Välja kuulutanud
Vabariigi President
03.07.1995 otsus nr 577
Rahvatervise seadus
Vastu võetud 14.06.1995
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Seaduse eesmärk
Käesoleva seaduse eesmärk on inimese tervise kaitsmine, haiguste ennetamine ja tervise edendamine, mis saavutatakse riigi, omavalitsuse, avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku kohustustega ning riiklike ja omavalitsuslike abinõude süsteemiga.
§ 2. Seaduses kasutatavad mõisted
Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1)
rahvatervis – teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea
pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja
tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu;
2)
tervis – inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte
ainult puuete ja haiguste puudumine;
3) tervisekaitse – inimese
tervisele ohutu elukeskkonna tagamisele ning elukeskkonnaga seonduvate
tervisehäirete ja haiguste vältimisele suunatud tegevus;
4)
tervise edendamine – inimese tervist väärtustava ja soodustava
käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna
sihipärane arendamine;
5) haiguste ennetamine – inimese
haiguseelsete seisundite varasele avastamisele suunatud tegevus ja
meetmed haigestumise vältimiseks;
6) tervisekasvatus – teabe
sihipärane levitamine ja inimese harjumuste kujundamine tervise
säilitamiseks ja tugevdamiseks;
7) elukeskkond – inimesega
kokkupuutuva loodusliku, tehisliku ja sotsiaalse keskkonna tegurite
kogum, mis mõjutab või võib mõjutada inimese tervist.
§ 3. Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise põhiülesanded
Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise põhiülesanded
on:
1) üksikisiku, perekonna ja rahva tervise väärtustamine;
2)
abinõude süsteemi väljatöötamine, seadustamine ja rakendamine laste
tervisliku arengu tagamiseks, nakkuslike ja mittenakkuslike, kutse- ja
muude haiguste ärahoidmiseks ja vähendamiseks, varajase suremuse ja
invaliidistumise vähendamiseks, elukvaliteedi paranemiseks ja
töövõimelise ea pikenemiseks;
3) elukeskkonna
uurimine ja selle ohutegurite hindamine, inimese terviseseisundi
jälgimine ning prognoosimine sõltuvalt elukeskkonna seisundist;
4)
avalikkuse teavitamine elukeskkonna seisundi halvenemisest või
halvenemise ohust;
5) erinevuste vähendamine riigi eri piirkondade
ja inimeste eri rühmade terviseseisundis;
6) tervisekaitse
õigusaktide väljatöötamine, kehtestamine ja riiklik järelevalve nende
täitmise üle.
§ 4. Elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõuded
Elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõuded on:
1) inimene
ei tohi ohustada teise inimese tervist oma otsese tegevusega või
elukeskkonna halvendamise kaudu;
2) müügiks ette nähtud toiduainete
tootmisel, valmistamisel, vedamisel, säilitamisel ja müümisel peab
olema välditud nakkus- või muu terviseohu tekkimine ja levik;
3)
elanike poolt tarbitav joogivesi peab olema tervisele ohutu;
4)
tarbekaubad, eelkõige lastekaubad peavad olema valmistatud sellistest
materjalidest ja niisugusel viisil, et nende tavapärane kasutamine
oleks ohutu inimese tervisele;
5) keemiakaupade ja kiirgusohtlike
seadmete valmistamise ning sihipärase kasutamise ohutus peab olema
eelnevalt tõestatud, nende valmistamiseks ja müümiseks peab olema
tervisekaitse riikliku järelevalve ametniku nõusolek;
6)
Eestis valmistatud ja imporditud kaupadele esitatakse ühesuguseid
nõudeid;
7) ehitised, rajatised ja transpordivahendid peavad
olema projekteeritud ning ehitatud nii, et nende sihipärane kasutamine
soodustaks tervise säilimist ning arvestaks liikumispuuetega inimeste
vajadusi;
8) õppe- ja töötingimused peavad olema tervisele kahjutud
ning nendes tegevusvaldkondades, kus võivad esineda tervist
kahjustavad tegurid, peab inimene enne õppima või tööle asumist ja
edaspidi perioodiliselt läbima tervisekontrolli.
§ 5. Haiguste ennetamise vahendid
Haiguste ennetamise vahendid on:
1) laste tervisliku arengu
tagamiseks ja tervisehäirete varajaseks avastamiseks laste ennetav
arstlik tervisekontroll;
2) nakkushaiguste levikut tõkestavate
abinõude rakendamine ja kaitsepookimine nakkushaiguste vältimiseks;
3)
tervistkahjustaval tööl töötavate inimeste tervise eelnev ja
perioodiline arstlik kontrollimine töötingimuste tõttu tekkida võivate
tervisehäirete ja kutsehaiguste ärahoidmiseks ja varajaseks
avastamiseks;
4) krooniliste mittenakkuslike haiguste ennetamiseks
riskitegurite kontrollimine ja neid vältivate programmide
väljatöötamine ning elluviimine;
5) haiguste varase
avastamise programmide väljatöötamine ja riskirühmade uurimine.
§ 6. Tervise edendamise vahendid
Tervise edendamise vahendid on:
1) tervisekasvatus ja terviseõpetus
haridusprogrammide osana;
2) terviseteabe levitamine ja tervislike
eluviiside motiveerimine;
3) tervistavate teenuste arendamine;
4)
eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine;
5)
tervistsoodustava elukeskkonna kujundamine.
2. peatükk
Riigi, kohaliku omavalitsuse ning avalik- ja
eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku ülesanded
§ 7. Vabariigi Valitsuse ülesanded
(1) Vabariigi Valitsuse ülesanded on:
1) riigi tervisekaitse
ja tervise edendamise poliitika üldine juhtimine;
2)
tervisekaitse riikliku järelevalve korra kehtestamine ja järelevalve
tagamine;
3) tervisele ohutu elukeskkonna loomisele, tervisehäirete
ja haiguste ennetamisele ning tervise edendamisele suunatud riiklike
programmide kinnitamine.
(2) Vabariigi Valitsus kehtestab tervisekaitse õigusaktid:
1)
ehitusaluse maa-ala valikuks, hoonete, rajatiste, transpordivahendite
ehitamiseks, kasutuselevõtmiseks ja kasutamiseks;
2)
toiduainete, toidu, mineraal- ja joogivee tootmiseks, importimiseks,
vedamiseks, säilitamiseks ja müümiseks või levitamiseks, samuti
nendega kokkupuutuvate materjalide tootmiseks, importimiseks ja
kasutamiseks;
3) tehismaterjalide ja nende töötlemissaaduste,
tervist ohustada võivate masinate, seadmete ja tööriistade tootmiseks,
importimiseks ning kasutamiseks;
4) radionukliide sisaldavate
ainete vi seadmete, mürgiste või tugevatoimeliste ainete ning
bioloogiliste preparaatide, välja arvatud ravimid, tootmiseks,
importimiseks, vedamiseks, hoidmiseks, kasutamiseks ja
kahjutustamiseks;
5) laste- ja keemiakaupade, kosmeetikavahendite
ning inimesega vahetult kokkupuutuvate või eluruumides kasutatavate
tarbekaupade, samuti ehitusmaterjalide valmistamiseks, importimiseks
ja müümiseks;
6) rahvusvahelise kokkuleppega määratud
eriti ohtlike nakkushaiguste (karantiinhaiguste) leviku tõkestamiseks
riigipiiril ja riigis;
7) olmeteenuste osutamiseks elanikele.
§ 8. Sotsiaalministeeriumi ülesanded
(1) Täiendavalt tervishoiukorralduse seaduses (RT I 1994, 10, 133)
sätestatud ülesannetele on Sotsiaalministeeriumi ülesandeks:
1)
tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise poliitika
väljatöötamine ning elluviimine;
2) tervisekaitse,
haiguste ennetamise ja tervise edendamise alaste seaduste ja muude
õigusaktide eelnõude väljatöötamine;
3)
teiste ministeeriumide poolt ettevalmistatud tervisekaitse, haiguste
ennetamise ja tervise edendamisega seonduvate õigusaktide eelnõude
kooskõlastamine;
4) Vabariigi Valitsusele ettepanekute
tegemine eriolukorra kehtestamiseks riigis või selle osas
nakkushaiguste, mürgistuste ning kiirguskahjustuste likvideerimiseks;
5)
teiste ministeeriumide, ametite ja inspektsioonide tegevuse
koordineerimine tervisekaitse ja tervise edendamise alal;
6)
tervisele ohutu elukeskkonna loomisele, tervisehäirete ja haiguste
ennetamisele ning tervise edendamisele suunatud riiklike programmide
ja projektide ning muude abinõude kavandamine ja elluviimise
korraldamine.
7) tervisekasvatuse ja tervisliku eluviisi
kujundamisele ning tervise väärtustamisele suunatud tegevuse
korraldamine, samuti koostöös Kultuuri- ja Haridusministeeriumiga
terviseõpetuse korraldamine õppeasutustes;
8)
tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise alaste
teadusuuringute koordineerimine;
9) tervisekaitse riikliku
järelevalve koordineerimine Riigi Tervisekaitseameti kaudu.
(2) Sotsiaalminister kehtestab tervisekaitse õigusaktid:
1)
tervist ohustada võivate tehnoloogiate, masinate, seadmete ja
töövahendite kasutuselevõtmiseks ning kasutamiseks;
2)
töökohtade korraldamiseks ja kutsehaiguste ning mürgistuste
vältimiseks;
3) nakkus- ja parasitaarhaiguste leviku
tõkestamiseks;
4) päeva- ja õpperežiimide koostamiseks
õppeasutustes;
5) toitlustamiseks laste-, õppe-, ravi- ja
hooldeasutustes;
6) surnute vedamiseks, matmiseks ja ümbermatmiseks.
§ 9. Maavalitsuse ülesanded
Maavalitsuse ülesanded on:
1) tervisekaitse, haiguste
ennetamise ja tervise edendamise abinõude elluviimise tagamine
maakonna maa-alal;
2) tervisele ohutu elukeskkonna loomisele,
tervisehäirete ja haiguste ennetamisele suunatud programmide
väljatöötamine ja elluviimise korraldamine maakonnas;
3)
tervisekaitse ja tervise edendamisega tegelevate asutuste ning valla-
ja linnaarstide vahelise koostöö koordineerimine.
§ 10. Kohaliku omavalitsuse ülesanded
Kohaliku omavalitsuse ülesanded on:
1) tervisekaitsealaste
õigusaktide täitmise korraldamine ja nende järgimise kontrollimine
kohaliku omavalitsuse maa-alal;
2) elanikkonna haiguste
ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevuse korraldamine
kohaliku omavalitsuse maa-alal.
§ 11. Valla- või linnaarsti ülesanded
(1) Täiendavalt tervishoiukorralduse seaduses sätestatud ülesannetele peab valla- või linnaarst kontrollima oma teeninduspiirkonna riigi, munitsipaal- ja eraomandis olevate avalik- ja eraõiguslike juriidiliste ja füüsiliste isikute halduses vi omandis olevatel territooriumidel, ehitistel ja rajatistel tervisekaitse õigusaktide täitmist ning õigusaktide rikkumise korral tegema ettevõtte, asutuse või organisatsiooni juhtkonnale või füüsilisele isikule ettepaneku rikkumiste kõrvaldamiseks.
(2) Käesoleva seaduse täitmisel on valla- või linnaarstil käesoleva seaduse § 16 1. lõike punktis 1 toodud tervisekaitse riikliku järelevalve ametniku õigused. Tervisekaitse õigusaktide rikkumisest teatab valla- või linnaarst tervisekaitse riikliku järelevalve asutusele.
(3) Valla- või linnaarsti ülesandeks on ettepanekute esitamine kohalikule omavalitsusele või teistele pädevatele organitele elukeskkonna seisundi parandamiseks ja tervise edendamiseks vallas või linnas.
(4) Valla- või linnaarsti ülesandeks on koostöö maakonna tervisekaitsetalitusega.
§ 12. Avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku ülesanded
(1) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik tagab
enne tootmise alustamist tootmistingimuste ja toote terviseohutuse
uurimise, kahjulike tegurite määramise meetodite puudumisel nende
väljatöötamise, toote tehnilise normdokumendi puudumisel selle
vormistamise ja kooskõlastamise tervisekaitse riiklikus
järelevalveasutuses järgmistes tootmisvaldkondades:
1)
toiduainete, toidu, mineraal- ja joogivee ning nendega kokkupuutuvate
materjalide tootmine;
2) tehismaterjalide ja neid sisaldavate
esemete, radionukliide sisaldavate ainete või seadmete, mürgiste vi
tugevatoimeliste ainete ning bioloogiliste preparaatide, välja arvatud
ravimite, samuti biotehnoloogia abil saadud toodete valmistamine;
3)
lastekaupade, tarbekeemiakaupade, kosmeetikavahendite ja inimesega
vahetult kokkupuutuvate või ruumides kasutatavate muude tarbekaupade
valmistamine;
4) tervist kahjustada võivate kiirgus-, müra- või
vibratsiooniallikate valmistamine.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud aine- ja kaubagruppide loetelu ning tootmistingimuste, toote ja nendega seotud teenuse terviseohutuse uurimise ning tagamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(3) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik kooskõlastab tervisekaitse riikliku järelevalveasutusega käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud kaupu käitleva ja olmeteenuseid osutava ettevõtte, samuti laste-, arstiabi-, hoolekandeasutuse ja transpordivahendi projekti.
(4) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik tagab Vabariigi Valitsuse määratud tegevusaladel ja korras regulaarse laboratoorse kontrolli toorme, töötingimuste, toodete ja heitmete üle tootmistegevuses.
(5) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik informeerib viivitamatult tervisekaitse riikliku järelevalve asutust ja kohalikku omavalitsust avariidest ja olukordadest, mis võivad halvendada inimeste tervist ja elukeskkonda.
(6) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik ei tohi levitada inimese tervist ja elukeskkonda kahjustada võivaid ideid, arvamusi, veendumusi ja muud teavet sõnas, trükis või muul viisil.
(7) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik tagab
vastavalt sotsiaalministri kehtestatud korrale:
1) veekogude ja
mereranna haldamisel olmevajadusteks, supluseks või spordiks
kasutatava vee laboratoorse kontrolli;
2) deratisatsiooni,
desinfektsiooni või desinsektsiooni, kui on tekkinud soodsad
tingimused nakkuste levikuks.
(8) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik esitab kaupade ja toodete importimisel nende terviseohutust tõendava dokumendi vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale.
§ 13. Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise ülesandeid täitvad asutused
(1) Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise põhiülesandeid täidavad tervishoiuasutused vastavalt oma põhitegevuse suunale.
(2) Teised asutused ja organisatsioonid täidavad tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise ülesandeid seadustes või oma põhimäärustes või põhikirjades ettenähtud juhtudel.
(3) Elukeskkonna objektide terviseohutust võivad hinnata Sotsiaalministeeriumi litsentseeritud asutused ja spetsialistid.
§ 14. Inimese tervise ja elukeskkonna seisundi alase teabe kättesaadavus
Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamisega tegelevad asutused tagavad inimese tervise ja elukeskkonna üldiseks kasutamiseks määratud andmete kättesaadavuse.
3. peatükk
Tervisekaitse riiklik järelevalve
§ 15. Järelevalve teostajad
(1) Tervisekaitse riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud nõuete täitmise üle teostavad sotsiaalministri valitsemisalas olevad Riigi Tervisekaitseamet, tervisekaitsetalitused ja sanitaarkarantiinitalitus, mis moodustavad riigi ühtse tervisekaitseasutuste süsteemi.
(2) Tervisekaitse riikliku järelevalvega tegelevad tervisekaitse riikliku järelevalve litsentsiga ametnikud Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ja tingimustel.
(3) Tervisekaitse riikliku järelevalve ametnik on oma ametikohustuste täitmisel võimuesindaja ja tema seaduslikud nõudmised ning korraldused õiguserikkumiste kõrvaldamiseks on kohustuslikud kõikidele ametnikele ja isikutele.
§ 16. Järelevalveametnike õigused ja kohustused
(1) Ametitõendi esitamisel on järelevalveametnikul õigus:
1)
takistamata kontrollida järelevalvealuste objektide territooriumi,
ehitisi, rajatisi, tootmisprotsessi, toodangut, transpordivahendeid ja
dokumente ning nõuda selgitusi tervisekaitseküsimuste lahendamiseks,
sõltumata objekti omandivormist;
2) võtta kontrollitavatel
objektidel tasuta materjalide ja toodete proove ning uurimise ajaks
esemete näidiseid tervisekaitsealasteks uuringuteks, teha
tervisekaitsealaseid uuringuid ja hinnata uurimisobjekti
terviseohutust;
3) kohustada avalik- ja eraõiguslikke juriidilisi
isikuid ning füüsilisi isikuid omandi valdamisel, kasutamisel ja
käsutamisel piirama, peatama või lõpetama oma tegevust, mis kahjustab
või võib kahjustada inimese tervist ning teha ettekirjutusi
tervisekaitse õigusaktide rikkumiste kõrvaldamiseks koos täitmise
tähtaja kehtestamisega ning kontrollida nende täitmist.
(2) Nakkushaiguste ja mürgistuste leviku või leviku ohu korral võib
järelevalveametnik:
1) suunata endale või teistele ohtliku
nakkushaige haiglaravile, samuti suunata nakkuskahtlase isiku
arstlikele uuringutele;
2) kohustada tööandjaid ajutiselt
kõrvaldama töölt töötajaid, kes pole õigeaegselt läbinud kohustuslikku
tervisekontrolli, või nakkushaigeid ja tõvestavate pisikute kandjaid,
ning kes töö iseärasuse tõttu võivad nakatada teisi inimesi.
(3) Tervisekaitse järelevalve ametnikud on kohustatud :
1)
kasutama oma õigusi tervisekaitse õigusaktide rikkumiste
tõkestamiseks, vajadusel teavitades massiteabevahendeid;
2)
hoidma seoses tervisekaitse järelevalve ülesannete täitmisega neile
teatavaks saanud arstlikke ja ärisaladusi, samuti temale teatavaks
saanud isikute eraellu puutuvaid andmeid.
§ 17. Tervisekaitse riikliku järelevalve asutuse või ametniku ettekirjutuse või muu toimingu vaidlustamine
(1) Avalik- ja eraõiguslikul juriidilisel isikul ning füüsilisel isikul on õigus tervisekaitse riikliku järelevalve asutuse või ametniku ettekirjutuse või muu toiminguga mittenõustumisel esitada kaebus Riigi Tervisekaitseameti peadirektorile 10 kalendripäeva jooksul, arvates ettekirjutusest või muust toimingust teada saamise päevast.
(2) Kaebuse esitamine ei võta isikult kohustust täita tervisekaitse riikliku järelevalve asutuse või ametniku ettekirjutust.
(3) Riigi Tervisekaitseameti peadirektor vaatab kaebuse läbi ühe kuu jooksul, arvates kaebuse saamise päevast.
(4) Kaebuse läbivaatamisel teeb Riigi Tervisekaitseameti peadirektor ühe järgmistest otsustest: jätta ettekirjutus või muu toiming jõusse, see muuta või tühistada.
(5) Otsus tehakse kaebuse esitajale teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega. Otsusega mittenõustumisel võib selle vaidlustada halduskohtu kaudu.
§ 18. Kohtusse kaebamine
(1) Avalik- ja eraõiguslikul juriidilisel isikul ning füüsilisel isikul on õigus tervisekaitse riikliku järelevalve asutuse või ametniku ettekirjutuse või muu toimingu peale esitada kaebus halduskohtusse, sõltumata käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud kaebuse varasemast esitamisest.
(2) Kaebuse esitamine kohtusse ei võta isikult kohustust täita tervisekaitse riikliku järelevalve asutuse või ametniku ettekirjutust seni, kuni kohus tunnistab selle kas osaliselt või täielikult seadusevastaseks.
§ 19. Vastutus tervisekaitse õigusaktide rikkumise eest
(1) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik kannab vastutust käesoleva seaduse ja muude tervisekaitse õigusaktide rikkumise eest.
(2) Füüsiline isik kannab käesoleva seaduse ja muude tervisekaitse õigusaktide rikkumise eest distsiplinaar-, tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutust seaduses ettenähtud korras.
(3) Juriidiline isik kannab käesoleva seaduse ja muude tervisekaitse
õigusaktide rikkumise eest järgmist haldusvastutust:
1)
enne tootmis- või muu tegevuse alustamist nõutavate korraldavate
dokumentide tervisekaitse riikliku järelevalve asutusega
kooskõlastamata jätmise eest –
määratakse rahatrahv
kuni 10 000 krooni;
2) ehitise, rajatise või transpordivahendi
kasutuselevõtmise eest või nende kasutamise eest projektist erineval
eesmärgil tervisekaitse riikliku järelevalve ametniku nõusolekuta –
määratakse
rahatrahv kuni 100 000 krooni;
3) keemiakaupade ja kiirgusohtlike
ainete või seadmete valmistamise või müümise eest ilma tervisekaitse
riikliku järelevalve ametniku nõusolekuta –
määratakse
rahatrahv kuni 150 000 krooni;
4) tervisekaitse õigusaktide muude
nõuete rikkumise eest viisil, mis ohustab inimese tervist või
elukeskkonda –
määratakse rahatrahv kuni 100 000 krooni;
5)
juriidilisele isikule teatavaks tehtud ettekirjutuste täitmata jätmise
eest, kui see põhjustas inimese tervise kahjustuse või haigestumise –
määratakse
rahatrahv kuni 250 000 krooni.
(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud õiguserikkumise asjades on asja arutamise ja karistuse määramise õigus Riigi Tervisekaitseameti peadirektoril ja tema asetäitjal, Eesti Sanitaarkarantiinitalituse peaarstil, tervisekaitsetalituse peaarstil ja halduskohtunikul.
(5) Riigi Tervisekaitseameti peadirektoril ja tema asetäitjal, Eesti Sanitaarkarantiinitalituse peaarstil ja tervisekaitsetalituse peaarstil on käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud õiguserikkumise asjades õigus määrata rahatrahv kuni 10 000 krooni, sellest suuremat rahatrahvi võib kohaldada ainult halduskohtunik.
(6) Menetlus käesoleva paragrahvi 3. lõikes loetletud juriidilise isiku haldusõiguserikkumiste asjades, kaasa arvatud karistuste määramine, nende vaidlustamine ja jõustunud halduskaristuse otsuste täitmine toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 44, 637; 62, 891; 72/73, 1019; 76, 1129; 1994 1, 5; 12, 202; 23, 385; 24, 391; 28, 424 ja 427; 34, 532 ja 534; 39, 620; 46, 773; 48, 789; 50, 845; 68, 1169; 74, 1324; 91, 1529; 1995, 4, 36; 5, 40; 11, 114 ja 115; 20, 297; 21, 324; 25, 352; 29, 358; 47, 739; 48, 744; 53, 844 ja 845) sätestatud korras, kusjuures arvestatakse täitemenetluse seadustiku (RT I 1993, 49, 693; 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 16, 290; 89, 1515; 1995, 22, 327; 30, 380) ja halduskohtumenetluse seadustiku (RT I 1993, 50, 694; 1994, 16, 290; 28, 425; 1995, 29, 358 ja 359) norme.
(7) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes loetletud juriidilise isiku haldusõiguserikkumiste kohta on protokolli koostamise õigus haldusõiguserikkumiste seadustiku § 205 3. lõikes nimetatud ametnikel. Protokollis tuuakse ära selle koostamise aeg ja koht; asutuse nimi ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse; protokolli koostanud isiku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi; õiguserikkujaks olnud juriidilise isiku nimetus ja aadress, tema pädeva esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; õiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus, viide käesoleva paragrahvi 3. lõike punktile, mis näeb ette vastutuse selle õiguserikkumise eest, õiguserikkuja esindaja seletus ja vajadusel muud andmed. Protokollile kirjutavad alla selle koostanud isik ja õiguserikkuja esindaja. Kui õiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, teeb protokolli koostaja sellesse vastava kande. Protokollile lisatakse õiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli kohta, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta.
(8) Kui füüsiline isik, tegutsedes juriidilise isiku töötajana või tema volitusel, pani toime käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud õiguserikkumise, võib selle õiguserikkumise eest kohaldada vastutust samaaegselt nii füüsilisele isikule haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel kui ka juriidilisele isikule käesoleva paragrahvi 3. lõike alusel.
§ 20. Rahvatervise seaduse rikkumisest tingitud kahju hüvitamine
Käesolevat seadust ning tervisekaitse õigusakte rikkunud avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik, kui see rikkumine põhjustas inimeste tervise kahjustuse või tekitas kahju elukeskkonnale, teistele juriidilistele või füüsilistele isikutele, on kohustatud hüvitama selle kahju ja kandma kahju likvideerimisega seotud kulutused seadusega ettenähtud korras.
4. peatükk
Lõppsätted
§ 21. Finantseerimine
(1) Tervisekaitse riikliku järelevalve asutuste tegevust finantseeritakse riigieelarvest.
(2) Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamisega seotud riiklikke programme finantseeritakse riigieelarvest.
(3) Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamisega seotud kohalikke programme võib osaliselt või täielikult finantseerida riigieelarvest.
(4) Haiguste ennetamise ja tervise edendamisega seotud programme võib osaliselt või täielikult finantseerida ravikindlustuse eelarvest.
(5) Riiklikud tervisekaitse asutused osutavad tasulisi tervisekaitsealaseid teenuseid Sotsiaalministeeriumi kehtestatud korra ja hinnakirja kohaselt.
(6) Avalik- ja eraõiguslikud juriidilised isikud ning füüsilised isikud kannavad käesoleva seadusega neile pandud ülesannete ja kohustuste täitmise kulud.
§ 22. Muudatused varasemates õigusaktides
(1) Haldusõiguserikkumiste seadustikku muudetakse ja täiendatakse järgmiselt:
1) paragrahv 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 36. Tervisekaitse riikliku järelevalve ametniku ettekirjutuse täitmata jätmine
Rahvatervise seaduse ning eeskirjade ja normide rikkumise peatamiseks või lõpetamiseks tehtud Riigi Tervisekaitseameti peadirektori, tema asetäitja, Eesti Sanitaarkarantiinitalituse peaarsti ja tervisekaitsetalituse peaarsti ja tervisekaitse riikliku järelevalve ametniku ettekirjutuse täitmata jätmise eest määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.»;
2) paragrahvi 205 3. lõikes asendatakse tekst pärast sõnu «asjades on» järgmises sõnastuses:
«Riigi Tervisekaitseameti peadirektoril ja tema asetäitjal, Eesti Sanitaarkarantiinitalituse peaarstil, tervisekaitsetalituse peaarstil ja tervisekaitse riikliku järelevalve ametnikul.»
(2) Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi tervishoiuseaduse (ENSV Teataja 1971, 29, lisa; 1974, 37, 369; 1980, 18, 315; 1984, 24, 292; 1985, 37, 579; 1986, 11, 143; 1988, 6, 68) III osa tunnistatakse kehtetuks.
(3) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 20. märtsi 1991. a. otsus «Eesti Vabariigi peasanitaararsti staatuse kohta» (RT 1991, 10, 148) tunnistatakse kehtetuks.
(4) ENSV seaduse «Eesti looduse kaitse kohta» (ENSV Teataja 1990, 6, 103; RT I 1994, 46, 773) § 8 2. lõikest jäetakse välja sõnad «ja Eesti peasanitaararsti».
(5) Tervishoiukorralduse seaduse (RT I 1994, 10, 133) § 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 3. Tervisekaitse on inimese tervisele ohutu elukeskkonna tagamisele ning elukeskkonnaga seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimisele suunatud tegevus. Tervisekaitse on iga inimese, perekonna, tööandja, omavalitsusüksuse ja riigi ühine ülesanne. Tervisekaitset reguleerib rahvatervise seadus.»
(6) Riigikantseleil ja Justiitsministeeriumil tagada haldusõiguserikkumiste seadustiku teksti taasavaldamine Riigi Teatajas koos kõigi selles tehtud muudatuste ja täiendustega.
| Riigikogu aseesimees Arvo JUNTI |
Facebook
Twitter