahv kuni 5000 krooni;
3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 tähendamata käesoleva seaduse rikkumiste eest – määratakse rahatrahv kuni 2000 krooni.

(3) Juriidilisele isikule halduskaristuse määramise õigus on tarbijakaitse, tervisekaitse ja keskkonnakaitse riikliku järelevalvega tegelevate asutuste vastavate volitustega ametnikel.

(4) Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja menetlus toimub tarbijakaitseseaduses ja haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

6. peatükk
LÕPPSÄTTED

§ 19. Seaduse jõustamise erijuhud

Käesolev seadus jõustub:
1) pakendi märgistamise nõuete osas – kahe aasta möödudes märgistuse nõuete kehtestamisest;
2) paragrahvi 5 3. lõike alusel kehtestatavate pakendimaterjalis olevate raskmetallide ja muude tervisele ohtlike ainete sisalduse nõuete osas – ühe aasta möödudes vastavate normide kehtestamisest.

§ 20. Seaduse rakendamine

(1) Hiljemalt 2001. aasta 30. juuniks kasutatakse Eesti territooriumil tekkivate pakendijäätmete kogumassist 60 % käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud viisidel.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kogusest kasutatakse materjalina 35%.

(3) Alates 1999. aasta 1. jaanuarist võidakse toota ja turustada ainult sellist pakendit või kaupu sellises pakendis, mis vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.

(4) Käesoleva paragrahvi 1., 2. ja 3. lõikes märgitud eesmärkide saavutamine ning vaheetapid määratakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud riikliku programmiga.

(5) Pakendijäätmete taaskasutamise praktilised kogemused üldistatakse iga viie aasta möödudes. Taaskasutamise kogused kuuluvad üldistuste alusel muutmisele nende suurendamise suunas kooskõlas rahvusvaheliste nõuetega.

§ 21. Haldusõiguserikkumiste seadustiku täiendamine

Haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; 1993, 7, 103; RT I 1993 33, 539; 44, 637; 62, 891; 72/73, 1019; 76, 1129; 1994, 1, 5; 12, 202; 23, 385; 24, 391; 28, 424 ja 427; 34, 532 ja 534; 39, 620; 46, 773; 48, 789; 50, 845; 68, 1169; 74, 1324; 91, 1529; 1995, 4, 36; 5, 40; 11, 114 ja 115; 20, 297; 21, 324; 25, 352; 29, 358) tehakse järgmised täiendused:

(1) Seadustikku täiendatakse §-ga 58¹ järgmises sõnastuses:

«§ 58¹. Pakendi tootmise, kasutamise, märgistamise ja pakendijäätmete käitlemise nõuete rikkumine

Pakendi tootmise, kasutamise, märgistamise ja pakendijäätmete käitlemise nõuete rikkumise eest –
määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.»

(2) Seadustikku täiendatakse:
1) paragrahvi 188 loetelu arvuga «58¹»;
2) paragrahvi 205 1. lõike loetelu arvuga «58¹»;
3) paragrahvi 207 1. lõike loetelu arvuga «58¹»;
4) paragrahvi 209 1. lõike loetelu arvuga «58¹».

Riigikogu esimees Toomas SAVI