Välja kuulutanud
Vabariigi President
14.07.1995 otsus nr 591
Korteriühistuseadus
Vastu võetud 27.06.1995
§ 1. Seaduse ülesanne
(1) Korteriühistuseadus sätestab korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused.
(2) Käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes Eesti Vabariigi ühistuseaduse (RT 1992, 36, 477; RT I 1995, 26–28, 355) sätteid.
§ 2. Korteriühistu mõiste
(1) Korteriühistu on korteriomandiseaduses (RT I 1994, 28, 426) sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.
(2) Korteriühistu käesoleva seaduse tähenduses on samuti korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korterihoonestusõiguste eseme osaks olevate hoonestusõiguse mõtteliste osade ühine majandamine.
§ 3. Korteriühistu asutamine
(1) Korteriühistu asutamine toimub mittetulundusühingute ja nende liitude seaduse (RT I 1994, 28, 425; 49, 805; 1995, 23, 332) teises ja kolmandas peatükis ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist.
(2) Korteriühistu registreerimiseks esitatakse maavalitsusele (Tallinnas Linnavalitsusele) registreerimisavaldus, asutamiskoosoleku protokolli ärakiri, asutajaliikmete nimekiri, kinnistusraamatu kande ärakiri korteriomandite kuuluvuse kohta ja korteriühistu põhikiri.
§ 4. Korteriühistu põhikiri
(1) Korteriühistu põhikirja võtab käesoleva seaduse alusel vastu asutamiskoosolek koosseisu häälteenamusega.
(2) Lisaks mittetulundusühingute ja nende liitude seaduses põhikirja kohta sätestatule sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord.
§ 5. Korteriühistu liikmed
(1) Korteriühistu liikmeks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks.
(2) Korteriühistusse kuuluva korteriomaniku korteriomandi võõrandamisel loetakse omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva.
(3) Pärandi vastuvõtnud pärija korteriühistu liikmeks astumise ajaks loetakse pärandi avanemise päeva.
(4) Kui korteriühistu omandab korteriomandi, mille eseme mõtteliste osade majandamiseks ta on asutatud, ei loeta teda korteriühistu liikmeks.
§ 6. Korteriühistu omandiõiguse kitsendamine
(1) Korteriühistu kui mittetulundusühistu võib omandada põhikirjaliste ülesannete täitmiseks vajalikku vara.
(2) Korteriühistu ei saa omandada korteriomandit, mille eseme mõtteliste osade majandamiseks ta on asutatud, kui sellega korteriühistu liikmete arv väheneb alla kolme.
§ 7. Osamaksu ja korteriomandi seos
(1) Korteriühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas on võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
(2) Korteriomandi võõrandamisel ja pärimisel hinnatakse selle väärtust koos korteriühistu liikme osamaksu ja kohustustega korteriühistu varas.
§ 8. Erinõuded korteriühistu kapitalide suhtes
(1) Korteriühistu osakapital moodustub korteriühistu liikmete osamaksudest ning ei või olla väiksem korteriühistu asutamise aasta majandustegevuse aastakava ühe kuu eeldatavatest kuludest.
(2) Korteriühistu moodustab tema valduses olevate ehitiste mõtteliste osade remondiks ja muudeks põhikirjas ettenähtud kulutuste katmiseks sihtkapitali, mis moodustub korteriühistu liikmete sihtotstarbelistest maksetest ja muudest allikatest.
§ 9. Korteriühistu nõudeõiguse tagamine
(1) Korteriühistu liikmed tagavad korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude nõuded korteriühistu kasuks osamaksu kuuekordses ulatuses korteriomandi arvel hüpoteegiga esimesele vabale järjekohale.
(2) Korteriühistu võib nõuda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist pärast kolmekuulise etteteatamistähtaja möödumist.
(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatu kehtib ka juhul, kui korteriomand on antud teise hüpoteegipidaja sundvalitsemisele.
§ 10. Kindlustamine
(1) Korteriühistu võib kindlustada oma nimel tema majandamisel olevad korteriomandite eseme mõttelised osad täieliku või osalise hävimise korral taastamiseks vajalike kulutuste ulatuses.
(2) Korteriühistu liige võib korteriomandi eseme reaalosa täiendavalt kindlustada kasulike ja toreduslike kulutuste ulatuses.
§ 11. Hääleõiguse piiramine
(1) Korteriühistu liikmete üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
(2) Sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust, ei ole korteriühistu liikmeks oleval juriidilisel isikul korteriühistu liikmete üldkoosolekul osalemisel rohkem kui pooli häältest, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
(3) Kui elamu mõne korteriomandi eseme reaalosaks on mitteeluruum, ei või selliste korteriühistu liikmete häälte koguarv ületada ühte kolmandikku üldkoosolekul esindatud häältest.
(4) Kui käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud korteriühistu liikmete häälte koguarv ületab lubatud piiri, vähendatakse iga sellise korteriühistu liikme hääle kaalu võrdselt enne hääletamise algust nii, et nende summaarne häälte arv võrdub ühe kolmandikuga üldkoosolekul esindatud häältest.
§ 12. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõue
Korteriühistu liige, kellele korteriühistu asutamise ajal kuulus üle poole kõigist korteriomanditest, peab kahe nädala jooksul, arvates päevast, kui tema häälte arv korteriomandite võõrandamise tõttu vähenes alla poole kõigist häältest, kutsuma kokku erakorralise üldkoosoleku korteriühistu põhikirja ja juhatuse koosseisu muutmise otsustamiseks.
§ 13. Korteriühistu otsused
(1) Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.
(2) Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see isiklikult allkirja vastu või tähtkirja väljasaatmise teel tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele, kui ühistu põhikiri ei sätesta teisiti.
(3) Korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.
§ 14. Tõendi väljastamine
(1) Korteriühistu peab oma liikmetele, samuti korteriomandite suhtes piiratud asjaõigusi omavatele isikutele nende soovil väljastama Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud tüüpvormile vastava tõendi, mis kajastab korteriühistu liikmete varalisi õigusi ja kohustusi korteriühistu suhtes.
(2) Korteriühistu võib tõendi väljastamisega seotud kulude katteks võtta tasu.
§ 15. Majandustegevuse aastakava ja aastaaruanne
(1) Korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu
liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava,
mis sisaldab:
1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja
kulusid;
2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel.
(2) Korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga.
(3) Korteriühistu põhikirjas võib ette näha, et majandustegevuse aastaaruandele lisatakse audiitori otsus.
§ 16. Korteriühistu asutamine eluruumide erastamisel
(1) Elamutes, kus korterite erastamise käigus on tekkinud viis või enam korteriomanikku, asutatakse korteriühistu eluruumide erastamise seaduse (RT I 1993, 23, 411; 1995, 44, 671) §-s 15 sätestatu alusel. Korteriühistu asutamisdokumentide ettevalmistamine ja asutamiskoosoleku kokkukutsumine toimub eluruumide erastamise kohustatud subjekti algatusel.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud juhtudel loetakse korteriühistu moodustatuks, kui selle poolt hääletab lisaks kohustatud subjektile vähemalt viis eluruumi erastanud isikut ja asutajatele kuulub korteriomandite eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist.
(3) Enam kui poolte korteriomandite erastamise järel võivad korteriühistu liikmed valida korteriomandite eseme mõtteliste osade ühise majandamise muu vormi ja käesolevas paragrahvis sätestatud korra kohaselt asutatud korteriühistu reorganiseerida või likvideerida. Erastamise kohustatud subjekt sellisel hääletamisel ei osale ja nõustub enamuse otsusega.
§ 17. Seaduse kohaldamine eluruumide vallasasjana erastamisel
(1) Vallasasjana erastatud või osaliselt erastatud elamu mõtteliste osade ühiseks valdamiseks ja kasutamiseks asutatud korteriühistu suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud korteriühistu liikmeks võib olla iga erastatud korteri ja sellele vastava elamu muu mõttelise osa omanik, samuti kohustatud subjekt erastamata eluruumide osas.
(3) Vallasasjana erastatud korteri ja sellele vastava elamu muu mõttelise osa võõrandamine toimub koos korteriühistu liikme varaliste õiguste ja kohustustega korteriühistu suhtes ning sellele ei laiene teiste korteriühistu liikmete ostueesõigus.
(4) Vallasasjana erastatud elamu mõtteliste osade majandamiseks asutatud korteriühistu registreerimiseks esitatakse kinnistusraamatu kande ärakirja asemel hooneregistri talituse õiend korteri ja sellele vastava elamu muu mõttelise osa omandiõiguse kohta.
(5) Kuni korteriomandi moodustumiseni tagavad käesoleva seaduse § 9 1. lõikes sätestatud nõuded korteri ja sellele vastava elamu muu mõttelise osa kui vallasasja omanikud pandiga korteriühistu kasuks asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1994, 53, 889; 66, 1159; 94, 1609; 1995, 22, 327) §-s 132 sätestatud korras.
§ 18. Seaduse rakendamine
Enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud korteriühistutel viia oma põhikirjad korteriühistuseadusega vastavusse kahe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.
Riigikogu aseesimees Arvo JUNTI |