Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
03.07.1995 otsus nr 580

Hasartmänguseadus

Vastu võetud 14.06.1995

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Käesoleva seadusega sätestatakse õiguslikud alused hasartmängude, välja arvatud loteriid, korraldamiseks:
1) Eesti Vabariigi tolliterritooriumil;
2) Eesti Vabariigi riigilipu all sõitval laeval ja Eesti Vabariigis äriregistrisse kantud isiku poolt prahtimislepingu alusel prahitud laeval.

(2) Loteriide korraldamist reguleerib loteriiseadus (RT I 1994, 50, 845).

§ 2. Hasartmängu korraldamise lubatavus

(1) Hasartmängu korraldamise õigus on riigil, kes võib seda õigust edasi anda käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras väljaantava tegevusloaga.

(2) Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada hasartmängude loetelu, mille korraldamine on keelatud.

§ 3. Hasartmängu mõiste

(1) Hasartmäng käesoleva seaduse mõttes on mäng, milles osalemine võimaldab omandada raha, muud vara või varalisi õigusi ning mille tulemus määratakse täielikult või osaliselt juhuslikkusel põhineva tegevusega, kusjuures hasartmängus osaleja (edaspidi mängija) riskib kaotada mängus osalemise õiguse eest tehtud panuse.

(2) Hasartmänguks käesoleva seaduse mõttes ei loeta mängu mänguautomaadil, kui ainsaks võiduvõimaluseks on tasuta mäng samal mänguautomaadil.

§ 4. Hasartmängude liigid

(1) Hasartmängud jagunevad:
1) õnnemängud – hasartmängud, mille tulemus määratakse täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega, kusjuures ühtlaselt jaotuvaid juhuslikke arve, millest mängu tulemus sõltub, saadakse kaardipaki, ruletiketta, täringu, elektroonilise või mehhaanilise mänguautomaadiga või muul viisil;
2) osavusmängud – hasartmängud, mille tulemus sõltub osaliselt mängija füüsilisest osavusest;
3) totalisaatorid – hasartmängud, mille tulemus määratakse osaliselt juhuslikkusel põhineva tegevusega, kus mängija teeb panuse spordivõistluse tulemusele ning mängukorraldaja on kohustatud võitjale või võitjatele maksma võidusumma, mille suurus sõltub sissemakstud panuste kogusummast;
4) kihlveod – hasartmängud, mille tulemus määratakse osaliselt juhuslikkusel põhineva tegevusega, kus mängija teeb panuse mingi sündmuse toimumisele või toimumata jäämisele ning mängukorraldaja kohustub võitjale või võitjatele maksma võidusumma, mille suurus sõltub mängija tehtud panusest ja enne sündmuse toimumist kindlaksmääratud võidusumma arvutamisel kasutatavast suhtarvust.

(2) Vaidluse korral on Vabariigi Valitsusel või tema poolt volitatud ministril õigus otsustada, millisesse hasartmängude liiki hasartmäng kuulub.

§ 5. Piirangud hasartmängu läbiviimisele, selles osalemisele ja selle reklaamimisele

(1) Õnnemängu mängida ning kihlveos ja totalisaatoril osaleda võib vähemalt 21-aastane isik.

(2) Mängukohas, kus korraldatakse õnnemängu mängulaual, võib viibida ainult isik, kelle viibimine mängukohas on fikseeritud Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

(3) Hasartmängu korraldav füüsilisest isikust ettevõtja või füüsiline isik, kes kuulub äriühingust hasartmängukorraldaja aktsionäride, osanike, juhatuse liikmete või mängukohas töötavate isikute hulka, kelle otseseks tööülesandeks on hasartmängu läbiviimine või selle üle kontrolli teostamine, ei tohi mängida hasartmängu mängukohas, kus hasartmängukorraldajaks on eelnimetatud hasartmängukorraldaja.

(4) Hasartmängukorraldaja ei tohi anda mängijale krediiti panuste tegemiseks.

(5) Osavusmängu võitudeks võivad olla ainult asjad, kusjuures ühe võidu väärtus ei tohi ületada 500 krooni.

(6) Hasartmängu reklaam on keelatud.

§ 6. Mängureeglid

(1) Hasartmäng korraldatakse vastavalt hasartmängu korraldava füüsilisest isikust ettevõtja allkirjaga või äriühingu juhatuse või seda asendava organi otsusega kinnitatud mängureeglitele, mis peavad sisaldama:
1) hasartmängukorraldaja ärinime;
2) kasutatava mängusüsteemi täpset kirjeldust;
3) võitude väljaandmise kohta, korda ja lõpptähtaega;
4) mängijate esitatavate pretensioonide lahendamise korda ja tähtaega.

(2) Õnnemängu, kihlveo ja totalisaatori mängureeglid esitatakse korraldusloa väljaandjale ning neid võib muuta ainult korraldusloa väljaandja kirjalikul nõusolekul.

(3) Osavusmängu mängureeglid esitatakse valla- või linnavalitsusele mängukoha avamise õiguse taotlemisel ning neid võib muuta ainult valla- või linnavalitsuse kirjalikul nõusolekul.

(4) Vabariigi Valitsusel või tema poolt volitatud ministril on õigus kehtestada tingimusi konkreetse hasartmängu või hasartmängude grupi mängureeglitele käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2–4 sätestatu osas.

(5) Mängureeglid peavad olema eksponeeritud kohas, kus korraldatakse hasartmängu (edaspidi mängukoht), või tuleb esitada mängija esimesel nõudmisel.

§ 7. Mängukoht

(1) Õnnemängu, kihlvedu või totalisaatorit võib korraldada ainult käesoleva seaduse § 12 2. lõikes sätestatud korraldusloal märgitud asukohas. Osavusmängu võib korraldada valla- või linnavalitsuse lubatud kohas.

(2) Hasartmängukorraldaja on kohustatud kirjalikult teatama mängukoha avamisest asukohajärgsele politseijaoskonnale ja hasartmängu-järelevalveasutusele vähemalt viis päeva enne mängukoha avamist.

§ 8. Nõuded mängukohale

(1) Ruumis, kus korraldatakse õnnemängu, kihlvedu või totalisaatorit, on keelatud muu majandustegevus peale valuutavahetuse, toitlustamise ning suupistete ja jookide müügi.

(2) Ruumis, kus korraldatakse õnnemängu, kihlvedu või totalisaatorit, on keelatud korraldada osavusmängu või paigutada sinna mänguautomaate, mille ainsaks võiduvõimaluseks on tasuta mäng samal mänguautomaadil.

(3) Õnnemängu mängulaual võib korraldada ainult mängukohas, kus paikneb vähemalt neli mängulauda.

(4) Õnnemängu mänguautomaadil võib korraldada ainult mängukohas, kuhu on paigaldatatud ja kus töötab vähemalt kaheksa mänguautomaati.

(5) Käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõikes sätestatud nõuded ei laiene mängukohtadele, mis asuvad Eesti Vabariigi riigilipu all sõitval laeval või Eestis äriregistrisse kantud juriidilise isiku poolt prahtimislepingu alusel prahitud laeval.

(6) Mängukohas, kus korraldatakse õnnemängu mängulaual, peab olema eraldi kassa, kus vahetatakse raha õnnemängus panuste tegemiseks kasutatavateks mängumärkideks ja mängumärke rahaks.

(7) Ruumis, kus korraldatakse õnnemängu, kihlvedu või totalisaatorit, ei või viibida alla 21-aastased isikud.

(8) Lisaks käesolevas seaduses sätestatule võib valla- või linnavalitsus kehtestada piiranguid oma haldusterritooriumil asuvate mängukohtade lahtiolekuajale.

§ 9. Hasartmängukorraldaja kohustused

(1) Hasartmängukorraldaja on kohustatud:  
1) tagama mängukohas avaliku korra ja mängijate turvalisuse;
2) mitte lubama mängima isikut, kellel käesoleva seaduse § 5 1.–3. lõike alusel puudub õigus vastavast mängust osa võtta, ning isikut, kes alkoholi, narkootikumi või muu tugevatoimelise aine mõju all olles või muul põhjusel ei suuda ilmselt mõista oma tegude tähendust;
3) registreerima mängukohas, kus korraldatakse õnnemängu mängulaual, väljamakstavad võidud alates 5000 kroonist Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras
4) andma mängijale välja võidu vastavalt mängureeglitele;
5) andma mängija nõudmisel talle Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud ministri kehtestatud vormis kirjaliku tõendi võidu väljaandmise kohta;
6) lahendama mängija esitatud pretensioonid mängureeglites ettenähtud tähtajal ja korras;
7) hoidma saladuses mängija võidu või kaotuse suuruse, andes selle kohta teavet ainult seaduses ettenähtud juhtudel;
8) täitma teisi temale käesoleva seaduse ja muude õigusaktidega pandud kohustusi.

(2) Hasartmängukorraldajal on keelatud sõlmida alla 21-aastase isikuga töölepingut või tööettevõtulepingut, mille sisuks on vahetult hasartmängu korraldamisega seotud töökohal töötamine või tööde tegemine või kontrolli teostamine hasartmängu korraldamise üle.

§ 10. Nõuded hasartmängu korraldamisel kasutatavale mänguinventarile

(1) Õnnemängu korraldamiseks kasutatavad mängulauad, mänguautomaadid ja kihlveo või totalisaatori korraldamiseks kasutatavad seadmed (edaspidi mänguinventar) peavad olema hasartmängukorraldaja omand. Mänguinventari soetamisel kapitalirendi korras võib mänguinventar kuni kapitalirendi maksete täieliku tasumiseni kuuluda kapitalirendile andjale, kusjuures väljaostu tähtaeg ei tohi ületada korraldusloa kehtivusaega.

(2) Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister kehtestab:
1) nõuded mänguinventari parameetritele, mis kindlustavad võidu juhuslikkuse ja hasartmängu korraldamisel tehtavate operatsioonide registreerimise;
2) õnnemängu korraldamisel mänguautomaadil väljaantava võidu minimaalse protsendi kogu tehtud panuste summast.

§ 11. Erinõuded hasartmängukorraldaja raamatupidamisele

Vabariigi Valitsusel või tema poolt volitatud ministril on õigus kooskõlastatult Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonnaga kehtestada erinõudeid hasartmängude korraldamise kajastamisele raamatupidamises ja raamatupidamise algdokumentide kohustuslikke vorme.

2. peatükk
TEGEVUSLOA JA KORRALDUSLOA VÄLJAANDMINE NING TÜHISTAMINE

§ 12. Tegevusluba ja korraldusluba

(1) Hasartmängu korraldamise tegevusluba (edaspidi tegevusluba) on dokument, mis annab selles märgitud isikule õiguse tegelda hasartmängu korraldamisega. Tegevusluba antakse 10 aastaks eraldi õnnemängu, osavusmängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks.

(2) Korraldusluba on kuni viieaastase kehtivusega dokument, mis annab isikule, kellel on tegevusluba õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks, õiguse korraldada korraldusloal märgitud õnnemänge, kihlvedusid või totalisaatoreid korraldusloal märgitud aadressil asuvas mängukohas. Osavusmängude puhul asendab korraldusluba käesoleva seaduse § 23 alusel väljaantud valla- või linnavalitsuse kirjalik nõusolek.

(3) Tegevusloa väljaandmise või sellest keeldumise otsustab Vabariigi Valitsuse määratud kaheksaliikmeline komisjon, mille esimees on ametikoha järgi rahandusminister (edaspidi tegevusloa väljaandja).

(4) Korraldusloa väljaandmise või sellest keeldumise otsustab Vabariigi Valitsuse määratud riigivalitsemisasutus (edaspidi korraldusloa väljaandja).

§ 13. Tegevusloa taotlemise õigust omavad isikud

(1) Tegevusluba osavusmängu korraldamiseks võib taotleda äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja.

(2) Tegevusluba õnnemängu, kihlveo ja totalisaatori korraldamiseks võib taotleda nimelisteks aktsiateks jaotatud aktsiakapitaliga aktsiaselts või osaühing, kelle:
1) aktsia- või osakapitali suurus on vähemalt 2 miljonit krooni;
2) ainsaks tegevusalaks on hasartmängude korraldamine;
3) aktsionäride, osanike, juhatuse liikmete, samuti mängukohas töötavate isikute hulka, kelle otseseks tööülesandeks on hasartmängu läbiviimine või selle üle kontrolli teostamine, ei kuulu isik, kes kannab karistust tahtliku kuriteo eest või kelle karistatus selle kuriteo eest ei ole kustunud või kes on kuulunud äriühingu organisse, kes on korraldanud hasartmängu ilma tegevus- või korraldusloata või mille tegevusluba on tühistatud käesoleva seaduse § 16 1. lõike punktides 1, 4, 6, 7 või 8 toodud alustel.

§ 14. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotlemisel peab käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud isik esitama tegevusloa väljaandjale avalduse tegevusloa saamiseks, milles on märgitud
1) taotleja nimi ja aadress;
2) taotlejal telefoni ja faksi olemasolu korral nende numbrid;
3) korraldada soovitava hasartmängu liik;
4) avalduse täitnud isiku nimi, ametikoht, volitus ja allkiri.

(2) Tegevusloa taotlemisel osavusmängu korraldamiseks peab käesoleva seaduse § 13 1. lõikes nimetatud isik avaldusele lisama:
1) äriühingu puhul – ärakirjad asutamislepingust või ühingulepingust ja põhikirjast (olemasolul) ning osanike või aktsionäride nimekirja;
2) füüsilisest isikust ettevõtja puhul – ettevõtja nime, isikukoodi, elukoha, ärinime ja tegevusala ning ettevõtte asukoha ja aadressi;
3) äriregistrisse kantud isiku puhul – registrikoodi;
4) korraldada soovitavate osavusmängude nimekirja, mängusüsteemide kirjeldused ja mängureeglid;
5) teabe osavusmängude korraldamise koha eeldatava asukoha kohta;
6) maksuameti õiendi tegevusloa taotlejal maksuvõlgnevuste puudumise kohta;
7) kviitungi riigilõivu tasumise kohta.

(3) Tegevusloa taotlemisel õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks peab käesoleva seaduse § 13 2. lõikes nimetatud isik avaldusele lisama:
1) ärakirjad asutamislepingust ja põhikirjast;
2) juhul kui aktsia- või osakapitali sissemaksed on rahalised – panga teatise aktsia- või osakapitali sissemaksmise kohta;
3) juhul kui aktsia- või osakapitali sissemaksed on mitterahalised – mitterahalise sissemaksena aktsiate või osa vastu äriühingule üleantud vara väärtust fikseeriva tõendi, mille on kinnitanud sõltumatu ekspert või audiitor;
4) juhatuse ja nõukogu liikmete valimise otsused;
5) osanike või aktsionäride nimekirja andmetega nende osa kohta äriühingu kapitalis;
6) juhul kui äriühingul on olnud eelnev majandustegevus – äriühingu viimase kolme majandusaasta raamatupidamise aastaaruanded koos audiitori järeldusotsustega;  7) füüsilise isiku, kelle osa ületab 5 protsenti tegevusluba taotleva äriühingu aktsia- või osakapitalist või häälte arvust, viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide koopiad;
8) juriidilise isiku, kelle osa ületab 5 protsenti tegevusluba taotleva äriühingu aktsia- või osakapitalist või häälte arvust, põhikirja ning viimase kolme majandusaasta raamatupidamise aastaaruanded koos audiitori järeldusotsusega ja omanike nimekirjad andmetega omanike osa kohta vastava juriidilise isiku kapitalis;
9) korraldada soovitavate õnnemängude, kihlvedude või totalisaatorite nimekirja ja mängusüsteemide kirjelduse;
10) teabe õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamise koha eeldatava asukoha kohta;
11) maksuameti õiendi tegevusloa taotlejal maksuvõlgnevuste puudumise kohta;
12) kviitungi riigilõivu tasumise kohta;
13) äriregistrisse kantud aktsiaseltsi või osaühingu puhul – registrikoodi.

§ 15. Tegevusloa taotleja tausta kontrollimine ning otsuse tegemine tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta

(1) Tegevusloa väljaandja on kohustatud kontrollima tegevusloa taotleja tausta, veendudes tegevusloa taotlemisel esitatud dokumentide õigsuses ning kogudes vajaduse korral täiendavaid andmeid, mis iseloomustavad tegevusloa taotlejat äriühinguna või füüsilisest isikust ettevõtjana.

(2) Tegevusloa väljaandja nõudel on tegevusluba taotlev isik kohustatud andma täiendavat teavet:
1) oma eelnevast majandustegevusest;
2) äriühingust tegevusloa taotleja aktsionäride, osanike ja juhatuse liikmete kohta;
3) äriühingust tegevusloa taotleja aktsia- või osakapitali päritolu kohta;
4) hasartmängude läbiviimise kavandatavatest tingimustest;
5) hasartmängude korraldamiseks kasutatava mänguinventari kohta.

(3) Tegevusloa taotleja tausta kontrollimisel tehtud põhjendatud kulutused tasub tegevusluba taotlev isik Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud ministri kehtestatud korras.

(4) Tegevusloa väljaandja teeb otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta nelja kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud dokumentide esitamise päevast, ning väljastab tegevusloa taotlejale tegevusloa 10 päeva jooksul pärast otsuse tegemist või teatab kirjalikult selle andmisest keeldumisest. Tegevusloa andmisest keeldumist ei pea tegevusloa väljaandja põhjendama.

§ 16. Tegevusloa tühistamise alused

(1) Tegevusloa väljaandja tühistab tegevusloa, kui:
1) selle taotlemisel on teadvalt esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
2) isik, kellele on antud tegevusluba osavusmängu korraldamiseks, ei ole rohkem kui ühe aasta jooksul faktiliselt tegelnud osavusmängu korraldamisega;
3) isikul, kellele on antud tegevusluba õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks, ei ole üle ühe aasta olnud ühtegi kehtivat korraldusluba või ta ei ole sama ajavahemiku vältel faktiliselt tegelnud õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamisega;
4) isik, kellele on antud tegevusluba, on avanud ilma korraldusloata mängukoha õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks;
5) õnnemängu, kihlvedu või totalisaatorit korraldav aktsiaselts või osaühing ei vasta enam käesoleva seaduse § 13 2. lõikes sätestatud nõuetele;
6) hasartmängukorraldaja on teist korda viie aasta jooksul rikkunud talle käesoleva seaduse §-dega 8 ja 9 pandud kohustusi;
7) hasartmängukorraldaja on hoidnud kõrvale hasartmängumaksu või teiste maksude maksmisest ning maksuamet on maksukorralduse seaduse (RT I 1994, 1, 5; 24, 394; 54, 904; 68, 1169; 1995, 20, 297; 26–28, 355) § 32 alusel teinud ettekirjutuse tegevusloa tühistamiseks;
8) hasartmängukorraldaja ei ole täitnud tähtaegselt politseiametniku või hasartmängujärelevalveasutuse ametniku ettekirjutust ning hasartmängukorraldaja ei ole vaidlustanud ettekirjutust kohtus ja kohus ei ole ettekirjutuse täitmist peatanud.

(2) Tegevusloa väljaandjal on õigus tühistada tegevusluba:
1) õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldusloa tühistamise otsuse alusel;
2) politsei või hasartmängujärelevalveasutuse motiveeritud esildise alusel.

(3) Enne tegevusloa tühistamise otsustamist käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud alustel on hasartmängukorraldajal õigus esitada tegevusloa väljaandjale oma seletused. Esindaja mitteilmumine seletuste andmiseks ei takista küsimuse otsustamist.

§ 17. Otsus tegevusloa tühistamise kohta

(1) Tegevusloa tühistamise otsuses näidatakse ära:
1) isik, kelle tegevusluba tühistatakse, tegevusloa number ja väljaandmise aeg;
2) tegevusloa väljaandja;
3) otsuse tegemise kuupäev;
4) tegevusloa tühistamist tinginud asjaolud koos viitega käesoleva seaduse § 16 lõikele ja punktile, mille alusel tegevusluba tühistatakse;
5) otsuse jõustumise kuupäev.

(2) Tegevusloa tühistamise otsuse ärakiri saadetakse kahe päeva jooksul isikule, kelle tegevusluba tühistatakse. Tegevusloa tühistamise otsus jõustub seitsmendal päeval pärast selle tegemist. Juhul kui hasartmängu korraldamisega seoses tuvastatakse kuriteo tunnused, edastatakse materjalid uurimisorganile ning tegevusloa väljaandjal on õigus tühistada tegevusluba selle tühistamisest teatamise päevast.

(3) Alates tegevusloa tühistamise otsuse jõustumise päevast on hasartmängukorraldaja kohustatud sulgema kõik mängukohad. Varem võidetud, kuid seni välja andmata võitude väljaandmine toimub vastavalt mängureeglitele.

§ 18. Õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldusloa taotlemine

(1) Konkreetses mängukohas õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks antavat korraldusluba on õigus taotleda isikul, kellele käesoleva seadusega ettenähtud korras on antud tegevusluba õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks.

(2) Korraldusloa taotlemisel tuleb korraldusloa väljaandjale esitada avaldus korraldusloa saamiseks, milles on märgitud:
1) taotleja ärinimi, asukoht, aadress, registrikood ja äriregistrisse kandmise kuupäev;
2) taotlejal telefoni ja faksi olemasolul nende numbrid;
3) mängukohas korraldada soovitava õnnemängu, kihlveo või totalisaatori nimetus;
4) mängukoha aadress;
5) mängukoha eest vahetult vastutava isiku nimi ja aadress;
6) avalduse täitnud isiku nimi, ametikoht ja allkiri.

(3) Korraldusloa taotlemise avaldusele tuleb lisada:
1) tegevusloa ärakiri;
2) äriühingu osanike või aktsionäride ning juhatuse ja nõukogu (olemasolul) liikmete nimekiri;
3) mängukoha plaan ja kirjeldus;
4) dokumentide ärakirjad, mis tõendavad korraldusloa taotleja omandi- või valdamisõigust mängukohaks planeeritavale hoonele või ruumile;
5) valla- või linnavalitsuse kirjalik nõusolek mängukoha avamiseks korraldusloa taotlemise avalduses näidatud aadressil;
6) mängukohas kasutatavate mängulaudade, mänguautomaatide või kihlveo või totalisaatori korraldamiseks kasutatava inventari hulk ja tüübid;
7) korraldada soovitavate õnnemängude, kihlvedude või totalisaatorite mängureeglid;
8) planeeritav töökohtade arv ja struktuur;
9) korraldusloa taotleja viimase majandusaasta audiitorkontrolli läbinud aruanne või audiitorkontrolli läbinud kasumiaruandest, bilansist ja lisadest koosnev vahearuanne, mis on koostatud mitte varem kui kaks kuud enne korraldusloa taotlemist, juhul kui taotlejal on olnud varem majandustegevus;
10) ärakirjad dokumentidest, mis tõendavad omandi- või valdamisõigust mängukohas kasutatavale mänguinventarile;
11) maksuameti õiend korraldusloa taotlejal maksuvõlgnevuste puudumise kohta;
12) mängukohas rakendatavate turvameetmete iseloomustus;
13) kviitung riigilõivu tasumise kohta.

(4) Korraldusloa väljaandja nõudel on korraldusluba taotlev isik kohustatud andma täiendavat teavet hasartmängu läbiviimise tingimuste ja kasutatava mänguinventari kohta.

§ 19. Otsuse tegemine õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldusloa andmise või sellest keeldumise kohta

(1) Korraldusloa väljaandja teeb otsuse õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldusloa andmise või sellest keeldumise kohta kahe kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud dokumentide esitamise päevast, ning väljastab taotlejale korraldusloa 10 päeva jooksul pärast otsuse tegemist või teatab kirjalikult selle andmisest keeldumisest.

(2) Korraldusluba ei anta, kui:
1) korraldusloa taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
2) ei esitata käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud dokumente või keeldutakse andmast täiendavat teavet korraldusloa väljaandjale;
3) mängukoht ei vasta käesoleva seaduse §-des 7 ja 8 sätestatud nõuetele;
4) esitatud mängureeglid on ilmselt kahjulikud mängijale või ei vasta käesoleva seaduse § 6 4. lõikes sätestatud Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud ministri kehtestatud tingimustele;
5) mängukohas kavatsetakse kasutada mänguinventari, mis ei vasta Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud ministri kehtestatud nõuetele.

§ 20. Korraldusloa tühistamise alused

(1) Korraldusloa väljaandja tühistab korraldusloa, kui:
1) selle taotlemisel on teadvalt esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
2) valla- või linnavalitsus ei anna nõusolekut hasartmängude korraldamise tähtaja pikendamiseks;
3) hasartmängukorraldaja ei ole täitnud tähtaegselt politseiametniku või hasartmängujärelevalveasutuse ametniku konkreetset mängukohta puudutavat ettekirjutust ning hasartmängukorraldaja ei ole vaidlustanud ettekirjutust kohtus ja kohus ei ole ettekirjutuse täitmist peatanud;
4) maksuamet on maksukorralduse seaduse § 32 alusel teinud ettekirjutuse korraldusloa tühistamiseks.

(2) Korraldusloa väljaandja võib tühistada korraldusloa, kui:
1) mängukoht, mille kohta korraldusluba on antud, ei vasta enam käesolevas seaduses ning muudes õigusaktides kehtestatud nõuetele;
2) hasartmängukorraldaja ei ole mängukohas täitnud talle käesoleva seaduse §-dega 8 ja 9 pandud kohustusi;
3) on tõendatud mängijate petmine mängukohas hasartmängukorraldajaga töösuhetes oleva isiku poolt;
4) mängukohas ei ole kinni peetud mängureeglitest või on kasutatud mängureegleid, mis pole kooskõlas käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega;
5) mängukohas ei ole käesolevale seadusele ja teistele õigusaktidele vastavat raamatupidamist;
6) politsei on teinud esildise mängukoha sulgemiseks seoses korduvate avaliku korra rikkumistega mängukohas;

7) valla- või linnavalitsus on teinud esildise seoses tema poolt mängukoha lubamise otsusega kehtestatud tingimuste vähemalt teistkordse rikkumisega;
8) mängukohas korraldatakse korraldusloal märkimata hasartmänge.

(3) Enne korraldusloa tühistamise otsustamist käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud alustel on hasartmängukorraldajal õigus esitada korraldusloa väljaandjale oma seletused. Esindaja mitteilmumine seletuste andmiseks ei takista küsimuse otsustamist.

§ 21. Otsus korraldusloa tühistamise kohta

(1) Korraldusloa tühistamise otsuses näidatakse ära:
1) isik, kelle korraldusluba tühistatakse, ning korraldusloa number ja väljaandmise aeg;
2) korraldusloa väljaandja nimetus;
3) otsuse tegemise kuupäev;
4) korraldusloa tühistamist tinginud asjaolud koos viitega käesoleva seaduse § 20 lõikele ja punktile, mille alusel korraldusluba tühistatakse;
5) otsuse jõustumise kuupäev.

(2) Korraldusloa tühistamise otsuse ärakiri saadetakse kahe päeva jooksul isikule, kelle korraldusluba tühistatakse. Otsus korraldusloa tühistamise kohta jõustub seitsmendal päeval pärast selle tegemist. Juhul kui mängukohas hasartmängu korraldamisega seoses tuvastatakse kuriteo tunnused, edastatakse materjalid uurimisorganile ning korraldusloa väljaandjal on õigus tühistada korraldusluba selle tühistamisest teatamise päevast.

(3) Alates korraldusloa tühistamise otsuse jõustumise päevast on hasartmängukorraldaja kohustatud sulgema mängukoha, mille kohta korraldusluba oli antud. Mängukohas varem võidetud, kuid seni välja andmata võitude väljaandmine toimub vastavalt mängureeglitele.

§ 22. Tegevusloa või korraldusloa tühistamise otsuse vaidlustamine

(1) Tegevusloa või korraldusloa tühistamise otsust võib isik, kellele tegevusluba või korraldusluba oli antud, vaidlustada halduskohtumenetluse korras.

(2) Kaebuse või protesti esitamine halduskohtusse ei peata tegevusloa või korraldusloa tühistamise otsuse jõustumist ega jõustunud otsusest tulenevate tagajärgede saabumist.

§ 23. Osavusmängu mängukoha avamine

(1) Isik, kellel on tegevusluba osavusmängu korraldamiseks, võib korraldada osavusmängu valla- või linnavalitsuse kirjalikul nõusolekul, kus on märgitud mängukoht ja nõusoleku kehtivuse tähtaeg.

(2) Valla- või linnavalitsuse nõusoleku taotlemisel osavusmängu mängukoha avamiseks esitatakse talle:
1) avaldus;
2) tegevusloa ärakiri;
3) korraldada soovitava osavusmängu mängureeglid;
4) teave tulevase mängukoha asukohast.

(3) Valla- või linnavalitsuse nõudel on hasartmängukorraldaja kohustatud andma täiendavat teavet osavusmängude läbiviimise tingimuste ning nende läbiviimiseks kasutatava mänguinventari kohta.

3. peatükk
JÄRELEVALVE HASARTMÄNGUDE KORRALDAMISE ÜLE

§ 24. Järelevalvet teostavad ametnikud

Järelevalvet hasartmängude korraldamise üle teostavad politseiametnikud ja hasartmängujärelevalveasutuse ametnikud (edaspidi järelevalvet teostavad ametnikud).

§ 25. Ettekirjutus hasartmängukorraldajale

(1) Järelevalvet teostaval ametnikul on õigus teha hasartmängukorraldajale kohustuslikke ettekirjutusi, kui hasartmängu korraldamise kontrollimisel on avastatud käesoleva seaduse, muude õigusaktide või korraldusloa eritingimuste rikkumisi. Ettekirjutuses peab sisalduma:
1) ettekirjutuse koostanud ametniku nimi ja ametikoht;
2) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
3) hasartmängukorraldaja nimi;
4) mängukoha aadress, kui ettekirjutus tehakse konkreetse mängukoha suhtes;
5) ettekirjutuse tegemist tingivad asjaolud koos viitega vastava seaduse või muu õigusakti sätetele;
6) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
7) ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatavad sanktsioonid koos viitega vastava seaduse või muu õigusakti sätetele.

(2) Ettekirjutus antakse hasartmängukorraldajale või tema esindajale kätte allkirja vastu kuupäevaliselt ja vajadusel ka kellaajaliselt või saadetakse posti teel väljastusteatega.

(3) Hasartmängukorraldajal on õigus vaidlustada ettekirjutus halduskohtus.

§ 26. Mängukoha kontrollimine

Hasartmängu korraldamise seaduslikkuse kontrollimiseks on järelevalvet teostaval ametnikul õigus kontrollida ilma eelneva hoiatuse või eriloata mängukohti:
1) ajal, mil on avatud mängijate sissepääs mängukohta või mängukohas viibib mängijaid;
2) pärast mängukoha sulgemist mängijatele kuni vahetult hasartmängu korraldamisega seotud töötajate lahkumiseni mängukohast;
3) käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetamata ajal hasartmängukorraldaja või tema esindaja juuresolekul.

§ 27. Hasartmängukorraldaja majandustegevuse dokumentide kontrollimine

(1) Hasartmängu korraldamise seaduslikkuse kontrollimiseks on järelevalvet teostaval ametnikul õigus kontrollida hasartmängukorraldaja majandustegevust kajastavaid dokumente ning teha neist väljavõtteid ja ärakirju.

(2) Järelevalvet teostav ametnik on kohustatud mängija isiku ja tema võidu või kaotuse kohta käivat teavet kasutama ainult riikliku järelevalve teostamise huvides.

§ 28. Õigus saada teavet hasartmängukorraldajalt

Ettekirjutuse alusel on hasartmängukorraldaja või tema esindaja kohustatud:
1) ilmuma politseisse või hasartmängujärelevalveasutusse selgituste andmiseks hasartmängu korraldamise kohta;
2) esitama politseile või hasartmängujärelevalveasutusele enda valduses olevaid dokumente, mis puudutavad tema poolt hasartmängu korraldamist.

§ 29. Mängukoha ajutine sulgemine

Mängukoha, mille kohta on välja antud käesoleva seadusega ettenähtud korraldusluba, kuid kus tuvastatakse käesoleva seaduse või muude hasartmängu korraldamist reguleerivate õigusaktidega kehtestatud nõuete rikkumine, mida ei ole võimalik kohe kõrvaldada ning mille tulemusena on mängijad seatud õigusaktide või mängureeglitega ettenähtust halvemasse olukorda, võib järelevalvet teostava ametniku ettekirjutuse alusel sulgeda kuni rikkumise kõrvaldamiseni.

4. peatükk
VASTUTUS HASARTMÄNGUSEADUSE RIKKUMISE EEST

§ 30. Hasartmängu ebaseaduslik korraldamine

Hasartmängu korraldamine on ebaseaduslik, kui korraldatakse keelatud hasartmängu, korraldatakse hasartmängu ilma käesolevas seaduses ettenähtud tegevusloa või korraldusloata või hasartmängu korraldamine on muul viisil vastuolus käesoleva seaduse või muude õigusaktidega.

§ 31. Mängukoha sulgemine

(1) Politsei või hasartmängujärelevalveasutus on kohustatud kohe sulgema mängukoha:
1) kus korraldatakse keelatud hasartmängu;
2) kus hasartmängu korraldab isik, kellel puudub kehtiv tegevusluba;
3) kui seal korraldatakse õnnemängu, kihlvedu või totalisaatorit, mille kohta puudub kehtiv korraldusluba;
4) kus korraldatakse hasartmängu, mis ei ole lubatud hasartmängukorraldajale väljaantud tegevusloaga.

(2) Mänguinventar, mida kasutati hasartmängu korraldamiseks käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel sulgemisele kuuluvas mängukohas, kuulub erikonfiskeerimisele.

(3) Mänguinventari erikonfiskeerimise otsustab halduskohtunik.

(4) Mängukoha sulgemisel pitseerib järelevalvet teostav ametnik hoone või ruumi, milles hasartmängu korraldati, kuni mängukohas kasutatava mänguinventari erikonfiskeerimise otsuse täitmiseni.

§ 32. Juriidilisest isikust hasartmängukorraldaja vastutus

(1) Juriidilisele isikule kohaldatakse haldusvastutust järgmiste õiguserikkumiste korral:
1) keelatud hasartmängu korraldamise eest –
määratakse rahatrahv 500 000 kroonist kuni 1 000 000 kroonini;
2) õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamise eest tegevusloa või korraldusloata või mängukohas, mille kohta puudub korraldusluba, –
määratakse rahatrahv 500 000 kroonist kuni 1 000 000 kroonini;
3) osavusmängu korraldamise eest tegevusloata –
määratakse rahatrahv 100 000 kroonist kuni 300 000 kroonini;
4) mängureeglitest mittekinnipidamise eest või hasartmängu korraldamise eest mängureeglitega, mis ei ole kooskõlas käesoleva seaduse või muude õigusaktidega, –
määratakse rahatrahv 50 000 kroonist kuni 100 000 kroonini;
5) järelevalvet teostavale ametnikule mängukoha ja hasartmängukorraldaja majandustegevust kajastavate dokumentide kontrollimisel takistuste tegemise, dokumentide esitamisest keeldumise, valeandmete esitamise või pädeva ametniku ettekirjutuse täitmata jätmise eest –
määratakse rahatrahv 20 000 kroonist kuni 100 000 kroonini;
6) alla 21-aastase isiku või isiku, kes alkoholi, narkootikumi või muu tugevatoimelise aine mõju all olles või muul põhjusel ei suuda ilmselt mõista oma tegude tähendust, hasartmängus osalema lubamise eest –
määratakse rahatrahv 20 000 kroonist kuni 50 000 kroonini;
7) ettenähtud korras registreerimata isiku viibimise lubamise või suurema kui 5000-kroonise võidu ettenähtud korras registreerimata väljamaksmise eest mängukohas, kus hasartmängukorraldaja või temaga töösuhetes olev isik korraldab õnnemängu mängulaua, –
määratakse rahatrahv 20 000 kroonist kuni 50 000 kroonini.

(2) Kui füüsiline isik, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, pani toime käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud haldusõiguserikkumisi, võib nende haldusõiguserikkumiste eest kohaldada vastutust samaaegselt nii füüsilisele isikule kui ka juriidilisele isikule. Sealjuures lähtutakse karistuse määramisel süüdlasest füüsilisele isikule (kui teda ei võeta kriminaalvastutusele) haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 44, 637; 62, 891; 72/73, 1019; 76, 1129; 1994, 1, 5; 12, 202; 23, 385; 24, 391; 28, 424 ja 427; 34, 532 ja 534; 39, 620; 46, 773; 48, 789; 50, 845; 68, 1169; 74, 1324; 91, 1529; 1995, 4, 36; 5, 40; 11, 114 ja 115; 20, 297; 21, 324; 25, 352; 29, 358; 47, 739; 48, 744; 53, 844 ja 845) §-s 154 ettenähtud sanktsioonidest, juriidilise isiku puhul aga käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud sanktsioonidest.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud juriidilise isiku haldusõiguserikkumiste asjade arutamise ja talle karistuse määramise õigus on hasartmängujärelevalveasutuse juhil ja tema asetäitjal ning haldusõiguserikkumiste seadustiku § 189 2. lõike punktis 1 nimetatud politseiametnikel.

(4) Menetlus käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud juriidilise isiku haldusõiguserikkumiste asjades, kaasa arvatud karistuse määramine ja vaidlustamine ning jõustunud halduskaristuse otsuse täitmine, toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus ja täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

§ 33. Protokolli koostamine

(1) Käesoleva seaduse § 32 1. lõikes loetletud juriidilise isiku haldusõiguserikkumiste kohta protokolli koostamise õigus on politseiametnikul, hasartmängujärelevalveasutuse juhil ning tema poolt selleks volitatud hasartmängujärelevalveasutuse ametnikul. Protokollis tuuakse ära selle koostamise aeg ja koht, asutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse, protokolli koostanud isiku ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi, haldusõiguserikkuja ärinimi ja aadress (haldusõiguserikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht), haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus, viide käesoleva seaduse § 32 1. lõike punktile, mis näeb ette vastutuse selle haldusõiguserikkumise eest, haldusõiguserikkuja esindaja seletus ja muud andmed, mis on vajalikud asja lahendamiseks.

(2) Protokollile kirjutavad alla selle koostanud isik ja haldusõiguserikkuja esindaja. Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse sellesse vastav kanne. Protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta.

§ 34. Füüsilise isiku vastutus

Käesoleva seaduse rikkumise eest kannab füüsiline isik tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutust seaduses ettenähtud korras.

5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 35. Seaduse rakendamine

(1) Isik, kellel käesoleva seaduse jõustumise päeval on kehtiv riiklik tegevuslitsents hasartmängudealase tegevuse korraldamiseks, võib jätkata hasartmängude korraldamist ilma käesolevas seaduses ettenähtud tegevus- ja korraldusloata kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, juhindudes käesoleva seaduse §-st 1, § 2 2. lõikest, §-dest 3–5, § 6 1., 4. ja 5. lõikest ning §-dest 9–11.

(2) Käesoleva seaduse § 13 2. lõikes nimetatud isik, kui tal on käesoleva seaduse jõustumise päeval kehtiv riiklik tegevuslitsents hasartmängudealase tegevuse korraldamiseks, peab tegevusloa taotlemisel õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks lisaks käesoleva seaduse § 14 3. lõikes loetletule esitama taotleja viimase majandusaasta audiitorkontrolli läbinud aruande või audiitorkontrolli läbinud kasumiaruandest, bilansist ja lisadest koosneva vahearuande, mis on koostatud mitte varem kui kaks kuud enne tegevusloa taotlemist.

(3) Kuue kuu möödumisel käesoleva seaduse jõustumisest võib õnnemängu, kihlvedu või totalisaatorit korraldada ainult isik, kellele on käesolevas seaduses ettenähtud korras antud vastav tegevusluba ja korraldusluba, ning osavusmängu ainult isik, kellele käesolevas seaduses ettenähtud korras on antud vastav tegevusluba ning kes on saanud linna- või vallavalitsuselt käesoleva seaduse §-s 23 ettenähtud nõusoleku osavusmängu mängukoha avamiseks.

(4) Järelevalvet hasartmängude korraldamise seaduslikkuse üle ja mängukohtade kontrolli teostab politsei alates käesoleva seaduse jõustumisest ning hasartmängujärelevalveasutus alates selle moodustamisest Vabariigi Valitsuse poolt.

§ 36. Muudatused varasemates õigusaktides

(1) Haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 44, 637; 62, 891; 72/73, 1019; 76, 1129; 1994, 1, 5; 12, 202; 23, 385; 24, 391; 28, 424 ja 427; 34, 532 ja 534; 39, 620; 46, 773; 48, 789; 50, 845; 68, 1169; 74, 1324; 91, 1529; 1995, 4, 36; 5, 40; 11, 114 ja 115; 20, 297; 21, 324; 25, 352; 29, 358; 47, 739; 48, 744; 53, 844 ja 845) tehakse järgmised muudatused:

1) täiendatakse § 137 1. lõikes pärast arvu «137¹» sõnadega «154 lg. 1»;

2) muudetakse § 154 ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 154. Hasartmäng

(1) Hasartmängukorraldaja või temaga töösuhetes oleva isiku poolt hasartmängu korraldamise eest tegevusloata või õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamise eest korraldusloata või mängukohas, mille kohta puudub korraldusluba, –
määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.

(2) Mängureeglitest mittekinnipidamise või hasartmängu korraldamise eest mängureeglitega, mis ei ole kooskõlas käesoleva seaduse või muude õigusaktidega, hasartmängukorraldaja või temaga töösuhetes oleva isiku poolt –
määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.

(3) Mängija petmise eest hasartmängukorraldaja või temaga töösuhetes oleva isiku poolt –
määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva.

(4) Hasartmänguseadusega keelatud majandustegevuse lubamise eest õnnemängu, kihlveo või totalisaatori mängukohas isiku poolt, kes vahetult vastutab mängukoha eest, –
määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.

(5) Alla 21-aastase isiku või isiku, kes alkoholi, narkootikumi või muu tugevatoimelise aine mõju all olles või muul põhjusel ei suuda ilmselt mõista oma tegude tähendust, hasartmängus osalemise lubamise eest hasartmängukorraldaja või temaga töösuhetes oleva isiku poolt –
määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses.»;

3) asendatakse § 186 1. lõikes sõnad «154 lg. 3» sõnadega «154 lg. 1»;

4) asendatakse § 189 1. lõikes sõnad «154 lg. 1 ja 2» sõnadega «154 lg. 2–5»

5) jäetakse § 189 2. lõike punktist 2 välja sõnad «154 lg. 1»;

6) täiendatakse seadustikku §-ga 216³ järgmises sõnastuses:

«§ 216³. Hasartmängujärelevalveametnikud

(1) Hasartmängujärelevalveametnikud arutavad käesoleva seadustiku § 154 2.–5. lõikes loetletud haldusõiguserikkumiste asju.

(2) Halduskaristuse määramise õigus on hasartmängujärelevalveasutuse direktoril või tema asetäitjal.»;

7) asendatakse § 228 1. lõike punktis 1 sõnad «154 lg. 3» sõnadega «154 lg. 1»;

8) täiendatakse § 228 1. lõiget punktiga 31 järgmises sõnastuses:

«31) hasartmängujärelevalveasutus – § 154 lg. 1.»;

9) asendatakse § 228 2. lõikes arv «216» arvuga «216³»;

10) täiendatakse § 238 2. lõiget pärast arvu «138» sõnadega «154 lg. 1».

(2) Kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 288; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 46, 620; 49, 693; 1994, 12, 202; 16, 290; 24, 391; 30, 466; 39, 620; 50, 845; 74, 1324; 83, 1447; 91, 1529; 1995, 4, 36; 5, 40; 11, 114; 14, 170; 15, 173; 24, 336; 25, 352; 26–28, 355; 53, 845) tehakse järgmised muudatused:

1) muudetakse § 200² ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 200². Hasartmängu ebaseaduslik korraldamine

(1) Keelatud hasartmängu korraldamise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

(2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellel on karistatus keelatud hasartmängu korraldamise eest, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kahe aastani.»;

2) täiendatakse § 33 2. lõiget pärast arvu «177²» arvuga «200²».

(3) Riigilõivuseaduses (RT 1990, 11, 118; RT I 1995, 36, 465) tehakse järgmised muudatused:

1) jäetakse lisa 1 punkti 8 alapunktist 19 välja sõnad «ennustusvõistluste ja hasartmängude korraldamiseks»;

2) lisa 1 punkti 8 täiendatakse alapunktidega 50–52 järgmises sõnastuses:

«50)	tegevusloa taotlemise eest
–	õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks	10 000 krooni
–	osavusmängu korraldamiseks	3 000 krooni
51)	tegevusloa väljastamise eest
–	õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks	600 000 krooni
–	osavusmängu korraldamiseks	7 000 krooni
52)	õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldusloa taotlemise eest	20 000 krooni.»

(4) Maksukorralduse seaduse (RT I 1994, 1, 5; 24, 394; 54, 904; 68, 1169; 1995, 20, 297; 26–28, 355) § 32 täiendatakse pärast sõnu «riikliku tegevuslitsentsi» sõnadega «, hasartmängu korraldamiseks antava tegevusloa või korraldusloa» ja pärast sõnu «riiklik tegevuslitsents» sõnadega «, tegevusluba või korraldusluba».

Riigikogu aseesimees Arvo JUNTI