Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1995, 58, 1003 Välja kuulutanud Vabariigi President 03.07.1995 otsus nr 573 Kutseõppeasutuse seadus Vastu võetud 14.06.1995 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kutseõppeasutuse seaduse ülesanne Kutseõppeasutuse seaduse ülesanne on sätestada kutseõppeasutuse (edaspidi kool) asutamise, ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise kord, tegutsemise alused, koolijuhtimise põhimõtted, kutse-, eri- ja ametialase hariduse omandamise vormid ja tingimused, kooli varade kasutamine, finantseerimise kord, kooli liikmeskonna põhiõigused ja -kohustused ning riiklik järelevalve kooli tegevuse üle. § 2. Kooli ülesanne ja liigid (1) Kooli ülesanne on luua noortele võimalused eluks ja tööks vajalike teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamiste omandamiseks. Kutse-, eri- ja ametialase koolituse, samuti täiskasvanute koolituse korraldamisel arvestab kool ühiskonna ja tööturu vajadusi. (2) Koolid jagunevad, lähtudes õpingute alustamiseks nõutavast haridustasemest, põhihariduse baasil tegutsevateks koolideks ja keskhariduse baasil tegutsevateks koolideks. Käesoleva seaduse alusel tegutsevad samuti koolid, kus on võimalik õppida nii põhi- kui keskhariduse baasil. (3) Käesolevas seaduses sätestatud tingimustel võib õpilane omandada koolis ka keskhariduse. (4) Käesolev seadus reguleerib riigi- ja munitsipaalkoolide tegevust. Erakutseõppeasutuste tegevust reguleerib erakooliseadus (RT I 1993, 35, 547; 1995, 12, 119). (5) Kooli nimi väljendab tema asukohta ja koolitusala. § 3. Lõputunnistus Kooli lõpetamist tõendab kooli lõputunnistus, mille vormi ja väljaandmise korra kehtestab kultuuri- ja haridusminister. § 4. Kooli õiguslik seisund (1) Kool on asutus, kes tegutseb käesoleva seaduse, teiste õigusaktide ja oma põhikirja alusel. (2) Riigikoolid tegutsevad Kultuuri- ja Haridusministeeriumi valitsemisalas. Sise-, riigikaitselised ja põllumajanduslikud riigikoolid tegutsevad vastavalt Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi või Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas, välja arvatud need põllumajanduslikud riigikoolid, kes enne käesoleva seaduse jõustumist tegutsesid Kultuuri- ja Haridusministeeriumi valitsemisalas. (3) Munitsipaalkool on kohaliku omavalitsuse asutus. (4) Kool loetakse asutatuks pärast kooli registreerimist Kultuuri- ja Haridusministeeriumis. § 5. Riiklik õppekava (1) Õpe koolis toimub riiklike õppekavade alusel koostatud õppekavade järgi. (2) Riiklik õppekava määrab kindlaks kutse-, eri- ja ametialase koolituse ülesanded, üld- ja tasemenõuded õpingute alustamiseks ning kooli lõpetamiseks, kohustuslike õppeainete loetelu ja õpingute kogumahu. (3) Riikliku õppekava kehtestab Vabariigi Valitsus. § 6. Kooli õppekava (1) Kooli õppekava on vastava kutse-, eri- või ametialaga seotud õpingute alusdokument, mis määrab õppeainete loetelu koos mahu ja sisu üldiseloomustusega, õppeainete valiku võimalused ja tingimused ning nõuded õpingute alustamiseks ja kooli lõpetamiseks, sealhulgas lõputöö tegemiseks. (2) Kooli õppekava registreerib Kultuuri- ja Haridusministeerium. (3) Kool koostab õppekava iga seal õpetatava eriala jaoks. (4) Kooli õppekavade vastavust riiklikele õppekavadele kontrollib Kultuuri- ja Haridusministeerium nende registreerimisel ministeeriumis. § 7. Kutsenõukogu (1) Ühiskonna ja tööturu vajaduste kooskõlastamiseks moodustatakse Vabariigi Valitsuse, tööandjate ja töötajate ühingute esindajatest kutsenõukogud. (2) Vabariigi Valitsus määrab kutsenõukogude arvu ja volituste kestuse. (3) Vabariigi Valitsus nimetab kutsenõukogu liikmed ja kinnitab töökorra. Tööandjate ja töötajate ühingute esindajad nimetatakse kutsenõukogu liikmeks vastavate ühingute ettepanekute alusel. (4) Kutsenõukogud teevad ettepanekuid Vabariigi Valitsusele kutse-, eri- ja ametialaste riiklike õppekavade kehtestamiseks ning kooli asutajale täiskasvanute koolituseks. 2. peatükk KOOLI ASUTAMINE, ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE § 8. Ekspertkomisjon (1) Kooli asutamise kohustuslike tingimuste täitmise, kooli ühinemise ja jagunemise ning tegevuse lõpetamise vajaduse kohta annab kooli asutajale hinnangu ekspertkomisjon. (2) Ekspertkomisjoni moodustamise korra ja töökorralduse kehtestab kultuuri- ja haridusminister. Ekspertkomisjoni moodustamise algatab kooli asutaja. § 9. Kooli asutamine (1) Riigikooli asutab Vabariigi Valitsuse ülesandel Kultuuri- ja Haridusministeerium või vastavalt kultuuri- ja haridusministri kehtestatud korrale ministeerium, kelle valitsemisalas kool tegutseb. Munitsipaalkooli asutab valla- või linnavalitsus volikogu ülesandel pärast koolitusloa saamist Kultuuri- ja Haridusministeeriumilt. (2) Kooli asutamise kohustuslikud tingimused on: 1) uue kooli asutamise vajadus; 2) kooli tegevuse alustamiseks vajalike hoonete, sisustuse ja muu vara, praktikabaaside, õppekavade ja nende realiseerimiseks vajalike pedagoogide ja õppevahendite olemasolu vastavalt Kultuuri- ja Haridusministeeriumi kehtestatud nõuetele. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes toodud tingimuste täitmist hindab ekspertkomisjon. (4) Asutatud koolil lubatakse koolitust alustada koolitusloaga määratud kutse-, eri- ja ametialadel ning tasemetel. (5) Koolituse alustamiseks uuel erialal antakse välja täiendav luba kultuuri- ja haridusministri kehtestatud korras. (6) Koolitusloa saamiseks esitab kooli asutaja avalduse Kultuuri- ja Haridusministeeriumile hiljemalt kuus kuud enne õppeaasta algust. Avaldusele lisatakse andmed õppekavade ja pedagoogide kvalifikatsiooni, samuti õppetegevuseks vajalike hoonete, sisustuse ja muu ainelise baasi kohta, sealhulgas nende vastavuse kohta sanitaar- ja ohutusnõuetele. (7) Kultuuri- ja Haridusministeerium annab koolitusloa välja või teatab keeldumisest ühe kuu jooksul, arvates avalduse esitamisest. Keeldumise korral näidatakse ära koolitusloa andmisest keeldumise põhjused. (8) Koolid registreeritakse Kultuuri- ja Haridusministeeriumis nende kandmisega vastavasse registrisse. Kool loetakse asutatuks registrisse kandmise hetkest. § 10. Kooli põhikiri (1) Kooli põhikiri peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) kooli täielik nimetus, asukoht ja liik; 2) tegevuse eesmärk ja ülesanded; 3) struktuuri ja töökorralduse alused; 4) õppekorralduse alused; 5) õpilaste, pedagoogide ja teiste töötajate õigused ja kohustused; 6) finantseerimise, majandamise ja asjaajamise alused; 7) ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise kord. (2) Riigikooli põhikirja kinnitab minister, kelle valitsemisalas kool tegutseb. (3) Munitsipaalkooli põhikirja kinnitab valla- või linnavalitsus. § 11. Kooli ühinemine ja jagunemine (1) Kooli ühinemine seisneb koolide ühendamises üheks kooliks või ühe kooli liitmises teise kooliga, kooli jagunemine seisneb ühe kooli jagamises kaheks kooliks või ühe kooli eraldamises teisest. (2) Kooli ühinemine või jagunemine võib toimuda järgmistel juhtudel: 1) koolitusnõudluse suurenemine või vähenemine antud piirkonnas; 2) suurenenud või vähenenud finantseerimisvõimaluste tõttu; 3) ümberkorralduste tõttu haridussüsteemis; 4) muudel seadusest tulenevatel asjaoludel. (3) Kooli ühinemine või jagunemine võib toimuda ainult pärast õppeaasta lõppu. (4) Kooli ühinemise või jagunemise otsustab kooli asutaja oma algatusel ja ekspertkomisjoni hinnangu alusel. Munitsipaalkooli ühinemise või jagunemise otsusest teatatakse Kultuuri- ja Haridusministeeriumile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. (5) Ühinemisel või jagunemisel tekkiva uue kooli puhul rakendatakse käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 ettenähtud korda. § 12. Kooli tegevuse lõpetamine (1) Kooli tegevus lõpetatakse, kui: 1) on ära langenud edasise tegevuse vajadus; 2) ekspertkomisjoni hinnangul ei vasta kooli õppetase riikliku õppekava ja koolitusloaga kehtestatud nõuetele; 3) kooli ei ole võimalik finantseerida; 4) see tuleneb seadusest. (2) Kooli tegevuse lõpetamise otsustab ja tegevuse lõpetab kooli asutaja. Lõpetamise otsusest teatatakse õpilastele, kooli personalile ning munitsipaalkooli puhul Kultuuri- ja Haridusministeeriumile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. (3) Kooli tegevus lõpeb tema kustutamisega Kultuuri- ja Haridusministeeriumi registrist. 3. peatükk KOOLI JUHTIMINE JA STRUKTUUR § 13. Kooli nõukogu (1) Kooli nõukogu on kooli tegevust suunav, kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimuste otsustamiseks kooli asutaja moodustatud viie- kuni üheksaliikmeline kogu. (2) Kooli nõukogu moodustatakse kooli asutaja, koolis õpetatavate kutse- ja erialade asjatundjate, vastava koolitusalaga seotud tööandjate ja töötajate ühingute ja kutseühingute ning õpilaste esindajatest kolmeks aastaks. (3) Kooli nõukogu: 1) võtab vastu kooli arengukavad; 2) esitab kooli asutajale taotluse eelarveliseks finantseerimiseks; 3) esitab Kultuuri- ja Haridusministeeriumile registreerimiseks kooli õppekavad; 4) kinnitab eelarve täitmise aruande; 5) kuulab ära kooli direktori ja tema asetäitjate aruanded ja võtab vastu sellest tulenevaid otsuseid; 6) kinnitab praktikaettevõtted; 7) esitab kooli asutajale kinnitamiseks koolis korraldatava täiskasvanute koolituse valdkonnad, vormi ja korra; 8) kinnitab kooli pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi tingimused ja korra; 9) otsustab talle antud teisi ülesandeid. (4) Kooli nõukogu tegutseb tema moodustaja kehtestatud korras. § 14. Direktor (1) Direktori ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö. (2) Direktor kannab oma pädevuse piires vastutust kooli põhikirjalise tegevuse, üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase kasutamise eest. (3) Direktor annab oma tegevusest aru kooli nõukogule ja teda ametisse kinnitanule. (4) Direktor: 1) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teostab tehinguid, sealhulgas sõlmib kooli nimel lepinguid kooli asutaja kehtestatud ulatuses ja korras; 2) juhatab kooli õppenõukogu; 3) tagab kooli nõukogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;   4) määrab kindlaks direktori asendamise korra; 5) on tööandjaks personalile ja kinnitab nende ametijuhendid; 6) kinnitab kooli sisekorra ja asjaajamise eeskirjad; 7) tagab kooli eelarveprojekti koostamise ning eelarve täitmise; 8) tagab seadusega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise; 9) lahendab talle antud teisi küsimusi. § 15. Direktori ametissekinnitamine (1) Koolidirektori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. (2) Konkursi viib läbi kooli nõukogu kultuuri- ja haridusministri kehtestatud korras. (3) Koolidirektori kinnitab konkursitulemuste alusel viieks aastaks ametisse ja sõlmib, muudab ning lõpetab temaga töölepingu kooli asutaja. § 16. Õppenõukogu (1) Koolil on õppenõukogu, kelle ülesandeks on kooli õppetegevusega seotud küsimuste otsustamine. (2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid ja direktor. (3) Õppenõukogu pädevuse ja moodustamise korra määrab Kultuuri- ja Haridusministeerium. 4. peatükk ÕPPEKORRALDUS § 17. Kooli astumise tingimused ja kord (1) Kõigil Eesti kodanikel ja Eestis elamisloa alusel elavatel isikutel on võrdne õigus kooli õppima asumiseks seaduse alusel kehtestatud tingimustel. (2) Vastuvõtutingimused (sealhulgas õppemaks) välismaalastele, kelle alaline elukoht ei ole Eestis, kehtestab Vabariigi Valitsus. (3) Õpilaste vastuvõtt toimub põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse alusel kultuuri- ja haridusministri kehtestatud korras või kultuuri- ja haridusministriga kooskõlastatult korras, mille kehtestab minister, kelle valitsemisalas kool tegutseb. (4) Õpilaste vastuvõtu kvoodid koolis õpetatavatele kutse-, eri- ja ametialadele kinnitab kooli nõukogu ettepanekul kooli asutaja. § 18. Õppekorralduse üldnõuded (1) Õpe toimub päeva-, õhtu- ja kaugõppevormis. Ettepaneku õppevormi kohta teeb kooli nõukogu kooli asutajale, arvestades õpetatavate kutse-, eri- ja ametialade iseärasusi, kohalikke olusid ja vajadusi. (2) Õppekorralduse aluseks on õppekavad. (3) Õppekeeleks on eesti keel. Teiste keelte kasutamise õppekeelena otsustab kooli asutaja. (4) Õppeaasta koosneb õppeajast, praktikaajast, eksamiperioodist ja õppevaheajast. Õppeaasta alguse määrab kultuuri- ja haridusminister. (5) Õppeaeg koos eksamiperioodiga on vähemalt 200 õppepäeva õppeaastas. Õppevaheaja kogukestus on vähemalt kaheksa nädalat. (6) Kooli õpperühma piirsuuruse teooria- ja praktikatundides määrab minister, kelle valitsemisalas kool tegutseb. (7) Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse põhikooli- ja gümaasiumiseaduses (RT I 1993, 63, 892; 79, 1186; 1994, 91, 1528) sätestatud skaala alusel. (8) Õpilasel on õigus ühes koolis alustatud õpinguid jätkata vabade kohtade olemasolul teises samaliigilises koolis. Üleminekul teiseliigilisse kooli peab õpilane sooritama kõik uues õppekavas ettenähtud eksamid ja arvestused, mida eelmise kooli õppekava ei sisaldanud. (9) Põhihariduse baasil tegutseva kooli pooleli jätnud õpilasel on keskhariduse omandamiseks õigus jätkata õpinguid gümnaasiumis kultuuri- ja haridusministri kehtestatud tingimustel. (10) Puuetega inimestele tagatakse koolis õppimise võimalused Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras. § 19. Keskhariduse omandamine (1) Koolis võib omandada keskhariduse, kui õppeaeg on vähemalt neli aastat. (2) Koolis, kus saab omandada ka keskharidust, toimub õpe gümnaasiumi õppekavaga ühitatud õppekava alusel. (3) Keskharidust tõendava lõputunnistuse väljaandmise tingimused ja korra sätestab põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. § 20. Õppepraktika (1) Kooli ja ettevõtte vahelised suhted ja kohustused õpilaste õppepraktika korraldamisel reguleeritakse nende vahel sõlmitava lepinguga. (2) Õppepraktika läbiviimiseks loodud töökohad, sealhulgas kooli õppetöökojas ja õppemajandis, peavad vastama tingimustele, mis võimaldavad õppekavadega kehtestatud tasemenõuete omandamise. (3) Õppepraktika korraldamise juhendi kehtestab minister, kelle valitsemisalas kool tegutseb. § 21. Kooli lõpetamine (1) Kool loetakse lõpetatuks pärast vastava õppekava täitmist, lõpueksamite ja lõputöö sooritamist. (2) Kultuuri- ja haridusministri määratud tingimustel, kooskõlastatult teise ministriga, kelle valitsemisalas kool tegutseb, on kooli võimalik lõpetada eksternina. § 22. Täiskasvanute koolitus (1) Koolis korraldatava täiskasvanute koolituse valdkonnad, vormid ja korra kinnitab kooli asutaja, arvestades kooli nõukogu ja vastava ala kutsenõukogu ettepanekuid. (2) Täiskasvanute koolitus on tasuline. 5. peatükk KOOLI LIIKMESKOND § 23. Liikmeskond (1) Kooli liikmeskonna moodustavad kooli pedagoogid ja teised töötajad (edaspidi personal) ning õpilased. (2) Pedagoogidena käsitletakse käesolevas seaduses õppealal töötavaid isikuid ning direktorit. § 24. Personal (1) Kooli personali ametikohtade loetelu määrab direktor, lähtudes kultuuri- ja haridusministri kehtestatud tüüpkoosseisudest. (2) Personali tööülesanded ja kohustused määrab direktor töösuhteid reguleerivate õigusaktide alusel. (3) Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need direktor. § 25. Pedagoogid (1) Kooli pedagoogi vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras. Konkursi viib läbi direktor kooli nõukogu kinnitatud tingimustel ja korras. (2) Pedagoogi ametikohale vastavuse määramiseks korraldatakse nende atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab Kultuuri- ja Haridusministeerium. (3) Pedagoogide töötasustamise aluseks on ametikoht. § 26. Õpilased (1) Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna. (2) Täiskasvanute koolituse kursuste kuulajad õpilaskonda ei kuulu. Nende õigusliku seisundi määrab täiskasvanute koolituse seadus (RT I 1993, 74, 1054) ja kooli põhikiri. § 27. Õpilase õigused ja kohustused (1) Õpilasel on õigus:1) valida oma huvidele ja võimetele vastav kool; 2) valida õppeaineid valik- ja vabaainete piires; 3) osaleda õpilasomavalitsuse moodustamisel ning selle tegevuses; 4) osaleda kooli nõukogusse valitud õpilaste esindaja kaudu kooli juhtimises; 5) kasutada õppevälises tegevuses tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid;   6) saada Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ainelist abi või soodustusi; 7) saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti teavet õppimisvõimaluste kohta; 8) saada õppelaenu Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras; 9) kasutada muid seaduse ja kooli põhikirjaga kehtestatud õigusi. (2) Õpilane peab järgima seaduse, kooli põhi- ja sisekorraeeskirja ning muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise eest. (3) Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse. Kooli asukohajärgne valla- või linnavalitsus määrab õpilaste meditsiinilise teenindamise korra. (4) Õpilasomavalitsuse moodustamise korra ja tegevuse alused sätestab kooli põhikiri. 6. peatükk KOOLI VARA JA EELARVE NING JÄRELEVALVE § 28. Kooli vara ja hanked (1) Kool kasutab oma tegevuseks vajalikku vara kooli asutaja kehtestatud ulatuses ja korras. (2) Riigikooli hanked toimuvad riigihangete seadusega (RT I 1995, 54, 883) sätestatud korras. § 29. Kooli finantseerimine ja eelarve (1) Koolil on oma eelarve. (2) Riigikooli finantseeritakse riigieelarvest. (3) Munitsipaalkooli finantseeritakse kohaliku omavalitsuse eelarvest. (4) Kooli pedagoogide töötasu alammäära kehtestab Vabariigi Valitsus. (5) Eelarvevälised vahendid laekuvad koolile ja kasutatakse kooli nõukogu otsusel kooli arenguprojektide finantseerimiseks ja materiaalse baasi uuendamiseks. § 30. Riiklik järelevalve ja kontroll (1) Riiklikku järelevalvet koolide õppetegevuse ja õppepraktika üle teostatakse kultuuri- ja haridusministri kehtestatud korras. (2) Riigikooli vara kasutamist kontrollib ministeerium, kelle valitsemisalas kool tegutseb, munitsipaalkoolil valla- või linnavalitsus. (3) Kooli asutajal on õigus peatada kooli direktori otsuse täitmine ning nõuda selle muutmist või tühistamist. § 31. Aruandlus (1) Kool peab raamatupidamise ja statistilist arvestust õigusaktide alusel ja kooli asutaja kehtestatud korras. (2) Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande õigusaktides ettenähtud korras. 7. peatükk LÕPPSÄTTED § 32. Seaduse rakendamine Kooli direktor esitab kolme kuu jooksul, arvates seaduse jõustumisest, ministrile, kelle valitsemisalas kool tegutseb, või valla- või linnavalitsusele kinnitamiseks kooli seaduse nõuetele vastava põhikirja. § 33. Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmine Eesti Vabariigi haridusseaduses (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 21 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Kutseõppeasutuses omandatakse kutse-, eri- ja ametialane haridus, mis tugineb põhi- või keskharidusele. Kutseõppeasutuse seaduses sätestatud tingimustel võib õpilane omandada koolis ka keskhariduse.»; 2) paragrahvi 29 2. lõige tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 29 3. lõige loetakse 2. lõikeks. Riigikogu aseesimees Arvo JUNTI