Teksti suurus:

Mitteeluruumide erastamise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1995, 57, 979

Välja kuulutanud
Vabariigi President
03.07.1995 otsus nr 578

Mitteeluruumide erastamise seadus

Vastu võetud 14.06.1995


§ 1. Seaduse ülesanne

Käesoleva seadusega määratakse kindlaks riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevates elamutes erastamisele kuuluvad mitteeluruumid, erastamise õigustatud subjektid, kord, kohustatud subjektid ja tingimused.

§ 2. Erastamise objekt

(1) Käesoleva seaduse kohaselt on erastamise objektiks elamus asuv mitteeluruum koos selle suurusele vastava muu osaga elamust, mis on riigi või kohaliku omavalitsusüksuse või juriidilise isiku omandis, kus riik või kohalik omavalitsusüksus on ainus osanik, liige või aktsionär. Elamuks käesoleva seaduse mõttes loetakse hoonet, milles asuvate eluruumide üldpind on vähemalt võrdne selles hoones asuvate mitteeluruumide üldpinnaga.

(2) Käesoleva seaduse mõttes loetakse mitteeluruumideks elamutes paiknevaid kontoriruume, kultuurhariduslikke ruume, ateljeesid (loominguliste töötajate tööruume), kaubandusruume, kommunaal-elutarbelisi ruume, laoruume, tööstusruume ja muid elamutes paiknevaid ruume, mis on vastavalt ehitus- (ümberehitus-)projektile või Eesti Vabariigi elamuseaduse (RT 1992, 17, 254; RT I 1994, 28, 426; 40, 653; 1995, 30, 380; 53, 846) § 3 2. lõike kohaselt kohaliku omavalitsuse otsusele ette nähtud alatiselt kasutamiseks mitteeluruumina ja on kantud hooneregistrisse.

(3) Mitteeluruumiks käesoleva seaduse tähenduses ei ole elamu teenindamiseks, elanike ühiseks või individuaalseks kasutamiseks ettenähtud abiruumid, mida erastatakse vastavalt eluruumide erastamise seadusele. Juhul kui abiruumid on antud kolmanda isiku valdusesse lepingu alusel, lähevad pärast antud elamus korteriühistu moodustamist lepingujärgsed õigused ja kohustused eluruumide erastamise kohustatud subjektilt üle korteriühistule.

(4) Vabariigi Valitsuse poolt määratud valitsusasutusel või kohaliku omavalitsusüksuse volikogul on õigus määrata vastavalt riigi või kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevad mitteeluruumid, mida ei erastata. Nimetatud valitsusasutus või volikogu on kohustatud mitteerastamise otsuse ja erastamisest keeldumise põhjuse avalikustama.

(5) Mitteeluruumide erastamisel kohaldatakse eluruumide erastamise seaduse § 3 5. lõike punkti 4 ja 6. lõike sätteid.

(6) Mitteeluruume erastatakse korteriomandi esemena. Kuni vastava korteriomandi kinnistusraamatusse kandmiseni erastatakse mitteeluruume vallasasjana.

§ 3. Mitteeluruumi erastamise õigustatud subjektid

Mitteeluruumi erastamise õigustatud subjektiks on erastamisseaduse § 3 1. lõikes sätestatud isikud.

§ 4. Mitteeluruumi erastamise kohustatud subjekt

(1) Mitteeluruumi erastamise kohustatud subjektiks on eluruumide erastamise seaduse § 6 punktides 1–3 nimetatud eluruumide erastamise kohustatud subjekt.

(2) Mitteeluruumid elamus, mille üheks omanikuks on riik või kohalik omavalitsusüksus, erastatakse käesoleva seaduse kohaselt, kui kaasomandis oleva elamu omanikud on lihtkirjaliku kokkuleppe alusel kindlaks määranud elamu reaalosad ja registreerinud need hooneregistris. Mitteeluruumid elamus, mille kaasomanikeks on mitteeluruumi erastamise kohustatud subjekt ja õigusvastaselt võõrandatud vara tagasi saanud isik, erastatakse käesoleva seaduse alusel juhul, kui kaasomanikud saavutavad kokkuleppe elamu reaalosade kindlaksmääramises, kokkuleppe mittesaavutamisel eraldi seaduse alusel.

(3) Kohustatud subjekt vastutab mitteeluruumi ostu-müügilepingu sõlmimiseks tema poolt esitatavate andmete õigsuse eest.

§ 5. Erastamise korraldamine

(1) Mitteeluruume erastatakse avalikul enampakkumisel, mille korraldab mitteeluruumi erastamise kohustatud subjekt. Kuulutus, milles sisalduvad andmed erastatava mitteeluruumi ja enampakkumise toimumise kohta, tuleb avaldada ajakirjanduses vähemalt üks kuu enne enampakkumise toimumist.

(2) Erastatava mitteeluruumi alghind koosneb erastatava mitteeluruumi hinnast ning korteriomandi mõtteliseks osaks oleva ehitise ja maatüki hinnast. Kui mitteeluruum erastatakse vallasasjana, on alghinnaks erastatava mitteeluruumi hind. Alghinna määrab erastamise kohustatud subjekt.

(3) Mitteeluruumi ostmise eesõigus erastamisel alghinnaga on:
1) mitteeluruumi lepingu alusel kasutaval isikul, kellega sõlmiti leping tulenevalt Eesti Vabariigi seadusest riiklike teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamise kohta (RT 1990, 22, 277; 1992, 23, 320; RT I 1993, 24, 430; 45, 639);
2) mitteeluruumi lepingu alusel kasutaval isikul, kellega sõlmiti leping kohaliku omavalitsuse otsuse alusel tulenevalt lepingu sõlmimiseks korraldatud konkursi või enampakkumise võitmisest;
3) Kunstifondil tingimusel, et leping mitteeluruumi kasutamiseks on sõlmitud enne käesoleva seaduse jõustumist.

(4) Kui mitteeluruumi ostmise eesõigust omav isik puudub või ei kasuta ta ostmise eesõigust, erastatakse mitteeluruum avalikul enampakkumisel, kusjuures eluruumi ostmise eesõigus avalikul enampakkumisel enim pakutud hinnaga on antud elamu korteriühistul.

(5) Mitteeluruumide erastamise ja alghinna määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse alusel.

(6) Muus osas kohaldatakse korteriomandiseadust (RT I 1994, 28, 426).

§ 6. Mitteeluruumi eest tasumine

(1) Mitteeluruumi eest võib tasuda raha ja erastamisväärtpaberitega.

(2) Rahas tuleb tasuda vähemalt 10% müügihinnast. Nimetatud summa jääb erastamise kohustatud subjektile erastamisega seotud kulude katteks.

(3) Kui müügihinnast tasutakse rahas enam kui 10% ulatuses, jaotatakse raha, mis ületab nimetatud protsenti, riigi- ja munitsipaalvara erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kohaselt.

§ 7. Riigi- ja munitsipaalvara erastamisest laekuva raha kasutamise seaduses tehtavad muudatused

Riigi- ja munitsipaalvara erastamisest laekuva raha kasutamise seaduses (RT I 1993, 24, 430; 1994, 33, 508) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 pealkirjast jäetakse välja sõnad «(välja arvatud maa)» ja paragrahvi täiendatakse 3. lõikega järgmises sõnastuses:

«(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud alustel kasutatakse ja jaotatakse raha, mis laekub korteriomandi, mille eseme reaalosa on munitsipaalomandis, erastamisest.»;

2) paragrahvi 5 pealkirja ja 1. lõiget täiendatakse pärast sõnu «Riiklike eluruumide» sõnadega «,elamutes asuvate mitteeluruumide ja riigi omandis olevate korteriomandite».

§ 8. Erastamisseaduses tehtavad muudatused

Erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; 1994, 50, 846; 79, 1329; 83, 1448; 1995, 22, 327) § 1 3. lõiget täiendatakse pärast sõna «eluruumide» sõnadega «ja elamutes asuvate mitteeluruumide».

§ 9. Eluruumide erastamise seaduses tehtavad muudatused

Eluruumide erastamise seaduses (RT I 1993, 23, 411; 1995, 44, 671) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 1. lõike viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kaasomandisse kuuluvates elamutes, mille omanikeks on eluruumide erastamise kohustatud subjekt ja õigusvastaselt võõrandatud vara tagasi saanud isik, asuvad eluruumid erastatakse käesoleva seaduse alusel juhul, kui kaasomanikud saavutavad kokkuleppe elamu reaalosade kindlaksmääramises. Kui kaasomanikud ei jõua kokkuleppele, erastatakse eluruum eraldi seaduse alusel.»;

2) paragrahvi 3 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Korterile või mitteeluruumile vastava elamu muu osa suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse selle korteri või mitteeluruumi üldpinna osakaalust kogu hoone korterite ja mitteeluruumide üldpinnas.»;

3) paragrahvi 6 punkti 3 täiendatakse järgmise lausega:

«Elamu reaalosade kindlaksmääramise lihtkirjalik kokkulepe peab olema registreeritud hooneregistris.»;

4) paragrahvi 22 täiendatakse 8. lõikega järgmises sõnastuses:

«(8) Kui mitteeluruumidega elamute puhul ei ole korterile või mitteeluruumile vastava elamu muu osa suuruse kindlaksmääramisel lähtutud käesoleva seaduse § 3 2. lõikest, tehakse ümberarvestus mitteeluruumi erastaja kulul ja registreeritakse ümberarvestuse tulemus hooneregistris.»

§ 10. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduses tehtavad muudatused

Asjaõigusseaduse rakendamise seaduses (RT I 1993, 72/73, 1021; 1994, 53, 889; 66, 1159; 94, 1609;  1995, 22, 327) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 3. lõike teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kui erastatud eluruumi või elamus asuva mitteeluruumi juurde ei ole maakorralduslikel või ehitustehnilistel tingimustel võimalik iseseisva kinnistu moodustamine, on erastatud eluruumi või elamus asuva mitteeluruumi omanikul õigus saada maa omanikuks korteriomandiseaduses (RT I 1994, 28,  426) sätestatud alustel ja korras.»;

2) paragrahvi 13 4. lõike kolmandat lauset täiendatakse pärast sõnu «erastatud eluruumina» sõnadega «,elamus asuva erastatud mitteeluruumina»;

3) paragrahvi 13 6. lõike esimest lauset täiendatakse pärast sõnu «reaalosana erastatud eluruumi» sõnadega «või elamus asuvat mitteeluruumi»;

4) paragrahvi 13 6. lõike kolmandat lauset täiendatakse pärast sõnu «välja arvatud eluruumide» sõnadega «ja elamutes asuvate mitteeluruumide»;

5) paragrahvi 131 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Kaasomaniku ostueesõigust ei kohaldata eluruumide ja elamutes asuvate mitteeluruumide erastamisel. Erastatud eluruum ja elamus asuv mitteeluruum ning nende juurde kuuluv muu osa on käibes koos. Erastatud eluruumi ja elamus asuva mitteeluruumi võõrandamisel ei kohaldata kaasomaniku ostueesõigust, kui kaasomanikke on rohkem kui kuus. Ostueesõigust ei ole eluruumide ja mitteeluruumide erastamise kohustatud subjektil. Kaasomaniku ostueesõiguse korral laieneb see ka ehitise muu osaga seotud eluruumile ja elamus asuvale mitteeluruumile.»

Riigikogu aseesimees Arvo JUNTI